Rahanduse alused

Rahanduse alused materjalideks on

1)lühikonspekt
2)internetist otsitavad materjalid
Rahanduse aluste arvestuse saamiseks tuleb leida vastused küsimustele ja osaleda
aktiivselt seminaris
Vaata mõisteid :
http://www.pangaliit.ee/pangandusinfo/s6nastik/

Seminari küsimused:

1.Mõistete selgitamine ja näitlikustamine

2.Pangateenuste liigid. Milliseid pangateenuseid Teie ise kasutate?

Pangateenuste liigid:

Eesti Krediidipank
SEB Eesti Ühispank
Hansapank
Nordea Pank Eesti filiaal (alates 10.01.2002 - enne Merita Bank Plc Eesti filiaal (kuni
10.01.2002)
SBM Pank (alates 18.06.2004 - enne Preatoni Pank (alates 28.09.1999 kuni 18.06.2004)
Sampo Pank (alates 29.12.2000 - enne Optiva Pank (21.09.99 kuni 28.12.2000) - enne
Eesti Forekspank (kuni 20.01.1999)
Tallinna Äripank
Parex Pank Eesti filiaal (alates 30.05.2004)
Bayerische Hypo- und Vereinsbank AG Tallinna filiaal (alates 19.08.2004)
Balti Investeeringute Grupi Pank (alates 01.10.2005)
DnB NORD Banka Eesti Filiaal (alates 01.03.2005)
Svenska Handelsbanken AB Eesti filiaal (alates 01.05.2006)
Eesti Hoiupank (kuni 31.10.1998)
Tallinna Pank (kuni 29.07.1998)
INKO Balti Pank (kuni 02.09.1997)
Eesti Investeerimispank (kuni 18.12.1998)
Eesti Maapank (kuni 08.06.1998)
EVEA Pank (kuni 02.10.1998)
ERA Pank (kuni 07.10.1998)
Eesti Innovatsioonipank (kuni 09.09.1998)
Põhja-Eesti Pank (kuni 21.04.1997)

Ise kasutan Hansapanga teenuseid.

1
3.Kui usaldusväärne on raha /kroon? Krooni devalveerimine?

Ma arvan, et Eesti kroon on usaldusväärne, sest ta on stabiilne rahaühik. Eesti ühinemine

majandus- ja rahaliiduga võimaldab kõige paremini ja usaldusväärsemalt tagada Eestis
ringleva raha stabiilsust ning madalat inflatsioonitaset.
Eesti Panga esmane eesmärk on tagada hinnastabiilsus, mis saavutatakse stabiilse
vahetuskursi abil.
Eesti rahasüsteem tugineb valuutakomitee põhimõtetele, mille järgi Eesti krooni kurss on
fikseeritud euro suhtes.
Eesti krooni kurss on fikseeritud euro suhtes (1 euro = 15,6466 krooni)]. Eesti kroon on
vabalt konverteeritav, mis tähendab, et puuduvad piirangud kapitali vabale liikumisele.
Eesti krooni fikseeritud kursi säilitamiseks peavad keskpanga kohustused, sh baasraha
hulk majanduses, olema täielikult tagatud välisvaluuta- või kullareservidega.

Eestis ei ole vahetuskursi muutmine vajalik. Devalveerimine ei lahendaks ühtegi

võimalikku majandusprobleemi, vaid tekitaks probleeme juurde. Eesti peab jätkama seni
edu toonud majanduspoliitikat, mis rajaneb avatud majandusel, fikseeritud vahetuskursil
ja tasakaalus või ülejäägis eelarvel.
Valuutakurss ei ole kindlasti sobiv vahend võimalike konkurentsivõime probleemide
lahendamiseks väikeses avatud majanduses. Devalveerimisega ei saa ka inflatsiooni
alandada, sest nõrgenev kurss kiirendab hinnakasvu, mitte ei aeglusta.
Eestis on kasutusel nn valuutakomitee süsteem. Valuutakomitee süsteemi eripäraks on
see, et kursi muutmise võimalused on rangelt piiratud. Eestis on need piirangud
kehtestatud krooni tagamise seadusega, mis keelavad Eesti Pangal vahetuskurssi
devalveerimise. Krooni kurssi saab muuta vaid Riigikogu, mis teeb võimaliku
devalveerimisprotsessi väga avalikuks ning aegavõtvaks.
Eesti krooni tagamise seadusele ei ole Eesti Pangal õigust krooni vahetuskurssi
devalveerida!
Eesti krooni kursi tehnilise kõikumise piirmäär on kolm protsenti. Selle piiri ületamine
Eesti Panga poolt oleks devalveerimine ja seaduse rikkumine. Lisaks on Eesti liitunud
ERM2 vahetuskursimehhanismiga, mis kujutab endast eurole ülemineku ooteruumi. Ka
seal võttis Eesti Pank endale kohustuse hoida krooni kurssi muutumatuna.

4.Millised on investeerimisvõimalused?(säästmine-investeerimine)

Reaalinvesteering on paigutused reaalvarasse, Nt: kinnisvarasse, tootmisseadmetesse.

Finantsinvesteeringud on paigutused finantsvaradesse (väärtpaberid).
Investeerimisportfell on erinevate investeeringute kogum.
Investeerida saab nii lühi- kui pikaajaliselt.
Lühiajalise investeerimise peamine edutegur on ajastamine ja väärtpaberite valik.
Turu ajastamine on sobiva momendi valik väärtpaberite ostmiseks ja müümiseks.
Väärtpaberite valik on valiku tegemine on erinevate aktsiate ja võlakirjade vahel.
Paremini sobivad jooksvaks sissetulekukst andvaks investeeringuks võlakirjad ning
tähtajalised ja säästuhoiused pankades.

2
Mida loota oma investeeringult?

Investeering Aastatulusus Kapitalikasv Likviidsus Risk

Tähtajaline hoius madal või
kuni 7% puudub madal
pangas keskmine
Hüvitusfondi
5-13% vähene keskmine madal
võlakirjad
Omavalitsuste
vähene madal madal
võlakirjad 5-13%
Ettevõtete võlakirjad 5-13% vähene madal keskmine
Avatud keskmine keskmine
väga erinev kõrge
investeerimisfondid või kõrge või kõrge
Kinnised (sh
keskmine madal või keskmine
erastamise) väga erinev
või kõrge keskmine või kõrge
investeerimisfondid
keskmine keskmine keskmine
Ettevõtete aktsiad väga erinev
või kõrge või kõrge või kõrge

„Osta ja hoia“ strateegia on lihtsam ja pikaajaline aktsiatesse investeerimise

strateegia, millel on väike risk ja stabiilse hinnaga aktisad. Selle strateegia järgimine
ei eelda väga põhjalikke teadmisi majandusest ja rahandusest, samuti ei pea investor end
iga päev vaevama majandusuudiste jälgimisega. Strateegia puudus on see, et üldjuhul ei
anna ta kiiret tulu. "Osta ja hoia" strateegia korral tuleb korraga välja käia suurem
rahasumma.
"Osta ja hoia" strateegia õnnestumine sõltub kolmest tegurist: aktsiaturu pikaajalisest
arengusuunast, valitud aktsiatest ning dividendide reinvesteerimisest. Osta ja hoia"
strateegia õnnestumiseks tuleb otsida heade finantsnäitajatega ettevõtteid, mis on
turuosalt või toodete ja tehnoloogilise taseme poolest oma majandusharu liidrid. Nende
ettevõtete tegevusstrateegia olema küllaltki konservatiivne.
"Osta ja hoia" strateegia eeldab, et põhiline osa aktsiatelt saadavatest dividendidest
reinvesteeritakse. See tekitab liitintressi efekti, mille mõjul hakkab investeering kasvama
märksa kiiremini kui dividende jooksvateks kuludeks kasutades. Kõige lihtsam on
dividendid reinvesteerida sama firma aktsiatesse, s.t osta dividendide eest samu aktsiaid
juurde.

Pideva ostmise strateegia seisneb selles, et regulaarse ostetakse kindla summa eest ühe
firma aktsiaid. Loomulikult võib osta ka mitme firma aktsiaid, kulutades iga aktsia peale
konstantse summa.Strateegia eeldab järjekindlust ja kindlameelsust: aktsiaid tuleb osta
alati ühesuguse summa eest, regulaarsete vaheaegade järel ja vaatamata sellele, milline
on parajasti aktsia hind. Tulemus on, et kui aktsia hind on madal, saate rohkem aktsiad,
kui aktsia hind on kõrge, siis vähem aktsiaid.Pideva ostmise strateegia tagab, et teie
ostetud aktsiate keskmine hind on alati madalam kui aktsia keskmine hind
investeerimisperioodil. Aktsiahinnad pikaajalises perspektiivis tõusevad. Keskmise hinna
strateegia ei eelda investorilt majandus- ja finantsuudiste pidevat jälgimist, kuid
vahetevahel (korra kvartalis või kuus) tuleb end investeerimisportfellis olevate ettevõtete

3
olukorraga siiski kurssi viia. Portfelli kuuluvad ettevõtted peaksid olema soliidsed, hästi
tuntud ja edukad. Pideva ostmise strateegia eelis ja samal ajal ka puudus, et korraga saab
investeerida suhteliselt väikseid summasid. Pideva ostmise strateegia puhul
investeeritakse korraga väikseid summasid, mis teeb strateegia vastuvõetavaks ka
madalama sissetulekuga inimestele.

Konstantse summa strateegia on mõeldud raha pikaajaliseks paigutamiseks.

Konstantse summa strateegia seisneb selles, et investor hoiab aktsiates alati ühe
suurusega rahasummat. Kui aktsiate hind langeb, siis ostab investor aktsiaid juurde, et
viia investeeringu suurus endisele tasemele. Kui aktsiate hind tõuseb, siis müüb investor
osa aktsiaid maha, vähendades nii investeeringu suurust.
Aktsiate müügist saadud raha paigutatakse väiksema riskiga väärtpaberitesse
(võlakirjadesse) või pangahoiusele.
Konstantse summa strateegia mõte on selles, et ta sunnib investorit realiseerima kasumi
siis, kui aktsia hind on tõusnud, ning paigutama selle väiksema riskiga väärtpaberitesse.
Samamoodi sunnib see strateegia investorit ostma aktsiaid suhteliselt soodsa hinnaga.
Aktsiaturu pikema tõusu korral ei võimalda konstantse summa strateegia saada
maksimaalset kasumit, sest kasulikum oleks raha kogu tõusu ajal aktsiates hoida. Samas
vähendab see strateegia investeeringute portfelli riski.
Ostu- ja müügimomendi peab investor valima kindlate reeglite järgi, mille ta kehtestab
endale ise. Ostu- ja müügimomendi valiku aluseks võib olla ka absoluutsumma või aeg.
Konstantse summa puhul on paremad aktsiad, mille hind on muutlik, kuid millel on
pikemas perspektiivis head tõusuväljavaated. Selle strateegia puhul tuleks rohkem
tähelepanu pöörata aktsiaturu uudistele.

Konstantse suhte strateegia põhimõte on aktsiatesse investeeritud raha hulka

korrigeeritakse vastavalt aktsiaportfelli turuväärtuse muutumisele. Konstantse suhte
strateegia puhul on kindel osa investeeringute portfellist.
Konstantse suhe on pikaajaline strateegia, mis eeldab, et pikemas perspektiivis on
aktsiahindadel kalduvus tõusta. Samas võtab see strateegia arvesse, et väärtpaberite
hinnad kõiguvad ning sunnib investorit realiseerima kasumi kallinevatelt väärtpaberitelt
ning reinvesteerima selle väärtpaberitesse, mille hind on parajasti suhteliselt madalam.
Tavaliselt ei õnnestu sel moel maksimaalset võimalikku kasumit saada, kuid samas
väheneb risk, et mõnda väärtpaberit hoitakse liiga kaua ning lastakse õige müügimoment
mööda. Portfelli koosseisu kuuluvaid aktsiaid ja väärtpabereid tuleb pidevalt jälgida ning
kui mõni neist ei õigusta lootusi, tuleb ta välja vahetada. Samuti tuleb portfelli struktuur
vähemalt korra aastas üle vaadata ja seda vajaduse korral korrigeerida. Samamoodi ei
tasu jääda kindlaks võlakirjadele, kui aktsiate hinnad on selgelt tõusuteel.

Aktsiate ostmise strateegia, kus aktsiate ostmiseks võetakse laenu ehk kaalutakse oma
aktsiaportfell üles. See strateegia sobib kogenud investorile, kelles on veidi ka mänguri
verd. Kõige lihtsam on aktsiate ostmiseks laenu saada, kui sõlmida maakleriga repotehing
ehk ostu ja tagasimüügi leping.Repotehing seisneb selles, et investor pandib maaklerile
kindlaksmääratud ajaks tema käes olevad aktsiad ja saab nende vastu laenu, mida ta võib
kasutada aktsiate juurdeostmiseks. Tehnilisest küljest vaadatuna blokeerib investor
maakleri kasuks oma väärtpaberikontol kokkulepitud hulga väärtpabereid, maakler aga

4
kannab investori arvelduskontole üle raha. Lepingu lõppedes tagastab investor maaklerile
laenu ja saab maaklerilt oma aktsiad tagasi. Repotehinguna vormistatud laenu intressi
saab maakler kliendilt väärtpaberite ostu- ja tagasimüügi hinna vahena. Laenu antakse
tavaliselt 50 - 70 protsenti aktsiate turuväärtusest, võlakirjade puhul ka rohkem. Vähim
summa, mida saab laenuks küsida, on enamasti suurem kui 100 000 krooni. Aktsiate
ostuks on mõtet laenu võtta siis, kui on oodata, et ostetava aktsia hind lähiajal tõuseb.
strateegiat kasutada vaid neil investoritel, kellel paarikümne protsendi kapitali kaotamine
jalgu alt ära ei löö.

Aktsiaportfelli üleskaalumise käik

1. aktsiate ost oma raha eest;

2. laenu võtmine ostetud aktsiate tagatisel;
3. aktsiate ost laenuks saadud raha eest;
4. aktsiate müük;
5. laenu ja intresside tagasimaksmine.

Lühike müümine on investeerimisstrateegia, kus investor müüb maha aktsiad, mida tal
veel ei ole.Hinnalangedes saab investor tulu, kus ta müüb kallilt laenatud aktsiad ja ostab
odavamalt.

Lühikeseks müümise käik

1. aktsiate laenamine;
2. laenatud aktsiate müümine;
3. aktsiate ostmine;
4. laenatud aktsiate tagastamine.

Eestis käivitus 3-astmeline pensionisüsteem.

I sammas on riiklik pension, mida makstakse töötavalt inimestelt laekuva sotsiaalmaksu
arvelt, mis koosneb 2-est komponendist: rahva- ja vanaduspensionist. Rahvapension ei
sõltu inimese tööpanusest, tagab minimaalse toetuse neile, kes ei saa tööpanusest
sõltuvalt pensioni. Vanaduspension lisandub rahvapensionile ja ta koosneb 3-est
komponendist: 1) põhiosa – kõigi töötajate tööstaaži omavate inimeste jaoks võrdne
summa. 2) staažiosak- lisa vanaduspensioni põhiosale, mis sõltub töötatud aastatest enne
31.dets. 1998. 3) kindlustusosak- lisa vanaduspensioni põhiosale, mis sõltub töötaja eest
makstud sotsiaalmaksu summa alates 1.jaan. 1999.
II sammas toimub vara kogumine pensionimakseteks inimese enda poolt. Inimesed
investeerivad raha põhiliselt aktsiatesse ja võlakirjadesse. See on igakuine säästmine ning
investeerimine.Sammas on kohustuslik kõigile tööle asuvatele noortele.
Investeerimine toimub kuni pensionieani , siis kantakse selleks ajaks kogunenud summa
üle inimese poolt valitud kindlustusseltsile, kes teostab inimesee kuni elu lõpuni
regularseid väljamakseid. Inimene saab valida endale ka garantiiperioodi, mille
ajavahemiku jooksul kindlustusselts kohustub isiku surma korral väljamakseid pärijatele
jätkama.

5
Pensionifond on investeerimisfond, mis kogub inimeste regulaarseid sääste, investeerib
need erinevatesse väärtpaberitesse ning teostab inimestele pensioniea saabudes
väljamakse.
III sammas sätestab vabatahtliku ehk täiendavat kogumispensioni. See sammas on
mõeldud pikaajaliseks säästmiseks ja investeerimiseks.Sellesse paigutatud vahendid on
võimalik suunata III samba pensionifondi või kindlustustoodetesse. Sissemaksete suurus
ja sagedus on vabatahtlik. Investeerimise risk jääb inimese enda kanda.
Pensionifondi on sissemaksed regulaarsed või ebaregulaarsed; investeerimisriski tulusus
ei ole garanteeritud; pensioni suurus sõltub fondi investeerimistulemustest; haldamisega
kaasnevad kulud on väiksed; pikajaline tootlikkus sõltub investeerimisotsustest.
Pensioni kindlustusel on sissemaksed regulaarsed; investeerimisrisk on garanteeritud
intress + lisaintress; pensioni suurus tulevikus on ette teada; haldamisega kaasnevad
kulud on keskmised; pikaajaline tootlikkus sõltub kindlustusseltsi investeeringute
tulemuslikkusest ja seltsi kuludest.

Hansapanga investeerimis-säästmisvõimalused:

• Kui soovite paigutada suuremates summades (alates 1 miljon krooni) ja väga

lühiajaliselt (üks päev), tasub selleks kasutada üleöödeposiiti.
• Kõige lihtsam võimalus on raha investeerimine tähtajalisele hoiusele. Alates
kolmest kuust saab hoiustada minimaalselt 3000 krooni, alates ühest kuust 30 000
krooni ning alates kahest päevast minimaalselt 100 000 krooni.
• Suurema investeeringu või projekti jaoks algkapitali kogumiseks sobib
kogumishoius, millele saate raha kõrvale panna regulaarselt või ühekordsete
maksetena, vastavalt oma ettevõtte kassavoogude dünaamikale. Samas säilib Teil
võimalus ootamatute väljaminekute korral ilma hoiust katkestamata sellel olevat
raha lühiajaliselt kasutada. Kogumishoiuse avamiseks piisab 100 kroonist.
• Ettevõtte igapäevase tegevusega seotud rahavoogude juhtimisel on kõige
mugavamaks ja paindlikumaks võimaluseks investeerimine Hansa
Rahaturufondi, kuhu soovitame paigutada suuremaid summaside (alates 100 000
kr).
• Kui vaba raha tekib Teie kontole osahaaval ja teatava perioodilisusega, soovitame
fondikorralduse abil see suunata automaatselt Hansa Rahaturufondi igakordset
ostutehingut läbi tegemata. Fondikorralduse balansseerimisteenus võimaldab
automaatset fondiosakute müüki päeva lõpu (maksimaalselt 1 miljoni krooni
väärtuses).
• Hansa Intressifond on sobilik pikemaajaliseks (alates 3 kuust) hajutatud riskiga
investeeringuks, kui soovite tähtajalisest deposiidist paremat tootlust.
• Kui olete huvitatud investeeringu likviidsusest ja soovite oma riske hajutada,
võite oma vabad vahendid investeerida ka otse teiste ettevõtete poolt
emiteeritavatesse võlakirjadesse ja kommertspaberitesse. Arvestada tuleks siiski
sellega, et võrreldes raha paigutamisega investeerimisfondi on
riskikontsentratsioon otseinvesteeringu puhul suurem ja likviidsuspuhver sageli
väiksem.

Tabel allpool:

6
 Üleöödeposiit Tähtajaline Kogumishoius Rahaturufond + Intressifond
hoius Fondikorraldus
Lühikirjeldus Ühepäevane hoius. Kindla Eraisikutele ja Fondikorraldus Intressifond taotleb
Kui kliendi kontojääk tähtajaga ja juriidilistele võimaldab stabiilset
ületab panga poolt fikseeritud isikutele automaatset kapitalikasvu
määratud summa ning mõeldud hoius, investeerimist Hansa keskmises
miinimumsummat, intressiga hoius millele on Rahaturufondi ja ajaperspektiivis,
investeeritakse kogu võimalik kogu tasuta päevasisest eesmärgiks on
kontojääk hoiuperioodi arvelduskrediiti pakkuda keskmise
automaatselt jooksul osakute väärtuse pikkusega
üleööhoiusele sissemakseid ulatuses. Kasutades tähtajalisest
teostada ning balansseerimisteenust deposiidist
millega kaasneb müüakse osakud suuremat
kliendi soovil panga poolt, juhul kui likviidsust ja
arvelduskrediit klient ei suuda tootlust. Fondi
90% ulatuses arvelduskrediiti päeva vara
deposiidil lõpus katta. Võimalik investeeritakse
olevast on ka ise anda keskmise ja
summast. Hoius müügikorraldus. madala
on ühtlasi riskiastmega
arvelduskrediidi fikseeritud
tagatiseks. tulukusega
instrumentidesse.
Eesmärk Võimaldab teenida Võimaldab Sobib raha Rahaturufond sobib Sobib eelkõige
suuremate paigutada regulaarseks igapäevaseks raha ettevõtetele, kellel
kontojääkide puhul kindla säästmiseks, nt juhtimiseks / tulenevalt
kõrgemat intressi kui rahasumma suurema lühiajalisteks majandustegevuse
raha arvelduskontol konkreetseks investeeringu investeeringuteks tsüklilisusest
hoides. perioodiks ja tarbeks raha ettevõttele, kelle tekivad
teenida kogumiseks. rahavood on perioodilised
fikseeritud Kuigi hoius on suhteliselt volatiilsed vabad vahendid
intressi, mis on mõeldud ja kes säästavad kolmeks kuuks
kõrgem kui keskpikas üldjuhul suuremaid kuni aastaks, ning
kõigile muudele perspektiivis summasid kellel ei ole
hoiuseliikidele raha ülejääki minimaalselt 1 eelnevalt täpselt
makstav omavale nädalaks. Likviidsus teada vabade
intress. kliendile on sarnane vahendite
(tähtaeg 6-12 arvelduskontoga. kasutamise aeg.
kuud), säilib Samuti sobib
kliendil võimalus vahendite
ootamatute kogumiseks
väljaminekute suurema
puhul raha investeeringu eel.
paindlikult (ka
osaliselt)
kasutada ning
hiljem kogumist
jätkata,
kaotamata
hoiusele
kogunenud
intressi.
Tüüpilised kasutajad Suuremad ettevõtted, Kõik Perioodiliselt või Ettevõtted, kelle Riskialtimad ja
kelle keskmine kliendigrupid teatud projekti keskmine kontojääk kõrgemat tootlust
kontojääk ületab EEK algkapitaliks ületab EEK 150,000 ja otsivad investorid,
1 miljonit raha koguda kelle rahavood on pikaajaliselt raha
soovivad kõikuvad koguvad kliendid
kliendid ( nt.
korteriühistute
remondifond)
Fondidele hoiust
eelistavad
kliendid
Garanteeritud
tootlust 7
soovivad
kliendid
Hoiuse tagatisel
8
5.Millised seadused reguleerivad rahandust? Mida seadus reguleerib?
1) Eesti Vabariigi rahaseadus- määrab rahaühiku, emiteerimise, maksevahendi, raha
piirangute vastuvõtmise kohustuse, eesti krooni vahetatavuse teiste valuutadega,
vigastatud ja rikutud raha ja seadusliku maksevahendist keeldumise.
2) Õigusaktides rahaühikute euroga asendamise seadus- Seadustes, välja arvatud
välislaenulepingute ja laenudele riigigarantii andmise ratifitseerimise seadused, loetakse
euro kasutusele võtnud Euroopa Liidu liikmesriikide rahaühikud rahaühikuks euro
(EUR), arvestades Euroopa Liidu Nõukogu kehtestatud konverteerimiskursse.
3) Hüvitisfondi seadus - Fondi tegevuse eesmärk on fondile erastamisest laekunud raha ja
fondi vara investeerimine, tagamaks fondi obligatsioonidest tulenevate kohustuste
täitmine ja fondi vara väärtuse suurenemine.
4) Rahapesu ja terrorismi rahstamise tõkestamise seadus.- Käesolev seadus reguleerib
krediidi- ja finantseerimisasutuste, samuti rahapesu andmebüroo ja teiste asutuste ning
isikute tegevust rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamisel.
5)Finantsinspektsiooni seadus - Käesoleva seadusega määratakse kindlaks riikliku
finantsjärelevalve eesmärk ning finantsinspektsiooni õiguslik seisund, tegevuse alused
ning tema rahastamise alused ja kord.
6) Hoiu- ja laenuühistu seadus –
(1) Hoiu-laenuühistu teostab järgmisi tehingud ja toimingud:
1) raha hoiustamiseks vastuvõtmine oma liikmetelt;
2) laenude andmine oma liikmetele;
3) ülekannete ja väljamaksete sooritamine hoiu-laenuühistus peetavatelt hoiukontodelt;
4) hoiukontodele tulevate sissemaksete ja ülekannete vastuvõtmine;
5) välissularaha ost ja müük;
6) vahendusteenuste osutamine laenuressursi vahendamisel institutsionaalsete investorite
kaasamiseks;
7) varakappide ja seifide üürimine;
8) klientide nõustamine majandustegevust puudutavates küsimustes.
7) Eesti panga seadus - Eesti Panga esmane eesmärk on tagada hindade stabiilsus. Eesti
Pank korraldab raharinglust Eestis ja välisriikidega ning seisab hea riigi vääringu
stabiilsuse eest. Eesti Pangal on Eesti raha emiteerimise ainuõigus. Raha emiteerimine ja
käibelt kõrvaldamine toimub seaduse alusel. Eesti Pank hoiab riigi väärismetalli- ja
välisvaluutavarusid ning korraldab nende kasutamist. Eesti Pank teostab riiklikku raha- ja
panganduspoliitikat ning suunab krediidipoliitikat. Eesti Pank teeb finantsstabiilsuse
tagamiseks koostööd Finantsinspektsiooniga. Eesti Pangal on õigus saada
Finantsinspektsioonilt oma ülesannete täitmiseks vajalikke andmeid. Eesti Pank teeb
koostööd rahvusvaheliste raha-, pangandus- ja krediidiorganisatsioonidega ning peab
sidet teiste riikide keskpankadega. Eesti Pank sooritab pangatehinguid Eesti ja
välisriikide raha, väärtpaberite ja muude valuutaväärtustega oma põhikirjas ettenähtud
eesmärkidel ja korras. Eesti Pank koostab Eesti maksebilansi. Eesti Pank kogub andmeid
oma ülesannete täitmiseks vajaliku raha-, finants- ja maksebilansistatistika saamiseks ja
avaldamiseks riikliku statistika seaduses (RT I 1997, 51, 822; 2000, 47, 289; 2002, 63,
387) sätestatud alustel ja korras.

8) Eesti rahapoliitika operatsioonilise raamistiku reformikava. Reformikava kirjeldab

Eesti rahapoliitika operatsioonilise raamistiku muutmise samme kuni ühinemiseni

9
Euroopa Majandus- ja Rahaliiduga. Rahapoliitika operatsioonilise raamistiku järk-
järgulise reformimise eesmärgiks on fikseeritud vahetuskursi režiimi tõrgeteta toime
tagamine kehtiva valuutakomitee raames ning pikemas perspektiivis Eesti rahapoliitilise
keskkonna sujuv ühildamine eurosüste.

9) Audiitortegevuse seadus- Käesolev seadus määrab kindlaks nõuded audiitorile,

audiitorieksami sooritamise alused, audiitori kutsetegevuse õiguslikud alused ning
audiitorkogu korralduse. Audiitori kutsetegevus on auditeerimine, ärinõustamine ja
audiitorile õigusaktidega pandud teiste ülesannete täitmine. Auditeerimine on
raamatupidamisaruande kontrollimine ja sellele hinnangu andmine auditeerimiseeskirjast
lähtudes.

10) Investeerimisfondide seadus 1- Investeerimisfond on käesoleva seaduse alusel

ühisteks investeeringuteks moodustatud vara kogum või asutatud aktsiaselts, mida või
mille vara valitseb riski hajutamise põhimõttest lähtudes fondivalitseja.
Fondi valitsemine on:
1) fondi vara investeerimine, mis seisneb fondi investeerimispoliitika
kindlaksmääramises ja investeerimisotsuste tegemises fondi vara paigutamisel;
2) fondi osakute või aktsiate väljalaske ja tagasivõtmise või tagasiostmise korraldamine;
3) vajaduse korral omandiõigust tõendavate dokumentide väljastamine fondi
osakuomanikule või aktsionärile;
4) fondi aktsionäridele või osakuomanikele vajaliku teabe edastamine ning muu
klienditeenindus;
5) fondi aktsiate või osakute turustamise korraldamine;
6) fondi vara arvestuse pidamine ning lepingulise fondi raamatupidamise korraldamine;
7) fondi vara puhasväärtuse määramine;
8) fondi osakute või vajaduse korral aktsiate registri pidamise korraldamine;
9) fondi tulu arvestamine ning tulu jaotamise korraldamine fondi aktsionäride või
osakuomanike vahel;
10) fondivalitseja ja fondi tegevuse seadusele ja muudele õigusaktidele vastavuse
jälgimine, sealhulgas asjakohase sisekontrollisüsteemi rakendamine.
11) Krediidiasutuse seadus- Krediidiasutus on äriühing, mille peamiseks ja püsivaks
majandustegevuseks on avalikkuselt rahaliste hoiuste ja muude tagasimakstavate
vahendite kaasamine ning oma arvel ja nimel laenude andmine või muu finantseerimine.
12) Kindlustustegevuse seadus- akt ei ole hetkel avalik.
13) Väärtpaberituru seadus- Käesolev seadus reguleerib väärtpaberite avalikku pakkumist
ja nende reguleeritud väärtpaberiturul kauplemisele võtmist, investeerimisühingute
tegevust, investeerimisteenuste osutamist, reguleeritud väärtpaberiturgude ja
väärtpaberiarveldussüsteemide toimimist ning järelevalve teostamist väärtpaberituru ja
selle osaliste üle.
14) Tagatisfondi seadus- Fondi eesmärk on tagada käesolevas seaduses sätestatud
tingimustel ja ulatuses krediidiasutuse klientide, investeerimisasutuse klientide ja
kohustusliku pensionifondi osakuomanike poolt paigutatud vahendite kaitse,
suurendades seeläbi finantssektori usaldusväärsust ja stabiilsust.
15)Kogumispensionide seadus- Käesolev seadus sätestab kogumispensioni sisse- ja
väljamaksete tegemise tingimused ja korra eesmärgiga luua kogumispensioni

10
sissemakseid teinud isikule võimalused pensionieas täiendavaks sissetulekuks lisaks
riiklikule pensionikindlustusele.
16) Eesti väärtpaberite keskregistri seadus - Eesti väärtpaberite keskregister on register
aktsiate, võlakohustuste ja muude käesoleva seaduse §-s 2 nimetatud õiguste ja nende
õigustega tehtavate toimingute registreerimiseks.
17) E-raha asutuste seadus - Käesolev seadus reguleerib e-raha väljastamist, e-raha
asutuse tegevust ja vastutust ning järelevalve teostamist e-raha asutuse üle.
18) Rahvusvahelise eraõiguse seadus - Käesolevat seadust kohaldatakse juhtudel, mil
õigussuhtel on kokkupuude rohkem kui ühe riigi õigusega. (N. Väärtpaberite omamine
teises riigis).
19) Eesti Arengufondi seadus - Arengufondi eesmärk on stimuleerida ja toetada Eesti
majanduses muutusi, mis aitavad majandust ajakohastada, ekspordi kasvu tagada ning
uusi kõrget kvalifikatsiooni nõudvaid töökohti luua. Arengufond toetab
innovatsiooniteadlikkuse tõusu, uuenduslike äriideede esilekerkimist ning ettevõtlikkuse
kasvu ühiskonnas tervikuna.
20) Raamatupidamise seadus- Käesoleva seaduse eesmärk on õiguslike aluste loomine
ning põhinõuete kehtestamine rahvusvaheliselt tunnustatud põhimõtetest lähtuva
raamatupidamise ja finantsaruandluse korraldamiseks.
21) Eesti Vabariigi seadus Eesti krooni tagamise kohta - Eesti kroon (ringluses olev
sularaha, raha jooksvatel ja tähtajalistel pangakontodel) lastakse käibele täielikult
tagatuna eesti Panga kulla- ja konverteeritava välisvaluuta reserviga.
22) Õppetoetuse ja õppelaenude seadus - Käesolev seadus sätestab õppetoetuste ja
õppelaenu saamise alused, tingimused ja korra, et tagada ligipääs kutseõppele,
kutsekeskharidusõppele ja kõrgharidusele ning motiveerida kutseõpet või
kutsekeskharidusõpet läbivat õpilast (edaspidi õpilane) ja kõrgharidust omandavat
üliõpilast (edaspidi üliõpilane) täiskoormusega ja edukalt õppima ning õppekava
nominaalkestusega läbima.

6.Kui Teie tahate asutada panka, mida peaksite teadma?

Kindlasti Eesti Panga, kreedidipanga asutamise ja rahanduse seadustest lähtuma! Samuti
kohandama need nii, et pank toodaks kasumit nii mulle kui ka riigile. Pean teadma Eesti
majandust, Eesti rahasüsteemi,Eesti finantskeskkonda, seadusandlust, määrusi, Euroopa
Liidu- ja pangandusdirektiive, eesti – ja inglise keelt, rahandusministeeriumi määrusi,
finantsinspektsiooni, õigusakte, hoiuste liike, residentsust, kliendigrupid, väärtpabereid,
investeeringuid, maksevahendust, bilnsi, laenud klienditele, jäägid, kuukäibed, resurssi
jäägid ja kuukäibed,nõuded ja võlgnevused pankadele, aruande koostamine,
intressimääru,usaldusnormatiive, valuuta vahetuskursse, matemaatikat, analüütilist
arvutamist, rahvusvahelisi valuutafonde,erinevaid krediidiasutusi- teadma oma
konkurente, turgu, turu sisenemise barjääre. Samuti ka panga juhtimist kui
organisatsioonina.

1.Kasuta panga statistika mõistete selgituste lehekülge:

http://www.eestipank.info/pub/et/dokumendid/statistika/selgitused/selgitused.html
1.Leia mõisted:

11
Krediidiasutused
On äriühing, mille peamiseks ja püsivaks majandustegevuseks on avalikuselt rahaliste
hoiuste ja muude tagasimakstavate vahendite kaasamine ning oma arvel ja nimel laenude
andmine või muu finantseerimine. NT. Hansapank

Kindlustusandjad
Äriühingud, mille kindlustustegevuse põhiliigid on kahjukindlustus, elukindlustus või
edasikindlustus. Nad jaotuvad nii liikideks kui ka nende alaliikideks . Nt.
Kindlustusagentuurid, autokindlustus.

Kahjukindlustuse liigid on:

1) õnnetusjuhtumite kindlustus;
2) haiguskindlustus;
3) maismaasõidukite kindlustus;
4) raudtee veerevkoosseisu kindlustus;
5) õhusõidukite kindlustus;
6) laevade kindlustus;
7) transporditavate kaupade kindlustus;
8) tulekindlustus ja loodusjõudude kindlustus;
9) muu varakindlustus;
10) mootorsõiduki valdaja vastutuskindlustus, sealhulgas liikluskindlustus;
11) õhusõiduki valdaja vastutuskindlustus;
12) veesõiduki valdaja vastutuskindlustus;
13) tsiviilvastutuskindlustus;
14) krediidikindlustus;
15) garantiikindlustus;
16) finantskahjude kindlustus;
17) õigusabikulude kindlustus;
18) abistamisteenuste kindlustus.
Elukindlustuse liigid on:
1) kindlustus surmajuhtumiks;
2) kapitalikogumiskindlustus;
3) sünnikindlustus ja abiellumiskindlustus;
4) annuiteet;
5) investeerimisriskiga elukindlustus;
6) tontiin;
7) pensioniskeemi haldamine, välja arvatud kogumispensionide seaduse (RT I 2004, 37,
252) §-s 3 sätestatud pensionifon

Edasikindlustuse liigid on:

1) kahjukindlustuse edasikindlustus;
2) elukindlustuse edasikindlustus.

Pensionifondi all mõistetakse kogumispensionide seaduse §-s 3 nimetatud lepingulist

investeerimisfondi.

12
1) Pensionifond on lepinguline investeerimisfond, mille põhieesmärk on kogumispensioni
võimaldamine pensionifondi osakuomanikule käesolevas seaduses ja
investeerimisfondide seaduses (RT I 2004, 36, 251) sätestatud tingimustel ja korras.
(2) Pensionifondi liigid on:
1) kohustuslik pensionifond;
2) vabatahtlik pensionifond.
(3) Kohustuslikku pensionifondi tehakse sissemakseid ja sellest tehakse väljamakseid
seoses kohustusliku kogumispensioni saamisega.
(4) Vabatahtlikku pensionifondi tehakse sissemakseid ja sellest tehakse väljamakseid
seoses täiendava kogumispensioni saamisega.

Muud investeerimisasutused finantsseerimis?

Muu finantseerimisasutuse all mõistetakse krediidiasutuste seaduse §-s 5 nimetatud

äriühingut (näiteks investeerimisühingud, hoiulaenuühistud, fondivalitsejad,
liisingteenuseid osutavad ettevõtjad, välissularaha vahetuse teenust osutavad ettevõtjad,
reguleeritud väärtpaberituru korraldajad, väärtpaberiarveldussüsteemi korraldajad,
väärtpaberite registreerimise teenust osutavad ettevõtjad, finantskonsultatsioone osutavad
ettevõtjad, kindlustusmaaklerid, rahamaaklerid, muid finantsvahendusteenuseid ostuavad
ettevõtjad), Muu finantseerimisasutuse all kajastatakse ka investeerimisfondid ja
tagatisfond.

1) Finantsteenused käesoleva seaduse tähenduses on isiku poolt majandus- või

kutsetegevuses kolmandatele isikutele osutatavad teenused, mis seisnevad järgmiste
tehingute ja toimingute teostamises:
1) hoiustamistehingud avalikkuselt hoiuste ja muude tagasimakstavate rahaliste vahendite
kaasamiseks;
2) laenutehingud, sealhulgas tarbijakrediit, hüpoteeklaenud, faktooring ja muud
äritehingute finantseerimise tehingud;
3) liisingutehingud;
4) arveldus-, sularaha siirdamise ja muud raha edastamise tehingud;
5) mittesularahaliste maksevahendite (nt elektrooniliste maksevahendite, reisitšekkide,
vekslite) väljastamine ja haldamine;
6) tagatis- ja garantiitehingud ning muud isikule tulevikus siduvaid kohustusi tekitavad
tehingud;
7) tehingud nii oma kui ka klientide arvel väärtpaberituru seaduse (RT I 2001, 89, 532;
2002, 23, 131; 63, 387; 102, 600; 105, 612; 2003, 81, 544; 88, 591; 2004, 30, 208; 36,
251; 37, 255) § -s 2 sätestatud kaubeldavate väärtpaberitega ning välisvaluutaga ja muud
rahaturutehingud, sealhulgas tehingud tšekkide, vekslite, hoiusesertifikaatide ja muude
selletaoliste instrumentidega;
8) väärtpaberite emiteerimise ja müügiga seotud tehingud ja toimingud;
9) klientide nõustamine majandustegevust puudutavates küsimustes ja äriühingute
ühinemise, jagunemise või nendes osaluse omandamisega seotud tehingud ja toimingud;
10) rahamaakleri tegevus;
11) vara valitsemine ning investeerimisalane nõustamine;
12) väärtpaberite hoidmine ning haldamine;

13
13) krediidiinfo kogumine, töötlemine ja edastamine;
14) vara hoidmine;
15) muud tehingud ja toimingud, mis on sisult sarnased käesoleva lõike punktides 1–14
loetletud finantsteenustega.

2.Millised on peamised hoiuste liigid? (4)

Nõudmiseni hoius

1. On ette nähtud arveldusteks;

2. on tähtajatu;
3. hoiustatud vahendeid võib vabalt (erandjuhul 24-tunnilise etteteatamisega)
kasutada ja käsutada;
4. hoiuse jääk võib olla negatiivne (arvelduskrediit);
5. võib teha pidevalt juurdemakseid.

Üleööhoius:
On hoius, mida võib tema paigutamisele järgneval pangapäeval kasutada ning mis ei ole
mõeldud arveldamiseks. Tähtajaline hoius

1. On ette nähtud raha hoiustamiseks;

2. ei ole ette nähtud arveldusteks kolmandate isikutega;
3. hoiustamise tähtaeg on lepinguliselt fikseeritud;
4. hoiustatud summa suurus on lepinguliselt fikseeritud ning seda ei saa muuta;
5. lepingutingimuste rikkumisel võib rakendada leppetrahvi (sh madalam intress).

Säästuhoius :

1. On ette nähtud raha kogumiseks ja hoiustamiseks;

2. ei ole ettenähtud arveldusteks kolmandate isikutega;
3. hoiustamise tähtaeg võib olla seotud mingi eritingimusega (nt pulmapäev, kindla
rahasumma kogunemine arvele);
4. arve avamiseks on vajalik krediidiasutuse poolt fikseeritud minimaalse
rahasumma hoiustamine;
5. hoiustatud summat võib suurendada;
6. lepingutingimuste rikkumisega kaasnevad trahvisanktsioonid;
7. hoiuse väljavõtmisel võib olla etteteatamise nõue.

3.Väärtpaberite mõisted

Väärtpaberi all mõistetakse väärtpaberit vastavalt väärtpaberituru seaduse § 2 lõikele 1.

Väärtpaber käesoleva seaduse tähenduses, ka selle kohta dokumenti väljastamata, on:
1) aktsia või muu samaväärne kaubeldav õigus;
2) võlakiri, vahetusväärtpaber või muu emiteeritud ja kaubeldav võlakohustus, välja
arvatud käesoleva lõike punktis 5 nimetatud väärtpaber;
3) märkimisõigus või muu kaubeldav õigus, mis annab õiguse omandada käesoleva lõike
punktis 1 või 2 nimetatud väärtpabereid;

14
4) investeerimisfondi osak;
5) emiteeritud võlakohustus tähtajaga kuni üks aasta, millega tavaliselt kaubeldakse
rahaturul (rahaturuinstrument);
6) tuletisväärtpaber;
7) kaubeldav väärtpaberi hoidmistunnistus.

Fikseeritud tulumääraga väärtpaber

Fikseeritud tulumääraga on sellised väärtpaberid, mille tulumäär (intressimäär) on kas
otseselt fikseeritud või vahetult seotud kindla faktoriga (nt pankadevahelise rahaturu
intressimääraga).

Võlakiri on laenuvõtja võlakohustust tõendav väärtpaber, mis sisaldab laenuvõtja

kohustust maksta laen kokkulepitud tähtajal laenuandjale tagasi ning tasuda intressid ning
laenuandja nõudeõigust sellele.

Aktsia on omandiõigust tõendav väärtpaber, mis tõendab selle omaniku õigust osaleda
aktsiaseltsi varast ja kasumist ning annab selle omanikule (aktsionärile) õiguse osaleda
aktsionäride üldkoosolekul, kasumi ja aktsiaseltsi lõpetamisel allesjäänud vara jaotamisel
ning muud seaduse ja põhikirjaga ettenähtud õigused.

Eelisaktsia on privilegeeritud aktsia (kindlustatud dividendidega eeliskorras), millel

puudub hääleõigus.

Osa on osalemisõigust tõendav väärtpaber, mis näitab selle omaniku (osaühingu liikme)
õigust osale osaühingu kapitalist. Osa annab osanikule õiguse osaleda osaühingu
juhtimises ning kasumi ja osaühingu lõpetamisel allesjäänud vara jaotamisel , samuti
muud seaduses ja põhikirjas ettenähtud õigused.

Investeerimisfondi osak on väärtpaber, mis väljendab osakuomandi osalust lepingulise

fondi varas.

Tuletisväärtpaberi all mõistetakse tuletisväärtpaberit vastavalt väärtpaberituru seaduse

§ 2 lõikele 2 ja muid nendega sarnaseid omandamis-, vahetamis- või võõrandamisõigusi
või -kohustusi.
Tuletisväärtpaber käesoleva seaduse tähenduses on omandamis-, vahetamis- või
võõrandamisõigust või -kohustust väljendav kaubeldav väärtpaber, mille alusvaraks on
käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud väärtpaberid või mille hind sõltub otseselt või
kaudselt:
1) väärtpaberi börsi- või turuhinnast;
2) intressimäärast;
3) väärtpaberiindeksist;
4) valuutavahetuskurssidest;
5) krediidi- ja muudest riskidest;
6) kauba või väärismetalli börsi- või turuhinnast.

15
Rahaturuinstrumendi all mõistetakse väärtpaberituru seaduse § 2 lõike 5 punktis 5
nimetatud väärtpaberit. Ta on emiteeritud võlakohustus tähtajaga kuni 1 aasta, millega
kaubeldakse rahaturul.

Hüpoteegiga tagatud võlakiri on võlakiri, mille tagatiseks on hüpoteek ning mille

põhiosa tagasimaksmine toimub perioodiliselt. Hüpoteegiga tagatud võlakiri koosneb
tavaliselt mitmest osast või klassist, mille põhiosa tagasimaksmine võib olla seatud
järjekorda nii, et laekumiste arvelt makstakse kõigepealt esimese klassi põhiosa, siis teise
jne.

4.Investeeringud (lühi– ja pikaajalised)

Lühiajalised finantsinvesteeringud: Väärtpaberid, mis on omandatud kauplemiseks või

mille kustutustähtaeg on bilansipäevast arvestades üks aasta või vähem.

Pikaajalised finantsinvesteeringud: Väärtpaberid, mille kustutustähtaeg on

bilansipäevast arvestades üle ühe aasta ja mis on omandatud pikaajaliseks hoidmiseks.

5.Maksevahendusega seotud mõisted

Tšekk: Väärtpaber, millega tšeki väljaandja käsundab krediidiasutust (tšeki väljamaksja)

tšeki alusel õigustatud isikule (maksesaaja) kindlaks määratud rahasumma maksmiseks
(tšekisumma).

Reisitšekk: Sularaha asendav tšekk välisvaluuta ostuks. Reisitšekki saab lunastada ainult
tšeki omanik.

Kaardimakse: Kontolt kontole kaarditehing, mis on algatatud kas müügiterminaalist või

pangaautomaadist.

Mobiilimakse: Müügikohas ostetud kaupade või teenuste eest mobiiltelefonilt algatatud

makse.

Deebet-tüüpi korraldus: Maksekorraldus, mille algatajaks on raha saaja või seadusega

sätestatud kolmas isik.

Otsekorraldus: Määratud perioodilisusega korduv deebet-tüüpi maksekorraldus.

Maksekorraldus: Raha maksja või raha saaja või seadusega sätestatud kolmanda
osapoole poolt algatatud korraldus raha maksja ja raha saaja vahelise rahalise kohustuse
õiendamiseks.

Püsikorraldus: Määratud perioodilisusega korduv ja kindla suurusega kreedit-tüüpi

maksekorraldus.

16
Paberil maksekorraldus: Raha maksjalt maksja krediidiasutusele paberil edastatud
maksekorraldus.

Telepanga maksekorraldus: Raha maksjalt maksja krediidiasutusele püsi- või

vallasühenduse kaudu spetsiaalse finantstarkvara abil edastatud maksekorraldus.

Telefonipanga maksekorraldus: Raha maksjalt maksja krediidiasutusele telefoni teel

edastatud maksekorraldus.

Internetipanga maksekorraldus: Raha maksjalt maksja krediidiasutusele interneti

teenusel baseeruv maksekorraldus (k.a WAP teenusel baseeruv maksekorraldus).

Mobiili maksekorraldus: Raha maksjalt maksja krediidiasutusele mobiiltelefoni teel

edastatud maksekorraldus (v.a mobiilimakse).

Pangakaart: Krediidiasutuste poolt konto omajale või konto omaja poolt määratud
isikule väljastatud kaart kaarditehingute teostamiseks.

Kohalik pangakaart: Ainult Eesti Vabariigis kasutusel olev pangakaart.

Rahvusvaheline pangakaart: Pangakaart, mida saab kasutada Eesti Vabariigis ja

väljaspool Eesti Vabariiki.

Deebetkaart Pangakaart:, millega üldjuhul võib teha kaarditehinguid maksimaalselt

kontol oleva raha ulatuses.

Kreeditkaart Pangakaart:, millega võib teha kaarditehinguid lepingus määratud

krediidilimiidi ulatuses.

Pangaautomaat: Elektrooniline seade, mille abil saab pangakaardiga teostada

kaarditehinguid. Müügiterminaal ei ole pangaautomaat.

Müügikoht (point of sale, POS) :Teenuse või kauba müügi koht, kus ostetud teenuste või
kaupade eest võimalik tasuda pangakaardi ja/või mobiiltelefoniga. Ühe ettevõtja erineva
asukohaga (aadressiga) kaupade või teenuste müügi kohti loetakse erinevateks
müügikohtadeks.

Kaardimakse müügikoht: Teenuse või kauba müügikoht, kus müügiterminaali kaudu on

ostetud teenuste või kaupade eest võimalik tasuda pangakaardiga. Ühe ettevõtja erineva
asukohaga (aadressiga) kaupade või teenuste müügikohti loetakse erinevateks
müügikohtadeks.

Mobiilimakse müügikoht: Teenuse või kauba müügikoht, kus ostetud teenuste või
kaupade eest on võimalik tasuda mobiiltelefoniga. Ühe ettevõtja erineva asukohaga
(aadressiga) kaupade või teenuste müügikohti loetakse erinevateks müügikohtadeks.

17
Kaardi- ja mobiilimakse müügikoht: Teenuse või kauba müügikoht, kus ostetud
teenuste või kaupade eest on võimalik tasuda nii pangakaardi kui mobiiltelefoniga. Ühe
ettevõtja erineva asukohaga (aadressiga) kaupade või teenuste müügikohti loetakse
erinevateks müügikohtadeks.

Müügiterminaal (POS, EFTPOS, Web-POS terminal): Seade, mis võimaldab kaupade

ja teenuste eest maksta maksekaardiga.

6.Kapitali adekvaatsuse miinimummäär

Kapitali adekvaatsuse miinimummääraks on kehtestatud alates 1. oktoobrist 1997 10%
(varem 8%).

7.Kui suur on suurmakse suurus alates 01.01.2004 ?

Alates 1.jaanuarist 2004 on suurmakse makse, mille suurus on 15 mln krooni või enam.

2.Tutvu krediidiasutuste seaduse 5 esimese peatükiga ( §1- §63) ja leia vastused

järgmistele küsimustele:

1.Mis on krediidiasutus?
(1) Krediidiasutus on äriühing, mille peamiseks ja püsivaks majandustegevuseks on
avalikkuselt rahaliste hoiuste ja muude tagasimakstavate vahendite kaasamine ning oma
arvel ja nimel laenude andmine või muu finantseerimine.
(2) Krediidiasutus võib tegutseda aktsiaseltsi või ühistuna ja temale kohaldatakse
aktsiaseltsi või hoiu-laenuühistu kohta sätestatut, kui käesolevast seadusest ei tulene
teisiti.

2.Mis on finantseerimisasutus?
Finantseerimisasutus on käesoleva seaduse mõistes äriühing, mis ei ole krediidiasutus,
kuid mille peamiseks ja püsivaks tegevuseks on osaluste omandamine või ühe või mitme
käesoleva seaduse § 6 lõike 1 punktides 2-12 loetletud tehingu tegemine.

3.Millised on finantsteenused?
1) Finantsteenused käesoleva seaduse tähenduses on isiku poolt majandus- või
kutsetegevuses kolmandatele isikutele osutatavad teenused, mis seisnevad järgmiste
tehingute ja toimingute teostamises:
1) hoiustamistehingud avalikkuselt hoiuste ja muude tagasimakstavate rahaliste vahendite
kaasamiseks;
2) laenutehingud, sealhulgas tarbijakrediit, hüpoteeklaenud, faktooring ja muud
äritehingute finantseerimise tehingud;
3) liisingutehingud;
4) arveldus-, sularaha siirdamise ja muud raha edastamise tehingud;
5) mittesularahaliste maksevahendite (nt elektrooniliste maksevahendite, reisitšekkide,
vekslite) väljastamine ja haldamine;
6) tagatis- ja garantiitehingud ning muud isikule tulevikus siduvaid kohustusi tekitavad
tehingud;
7) tehingud nii oma kui ka klientide arvel väärtpaberituru seaduse (RT I 2001, 89, 532;

18
2002, 23, 131; 63, 387; 102, 600; 105, 612; 2003, 81, 544; 88, 591; 2004, 30, 208; 36,
251; 37, 255) § -s 2 sätestatud kaubeldavate väärtpaberitega ning välisvaluutaga ja muud
rahaturutehingud, sealhulgas tehingud tšekkide, vekslite, hoiusesertifikaatide ja muude
selletaoliste instrumentidega;
8) väärtpaberite emiteerimise ja müügiga seotud tehingud ja toimingud;
9) klientide nõustamine majandustegevust puudutavates küsimustes ja äriühingute
ühinemise, jagunemise või nendes osaluse omandamisega seotud tehingud ja toimingud;
10) rahamaakleri tegevus;
11) vara valitsemine ning investeerimisalane nõustamine;
12) väärtpaberite hoidmine ning haldamine;
13) krediidiinfo kogumine, töötlemine ja edastamine;
14) vara hoidmine;
15) muud tehingud ja toimingud, mis on sisult sarnased käesoleva lõike punktides 1–14
loetletud finantsteenustega.

4.Kes annab tegevusloa?

Eestis asutatud äriühingule annab tegevusloa välja Finantsinspektsioon.

5.Kui suur peab olema panga alustamise aktsiakapital?

Panga asutamisel peab tema sissemakstud aktsiakapital olema ekvivalentne vähemalt 5
miljoni euroga.

6.Millised on panga ja ühistupanga peamised erinevused? ( 5 näidet)

1) Aktsiaseltsina asutatud krediidiasutus on kohustatud kasutama oma ärinimes sõna
«pank», ühistuna asutatud krediidiasutus sõna «ühistupank».
2) Pank asutatakse juriidilise (indiviidi) isiku poolt, ühistupank aga ühineb olemasolevate
hoiu- ja laenuühistute poolt.
3)Panga asutamise puhul on aktsiakapital ja ühistupanga puhul on osakapitali nõue.
4)Pank lähtub äriseadustikust ja ühistupank hoiu ja laenuühistu seadusest.
5)Ühistupangal peab olema asutajaid vähemalt 50, pangal aga pole seda nõuet (asutatakse
indiviidi poolt).

7.Kapitali adekvaatsus

Krediidiasutus peab avalikustama järgmised andmed omavahendite ja kapitali

adekvaatsuse kohta:
1) esimese, teise ja kolmanda taseme omavahendite suurus komponentide kaupa;
2) kapitalinõuete suurus riskide kaupa.

8.Kapitali likviidsus

1) Krediidiasutus peab paigutama oma vara selliselt, et igal ajal oleks tagatud kreeditoride
õigustatud nõuete rahuldamine ehk likviidsus. Selleks peab krediidiasutus säilitama
vajalikku likviidsete vahendite ja jooksvate kohustuste vahekorda.
(2) Krediidiasutuse juhid on kohustatud krediidiasutuse varasid korraldama nii, et
finantseerimine ei baseeruks liiga lühiajalistel või vähestel allikatel. Juhid on samuti

19
kohustatud pidevalt jälgima nõuete ja kohustuste tähtaegu. Kohustuste täitmise
tähtaegade saabumine ei või ohustada krediidiasutuse tegevust. Krediidiasutus peab oma
likviidsust jälgima rahavoogude alusel.
(4) Krediidiasutus on kohustatud hoidma osa oma likviidsetest vahenditest Eesti Pangas

3.Tutvu väärtpaberituru seadusega:

§13-14
§43
§93-94

https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=960857

Leia vastused, mis on:

Väärtpaberite emissioon on emitendi ühekordse otsuse alusel emiteeritud samaliigiliste

väärtpaberite kogum.

Prospekt

(1) Väärtpaberite avaliku pakkumise prospekt (edaspidi käesolevas osas prospekt) peab
sisaldama lihtsalt analüüsitavas ja arusaadavas vormis kogu iseloomulikku teavet
emitendi ja avalikkusele pakutavate väärtpaberite kohta, mis on investoritele vajalik, et
teadvalt hinnata emitendi ja iga garanteerija varasid ja kohustusi, finantsseisundit,
kasumit ja kahjumit, tulevikuväljavaateid ning pakutavate väärtpaberitega kaasnevaid
õigusi.
(2) Prospekt võib koosneda ühest dokumendist või mitmest eraldi dokumendist. Viimasel
juhul peab prospekt koosnema emitendi kohta esitatavat teavet sisaldavast
registreerimisdokumendist, pakutavate väärtpaberite kohta esitatavat teavet sisaldavast
väärtpaberikirjeldusest ja käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud kokkuvõttest.
(3) Nii ühest kui mitmest eraldi dokumendist koosnev prospekt peab sisaldama
kokkuvõtet, milles esitatakse lühidalt ja üldkeeles sõnastatud emitendi, iga garanteerija ja
pakutavate väärtpaberite põhilised tunnusjooned ja nendega seotud riskid. Lisaks peab
kokkuvõte sisaldama järgmisi hoiatusi:
1) hoiatus, et kokkuvõtet tuleb käsitada prospekti sissejuhatusena ja väärtpaberitesse
investeerimise üle otsustamisel peab investor tutvuma terve prospektiga;
2) kui prospektis sisalduva teabega seonduva nõude kohtule esitamisel võib emitendi
päritolu- või vastuvõtjalepinguriigi siseriiklikust õigusest tulenevalt enne kohtumenetluse
algatamist olla hagejast investoril kohustus kanda prospekti tõlkimise kulud, siis
sellekohane hoiatus;
3) hoiatus, et ühegi isiku suhtes ei kohaldata tsiviilvastutust ainuüksi kokkuvõtte, ka mitte
selle tõlke põhjal, välja arvatud juhul, kui see on eksitav, ebatäpne või prospekti muude
osadega vastuolus.
(4) Prospektis, välja arvatud kokkuvõttes, võib vastavalt Euroopa Komisjoni määruse
(EÜ) 809/2004, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja EL Nõukogu direktiivi
2003/71/EÜ, mis puudutab prospektides sisalduvat informatsiooni nagu ka selliste
prospektide formaati, andmete esitamist viidetena ja selliste prospektide avaldamist ning

20
reklaamide levitamist (EMPs kohaldatav tekst) (ELT L 149, 30.04.2004, lk 1–137)
(edaspidi prospektimäärus ), artiklis 28 sätestatule andmeid esitada viidetena ühele või
mitmele varem avaldatud dokumendile, mis on registreeritud inspektsioonis või emitendi
päritolulepinguriigi väärtpaberiturujärelevalve asutuses või on neile avaldamiseks
esitatud. Kui andmed on esitatud viidetena, peab prospekt sisaldama viidete nimekirja,
mis võimaldab investoritel andmeid lihtsalt leida.
(5) Täpsemad nõuded prospektis sisalduvale teabele ja prospekti vormile on sätestatud
prospektimääruse peatükkides 2 ja 3.
[RT I 2005, 59, 464 – jõust. 15. 11. 2005]
§142. Põhiprospekt
(1) Prospekti asemel võib koostada põhiprospekti juhul, kui avalikkusele pakutakse
pakkumiskava alusel emiteeritavaid mittekapitaliväärtpabereid või investeerimisfondide
seaduse § 260 lõikes 1 sätestatud tingimuste kohaseid pandikirju (edaspidi pandikirjad).
(2) Põhiprospekt peab sisaldama emitendi, pakutavate väärtpaberite ja emitendi soovi
korral ka pakkumise lõpptähtaja kohta täielikku teavet

Mis on investeerimisteenused? § 43
Investeerimisteenused käesoleva seaduse tähenduses on järgmised kolmandatele
isikutele osutatavad teenused:
1) väärtpaberite omandamine või võõrandamine oma nimel ja kliendi arvel;
2) väärtpaberite omandamine või võõrandamine kliendi nimel ja arvel;
3) väärtpaberitega tehingu tegemise korralduse (edaspidi tehingukorraldus) vastuvõtmine
kliendilt ja selle edastamine või täitmine kliendi arvel;
4) väärtpaberitega oma arvel kauplemine;
5) väärtpaberitest moodustatud portfelli valitsemine iga kliendi jaoks eraldi vastavalt
kliendi poolt antud juhistele (edaspidi väärtpaberiportfelli valitsemine);
6) väärtpaberite emiteerimise tagamine;
7) väärtpaberite emiteerimise, avaliku pakkumise või väärtpaberite reguleeritud turule
kauplemisele võtmise korraldamine

Kui suur peab olema investeerimisühingu aktsiakapital? ( alates 1.03.2006)

1) Investeerimisühingu aktsiakapital peab olema vähemalt:
1) 125 000 eurot, kui ta osutab käesoleva seaduse § 43 punktides 1, 2, 3, 5 või 7
nimetatud teenuseid;
2) 730 000 eurot, kui ta osutab käesoleva seaduse § 43 punktides 4 või 6 või § 44 punktis
1 nimetatud teenuseid.

Millised on usaldusnormatiivid ? (alates 1.03.2006)

Investeerimisteenuste osutamisega seotud riskide vähendamiseks on investeerimisühing
kohustatud pidevalt järgima usaldatavusnormatiive, millega määratakse:
1) neto-omavahendite minimaalsuurus;
2) kapitali adekvaatsuse määr;
3) riskide kontsentreerumise piirmäärad;
4) välisvaluutade avatud netopositsioonide piirmäärad.

21
4.Tutvu EP korduma kippuvad küsimused ja vastused nendele:

http://www.eestipank.info/pub/et/tagasiside/tagasiside/kkk/
Leia vastused küsimustele:

Kelle ees EP vastutab?

Eesti Pank annab oma tegevusest aru Riigikogule

Kuidas on kindlustatud EP ja kommertspankades hoitavad hoiused?

Eesti Pangas ühegi eraisiku ega ettevõtte hoiuseid ei hoita. Küll aga hoitakse keskpangas
Eesti kommertspankade kohustuslikke reserve.
Kommertspankade klientide hoiused tagab Tagatisfond. Tagatisfond on seaduse alusel
asutatud avalik-õiguslik juriidiline isik, mis moodustati 2002. aasta 1. juulil senise, alates
1998. aastast tegutsenud Hoiuste Tagamise Fondi asemele. Tagatisfondi eesmärk on
tagada krediidi- ja investeerimisasutuse klientide ja kohustusliku pensionifondi
osakuomanike poolt paigutatud vahendite kaitse, suurendades seeläbi finantssektori
usaldusväärsust ja stabiilsust.

Hoiused koos intressidega on tagatud 90% ulatuses. Alati jääb hoiustaja kanda siiski 10%
suurune omavastutus selleks, et hoiustaja ka ise kontrolliks, kuhu ja kelle hoolde ta oma
raha usaldab.

Joonis allpool:

Tagamisskeem:

22
5.Tutvu OMX Grupi kodulehega

http://www.ee.omxgroup.com/
Leia vastused:

Mis on Tallinna Börs?

Tallinna Börs on ainus reguleeritud väärtpaberite järelturg Eestis. Tallinna Börs kuulub
OMX gruppi, mis lisaks Eestile omab ja opereerib väärtpaberibörse Islandil, Taanis,
Rootsis, Soomes, Lätis ja Leedus.
Tallinna Börs ja Eesti Väärtpaberikeskus on juhtivad Eesti väärtpaberituru ettevõtted,
millede kaudu toimub väärtpaberitega kauplemiseks vajaliku keskkonna haldamine,
väärtpaberitehingute arveldamine, ettevõtete noteerimine, väärtpaberite keskregistri ja
kogumispensioni registri pidamine Eestis.

Mis on Väärtpaberikeskus?
Eesti Väärtpaberikeskus on ühtse elektroonilise väärtpaberite keskregistri pidaja Eestis.
Register peab arvet kõikide Eestis tegutsevate aktsiaseltside, väärtpaberi- ja
kogumispensioni kontode kohta.

E-register on Eesti väärtpaberite keskregistri elektrooniline teenuste keskkond nii

ettevõtetele kui ka eraisikutele. Keskkonda pääsemiseks tuleb end autoriseerida kas ID-
kaardiga või internetipankade kaudu.

Seal on erinevad valikud:

• väärtpaberiomanike nimekirjad
• ülevaade tehingutest
• väärtpaberikonto seis
• pensionikonto seis
• arved makstud?
• avalikud andmed

Tutvu investori teejuhi all leiduvate materjalidega:

http://www.ee.omxgroup.com/?id=2706

Tutvunud põhjalikumalt

Kas sa sobid investoriks? http://www.ee.omxgroup.com/?id=3105

Enda kommenteering
Ma arvan, et minu vaim pole börsil mängimiseks piisavalt tugev, sest saaksin enne nö
närvivapustuse, kui peaksin kaotama aktsiad..:) Kuna oled nõrganärviline selles suhtes,
siis ma ei riskiks sellega. Minule on tähtis minu sisemine vaimne tasakaal, mis peab
igapäevaselt olema paigas. Börsil osalemine on kui loteriiga mängimine, ainult risk on

23
suurem.. Võib ju kaotada kõik või võit võib olla suur... See on liiga suur vastutus!Ja
seetõttu mina ei kavatsegi riskida sellega!:)
1)Muidu huvi mul on ajalehtede finantslehekülgi ja finantsturgude ülevaateid. Loen seda
majandusteaduskonnas. Samal ajal ma analüüsin ja naeran nö aktsiaturgu...:)
2)Iga päev olen kursis majandusuudiseid, sest külastan neid lehekülgi..:)
3)Usun, et raskustesse sattunud majandusharudest võib leida head tulevikuväljavaadetega
ettevõtteid, sest tuleks ettevõtte sisendit muuta, ja teha ümberkorraldusi nii kaua, kui
hakkab tootma kasumit. Samuti turg mängib olulist rolli siin. Kui osata enda kasuks turu
nišše pöörata, siis on võit kasum
Samuti arvan, et praegu ebasoosingus oleval aktsial võivad olla head
tulevikuperspektiivid, kui osata olla kannatlik ja oodata tõusu
Leian, et põhjalik analüüs aitab valida paremaid aktsiaid kui tänaval kuuldud nõuanne,
sest ta näitab ära nö halvad aktsiad ja ohud. Tänaval kuuldud nõuanne ei pruugi vastata
vajaminevat info usaldusväärsusele ja täpsusele...
4)Analüüs näitab täpselt nende aktsiate paremust, mille number on suurem.. Selleks need
analüütikud mõeldud ongi 
Ise oleksin valmis leppima 10-15 protsendise tulususega aastas ning mõistan, et ka 30-
protsendine aastatulusus on ülihea

Milline on minu investeerimiseesmärk? http://www.ee.omxgroup.com/?id=3109

Tulevikus soovin kindlasi investeerida. Olevikus mõtlen selgelt investeerimiseesmärgid

põhjalikumalt läbi. Olen konservatiiv, kes ajab oma asju tasa ja targu.
Sooviksin oma raha paigutada niikauaks kuni olen selgeks saanud oma elu uued
eesmärgid ja misiooni. Samuti, et olen leidnud oma koha elus kindlas valdkonnas.
Samuti kui olen välja töötanud tõhusa organistsiooni tegevuskava ja ettevõtte äriplaani
koostamise.. Raha kogumine võiks olla 2-3 aastat.
Soovin saada oma investeeringult pidevat sissetulekut (suurendada seda igakuiselt) ja
samal ajal ka koguda raha kaugema eesmärgi tarvis. Investeering on minu elu tagatis!
Samal ajal saan ma areneda, õppid aja koolis käia.

Kuidas ennetada börsikrahhi? http://www.ee.omxgroup.com/?id=3143

Milline investeerimisstrateegia valida? http://www.ee.omxgroup.com/?id=3140

24