Você está na página 1de 8

Kaajsaj

U Noj Naajil Xook Lakine u jeekaatmaj le


kuchila ti u tsibil maayaj taan, le patjooltaan tu nooy k kuxtalo. Te jaatsa k muchik
junjaats tuukuloob, taanoob, nuuktaanoob,
tsaj kaj oliloob yetel u boonil k noj
maayaj meyajtsil. Te jeela k ilik le taan ku bin
u jiitil jetseknakil tumen u muuk le kaajsajilo, u piisil kuxtal sansamal yetel u paakatil u
muuk u kuxtal maayaj kaaj. Le jeela ma
chen ti taan ku patali, tan k joksik
jejelas baaloob utial le ajxoktsiboobo,
jeelbix le jejelas tsiboob tu yoklal meyajtsil ku tsaik toon le tumben ajtsiboobo.
Le tumben tsiboob moola ma chen
meetaabi, le jeela tsibtaaboob utial ka u
tsaj u pajtalil u yuchul jumpel paaklantsikbal yetel le tumben jaats makoob ku
taaloobo. U taane yaan u tatsmansik le
kiinoobo yoklal u jetsik u pajtalil u
yuchul jumpel maalob paaklan tsikbal tu
bakpaach
le
jejelas
tuukuloob
muukaankuusmil maayaj kaajo. Le jeela
kaabet u takmuktik u jolchakil u ximbal
tulakal kaajoob.

Chumbesaj taan

Editorial

Tu jaajile ma jach yaan analteob ich maayaj


takmuktik meyajoob tu bakpaach maayaj
meyajtsili, baale kaabet k takpajal ichil le
meyaja utial ka k liks u taan yetel u tuukul
tulakal mak, wa ma u yuchul beya ma
tan u yantal toon u pajtalil k meetik tumben baaloob. Le noj meyaja tukultaan
yoklal u meetaal yaabkach analteob waj
tsiboob utial ka xookok yetel ka liksaak tu
kuchilil. Samal waj kaabeje leti kun
tsajik u pajtalil u yokskubaj ujeel makoob
ichil u tuukulil yetel u kuxtalil maayaj kaaj
ken joopok u xookoloob.
Le noj meyaj chun tu kiimbesajil u Noj Mankinalil Natsil Taanoob tu jaabil
2013 utial ka tsabak kaj oltbil maayaj taan, bey uchik u meetik u jalaachil
U Noj Naajil Xook Lakino, Dr. Carlos Bojrquez Urzaiz. Bey tuna, le meyaja yaan
u chupik jumpel yam tuux minaan kaach tsiboob ich maayaj, yaan u
meyaj bey jumpel kuchil tuux kun sijil yetel u topol tumben yetel
jejelas tsiboobe utial ka kuchuk u chup tulakal le najil xookoob kaansik
kaapel taanoobo. Kaabet k patjooltik ujeel meyajoob yoklal u kaj oltaal
tulakal bix u kuxtal maayaj kaaj utial ka jolchaktaak ujeel u bejiloob kaansaj
xook.

Antrop. Rodrigo E. Ordez Sosa


Coordinador del proyecto

Ao I, nmero 2, abril, Valladolid, Yucatn

La Universidad de Oriente mantiene abierto


este prtico a la palabra escrita en lengua
maya, aquella forjada en el tamiz de nuestra
experiencia cotidiana. En este nmero
reunimos un mosaico de pensamientos,
palabras, declaraciones, pronunciamientos y
dibujos de nuestra cultura originaria. Aqu
vemos la palabra que lentamente es forjada
con el cincel del recuerdo, la precisin de lo
cotidiano y el trazo certero de la vitalidad
que conservan los pueblos mayas. Lejos del
discurso acadmico, mantenemos nuestra
lnea editorial de ofrecer a los lectores, textos
de una gran riqueza literaria y cultural, que
nos ofrecen las plumas de los nuevos escritores mayas.
La frescura de los textos reunidos radica no
slo en la juventud de sus autores, sino en el
deseo de construir un dilogo con las
generaciones ulteriores. Sus voces se extendern a travs del tiempo, estableciendo los
cimientos de una discusin sana en torno a
la diversidad de ideas que existen en el
pensamiento maya, dicho ejercicio debe ser
el motor que aliente la evolucin cultural de
cualquier pueblo en el mundo.
Ante la ausencia de documentos escritos en
lengua maya que impulsen la generacin de
nuevos proyectos de investigacin o
estudios literarios en torno a una cultura que
no sigue los paradigmas dictados por la
visin occidental, sino que mantienen una
independencia creativa que no se rige por
escuelas o corrientes que encuadran la
literatura en una camisa de fuerza, la cual
corta toda posibilidad de innovar el lenguaje. Por ende, este proyecto est pensando
para proveer a las bibliotecas de un cuerpo
de documentos que permitan su consulta y
resguardo, que, a mediano plazo, ser un
punto de partida para quienes deseen
adentrarse en la esttica y filosofa que fluye
al interior de las comunidades.

El presente proyecto editorial inici en la celebracin del Da


Internacional de las Lenguas Maternas del 2013 como parte de la
poltica de difusin de la lengua maya que estableci el rector, Dr.
Carlos Bojrquez Urzaiz. A la par de la difusin, este proyecto llenar
un vaco importante en el espacio literario escrito en lengua maya,
ser un canal de comunicacin donde nacern nuevos proyectos
editoriales que tendrn como misin fundamental dotar de textos
escritos en lengua maya a los acervos bibliogrficos de las escuelas
bilinges, las bibliotecas y crear nuevas lneas de investigacin que
incluyan el estudio de la cultura viva como eje rector de las nuevas
propuestas acadmicas.

Valladolid, Yucatn

Abril 2013

Tin jenantaj ik
Victor Ciau
Waaj ma uuchu teche man bin aj kreejtej , juun tenake binen tuun peel soolar
Tuuxaan jumpe saajka luum, tuux kuj jaxaa soskil uuchilak, ka oktiin poole in xa lik,
Tiin tinaj kableoob, ka tin tsaa ka tiin sasijkuntaj ichij, katuloon ookoon ichij, yaax ba tek ile
yaab boteyasoobij , masen maas nojchi kaaj ek ximbate, cheen jumpe baaj te ilaj kase
Jumpej tsuu ta, beey taant ti uj maansale, te tseeltaj, ka seguirnajoon siixti, ma xaanchajoni ka
jokon, ma saan joken beyo, ka alaten men in nae, baax kuj yuchu teex, ka tiin nuukaj ti e mix
baal, pero si chak a wich; je tuno miix le kiin tuuko, ka kauuj chibal Waaj uj kiinal in pool, in
wiitsno be tu tsaok kuentaj ka tu jaalo, xiik ilbij le xmen Waaj ulanoo;
Josa in suerte ka alatene iik chu,milen; nib olaj ti, x men, meen yetel kaxoob tu tskunten,
bey tuun uchi in kreejtico, yaan le kakas ikalo

Oonajak

Mara Estela Nah Canul

onajke tin wayaktaj tan bin


tin wilaje tan patiken
jumpel yaajolal ook tin puksiikal
tin tukulte mix bikin in ka wilikech
oonajke chilajen weenel
baale ichil in weenele ka tin paktech
bukaaj in kat bin in kaxtech
baale jach taj nach yanech
u jail in wich jok ka tin wilaj tan patiken
saajakchajen ka tin wilaj ejucheen a paakat
a tooj olal kin katik tuux yanech
tumen mun beytal in bin in ximbaltech
chen in kaat in wojelt tuux yanech,
chen in kat in wuuy wa uts yanikech
baale wa jumpel baal mun jokol ti puksiikale,
leti le yaakunaj kuj kimil tan wetel ken ka patene

Kaajsaj

Valladolid, Yucatn

Abril 2013

Jach kaabet k beetik u chimpoltaal u pajtaliloob u taanil maaya kaaj


Jos C. Dzib Uitzil.
Paybeen meyajoob beetaab tu sutukil u kiiniloob u Noj mankinalil Natsil Taanoob utial u takmuktaal
yetel u kaxtaal u chimpolal tulakal mak yolal u taanil maaya kaaj.
Jumpel ti le kaabet meyajoobo tu meetaj u sisitaankil yetel kiimak olal u puksiikal u kaajil Kanxoc uchik u
yilikoob u tsabal kaj oltbil yetel xan u kamikoob tu kiinil 28 ti febrero te jaaba u Noj aalmaj Taanil U Noj
Luumil Mxico, meetaan ich maaya. Le kiin jeela muchtambalnaj u joolpopiloob Kanxoc bey xan ujeel nukuch
maaya makoob utial u kamikoob yetel kiimak olal le meyajo. Tu jaajile, U Noj naajil Xook Lakine, tan u meyaj
yolal u tuchik kaanal yetel u muukaankuntik u taanil maaya kaaj tuux tulakal make ku takpajal antaj yetel
kiimak olal. Tulakal le baaxoob uch ichil le mankinala kaabet loobale sansamal ka meetaak tumen leti jitik
yetel ku muchik u tuukul maaya mak, ma wa chen tu jaabil maaya taan ka meetaaki. Le jeela bey yanik le
kuxaan suum kaxik utial u plikuntik le tuukuloobo. Jumpel much tuukul beya leti tsaik u pajtalil k kaxtik u
cha oltaal k tuukul yetel k taan tumen jeenmaxake, kaabet k meyaj bey paklan laktsiloone.
Jeebix u yilaala, bejlae tan u chiik beej u metaal nukuch meyajoob takmuktik k uchben maaya chiilenkabil,
baale, u jaajile yaab baaloob ku binetik, kaabet k ilik baax ku seen uchul te kiinoobale baaloob ku meetaal
bejla yolal u ximbal maaya kaaje, kaabet u meetik k xakaltik k tuukul yolal k kaxtik baax yanoon meet tu sebanil, ma wa chen ti taan ka patakiyetel le tuukul kin taasika ma u kat u yaal wa ma uts le baaxoob ku najaltaal jeebix le Noj aalmaj Taano, bey xan ujeel meyajoob muukaankuntik maaya kaajo, baale jeebix tsook in
waaliko kaabet u bin k ximbal, yaab baal ku binetik u yuchul, ma kaabet k nakali. Utial ka u cha beej u ximbal
k kuxtal bey maaya make, kaabet k pelikuntik k tuukul yetel k ol yolal k meetik u chimpoltaal k pajtaliloob.
Tak wa ti laj yaan k pajtalil ti Noj Aalmaj Taane, baale wa maatan u chimpoltaal tumen tulakal u jalaachiloob
kaajoob yetel u joolpopiloob le molaayoobo, in tukultike mixbaal u biilal ti toon, layli chen xuptaakinile, in
waalike ti yanoon tu sutukil k kaxtik tu beelil u cha oltaal k tuukul tumen ujeel makoobe, kaabet k eesik tiobe
juntul maaya bejlae ti yaan tulakal tuuxe, ma wa leti le otsil mak ku chan tontal u yil jumpit baax yaan tio
juntul maaya make leti le ku likil kex tan u seen lubulo, sansamale ku jokol yetel kiimak olal u jolchakt
u beelil jumpel maalob kuxtal. Le meetike tsook u tiibital k jawsik le pek olal yetel le pech olal seenkech
loobiltik k kaajal yetel k lakoobo. Kin paytantik maaya kaj utial u liks u taan, ka u tsaoob meyaj tulakal le
pajtalil yaan tiobo, ma u maakal u chiob tumen maxoob nojbaal u yuubikubaob, yaan pajtaliloob kanantikeex. Jeenkeen molaaye kaabet u tan oltikeex yetel a natsil taaneex. Tu jaajile, le jeela ma jumpel baal
tumbeni, baale tak tu bejlaile yaab max maatan u meetik le baax ku yaalik le aalmaj taano, layli yaan pech
olal tu yokol le maxoob maatan u tanikoob kastelan taano, chen tu yolal le jeela maatan u tan
oltaaloob jeebix kaabete.

Kaajsaj
Pgina 3

Valladolid, Yucatn

Abril 2013

Lzaro Hilario Tuz Chi


El presente material es un documento recopilado y transcrito del original en diciembre de 2000 en la localidad de
Pomuch Campeche. El manuscrito no cuenta con autor ni firma autgrafa, fechado en junio de 1906, se trata de un
documento que recopila un canto ceremonial en lengua maya que al parecer era cantado por los milperos mayas de
Pomuch cuando se realizaban las ceremonias de peticin de lluvia o de agradecimiento de las cosechas a las deidades
mayas. Dicho canto ceremonial era acompaado por el tunkul y el caracol dndole un sentido de carcter sagrado.
Aalmaj sujuy kaay koolnaloob
Tu jaabil 1906, Tu kaajil Pomuch Campech
(manuscritos de don Pablo Novelo, junio de 1906, origen: Pomuch Campeche)
Transcripcin: Dr. Lzaro Hilario Tuz Chi
Ichil el uchben juunoob kin meyajtik, tin kaxtaj jumpeel tsiib meentaab u tiaal u kaamal le suujuy payal taana ichil
jumpeel kaay u kaabal aalmaj sujuy kaay koolnaloob. Le uchben kaaya ku mentaal kaachi tumen le koolnaloob tu
chan kaajil Poomuch, tu luumil Campech, u tiaal u kaatabil chaak yetel u kiimaktal u yool yuumtsiloob, beyo kaache,
tu kuubul u sakabil yeetel u jaanli u tiaal le yuumtsiloob. Ichil u jatsutsil le kaaya, ku paaxal xan le tuunkuloob yeetel
le urichoob u tiaal u kiimaktal u yool yuumtsiloob xan.
Jun xeet kaay
Yawatil paleexen
Hay dios in kiichkelem Yuum in Dios xan walo yuum
In ki taanik u suujuy kaabal xan walo yuum
Cheen un tiaal u kubik u kiimak oolal
Te tu beel in koolo xan walo laaken
Ka xeet kaay
Hay dios, chen tumen in katik u santo gracia in yuum
Chen tumen in katikti un chiichkelmil taanil xan walo
yuum
Ma cheen tumen ku kaatal u kiliich sujuy taanil
Yeetel u kiimal olal tu jool u bejil in koolo xan walo
laken
Oox xeet kaay
Hay dios in kubiktech xan in sujuy santsima Cruz Yuum
U santo gracia et luumileex in yuum
Le santo naalo yeetel u santo sai in kuxtale
U tiaal a kamkeex u santo gracia in kubikteex le santo
koolo xan walo laken
Kan xeet kaay IV
Hay Dios anak tuun u kuentail in meyajil kool in yuum
In chimplotik u tan u yook in yuum ichil in puuksiikal
U tiaal u yuubik u kiimal oolal winikoob yookol kaabe
Ka anak xaan u muukil yuum tata dios xan walo laken

Hay Dios anak tuun u kuentail in meyajil kool in yuum


In chimplotik u tan u yook in yuum ichil in puuksiikal
U tiaal u yuubik u kiimal oolal winikoob yookol kaabe
Ka anak xaan u muukil yuum tata dios xan walo laken
Jo xeet kaay
Hay Dios kaapeel kin ooxpel kiin
Kin ki ensik in chan sombrero pook
U tiaal in chimpoltik u tan a yiich in kiichkelem yuum
Te tu jol u santo iglesia Poomuch in kaj xan walo laken
Wak xeet kaay
Hay Dios in kaat ka bendecirtaal u tan in koolo xan
walo yuum
Beyxan tulaakal in kiichkelem erasil in paakal xan in
yuum
U tiaal u yaantal u santo graciai tu jaabil xan in kubiktech
Yeetel u payal taanil le chan sujuy tuunkul
yeetel le chan uurich ku chen taan xan walo laken
Yawatil paleex
UUUUUUUUUU!

Kaajsaj
Pgina 4

Valladolid, Yucatn

Abril 2013

Baax yaakunaj?

Ricardo Adrin Poot Poot

Yaakunaje jumpel baax ku sijil tu puksiikal


kaatul maaxoob, le jeela ku tseentaal yeetel
jatsuts tanoob.
Yaakunaje mix bikin jeel u pajtal a manike, tumen
le yaakunajo ma jumpel baax chen ka kaxtik a
man tu kuchil koonoli.
Yaakunaje ma sibil u metaali, tumen yaakunaje
ku sijil tu puksiikal kaatul maaxoob uts u yilikubaob.
Laene wa ma kaat ka sijik jumpeel yaakunaj ta
woosale, ma chen tsentik le yaakunaj ku sijil tu
puksiikal le max tak u yaakunajkecho.
Tumen le maax ku sijil yaakunaj tu puksiikal ta
woosalo jeel, u yuubik yajolal ta woosale.
Wa jumpel kin juntul maax sij jumpel yakunaj
ta woosale, ma tsentik le yaakunaj sij tu puksiikal
yeetel jatsuts tanoob wa ma uts a wilik le maaxo.
Chen baaxe wa sij yakunaj tu puksiikal juntul
maax uts ta wiche yetel ka tukultik jeel u sijil
yakunaj tu yoosale, tsenteex yetel jatsuts
taanoob le yaakunaj ku sijil ta puksiikaleexo.
Tumen kaabet a kaajsike: Ma sansamal kun
kuuchul le yakunaj ta wiknalo.

Aj-tsoon

Silverio Tuz Ek

Jun tenajkej, jun tul chan mak ku sen bin tsoone,


chen baale maatech u tsonik mix baal, saamsamaal u bin tsoon , chen jun pel kiine tu yilaj jun
tul chan nojoch mak yetel u chan xot suum,
kaa tu yaalaj ti le chan make , bix tun chan
winik, baax ku chen manu kiin, mix baal chen
waye tin chan man tsoon, kux teech, chen waye
taalen in kaal u jool le chan jaaltuna, way ku
yuukik ja le baalcheooba, bixi way ku yuk'ik ja le
kejooba, beyo , mi yaan in jeelel in paat le kejoob
ku taal u yukoob ja, chen kunej tsook u laaj ukoob
ja le baalcheobo tak saamaj walej kaa taakech,
chen baale kaabet a taasik jun pit saakab, te kaj
naakech tu kabej cheo, bey tuno le chan mako,
jach jaatskab kiin kaa bin tu tsonoj, tu bisaj le
sakao, ka tu kat ooltaj le chan baalcheo bey tun
kaa naak tu kabej cheo, jach ma saamej ka tip
jun tul chan kej, chen baale jach man tsoyaan,
ka tu yaalej maak kex beya, ka tu tsonaj, baax jee
ku binuj yilaj utsij nojoch baalche, jach man polok,
ka bin u tan u yet kajaloob, ka kuchoob, tuux tu
tsonaj le kejo, ka tu bisaj le kej tu nay, mix bikiin
kaa ilak, le tuux tu tsonaj le kejo, le chan nojoch
make u yuumij le baalcheobo, le che tuux naak
le chan mako jun kul yaaxche.

Kaajsaj
Pgina 5

Valladolid, Yucatn

Kiin tin paach

(Cotidianidad de vida)

Abril 2013

Jos Antonio Cutz Medina

Bejlae, viernes, tan u taal u yakabtal ka kuchen tin kaajal, in wiche tan u katikten ka in jeelse, le peekoobo ku
kamikenoob yetel u chiibaloob, ku tsaypachtikoob in paach, seten kiimak in wol tumen bin kaa in xuxh junpit
kiiwaaj.
Yum j-emiliooy bey tan u pajtiken tu jool u yoteche, kulukbaj jool naj, tan u jaayk u stats, baale uch patak mix
tu bin ich kool tumen tsaay kakaskojaanil ti, minaan u muk u yookoob, utiaal u xibale ku yaantikubak yetel u
xoltej, ku yaalike, pulyajtaabij, baaxe ma u yojel maxi.
Yaab mejen paalal tan u baxtikoob boolaj ka tu yilenoobe, ka tu jaan patoob u baxal, le paalala suukaan u
jokoloob baxal chumuk bej, kiimak u yooloob taan u man u sitoob tumen u yojeliloobe samale saabado
minaan xook, kaawoobe taan u sakach kaayoob tu kab le xnuk oxo, yaan max aalike, kaan ku yilikoob, u jajile
binkaajoob wenel, sasamal beyo.
Jach tin wokol tin naajil ka kaj u toslankij ja, ka seb ook in walkab tin wotoch, bin kaajen ichkil tsokole kin kutaj
janal, man tin pool. jumpel xdoose chooy tin chaa utiaal in kintik, baale tuubtene, ka loknajij, ka binen in wile
taayatak u saapal. Beyxane, in walak peeke. kiimak u yol ken u yil binkaa janal tumen u yojele yaan in pulik ti jun xet
waaj wa jee baaxak ken in jaante, ku nachike, ku bisik tankab u jaantej.
U yooxojil le naajo tu beetal in jokol kutal tankab, le sis ikob bey ku ka liksik in wole, kin waalik ti in waale ku
tasten sis ja. Yum j-emiliooy tsook u yokol tu yotoch, che u juum u pakach u yatan kin wuuyuk, lela u kat yaale
binkaajoob janal, u book tsajbil jeey ku kuchul tak tin ni, jach kiimak in wol bix in wilik u mul ximbal u kuxtalil kmayakaj, ku jetsik tu kaaten in wol, ku beetik in ka chiik in muuk u tiaal ken ka suunaken meyaj.

Kaajsaj
Pgina 6

Valladolid, Yucatn

Abril 2013

Juntul Winik Che


Lourdes Chan Caamal
Jumpel kiine juntul koolel kojaan ti paal bin si tu
juunal.
Tan u meeyaje kaa tu yuubaj nukaaj sijil u chichnil, ka
chilaj tu kab junkul che.
U kab tuun le cheo tu lochaj le koolelo. Na tsiile tu
meentaj jumpel ku yetel u le che utiaal u chikunsik u
chichan paal ken sijik.
Ka tsook u sijil paal, koolele ki jweenij. Chan paale jop u
yokol tumen wiij, chup che ka tu yilaj beyo ka tu tsentaj
yetel u yiits.
Jaak u yol maama tsiil ka aaj ka tu yilaj u chan paale
tsook u suut cheil: che u kaboob, che u yookoob, che u
yich ka tu tukultaje: --Ma ten in bis tin wotoch.
Jeel u jatsiken in wichame. Yaan in waalik ti ka sije
kimeen-Sunaj tu juun tak kaaj.
Seb nojochchajik paal, ka jop u man u ximbaltik le
kax tuux kajaano.
Jumpel kiine tu yilaj yaab cheob xotaantakoob; le
jeela jach naakti ka tu yaalaj: --Bejlae ten ken kanantik
in lakoob!.
Bey tuno le ken u yil tu natsal jxotcheob, ku tek eesikubaj tiob, le jxotcheob ken u yiloob winik chee, ku jaakal
yoloobe ku putsuloob.
Bey tun uchik u seen jatsutstal kax.
U kulul cheob u jach yaakunmajoob winik che tu yaalajoob tie: --teech u tsuulil le kaxa!.

Kaajsaj
Pgina 7

Valladolid, Yucatn

Abril 2013

Tsolxikin
Miguel Angel Pat Poot
Yanchaj juntenake' juntul x-ko'olel yetel juntul u paale' kimen u yuum.
Jump'el k'iin tune', le chan xi'ipalo' bin yiknal u na' ka' tu ya'alajti'e':
na' tene' tin kaxantaj taak'in, je'el kin taasik techa', ku ya'alik bin.
Tu'ux yaan tun paal, ka' in li'isej, ku nuka'al ti'.
Ma' same' u na'e' tu ch'a'aj le taak'ino', tu to'aj ka tu li'isaj. Jump'el k'ine'
tune' le x-ko'olelo' tan u tsikbal yetel u yu'ulabe', ba'ale' ka' tu yilaj le paal
beyo' tu li'isa'aj le taak'ino', ka'a joki'.
Tu jeel k'iine' le chan xi'ipalo' tu biinsaj ulak' taak'ine', ka' tu ya'alaj:
Na', je'el tin ka'a kaxantaj ulak' le taak'ina', je'el xan kin taasik
techa'. Ku ya'alik.
tu'ux yaan tun paal ka' in li'isej, ku ya'alik u na' ti'. Leti'e' tu ka'a
ch'a'aj le taak'ino' ka tu lisaj. P'at beyo'. Man k'iino'obe' le chan xi'ipalo'
layli' u biinsik ya'ab taak'in.
U na'e' tu tukultaje', tulakal le taak'in ku biinsik u paalilo', chen kaxantbil u
beetik, mix jun mal tu k'at chi'tuba'e' tu'ux ku sen jo'osik le taak'ino', wa
ba'ax ku beetik, wa tu'ux ku najaltik. Ku p'atal chen beyo', man ya'ab
k'iino'obe' le na'tsile' tu tukultaje' tulakal le taak'in ku biinsik u paalile', u
tojol u meyaj, mix junten tu ts'aj u yol u kaxt tu'ux ku ch'a'abal le taak'iin
ku binsa'al ti' tumen u paalilo'. Bey manik u kuxtal le paalo', le ka nojochchaje'. Le xi'ipalo' ook ookol ichil jump'el naaje' ba'ale' chu'uki', kaj
biinsa'ab k'albil. Le ka' k'a'al tuune', tu tuxtaj t'anbil u na'. Ka bin u na' u yil
u paalil tu'ux k'ala'ano', tu ya'alaj ti':
paal ba'ax tun ka beetik waaye'. Ku ya'alik, ba'ale' leti'e tu nukaj:
Nats'abaj in na', ka' in mukul a'altech yo'osa'al ma' u yu'ubal.
Le ka' tu nats'ubaj u na'e', tu ya'alaj ti' ba'axten k'ala'an, ba'ale' tu jatk'uxtaj u xikin u na'. Ka tu ya'alaj:
Le ka' tin biinsajtech in yax ookol tin chan paalile' mix junten ta
k'at'aj ten tu'ux tin ch'a'aj le taak'ino', chen ta wa'alaj tene' ka' in ts'a' ti'
teech ti'al a li'isik, leete'e tun kin bo'otik beya', la'a beetike', tin jatk'uxtaj a
xikin, yo'osal tu jeel k'iine' ka'a kan a tsol in xikin tu beel.

COORDINADOR DEL PROYECTO


Antrop. Rodrigo Ordez Sosa
Director de Desarrollo Institucional
CONSEJO EDITORIAL
Mtro. Bartolom Alonso Caamal
Mtro. Jorge Canto Alcocer
Mtro. Antonio Cutz Medina
Dr. Javier Hirose Lpez
Dr. Lzaro Tuz Ch
Mtra. Miriam Uitz May

IMPULSO EDITORIAL
Mara Estela Nah Canul
Alejandra Sasil Snchez Chan
ILUSTRADOR
Jorge Alfredo Tec Jimenez

DIRECTORIO
Dr. Carlos Bojrquez Urzaiz
Rector de la Universidad de Oriente
Dr. Carlos Alberto Prez y Prez
Director Acadmico
C.P. Amireyoly Burgos Aguilar
Directora Administrativa
Dr. Lzaro Tuz Ch
Presidente de la Ctedra
Alfredo Barrera Vsquez
L.D.P. Jos Asuncin Balam Arellano
Diseo

Colabora con nosotros envindonos tus textos en lengua maya, con una frase en espaol que indique la idea general del contenido de la
colaboracin. La extensin mxima ser de una cuartilla. Remtanla a la siguiente direccin de correo electrnico:
rodrigo.ordonez@uno.edu.mx

Kaajsaj
Pgina 8

Você também pode gostar