Rahanduse alused

Rahanduse alused materjalideks on

1)lühikonspekt
2)internetist otsitavad materjalid
Rahanduse aluste arvestuse saamiseks tuleb leida vastused küsimustele ja osaleda
aktiivselt seminaris
Vaata mõisteid :
http://www.pangaliit.ee/pangandusinfo/s6nastik/

Seminari küsimused:

Rahanduse alused
Lühikonspekt

1.Raha mõiste, funktsioonid ja ülesanded.

Maksevahendi ja arvestusühiku osas on aegade jooksul kasutuses olnud erinevaid asju.
Loomse päritoluga- teokarbid (Aasias), koerahambad (Uus-Gineas), kalad ( Islandil)
Taimse päritoluga-kakaooad (Mehhikos), tubakalehed ( Aafrikas)
Mineraalse päritoluga sool( Aafrikas)
Algselt olid rahana kasutusel kaubad( ehted, toiduained, nahad, tööriistad jne) hiljem
võeti kasutusele metallid ( kuld, hõbe).
Kaubalises vormis esinenud raha, millel oli kasutamise väärtus ka kaubana nim
kauprahaks.
Raha funktsioonid majanduses:
1. Raha kui maksevahend- kasutatakse kaupade eest tasumisel. Lihtsustab
vahetusprotsessi majanduses. Oluline on usaldus raha kui maksevahendi suhtes.
Raha kui maksevahendi alternatiiviks on bartertehingud, so kaup kauba vastu
vahetamine.
2. Raha kui väärtuse mõõtja- selle abil väljendatakse kauba hinda. Lihtsustab
raamatupidamist kui arveldamine toimub raha vahendusel.
3. Raha kui akumulatsioonivahend- see võimaldab raha koguda tulevasteks
ostudeks.
4. Raha kui väärtuse ülekandmise vahend- võimaldab raha kinkida, pärandada.
5. Raha kui vahetusvahend- võimaldab vahetusprotsessi kaupade ja tootmistegurite
vahel ( kaup-raha-tööjõud-raha-kaup)

Raha omadused:
Raha peaks olema stabiilne, kaasaskantav, kulumiskindel, jagatav ja äratuntav.

2.Pangad ja pankade ülesanded

Finantsvahendajad ( rahaasutused) liigitatakse.
a)pangad- kommertspangad ( Hansapank), investeerimispangad ja keskpank ( Eesti Pank)
b)hoiu-laenuühistud ( Krediidiliin)
c)kindlustusseltsid.

1
d)väärtpaberite vahendajad

Keskpanga ülesanded ( Eesti Pank):

1) raharingluse korraldamine siseriigis ja välisriikidega
2) vastutamine riigi valuuta stabiilsuse eest
3) riigi väärismetalli-ja välisvaluutavarude hoidmine ning nende kasutamise
korraldamine
4) riikliku raha-ja panganduspoliitika teostamine
5) järelvalve teostamine kõigi Eesti territooriumil tegutsevate krediidiasutuste üle
6) pangatehingute sooritamine
7) Eesti maksebilansi koostamine

Kommertspankade teenused:
1.Hoiuteenused : a)nõudmiseni hoius ehk arvelduskonto- pidevaks kasutamiseks
b)tähtajaline hoius-teatud tähtajaks hoiustamine, vastav intress
c)säästuhoius-kogumiseks juurdemaksetega, võimalus osaliselt
kasutada, erinev intress
2.Laenuteenused

Kriteerium Laenu liik

Tähtaeg Lühiajaline laen ( kuni 1aasta)

Keskmise pikkusega laen
Pikaajaline laen
Kliendi tüüp Eraisik
Ettevõtted
Pangad
Valitsus
Otstarve Tarbimislaen
Tootmisotstarbeline laen
Tagatis Isiku garantii/ käendus
Materiaalse tagatisega laen kinnisvara või
vallasvara alusel
Likviidsuse järgi Rahalised laenud
Mitterahalised laenud

3.Arveldused

Sularahaga ja sularahata. Maksekaardid . Krediitkaart ja deebetkaart. Ülekanded

maksekorraldusega.

Likviidsus on
1)ulatus, milleni mingi vara on kiiresti ja suuremate kuludeta muudetav rahaks

2
2)majandusagendi võime täita olemasolevaid ja võtta uusi jooksvaid kohustusi
3)mida on võimalik kiiresti maksevahendina kasutada
Tõrgeteta toimivat finantssüsteemi iseloomustavad
• Stabiilsus
• Tulemuslik rahapoliitika
• Sujuv raharinglus
Erinevat tüüpi maksesüsteemid peavad vastama riigis kehtivale õiguslikule raamistikule.

Maksed jaotatakse makseviiside järgi

1)sularahaga
2)sularahata
2003 .a makseviiside kasutamine tuh. tk (EP andmed)

Sularahamaksed 585,86 tuh. tk

Sularahata 105559,22 tuh. tk
Tšekid 26,78
sh. reisitšekid 1,88
muud 24,90
kaardimaksed 46900,87
otsekorraldused 8573,23
maksekorraldused 50045,84
sh. püsikorraldused 1383,16
Paberil maksekorraldus 2547,26
Telepanga maksekorraldus 21013,29
Telefonipanga 542,04
maksekorraldus
Internetipanga 24453,90
maksekorraldus
SWIFT 106,21
määramata 12,44
Kokku 106145,08

Mittesularahalised maksevahendid

Maksekorraldus -kasutavad juriidilised isikud omavaheliste võlgnevuste arveldamiseks

2003 aastal moodustasid sularahata maksete arvust 47%.

Püsikorraldus -püsiva suurusega regulaarsete maksete tasumiseks. Krediidiasutuste poolt

pakutav teenus. Kasutatakse laenu ja intresside tasumisel.

Otsekorraldus -on saaja poolt algatatud makse määratud summa kandmiseks maksja
kontolt saaja kontole. Kasutamine ja limiit on eelnevalt kokku lepitud. Kasutatakse
eraisikute poolt üür, telefoni, elektri jne eest tasumisel.

3
Maksetšekid ei ole Eestis eriti tähtis vahend, kasutatakse vähe.
Tšekk-kirjalik korraldus lunastajale (krediidiasutusele) maksta määratud summa
nõudmisel kas kirjutajale või kolmandatele isikutele.
Reisitšekk -sularaha asendav tšekk välisvaluuta ostuks. Reisitšekki saab lunastada ainult
omanik.

Pangakaardid-on deebet tüüpi ja krediit tüüpi kaardid.

2003.a pangakaartide arv (tuh. tk)

Kohalikud Deebetkaardid 8,5 tuh. tk

sh sularahakaardid 8,3
maksekaardid 0,2
Rahvusvahelised Deebetkaardid 1003,2tuh.tk
Kokku Deebetkaardid 1011,6
Rahvusvahelised Krediitkaardid 186,3tuh.tk
Kokku Krediitkaardid 186,3
Kokku Pangakaardid 1197,9tuh.tk

4.Täiendavad pangateenused.

Finantsriski maandamine. Näiteks intressimäära, valuutakursi või toormehindade

muutumise korral.
Konsultatsiooniteenused laenude ja väärtpaberite korral.
Kindlustusteenused.

3.Väärtpaberite liigid:

Väärtpaber dokument, mis tõendab nõude-, omandi-või osalemisõigust

Väärtpaberi liigid :
1. Standardiseeritud väärtpaberid

4
2. Mittestandardiseeritud väärtpaberid
Standardiseeritud väärtpaberid on ühesugused väärtpaberid, mis võivad olla
• Omandiõigust tõendavad: aktsia, osak
• Võlakohustust tõendavad: võlakiri, veksel,
• Hübriidsed
• Tuletisväärtpaberid
Mittestandardiseeritud väärtpaberid on standardse vormi, kuid erineva sisuga
väärtpaberid
• Vekslid
• Kindlustuspoliis
• Pantkiri

Mõisted ja näited:
Omandiõigust tõendav väärtpaber
on aktsia, osak, investeerimissertifikaat; väärtpaber, mille bilansiväärtus võib
muutuda, mis on tähtajata ja mis pole kohustatud tulu andma

Võlakohustust tõendav väärtpaber

Obligatsioon, võlakirjad, vekslid. Väärtpaber, mille võlasumma ei muutu, mis on
määratletud tähtajaga ja kohustatud tulu andma.
Hübriidsed väärtpaberid
Eelisaktsia; väärtpaber, millel on üheaegselt nii omandiõigust kui ka
võlakohustust tõendavate väärtpaberite tunnuseid
Tuletisväärtpaberid ehk derivatiivid
standardiseeritud lepingulised väärtpaberid, mille väärtus määratakse teiste,
aluseks olevate väärtpaberite suhtes ( Näiteks optsioonid, futuurid )

Tuletisväärtpaberid on instrumendid, mis annavad õiguse või kohustuse osta või müüa
mingit vara. Derivaat tähendab, et selle omandamine annab teatud õiguse mõne teise
objekti ostmiseks või müümiseks. Derivatiivi eesmärgiks on kindlustada selle omajat
ebameeldivate hinna, intressimäärade, aktsiate-ja valuutakursside kõikumise vastu. Kuna
tuletisväärtpaberid ei ole aktsiad, vaid finantsvara ostu müügi lepingud, on nende väärtus
abstraktne.

Optsioon ehk valikleping annab omanikule kokkulepitud ajaks tulevikus õiguse, mitte
kohustuse müüa või osta vastaspoolelt mingit vara valuutat või väärtpabereid
kindlaksmääratud hinnaga ja ajal. Kui vara hind muutub võib lepingust loobuda.

Forvardid ehk otsevahetuslepingud see näitab ostu või müügi kohustust. Levinud valuuta
ostu-müügi korral. Kaubaturgudel-metalli, kohvi, nafta jm. Neid lepinguid sõlmitakse
börsiväliselt.

Futuurid ehk tähtajalepingud. Kasutatakse futuuriturgudel ehk organiseeritud turgudel..

Kohustab tulevikus tehingut sooritama.

5
Swapid ehk vahetuslepingud. Tehingu osapooled vahetavad kokkulepitud summad
tingimusel, et kokkulepitud aja möödudes toimub vastupidine operatsioon. Vajalik on
vahendajate olemasolu. Swap tehingud põhinevad fikseeritud intressimääradel ning
nende maksumus arvutatakse intressimäärade vahena. Omanikku vahetavad intressimäära
maksed.

Aktsia
Dokument, mis määrab selle omaniku osa aktsiaettevõtte põhikapitalis ja omaniku
õigused ja kohustused aktsiaettevõttes ( omanikuaktsia on valdavalt nimeline
aktsia. Lihtaktsia on hääleõigusega aktsia , omanik osaleb firma juhtimises
vastavalt aktsiate arvule ja saab dividende vastavalt ettevõtte majandustegevuse
edukusele. Eelisaktsia on privilegeeritud aktsia, mis on kindlustatud
dividendidega eelisjärjekorras, puudub hääleõigus.)

Aktsia hinda mõjutavad tegurid.

Emiteeritud aktsia hind näitab, kuidas investeerijad hindavad firma potentsiaali. Firmat
hinnatakse eelneva tegevuse ja tulevikuväljavaadetega.
Arvamust aktsia hindade kohta mõjutavad:
a) ettevõtte tulu ja makstavad dividendid- investori tuleviku väljavaateid mõjutavad
toodangu mitmekesisus, uuringud vana toodangu täiustamiseks ja uute loomiseks,
teiste firmade omandamine, personali arendamine, tugev finantstöö ja juhtimise
ümberkujundamine
b) ettevõtte kasvuperspektiiv-seda hindavad eksperdid seda on raske hinnata sest
välismõjutusi on palju hinnatakse tulevasi tulusid ,äritingimusi, kapitali suurust
jne
c) majandusharu iseloom- kas see tegevusala on tulevikus perspektiivne, stabiilne
mõnedes harudes on palju sesoonsust, stabiilsemad on toiduainete, ravimite ja
tubaka turg
d) maksud maksude tõus põhjustab nõudluse langust ja hindade langust, maksude
vähenemine hinna tõusu ja nõudluse kasvu
e) kapitalituru üldised tingimused-inflatsioon ja protsendimäärad rahva rahaline
sissetulek suurenedes nõuab hoiustamist või investeerimist, inflatsiooni tõttu
hoiustamine pole eriti mõttekas

Tuntud firmade aktsiaid müüakse börsil. Börs on avatud kõigile investoritele, kes omavad
rahalisi vahendeid ja tahavad raha investeerida tulusalt. Aktsiatesse investeerimist
peetakse kõige tulusamaks, kuid samas ka riskantsemaks.
Börsil võib ettevõte vastavalt börsi tingimustele noteerida väärtpabereid põhinimekirjas
või I-nimekirjas.

6
Tallinna Väärtpaberibörsi põhinimekiri- kuuluvad ettevõtted mis on tegutsenud vähemalt
kolm viimast aastat. Tema aktsiakapital peab olema vähemalt 300 miljonit. Ettevõte peab
olema tootnud kasumit viimasel aastal.
I-nimekiri- kuuluvad vähemalt kaks aastat tegutsenud ettevõtted, aktsiakapital peab
olema vähemalt 10 miljonit.
TALSE on börsiindeks, mis kajastab põhi- ja I-nimekirjas noteeritud aktsiate hindade
muutust. Sulgemisindeks, mis arvutatakse pärast kauplemise lõppu, näitab muutust
võrreldes eelmise börsipäeva sulgemisindeksiga.
Väärtpaberite esmasturg on emissiooniturg , kus toimub emiteeritud väärtpaberite
esmakordne müük ja kus üheks osaliseks on kindlasti emitent ehk väärtpaberite
väljalaskja ning teiseks lepingupooleks investor.
Väärtpaberite järelturu moodustavad investorite vahelised ostu-müügitehingud pärast
esmasturu nõudmise-pakkumise vahekorrast tuleneva turuhinnaga.

1.Kasuta panga statistika mõistete selgituste lehekülge:

http://www.eestipank.info/pub/et/dokumendid/statistika/selgitused/selgitused.html

1.Leia mõisted:
Krediidiasutused
Krediidiasutus on äriühing, mille peamiseks ja püsivaks majandustegevuseks on avalikkuselt rahaliste hoiuste ja
muude tagasimakstavate vahendite kaasamine ning oma arvel ja nimel laenude andmine või muu
finantseerimine.
Kindlustusandjad
Äriühingud, mille kindlustustegevuse põhiliigid on kahjukindlustus, elukindlustus või
edasikindlustus. Nad jaotuvad nii liikideks kui ka nende alaliikideks .
Kahjukindlustuse liigid on:
1) õnnetusjuhtumite kindlustus;
2) haiguskindlustus;
3) maismaasõidukite kindlustus;
4) raudtee veerevkoosseisu kindlustus;
5) õhusõidukite kindlustus;
6) laevade kindlustus;
7) transporditavate kaupade kindlustus;
8) tulekindlustus ja loodusjõudude kindlustus;
9) muu varakindlustus;
10) mootorsõiduki valdaja vastutuskindlustus, sealhulgas liikluskindlustus;
11) õhusõiduki valdaja vastutuskindlustus;
12) veesõiduki valdaja vastutuskindlustus;
13) tsiviilvastutuskindlustus;
14) krediidikindlustus;
15) garantiikindlustus;
16) finantskahjude kindlustus;
17) õigusabikulude kindlustus;
18) abistamisteenuste kindlustus.

7
 (1) Elukindlustuse liigid on:
1) kindlustus surmajuhtumiks;
2) kapitalikogumiskindlustus;
3) sünnikindlustus ja abiellumiskindlustus;
4) annuiteet;
5) investeerimisriskiga elukindlustus;
6) tontiin;
7) pensioniskeemi haldamine, välja arvatud kogumispensionide seaduse (RT I 2004, 37,
252) §-s 3 sätestatud pensionifon
Edasikindlustuse liigid on:
1) kahjukindlustuse edasikindlustus;
2) elukindlustuse edasikindlustus.

Pensionifondid

Pensionifondi all mõistetakse Kogumispensionide seaduse §-s 3 nimetatud lepingulist

investeerimisfondi.

1) Pensionifond on lepinguline investeerimisfond, mille põhieesmärk on kogumispensioni võimaldamine

pensionifondi osakuomanikule käesolevas seaduses ja investeerimisfondide seaduses (RT I 2004, 36, 251)
sätestatud tingimustel ja korras.

(2) Pensionifondi liigid on:

1) kohustuslik pensionifond;
2) vabatahtlik pensionifond.

(3) Kohustuslikku pensionifondi tehakse sissemakseid ja sellest tehakse väljamakseid seoses kohustusliku
kogumispensioni saamisega.

(4) Vabatahtlikku pensionifondi tehakse sissemakseid ja sellest tehakse väljamakseid seoses täiendava
kogumispensioni saamisega.

Muud investeerimisasutused finantsseerimis?

Muu finantseerimisasutuse all mõistetakse Krediidiasutuste seaduse §-s 5 nimetatud

äriühingut (näiteks investeerimisühingud, hoiulaenuühistud, fondivalitsejad,
liisingteenuseid osutavad ettevõtjad, välissularaha vahetuse teenust osutavad ettevõtjad,
reguleeritud väärtpaberituru korraldajad, väärtpaberiarveldussüsteemi korraldajad,
väärtpaberite registreerimise teenust osutavad ettevõtjad, finantskonsultatsioone osutavad
ettevõtjad, kindlustusmaaklerid, rahamaaklerid, muid finantsvahendusteenuseid ostuavad
ettevõtjad), Muu finantseerimisasutuse all kajastatakse ka investeerimisfondid ja
Tagatisfond.

1) Finantsteenused käesoleva seaduse tähenduses on isiku poolt majandus- või kutsetegevuses kolmandatele
isikutele osutatavad teenused, mis seisnevad järgmiste tehingute ja toimingute teostamises:
1) hoiustamistehingud avalikkuselt hoiuste ja muude tagasimakstavate rahaliste vahendite kaasamiseks;
2) laenutehingud, sealhulgas tarbijakrediit, hüpoteeklaenud, faktooring ja muud äritehingute finantseerimise
tehingud;
3) liisingutehingud;
4) arveldus-, sularaha siirdamise ja muud raha edastamise tehingud;

8
5) mittesularahaliste maksevahendite (nt elektrooniliste maksevahendite, reisitšekkide, vekslite) väljastamine ja
haldamine;
6) tagatis- ja garantiitehingud ning muud isikule tulevikus siduvaid kohustusi tekitavad tehingud;
7) tehingud nii oma kui ka klientide arvel väärtpaberituru seaduse (RT I 2001, 89, 532; 2002, 23, 131; 63, 387;
102, 600; 105, 612; 2003, 81, 544; 88, 591; 2004, 30, 208; 36, 251; 37, 255) § -s 2 sätestatud kaubeldavate
väärtpaberitega ning välisvaluutaga ja muud rahaturutehingud, sealhulgas tehingud tšekkide, vekslite,
hoiusesertifikaatide ja muude selletaoliste instrumentidega;
8) väärtpaberite emiteerimise ja müügiga seotud tehingud ja toimingud;
9) klientide nõustamine majandustegevust puudutavates küsimustes ja äriühingute ühinemise, jagunemise või
nendes osaluse omandamisega seotud tehingud ja toimingud;
10) rahamaakleri tegevus;
11) vara valitsemine ning investeerimisalane nõustamine;
12) väärtpaberite hoidmine ning haldamine;
13) krediidiinfo kogumine, töötlemine ja edastamine;
14) vara hoidmine;
15) muud tehingud ja toimingud, mis on sisult sarnased käesoleva lõike punktides 1–14 loetletud
finantsteenustega.

2.Millised on peamised hoiuste liigid? (4)

Nõudmiseni hoius

1. On ette nähtud arveldusteks;

2. on tähtajatu;
3. hoiustatud vahendeid võib vabalt (erandjuhul 24-tunnilise etteteatamisega)
kasutada ja käsutada;
4. hoiuse jääk võib olla negatiivne (arvelduskrediit);
5. võib teha pidevalt juurdemakseid.

Üleööhoius On hoius, mida võib tema paigutamisele järgneval pangapäeval kasutada ning
mis ei ole mõeldud arveldamiseks. Tähtajaline hoius

1. On ette nähtud raha hoiustamiseks;

2. ei ole ette nähtud arveldusteks kolmandate isikutega;
3. hoiustamise tähtaeg on lepinguliselt fikseeritud;
4. hoiustatud summa suurus on lepinguliselt fikseeritud ning seda ei saa muuta;
5. lepingutingimuste rikkumisel võib rakendada leppetrahvi (sh madalam intress).

Säästuhoius

1. On ette nähtud raha kogumiseks ja hoiustamiseks;

2. ei ole ettenähtud arveldusteks kolmandate isikutega;
3. hoiustamise tähtaeg võib olla seotud mingi eritingimusega (nt pulmapäev, kindla
rahasumma kogunemine arvele);
4. arve avamiseks on vajalik krediidiasutuse poolt fikseeritud minimaalse
rahasumma hoiustamine;
5. hoiustatud summat võib suurendada;
6. lepingutingimuste rikkumisega kaasnevad trahvisanktsioonid;
7. hoiuse väljavõtmisel võib olla etteteatamise nõue.

3.Väärtpaberite mõisted

9
Väärtpaberi all mõistetakse väärtpaberit vastavalt Väärtpaberituru seaduse § 2 lõikele 1.
Väärtpaber käesoleva seaduse tähenduses, ka selle kohta dokumenti väljastamata, on:
1) aktsia või muu samaväärne kaubeldav õigus;
2) võlakiri, vahetusväärtpaber või muu emiteeritud ja kaubeldav võlakohustus, välja
arvatud käesoleva lõike punktis 5 nimetatud väärtpaber;
3) märkimisõigus või muu kaubeldav õigus, mis annab õiguse omandada käesoleva lõike
punktis 1 või 2 nimetatud väärtpabereid;
4) investeerimisfondi osak;
5) emiteeritud võlakohustus tähtajaga kuni üks aasta, millega tavaliselt kaubeldakse
rahaturul (rahaturuinstrument);
6) tuletisväärtpaber;
7) kaubeldav väärtpaberi hoidmistunnistus.

Fikseeritud tulumääraga väärtpaber Fikseeritud tulumääraga on sellised väärtpaberid,

mille tulumäär (intressimäär) on kas otseselt fikseeritud või vahetult seotud kindla
faktoriga (nt pankadevahelise rahaturu intressimääraga).

Võlakiri on laenuvõtja võlakohustust tõendav väärtpaber, mis sisaldab laenuvõtja

kohustust maksta laen kokkulepitud tähtajal laenuandjale tagasi ning tasuda intressid ning
laenuandja nõudeõigust sellele.

Aktsia on omandiõigust tõendav väärtpaber, mis tõendab selle omaniku õigust osaleda
aktsiaseltsi varast ja kasumist ning annab selle omanikule (aktsionärile) õiguse osaleda
aktsionäride üldkoosolekul, kasumi ja aktsiaseltsi lõpetamisel allesjäänud vara jaotamisel
ning muud seaduse ja põhikirjaga ettenähtud õigused.

Eelisaktsia on privilegeeritud aktsia (kindlustatud dividendidega eeliskorras), millel

puudub hääleõigus.

Osa on osalemisõigust tõendav väärtpaber, mis näitab selle omaniku (osaühingu liikme)
õigust osale osaühingu kapitalist. Osa annab osanikule õiguse osaleda osaühingu
juhtimises ning kasumi ja osaühingu lõpetamisel allesjäänud vara jaotamisel , samuti
muud seaduses ja põhikirjas ettenähtud õigused.

Investeerimisfondi osak on väärtpaber, mis väljendab osakuomandi osalust lepingulise

fondi varas.

Tuletisväärtpaberi all mõistetakse tuletisväärtpaberit vastavalt Väärtpaberituru seaduse §

2 lõikele 2 ja muid nendega sarnaseid omandamis-, vahetamis- või võõrandamisõigusi
või -kohustusi.
Tuletisväärtpaber käesoleva seaduse tähenduses on omandamis-, vahetamis- või
võõrandamisõigust või -kohustust väljendav kaubeldav väärtpaber, mille alusvaraks on
käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud väärtpaberid või mille hind sõltub otseselt või
kaudselt:

10
1) väärtpaberi börsi- või turuhinnast;
2) intressimäärast;
3) väärtpaberiindeksist;
4) valuutavahetuskurssidest;
5) krediidi- ja muudest riskidest;
6) kauba või väärismetalli börsi- või turuhinnast.

Rahaturuinstrumendi all mõistetakse Väärtpaberituru seaduse § 2 lõike 5 punktis 5

nimetatud väärtpaberit. Ta on emiteeritud võlakohustus tähtajaga kuni 1 aasta, millega
kaubeldakse rahaturul.

Hüpoteegiga tagatud võlakiri on võlakiri, mille tagatiseks on hüpoteek ning mille põhiosa
tagasimaksmine toimub perioodiliselt. Hüpoteegiga tagatud võlakiri koosneb tavaliselt
mitmest osast või klassist, mille põhiosa tagasimaksmine võib olla seatud järjekorda nii,
et laekumiste arvelt makstakse kõigepealt esimese klassi põhiosa, siis teise jne.

4.Investeeringud (lühi– ja pikaajalised)

Lühiajalised finantsinvesteeringud: Väärtpaberid, mis on omandatud kauplemiseks või

mille kustutustähtaeg on bilansipäevast arvestades üks aasta või vähem.

Pikaajalised finantsinvesteeringud: Väärtpaberid, mille kustutustähtaeg on bilansipäevast

arvestades üle ühe aasta ja mis on omandatud pikaajaliseks hoidmiseks.

5.Maksevahendusega seotud mõisted

Tšekk: Väärtpaber, millega tšeki väljaandja käsundab krediidiasutust (tšeki väljamaksja)

tšeki alusel õigustatud isikule (maksesaaja) kindlaks määratud rahasumma maksmiseks
(tšekisumma).
Reisitšekk: Sularaha asendav tšekk välisvaluuta ostuks. Reisitšekki saab lunastada ainult
tšeki omanik.

Kaardimakse: Kontolt kontole kaarditehing, mis on algatatud kas müügiterminaalist või

pangaautomaadist.

Mobiilimakse: Müügikohas ostetud kaupade või teenuste eest mobiiltelefonilt algatatud

makse.

Deebet-tüüpi korraldus: Maksekorraldus, mille algatajaks on raha saaja või seadusega

sätestatud kolmas isik.

Otsekorraldus: Määratud perioodilisusega korduv deebet-tüüpi maksekorraldus.

Maksekorraldus: Raha maksja või raha saaja või seadusega sätestatud kolmanda osapoole
poolt algatatud korraldus raha maksja ja raha saaja vahelise rahalise kohustuse
õiendamiseks.

11
Püsikorraldus: Määratud perioodilisusega korduv ja kindla suurusega kreedit-tüüpi
maksekorraldus.

Paberil maksekorraldus: Raha maksjalt maksja krediidiasutusele paberil edastatud

maksekorraldus.

Telepanga maksekorraldus: Raha maksjalt maksja krediidiasutusele püsi- või

vallasühenduse kaudu spetsiaalse finantstarkvara abil edastatud maksekorraldus.

Telefonipanga maksekorraldus: Raha maksjalt maksja krediidiasutusele telefoni teel

edastatud maksekorraldus.

Internetipanga maksekorraldus: Raha maksjalt maksja krediidiasutusele interneti teenusel

baseeruv maksekorraldus (k.a WAP teenusel baseeruv maksekorraldus).

Mobiili maksekorraldus: Raha maksjalt maksja krediidiasutusele mobiiltelefoni teel

edastatud maksekorraldus (v.a mobiilimakse).

Pangakaart: Krediidiasutuste poolt konto omajale või konto omaja poolt määratud isikule
väljastatud kaart kaarditehingute teostamiseks.

Kohalik pangakaart: Ainult Eesti Vabariigis kasutusel olev pangakaart.

Rahvusvaheline pangakaart: Pangakaart, mida saab kasutada Eesti Vabariigis ja

väljaspool Eesti Vabariiki.

Deebetkaart Pangakaart:, millega üldjuhul võib teha kaarditehinguid maksimaalselt

kontol oleva raha ulatuses.

Kreeditkaart Pangakaart:, millega võib teha kaarditehinguid lepingus määratud

krediidilimiidi ulatuses.

Pangaautomaat: Elektrooniline seade, mille abil saab pangakaardiga teostada

kaarditehinguid. Müügiterminaal ei ole pangaautomaat.

Müügikoht (point of sale, POS) :Teenuse või kauba müügi koht, kus ostetud teenuste või
kaupade eest võimalik tasuda pangakaardi ja/või mobiiltelefoniga. Ühe ettevõtja erineva
asukohaga (aadressiga) kaupade või teenuste müügi kohti loetakse erinevateks
müügikohtadeks.

Kaardimakse müügikoht: Teenuse või kauba müügikoht, kus müügiterminaali kaudu on

ostetud teenuste või kaupade eest võimalik tasuda pangakaardiga. Ühe ettevõtja erineva
asukohaga (aadressiga) kaupade või teenuste müügikohti loetakse erinevateks
müügikohtadeks.

12
Mobiilimakse müügikoht: Teenuse või kauba müügikoht, kus ostetud teenuste või
kaupade eest on võimalik tasuda mobiiltelefoniga. Ühe ettevõtja erineva asukohaga
(aadressiga) kaupade või teenuste müügikohti loetakse erinevateks müügikohtadeks.

Kaardi- ja mobiilimakse müügikoht: Teenuse või kauba müügikoht, kus ostetud teenuste
või kaupade eest on võimalik tasuda nii pangakaardi kui mobiiltelefoniga. Ühe ettevõtja
erineva asukohaga (aadressiga) kaupade või teenuste müügikohti loetakse erinevateks
müügikohtadeks.

Müügiterminaal (POS, EFTPOS, Web-POS terminal): Seade, mis võimaldab kaupade ja

teenuste eest maksta maksekaardiga.

6.Kapitali adekvaatsuse miinimummäär

7.Kui suur on suurmakse suurus alates 01.01.2004 ?

https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=12771116

Krediidiasutuste seadus (vastu võetud 09.02.99)

2.Tutvu krediidiasutuste seaduse 5 esimese peatükiga ( §1- §63) ja leia vastused
järgmistele küsimustele:

1.Mis on krediidiasutus?
2.Mis on finantseerimisasutus?
3.Millised on finantsteenused?
4.Kes annab tegevusloa?
5.Kui suur peab olema panga alustamise aktsiakapital?
6.Millised on panga ja ühistupanga peamised erinevused? ( 5 näidet)
7.Kapitali adekvaatsus
8.Kapitali likviidsus

3.Tutvu väärtpaberituru seadusega:

§13-14
§43
§93-94

https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=960857
Leia vastused, mis on:
Väärtpaberite emissioon
Prospekt
Mis on investeerimisteenused? § 43
Kui suur peab olema investeerimisühingu aktsiakapital? ( alates 1.03.2006)
Millised on usaldusnormatiivid ? (alates 1.03.2006)

13
4.Tutvu EP korduma kippuvad küsimused ja vastused nendele:

http://www.eestipank.info/pub/et/tagasiside/tagasiside/kkk/

Leia vastused küsimustele:

Kelle ees EP vastutab?

Kuidas on kindlustatud EP ja kommertspankades hoitavad hoiused?

5.Tutvu OMX Grupi kodulehega

http://www.ee.omxgroup.com/

Leia vastused:

Mis on Tallinna Börs?

Mis on Väärtpaberikeskus?

Tutvu investori teejuhi all leiduvate materjalidega:

http://www.ee.omxgroup.com/?id=2706

Kas sa sobid investoriks? http://www.ee.omxgroup.com/?id=3105

Milline on minu investeerimiseesmärk? http://www.ee.omxgroup.com/?id=3109

Kuidas ennetada börsikrahhi? http://www.ee.omxgroup.com/?id=3143

Milline investeerimisstrateegia valida? http://www.ee.omxgroup.com/?id=3140

14