LÕPPKAPITAL KUI EKSPONENTFUNKTSIOON

Koolimatemaatika kursusest on teada, et eksponentfunktsiooniks nimetatakse

funktsiooni
y = ca x , kus a > 0, a ≠ 1, x ∈ ¡ , c − const.
Lõppkapital K on arvutatav valemist
K = k (1+ i) .
n

Võrdsustades kahes viimases avaldises algkapital k konstandiga c ja summa 1 + i > 0

konstandiga a näeme, et lõppkapital K kui funktsiooon K = f ( n ) on
eksponentfunktsioon K = ca n .
Kui n ∈ ¡ , siis öeldakse, et on tegemist nn pideva kapitaliseerumisega intressiperioodi
sees. Järelikult kirjeldab pidevat kapitaliseerumist kogu intressiperioodi jooksul
eksponentfunktsioon
K = k ( 1 + i ) , kus k > 0,1 + i > 0, n ∈ ¡ .
n

Selle funktsiooni graafik on järgmine.

Missugune on selle funktsiooni määramispiirkond? Iseloomusta selle funktsiooni

kasvamispiirkonda.Millest sõltub funktsiooni kasvamiskiirus?
Näide
Kahte panka paigutatakse vastavalt kaks algkapitali 5000 ja 6000 krooni,
intressimääraga 10% ja 8%. Leia graafiliselt, millal nii paigutatud kapitalid saavad
võrdseks. Kas see on põhimõtteliselt võimalik?
Lahendus
Vastavad lõppkapitalide funktsioonid on
K1 = 5000(1 + 0,1) n = 5000 ⋅1,1n
ja
K 2 = 6000(1 + 0, 08) n = 6000 ⋅1, 08n .
Koostame funktsioonide väärtuste tabelid mõnede n väärtuste korral.
n 1 2 3 4 5 10 15 20 25
K1 5500 6050 6655 7320 8053 12969 20886 33637 54174
K2 6480 6998 7558 8162 8816 12954 19033 27966 41091

1
Konstrueerime graafiku.

Tabelist ja graafikult näeme, et umbes 10 aasta jooksul kapitalid võrdsustuvad ja

edaspidi hakkab suuremat intressi maksvasse panka paigutatud väiksem kapital
kiiresti kasvama ja on näiteks 50 aasta pärast juba rohkem kui kaks korda suurem
väiksema intressimäära järgi kasvavast, kuigi esialgu suuremast algkapitalist.

Lõppkapitali suuruse leidmist valemist (9 ) kui eksponentfunktsiooni avaldist

kasutatakse praktikas ainult täisarvuliste n väärtuste korral, so kapitaliseerimise
lõpetamisel täpselt intressiperioodi lõpul. Kuidas talitada aga siis, kui
kapitaliseerimine lõpetatakse intressiperioodi sees? Tavaliselt makstakse siis
möödunud (täis)intressiperioodide eest liitintressi valemi( 9) järgi ning pooleli oleva
perioodi eest lihtintressi.
Olgu möödunud n täisintressiperioodi ning pooleliolev periood m ( 0 < m < 1) osa
täisperioodist. Siis loomulikult
K = k ( 1 + i ) + k ( 1 + i ) ⋅ i ⋅ m = k ( 1 + i ) ( 1 + im ) .
n n n
(12)

Näide
Kapital 100 000 on olnud pangas 10 aastat ja 4 kuud aasta intressimääraga 12%.
Leida selle kapitali väärtus sellise hoiustamise lõpuks.

Lahendus
Valemist (12)
10  1
K = 100000 ⋅ ( 1 + 0,12 )  1 + 0,12 ⋅  ≈ 323008 krooni
 3

2
LÕPPKAPITAL KUI EKSPONENTFUNKTSIOON
Ülesanded
1. Kapital 1000 krooni on olnud pangas 20.06.1992 a kuni käesoleva ajani
intressimääraga 2%. Leia selle kapitali hetkeväärtus
a)kasutades pidevat kapitaliseerumist kogu hoiustamisaja vältel;
b)arvutades lihtintressi pooleliolevalt intressiperioodilt.
Täisintressiperioodiks on üks kalendriaasta.
2. Koosta tabel ja kujuta graafiliselt algkapitali 1000 krooni muutumist
intressimääraga 7% 10 aasta jooksul.
3. Kumb tööpakkumine on kasulikum?
I
Edukas ettevõte vajab arvutispetsialisti. Palk 6000 krooni kuus.
Kohusetundliku töö korral boonus 4% kuus.
II
Võetakse tööle arvutispetsialist brutopalgaga 6000 krooni kuus.
Kui käed kiired ja töö korralik, siis palgatõus iga nädal 1%.
(Lihtsuse mõttes loeme kuu pikkuseks 4 nädalat)
4. Võrdle eelmises ülesandes antud tingimusi poole aasta möödudes. Kui
suur on brutopalkade erinevus?

LÕPPKAPITAL KUI EKSPONENTFUNKTSIOON

Ülesanded
1. Kapital 1000 krooni on olnud pangas 20.06.1992 a kuni käesoleva ajani
intressimääraga 2%. Leia selle kapitali hetkeväärtus
a)kasutades pidevat kapitaliseerumist kogu hoiustamisaja vältel;
b)arvutades lihtintressi pooleliolevalt intressiperioodilt.
Täisintressiperioodiks on üks kalendriaasta.
2. Koosta tabel ja kujuta graafiliselt algkapitali 1000 krooni muutumist
intressimääraga 7% 10 aasta jooksul.
3. Kumb tööpakkumine on kasulikum?
I
Edukas ettevõte vajab arvutispetsialisti. Palk 6000 krooni kuus.
Kohusetundliku töö korral boonus 4% kuus.
II
Võetakse tööle arvutispetsialist brutopalgaga 6000 krooni kuus.
Kui käed kiired ja töö korralik, siis palgatõus iga nädal 1%.
(Lihtsuse mõttes loeme kuu pikkuseks 4 nädalat)
4. Võrdle eelmises ülesandes antud tingimusi poole aasta möödudes. Kui
suur on brutopalkade erinevus?

3
LÕPPKAPITAL KUI EKSPONENTFUNKTSIOON
Lahendused

1.Selles ajavahemikus on 12 (kalendri)aastat ja

20. 06.
01. 01.
19. 5 = 19+ 30 ⋅ 5= 169 päeva ja veel

26. 01.
01. 01.
25 päeva.
Kokku 169+25=194 päeva.
Kasutades valemit
K = k ( 1 + i ) ( 1 + im )
n
(12)
kus n=12, m=194, k=100, i=0,02 saame hetkeväärtuse
12  194 
K = 100 ( 1 + 0, 02 ) 1 + 0, 02 ⋅  ≈ 128,19 krooni.
 360 

Pidev kapitaliseerimine lihtintress pooleliolevalt intressiperioodilt

2.
1 2 3 4 5 6 7 8 9 10
1000 1070 1145 1225 1311 1403 1501 1606 1718 1838 1967
K