Você está na página 1de 24

JULCAMARCA LLAQTA WIANANPAQ IMAYMANA RURAYKUNA AKLLASQA

KAY ISKAY WARANQA CHUNKA TAWAYUQMANTA, ISKAY WARANQA ISKAY CHUNKA TAWAYUQ WATAKAMA
Pag. < 1 >
PLAN DE DESARROLLO ECONOMICO DISTRITAL DE
JULCAMARCA 2014 - 2021
Pag. < 2 >
Municipalidad Distrital de Julcamarca
Plaza Principal Julcamarca - Angaraes
El Plan de Desarrollo Econmico Distrital de
Julcamarca 2014 - 2021, es una publicacin
elaborada por el Grupo Separ con el apoyo del
Fondo Per Alemania.
Autor:
Johnny Marcelino Vliz Campos
Jefe de Proyecto:
Usiela Sacaras Yarasca
Tiraje:
200 ejemplares en castellano y quechua
JULCAMARCA LLAQTA WIANANPAQ IMAYMANA RURAYKUNA AKLLASQA
KAY ISKAY WARANQA CHUNKA TAWAYUQMANTA, ISKAY WARANQA ISKAY CHUNKA TAWAYUQ WATAKAMA
Pag. < 3 >
QUE ES EL PLAN DE DESARROLLO
ECONMICO?
Es un instrumento de gestin que las organizaciones
e instituciones del distrito de Julcamarca lideradas
por la Municipalidad Distrital emplean para priorizar
los programas o proyectos que se debe ejecutar para
generar empleo e incrementar los ingresos econmicos
de las familias del distrito de Julcamarca.
CMO ELABORAMOS EL PLAN
DE DESARROLLO ECONMICO DE
JULCAMARCA?
Gracias al apoyo del Fondo Per Alemania, se decidi
elaborar el Plan de Desarrollo Econmico Local de
Julcamarca al que llamaremos Plan DEL, para lo cual
se realiz las siguientes actividades:
Se realiz 03 talleres participativos con los
productores del distrito de Julcamarca, para hacer el
diagnstico y proponer las alternativas de solucin
a los problemas identifcados.
Se realiz 80 encuestas a los productores del distrito,
mediante visitas a cada comunidad, para conocer
los productos que cultivan, los lugares de venta, los
precios, el acceso a crditos, entre otros.
Tambin se revis informacin del INEI, del
Ministerio de Agricultura, de la Municipalidad,
para reforzar el diagnstico y las alternativas de
solucin a los problemas identifcados en el aspecto
econmico de Julcamarca.
IMATAQ LLAQTA WIANANPAQ
IMAYMANA RURAYKUNA AKLLASQA?
Julcamarca suyu llaqtanchikpi, llapan tukuy rikuq
wasikunapi kamachikuqkuna allinta imatapas
llapanckikpaq ruwarinankupaqmi, kay llamkanakuna
churasqa, ima sasachakuytapas qawarispa
allichaykunankupaq, chaymanta llamkaykunatapas
mirarichispa llapanchik ayllukunapas qipa
watakunamanqa achka qullqita tariyta atina kanqa, kay
tuku ruraykunatan pusarinqa Municipalidad Distrital
nisqa. Chaykuna hamutasqanchik qispinanpaqmi,
chaymanta allin kawsayta llapa ayllukuna
tarinanchikpaqmi, kay JULCAMARCA LLAQTA
WIANANPAQ IMAYMANA RURAYKUNA AKLLASQA.
IMAYNATAQ RURARQANCHIK
WIANANPAQ IMAYMANA RURAYKUNA
AKLLASQA?
Anchatam pay ninchik kay hatun yanapakuq
Fondo Per Alemania nisqan wasita, Paykunapa
yanapakuyninwanmi kay llaqtanchik Julcamarca
Suyupi kamachikuqkuna rimarirqaku rurana punin
JULCAMARCA LLAQTA WIANANPAQ IMAYMANA
RURAYKUNA AKLLASQTA, chaypaqmi rurarqanchik
achka llamkariykunata llapanchik huk chulla umalla,
sunqulla, makilla, chakilla kaspanchik:
Apakurqa kimsa kuti huunakuy, llapan llamkaq
mikuykuna ruruchiq, uywatapas uywaq, imatapas
allin mirachiq Julcamarca suyupi runakuna,
ayllukuna kaqkunawan. Paykunan qawaririqaku allin
mana all kaqkunata, hinaspa imaynas allichachwan
riqsisqa sasachakuykunata.
Pusaq chunka allpa ruruchiq runakunatan
tapuykurqaku, wasinkuman, llaqtankuman
chayaykuspanku, imayna tarpusqankumanta,
maypi rantikusqankumanta, hayka chanin qullqita
chaskisqankuta, mayqin qullqi qukuq wasimanta
manukusqankuta riqsirinankupaq.
Chaynallataqmi qawaykurqaku llapa qillqasqa
rapi maytukunata INEI, Ministerio de Agricultura,
Municipalidad sutinchasqa wasikunapi, chay tarpuq
runakuna imaynapuni kasqanku yachayta riqsiyta
yapaykunankupaq, hinaspa sumaq allin mana allin
PLAN DE DESARROLLO ECONOMICO DISTRITAL DE
JULCAMARCA 2014 - 2021
Pag. < 4 >
CUNTO CONOCEMOS A NUESTRO
DISTRITO DE JULCAMARCA?
Primero: debemos recordar que nuestro distrito se cre
en la poca de la Independencia, bajo la categora de
Villa y fue reconocida como Distrito el 06 de noviembre
de 1891.
Segundo: Julcamarca est a 70 kilmetros, al Este de la
ciudad de Lircay, capital de la provincia de Angaraes, a
una altitud de 3,418 m.s.n.m, y a 130037 latitud sur y
742636 longitud Oeste.
Tercero: tiene los siguientes limites, al norte con el
distrito de Caja Espritu (provincia Acobamba), al sur
con el distrito de San Antonio de Antaparco, al Este
con el distrito de Chincho y al Oeste con el distrito de
Congalla.
Cuarto: el distrito de Julcamarca tiene una extensin
aproximada de 49.5387 Km2.
Ahora veamos los recursos hdricos existentes y los
accesos (carreteras):
kasqankuta riqsiykunankupaq, chayman hina mana
qullqiyuq kananchik sasachakuytapas allicharispa
Julcamarca llaqtapi wiayta aypanapaq.
HAYKATAM RIQSINCHIK JULCAMARCA
LLAQTANCHIKTA?
Huk iqi.-Julcamarca uchuy suyu llaqtaqa, suqta
punchaw ayamarqay killapi, waranqa pusaq pachak
isqun chunka hukniyuq watapin unanchakurqa,
independencia nisqa pachapi.
Iskay iqi.-Julcamarca llaqtaqa tarikun qanchis
chunka waranqa tatki karupin, Lircaypa antisuyu
kuska waqtanpi, kimsawaranqa, tawapachak chunka
pusaqniyuq, hatun quchapa hanayninpi.
Kimsa iqi.- Suyukuna kuska waqtanpi, intipa lluqsiyninpi
chinchu llaqtawan, intipa siqaykunanmanataq
Conqalla llaqtawan, awpaqninchikman Caja
Espiritu llaqtawan, qipanchikman San Antonio de
Antaparcowan
Tawa iqi.-Julcamarca uchuy llaqta nisqa wiayninmi,
tawa pachak isqunchunka pichqayuq waranqa, kimsa
pachak pusaq chunka qanchisniyuq iskaychasqa tatki.
Kunanataqmi yakukunamanta rimarisun chamanta
maykunaman ankuna riqkunamanta
Yakupa awinkuna Mayukuna Chakisqa Pukyukuna
Tambukuchu Sallaq Antana Yana pukyu
Qiwllaqucha Kachi Churrillus Chawpipukyu
Warichayuq Kiswar
Puqpuka
Wallwayuq
Hunchunya
Uqubamba
Manantes Ros Riachuelos Secos Puquiales
Tambocucho Sallac Antana Negro puquio
Cceullaccocha Cachi Chorrillos Chaupipuquio
Huarichayocc Quishuar
Puqpuka
Huallhuayocc
Qunchunya
Occobamba
Fuente: PDC 2021 y diagnostico participativo.
Plan de Desarrollo Econmico Local
del distrito de Julcamarca al 2021
12
2. CARACTERIZACION BASICA DEL DISTRITO DE JULCAMARCA
2.1. Creacin poltica
El distrito de Julcamarca se crea en la poca de la Independencia y el 06 de
noviembre de 1891, mediante Ley S/N se le reconoce como Distrito y su capital
como Villa Julcamarca.
2.2. Ubicacin poltica y geogrfica
Se encuentra a 70 kilmetros, al Este de la ciudad de Lircay, capital de la
provincia de Angaraes.
La ciudad capital de Julcamarca, se encuentra a 3,418 m.s.n.m. Los puntos
extremos son:
- Casero Cahuinapampa (parte baja de la Comunidad Yuraccocha): 2,500
m.s.n.m.
- Purwaya (ruinas) y Saucclla (parte alta de la Comunidad Huacacclla): 3.750
m.s.n.m.
Territorialmente, se ubica en la latitud sur: 1300'37" y longitud Oeste: 7426'36"
Limites
Al Norte : Con el distrito de Caja Espritu (provincia Acobamba).
Al Sur : Con el distrito de San Antonio de Antaparco.
Al Este : Con el distrito de Chincho.
Al Oeste : Con el distrito de Congalla.
Acobamba
Chincho
Ayacucho
Congalla
San Antonio
de Antaparco
Secclla
JULCAMARCA
JULCAMARCA LLAQTA WIANANPAQ IMAYMANA RURAYKUNA AKLLASQA
KAY ISKAY WARANQA CHUNKA TAWAYUQMANTA, ISKAY WARANQA ISKAY CHUNKA TAWAYUQ WATAKAMA
Pag. < 5 >
En el siguiente cuadro podemos ver todos los accesos
a Julcamarca y desde Julcamarca a Lircay y Ayacucho.
PRINCIPALES VAS DE ACCESO
TRAMO
Dist.
Categora
Estado
actual (Km.)
Lircay - Julcamarca 70 Afrmada Regular
Julcamarca
- Lagunilla (Huanta)
78 Afrmada Regular
Julcamarca
- Ayacucho
58 Afrmada Regular
Julcamarca
- Yuraccocha
6 Afrnada Regular
Julcamarca
- Arcuella
5
Trocha
carrozable
Defciente
Fuente: Direccin Regional de Transportes
y Comunicacin de Huancavelica y PDC 2021
Chakatasqa qillqapi qawarisunchik imayna Julcamar-
camanta, Lircayman, Ayacuchuman chayarita.
Qati qati kuna
Tupukuna
waranqa
tatki
kasqanpi
(KM)
Imaynam
kachkan
Kunan
imaynam
kachkan
Lircay-Julcamarca 70
Sumaq
allichasqa
Allinrikuq
Julcamarca Huanta. 78
Sumaq
allichasqa
Allinrikuq
Julcamarca
- Ayacucho
58
Sumaq
allichasqa
Allinrikuq
Julcamarca
- Yuraqqucha
6
Sumaq
allichasqa
Allinrikuq
Julcamarca
- Arcuella
5
Karruwan
purina
Mana allin
CUNTOS HABITANTES HAY EN EL
DISTRITO DE JULCAMARCA?
El total de poblacin censada (INEI, 2007), asciende
a 1658 habitantes, de los cuales 816 radican en la
zona urbana de Julcamarca y 831 son mujeres.
Segn INEI (2007), la pobreza monetaria afecta al
75.9% de la poblacin de Julcamarca y el 47.8% est
en pobreza extrema.
El 38.9% de la Poblacin Econmicamente Activa -
PEA ocupada tiene a lo ms educacin secundaria.
CMO EST LA ECONOMA EN
NUESTRO DISTRITO DE JULCAMARCA?
La PEA est conformada por 361 hombres y 161 muje-
res, quienes estn ocupados principalmente en la ac-
tividad agropecuaria, en la cual el 36% est ocupado,
seguido por la enseanza (15%) y el comercio (11%).
Esta ltima ocupacin, es realizada mayormente por
mujeres (59%), ya sea en sus mismas viviendas o en la
HAYKA RUNAKUNAM JULCAMARCA
UCHUY LLAQTAPI YACHANKU?
INEI Nisqa wasi chay Iskay waranqa qanchisniyuq
watapi llapa runata yupawaranchik, chaysi
Julcamarca Llaqtapi kan: waranqa suqta pachak
pichqa chunka pusaqniyuq riqsisqa runakuna,
pusaq pachak chunka suqtayuq hatun llaqtapi
yachanku, chaynallataqmi pusaq pachak, kimsa
chunka hukniyuq warmikuna.
Iskay waranqa qanchisniyuq watapi INEI nisqa
Wasi niwarqanchik, qanchis chunka pichqayuq
runakunam llumpay wakchaman muyurunku.
Kimsa chunka pusaqniyuq llamkaypaq kallpayuq
runakunas Educacin Secundaria nisqa
yachayniyuqkuna
IMAYNATAQ TARIKUN JULCAMARCA
LLAQTAPI QULLQI CHANINICHAY?
Julcamarcapi kimsa pachak suqta chunka hukniyuq
qarikuna, pachak suqta chunka warmikuna llamka-
pakuchkanku, chakrakunapi, uywakuna qawariy-
pi, chaynallataq qatukunapi rantikuypi, aswanmi
achka warmikunalla wasinkupi llamkanku,seqlla
llaqtapiqa hatun qatukunam tarikun, karrukunatam
PLAN DE DESARROLLO ECONOMICO DISTRITAL DE
JULCAMARCA 2014 - 2021
Pag. < 6 >
feria de las localidades aledaas (Secclla), el 90% es co-
mercio minorista, 5% comercio al por mayor y 5% est
referido a la venta, mantenimiento y reparacin de ve-
hculos motorizados. Otras actividades menores son,
construccin y provisin de diferentes servicios asocia-
dos a la vivienda. Cabe mencionar que los pobladores
de Julcamarca realizan diferentes tipos de ocupacio-
nes (agricultura, ganadera, construccin y comercio),
como estrategia para la generacin de ingresos. Por
otra parte, el 7% de la PEA se encuentra en condicin
de desempleada.
LA AGRICULTURA
La mayor parte de la poblacin (80%) tienen parcelas
entre 2.9 has. a menos de 0.5 has.
De todo el territorio de Julcamarca, solo el 38% son tie-
rras agrcolas (1337.69 hectreas), de las cuales el 98%
estn en labranza (1307.2 has.) con cultivos transito-
rios, 2% tienen instalado cultivos permanentes (22.66
has.) y menos del 1% tienen instalado cultivos asocia-
dos (7.9 has.).
En el distrito de Julcamarca, de un total de 411 produc-
tores, 401 son personas naturales, siete son comunida-
des campesinas y tres tienen otro tipo no determinado
de condicin jurdica sobre sus tierras.
Las comunidades campesinas poseen la mayor parte
de las tierras, en especial las tierras no agrcolas. Este
tipo de organizaciones poseen las parcelas de 50 a ms
hectreas; en cambio las personas naturales tienen
parcelas menores a 2.9 has.
AMAO DE LAS UNIDADES AGROPECUARIAS Y
TIPO DE PROPIEDAD
allichanku,wakin runakunaqa wasikunatam ruwanku.
Chakrakunatam ruruchinku chaykunawanmi qullqita
taririnku. Achka runakunam mana llamkayniyuq ka-
chkanku.
CHAKRAPI LLAMKAYKUNA.
Pusaq chunka runakunam kimsa tupu allpayuq, llapan
Julcamarca llaqtapi kimsa chunka pusaqniyuq tupusqa
allpallan tarpukunapaq allin kasqa,wakinataqmi wa-
tapa kuti hinalla tarpukuna,iskay tupu hina runakuna-
ataqmi tarpukunampaq allin churasqa kachkan.
Julcamarca Uchuy llaqtapi kanmi tawa pachak chunka
hukniyuq runakuna hina llaqtapi yachaqkuna, qan-
chisataqmi hatun ayllukunapi huunakusqa ka-
chkanku.
Hatun allpayuqmi kanku llaqtapi ayllukunaqa, purun
qala alpakunam hatu hatunkuna, kikin llaqtapi yachaq
runakunaqa pisi allpayuqmi kanku.
CHAKRAPI LLAQTA RUNAKUNA
HUUKUYNINMANTA KAQNIYKUNAMANTA
TAMAO DE
LAS UA
TOTAL
UA
CONDICIN JURDICA DEL
PRODUCTOR
Persona
natural
Comunidad
Campesina
Otra
Productores 411 401 7 3
Porcentaje (%) 100% 98% 2% 1%
Superfcie 3529.69 846.09 2656.85 26.75
Porcentaje (%) 100% 24% 75% 1%
Fuente: INEI - IV Censo Nacional Agropecuario 2012.
SAYAYNI SAPA
HUU CHAKRAPI
LLAMKAQKUNAPAQ
LLIW SAPA HUU
CHAKRAPI
LLAMKAQKUNAPA
TARPUQKUNA
IMAYNAKASQANKUMAN HINA
ALLPA LLAMKANAN
Sapallan
runa
Llaqtantin
Ayllukuna
Huk
runa
Ruruchiqkuna 411 401 7 3
Pachakchasqa (%)
Pachakpa tallqin
100% 98% 2% 1%
Lliw muyuriqnin 3529.69 846.09 2656.85 26.75
Pachakchasqa (%)
Pachakpa tallqin
100% 24% 75% 1%
Fuente: INEI - IV Censo Nacional Agropecuario 2012.
JULCAMARCA LLAQTA WIANANPAQ IMAYMANA RURAYKUNA AKLLASQA
KAY ISKAY WARANQA CHUNKA TAWAYUQMANTA, ISKAY WARANQA ISKAY CHUNKA TAWAYUQ WATAKAMA
Pag. < 7 >
El 47% no tienen ttulo de propiedad, el 23% cuentan
con ttulo sin registrar y el 12% tienen ttulo registrado,
los dems estn en arriendo o posesin.
En cuanto a riego, de un total de 1337.75 hectreas
solo 115.4 hectreas (9%) de la superfcie agrcola tie-
ne riego y la mayor parte de dichas tierras estn en par-
celas entre 0.5 has. a 3.9 has.
CULES SON LOS PRINCIPALES
CULTIVOS?
Los principales productos son el maz amilceo y la
papa blanca o comercial, los dems cultivos son solo
para el consumo y se produce en poca cantidad (arve-
jas, habas, quinua, etc.).
Entre los cultivos permanentes destacan las plantacio-
nes silvestres de tuna y tara, as mismo se tiene pastos
cultivados y plantaciones de palto. La palta y la tara tie-
nen gran potencial por las caractersticas del suelo de
valle interandino que requiere ser aprovechado por la
creciente demanda insatisfecha en el mercado nacio-
nal e internacional.
EL CALENDARIO AGRCOLA
En vista que la agricultura es bsicamente de secano,
el periodo de siembra es entre setiembre a diciembre.
En el mes de noviembre hay mayor intensidad de siem-
bra.
Tawachunka qanchisniyuq runakunam mana allpan
riqsichisqa, iskay chunka kimsayuq runakunaataqmi
mana riqsinkuchu kikinkupa sutinpi qillqasqa rapita,
wakin allpaqa minkasqa.
Waranqa kimsa pachak kimsa chunka qanchisniyuq
allpaataqmi yakuyuq wakin allpaataqmi uchu uchu-
ylla rakisqa kachkan.
MAYQIN TARPUYKUNATAQ ALLIN
MUNASQA KACHKAN?
Munasqa tarpuykuna: qillu amiku sara, yuraq papa wa-
kin mikuykunataqa pisillatan tarpunku, wasipi mikuna-
llankupaqmi arwiha, habas, kinwa kuna ima.
Riqsisqa ruruq sachakuna kanmi purunkunapi, tunas-
kuna, tarakuna, chaynallataqmi tarpusqa qiwakuna,
tarawan paltaskunam allin mastarisqa allpakunapi
tarpuna antikunapipas, chaykunan qatukunapi ancha
kuyasqa.
CHAKRAYUQPA PUNCHAWCHASQAN
Chakrayuqkunapa llamkaynin chaskisqa rikuq pacha-
piqa qumir killamanta hatun puquy kama, ayamarqa
killapiataqmi achka tarpuykuna kan.
MESES DE SIEMBRA
PRODUCTORES
Nmero Porcentaje
Total productores con cultivos 334 -
Setiembre 42 12%
Octubre 147 44%
Noviembre 242 72%
Diciembre 98 29%
Enero 8 2%
Fuente: INEI - IV Censo Nacional Agropecuario 2012- Taller
Tarpuy killakuna
Ruruchiqkuna
Yupaykuna pachakchasqa
Llapan allpa ruruchiqkuna 334 -
Qumir killa 42 12%
Puquy qallariy 147 44%
Ayamarqa killa 242 72%
Hatun puquy 98 29%
8 2%
PLAN DE DESARROLLO ECONOMICO DISTRITAL DE
JULCAMARCA 2014 - 2021
Pag. < 8 >
CMO ESTAMOS EN
GANADERA?
Los principales ganados son caprinos, vacunos, ovinos
y porcinos. Las unidades agropecuarias que cuentan
entre 1 a 3.9 has. Son las que tienen mayor cantidad
de crianzas. Pero en general en Julcamarca se cra po-
cos ganados: 745 vacunos, 118 porcinos, 551 ovinos y
815 caprinos. De igual forma las crianzas familiares de
animales menores, son en poca cantidad: 1223 aves de
corral, 22 conejos y 2071 cuyes. Tambin hay 77 colme-
nas de abeja.
TENEMOS RECURSOS PARA EL
TURISMO?
Si hay recursos; pero no lo aprovechamos hasta ahora.
En la siguiente tabla podemos ver todos los recursos
existentes: arqueolgicos, paisajsticos, culturales y so-
ciales.
IMAYNATAQ KACHKANCHIK WASI
UYWAKUNAWAN?
Allin riqsisqa uywakuna kapiskuna, wakakuna, ku-
chikuna, uwihakuna, llapanmanta ancha achka uywa-
yuqkunam, qanchispachak tawachunka pichqayuq
wakakuna, pachak chunka pusaqniyuq kuchikuna, pi-
chqa pachak pichqa chunka uwihakuna, pusaq pachak
chunka pichqayuq kapiskuna.Chaynallataqmi uchuy
wasi uywakuna kachkan: waranqa iskay pachak iskay
chunka wallpakuna, iskay chunka iskayniyuq kunihu,
qanchischunka qanchisniyuq urunquypa wasin ka-
chkantaqmi.
KAPUWANCHIKCHU ALLIN
YUPAYCHASQA AWPAQ
RUNAKUNAPA WASINKUNA,
YACHAYNINKUNA, PACHAMAMAPA
SUMAQ QUCHANKUNA,
QAQANKUNA, SACHANKUNA, LLAPA
IMANKUNAPAS, HUK RUNAKUNAMAN
RIQSICHINANCHIKPAQ?
RECURSOS TURSTICOS
LLAPA KUYASPA YUPAYCHASQANCHIK RIQSICHIKUNAPAQ

NOMBRE
SUTI
UBICACIN
MAYPI TARIKUSQANKU
DESCRIPCIN
IMA KASQAN

a
w
p
a
q


r
u
n
a
k
u
n
a
p
a
Panco Yuraccocha Ciudadela de la cultura Warpa
Aya uchcu Yuraccocha Cementerio
Ccanccacc Arcuilla
Ventanales
Tambocucho Julcamarca
Unao Julcamarca Ciudadela - Fortaleza
Purwaya Julcamarca Ciudadela incaica
P
a
c
h
a
m
a
m
a
Laguna Cceullaccocha Al sur de Julcamarca
Bosque de piedras Ataypura Yuraccocha Formaciones ptreas
Mirador Unau Carretera Yuraccocha
Miradores naturales
Mirador San Cristbal Al Norte de Julcamarca
R
i
q
s
i
n
a
n
c
h
i
k
p
a
q
Iglesia Colonial San Juan Bautista de
Julcamarca
Julcamarca
Estilo barroco tallado en piedra (S. XVIII). Declarado
Patrimonio Cultural de la Nacin (R.M. N0072-81-
ED 24/02/81-20/03/81)
Puentes de Chiuyacc Huacacclla y Saocclla Construccin de piedra
Gruta de la virgen de Socorro Julcamarca Gruta labrada en roca
JULCAMARCA LLAQTA WIANANPAQ IMAYMANA RURAYKUNA AKLLASQA
KAY ISKAY WARANQA CHUNKA TAWAYUQMANTA, ISKAY WARANQA ISKAY CHUNKA TAWAYUQ WATAKAMA
Pag. < 9 >

NOMBRE
SUTI
UBICACIN
MAYPI TARIKUSQANKU
DESCRIPCIN
IMA KASQAN
R
a
y
m
i
k
u
n
a
Carnavales A nivel distrital Celebracin costumbrista
San Juan Bautista
Julcamarca Celebracin festiva
Virgen de Socorro
Fiesta de Santiago A nivel distrital Herranza de animales
Seor de Huayllay Anchacuay y Manyacclla Celebracin festiva
Fiesta patronal Virgen de Cocharcas Jucamarca Fiesta patronal (8 de setiembre)
Fuente: PDC 2021 y taller de diagnstico participativo.
Para ser aprovechados, se requieren de mejores servi-
cios de hospedaje, restaurantes y caminos.
CMO ESTAMOS EN
COMERCIALIZACIN?
La mayor parte de las tiendas estn en el pueblo de
Julcamarca, capital distrital. En la siguiente tabla se de-
talla los tipos de establecimiento:
Qullqitapas imatapas chaskinanchikpaq, munanchik-
mi chay mikuna, puuna wasikuna allin kananpaq alli-
chayta, chaymantapas llapan ankunatapas sumaqtan
allichana.
IMAYNATAQ KACHKANCHIK IMAKUNA
RANTIKUYPIPAS?
Julcamarca llaqtapiqa llapan yupay wasi rantiku-
qkunan tarikunku, chay imayna kaqninman hina kay
chakatasqa qillqapi churasqa sutinkuna kachkan:
RELACIN DE ESTABLECIMIENTOS COMERCIALES Y DE SERVICIOS
RANTIKUNA WASIKUNAPA, CHAYMANTA LLAPA IMAPAS QULLQIPAQ
QUKUQKUNAPA SUTIN, KAY CHAKATASQA QILLQAPI CHURASQA TARIKUN
TIPO ESTABLECIMIENTO
RANTIKUSQANMAN HINA SUTICHASQA
NOMBRE
SUTIN
DESCRIPCIN
IMAYNA IMAKUNATAN CHURANKU RANTIPAQ
Hotel Villa Julcamarca
Atiende las 24 horas del da
Hospedaje Riveros
Restaurante
Super Gordo
Venta de alimentos preparados
Gabriela
Alvarito
Yuli
Multiservicios El Nazareno Atiende las 24 horas del da
Servicentro Virgen de Cocharcas Venta de combustibles y lubricantes
Servicios de mecnica en general Yaurimucha Servicios de soldadura y vulcanizadora
Molinera Familia Flores Molino de cereales
Carpintera
Don Jos
Elaboracin y reparacin de muebles
Cotca
Panadera
Jaime
Elaboracin y venta de variedad de panes
Eloy
PLAN DE DESARROLLO ECONOMICO DISTRITAL DE
JULCAMARCA 2014 - 2021
Pag. < 10 >
TIPO ESTABLECIMIENTO
RANTIKUSQANMAN HINA SUTICHASQA
NOMBRE
SUTIN
DESCRIPCIN
IMAYNA IMAKUNATAN CHURANKU RANTIPAQ
Bodega
Carln
Venta de productos de primera necesidad
Mara
Mercantil Quispe
Porvenir
Rolando
Camila
Bodeguita Marcialito
Tienda
Anglica Venta de ropas, calzados, abarrotes y otros
Brgida Venta de frutas y bebidas
Multiventas La Econmica Venta de productos de primera necesidad
Bazar librera Justi Venta de tiles de escritorio
Tienda comercial
Sra. Maura
Venta de productos de primera necesidad
Sra. Zenina
Servicio de internet Pineda Atiende en horario matutino y vespertino
Fuente: PDC 2021 y Municipalidad Distrital Julcamarca.
A DNDE SE VENDEN LOS PRODUCTOS
QUE SE PRODUCEN EN JULCAMARCA?
La mayor parte se vende en el mismo Julcamarca, lue-
go en Ayacucho, Secclla y Lircay, en poca cantidad se
vende en Acobamba. En este ltimo lugar se venden
solo frutas.
LUGAR DE VENTA DE PRODUCTOS CHAKRAPA RURUCHISQANKUNATA,
SACHAKUNAPA RURUNKUNATA,
MURUNKUNATA RANTIKUNCHIK KAY
LLAQTAKUNAPIN
MAYQIN LLAQTAKUNAMANTAQ
RANTIKUNCHIK JULCAMARCA
UCHUY SUYU CHAKRAPA RURUSQAN
MIKUYKUNATA, SACHAKUNAPA
RURUNKUNATA, MURUNKUNATA,
WAYTAKUNATAPAS, URUNQUYPA
MISKINKUNATAPAS?
Lliwta yupaymi rantikunchik kay Julcamarca llaqtapi
yachaq ayllukunaman, chaymanta Ayacucho, Secclla,
Lircay llaqtapi yachaq runakunaman, Acobamba lla-
qtamanqa sachapa mikuna rurunkunallatam rantikun-
chik.
Lugar de venta Porcentaje
Julcamarca 90%
Ayacucho 9%
Lircay 1%
Total 100%
Fuente: encuesta aplicada a productores.
Rantikunanchi llaqtakuna Hayka rantikuy
Julcamarca Isqun chunka pachakpa tallqin
Ayacucho Isqun pachakpa tallqin
Lircay Huk chullalla pachakpa tallqin
Llapan Pachak pachakpa tallqin
Kay willakuy qillqasqa tarikun: ruruchiq runakunata tapuspa qillqasqankupi.
JULCAMARCA LLAQTA WIANANPAQ IMAYMANA RURAYKUNA AKLLASQA
KAY ISKAY WARANQA CHUNKA TAWAYUQMANTA, ISKAY WARANQA ISKAY CHUNKA TAWAYUQ WATAKAMA
Pag. < 11 >
TIPO ESTABLECIMIENTO
RANTIKUSQANMAN HINA SUTICHASQA
NOMBRE
SUTIN
DESCRIPCIN
IMAYNA IMAKUNATAN CHURANKU RANTIPAQ
Bodega
Carln
Venta de productos de primera necesidad
Mara
Mercantil Quispe
Porvenir
Rolando
Camila
Bodeguita Marcialito
Tienda
Anglica Venta de ropas, calzados, abarrotes y otros
Brgida Venta de frutas y bebidas
Multiventas La Econmica Venta de productos de primera necesidad
Bazar librera Justi Venta de tiles de escritorio
Tienda comercial
Sra. Maura
Venta de productos de primera necesidad
Sra. Zenina
Servicio de internet Pineda Atiende en horario matutino y vespertino
Fuente: PDC 2021 y Municipalidad Distrital Julcamarca.
Las rutas son:
Julcamarca Huamanga: se comercializa todo tipo
de productos agrcolas, pecuarios y manufacturados.
Julcamarca Secclla Lircay: los principales produc-
tos que se comercializan son el maz amilceo y frutal
(palta, tuna, naranja).
Julcamarca (Andabamba) Acobamba: los produc-
tos comercializados son principalmente frutales.
LOS PRODUCTORES ESTAMOS
ORGANIZADOS?
Segn el censo agropecuario (INEI, 2012), solo
84 de 411 productores pertenecen a alguna or-
ganizacin de productores (asociacin, comits
o comit de riego). Sin embargo conocemos que
hay 15 comits de riego y 15 organizaciones de
productores, tal como se ve en la siguiente tabla.
Mayqin purina ankunapas:
Julcamarca Huamanga an purinapiqa rantikun-
chik llapan chakrapa ruruchisqan mikuykunatan,
chaymanta uywakunapa aychankunata, chaynataq
pacha awasqakunata.
Julcamarca Seclla Lircay: Kay an purinapi-
qa allin akllasqa kaq mikuykunallatam rantikunchik,
chaykunaqa qillu amiku sara, chaymanta sachapa
rurunkuna (palta, tunas, naranja)
Julcamarca (Andabamba) Acobamba: Kay an
purinapiqa rantikunchik llapan sachapa ruru miku-
yllatan.
ALLIN RIMANAKUSQACHU
TARIKUNCHIK LLAPA MIKUYKUNA
TARPUQKUNA, RURUCHIQKUNA?
Llapan mikuy tarpuqkuna, uywa uywaqkuna yu-
pasqa kasqanmanta (INEI, 2012) yachanchikmi
tawa pachak chunka hukniyuq runakunamanta
pusaq chunka tawayuq runakunallam tarikunku
chay allin huunakusqa tarpuq runakuna, ya-
chanchiktaqmi chunka pichqayuq allin rima-
nakusqa parquna yakupi kaq runakunata, chayna-
llataqmi chunka pichqayuqtaq allin huunakuq
rimanakuq yanapanakuq ayllukuna tarikunku,
paykunan kay qipa achka tawa kuchuyuqpi sutin
qillqasqa kachkanku:
NOMBRE DE LA ORGANIZACIN
CANTIDAD
DE SOCIOS
Asociacin de productores Anccara 17
Asociacin de productores de cuy Jess de
Nazareno
13
Asociacin de productores Manyacclla 12
Asociacin Llankasun 16
Asociacin Los Caminantes 12
Asociacin San Juan Bautista 10
Asociacin Sembrando 7
Asociacin Seor de Santa Cruz 8
Asociacin Virgen del Socorro 20
Comit de productores Yuraccocha 20
Asociacin de productores Nuestra tierra de
Cahua
10
Comit de productores Manyacclla 10
Comit de productores Mitmacc 10
Comit de productores Cahua 16
Comit de productores Arcuella 5
Fuente: Taller participativo y encuesta a productores
ASOCIATIVIDAD PARA LA PRODUCCION
TARPUY RURUCHIQKUNA
UYWA MIRACHIQKUNA
HUKLLAWAKUSQAKUNAPA SUTIN KAY
CHAKATASQA QILLQAPI
AYLLUKUNA HUKLLAWASQAKUNAPA
SUTIN
HAYKA RUNA
KANKU
Mikuy paqarichiq ayllukuna hukllawasqa
Anqara
Chunka
qanchisniyuq
Quwi uywaq runakuna hukllawasqa
Jess de Nazareno
Chunka
kimsayuq
Mikuy pararichiq ayllukuna hukllawasqa
Manyaqlla
Chunka
iskayniyuq
Ayllukuna hukllawasqa Llamkasun Chunka suqtayuq
Ayllukuna hukllawasqa Puriqkuna Chunka iskaniyuq
Ayllukuna hukllawasqa San Juan Bautista Chunka
Ayllukuna hukllawasqa Tarpurkani Qanchis
Ayllukuna hukllawasqa Tayta Santa Cruz Pusaq
PLAN DE DESARROLLO ECONOMICO DISTRITAL DE
JULCAMARCA 2014 - 2021
Pag. < 12 >
AYLLUKUNA HUKLLAWASQAKUNAPA
SUTIN
HAYKA RUNA
KANKU
Ayllukuna hukllawasqa Mamacha
Amachakuq
Iskay chunka
Tarpuy ruruchiq hukllawakusqa
Yuraqqucha
Iskay chunka
Mikuy ruruchiq ayllukuna hukllawasqa
uqaykupa Allpayku Chawa
Chunka
Ayllukuna hukllawasqa Manyaqlla Chunka
Ruruchiq Ayllukuna hukllawasqa Mitmaq Chunka
Ruruchiq Ayllukuna hukllawasqa Kawa Chunka suqtayuq
Ruruchiq Ayllukuna Arkuylla Pichqa
Kay willakuy qillqasqa tarikun: Tinkuy rimanakuypi chaymanta ruruchiq
runakunata tapuspa qillqasqankupi.
DEL TOTAL DE LOS PRODUCTORES:
Solo el 7% de los productores ha tenido la oportuni-
dad de participar en capacitaciones o en sesiones de
asistencia tcnica. Las instituciones que ofertan dichos
servicios son las ONG (Sisay, Separ, Finca Per, Madre
Coraje, Sicra, Salud sin lmites) y Aliados.
Solo el 4% han realizado gestiones y logrado crditos.
Las entidades fnancieras con las que se vinculan son la
Caja Municipal de Huancayo, Finca Per y la Caja Rural
Los Andes.
Qu potencialidades podemos aprovechar para lo-
grar el desarrollo econmico?
Sectores y subsectores clave para el desarrollo econ-
mico de Julcamarca
QU POTENCIALIDADES PODEMOS
APROVECHAR PARA LOGRAR EL
DESARROLLO ECONMICO?
Sectores y subsectores clave para el desarrollo econ-
mico de Julcamarca
LLAPALLAN MIKUY
TARPUQKUNAMANTA UYWA
UYWAQKUNAMANTA:
Qanchislla pachakpa tallqin runakunallapaqmi tarikun
yachachiykuna. Chay hatun yachay wasi allin yacha-
ykuna apamuspanku munachikuqkunaqa tarikunku
ONG (Sisay, Separ, Finca Per, Madre Coraje, Sicra, Sa-
lud sin lmites) chaymanta llapan yanapaqninkunam.
Chaynallataqmi tawalla pachakpa tallqin runalla an-
chata maskaspanku ayparaku manukuyta. Chaynalla-
taqmi Julcamarca llaqtaqa riqsinakunku hatun qullqi
wasikunawan, chaykunapa sutinmi Caja Municipal
Huancayo, Finca Per, Caja Rural Los Andes.
IMA ALLIN KAQNINCHIKUNATATAQ
LLUNKURICHWAN ALLIN WIARIY,
KAWSAY AYPANAPAQ?
Akllasqa ruraykuna llaqtanchik wiananpaq puni
SECTOR
SUB SECTOR CLAVE PARA
LA GENERACIN DE
INGRESOS
SUBSECTOR PARA
ASEGURAR LA
ALIMENTACIN
Agrcola
Maz amilceo
Papa
Palta
Tara
Tubrculos andinos
Cereales andinos: tarwi
y kiwicha.
Cebada y trigo
Hortalizas nativas e
introducidas
Pecuario
o crianzas
familiares
Carne de cuy
Aves de corral
Porcinos
Caprinos
Lcteos de vacunos
AKLLASQA
HATUN
RURAYKUNA
AKLLASQA UCHUY
RURAYKUNA
QULLQINCHIK
MIRANANPAQ
AKLLASQA UCHUY
RURAYKUNA MANA
MIKUYMANTA
SASACHAKUNAPAQ
Chakrapi
mikuykuna
tarpuspa
ruruchi
Sara amilceo
Papa
Palta
Tara
Antipi mikuy wiaqkuna
Ua miski muru
mikuykuna: tarwi, kiwicha.
Siwada trihu
Purunpi wiaq rurukuna
chamanta huklawmanta
apamusqa yuyukunapas
Uywakuna
uyway
mirachiy
Quwi aycha
Wallpakuna
Kuchikuna
Kabrakuna
Waka kisillukuna
JULCAMARCA LLAQTA WIANANPAQ IMAYMANA RURAYKUNA AKLLASQA
KAY ISKAY WARANQA CHUNKA TAWAYUQMANTA, ISKAY WARANQA ISKAY CHUNKA TAWAYUQ WATAKAMA
Pag. < 13 >
Turismo
Turismo cultural
(bienes materiales e
inmateriales)
Llaqtapa
awpaq
wasikunata
yachayninta
riqsichiy
Llaqtapi
muyuriyninta
runakunaman
qawachiy,
yachaykunatapas
riqsinankupaq
SUB SECTOR MAZ AMILCEO: PUNTOS CRITICOS Y FACTORES DE COMPETITIVIDAD
PISIMAN RAKISQA: WANKAWILLKA, PISQURUNTU, CHULLPI, AMIKU SARAKUNAPA
SASACHAKUYNINKUNA, CHAYMANTA ATIPANAKUYNINMANTA
DESCRIPCIN DEL PRODUCTO
IMAYNA SARAKUNAPA KAQNINKUNA
PUNTOS CRITICOS
SARAPA IQUYAYNINKUNA
FACTORES DE COMPETITIVIDAD
SARAKUNA ALLINTA
ATIPANAKUNAMPAQ
El maz amilceo es una gramnea (Zea Mays),
de uso diversifcado para el consumo humano.
Agrupa a los maces que tienen grano harinoso,
blando, suave y de colores variados.
Sarakunaqa kawsay mikuykunam, achka achka
mikuykunapim runakunaqa mikunchik, kanmi:
llampu, machka sara,kantaqmi sumaq achka
llimpiyuqkuna.
Las principales especies son:
1. Huancavelicano
2. Pisccorunto
3. Chullpi
4. Confte puntiagudo
Kanmi achka niraq sarakuna kaykuna hina:
1.- wankawillkakuna
2.-pisquruntukuna
3.-chullpikuna
4.- qillu amikukuna
Algunas caractersticas:
Se cultiva en rgimen de monocultivo.
Se emplea tecnologa ancestral.
Bajo uso de agroqumicos.
Se produce en condiciones de secano.
Rendimiento promedio de 1.25 t/ha.
Tiene 70% de almidn y bajo contenido de pro-
tena (7%).
El chullpi tiene 8.7% de protena.
El valor calrico de la harina de maz, en promedio
es de 360 % con un valor nutritivo promedio de
11.6%.
Sarakunamanta imallantapas qawariykusun
Sapallantam tarpunchik
awpaq yachaykunawanmi llamkanchik
Pisi amachakuykunallawanmi tarpunchik.
Chakisqa allpakunapi rurun
Waranqa iskay chunka pichqayuq aqnutam rurun.
Qanchischunka nisqa machkayuq.
Pusaq nisqa kallpachakuyniyuq
Sarakunapa quichikuyninqa kimsa pachak
suqtachunka nisqa kallpachakuyniyuqmi.
Se est perdiendo la tecnologa
de seleccin y mejoramiento de
semillas.
Progresiva incorporacin
de abonos qumicos para
incrementar la produccin.
Escasa difusin y promocin del
maz amilceo.
No se promueve estndares de
calidad (desde la preparacin del
terreno hasta la post cosecha),
para la produccin de maz semilla
y para consumo diferenciado
(cancha y transformacin).
Escasa informacin de precios
Escaso criterio de clasifcacin del
producto.
Escasa cultura de asociatividad y
preferencia por trabajo individual.
Escaso capital y acceso a crdito
Sarakunapa sumaq muhu
akllayninmi chinkachkan.
Pisillatam chay qurpa
wanukunata winana sara allinta
rurunampaq.
Pisillatam wayra wasikuna,
qillqa maytukuna willakukunku
sarakunamanta.
Manam anchatachu
puririchinchik, qawarinchik
sarakunapa ruruyninta,
muhumantapas, nitaq
kamchasaramantapas.
Manam sarata sumaqta
chaninchankuchu.
Pisillatam sarakunata akllanku
Runakunaqa sapallankun
llamkanku.
Manam hatun qullqisapa
wasikuna yanapakunkuchu-
Tierras y clima favorables para la
produccin de maz amilceo.
Los productores tienen experiencia en
el manejo del cultivo de maz, lo que
permitira aprovechar el incremento de
la demanda de maz amilceo.
Buen sabor del maz, en especial del
maz cancha (chullpi y pisccoruntu).
Fcil acceso a los mercados regionales
de Ayacucho y Huancavelica y al
mercado nacional de Lima, a travs de
la va Los Libertadores.
Inters de las instituciones para apoyar
la cadena productiva de maz que
pueden dinamizar el posicionamiento
del maz amilceo de Julcamarca y
Huancavelica.
Progresivo incremento del consumo
de maz cancha y el bajo costo de
produccin, mejorar la economa
familiar del productor.
Allpakunapa quiynin chiriyninman
hina sarapa rurunkunaqa puqun.
Llapan Sara tarpuq runakunam
umanman musuq yachaykunata
churananku.
Chullpi, pisquruntu sarakunam miski
mikuykuna.
Hatun karrupa anninkunam kachkan
Libertadores nisqa Ayacuchumanta,
wankawillkamanta Limamam riq.
-kachkanmi hatun wasikuna
Julcamarkatawan wankawillkapi sara
tarpuq runakunata yanapaqnin.
-as asllamanta sara kamchata
mikuyta yachaspaqa, llaqtamasinchik
runakunapa qullqin mirarinmanmi.
PLAN DE DESARROLLO ECONOMICO DISTRITAL DE
JULCAMARCA 2014 - 2021
Pag. < 14 >







En orden de izquierda a derecha:
Huancavelicano.
Chulpi.
Pisccoruntu.
Confte puntiagudo.
Ichuqmanta alliqman sarakunapa sutin churasqa:
Wankawillkakuna
Chullpikuna
Pisquruntukuna
Qillu amikukuna
SUB SECTOR PAPA COMERCIAL: PUNTOS CRITICOS Y FACTORES DE COMPETITIVIDAD
PISIMAN RAKISQA: RANTIKUNAPAQ PAPA: SASACHAKUYNINKUNA, CHAYMANTA
ATIPANAKUYNINMANTA
Descripcin del producto
PAPAPA IMAYNIN KAQNINKUNA
Puntos crticos
PAPAPA SASACHAKUYNIN
Factores de
competitividad
PAPAPA ATIPANAKUYNIN
La papa es un tubrculo (Solanum) que se cultiva en la costa y
sierra del Per, extendida a todo el mundo.
Papaqa allpa ukupi ruruqmi, chalapipas,sunipipas llapan mama
pacha muyuriqnimpi riqsisqam
Las principales variedades son:
1. Yungay
2. Canchan
Ancha riqsisqa papakuna
Huk.- Yunqay papa
Iskay.- Kanchan papa
Algunas caractersticas:
La materia seca en la papa representa el 24% de su peso; el
resto es agua.
El 75% de la materia seca de la papa est compuesta por
almidn.
Tiene protenas en cantidad comparable con la que tienen el
arroz y el trigo.
La papa contiene cantidades signifcativas de vitamina C y otras
vitaminas hidrosolubles (tiamina y vitamina B6).
Tiene muy pocas caloras. Una ingesta diaria de 150 a 300 g de
papa proporciona solo el 4 a 8% de las caloras requeridas por
un adulto.
Bajo rendimiento: 4 7 TM/ha.
Venta en Ayacucho
Precio S/. 0.40 - S/. 0.60
Papakunamanta imallantapas qawariykusun riqsisun
Papa chakisqaqa iskay chunka tawayuq aqnullam wakinqa
yakullam.
Papaqa Qanchis chunka pichqayuq machkayuqmi
Papaqa, trigowan, arroz hinam kallpachakuyniyuq
Papaqa achka amachakuyniyuqmi,
Factores climticos adversos
Escasa informacin de precios
Escasez de recurso Hdrico
Menor variedad de especies
Produccin anual
Escaso criterio de clasifcacin del
producto.
Escasa cultura de asociatividad y
preferencia por trabajo individual.
Escaso capital y acceso a crdito
El escaso hbito en el uso de
semillas certifcadas
La mala seleccin del producto y
el incumplimiento de estndares
de calidad exigidos por el
mercado destino.
Chiripas,qasapas, ritipas, quipas
hapirunmi
Manam runakunaqa papapa
chaninchayninta yachankuchu
Yakupas pisillam papa
tarpunapaqa
Asllaam achka rikuq papakuna
kachkan.
Makillawanmi tarpunchik, mana
muhuta sumaqta akllaspa.
Manam ayninakuy kanchu,
sapallankun runakunaqa
llamkanku.
Pisillam kan llaqta runakunapa
qullqin, manan hatun qullqiyuq
wasikuna qullqita quyta
munankuchu.
El sabor de la papa
Facilidad en el transporte
(mantenimiento de vas).
Cercana al mercado
regional (Ayacucho) y
nacional, va Libertadores
hacia Lima
Conocimiento de los
productores sobre el
manejo del cultivo.
Condiciones adecuadas
para la produccin de
todo tipo de variedades
de papa.
Incremento de acceso
a asistencia tcnica
(Instituto, proyecto de
Fondo empleo Separ,
Sede agraria)
Siminchikpi papapa
miskichikuynin
k a r r u k u n a p a
anninkunam
allichasqa kachkan ,May
llaqtamanpas
hikutaylla papata
aparunchik.
A y a c u c h u m a n t a
Limakama utqaylla
papata chayarachinchik.
Tarpuq runakuna riqsin
tukuy rikchak
papakunata.
JULCAMARCA LLAQTA WIANANPAQ IMAYMANA RURAYKUNA AKLLASQA
KAY ISKAY WARANQA CHUNKA TAWAYUQMANTA, ISKAY WARANQA ISKAY CHUNKA TAWAYUQ WATAKAMA
Pag. < 15 >
kallpachakuyniyuq,vitaminayuq utaq mana ancha
quichikuyniyuq,
Huk punchaw kimsa pachak aqnu papata mikuspaqa, pusaq
quichikuyllatam quwanchik.
Ayakuchupiqa S/ suqta utu pachakchallapin rantikunchik, (
0.60)
Runakunaqa manam muhutapas
sumaqtaqa akllankuchu,
manataqmi all allintachu
qawarinku qatukunaman papata
apanankupaq.
Hatun yanapakuq wasikuna
kachkan
(separ nisqa allpapi
rurukunawan
Llamkaqkuna).
Yungay Canchan
SUB SECTOR CARNE DE CUY: PUNTOS CRITICOS Y FACTORES DE COMPETITIVIDAD
QUWI AYCHAPA: SASACHAKUYNINKUNA CHAYMANTA ALLIN KAQNINKUNA
Descripcin del producto
QUWI AYCHA IMAYNA
KASQANMANTA
Puntos crticos
QUWIPA ANCHA SASACHAKUYNINMANTA
Factores de competitividad
QUWIPA ALLIN
ATIPANAKUYNINMANTA
El cuy es un roedor andino que la
mayora de las familias cran en sus
viviendas o pequeos galpones.
Quwikunaqa antikuna
suyukunapin yachanku, llapan
ayllukunam wasinkupi uywanku,
quwi wasi nisqa chukllachapi.
La carne de cuy es la carcasa
de carne roja, suave, de olor
caracterstico que es obtenida en
promedio del 75% del peso vivo
de cuy.
Quwipa aychanqa pukam, sumaq
kachupalla, asnayninpas kikin
kawsaq quwipa hinan
Las principales razas son:
Criollo
Raza Per
Andino
Inti
Iskay kasta quwikunam anchata
runakuna uywanku, allin aychayuq,
mirayniyuq kaptin, paykunapa
sutin:
Misti Quwi
Per quwi
Antikuna
Inti
Algunas caractersticas:
Humedad: 70.6
Protena: 20.8
Grasa: 7.8
Minerales: 0.80
Escasa informacin de precios.
Manan ancha quwimanta willakuy chaninchay kanchu.
Crianza de cuyes criollos.
Uywanku misti quwillata.
Comercializacin en pie o vivos.
Kawsaq quwillata rantikunku.
El producto ofertado es heterogneo en peso, tamao, tipo,
etc. cuyo costo es defnido al tanteo y tamao del cuy.
Rantipaq munachikusqanchik quwikunaqa uchuy
hatunmi, chaymi mana sayayninpis, llasayninpis, kastanpas
chaynallachu, chaymi qawarispallanku sayayninman hina
chaninnintapas churaykuspa rantinakunku.
Escaso criterio de clasifcacin del producto.
Pisi pisillan runapa yachayninqa quwi rantipaq akllayninqa.
Escasa cultura de asociatividad y preferencia por trabajo
individual.
Manan kanchu runakunapa yachaynin achka runa
huunakuspa huklla yanapanakuspa quwi uywanankupaq,
rantikunankupaq, llapan punin imaynatapas quwitaqa
sapallanku uywanku.
Escaso capital y acceso a crdito
Manan kanchu qullqinku niytaqmi manukuytapas tarinkuchu
mayqin qullqi qukuq wasimantapas.
La mala seleccin del producto y el incumplimiento de
estndares de calidad exigidos por el mercado destino.
mana allin akllay Sasachakuytaqmi, chaymanta mana chay
sayaynin rantiqkunapa maakusqan kanchu.
Los productores no cuentan infraestructura adecuada galpn.
Quwi uywaq, mirachiq, rantikuq runakunapan mana quwi
wasinku kanchu.
Demanda del sub sector
comida preparada
(restaurantes), especialmente
en festividades.
hatun raymikuna
chayamuptinmi.
Quwitaqa mikuy wasipi
yanukuqkuna ancha anchata
maakunku rantinankupaq ,
Carne baja en colesterol.
Quwipa aychanqa Pisi yuraq
mana chulluq wirayuqmi.
Facilidad en el transporte
(mantenimiento de vas).
Mana sasachakuspallam
sayayninpipas, nakasqatapas
quwitaqa maymampas
aparuchwan.
Cercana al mercado local y
regional: Lircay y Ayacucho.
Manan llumpay karuchu
rantikunapaq Lircay llaqtapas
ni ayacuchupas.
Incremento de acceso a
asistencia tcnica (Instituto,
proyecto de Fondo empleo
Separ, Sede agraria).
Runakunapa yachaynin
miranqam allin yachaykuna
chayamuptin chay Hatun
Yachay Wasi Instituto,
PLAN DE DESARROLLO ECONOMICO DISTRITAL DE
JULCAMARCA 2014 - 2021
Pag. < 16 >
Venta en Julcamarca, Ayacucho y
Lircay
Precio de unidad: S/. 12 a S/. 14.00.
Quwipa imayna kapuqninkuna:
Nuyuynin : 70.6
Kallpa qukuqnin: 20.8
Wiran: 7.8
Chuqinkunaataq: 0.80
Quwitaqa rantinku Julcamarcapi,
Ayacuchupi, lircaypi.
Huk quwipa Chanin: Huk chunka
iskayniyuq, huk chunka tawayuq
solis qullqipaq hina rantikunku.
Produccin sin procesamiento, sin valor agregado.
Quwita mirachinku kikinpan yachasqanman hinalla,
chaymanta rantikunkupas sayayllampi.
Baja capacidad de negociacin.
Manan anchatachu yachanku rantikuyta.
El productor acepta un precio determinado.
Quwi uywaqqa pisi chanin rantiqpa churasqallantam
chaskikun
Defciente manejo tcnico
Quwi uywayta, mirachiyta, rantikuyta manan allin
yachayniyuq runa hinachu yachanku.
Escasa capacitacin y asistencia tcnica.
Pisillam yachachiykunapas, chaymanta quwi uywasqankupi
puni yachachikuqkunapas.
Proyecto Fondo Empleo
Separ, Sede Agraria nisqanwan.
Productores cuentan con
insumos para la alimentacin:
cereales, pastos cultivados,
rastrojos de la agricultura.
Quwi Uywaq, mirachiq
runakunapa kachkanmi
achka tukuy niraq qiwakuna
quwiman qaranankupaq.
Experiencia de criar cuyes.
Achka wataam quwitaqa
uywayta yachanku.
SUB SECTOR PALTA: PUNTOS CRITICOS Y FACTORES DE COMPETITIVIDAD
PALTA RURUPA: SASACHAKUYNINKUNA CHAYMANTA ALLIN KAQNINKUNA
Descripcin del producto
PALTA IMAYNA KASQANMANTA
Puntos crticos
ANCHA SASACHAKUYNINMANTA
Factores de competitividad
ALLIN KAQNINKUNAMANTA
La palta es una baya que posee un
pericarpio, un mesocarpio carnoso
y una semilla con dos cubiertas
protectoras. Tiene forma ovoide y
asimtrico., y presenta un peso entre
50 g. y 2.5 kg.
Palta ruruqa, sumaq llullu aycha
hinan, uyru chutarisqa hinan,
ukunpim tarikun muhun, llasan
pichqa chunka aqnumanta
iskay waranqa pichqa pachak
aqnuyuqkama.

Las principales variedades
potenciales son:
Fuerte
Hass
Allin ruruyuq kallpayuq palta
kastakunam:
Kallpasapa nisqan
Hass nisqan
Algunas caractersticas:
Agua: 71. 20 a 74.40
Protena: 1.8 a 2
Grasa: 20.6 23.4
Fibra: 1.4 19
Vitamina B6 (mg): 0.62
Potasio (mg): 460 480
Fsforo (mg): 14 - 29
Magnesio (mg): 23
Venta en Ayacucho
Rendimiento: no se registra.
Precio S/. 1.7 kg.
Palta imayna kapuqninkuna:
Yaku: 71.20 a 74.40
Kallpa qukuqnin: 1.8 a 2
Wira: 20.6 23.4
Es una actividad de reciente prctica por parte
de los productores.
Chayraqmi sacha ruruchiq runakuna palta allin
ruruchiyta qallaykuchkanku, llamkarichkanku,
yacharichkanku.
Escasa informacin de precios
Manan allin willakuy tarikunchu hayka paltaspa
chanin kasqanmanta.
Escasa cultura de asociatividad y preferencia por
trabajo individual.
Manan kanchu achka runakunapa yachaynin ,
huklla yanapanakuspa paltasta uywanankupaq,
rantikunankupaq, llapan punin sapallanku
uywanku imaynatapas
Escaso capital y acceso a crdito
Manan kanchu qullqinku niytaqmi
manukuytapas tarinkuchu qullqi qukuq mayqin
wasimantapas.
Defciente manejo tcnico
Ancha sasachakuywan mana yachaspa palta
sachata pisillata ruruchinku.
Dbil o nula capacitacin y asistencia tcnica
Llumpay asllam yachachikuykuna,
wakinkunapaqa mana pasaypaq apakunchu
allin yachay tariy niytaq hina kikin palta sacha
wiasqanpi yachachikuq kanchu.
Defciente manejo post cosecha.
Manan pasaypaq yachankuchu puqusqa paltata
imayna rurayta, allichayta, maytuyta rantipaq.
La escasez del recurso agua debido a la
defciente e insufciente infraestructura de riego
y sistemas de distribucin, lo que puede infuir
en los rendimientos.
Manan parqunapaq yaku ancha tarikunchu,
mana ima allin ruraykunapas qispisqa kaptin,
Clima y suelos adecuados en las partes
bajos de Julcamarca (debajo de los
2800msnm).
Julcamarca llaqatapa hurayninkunapin
allin tarpuna allpakunan tarikun
mana llumpay quinanpi niytaq mana
chirinanpi.
Facilidad en el Transporte
(mantenimiento de vas).
Mana sasachakuspallam paltataqa
mayqin llaqtamanpas apanchikman.
Llapan ankunan sapa killa sumaq
allichasqa, chaymi allin tarikun
karrukunapas kallpananpaq.
Cercana al mercado regional de
Ayacucho y nacional.
Ayacucho llaqtamanpas huk Per Suyu
llaqtakunamanpas manan llumpay
karuchu paltata rantikuq apanapaq.
Incremento de acceso a asistencia
tcnica (Instituto, proyecto de Fondo
empleo Separ, Sede agraria).
Runakunapa yachaynin miranqam
allin yachaykuna chayamuptin chay
Hatun Yachay Wasi Instituto, Proyecto
Fondo Empleo Separ, Sede Agraria
nisqanwan.
Diversifcacin de mercados y
existencia de canales comerciales
entre productores, comerciantes
locales y exportadores que favorece
el incremento de la oferta y viabiliza
el abastecimiento de la demanda
creciente de palta fuerte a nivel
internacional y en los supermercados a
nivel nacional.
JULCAMARCA LLAQTA WIANANPAQ IMAYMANA RURAYKUNA AKLLASQA
KAY ISKAY WARANQA CHUNKA TAWAYUQMANTA, ISKAY WARANQA ISKAY CHUNKA TAWAYUQ WATAKAMA
Pag. < 17 >
Ukunpi mikuna kaq: 1.4-19
Kawsay qukuq: B6 (mg) 0.62
Chuqi Potasio (mg)nisqan:
460-480
Chuqi Fsforo (mg)
nisqan:14-29
Chuqi Magnesio (mg) nisqan:
23
Rantikunchik Ayacucho
llaqtapi.
Miraynin haykapaq aypaq:
manan yupasqan tarikun.
Qullqipaq chanin waranqa
aqnu llasaqniyuq paltapa: S/.
1,70
chaymi mana yaku puririnchu niytaq
chayanchu palta sacha chakra
wiasqanman, chay sasachakuykunan
mana allin achkatachu ruruchin
sachakunata.
Escasa asistencia tcnica para
desarrollar capacidades en: tcnicas
de manejo, cosecha y post cosecha,
control de plagas y enfermedades.
Manan ancha tarikunchu yanapakuy
niytaq yachachikuy allin palta sacha
wiachiyta, ruruchiyta, pallayta,
rantipaq imaynata apayta yachay
tarinapaq, chaymanta chay mana
allin kurukunatapas unquykunatapas
riqsispa amachanapaq.
Achkan akllakunapaq rantikuna wasikunapas, chaymanta
tarikuntaqmi aysariwaqninchik, tinkuchiwaqninchik llapanchik
palta ruruchiqkunata chay hatun llaqtapi rantina wasiyuq
runakunawan, hinaspapas tarikunkutaqmi huk hatun
suyukunaman rantikuq munaqkuna paltata maawananchikpaq,
chayraqmi qallaykuchkan uqanchikpaq kay allin palta rantinakuy.
Calidad de palta fuerte es apreciada y reconocida en el mercado
nacional.
Julcamarcapi palta sachapa rurusqanqa allin mikuyniyuqmi,
chaymi mayqin llaqtapi runakunapapas ancha munasqanku
mikuy ruru.
Apoyo de entidades pblicas y privadas en temas de asistencia
tcnica y capacitacin, para el fortalecimiento de la cadena de
palta.
Kunanqa tarikunmi achka yanapakuq wasikuna, palta sachata
allinta wiachiyta, ruruchiyta, chaymanta rantikuyta yachanapaq.
SUB SECTOR TARA: PUNTOS CRITICOS Y FACTORES DE COMPETITIVIDAD
TARA SACHAPA: SASACHAKUYNINKUNA CHAMANTA ALLIN KAQNINKUNA
Descripcin del producto
TARA IMAYNA KASQANMANTA
Puntos crticos
TARAPA ANCHA
SASACHAKUYNI
Factores de competitividad
TARAPA ALLIN
KAQNINKUNA
La tara es una especie forestal nativa no maderable del Per, que produce un
fruto denominado vaina de tara, de la cual se obtiene principalmente harina
y goma de tara, con usos diversifcados (harina de tara y goma), que sirve
como materia prima para la obtencin del cido tnico, muy usado en las
curtiembres y en las industrias farmacutica, qumica, de pinturas, entre otras.
Per Suyupi Tara sachaqa wiaqkunaqa purun sachakunapa kastanmi,
manan rurankuchu raku kaspinmanta wasikunapa punkuntapas niytaq
tiyanakunapaqpas. Runapa allin yupaychasqa murutan achkata murun,
chay murunmantan tikrachinku machkaman chaymanta hurqunkutaq
uti hina laqakuta, chaykunawanqa paqarichinku qaqtiq yakutan chaywan
uywapa qarankunatapas raktaman muyuchispa imakunatapas runakunapa
munsaqanta ruranankupaq, chaymanta tara murupa machkanwan rurankun
llimpikunata, hampikuna rurarkunapas munankun, hukkunapaqpas allinmi
chaymi tarapa murunqa ancha yupaychasqa, tarpuqpas achka qullqimanmi
rantikun.
Las principales variedades son:
Morocho
Almidn
Gigante
Precoz
Tara sachapa kastankunaqa kaykunan:
Anku anku tara
Machka machka tara
Hatun hatun tara.
Ratuchalla ruruq tara.
Algunas condiciones para la produccin de tara y caractersticas:
Altitud: entre 2,000 y 2,800 msnm
Clima: templado seco
Temperatura promedio: entre 16 C y 30C
Requerimiento de agua: entre 400 y 600 mm/ao
Horas luz: mayor a 2,500 horas/ao
Humedad relativa: hasta 60%
Tipo de suelo: franco arenoso y calcreo.
Venta: Acopiador local y Ayacucho
Precio S/. 2.8 kg.
Es una actividad de
recoleccin de los
productores.
SachaTara tarpuqkunaqa
llamkanku murunta
pallaypin.
Escasa informacin de
precios
Manan allin willakuy
tarikunchu hayka tarapa
murun chanin kasqanta.
Escasa cultura de
asociatividad y
preferencia por trabajo
individual.
Manan kanchu
runakunapa yachaynin
achka runa huunakuspa
huklla yanapanakuspa
tara sachata allinta
muruchiyta chaymanta
r a n t i k u n a n k u p a q,
qawasqanchikpi hinapas
llapan punin sapallanku
tarpunku imaynatapas.
Escaso capital y acceso a
crdito
Manan kanchu qullqinku
niytaqmi manukuytapas
tarinkuchu qullqi qukuq
mayqin wasimantapas.
Defciente manejo
tcnico
Clima y suelos adecuados en
las partes bajos de Julcamarca
(debajo de los 2800msnm).
Julcamarca llaqtapa
hurayninkunapin allin tarpuna
allpakuna tarikun mana
llumpay quinanpi niytaq mana
chirinanpi.
Facilidad en el Transporte
(mantenimiento de vas).
Mana sasachakuspallam tarapa
muruntaqa mayqin llaqtamanpas
apanchikman. Chaynallataqmi
llapan ankunam sapa killa
sumaq allichasqa tarikun, chaymi
mana sasachakuspan imayna
karrukunapas kallpakachanku.
Cercana al mercado regional de
Ayacucho y nacional.
Ayacucho llaqtamanpas huk
Per Suyu llaqtakunamanpas
manan llumpay karuchu tarapa
murunta rantikuq apanapaq.
Incremento de acceso a
asistencia tcnica (Instituto,
proyecto de Fondo empleo
Separ, Sede agraria).
Runakunapa yachaynin
mirananpaq allin yachaykunam
chayamunqa chay Hatun Yachay
Wasi Instituto, Proyecto Fondo
Empleo Separ, Sede Agraria
nisqanwan.
PLAN DE DESARROLLO ECONOMICO DISTRITAL DE
JULCAMARCA 2014 - 2021
Pag. < 18 >
Pachamamapa ima ukunpi kaqkunas tarikunman sacha tara allinta
murunanpaq, chaymanta imaynakunataqsi kanman:
Qawasqanchik allpa hanayman hatun quchamanta huqarikuq
tupusqa: Iskay waranqamanta iskay waranqa pusaq pachak
taqtikama.
Imayna pachapa quiynin kaq: Chaki mana llumpay qui.
Chawpi quiy pacha: Tarikun 16 C y 30C.
Tara sachapa yaku upyananpaq munasqan: Tupukun 400 y 600
mm/ao.
Tayta intipa akchin kay pachamamakama kallpamusqan
tupukuyninmi: tupu llalliqmi iskay waranqa pichqa pachak
pachakuna sapa watapi.
Allpapa wayrapa nuyuynin kanmantaqmi: suqta chunka hina
nuyuykama.
Imayna akllasqa allpataq tarikun: aqu aqu allpa chaymanta kankania
allpakunan.
Rantikunanchikpaq: Rantispalla huuqkuna tarikunmi Julcamarca
llaqtapi chaymanta Ayacucho llaqtapipas.
Mana runakuna yachankuchu tara
sachata tarpuyta niytaq muruntapas
imayna pallaytapas, akllaytapas,
chaymi ancha sasachakuywan
llamkarinku chay aslla kikinku yachay
tarisqankuwan.
Dbil o nula capacitacin y asistencia
tcnica
Llumpay asllan yachachikuykuna,
wakinkunapaqa mana pasaypaq
apakunchu allin yachay tariy niytaq
hina kikin tara sacha wiasqanpi
yachachikuq kanchu.
Defciente manejo post cosecha.
Manan pasaypaq yachankuchu
puqusqa tara muru sumaq pallaytapas
niytaq imayna apaytapas chaymanta
hayka qullqipi rantikuytapas.
Habilitacin de tara silvestre
Purun tara sachakunata
q a w a y k u n a t a q
y a n a p a y k u n a p a q
chaymanhina allinta
murunanpaq.
Apoyo de entidades pblicas y
privadas en temas de asistencia
tcnica y capacitacin, para el
fortalecimiento de la cadena
de tara.
Kunanqa tarikunmi achka
yanapakuq wasikuna, tara
sachata allinta wiachiyta,
muruchiyta, akllayta, muru
tikrachiyta chaymanta
rantikuyta yachanapaq.
SUB SECTOR TURISMO CULTURAL: PUNTOS CRITICOS Y FACTORES DE
COMPETITIVIDAD
LLAQTANCHIKPA MUYURIYNINKUNAMANTA YACHAYNINKUNA:
SASACHAKUYNINKUNA CHAYMANTA ALLIN KAQNINKUNA
Descripcin del producto
IMAYNA KASQAN
Puntos crticos
ANCHA SASACHAKUYNI
Factores de
competitividad
ALLIN KAQNINKUNA
El turismo en Julcamarca es una actividad potencial para la generacin de
empleo e ingresos, ya que cuenta con importantes sitios arqueolgicos y
festividades anuales.
Julcamarca llaqtapa muyuriyninkuna yachayninkuna riqsichiyqa allin
chiqap llamkariymi, achka runakunapaqmi llamkaytapas paqarichinman
chaymanta achka qullqitapas tarichwanmi chay llapan awpaq
runakunapa wasinkunata, churakuyninkuta, yachayninkuta, rayminkutapas,
takiynintapas, tusuynintapas yupaychaspaqa.
Los principales recursos tursticos:
Sitios arqueolgicos (Panco, Aya uchcu, Ccanccacc, Tambo cucho, Unao,
Purwaya)
Paisajes (Bosque de piedras Ataypura, mirador Unau, mirador San
Cristbal)
Festividades (Carnavales, festa de San Juan Bautista, Virgen del Socorro,
Santiago, Virgen de Cocharca y Seor de Huayllay).
Allin akllasqa llaqtanchikpa muyuriyninkuna yachayninkunan:
awpaq ayllukunapa wasinkuna, yachayninkuna kayna sutichasqa (Panka,
Aya uchku, qanqaq, Tambo kuchu, unaw, Purwaya).
LLaqtapa muyuriyninpi urqukunapa sutin: (Rumi sacha, Ataypura,
Qawarikuna Unaw, Qawarikuna San Cristobal).
Raymikunapa sutin: (Pukllay raymikuna, San Juan Bautista Raymi,
Mamacha Amachakuqpa Raymin, Uywakunapa Raymin, Tayta Wayllaypa
Raymin)
Algunas caractersticas:
A 2.5 horas de Ayacucho.
Clima templado.
Poblacin hospitalaria.
Los sitios arqueolgicos no
han sido puestos en valor.
Mana pipapas
y u p a y c h a s q a n m i
tarikunku llapan awpaq
ayllukunapa wasinkuna, ima
yachayninkupas,
Los sitios arqueolgicos
y miradores naturales no
cuentan con acceso vial
adecuado.
Manan ima ankunapas
kanchu runakuna qawaq
riqsiq riy munankunapaq
chay awpaq wasikunaman
niytaq llaqta qawarikuna
patakunamanpas.
Servicios defcitarios:
restaurantes, hospedajes
y comunicacin (internet,
telfono mvil).
Llumpay pisi mana
allin mikuna, puuna
wasikunallan tarikun,
chaymanta wayrantakama
a y l l unc hi k k una wa mpa s
r i m a n a k u n a p a q p a s
manan allinchu, chay
sasachakuykunaraqmi tarikun.
Cercana al
circuito turstico
de Ayacucho.
Manam ancha
karuchu chay
r i q s i c h i k u y
m u y u r i q n i n
Ayacuchuwan.
Facilidad en
el Transporte
(manteni mi ento
de vas) hacia
Ayacucho.
Allin allichasqam
k a c h k a n
karrupa annin
purinanpaq.
Mayor demanda
por turismo
cultural y social.
Kuraq kaqmi
kachkan achka
r u n a p u r a
riqsinakunapaq,
Existencia de sitios
a r queol gi c os
potenciales para
el turismo.
JULCAMARCA LLAQTA WIANANPAQ IMAYMANA RURAYKUNA AKLLASQA
KAY ISKAY WARANQA CHUNKA TAWAYUQMANTA, ISKAY WARANQA ISKAY CHUNKA TAWAYUQ WATAKAMA
Pag. < 19 >
Wakin imaymana kapukninkuna:
Julcamarca llaqtaqa tarikun iskay pacha pichqa chunka tullmi illana
pachapiraq Ayacuchumanqa.
Manan chirikunchu niytaqmi llumpayta quinchu.
Kay llaqtapi yachaq ayllukunaqa allin runakunallam pi runa hamuqtapas
sumaqllan chaskiykunku, allintan mikuykachinku, puuykachinkun,
tusuykachinkun, puriykachinku, riqsiykachinku llapa muyuriqninta
chaymanta yachayninkutapas.
La oferta turstica de
Julcamarca no est articulada
al circuito turstico de
Ayacucho.
Julcamarcapa riqsichikuynin
manaraqmi allin tinkisqachu
Ayacuchu llaqtaman.
Achka awpaq
w a s i k u n a m
k a c h k a n
w i c h a y m a n
l l a q t a t a
puririchinampaq.
QU TENEMOS QUE HACER PARA
LOGRAR EL DESARROLLO ECONMICO
DE JULCAMARCA?
Recordemos que la visin de desarrollo integral del
distrito al ao 2021 es:
VISIN DE DESARROLLO INTEGRAL AL
2021
El desarrollo local es conducido por sus autoridades,
instituciones pblicas, privadas, organizaciones so-
ciales de base y lderes que trabajan coordinado con
honestidad, responsabilidad, concertacin y participa-
cin.
El distrito de Julcamarca reafrma su identidad de lder
creativo, solidario y planifcador de su futuro.
Hombres y mujeres con igualdad de oportunidades
de formacin y acceso a servicios de buena calidad;
conviven en un ambiente sano, ordenado, hermoso y
seguro.
Distrito de productores que ofrecen bienes y servicios
con innovacin y que generan riqueza en toda la ex-
tensin territorial.
IMAKUNATATAQ RURASUNCHIK
JULCAMARCA LLAQTA ALLIN WIAYTA
AYPANAPAQ?
Yurarisun kay suyucha patma allin imapipas wia-
nanpaq kay qipa iskay waranqa iskay chunka hukniyuq
watakama, llapan llaqta runapa munasqan ruraykuna
kaykunanman:
ISKAY WARANQA ISKAY CHUNKA
HUKNIYUQ WATAKAMA LLAPANCHIK
ALLIN KAWSAY TARINAPAQ, LLAQTAPA
IMAYMANA RURAYNINCHIKUNA
Kay llaqtanchikpa allin puririyninqa, wiayninqa, ha-
tunyayninqa, aysarisqam tarikun llapan kamachiku-
qkunawan, chanallataq llapan allin hamutaq, umalliq
runakunawanpas, llapan yachana, llamkana, rimanaku-
na, huunakuna wasikunapi kaqkunawampas.
Julcamarca Suyucha Patma mana pantayllam nin imay-
na allin rikchariq paqarichiq, yanapakuq chaymata
qipa allin kawsaynin maskaq kasqanta:
Qaripas warmipas mana chullachinakuspan imapipas
qispiyta tarinanchik chaymanta ima munasqanchikta-
pas llapa llaqta wasipi kamachikuqkunamanta, llamkaq
runakunamanta, llapan allin kawsay kananchikpaq ka-
qkunatam, mana pantanakuspalla sumaqta chaskina;
chaymanta llapanchik allin kawsayta taririsun chuyay,
sumaq, allichasqa, yupaychasqa kawsaspanchik.
Kay Suyucha Patmapiqa llapan runa imatapas allin
kawsanapaq ruraqkuna, ruruchiqkuna, mirachiqkuna,
yanapakuqkuna paqarichichwan achka waqaychana
chanin quri qullqitapas tukuy Per suyunchikpi.
PLAN DE DESARROLLO ECONOMICO DISTRITAL DE
JULCAMARCA 2014 - 2021
Pag. < 20 >
Para lograr dicha visin integral nos hemos plan-
teado una visin de desarrollo econmico tambin
para el ao 2021.
VISIN DE DESARROLLO ECONMICO
AL 2021
Los productores agropecuarios del distrito de Julca-
marca han incrementado sus ingresos econmicos a
travs de la mayor productividad de las principales ca-
denas productivas identifcadas: maz amilceo, papa
comercial, palta, tara, carne de cuy y han sentado las
bases para el desarrollo del turismo receptivo, y han
logrado el fortalecimiento de sus capacidades de inno-
vacin, asociatividad y gestin sostenible de los recur-
sos naturales.
Tukuy ancha munasqanchikta tarinapaq, llapan-
chikmi tapunakuspanchik rimarirqanchi qipaman
kay tukuy allin rurayta qispichiyta chay iskay wa-
ranqa iskay chunka hukniyuq watakama.
ISKAY WARANQA ISKAY CHUNKA
HUKNIYUQ WATAKAMA LLAPANCHIK
ALLIN KAWSAY TARINAPAQ, LLAQTAPA
IMAYMANA RURAYNINCHIKUNA
Julcamarca Suyucha Patmapi allpa ruruchiq, uywaku-
na uywaq runakunapas, anchata miranchinku qull-
qinkuta ancha manchapayta rurukunata uywakunata
qispichispanku, allin runapa munasqan mikuykunata
tarpuspanku, rantikuspanku; paykunaqa kunan wa-
takunaqa tarpurichkanku, hinaspa akllarispanku utu
machkaman tikraykachispanku allin chanin qullqipi
rantikunqaku chay ruyaq, qillu, chullpi, puka muru sa-
rakunata, chaymanta sumaq miski mikuy machkaku-
nata, papakunata, sachapa rurun paltakunata, tara
sachapa ruruntapas. Chaynallataq quwi aychatapas.
Chay ruraykunata qispichispaqa tarisuntaqmi qipaku-
namanqa llaqtanchikpi huklaw llaqtayuq runakunata
imanchikunatapas qawarinankuta yupaychananku-
ta, achka runata llaqtanchikpi chaskispaqa yacharin-
suntaqmi huk runamasinchikunapa yachayninkuta,
sumaq kawsayninkuta, rimayninkuta, hinaspaqa huk
allin yachayniyuq kawsayniyu rimakuyniyuq kaq runa-
manam tikrakusun mana llaqtanchipa tukuy yachay-
ninta, tusuynunta, takiyninta, rurayninta qunqaspalla,
chaynapiqa chiqapmi llapanchikpaq tarisun allin kaw-
sayta qipa churinchikkunapas wawachikunapas mana
sasa pisi kawsaypi kanankupaq.
JULCAMARCA LLAQTA WIANANPAQ IMAYMANA RURAYKUNA AKLLASQA
KAY ISKAY WARANQA CHUNKA TAWAYUQMANTA, ISKAY WARANQA ISKAY CHUNKA TAWAYUQ WATAKAMA
Pag. < 21 >
QU OBRAS CONCRETAS SE TIENE QUE EJECUTAR PARA LOGRAR NUESTRA VISIN
DE DESARROLLO ECONMICO AL AO 2021
IMA HATUN RURAYKUNATATAQ LLAPANCHIK LLAMKARISPA MUNACHWAN
QISPICHIYTA CHAY ISKAY WARANQA ISKAY HUKNIYUQ WATAKAMA?
Lnea de accin
Llamkananchik
puni
Objetivo estratgico
Ancha hatun munasqanchik
Programas/proyectos/actividades
Rurana rimasqakuna
Agrcola
Allpapi ruruchiy
allin mikuykuna
Incrementar la productividad
del maz amilceo, papa
comercial, la palta y la tara
a travs del fortalecimiento
de las capacidades tcnicas,
organizativas y de articulacin
comercial de los productores.
Munanchiqa allin manchapa
mikuy rurukunata mirachiytan
yuraq sarapas, papapas,
paltapas, tarapa rurunpas
chanin qullqipaq rantikusqa
kananpaq, chaypaqmi
tarpuykunata allinta qispichina
chaymanhina tarpuy allay,
pallay, akllay, tikrachispa
maypi rantikuytapas
yachayninchikunata mirachispa
huklaw llaqtakunapi
r u r u c h i q k u n a wa mp a s
tinkurispaqa mana
llallichikunapaq.
MAIZ AMILACEO Y PAPA
YURAQ SARAPAQ PAPAPAQ
Instalacin de campos semilleros
Allin muhukuna ruruchinapaq akllasqa allpapi churay
Programa de capacitacin y asistencia tcnica en manejo de campo y
control de plagas y enfermedades.
Achka yachaykuna chaymanta yachaqpa yanapakuynin chakranchikunata
allinta llamkarispa tarpurinapaq hinaspa llapan mana allin kurukunatapas
unquykunatapas amachananchikpaq.
Creacin y fortalecimiento de organizaciones
Mikuy ruruchiq uywa mirachiq runakuna hukllawakuspa chullalla huu
kaqkunata paqarichispa yachayninta mirachispa wiachiy.
Fortalecimiento de capacidades de gestin empresarial de las
organizaciones.
Llapan chullalla huunakusqa kaqkunata imapas yachasqankuta mirachina
kanqa allinta llamkayninkutapas, rurayninkutapas qispichinankupaq.
Articulacin comercial con mercados competitivos (post cosecha)
Llapan allin ruruchisqa mikuykunatapas hatun rantikuna wasikunapi
achka qullqimam rantikunankupaq watana rantikuyta.
Construccin de centros de almacenamiento de papa y maz.
Hatun tambukunatapas rurasun papakunata sarakunata pirwanapqa.
PALTA Y TARA
PALTAPAQ TARAPAQ RURAYKUNA
Instalacin de viveros
Churasun allin mikuna ruruchiq sachakunapa, ua sachacha wawanta
mirachispa tarpunapaq kaqta.
Programa de capacitacin y asistencia tcnica en manejo de campo y
control de plagas y enfermedades.
Achka yachaykuna chaymanta yachaqpa yanapakuynin chakranchikunata
allinta llamkarispa tarpurinapaq hinaspa llapan mana allin kurukunatapas
unquykunatapas amachananchikpaq.
Creacin y fortalecimiento de organizaciones.
Mikuy ruruchiq uywa mirachiq runakuna hukllawakuspa chullalla huu
kaqkunata paqarichispa yachayninta mirachispa wiachiy.
Programa de manejo de tara silvestre.
Achka yachaykunata qispichisun chay purun tara sachata yupaychaspa
mirachinapaq.
Fortalecimiento de capacidades de gestin empresarial de las
organizaciones.
Llapan chullalla huunakusqa kaqkunata imapas yachasqankuta mirachina
kanqa allinta llamkayninkutapas, rurayninkutapas qispichinankupaq.
Articulacin comercial con mercados competitivos (post cosecha)
Llapan allin ruruchisqa mikuykunatapas rurukunatapas hatun rantikuna
wasikunapi achka qullqimam rantikunankupaq watana rantikuyta.
PLAN DE DESARROLLO ECONOMICO DISTRITAL DE
JULCAMARCA 2014 - 2021
Pag. < 22 >
Lnea de accin
Llamkananchik
puni
Objetivo estratgico
Ancha hatun munasqanchik
Programas/proyectos/actividades
Rurana rimasqakuna
Pecuaria
Allin uywa
mirachiykuna
Incrementar la productividad
del cuy a travs del
fortalecimiento de las
capacidades tcnicas,
organizativas y de articulacin
comercial de los productores.
Munanchik tariyta allin
hatun aychayuq quwikuna
uywata, mirachiyta, rantikuyta
chaypaqmi allin yachaykunata
chaskina llapanckik chulla
umalla, makilla, sunqulla,
chakilla huunakuspa
hinaspa chay hatun wasi
mikuy rurukuna aychakuna
rantikuqman hapipakuspa
watanakunapaq.
Programa de mejoramiento gentico de cuyes.
Quwikunapas hatun saksarina aychayuq puqunanpaq achka hatun
yachaykuna chaskina kanqa.
Instalacin de galpones de cuy
Quwipa wasinta ruranakanqa, chaypi sumaq yachaspanku achka mirayta,
allin wiayta tarinankupaq.
Programa de capacitacin y asistencia tcnica en manejo y control de
enfermedades.
Achka yachaykuna chaymanta yachaqpa yanapakuynin chakranchikunata
allinta llamkarispa tarpurinapaq hinaspa llapan mana allin kurukunatapas
unquykunatapas amachananchikpaq.
Fortalecimiento de capacidades de gestin empresarial de las
organizaciones.
Llapan chullalla ruwaq huunakusqa kaqkunata imapas yachasqankuta
mirachina kanqa allinta llamkayninkutapas, rurayninkutapas
qispichinankupaq.
Articulacin comercial con mercados competitivos.
Hatun rantikuna wasikuwan watanakuna puqusqa aycha quwikuna
rantikunapaq.
Turismo
Sumaq
imanchikunapas
allichasqa
yupaychasqa
huk runaman
riqsichinapaq.
Desarrollo de la oferta turstica
de Julcamarca articulada al
circuito turstico de Ayacucho,
a travs de la puesta en valor
de los sitios arqueolgicos y
recursos socio culturales.
Mirachisun riqsichiyta achka
runakunaman llapan tukuy
sumaq kapuwaqninchikta
hamuspanku qawanankupaq,
mikunankupaq,
rantiwananchikpaq, chaypaq
tinkisunchik Julcamarca
suyucha patma Ayacucho
suyutawan kuskan
llaqtaa chay awpaq
runakunapa yachasqankuta,
churakuyninkuta riqsichiyta
maskanapaq.
Programa de puesta en valor de los sitios arqueolgicos
Achka musuq yachaykunata tarinapaq, qallarisun churayta awpaq
runakunapa yachayninta, imapas churakuyninta wasinkutapas
riqsiykuspa chanin yupaychanapaq.
Programa de creacin e implementacin de servicios tursticos:
mejoramiento de restaurantes, hospedajes y transporte pblico.
Paqarichinataqmi imatapas allin rurasqata, huk runakunatapas hamuychik
nispanchik pusamunanchikpaq llaqtanchikman, chaypaqmi allichana
miukna, puuna wasitapas. Chaymanta runa apaq rurasqakunatapas
musuq, chuyay, sumaq allichasqa runa apakuqta.
Programa de desarrollo y difusin de la oferta turista de Julcamarca
Julcamarca suyucha patmapa kapuqninkunata, llapa
sumaq yachaykuntana, kawsaykunata, urqunchikkunatapas,
sachanchikkunatapas, pachamamanchikpa suma sumaq imankunatapas
huklaw runakunaman, ayllukunaman munachina willakuspa paykuna
riqsiq hamunankupaq.
JULCAMARCA LLAQTA WIANANPAQ IMAYMANA RURAYKUNA AKLLASQA
KAY ISKAY WARANQA CHUNKA TAWAYUQMANTA, ISKAY WARANQA ISKAY CHUNKA TAWAYUQ WATAKAMA
Pag. < 23 >
Lnea de accin
Llamkananchik
puni
Objetivo estratgico
Ancha hatun munasqanchik
Programas/proyectos/actividades
Rurana rimasqakuna
Infraestructura
productiva
Allin tarpuykunapas
uywakunapas
ruruchinapaq
mirachinapaq
yanapakuq rurasqa
kaqkuna.
Mejorar la infraestructura
econmica productiva
necesaria para garantizar la
produccin y comercializacin
en mejores condiciones en
mercados competitivos de
nivel regional y nacional.
Allichanam sumaqta llapan
tarpuykunapas uywakunapas
ruruchinapaq mirachinapaq
yanapakuq rurasqa kaqkunata.
Mayqin suyukunapipas, hatun
suyu Perpipas allin ruru
mikuytaqa, allin aychataqa
utqay kitakita chanin
qullqipaqmi rantikunapaq.
INFRAESTRUCTURA DE RIEGO
TARPUYNINCHIKUNA PARQUNANCHIKPAQ RURANAKUNA
Construccin de sistema de riego tecnifco en Huacacclla.
Construccin de sistema de riego tecnifcado Tambocucho Julcamarca.
Construccin de sistema de riego tecnifco Cceullaccocha.
Mejoramiento de canal de riego Putacca Mayacc.
Construccin de canal de riego Yuraccocha
Construccin de sistema de riego tecnifcado Negropuquio.
Construccin de represas y canal de riego Toroccocha / Misaccocha
Liuvitaca
Programa de construccin de pequeos sistemas de riego tecnifcado a
nivel distrital.
INFRAESTRUCTURA DE ARTICULACION VIAL
HATUNANWAN TINKUQ UCHUY ANKUNA RURANA
Programa de mantenimiento rutinario de carreteras.
Programa de mantenimiento peridico de carreteras.
Programa de mantenimiento de caminos de herradura.
Construccin de la carretera Julcamarca Puente Huancas.
Construccin de carreteras de acceso a sitios tursticos.
Construccin de caminos de herradura a sitios tursticos.
Achka watasqa ruraymi sapa punchaw ankuna allichay
Achka watasqa ruraymi sapa killa ankuna allichay
Achka watasqa ruraymi runakunapa purinan ankuna allin allichasqa
tarikuyninqa
Rurasun Musuq an Julcamarca Puente Huancas nisqanta.
Rurasun Musuq achka ankunata chay awpaq wasikuna kasqanma
chayananchikpaq.
Rurasuntaq musuq ankunata runa chaki purilla rinanchikpaq chay
awpaq runakunapa wasinkuna qawaq riqsiq rinapaq.
PLAN DE DESARROLLO ECONOMICO DISTRITAL DE
JULCAMARCA 2014 - 2021
Pag. < 24 >

Você também pode gostar