Amatciems piiritletud kuid piirideta koutoopia

Intro
Cesisest 12 km lunasse, mitte kaugel Amata jest asub Amatciems eksklusiivne
kinnisvarakla, mis esmapilgul autoaknast oma maani hollandi stiilis rookatustega ehitud
massiivsete palkmajadega ei tundu kuidagi tsiseltvetav. Ent seda kuni esimese jalutuskiguni
ulmelises maastikus, mis meenutab Hobbitoni - Tolkieni unistust klautoopiast ning mitte ainult
visuaalselt.
Utoopia snd
Aivars Zvirbulis kartograafist miljonr, kes 1990-te algul ostis ra Cesise klje all saada
olnud ja kohalike talumeeste poolt vrtuslikust puidust thjaks ligatud ulatuslikud metsaalad
kokku ligikaudu 3000 ha. See on suur lahmakas maad, millesse mahtus ka endine karjr ning
hulganisti madalate kngaste vahele peitunud soomlkaid. Oma snutsi taipas kartograafiaris
miljoneid teeninud mees hel hetkel, et linnaelu on teline aja raiskamine, ms firma ning
otsis koha, kus saaks rahumeeles maailma distantsilt vaadata. Endise orienteerujana ja ametist
tulenevalt vga hea reljeefitunnetusega hakkas talle hel jalutuskigul oma maavaldustes
tunduma, et suhteliselt vikeste tmahtudega vib rikutud maastikuosad taas kauniks muuta
nii, et olemasolevad maalilised kohad selle lbi pigem vidaksid. Nii sndis raiejrgselt
koledate kallastega soomlkast esimene loomuliku toitega jrv, mille kuju jrgib madalate
kngaste nlvade joont. Kuid maastikku ei mjutanud ainuksi veepeegli teke - vljakaevatud
pinnas andis vimaluse muuta olemasolevaid pinnavorme sujuvamaks, rhutada nende krgust
ja iseloomu. Maalilisest tulemusest inspireerituna tekkis mte teha maastikumnge
ulatuslikumal alal ning pakkuda teistelegi inimestele vimalust pgeneda linnast. Seeprast
alustati 2004.a. ligi 500 ha suurusel maa-alal kinnisvaraarendust, millest tnaseks on
mgivalmis vi juba ostetud sadakond krunti koos vi ilma hooneteta.
Eelkige maastik ja loodus
Amatciemsi maastik on tepoolest eriline: lugematud suured ja vikesed jrved, mida kohati
ehivad maalilised saarekesed, moodustavad keerulisi mustreid krgete ning madalate metsaste
kngaste vahel. Reljeef on hullumeelne uskumatu, et suures osas on see kik tehislik ning
samas neb vlja siiski looduslik. Kngaste, metsatukkade ning jrvede vahele poetatud
kopsakad puitmajad peituvad maastikku niivrd osavalt, et kohati kruusasel kitsal teel jalutades
avastad vaid juhuslikult siit-sealt metsatukkadest vi seljakute tagant piiluvad katusenurgad vi
aknasilmad. Nukumajalikud hooned, mille ehitusphimtted on kogu alal rangelt paika pandud,
paigutatakse maastikku selliselt, et hoonete vtmeosadest avanevad vaated maastikku, kuid
mitte teedele ega naabervaldustesse. Hooneid eristab reljeef ning nimme kasvama jetud ja isegi
tihendatud looduslik mets. Seeprast tekib he lhemalt tutvustatud maja uel jrvekese kaldale
ehitatud puitterrassil seistes tunne nagu poleks naabruses kilomeetrite kaugusel mingit asustust.
rmine privaatsus saavutatakse reljeefi kavakindla modelleerimise ning olemasoleva looduse
maksimaalse silitamisega. Aivars Zvirbulis, kes ise kogu masinavrki veab ning on kursis

vhimategi detailidega oma valdustes tleb, et kige thtsam on kohe alguses nha tervikut.
Juba kogu planeering toetab loodust ning looduseilmelisust loobutud on reegliprastest
krundikujudest ning maa-ala jaotatud nii, et oleks vimalik minimaalsete konfliktidega
vimalikes tulevastes omandisuhetes liigendada ruum vimalikult looduslhedaselt. Kruntideks
jagamisel on aluseks olnud olemasolevad looduslikud leminekualad ja barjrid, kuid vga
paljudes kohtades on arvestatud krundi piiri kavandamisel ka sellega, et maksimaalse
privaatsuse tagamiseks ja ldise loodusliku ilme silitamiseks oleks vimalik maastik mber
kujundada nii, et vajalikud barjrid ja leminekud tekiksid. Zvirbulis viipab kega ning tleb
naerdes, et kohati on ta selleks olnud sunnitud maapinna krgusmrke muutma kuni 18 m
ulatuses!
Hmmastav aga pole mitte mastaap ja julge ning meeletu mahuga reljeefi muutmine, vaid
tehnoloogia, millega tid tehakse ja suhtumine toimuvasse. Muudetavatelt maastikuosadelt
eemaldatakse taimestik ja siirdatakse see teistesse kohtadesse kohe, kus mullatd on toimunud.
Isegi rohttaimestik ja sammal, rkimata puudest-psastest leiab vajadusel uue kodu.
Istutustd tehakse vga suurte mullapallidega, mistttu kasvamaminek on tagatud. Suurtele
mberkujundatud nlvadele, kuhu looduslikke taimi ei jtku, klvatakse tavaliselt looduslike
heintaimede segu ning pinnad liigendatakse kohalikest puittaimeliikidest mitmeliigiliste
massistutustega. Teed, kommunikatsioonid, ldine maastikukujundus ja haljastus tehakse kohe,
enne ehitiste rajamist valmis, et anda taimestikule vimalus koheselt end taastama hakata.
Zvirbulise snul on oluline vimalikult liigirikkale taimestikule tingimuste loomine, et tekiks
elujuline ja iseuuenev haljastus, mis on esteetiline, kuid annab vimaluse elupaikadeks ka
metsloomadele ja lindudele, kellest ei pidavat elamualal juba praegugi puudust olema.
Metsloomade liikumise vimaldamiseks on majade mber valdavalt keelatud ka piirdeaedade
kasutamine. Looduskeskusest rgib ka Amatciemsi elanike kohustus talvisel ajal oma krundi
piires puurida jsse auke, et tagada jrvekeste kaladele piisaval hulgal hapnikku. Tehisjrved
ise on samas kik loomuliku toitega, rajatud endistesse soomlgastesse nii, et ei ole tarvis
kasutada pumpamist ega geomembraane. See tagab puhta ja selge vee, mida asjaosaliste snutsi
viks ka vabalt otse jrvekestest juua.
Loomulikult on majade uedes ja ka osadel avatumatel aladel jrvede kallastel osa heinamaid
intensiivselt hooldatud ning majade lhedusse toodud ilutaimi, kuid eemaldudes leiad end sna
pea jlle tihnikust vi metsatukast, kus vimutsevad puud, samblad, snajalad ja mblikud.
kokla
Taotlus eksisteerida loodusega koosklas ei avaldu mitte ksnes pdes kujundada mber
maastikku loodust austades, vaid ka hoonetes, mida Amatciemsis ehitatakse. Tehes ringkiku
mnab Zvirbulis, et planeeringuala jaoks vlja ttatud kolm majatpi on omal ajal
projekteerimislaual mahult saanud siiski pisut suured viga, mille ta lubab parandada
planeeringu teise etapi rakendamisel naaberalal. Kuna klient vib valida, kas ostab krundi koos
majaga vi ainult krundi, siis peetakse teretulnuks ka hoonete erilahendusi seda muidugi
juhul, kui need arvestavad planeeringuga kehtestatud piiranguid. Piirangud ei ole kehtestatud
ainult harmoonilise arhitektuurse ruumi tagamiseks. Hooned ptakse rajada vimalikult
koloogilistest ning tervislikest materjalidest, kasutades seejuures maksimaalselt ra piirkonna
omad materjalid, sh kohaliku kivi, puidu, liiva, mis ehitustegevuse tttu vlja kaevatakse vi

tuleb maha vtta. Nii hoonete eksterjris kui interjris domineerivad naturaalne puit ja
pilliroog, looduslik kivi ja naturaalsed viimistlusmaterjalid. Mrkimisvrne on hoonete
kttessteem, mis igal majal on lahendatud kuni 110 m sgavusele ulatuva geotermilise
soojuspumbaga. Igasse majja on klmadeks perioodideks lisatud igaks juhuks ja hubasuse
suurendamiseks kaminad ja soovi korral ka ahjud. Sstlikkusest lhtuvalt on majad kavandatud
pooleteistkordsetena nlvadele nii, et hoonete lunakljed avaneksid vimalikult pikesele ja
oleksid piiratud haljastusega tuule eest, samas, kui phjaklg on kaitstud tuultkestava
haljastuse vi knkanlvaga. Energiakulu vhendamiseks on vljaehitatud tsentraalne
kanalisatsioon, mis ldjuhul on igal pool isevoolne ning pumpamist kasutatakse vaid rmisel
juhul vga ksikute majade juures.
rimees, kofilosoof ja maastikukujundaja
Aivars Zvirbulis on hes isikus nii Amatciemsi idee autor, kohapealse maastiku kavandaja,
ehitusjuht kui kinnisvaraarendaja. Loomulikult on tal abilisi, kuid just planeerimise ja
projekteerimise osas tleb Zvibulis, et neid inimesi, sh arhitekte ning maastikuarhitekte, kes
suudaksid sellistes mastaapides otstarbekalt ning sstvalt planeerida ning vaimusilmas nha
muudatusi ning modelleerida objektiivselt sellega kaasnevat, Ltis praktiliselt ei ole. Samuti on
vga raske leida tegijaid, kes oskavad vrtustada ehitusplatsil toimetades seal looduses
olemasolevat ning seda hoida. Nii snnivad suured ideed enamasti juba hallipise, kuid
noorusliku ja rmsameelse mehe peas ning otse lbi tema keviibete kantakse masinate abil ka
maastikku.
Ettevtmise haldamiseks on loodud viis firmat, mis tegelevad mgi, ehitamisega,
hooldamisega, mbli tootmisega, maamdu ja projekteerimise ja paljude muude asjadega.
Aivars hoiab kigel ise ktt pulsil, kuid erilise hoole all on just maastikuehituslikud td. ht,
uut, alles rajamisjrgus jrve nidates tleb ta, et tde ajal viibib ta objektil vahel kogu peva,
kuid kiirel ajal pab kia tid le vaatamas vhemalt iga kahe tunni tagant nii on tagatud, et
tema mte realiseerub unistustele kige lhedasemal kujul.
Utoopia piirid
Aivars Zvirbulis seletab muheledes, et kuigi kogu seda kinnisvaraarendust juhitakse kui
riettevtet, pole raha esmathtis. Tema ettevtete lbi sndiv kinnisvara loob ja vrtustab
kvaliteetruumi, mille mrksnadeks on loodus, rahu ning eemaldumine linnast, kaotamata
seejuures elementaarseid mugavusi. Viimane Amatciemsi mistes on vljapeetud ning luksuslik
kasutajaliides, mis vimaldab elanikule esmaklassilisi mugavusi. Nii on Amatciems nagu
moodne versioon villa suburbanast. Kll selle vahega, et ta ei eralda, vaid toob kokku inimesi,
kes otsivad luksuslikku pgenemiskohta. Amatciemsis krundi ostmine on tavamistes vga
kallis ja eeldab elanikult karmi kodukorraga leppimist. See eraldab ning tekitab ksimusi, kas
idlli nimel peaks loobuma niteks igusest teha ilutulestikku ja kuulata muusikat siis ja seal
kui tahan. Teisalt puhas keskkond, vaikus ja pilkane pimedus isel ajal on asjad, mis
maailmas on muutunud vga rariteetseks. Need vrtused kuuluvad orgaaniliselt Amatciemsi
juurde ja see, kui hoolega jrele melda, kaalub les ttuvitu reeglid ja kohustused, mis
krundi omandamisega kaasas kivad. Vi lppeks kas need ongi nii vga ttud kohustused

Hobbiton lpeb tkkepuuga. Sealpool on unistus, siinpool tegelikkus. Amatciems on oma

olemuselt ambitsioonikas, moodne ning eksperimentaalne. Kuid erinevalt paljudest teistest
ambitsioonikatest katsetustest ei vastandu Amatciemsi kujundatud maastikud loodusele, vaid
ttavad sellega koos. Hoolimata tkkepuudest sulandub see maastik keskkonda. Ltis juba
mtiliseks kujunevat kinnisvarakla otsides tded llatusega, et liikudes metsade vahel,
avastad majad alles siis, kui oled nende keskel. See ongi ilmselt Amaciemci elamuala
maastikukujunduse phisnum ning vrtus lti-ko destillaat inglise pargi piirideta
filosoofiast. Lpetades selle mttega tahaks tsiteerida Stanislav Lemi (Tagasitulek thtede
juurest):
Kas oli see arhitektuur vi pigem looduse mberkujundamine? Ilmselt olid nad aru
saanud, et teatud piiridest le astudes tuleb loobuda smmeetriast, tuleb loobuda
korraprastest vormidest ja ppida sellelt, mis on letamatu kikvimsa looduse
taiplikud pilased.
Sulev Nurme
Tartus, 10. septembril 2009