Füüsikalised ohutegurid töökeskkonnas

Füüsikalised ohutegurid
• Valgustus
• Mikrokliima
• Ventilatsioon
• Õhurõhk
• Müra
• Vibratsioon
• Kiirgus

Valgustus, valgustatus
• Kunstlik valgustus (üld-, lokaalne valgustus)
• Loomulik valgustus (üla-, külg- ja kombineeritud )
• Kombineeritud valgustus – loomulik + kunstlik
• Valgustatus – eelloetletud valgustused annavad ruumi valgustatuse

Loomulik valgustus
• Päevavalgus
• Muutlik, sõltub ilmast, aastaajast
• Valguse levik ruumis – vältida ruumis tugevaid varje, akende ette ladustatud materjale
• Ruumi seinte värvusest sõltub valgushulga suurus ruumis. Tootmisruumides soovitatakse heledaid seinu
• Loomuliku valguse hindamine – arvutatakse mitu protsenti moodustab ruumi valgustus välisvalgustusest
LVK = Esees / Eväljas x 100

Kunstlik valgustus
• Üldvalgustus
• Kohtvalgustus
• Kombineeritud
• Elektrihõõglambid
• Luminofoorlambid (paremad – sarnane päikese valgusviljakusele)
• Halogeenlambid
• Kaugvalgus parem kui otsene valgus

Kunstlik valgustus
• peegeldamiskoefitsent vähemalt 0,8 (valge 0,75 – 0,9; roheline 0,15 – 0,30; must 0,02 – 0,05)
• Läikivad pinnad - peegeldus
• Valguse koefitsent 1: 6 – üks aknapind 6 põrandapinnale.
• Pimestus
• Kokku sobivad: halogeen + luminofoorlamp
• Ei sobi: hõõglamp + luminofoorlamp (väga erinev valgusviljakus)

Valguse värvi aspektid

• Valguse värv – on määratud lambist kiirguva valguse värvitooniga – kirjeldatakse värvsustemperatuuri kaudu.
Sinakas valgus - muudab inimesed erksaks ja reipaks – värvsustemperatuur Tcp üle 5300 K,
kollakas valgus teeb ruumisolijad uniseks – värvustemperatuur alla 3300 K.
Vahepealne valgus – värvsustemperatuur 3300 – 5300 K
Soojemates kliimavöötmetes eelistatakse valguse jahedamat värvitooni, külmas kliimas (k.a meie kliimavöötmes) eelistatakse
soojemat värvitooni.
• Värviesitus – iseloomulik valgusti tunnus, et ümbruse , esemete ja inimnaha värve esitataks loomutruult, ka ohutusvärvid
peavad alati õigetena paistma.

Hea valgustatus
• Tõstab töövõimet
• Väsimus tekib aeglaselt
• Paraneb töökvaliteet
• Väheneb traumatism
• Vähem sundasendeid
• Parem silmanägemine – langeb silmalihaste koormus

Nõuded valgusallikale
• Valgustatuse puhul arvestatakse normide koostamisel
- töölaadi
- töötsooni heledust
- kontrastsust
• Valgustatus on ruumis ühtlaselt jaotunud – ei tohi olla varje – silmalihaste ja -närvide pingutamine kui silm peab pidevalt
kohanema lühinägelikkuse teke
1
• Valgustuse intensiivsus ajaliselt stabiilne
• Keelatud ainult kohtvalgustus
• Vaatevälja pimestuse vältimine
- elektripirn või helkivad kohad ei tohi paista silma, kutsub esile pimestuse, vilkuvustunde, silmade ees täpid
- pimestuse puhul hävivad silma valgustundlikud elemendid, mis viib nägemise languseni, pimeduseni.
• Hajutatud valgus – silm ei väsi

Vajalikud valgustatuse piirväärtused töökohal (EVS –EN 12464 – 1 : 2003)

• 5000 lx
- Suuõõne uuringud - nn visuaalsed uuringud stomatoloogias
- hammaste valgevärvi ühtlustus
- lahkamislaual lahkamisruumis
• 2000 lx
- Trükitööstuses – teras –ja vaselõige
• 1500 lx
– Elektroonikatööd, katsetustööd, häälestamine
– Tikkimine, kunstnõelumine
– Kalliskivide töötlemine, kellasepatööd
– Klaasitööstus – tehiskalliskivide valmistamine ja töötlemine

Soovitatavad valgustatuse piirväärtused töökohal

• 2000 lx (3000 –1500 lx )
- büroo ja ametiruumid – arvestus, trükitööd, disain, joonestus
• Tööstus - ülipeen täppistöö (konstruktor,disain, joonestus, peenmehhaanika)
• Haiglas visuaalsed uuringud
• Juuksuris juuste värvimine
• Kaubanduses kassapidaja, arvutiliin, väljapaneku riiulid
• Eluruumid - käsitöö

• 1000 lx (1500 – 700 lx)

• kool – tahvel, täppistööd, joonestus-kutseõpetustunnid
• Büroo – joonestus, disain
• Tööstus – konstrueerimine, labor, montaaz, õmblus
• Haigla – kirurgilised operatsioonid, anatoomilised uuringud, ravi ja esmaabi, farmaatsia
• Ilusalong, juuksur – juukselõikus, kosmeetika
• Hotell-võõrastemaja – administraator, müügiletid
• Kaubandus – pakkimine
• Eluruumid – kodune käsitöö

• 500 lx (700 – 300 lx )

• kool - joonestus-kutseõpetusruumid, klassiruum, õpetajatetuba, lugemistuba
• Büroo-ametiruumid: konverentsisaal, vastuvõtt
• Tööstus – kaalumine,pakkimine, viimistlus, laomajandus
• Haigla – kirurgilised operatsioonid, protseduurid, med. Hooldus, süstimine, esmaabi vastuvõtt
• Ilusalong, juuksur – juuste pesemine, vastuvõtt
• Hotell-võõrastemaja – banketisaal
• Kaubandus – konverentsisaal, nõupidamisruum
• Eluruumid – lugemiskoht, köök

• 200 lx (300 – 150 lx)

- kool – hoiuruum, koridor raamatukogu
• büroo – ametiruumid – raamatukogu, lift
• Tööstus – värvimine, valukoda, elektriruum
• Haigla – valveruumid, teraapia, ravimite ruumid, ladu, riietusruum, kipsiruum, sidumisruum
• Ilusalong-juuksur – salong
• Hotell-võõrastemaja – ametiruumid, restoran, olmeruumid
• Kaubandus – koridor, olmeruumid (tualett, pesuruum)
• Eluruumid – köök, söögiruum

• 100 lx (150 – 70 lx)

- Kool - trepp, olmeruumid
- Büroo –ametiruumid - olmeruumid (puhke, riietus, pesuruumid)
- Tööstus – külmutusosakond, kuivatusruum
- Haigla - röntgenikabinet, valvekoridor
- Ilusalong-juuksur - koridor, trepp
- Hotell-võõrastemaja – fuajee, koridor, trepp
- eluruumid – magamisruum, olmeruum

• 50 lx (70 – 30 lx)
• kool – varutrepp, päästeredel

2
• Büroo-ametiruumid – varutrepp, päästeredel
• Tööstus – varutrepp, päästeredel
• Haigla – loomkatsete ruum, pimendus, varutrepp, päästeredel
• Hotell-võõrastemaja – varutrepp, päästeredel
• Eluruumid – trepp, koridor

Tervisehäirete vältimine
• Täisväärtuslik piisav ühtlane valgustatus
• Ratsionaalne töökorraldus
• Tööruumide õige planeerimine, ehitamine ja sisustamine
• Töökoha nõutava valgustatuse tagamine
• Töökoormuse õige planeerimine
• Töötajate vaimse ja kehalise arengu mitmekülgne arendamine
• Töötajate tervisevõimlemine (silmad, õlavööde, üldine võimlemine)
• Korrapärane täisväärtuslik toitumine
• Eelnev ja perioodiline läbivaatus

Ebapiisavast valgustatusest või ülevalgustatusest tingitud terviseprobleemid

• Uimasus, unisus, tähelepanu langus
• Sundasendid ja sundliigutused-skeletisüsteemi ülekoormushaigused, närvikahjustused
• Silmade ülepingest tekkivad – laulihaste krambid, silmade ärritusnähud, silmade kuivamine
• Silmanägemise halvenemine
• Kanapimedus
• Tööõnnetused ja –vigastused
• Vaimsed tervisehäired – meeleolu langus, depressioon

Mikrokliima
• Õhutemperatuur
• Õhu relatiivne niiskus
• Õhuliikumine
• Õhus tolmu kontsentratsioon

• Optimaalne mikrokliima - mikrokliima näitajate kombinatsioon, mis tagab inimorganismi oleku pingestamata
soojusregulatsiooni, säilitades soojatunde ja luues eeldused kõrgeks töövõimeks.
• Lubatav mikrokliima - mikrokliima näitajate kombinatsioon, mis pikaajalise või süstemaatilise toime korral inimesele võib
esile kutsuda mööduvaid ja kiiresti normaliseeruvaid nihkeid tema organismi soojusregulatsioonis, mis ei välju
kohanemisvõime piirest. Selle juures ei teki vigastusi ega muid tervisehäireid, kuid võib täheldada ebamugavustunnet ja
enesetunde halvenemist.

Õhutemperatuur
Optimaalne vahemik 18 – 24º C
• Sõltub teistest mikrokliima parameetritest, füüsilisest aktiivsusest, töö- ja töökoha iseloomust, riietusest, aastaajast
• Kaebuste suurenemine algab üle 25º C
• Pinnatemperatuuride erinevus peab olema vähem kui 10º C
• Laborikatsetel on kindlaks tehtud, et +29 º C juures on töövõime langus 5%; +30 º C - 10%; +31 º C – 17% ja +32 º C – 30%.

• Optimaalsed väärtused
6Külm aastaaeg
• Kerge töö 19 - 24º C
• Keskmise raskusega töö 16 – 20º C
• Raske töö 15 – 18º C
Soe aastaeg
• Kerge töö 22 - 25º C
• Keskmise raskusega töö 20 - 23º C
• Raske töö 18 - 20º C

• Lubatud kõrgemad temperatuuri väärtused töökeskkonnas

Külmal aastaajal
• Kerge töö – 26 º C
• Keskmise raskusega töö – 24 º C
• Raske töö – 20 º C
Soojal aastaajal
• Kerge töö – 27-28º C
• Keskmise raskusega töö 26º C
• Raske töö – 23 - 24 º C

Õhu temperatuur
3
• Töökeskkond liiga soe
- naha- ja nahaaluskoe veresoonte laeinemine, vere ümberpaigutumine, higierituse suurenemine, vererõhu langus
• vedeliku ja soolade kadu: vere maht väheneb, veri viskoossemaks, Na ja K düsbalanss
• Tundlikud organid: Süda, aju, neerud
• Töövõime langus
• Vältimine: ventilatsioon, kaitseekraanid, vaheseinad, regulaarsed puhkepausid, võimalused organismi jahutamiseks, sobiv
riietus, joogireziim

Temperatuur
• Töökeskkond liiga jahe - 2 º C kõrvalekalle 37 º C-st halvendab enamikke füsioloogilisi protsesse – langev füüsiline ja
vaimne töövõime
• Üldine toime, kui kogu kehatüve temperatuur langeb:
- Kestvad külmavärinad
- Südametegevuse häired
- teadvuse hägunemine
• lokaalsed külmakahjustused (t alla -2º C)
- katmata kehaosadel
- mitte hõõruda, soojendada järk-järgult
- kaeviku pöid – põhjustatud liikumatusest ja külmast,
märgade jalgadega jahedas töötamisest pikka aega
- nahavigastus – infektsioonid – külmunud nahk on vastuvõtlik mikroobidele
• Külm keskkond soodustab vigastuste teket – libedus, traumad, kontakt külmade materjalidega jne

Temperatuur madal
külmal aastaajal
• kerge töö temperatuur alla 19 º C
• keskmise raskusega töö temperatuur alla 15 º C
• Raske töö – temperatuur alla 13 º C
Soojal aastajal
• Kerge töö – temperatuur alla 20 º C
• Keskmise raskusega töö – temperatuur alla 18 º C
• Raske töö – temperatuur alla 14 º C

Töökeskkond jahe, tervisehäired

• Uimasus, unisus
• Tähelepanu langus
• Töötempo langus
• Külmetusoht
• Hingamisteede haigused
• Luu-lihas-liigeste põletikud, närvipõletikud
• Külmaallergia – harv immunoloogiline reaktsioon – külmaurtikaaria
• Külmamuhud – valulikud sõlmekesed nahas kestva külma toimel
• Lumepimedus – silmade ja naha kahjustus päikese UVK mõjul
• Külmaekseem – eelkõige kätel ja seoses vajadusega tihti käsi pesta

Külma toimet mõjutavad tegurid

• Kurnatus
• Alatoitlus
• Dehüdratatsioon
• Treenimatus
• 3Suitsetamine
• Õhuniiskus
• Õhuliikumiskiirus
• Riietus
• Alkohol - narkootikumid

Külmakahjustuse preventsioon
• Väljaõpe/enesekontroll
• Märja/liigniiskuse vältimine
• Sobiv(kaitse)riietus
• Töörütmi reguleerimine
• Võimalus soojendamiseks
• Dieet (kaloraaz)
• Tervislik seisund
• südame-veresoonk. Haiged
• Diabeedikud
• allergikud

4
Temperatuur
• Ruumi sisepindade temperatuur ei tohi erineda rohkem kui 6º C ja keskmise raskuseganing raske töö puhul rohkem kui 8º C
• Külmal aastajal – kaitsta töökohti aknast kiirgava külma eest
• Soojal aastaajal – kaitsta töökohti otsese päikesekiirguse eest
• Õhutemperatuuri kõikumine töökohtade kõrguse järgi on lubatud kuni 3 º C
• Ohutemperatuuri muutused horisontaaltasapinaas - kerge töö puhul 4 º C, keskmise raskusega töö – 5º C, raske töö - 6º C

Õhu relatiivne niiskus

• Norm 40 – 60 % (lubatud piirid 30 – 70%)
• Liiga kuiv – limaskestade ärritus
• Liiga niiske – lõhnad , temperatuuri taju
• Liiga niiske – aurumise takistus, materjalid niisked
• Suureneb külmetamisoht, süvenevad kroonilised haigused
• Tuuletõmbus suurendab haigestumisriski liigniiskuse puhul
• Niiske ja jahe töökeskkond – kasvulava hallitusseentele

Õhuliikumine
• Optimaalne
- 0,1 – 0,4 m/s,
- istuva töö puhul 0,1 – 0,2 m/s
• Soodustab temperatuuri taju
• Soodustab aurumist
• Tagab õhuvahetuse
• Põhjustab tõmbetuult, mis jahutab keha ebaühtlaselt

Õhuliikumiskiirus ja tervisehäired
• Ebaühtlaselt jahtunud kehapiirkonna põletikud – lihas-ja närvipõletikud
• Külmetushaigused (neeru-kuseteede haigused, hingamisteede haigused
• Üldine düskomfort
• Töövõime langus

Soojuskiirgus
• Soojuskiirguse intensiivsus tootmisseadmetelt, valgusarmatuuri kuumenenud pindadelt ja päikesekiirgusest ei tohi ületada
35 W/m2 – juhul, kui soojuskiirgust tajub 50 ja enam % kehapinnast
• 70 W/m2 – kui kiirgust tajub 25 – 50% kehapinnast
• 100 W/m2 – kui kiirgust tajub kuni 25 % kehapinnast
• Lahtistelt allikatelt (kuum metall, klaas, lahtine leek) lähtuv soojuskiirgus ei tohi ületada 140 W/m2 ja kiiritatav kehapind ei
tohi moodustada rohkem kui 25 %
• Viimasel juhul – kasutada näo ja silmadekaitse, kätekaitsevahendeid, kaitseriietust

Soojuskiirguse vältimine
• Kliimaseadmed
• Õhuduššid
• Hea ventilatsioon
• Kaitsebarjäärid
• tootmistehnoloogia selline, et töötajad ei peaks puutuma kokku soojust kiirgavate seadmetega
• Puhke- ja soojendustuumid
• Eririietus, isikukaitsevahendid
• Töö ja puhkereziim
• Põletuste ärahoidmiseks ei tohi töökoha piirdeseadeldiste temperatuur ületada 45º C

Ventilatsioon
• Vajalik parim õhuvahetus
l/s (inim) – 10
l/s (põrandal m2) - 1,0
• Lubatud piirväärtused
l/s (inim) – 5
l/s (põrandal m2) – 0,5

Müra
• müraallika olemus (punkt- või lineaarne allikas)
• Impulssmüra, pidev müra
• Erineva sagedusega müra (madala-, kesk- ja kõrgsageduslik müra)
• kaugus müraallikast

5
• sumbumine õhus
• tuul
• temperatuur ja temperatuuride vahe
• tõkked – ehitised, tarad jne
• pinnasesse neeldumine
• peegeldused
• õhuniiskus
• sademed

• Müratugevust mõõdetakse detsibellides (dB).

• Inimkõrvale on ebasoodne pidev müratugevus alates 60 dB.
• Lubatud maksimaalne müra tugevus on vastavalt praegu kehtivale tööohutusstandardile 85 dB(A).
• Müra võib olla pidev, impulsiivne, madal-, kesk-, kõrgsageduslik, tonaalne (kindla tooniga).
• Kõige kahjulikumad on kõrgsageduslikud ja impulsiivsed mürad.
• Puuride, freesidel ja saagidel tekivad töötamisel kesksageduslik (350 – 800 Hz) ja kõrgsageduslik (üle 800 Hz) müra, samuti
impulsiivne müra.
• Traktoritel, veokitel, kompressoritel sageli on madalsageduslik müra, st müra diapasoon jääb alla 350 Hz.

Helirõhk ja helirõhutase

Müra toime tervisele

• Otsene toime - kuulmise (kuulmisteravuse) langus. Kuulmisteravus langeb aeglaselt.
• Algselt nõrgeneb kõrgete toonide kuulmine
• Intensiivses ja kestva müraga töökeskkonnas võib 15-20 aasta jooksul tekkida tunduv vaegkuulmine.
• püsiv ja pöördumatu protsess
• Müra kaudne
– mõju eeskätt inimese närvisüsteemile ja selle kaudu kogu organismile.
– kestev müra kurnab närvirakke
– aeglustub mõtlemine, reageerimisvõime, tähelepanu
– tujutus ja kiire ärrituvus
– tekivad peavalud, mälu halveneb
– töövõime ja tööviljakus langeb
– suureneb tööõnnetuse tekkimise risk
Müra kaudne toime tervisele
• kõrgvererõhutõbi
• südametegevuse häired (südameverevarustuse häirete tagajärjel)
• maotegevuse häired (mao ja kaksiksõrmiksoole haavandid)
• lihased lähevad pingesse (lihased on kanged)
• organismi ainevahetuse häireid, mistõttu veres tõuseb rasvade (kolesterool jt) osakaal normist kõrgemale ja rasvad
hakkavad ladestuma veresoonte seintele – tekib veresoonte ateroskleroos (veresoonte seinad muutuvad tihkeks, seintele
tekivad lubinaastukesed, lõpuks veresooned umbuvad)
• kuulmisorgani kahjustus (põhjustatud kõrgest vererõhust).
• Müras töötava inimese kaebused on väga mitmekesised, sõltuvalt sellest, milline organsüsteem on rohkem kahjustatud.

Mürakaitse
• Müratõkked hoonetes, tootmisruumides või töökohtade vahel
• Müraallika alla müra summutavad alused
• Müraallikas muust töökeskkonnast eraldi
• isikukaitsevahendid

Vibratsioon
• ….. on mingi materiaalse keha võnkumine.
• Lokaalse ehk kohtvibratsiooni tervisele ohtlik võnkesagedus on 25-150 Hz (kuni 300 Hz)
• Üldvibratsiooni ohtlik võnkesagedus 4-8 Hz.
• Lokaalse vibratsiooni kehtiv norm on 2,5 m/s2 ja
• üldvibratsiooni norm 0,5 m/s2.

• Lokaalne vibratsioon on tingitud masina poolt tekitatud vibratsiooni mõjust otse kontaktsele kehapiirkonnale (nt kätele).
• Üldine vibratsiooni toime avaldub siis, kui vibreeriv masin paneb vibreerima näiteks aluspinna, kus töötaja seisab, ning siis
kandub põrandalt vibratsioon kogu töötaja kehale edasi.

Vibratsiooni kahjulikku mõju organismile soodustab

• füüsiline koormus,
• sundasendis töötamine, madal temperatuur

6
• müra
• Niiskus
• Vibratsiooni mõju sõltub ka töötaja kehaehitusest, tervise seisundist, vanusest. Noorele inimesele avaldab vibratsioon
suuremat mõju kui vanemale, seetõttu ei ole soovitav vibratsioonitingimustes töötada alla 20 aastastel isikutel.

• Vibratsioonist tingitud kutsehaigust nimetatakse vibratsioontõveks. Pidevas kokkupuutes vibratsiooniga, võib töötajal tekkida
juba vibratsiooni kahjustused 5 –10 aastaga Enamasti tekib vibratsioontõbi pika tööstaaži (20 aastat ja enam) puhul.

Vibratsiooni toime
• Vibratsioon mõjub närvisüsteemile ja väikestele veresoontele.
• Lokaalse vibratsiooni
-väheneb käte valu ning vibratsiooni tundlikkus
– Kätes tekivad väikeste veresoonte kokkutõmbumised, mistõttu võib näha, kuidas sõrmed muutuvad ajutiselt valgeks –
verevarustus labakätes kui ka labajalgades väheneb.
– -käte tuimus ja “suremistunne” või “sipelgate jooksmise”
– Käte külmakartlikkus
– nahk muutub jahedaks
– hiljem juba tekib valu käte lihastes ning liigestes
– esialgu on valu ainult peale tööpäeva lõppu, haiguse süvenedes tekivad öised käte valud.
– väheneb käte lihasjõud, mis on tingitud lihaste verevarustuse häiretest, lihaste kõhetumisest
– mMuutuvad ka käte luud ning liigesed – tekivad deformatsioonid.
• Vibratsiooni tagajärjel häiruvad ka inimese psüühilised funktsioonid: inimene muutub kergesti ärrituvaks, tekivad unehäired,
kiire väsimine.

• Üldvibratsiooni toime
– Vererõhu tõus
– Südame-veresoonkonna häired, rütmihäired
– Mao-sooletrakti häired, haavandtõbi
– Selgroolülide osteokondroos ja selgroo muutused, deformatsioonid
– Luukoemuutused
– Närvisüsteemi muutused – suurenenud ärrituvus, depressioon, mäluprobleemid
– Närvikahjustused (jalad, käed, seljavalud, põiefunktsiooni häired, potentsiprobleemid, viljakuse langus)

Vibratsiooni vältimine
• Töövahendid vibratsioonikaitsvate käepidemetega
• Vibratsiooni vähendavad matid vibratsioonitekitava allika alla
• Isikukaitsevahendid - vibromatid traktoripõrandale, vibropadjad istmele, vibrokindad
• Tööjalatsid paksu kummitallaga
• Tööaeg mitte üle 8 tunni, soovitatakse vibratsiooniga kokku puutuda tööpäevas mitte rohkem kui 2/3 – u tööajast
• Ei soovitata vibratsiooniga kokku puutuda alla 20 aasta inimestel
• Vibratsiooniga seotud tööle ei tohiks asuda inimene, kes põeb närvisüsteemi haigust, kõrgvererõhu tõbe, luu-liiges-
lihashaigusi