Tartu Täiskasvanute Gümnaasium

Realism
Referaat

Ago Press
Juhandaja: Mariana Jürimäe

Tartu 2009
Sisukord
Sissejuhatus..........................................................................................................................................3
Kunstivoolust lähemalt.........................................................................................................................4
Venemaa realism...................................................................................................................................5
Prantsusmaa realism.............................................................................................................................6
Kasutatud materjal................................................................................................................................8
Lingid:..............................................................................................................................................8
Pildid:...............................................................................................................................................8

2
Sissejuhatus

Illustratsioon 1: Gustave Courbet, Kohtumine

Ladina keeles realis - ehk esemeline. 19.saj 1. poolel sai Prantsusmaal alguse uus kunstistiil,
mida nimetatakse realismiks. Sõna "realism" iseseisva suuna nimetusena kasutas esimesena
kunstnik Courbet 1855.aastal, kui ta eksponeeris Pariisi maailmanäitusel oma töid.

Valisin oma referaadi teemaks realismi, sest mind huvitab, mis siis ikkagi on selle esmapilgul
lihtsa sõna ja kunstivoolu taga ning kuidas see erinevates riikides väljendus. Tahaksin ka rohkem
teada tuntud realismi viljelejatest.

3
Kunstivoolust lähemalt
Realismilt nõuti, et ta aitaks lahendada ühiskondlikke probleeme. Selleks pidi kunst olema
võimalikult objektiivne ning andma hea ettekujutuse reaalsest elust.
Realism seadis oma eesmärgiks tõsielu kujutamise. Oluline oli tõde, ilu peeti teisejärguliseks.
Realistidele oli iseloomulik huvi töö ja argielu vastu, pöörati tähelepanu halvale ja koguni
vulgaarsusele inimese elus. Kunstnik pidi kujutama seda, mida ta näeb ja nii, nagu näeb, ilma
ilustamata ning idealiseerimata. Seega: realistlik maalikunstnik maalis maastikumaali,
olustikumaali, portreed ja natüürmorti. Uued jooned saavad kõigepealt alguse maastikumaalis,
esimesi maastikumaalijaid kutsutakse Barbisoni koolkonnaks.
Nad loobusid väljamõeldud, fantastilistest ja põnevatest motiividest ja hakkasid maalima
ainult seda, mida nad enda ümber nägid. Nende meelest oli kunstis kõige tähtsam tõde, s.o
objektiivse tegelikkuse asjalik ja ilustamata esitamine. Loodusest võtsid nad piltide üksikasjad,
värvitoonid ja isegi kompositsiooni. Tõetruu maalikunst mõjus võõrastavalt neile, kes olid harjunud
ametliku kunsti idaalmaastikega. Siiski võitsid barbisoonlased aegamööda tunnustust.

4
Venemaa realism

Venemaal tegutses Rändnäituste Ühing. Selle liikmed ehk peredvižnikud korraldasid alates
1871. aasta kevadest mitmel pool Venemaal näitusi. Viimane neljakümne kaheksast näitusest toimus
aastal 1923. Nende eesmärk oli tutvustada ja propageerida Venemaal vene realistlikku kunsti.
Kunstnikud kujutasid stseene rahva elust ja Venemaa ajaloost, esitasid progressiivsete
kultuuritegelaste portreid, näitasid kodumaa looduse ilu. Sageli olid teosed teravalt kriitilised ja
tsarismi väärnähtuste vastased. Materiaalset abi saadi P. Tretjakovilt. Peredvižnikute juht oli Ivan
Kramskoi. Nende hulka kuulusid veel Makovski, Maksimov, Ðiðkin, Vassili Perov,Vassili Surikov
ja Ilja Repin.

Näited:
•Ivan Kramskoi. Lev Tolstoi portree. 1834
•Ilja Repin. Burlakid Volgal. 1872
•Vassili Surikov. Bojaarinna Morozova. 1881–1887
•Vassili Perov. Matus. 1865

Illustratsioon 2: Lev Tolstoi

portree Illustratsioon 3: Matus

5
Prantsusmaa realism

Gustave Courbet veendus pärast 1848. aasta revolutsioonist osavõtmist, et tema kohus on
kujutada tegelikkust, eelkõige inimesi, kelle elu ja töö on talle lähedased.

Courbet´ teostes ilmneb kohati jõhker realism. Tema loomingut iseloomustavad veel julgelt
maalitud aktid ja maastikud, mis ilmutavad vanade meistrite stiili (Tizian), mida ta Louvre´is uuris.

Tema üks kuulsamaid töid on “Matus Ornans´is”. See on õli lõuendil 315 x 668 cm. Praegu
asub see Musée d´ Orsays Pariisis. Ta palus Ornans´i elanikel kordamööda oma vanaisalt päritud
maja pööningul poseerida. See maja on näha ka maali kaugeimas vasakus nurgas. Hiljem pani ta
erinevatest maalidest kokku ühe suure. Maalil kujutas ta matuseid, kuhu olid kogunenud kodanlased
ja talupojad. Esiplaanil on lahtine haud, mis nagu kaasaks vaatajaid osalema. Maali uudsus seisneb
hiiglaslikus formaadis, mis annab stseenile monumentaalse ilme ja rõhutab masendavat meeleolu.
Courbet on kasutanud ka modernset stiili, mis väljendub punase ja paabulinnusinise toonide
selguses. Need tooni vastanduvad mustale ja hallile. Realistlikkust väljendavad hoogsad
pintslitõmbed. Veel on sellele teosele iseloomulikud rohmakad tumeda joonega ümbritsetud näod.

“Matus Ornans´is” eksponeeriti 1850. aastal Salongis. Kriitikud arvasid, et see on kole ja
labane. Maal muutus tänu tegelaste ja kujutatud paiga ehedusele realismi manifestiks.

Courbet maalis aastal 1851 “Kivilõhkujad”. Ta tahtis selle maaliga näidata rasket tööd, mida
nad teevad, hoolimata lõikavast tuulest ja kõrvetavast päikesest. Nägusid ta ei näita, aga käed ja
kehad on hästi välja toodud. Figuurid täidavad peaaegu lõuendit. Tagaplaani maastik on üldistatud,
esiplaani kivid ja rohukõrred on detailselt esile toodud.

Kui 1855. aastal toimus maailmanäitus, siis tema töid “Matus Ornans´is” ja “Kunstniku
ateljee” kunstiosakonnas ei aktsepteeritud. Kunstnik ei loobunud ja pani need sissepääsu ligiduses
ise välja, kasutades esimest korda sõna “realism”.

Pariisi Kommuuni ajal võttis osa rahva võitlusest. Kui see lagunes, siis arreteeriti ta
süüdistatuna Vendome´i samba purustamises. Aastal 1875 põgenes Courbet Ðveitsi, kus ta ka suri.
Nelikümmend aastat hiljem toodi ta põrm Prantsusmaale.

6
Veel Courbet´ poolt maalitud teoseid:

•“Flagy talupojad” 1845

•“Magajad” 1866

•“Suplejad” 1853

•“Kohtumine” 1854

Illustratsioon 4: Matus Ornans´is

7
Kasutatud materjal

Lingid:
•http://www.tdl.ee/~anu/kunstiajalugu/realism.htm
•http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/realism_kunst_siljapaulus.htm
•http://et.wikipedia.org/wiki/Realism_(kunst)
•http://209.85.129.132/search?q=cache:RFjs5rD86B4J:www.hot.ee/viljarveidenberg/failid/kunst(re
alism,impressionism).doc+realism+kunstis&hl=et&ct=clnk&cd=12&gl=ee&client=firefox-a

Pildid:
•Illustratsioon 1: http://smarthistory.org/assets/images/images/bonjour.jpg
•http://www.paideyg.ee/kunstiajalugu/kunstilugu/realism/vene/index.html
•Illustratsioon 4:
http://en.wikipedia.org/wiki/File:Courbet,_Un_enterrement_%C3%A0_Ornans.jpg