ARVO PRT 80

11. september 2015

Kljetoimetaja Inna Grnfeldt, inna.grynfeldt@ajaleht.ee, tel 322 9128

kristel.kaljuvee@ajaleht.ee

Kui prastlunasel ajal Rakvere Keskvljakul liikuvate inimeste kest ksida, mida thendab nende jaoks Arvo Prt ja tema looming, tuleb vastuseid igasuguseid.
Mne jaoks on Prt ebajumal, mstiline
kuju, keda keegi vib-olla lpuni ei mista. Teine aga ei pruugi teadagi, kellest
jutt kib.
Ksimuse peale, kes on Arvo Prt, tles ks koolipoiss, et tema neid vanu po-

liiit
lliitikuid
itik
ik
kuid
uiid ni
niii h
h
hsti
st
s i eii ttea.
ea Te
Tege
Tegelikult
geli
ge
liiku
liku
kult
l o
lt
oli
li
neid veel kllalt, kellele meie linna,
maad ja kultuuri esindava helilooja nimi
suurt midagi ei tle. Paljude jaoks oli uudis isegi see, et Keskvljakul seisev jalgrattaga vikese poisi pronksskulptuur
just Prti kujutabki.
nneks ei ole ldpilt nii kurb. Enamikul inimestest on Arvo Prdi loominguga oma suhe kellel sgavam, kellel
pealiskaudsem. ks on siiski selge: kes
tema teoseid kuulnud, ei ole klmaks
jnud. Olgu tegemist rmsa nostalgi-

Kljetoimetaja Teele prus, teele.yprus@ajaleht.ee, tel 322 9107

g Vaus:
in
m
o
o
T
e
Vaik

Arvo Prt thendab Rakvere inimestele palju

KRISTEL
KR
K
RIS
STE
TEL KA
KALJ
KALJUVEE
ALJ
LJU
UV
VEE
E

ARVO PRT 80

11. september 2015

lise
rna
Spiegel
Spiegelise
s llastelaulu,
aste
as
tela
te
laul
la
uu
ul
rna
rn
a S
Spieg
pieg
pi
gel iim
m Sp
S
iege
ie
ge
li vi melanhoolse Ukuaru valsiga
mingil eluetapil puudutab Prdi muusika meist igaht.
Ka ksitletud oskasid nimetada oma
lemmikteoseid, muusikat, mis neile midagi thendab ja kauneid mlestusi
meelde toob. Pris asjad, iseloomustas
Prdi loomingut ks vastaja. Ta on teinud ilusaid, liigutavaid asju. Pris asju.
Vib-olla ongi just minimalistlikkus ja
telisus need omadused, mis Prdi loomingus inimestele nii hinge lhevad.

Eduardo Torres: Ma olin okis, kui

Arvo Prdiga kohtusin
Tere, mina olen teie giid, tutvustas Eduardo Torres end kaks aastat tagasi
gasi
sulaselges eesti keeles Tarvanp tantsijatele Mehhiko pealinnas Mexico
co
Citys. Selgus, et Mehhiko mistes vikelinnast Zacatecasest prit
noormees on suur Eesti fnn ja seda ainult tnu Arvo Prdile.
Eduardo oli Eesti rahvatantsijatest niivrd lummatud, et ppis
festivali ajal selgeks rahvamuusikute pillilood ning astus oma viiuliga
eestlaste rivis lavale. Tema hdnimeks sai hellitavalt Eedik ning tema
hea eesti keele oskus on silinud tnaseni.

MEENUTUSED

Mlestused on kirja pandud aastal 1994

Helju Je Pllu:

TEELE PRUS

teele.yprus@ajaleht.ee

Kuidas sa Arvo Prdi avastasid?

Mulle meeldib vga klassikamuusika ja
kskord kuulasin internetist ht Arvo
Prdi teost. Mulle meeldis see vga.
Hakkasin rohkem otsima ja tema muusikat kuulama.

kkooli aja istus Ar vo

Reet Ktt Karus: Kogu kes
. Kui juhtus nii, et
minu selja taga asuvas pingis
olid parasjagu peas
petaja teda ksis, aga temal
eles ta jrjekordselt
omad muusikamtted vi teg
sakutas ta mind
mingi noodikirjutamisega, siis
ksiti. Vahel ka seda,
patsist ja sai nii teada, mida
mida vastata.

Millal see oli?

Ma olin siis 16aastane, see oli kuus aastat tagasi.
Eestist ei teadnud sa siis veel
midagi.
Ei, teadsin ainult seda, et Arvo Prt on
Eestist prit ja ta meeldib mulle vga.
See oli kik. Aga kui hakkasin tema
muusikat kuulama, tahtsin prast kooli Euroopasse minna ja muusikat ppida. Siis oli mul palju vimalusi: Norra,
Soome, Ungari, Holland ja Eesti. Vali-

Tiit Varts:

sin Eesti Prdi prast. Teadsin vaid, et

Eesti on vga vike riik, mis asub phja pool.
Ma arvasin, et Eestis peab olema
midagi, mis Arvo Prdi muusika eriliseks teeb. Sest tema muusika ei ole vrreldav mitte hegi teise helilooja muusikaga. See on vga eriline ja partikulaarne. Arvasin, et see peab olema seotud Eestiga. Ja nd arvan, et nii ongi.
Sest kui ma kuulan Arvo Prdi muusikat, siis tunnen, et Eesti rgib minuga.
Kui vana sa olid, kui Tallinnas
Gustav Adolfi gmnaasiumis
vahetuspilaseks olid?
18aastane.
Tallinnas kisid oma Eesti perega kuulamas ht kontserti, kus
esitati Prdi muusikat ning kus
auvrne helilooja oli ka ise
kohal. Tean, et sinu pilk ja keha

tardusid mitmeks minutiks. Kas

ngid teda siis esimest korda?
Jah. Ma olin siis alles mne ndala Eestis olnud ja ei osanud eesti keelt. Aga
see kontsert toimus Tallinnas Katariina
kirikus ja kui sisse lksime, ngime, et
Arvo Prt on ka seal.
See oli minu jaoks nii emotsionaalne hetk. Ma lksin Eestisse Arvo Prdi
prast ja tahtsin elada temaga samal
maal.
Ma ngin teda, aga olin okis, ei
teadnud, mida teha, kuidas olla. Tahtsin temaga rkida, elda tere ja et
olen suur fnn. Aga ei saanud, sest tahtsin, et kui peaks avanema vimalus temaga rkida, siis saaksin seda teha
eesti keeles.
Ma tahtsin teada saada, mis on temas see, mida teistel pole. Temas on sgav usk ja ma sain aru, et isegi kui Eesti inimesed ei ki kirikus ega usu jumalat, siis tegelikult nad ikka usuvad. Aga

Kuidas portreteerida maestrot?

INNA GRNFELDT

inna.grynfeldt@ajaleht.ee

lab Alinale ja pliiatsid liiguvad keskendunult, vaikse sahinaga. On elu esimese koolindala reede ja viimane tund loovus. Joonistatakse Arvo Prdile snnipevakaarti.
Paberile ilmub portreesid, meloodilisi autosid, rannas mngiv grammofon,
helilooja klaveri taga, lilli ja palju-palju noote ... Veerandsada sdamlikku ja
omanolist pilti.
Igaks kirjutab t taha nnesoovi
ja oma nime. Nagu snnipevakaardil
kombeks. Thed ei psi veel kindlalt
reas ja pliiatski ajab vahel oma jonni,
aga hea tahe on le kige.
Need pildid on nii siirad! rmustab oma nbikeste loomingu le
Rakvere reaalgmnaasiumi 1.b klassipetaja Kaire Pajanen.
Vikesed loojad sdistavad, et teadsid Arvo Prdi nime varemgi, et tema
ongi see poiss jalgrattaga Rakvere Keskvljakul. Nii mnigi pnn on kuju paki-

Laine Elvre Kriis: hel pilaste peohtul oli

kaduma saanud ttarlaste vimlemisrhma
klaverisaatja. petaja Pakk otsis kiiruga lava taga
asendajat suutmata kedagi surnuks rkida,
suunas ta oma mnusal viisil Arvo klaveri taha
ning nudis krva misetud viisi jrgi
saatemuusika tegemist. Selle lesande
titmisega ei tekkinud Arvol kll mingeid
probleeme, lugu tuli vlja vga toredasti
lihtne saateviis lppes kenade
variatsioonidega.

Arvo Prdi foto ja muusika le arutlevad nbikesed koos petajaga.

MEELIS MEILBAUM
UM

Arvo Prdi snnipeva teemat oligi

Kaire Pajanenil plaanis selles loovuse
tunnis ksitleda. Kui aga Rakvere linnalt tuli soov, et lapsed joonistaksid
maestrole snnipevakaarte, seadis
petaja esialgse tunnikava hea meelega joonistamise-keskseks.
Kaire Pajaneni snul oli Arvo Prdi
muusikal lastele imeline mju. Kuulasime pala Alinale. See puudutas neid.
Muidu on nad sna energilised lapsed,
aga sel peval lksid koju tasakesi, hljusid nagu inglikesed. Vanemad imestasid, et kuidas lapsed nii vaiksed on.
See oli muusikast, jutustab petaja.
Rakvere linnakunstniku Teet Suure
hinnangul on Rakvere aukodanik Arvo
Prti ja tema muusikat laste piltidel
pdlikult kujutatud.
Joonistused on kik vga eriilmelised ja isikuprased. Isikupra ongi see
vrtus, mida hinnatakse, selle eest tuleb teinekord videlda ja kannatada,
aga see tasub end mingist hetkest alates ra. See on see, mis seob joonistajaid ja meie geniaalset heliloojat, tleb
kunstnik.

ASS.
NAASIUM 1B KL
ERE REAALGM
KAROLIN, RAKV

VAATA VIDEOT

on
Odette Kirss: Ar vo Prt
a
m
elnud: Paides hakkasin es
er
rkima ja kima, Rakv
ja
aga lugema, kirjutama
mu
habet ajama, siin algas
eli
tus helired l.

MARIANNE LOORENTS

Malle Kun
dla Nm
meots:

raamil istunud. petaja rkis meile

temast, siis kuulasime tema muusikat
ja joonistasime. See muusika oli rahustav, selgitavad nad ja on hel meelel,
et Alinale saatel oli hea joonistada.
Mida te rkisite, mis Arvo Prdi
silmis oli? rgitab petaja lapsi oma
mtteid jagama. Headus! Lahkus!
higatakse kooris. Koos arutati enne
pliiatsi haaramist sedagi, kui thtis on
leida koht, kus kia oma unistustele
mtlemas. Nagu koolipoiss Arvo jalgrattaga sites muusikat kuulas ja unistas.
Rkisime, kuulasime muusikat,
vaatasime pilte, arutasime, kuidas muusika inimesele mjub et krvadega
kuuled, aga mjub varbaotsteni, selgitab Kaire Pajanen. Siis hakkasid nad
snnipevakaarti joonistama. Nad joonistasid tpselt nii, nagu nad joonistasid, ma ei sekkunud hegi nuandega,
kinnitab petaja. Lapsed on lapsed ja
see on nende siirus. Minu lesanne oli
ksnes neile ige tunne tekitada.
Nii portreteeritaksegi Arvo Prti.
Sdamega. Muusikast kantult.

ERA
KO
GU

nad usuvad ksteist. Ja see on sama sgav usk, kui Arvo Prdil on jumalasse.
Vi sellega vga sarnane.

Lksin siis Mexico Citysse ja kui ma

Prdiga kohtusin, olin vga nrvis. Ta
on ju mu iidol.

Kas sul on olnud siiski vimalus Prdiga vestelda?

Jaa. See oli 2012. aastal, kui Mexico
Citys toimus Arvo Prdi auks kontsert.
Ja mina olin siis tema tlk. See oli esimene kord, kui sain Arvo Prdiga rkida.

Missugune Arvo Prt oli?

Ta on vga rahulik mees ja ta ei rkinud palju. Aga see kohtumine oli vimas. Arvo Prdil on minu jaoks ks vga oluline thendus.
Tema muusika annab mulle vimaluse leida ennast. Siin Mehhikos usub
enamik inimesi jumalat ja on katoliiklased.
Kui Eestisse lksin, ei uskunud ma
jumalat, aga Eestis hakkasin uskuma.
Mul lks seal kik nii hsti ja mtlesin,
et pean selle eest kellelegi tnulik olema olen siis jumalale tnulik.

Kuidas juhtus nii, et ks Mehhiko vikelinna noormees sai Arvo Prdi tlgiks?
Arvo Prdi ks tuttav on helilooja Helena Tulve, kes on minu Eesti sbranna
ema. Ma kohtusin temaga ja me rkisime ka minu Prdi-huvist.
Tuli jutuks, et Prt lheb Mehhikosse ja ta arvas, et mina viksin olla tema
tlk. Ma olin vga llatunud. See oli mu
jaoks suur au.

Mida tahaksid Arvo Prdile tema snnipeva puhul elda?

Ma tahan teda tnada, sest leidsin tnu
temale oma heli.

Tants Ukuaru valss sndis Maie Orava

klaskigust kuulsa helilooja juurde
TEELE PRUS

teele.yprus@ajaleht.ee

Kui Tarvanp Seltsi mentor Maie

Orav aastaid tagasi Ukuaru valsi
muusikale tantsusammud seadis,
oli ansambel Sannaline loo sisse
mnginud kuulmise jrgi just nii,
nagu rahvas seda teadis.
2009. aasta ldtantsupeo kava
kokku seades ksiti Arvo Prdilt
kui Ukuaru valsi autorilt luba,
kas vib suure publiku ees tema
teost esitada. Prt polnud nus,
kuna tegu ei olnud tema originaalteosega, sellesse oli tekkinud learuseid takte ja tempo oli vale.
Siis ksiti minult, kas ma
saaksin tantsu igesse muusikasse
panna, aga see polnud vimalik,
sest tempo oli liiga kiire, rkis
Maie Orav. nneks leidis Arvo Prt
kinoarhiivist ige noodi ja Orav
hakkas uue tantsu kallal pusima.
See oli nn, et ta leidis noodi,
mille kunagi filmi jaoks oli kirjutanud. See oli tal unustuse hlma
vajunud, et ta sellise vikese vallatuse teinud on, jutustas tantsulooja.
Prt kutsus Maie Orava enda
koju, kus vesteldi muusikapala olemusest ja helilooja kandis selle ka
ette. Orav meenutas, kuidas ta s-

da pksus, kui kuulsa mehe juurde

minemas oli aukartusest. Aga
tantsuks siiski ei linud, kuigi Prt
oli tantsuloojat oodates isegi prandavaiba nurka rulli keeranud,
et Orav jalga keerutama saaks hakata. Ma lin selle tantsu tpselt
selle tunde jrgi, mis tunne oli mul
olla klas Arvo Prdil. Ma tunnetasin seal olles teliselt selle muusika sisu, kirjeldas Orav.
Kui uus tants valmis sai, selgus,
et tantsupeo meeskond soovis sinna ka tsteid ja muidki elemente,
ning seda tiendati.
Seda versiooni Orav ei mletagi. Oma tantsijatele petab ta vaid
seda tantsu, mis sndis kohtumisest Arvo Prdiga. Paljud tantsujuhid aga armastavad siiski esimest
Ukuaru valssi, mida hoolega lavalaudadelegi tuuakse, kuigi Prt
on soovinud, et seda muusikavarianti ei esitataks. Raadiost vib
kuulda ainult originaali.
Raadioga seoses meenus Maie
Oravale, kuidas kidi Ukuaru
valssi raadiostuudios salvestamas.
Seal lks aega, nagu ikka, kuna vaja oli kordusi sisse mngida ja
muid protseduure teha. Ja siis
vttis Prt mu tantsima! Tantsisime raadiostuudios valssi, rkis
ta, naerusra silmis.

Koolimaja seinale kuvatakse Prdi-installatsioon

Tna htul kella 1821 saab Rakvere gmnaasiumi vlisseinal nha
valgusinstallatsiooni kuulsa helilooja Arvo Prdi elust ja loomingust. he ligu pikkus on umbes
15 minutit.

Installatsiooniga nnitleb Rakvere gmnaasiumi pere oma 35.

lennu vilistlast 80. snnipeva puhul.
Selle autor on kooli 96. lennu
vilistlane Rain Orgus. (VT)