Tartu Täiskasvanute Gümnaasium

Richard Strauss
Referaat

Ago Press
Juhendaja: Ene Taru
12a

Tartu 2009
Sisukord
Sissejuhatus..........................................................................................................................................3
Elulugu.................................................................................................................................................4
Looming...............................................................................................................................................5
Salome..................................................................................................................................................6
Kasutatud materjal................................................................................................................................8
Internetilingid:.................................................................................................................................8

2
Sissejuhatus
„Ma pole võib olla esmaklassiline helilooja

aga ma olen esmaklassiline teisejärguline

helilooja.“

Richard Strauss, 1947

Kirjutan referaadi väljapaistvast Saksamaa

romantikust Richard Straussist, kes saavutas oma
tuntuse 19. sajandi lõpus ja 20. sajandi esimestel
aastakümnetel. Tema sümfoonilised poeemid
1980 aastateil ja ooperid järgnevatel kümnenditel
on said hädavajalikeks komponentideks läbi 20
sajandi repertuaari.

3
Elulugu

Richard Straussi isa oli Franz Strauss, kes oli esimetsasarvemängija

Müncheni Õukonnaorkestris. Ema Josephine pärines Müncheni ühest
jõukamast perekonnast, õlletehase Pshorr omanikest. Richard sai
noorpõlves isalt põhjaliku, kuid vanamoelise muusikahariduse. Oma
esimesed palad pani Richard kirja kuueaastaselt ja kuni oma surmani
tegeles ta pidevalt muusikaloominguga.

Kooli ajal pühendas Strauss oma energia peaasjalikult

muusikaloomingusse. Peale kooli 1882. aastal oli ta komponeerinud
juba üle 140 töö. 10-aastaselt kuulis Strauss Richard Wagneri
oopereid "Lohengrin", "Tannhäuser" ja "Siegfried", ent isa keelas tal Wagneri muusikaloomingut
õppida. Alles 16-aastaselt tohtis Richard tutvuda "Tristani ja Isolde" partituuriga. Isa arvates kuulus
Wagneri muusika alamasse sorti ja hiljem väljendas Richard korduvalt oma kahetsust selle
suhtumise üle.

1882. aastal astus Strauss Müncheni Ülikooli, õppides kunstiajalugu ja filosoofiat. Aasta hiljem ta
siirdus Berliini. 1885 naasis ta Münchenisse. Tänu isa tutvuste kaudu kohtus helilooja mitmete
päevakajaliste muusikutega, sealhulgas Hans von Bülowiga, kes oli vaimustunud Straussi töödest
ning tegi ettepaneku asuda tööle dirigendi assistendina.

Esimese sümfoonia dirigeeris Richard 17. aastasena Münchenis. 10. septembril 1894 abiellus
Strauss soprani Pauline Maria de Annaga. Naine oli tuntud oma võimuka ja impulsiive loomu
poolest, kuid abielu kujunes õnnelikuks. Kuni oma elu lõpuni ("Neli viimast laulu", 1948) eelistas
Strauss oma loomingus sopranihäält kõigile teistele.

1930. aastatel püüdis Strauss rahulikumat ning vaiksemat elu elada. Tuli arvestada tollaseid olusid,
kus Natsisaksamaa jälgis valvsalt helilooja tegevust. Strauss oli pettunud, et ei saanud enam
koostööd teha juudi päritolu libretistidega. Samuti kaitses ta hoolikalt miniat, kes oli juudi päritolu.
Kui Saksamaa kaotas II maailmasõjas, hävitati paljud ooperisaalid. Selle põhjal kirjutas helilooja
südantlõhestavaid itkesid. Sellest ajajärgust pärineb kõrgelt hinnatud teos Neli viimast laulu.

Richard Strauss suri 8.septembril 1949 pärast südameatakki ja 6-nädalast haigust, olles 85. aastane.

4
Looming
•1886 jõuab oma põhilise žanri — sümfoonilise poeemi — juurde
•1903 algab koostöö libretist Hugo von Hoffmannstahliga, siitpeale keskendub ooperite
kirjutamisele
•1922 hakkab ilmutama huvi minevikupärandi vastu, taaselustab mitmed Lully ja Mozarti ooperid
•1934 kirjutab hümni Berliini olümpiamängude (1936) jaoks, kuid ilmsiks tulevad sidemed
juutidega, tänu millele 1935 ametist tagandatakse
Hilisromantism sarnaneb oma ülesehituselt eelmise sajandi romantiliste töödega, kuid helikeel on
värvikam ja palju teravam. Iseloomulikuks on keeruline, mitmekihiline faktuur, tohutud
orkestrikoosseisud, suur ulatus (pea kahetunnised sümfooniad, täites nii terve kontserdiprogrammi).
Hilisromantism sisendab sügavat lootusetusetunnet ja süngust.

Richard Straussi loomingus on tugevad Wagneri mõjud. Pôhilise jäljed jätnud sümfooniliste
Poeemide läbi: „Till Eulenspiegel“, „Don Juan“ ja 1905 kirjutas praegu väga tuntud ooperi
„Solome“. Strauss jätkab kahe romantiku, Brahmsi ja Wragneri, liini.

Orkestrikäsitluses taotletakse kõla jõudu ja erinevaid kõla värve. Kohati suurendati orkestri
koosseisu. Väga oluliseks kujunesid vaskpillid ja dramaturgilised kontrastid. Strauss armastas
programmilist muusikat. Ta eelistas zanrites sümfooniat, sümfoonilisi poeemi ja oopereid.

Strauss on kirjutanud:

•17 ooperit (kuid “Ariadne Naxoselt” kahes versioonis), tähtsamad “Salome”, “Elektra”

•2 balletti

•8 sümfoonilist poeemi

•2 sümfooniat (sisuliselt samuti sümfoonilised poeemid) + üks noorpõlvesümfoonia

•Väikevorme orkestrile, kammermuusikat jne

Straussi loomingust:

•Varane looming mõjutatud Schumannist ja Brahmsist. Hiljem võtnud eeskuju Lisztist ja

Wagnerist, saanud nende töö otseseks edasiviijaks

•Kaldub oma helikeeles monumentaalsusesse, kasutab hiigelkoosseise ja suuri helimaalinguid

•Sümfoonilised poeemid programmi keerukuse tõttu vägagi raskesti jälgitavad

5
Salome
"Salome" on Richard Straussi ooper ühes vaatuses. See on kirjutatud Oscar Wilde'i samanimelise
draama järgi. Esietendus toimus 9. detsembril 1906 Dresdeni kuninglikus ooperiteatris.

Tähtsamad tegelased olid:

•Heroodes (tenor)

•Heroodias, tema naine (metsosopran)

•Salome, Heroodiase tütar (sopran)

•Ristija Johannes (bariton)

•Narraboth, noor süürialane (tenor)

•Heroodiase paaž (alt)

Lühidalt ooperi tegevustik:

Heroodese palee terrassil. Herodes peab oma õukonnaga pidu. Narraboth, noor süürialane ja
sõjapealik piilub läbi paleeukse Heroodese imekaunist kasutütart Salomed, kellesse ta on sügavalt
armunud. Ilmub Salome, et värsket õhku hingata. Korraga kuuleb ta vangitürmist kostuvat Ristija
Johannese häält, mis kuulutab Messiase tulekut. Salome on võlutud sellest häälest ja palub
valvuritel endale vangi näidata. Valvurid algselt keelduvad, aga valvurite pealik Narraboth ei suuda
Salome võludele vastu panna ning annab loa Johannes türmist välja tuua. Johannes neab Heroodest
ja tema liiderlikku naist Heroodiast. Salomed hurmab Johannese olemus, ja ta üritab teda endasse
armuma panna ja nõuab Johanneselt suudlust. Meeleheitel Narraboth tapab end. Johannes keeldub
Salome ettepanekust ja ta viiakse kongi tagasi. Ilmub Heroodes, kes on rahutu ja nõuab, et Salome
tema meelt lahutaks ja tantsiks talle ükskõik millise hinna eest. Saolme nõustub ja tantsib. Tantsu
lõppedes kuulutab ta: "Ma tahan vastutasuks Johannese pead!" Heroodes on õudusest haaratud, kuid
lõpuks on sunnitud nõustuma. Salomele tuuakse hõbekandikul Johannese pea. Ekstaasis Salome
suudleb Johannese veritsevat pead. Heroodes käsib valvuritel Salome tappa. Salome sureb valvurite
kilbilöökide all.

Ajaloost:

"Salome" esietendus oli ooperi lavaletoomise raskustest hoolimata rahvusvaheline triumf. Teose
kõhedusttekitav atmosfäär ja julm lõpustseen, rääkimata Salome seitsme loori tantsust, tekitasid
hirmu tsensuuri ees. Seetõttu otsustati ka ooperi esietendus katoliiklikust Viinist pisut vabamasse
Dresdenisse üle tuua. Väga raske oli ka peategelase valik, Salome partii on ülimalt keeruline ja väga

6
suurt vastupidavust nõudev, samuti kartis helilooja, et lauljaid ei ole üle suure orkestrikoosseisu
(109 muusikut) kuulda. Peategelase valik langes Wagneri-laulja Marie Wittichile, kes oli oma
välimuselt kaugel tütarlapselikust printsess Salomest. Seetõttu otsustati Salome tantsuks kasutada
tantsijat. Aga "hoolimata tädike Wittich'st", nagu Strauss irooniliselt Hofmannsthalile end väljendas,
kutsuti lauljaid, dirigenti ja heliloojat pärast esietendust lavale tervelt 38 korda. Seda ilmselt ka
seetõttu, et selle ooperi tegelaste psühholoogia väljendub ennekõike orkestripartiis, nagu näiteks
kohutav vahemäng mis järgneb Narrabothi enesetapule või Johannese tagasiminek vangikongi, mis
kirjeldab seda, mis toimub Salome hinges.

7
Kasutatud materjal

Internetilingid:
•http://shrt.st/2g4 - (http://www.britannica.com/EBchecked/topic/568524/Richard-
Strauss?source=googleSL)
•http://shrt.st/2g5 - (http://et.wikipedia.org/wiki/Salome_(Richard_Strauss))
•http://shrt.st/2g6 - (http://et.wikipedia.org/wiki/Richard_Strauss)
•http://shrt.st/2l8
•http://shrt.st/2la