VALUUTAGA SEOTUD ARVUTUSED

Rahaühiku väärtus, kurss, noteerimine

Enne II maailmasõda rajanes maailma suurriikide rahasüsteem nn

kullastandardile. Selle süsteemi kohaselt oli riigi iga paberraha vabalt
vahetatav teatud kullakoguse vastu.
Tänapäeval määrab riigi rahaühiku väärtuse eelkõige selle hind
rahvusvahelisel valuutaturul. Riikide keskpangad kasutavad oma rahaühiku
väärtuse määramiseks mitmeid erinevaid meetodeid. Neist olulisemad on
järgmised.
1.Valuuta väärtuse määrab täielikult selle hind valuutaturul. Kuna see hind on
pidevalt muutuv, siis nimetatakse seda rahaühiku vabaks ehk ujuvaks kursiks.
2.Valuuta väärtus määratakse nn valuutaindeksi kaudu. See on
tarbijahinnaindeksi analoog, kus kaupade ja teenuste asemel ostetakse ja
müüakse teiste riikide raha. Ostukorvi kuuluvad rahaühikud. Valuutakorvi sisu
proportsioonid määrab peamiselt vastava riigi osakaal riigi kaubavahetuses.
Valuutaindeks arvutatakse valuutakorvi alusel samuti kui tarbijahinnaindeks.
3.Valuuta väärtus fikseeritakse mingi teise, tavaliselt teise maailmariigi
rahaühiku suhtes.

Alates 1992. a rahareformist kehtib Eestis seadusliku maksevahendina Eesti

kroon, mis seoti Saksa margaga (1 DEM = 8 EEK). Seoses euro
kasutuselevõtuga Euroopa Majandus- ja Rahaliidus 1999. a fikseeriti Eesti
kroon ekvivalentse kursiga euro suhtes (1 EUR = 15,6466 EEK). Eesti kroon
on vabalt konverteeritav, st puuduvad piirangud kapitali vabale liikumisele
Eesti ja välisriikide vahel.
Mingi raha(valuuta) kurss on selle raha valuutaväärtus teiste valuutade
suhtes.
Raha väärtuse hinnangut teatud ajahetkel nimetatakse selle valuuta
noteeringuks. Otsene noteering- valuuta kursina antakse välisraha ühikule(nt
1 USD) vastava kodumaise raha(Eestis muidugi EEK) hulk.

Näide
Otsene noteering.
Eestis 1 USD=11,9399 EEK
Soomes 1JPY=133,52 EUR.

Otsest noteeringut kasutab ka Eesti Pank oma valuutakursside ametlikes

tabelites.
Pöördnoteering- antakse kodumaisele rahaühikule( Eestis 1 kroonile) vastav
välisraha hulk.
Teoreetiliselt peaksid otsene ja pöördnoteering olema teineteise pöördarvud.
Sel juhul öeldakse, et otesne ja pöördnoteeringu kursid on pariteetsed.
Valuuta väärtuste võrdlemist hõlbustab nn valuutade risttabel, kus esitatakse
korraga nii otsesed kui ka pöördkursid.

1
Näide
Valuutade risttabel seisuga(03.08.1993):
EEK USD DEM FIM
EEK 1 0,0719 0,1250 0,4290
USD 13,9176 1 1,7937 4,9701
DEM 8,0000 0,5748 1 3,4317
FIM 2,3312 0,1675 0,2914 1

Pankade poolt valuuta ostul ja müügil rakendatavad kursid erinevad kasumi

saamise eesmärgil veidi keskpanga noteeringutest. Et saada kasumit,
muudetakse(seadustega lubatud piires) keskpanga kursse. Klientedelt
välisvaluuta ostmisel antakse ühe ostetava rahaühiku(nt 1 USD) eest vähem,
kui keskpangakurss ette näeb, saadakse ostukurss. Välisvaluuta müümisel
nõutakse ühe rahaühiku (nt 1 USD) eest rohkem keskpanga kursist,
saadakse selle valuuta müügikurss.
Näide
Hansapangas oli 17.01.2005 Ameerika dollari ostukursiks 1 USD=11,9490 EEK ja
müügikursiks 1 USD=12,08150 EEK. Samal ajal oli Eesti Panga ametlik noteering
1 USD=11,7652 EEK. Kui palju brutokasumit saab Hansapank, kui ta ostab inimese
käest 1000 USD ning müüb need teisele isikule?
Lahendus
Ost.
Hansapanga ostukursi järgi maksab pank dollarite ostul
1000USD = 1000 ⋅11,949 = 11949 EEK.
Eesti Panga päevakursi järgi
1000USD = 1000 ⋅11, 7652 ≈ 11765 EEK.
Hansapanga brutokasum ostul
11949 − 11765 = 184 EEK.
Müük.
Hansapanga müügikursi järgi saadakse
1000USD = 1000 ⋅12, 0815 = 12081 EEK
Eesti Panga päevakursi järgi
1000USD = 1000 ⋅11, 7652 ≈ 11765 EEK
Hansapanga brutokasum ostul
12081 − 11765 = 316 EEK.
( müügilt võetav vaheltkasu on suurem kui ostult võetav)
Kogutulu.
316 − 184 = 132 EEK

Ülesanded
1)Võttes aluseks Eesti Panga päevakursid leia viie huvipakkuva valuuta korral
valuutakursside risttabel.
2)Leia eelmises ülesandes koostatava tabeli järgi
a) mitmele kroonile vastab 100USD, 100EUR;
b) mitmele litile vastab 100EEK, 100EUR;
c) mitu eurot saab teie pere kuu keskmise sissetulekuna.
3)Ae Kooner ostis 1993. aastal 500 dollarit ja soovib need nüüd kroonide(EEK) vastu
vahetada. Kuidas peaks ta oma rahavahetusoperatsioonid korraldama, et võimalikult vähe
raha kaotada? Otsuse tegemisel kasutab Ae Eesti Panga päevakursse.