Füüsikalised ohutegurid

töökeskkonnas

Priit Siitan
Transporditeaduskonna dekaan
 Füüsikalised ohutegurid
• Valgustus
• Mikrokliima
• Ventilatsioon
• Õhurõhk
• Müra
• Vibratsioon
• Kiirgus
 Valgustus, valgustatus
• Kunstlik valgustus (üld-, lokaalne valgustus)
• Loomulik valgustus (üla-, külg- ja
kombineeritud )
• Kombineeritud valgustus – loomulik + kunstlik
• Valgustatus – eelloetletud valgustused annavad
ruumi valgustatuse
 Loomulik valgustus
• Päevavalgus
• Muutlik, sõltub ilmast, aastaajast
• Valguse levik ruumis – vältida ruumis tugevaid varje,
akende ette ladustatud materjale
• Ruumi seinte värvusest sõltub valgushulga suurus
ruumis. Tootmisruumides soovitatakse heledaid
seinu
• Loomuliku valguse hindamine – arvutatakse mitu
protsenti moodustab ruumi valgustus
välisvalgustusest
LVK = Esees / Eväljas x 100
 Kunstlik valgustus

• Üldvalgustus
• Kohtvalgustus
• Kombineeritud
• Elektrihõõglambid
• Luminofoorlambid (paremad – sarnane
päikese valgusviljakusele)
• Halogeenlambid
• Kaugvalgus parem kui otsene valgus
 Kunstlik valgustus

• peegeldamiskoefitsent vähemalt 0,8 (valge 0,75 –

0,9; roheline 0,15 – 0,30; must 0,02 – 0,05)
• Läikivad pinnad - peegeldus
• Valguse koefitsent 1: 6 – üks aknapind 6
põrandapinnale.
• Pimestus
• Kokku sobivad: halogeen + luminofoorlamp
• Ei sobi: hõõglamp + luminofoorlamp (väga erinev
valgusviljakus)
 Valguse värvi aspektid
• Valguse värv – on määratud lambist kiirguva valguse
värvitooniga – kirjeldatakse värvsustemperatuuri kaudu.
Sinakas valgus - muudab inimesed erksaks ja reipaks –
värvsustemperatuur Tcp üle 5300 K,
kollakas valgus teeb ruumisolijad uniseks –
värvustemperatuur alla 3300 K.
Vahepealne valgus – värvsustemperatuur 3300 – 5300 K
Soojemates kliimavöötmetes eelistatakse valguse jahedamat
värvitooni, külmas kliimas (k.a meie kliimavöötmes)
eelistatakse soojemat värvitooni.
• Värviesitus – iseloomulik valgusti tunnus, et ümbruse ,
esemete ja inimnaha värve esitataks loomutruult, ka
ohutusvärvid peavad alati õigetena paistma.
 Hea valgustatus
• Tõstab töövõimet
• Väsimus tekib aeglaselt
• Paraneb töökvaliteet
• Väheneb traumatism
• Vähem sundasendeid
• Parem silmanägemine – langeb silmalihaste
koormus
 Nõuded valgusallikale
• Valgustatuse puhul arvestatakse normide koostamisel
- töölaadi
- töötsooni heledust
- kontrastsust
• Valgustatus on ruumis ühtlaselt jaotunud – ei tohi olla varje –
silmalihaste ja -närvide pingutamine kui silm peab pidevalt kohanema
lühinägelikkuse teke
• Valgustuse intensiivsus ajaliselt stabiilne
• Keelatud ainult kohtvalgustus
• Vaatevälja pimestuse vältimine
- elektripirn või helkivad kohad ei tohi paista silma, kutsub
esile pimestuse, vilkuvustunde, silmade ees täpid
- pimestuse puhul hävivad silma valgustundlikud
elemendid, mis viib nägemise languseni, pimeduseni.
• Hajutatud valgus – silm ei väsi
 Vajalikud valgustatuse piirväärtused
töökohal (EVS –EN 12464 – 1 : 2003)
• 5000 lx
- Suuõõne uuringud - nn visuaalsed uuringud stomatoloogias
- hammaste valgevärvi ühtlustus
- lahkamislaual lahkamisruumis
• 2000 lx
- Trükitööstuses – teras –ja vaselõige
• 1500 lx
- Elektroonikatööd, katsetustööd, häälestamine
- Tikkimine, kunstnõelumine
- Kalliskivide töötlemine, kellasepatööd
- Klaasitööstus – tehiskalliskivide valmistamine ja töötlemine
 Soovitatavad valgustatuse piirväärtused
töökohal

• 2000 lx (3000 –1500 lx )

- büroo ja ametiruumid – arvestus, trükitööd, disain,
joonestus
• Tööstus - ülipeen täppistöö (konstruktor,disain,
joonestus, peenmehhaanika)
• Haiglas visuaalsed uuringud
• Juuksuris juuste värvimine
• Kaubanduses kassapidaja, arvutiliin, väljapaneku riiulid
• Eluruumid - käsitöö
 Soovitatavad valgustatuse piirväärtused
• 1000 lx (1500 – 700 lx)
• kool – tahvel, täppistööd, joonestus-kutseõpetustunnid
• Büroo – joonestus, disain
• Tööstus – konstrueerimine, labor, montaaz, õmblus
• Haigla – kirurgilised operatsioonid, anatoomilised uuringud,
ravi ja esmaabi, farmaatsia
• Ilusalong, juuksur – juukselõikus, kosmeetika
• Hotell-võõrastemaja – administraator, müügiletid
• Kaubandus – pakkimine
• Eluruumid – kodune käsitöö
 Soovitatavad valgustatuse piirväärtused
• 500 lx (700 – 300 lx )
• kool - joonestus-kutseõpetusruumid, klassiruum, õpetajatetuba,
lugemistuba
• Büroo-ametiruumid: konverentsisaal, vastuvõtt
• Tööstus – kaalumine,pakkimine, viimistlus, laomajandus
• Haigla – kirurgilised operatsioonid, protseduurid, med. Hooldus,
süstimine, esmaabi vastuvõtt
• Ilusalong, juuksur – juuste pesemine, vastuvõtt
• Hotell-võõrastemaja – banketisaal
• Kaubandus – konverentsisaal, nõupidamisruum
• Eluruumid – lugemiskoht, köök
Soovitatavad valgustatuse piirväärtused
• 200 lx (300 – 150 lx)
- kool – hoiuruum, koridor raamatukogu
• büroo – ametiruumid – raamatukogu, lift
• Tööstus – värvimine, valukoda, elektriruum
• Haigla – valveruumid, teraapia, ravimite ruumid, ladu,
riietusruum, kipsiruum, sidumisruum
• Ilusalong-juuksur – salong
• Hotell-võõrastemaja – ametiruumid, restoran,
olmeruumid
• Kaubandus – koridor, olmeruumid (tualett, pesuruum)
• Eluruumid – köök, söögiruum
Soovitatavad valgustatuse piirväärtused
• 100 lx (150 – 70 lx)
- Kool - trepp, olmeruumid
- Büroo –ametiruumid - olmeruumid (puhke, riietus, pesuruumid)
- Tööstus – külmutusosakond, kuivatusruum
- Haigla - röntgenikabinet, valvekoridor
- Ilusalong-juuksur - koridor, trepp
- Hotell-võõrastemaja – fuajee, koridor, trepp
- eluruumid – magamisruum, olmeruum
 Soovitatavad valgustatuse piirväärtused
• 50 lx (70 – 30 lx)
• kool – varutrepp, päästeredel
• Büroo-ametiruumid – varutrepp, päästeredel
• Tööstus – varutrepp, päästeredel
• Haigla – loomkatsete ruum, pimendus, varutrepp,
päästeredel
• Hotell-võõrastemaja – varutrepp, päästeredel
• Eluruumid – trepp, koridor
 Tervisehäirete vältimine
• Täisväärtuslik piisav ühtlane valgustatus
• Ratsionaalne töökorraldus
• Tööruumide õige planeerimine, ehitamine ja
sisustamine
• Töökoha nõutava valgustatuse tagamine
• Töökoormuse õige planeerimine
• Töötajate vaimse ja kehalise arengu mitmekülgne
arendamine
• Töötajate tervisevõimlemine (silmad, õlavööde, üldine
võimlemine)
• Korrapärane täisväärtuslik toitumine
• Eelnev ja perioodiline läbivaatus
 Ebapiisavast valgustatusest või
ülevalgustatusest tingitud terviseprobleemid
• Uimasus, unisus, tähelepanu langus
• Sundasendid ja sundliigutused-skeletisüsteemi
ülekoormushaigused, närvikahjustused
• Silmade ülepingest tekkivad – laulihaste
krambid, silmade ärritusnähud, silmade
kuivamine
• Silmanägemise halvenemine
• Kanapimedus
• Tööõnnetused ja –vigastused
• Vaimsed tervisehäired – meeleolu langus,
depressioon
 Mikrokliima
• Õhutemperatuur
• Õhu relatiivne niiskus
• Õhuliikumine
• Õhus tolmu kontsentratsioon
 Mikrokliima
• Optimaalne mikrokliima - mikrokliima näitajate
kombinatsioon, mis tagab inimorganismi oleku
pingestamata soojusregulatsiooni, säilitades soojatunde
ja luues eeldused kõrgeks töövõimeks.
• Lubatav mikrokliima - mikrokliima näitajate
kombinatsioon, mis pikaajalise või süstemaatilise toime
korral inimesele võib esile kutsuda mööduvaid ja kiiresti
normaliseeruvaid nihkeid tema organismi
soojusregulatsioonis, mis ei välju kohanemisvõime
piirest. Selle juures ei teki vigastusi ega muid
tervisehäireid, kuid võib täheldada ebamugavustunnet ja
enesetunde halvenemist.
 Õhutemperatuur
Optimaalne vahemik 18 – 24º C
• Sõltub teistest mikrokliima parameetritest,
füüsilisest aktiivsusest, töö- ja töökoha
iseloomust, riietusest, aastaajast
• Kaebuste suurenemine algab üle 25º C
• Pinnatemperatuuride erinevus peab olema
vähem kui 10º C
• Laborikatsetel on kindlaks tehtud, et +29 º C
juures on töövõime langus 5%; +30 º C - 10%;
+31 º C – 17% ja +32 º C – 30%.
 Õhutemperatuur
• Optimaalsed väärtused
Külm aastaaeg
• Kerge töö 19 - 24º C
• Keskmise raskusega töö 16 – 20º C
• Raske töö 15 – 18º C
Soe aastaeg
• Kerge töö 22 - 25º C
• Keskmise raskusega töö 20 - 23º C
• Raske töö 18 - 20º C
 Õhutemperatuur
• Lubatud kõrgemad temperatuuri väärtused
töökeskkonnas
Külmal aastaajal
• Kerge töö – 26 º C
• Keskmise raskusega töö – 24 º C
• Raske töö – 20 º C
Soojal aastaajal
• Kerge töö – 27-28º C
• Keskmise raskusega töö 26º C
• Raske töö – 23 - 24 º C
 Õhu temperatuur
• Töökeskkond liiga soe
- naha- ja nahaaluskoe veresoonte laeinemine, vere
ümberpaigutumine, higierituse suurenemine, vererõhu
langus
• vedeliku ja soolade kadu: vere maht väheneb, veri
viskoossemaks, Na ja K düsbalanss
• Tundlikud organid: Süda, aju, neerud
• Töövõime langus
• Vältimine: ventilatsioon, kaitseekraanid, vaheseinad,
regulaarsed puhkepausid, võimalused organismi
jahutamiseks, sobiv riietus, joogireziim
 Temperatuur
• Töökeskkond liiga jahe - 2 º C kõrvalekalle 37 º C-st halvendab
enamikke füsioloogilisi protsesse – langev füüsiline ja vaimne
töövõime
• Üldine toime, kui kogu kehatüve temperatuur langeb:
- Kestvad külmavärinad
- Südametegevuse häired
- teadvuse hägunemine
• lokaalsed külmakahjustused (t alla -2º C)
- katmata kehaosadel
- mitte hõõruda, soojendada järk-järgult
- kaeviku pöid – põhjustatud liikumatusest ja külmast,
märgade jalgadega jahedas töötamisest pikka aega
- nahavigastus – infektsioonid – külmunud nahk on vastuvõtlik
mikroobidele
• Külm keskkond soodustab vigastuste teket – libedus, traumad,
kontakt külmade materjalidega jne
 Temperatuur madal
külmal aastaajal
• kerge töö temperatuur alla 19 º C
• keskmise raskusega töö temperatuur alla 15 º C
• Raske töö – temperatuur alla 13 º C
Soojal aastajal
• Kerge töö – temperatuur alla 20 º C
• Keskmise raskusega töö – temperatuur alla 18 º C
• Raske töö – temperatuur alla 14 º C
 Töökeskkond jahe,
tervisehäired
• Uimasus, unisus
• Tähelepanu langus
• Töötempo langus
• Külmetusoht
• Hingamisteede haigused
• Luu-lihas-liigeste põletikud, närvipõletikud
• Külmaallergia – harv immunoloogiline reaktsioon –
külmaurtikaaria
• Külmamuhud – valulikud sõlmekesed nahas kestva külma
toimel
• Lumepimedus – silmade ja naha kahjustus päikese UVK
mõjul
• Külmaekseem – eelkõige kätel ja seoses vajadusega tihti käsi
pesta
 Külma toimet mõjutavad tegurid
• Kurnatus
• Alatoitlus
• Dehüdratatsioon
• Treenimatus
• Suitsetamine
• Õhuniiskus
• Õhuliikumiskiirus
• Riietus
• Alkohol - narkootikumid
 Külmakahjustuse preventsioon
• Väljaõpe/enesekontroll
• Märja/liigniiskuse vältimine
• Sobiv(kaitse)riietus
• Töörütmi reguleerimine
• Võimalus soojendamiseks
• Dieet (kaloraaz)
• Tervislik seisund
• südame-veresoonk. Haiged
• Diabeedikud
• allergikud
 Temperatuur
• Ruumi sisepindade temperatuur ei tohi erineda rohkem
kui 6º C ja keskmise raskusega ning raske töö puhul
rohkem kui 8º C
• Külmal aastajal – kaitsta töökohti aknast kiirgava külma
eest
• Soojal aastaajal – kaitsta töökohti otsese
päikesekiirguse eest
• Õhutemperatuuri kõikumine töökohtade kõrguse järgi
on lubatud kuni 3 º C
• Ohutemperatuuri muutused horisontaaltasapinaas -
kerge töö puhul 4 º C, keskmise raskusega töö – 5º C,
raske töö - 6º C
 Õhu relatiivne niiskus
• Norm 40 – 60 % (lubatud piirid 30 – 70%)
• Liiga kuiv – limaskestade ärritus
• Liiga niiske – lõhnad , temperatuuri taju
• Liiga niiske – aurumise takistus, materjalid niisked
• Suureneb külmetamisoht, süvenevad kroonilised
haigused
• Tuuletõmbus suurendab haigestumisriski
liigniiskuse puhul
• Niiske ja jahe töökeskkond – kasvulava
hallitusseentele
 Õhuliikumine

• Optimaalne
- 0,1 – 0,4 m/s,
- istuva töö puhul 0,1 – 0,2 m/s
• Soodustab temperatuuri taju
• Soodustab aurumist
• Tagab õhuvahetuse
• Põhjustab tõmbetuult, mis jahutab keha ebaühtlaselt
 Õhuliikumiskiirus ja tervisehäired

• Ebaühtlaselt jahtunud kehapiirkonna

põletikud – lihas-ja närvipõletikud
• Külmetushaigused (neeru-kuseteede
haigused, hingamisteede haigused
• Üldine düskomfort
• Töövõime langus
 Soojuskiirgus
• Soojuskiirguse intensiivsus tootmisseadmetelt,
valgusarmatuuri kuumenenud pindadelt ja
päikesekiirgusest ei tohi ületada 35 W/m2 – juhul, kui
soojuskiirgust tajub 50 ja enam % kehapinnast
• 70 W/m2 – kui kiirgust tajub 25 – 50% kehapinnast
• 100 W/m2 – kui kiirgust tajub kuni 25 % kehapinnast
• Lahtistelt allikatelt (kuum metall, klaas, lahtine leek)
lähtuv soojuskiirgus ei tohi ületada 140 W/m2 ja
kiiritatav kehapind ei tohi moodustada rohkem kui 25 %
• Viimasel juhul – kasutada näo ja silmadekaitse,
kätekaitsevahendeid, kaitseriietust
 Soojuskiirguse vältimine
• Kliimaseadmed
• Õhuduššid
• Hea ventilatsioon
• Kaitsebarjäärid
• tootmistehnoloogia selline, et töötajad ei peaks puutuma
kokku soojust kiirgavate seadmetega
• Puhke- ja soojendustuumid
• Eririietus, isikukaitsevahendid
• Töö ja puhkereziim
• Põletuste ärahoidmiseks ei tohi töökoha
piirdeseadeldiste temperatuur ületada 45º C
 Ventilatsioon
• Vajalik parim õhuvahetus
l/s (inim) – 10
l/s (põrandal m2) - 1,0
• Lubatud piirväärtused
l/s (inim) – 5
l/s (põrandal m2) – 0,5
 Müra
• müraallika olemus (punkt- või lineaarne allikas)
• Impulssmüra, pidev müra
• Erineva sagedusega müra (madala-, kesk- ja kõrgsageduslik müra)
•
kaugus müraallikast
•
sumbumine õhus
•
tuul
•
temperatuur ja temperatuuride vahe
•
tõkked – ehitised, tarad jne
•
pinnasesse neeldumine
•
peegeldused
•
õhuniiskus
•
sademed
 Müra
• Müratugevust mõõdetakse detsibellides (dB).
• Inimkõrvale on ebasoodne pidev müratugevus alates 60
dB.
• Lubatud maksimaalne müra tugevus on vastavalt praegu
kehtivale tööohutusstandardile 85 dB(A).
• Müra võib olla pidev, impulsiivne, madal-, kesk-,
kõrgsageduslik, tonaalne (kindla tooniga).
• Kõige kahjulikumad on kõrgsageduslikud ja
impulsiivsed mürad.
• Puuride, freesidel ja saagidel tekivad töötamisel
kesksageduslik (350 – 800 Hz) ja kõrgsageduslik (üle 800
Hz) müra, samuti impulsiivne müra.
• Traktoritel, veokitel, kompressoritel sageli on
madalsageduslik müra, st müra diapasoon jääb alla 350
Hz.
Helirõhk ja helirõhutase
 Müra toime tervisele
• Otsene toime - kuulmise (kuulmisteravuse) langus.
Kuulmisteravus langeb aeglaselt.
• Algselt nõrgeneb kõrgete toonide kuulmine
• Intensiivses ja kestva müraga töökeskkonnas võib 15-20
aasta jooksul tekkida tunduv vaegkuulmine.
• püsiv ja pöördumatu protsess
• Müra kaudne
- mõju eeskätt inimese närvisüsteemile ja selle kaudu kogu
organismile.
- kestev müra kurnab närvirakke
- aeglustub mõtlemine, reageerimisvõime, tähelepanu
- tujutus ja kiire ärrituvus
- tekivad peavalud, mälu halveneb
- töövõime ja tööviljakus langeb
- suureneb tööõnnetuse tekkimise risk
 Müra kaudne toime tervisele
• kõrgvererõhutõbi
• südametegevuse häired (südameverevarustuse häirete
tagajärjel)
• maotegevuse häired (mao ja kaksiksõrmiksoole
haavandid)
• lihased lähevad pingesse (lihased on kanged)
• organismi ainevahetuse häireid, mistõttu veres tõuseb
rasvade (kolesterool jt) osakaal normist kõrgemale ja
rasvad hakkavad ladestuma veresoonte seintele – tekib
veresoonte ateroskleroos (veresoonte seinad muutuvad
tihkeks, seintele tekivad lubinaastukesed, lõpuks
veresooned umbuvad)
• kuulmisorgani kahjustus (põhjustatud kõrgest vererõhust).
• Müras töötava inimese kaebused on väga mitmekesised,
sõltuvalt sellest, milline organsüsteem on rohkem
kahjustatud.
 Mürakaitse
• Müratõkked hoonetes, tootmisruumides
või töökohtade vahel
• Müraallika alla müra summutavad alused
• Müraallikas muust töökeskkonnast eraldi
• isikukaitsevahendid
 Vibratsioon
• Vibratsioon
• ….. on mingi materiaalse keha võnkumine.
• Lokaalse ehk kohtvibratsiooni tervisele ohtlik
võnkesagedus on 25-150 Hz (kuni 300 Hz)
• Üldvibratsiooni ohtlik võnkesagedus 4-8 Hz.
• Lokaalse vibratsiooni kehtiv norm on 2,5 m/s2 ja
• üldvibratsiooni norm 0,5 m/s2.
 Vibratsioon
• Lokaalne vibratsioon on tingitud masina poolt
tekitatud vibratsiooni mõjust otse kontaktsele
kehapiirkonnale (nt kätele).
• Üldine vibratsiooni toime avaldub siis, kui
vibreeriv masin paneb vibreerima näiteks
aluspinna, kus töötaja seisab, ning siis kandub
põrandalt vibratsioon kogu töötaja kehale edasi.
 Vibratsiooni kahjulikku mõju organismile
soodustab
• füüsiline koormus,
• sundasendis töötamine, madal temperatuur
• müra
• Niiskus
• Vibratsiooni mõju sõltub ka töötaja kehaehitusest, tervise
seisundist, vanusest. Noorele inimesele avaldab vibratsioon
suuremat mõju kui vanemale, seetõttu ei ole soovitav
vibratsioonitingimustes töötada alla 20 aastastel isikutel.

• Vibratsioonist tingitud kutsehaigust nimetatakse

vibratsioontõveks. Pidevas kokkupuutes vibratsiooniga, võib
töötajal tekkida juba vibratsiooni kahjustused 5 –10 aastaga
Enamasti tekib vibratsioontõbi pika tööstaaži (20 aastat ja
enam) puhul.
 Vibratsiooni toime
• Vibratsioon mõjub närvisüsteemile ja väikestele veresoontele.
• Lokaalse vibratsiooni
-väheneb käte valu ning vibratsiooni tundlikkus
- Kätes tekivad väikeste veresoonte kokkutõmbumised, mistõttu võib
näha, kuidas sõrmed muutuvad ajutiselt valgeks – verevarustus
labakätes kui ka labajalgades väheneb.
- -käte tuimus ja “suremistunne” või “sipelgate jooksmise”
- Käte külmakartlikkus
- nahk muutub jahedaks
- hiljem juba tekib valu käte lihastes ning liigestes
- esialgu on valu ainult peale tööpäeva lõppu, haiguse süvenedes tekivad
öised käte valud.
- väheneb käte lihasjõud, mis on tingitud lihaste verevarustuse häiretest,
lihaste kõhetumisest
- mMuutuvad ka käte luud ning liigesed – tekivad deformatsioonid.
• Vibratsiooni tagajärjel häiruvad ka inimese psüühilised funktsioonid:
inimene muutub kergesti ärrituvaks, tekivad unehäired, kiire väsimine.
 Vibratsioon
• Üldvibratsiooni toime
- Vererõhu tõus
- Südame-veresoonkonna häired, rütmihäired
- Mao-sooletrakti häired, haavandtõbi
- Selgroolülide osteokondroos ja selgroo
muutused, deformatsioonid
- Luukoemuutused
- Närvisüsteemi muutused – suurenenud
ärrituvus, depressioon, mäluprobleemid
- Närvikahjustused (jalad, käed, seljavalud,
põiefunktsiooni häired, potentsiprobleemid,
viljakuse langus)
 Vibratsiooni vältimine
• Töövahendid vibratsioonikaitsvate käepidemetega
• Vibratsiooni vähendavad matid vibratsioonitekitava allika
alla
• Isikukaitsevahendid - vibromatid traktoripõrandale,
vibropadjad istmele, vibrokindad
• Tööjalatsid paksu kummitallaga
• Tööaeg mitte üle 8 tunni, soovitatakse vibratsiooniga
kokku puutuda tööpäevas mitte rohkem kui 2/3 – u
tööajast
• Ei soovitata vibratsiooniga kokku puutuda alla 20 aasta
inimestel
• Vibratsiooniga seotud tööle ei tohiks asuda inimene, kes
põeb närvisüsteemi haigust, kõrgvererõhu tõbe, luu-
liiges-lihashaigusi