Juhtimisseadmed ja nende ksitsemine

Juhtimisvtete omandamisel on kasulik tunda seadmete tphimtet, sest siis

saavutatakse tielik vilumus ja automaatsus kiiremini, kui mehaanilise
harjutamisega. Kuna hilisem mberppimine on vga raske, tuleb juhtimisvtted
omandada algusest peale igesti.
Juhtimisel hinnatakse kiirust, kaasliiklejate tegevust ja objektide kaugust ning
tehakse selle phjal vajalikke liigutusi.
Auto paiknemise ja liigutuste kooskla (sensomotoorne koordineering) tiustub
kiiremini ja paremini, kui omandada eraldi oskus nha olukorda teel ja oskus ksitseda juhtimisseadmeid ning alles seejrel need hendada.
ppimisel ei tohi enne asuda uute vtete omandamisele, kui eelmised on masinlikult selged.
Esmalt tuleb aga teada iga nupu, kepideme ja pedaali otstarvet ja asukohta ning osata neid
pimesi ksitseda.
Kige halvem on, kui hakatakse pilguga pedaale otsima vi vaadatakse kigukangile.
V l i s v a l g u s t u s e k l a h v l l i t i lemisele poolele vajutamisega
(keeramisega) llitatakse sisse kas gabariidi-, kaug- vi lhituled (sltuvalt hoova
asendist). Samal ajal sttib ka numbrivalgusti ja sigaretisteli pesa phjas asetsev
lamp.

Mootorikatte ja pakiruumi kaane kergitamisel llituvad veel nende all paiknevad

valgustid.
A r m a t u u r l a u a v a l g u s t u s e l l i t i ttab ainult siis, kui vlisvalgustus
on sisse llitatud. Kigil automarkidel armatuurlaua valgustuse jaoks eraldi llitit ei
ole.
K l a a s i p u h a s t i l l i t i on kolmepositsiooniline ja ttab stevtme asendite
(ACC) (Accessory lisaseadmed) ja (ON) korral.
Juhul kui klahvi alumine pool on lpuni sisse vajutatud, klaasipuhasti ei tta.
lemise poole lpuni vajutamisel ttab klaasipuhasti pidevalt, vahepealses seisus
aga katkendlikult.
lejnud automarkidel saab kolmepositsioonilise lliti abil muuta klaasipuhasti
ttamise kiirust.
V a l g u s t u s e m b e r l l i t i h o o b saab olla kolmes seisus. rmises
lemises seisus on esilaternad vlja llitatud ja plevad vaid gabariidituled.
Keskmises seisus on sisse llitatud lhituled ja rmises alumises seisus kaugtuled.
S u u n a l l i t i l on kolm seisu. Hoova lespoole lkkamisel llituvad
parempoolsed ja allapoole tmbamisel vasakpoolsed suunatuled. Neutraalseis on
vahepeal. Prast seda, kui auto rattad vtavad otseasendi, llituvad suunatuled
automaatselt vlja. Vajaduse korral vib lliti ksitsi neutraalseisu viia.

Nidikute plokil paiknevad:

k t u s e s i g n a a l l a m p , mis sttib siis, kui paaki on jnud 4 . . . 6,5 liitrit

bensiini;
k t u s e n i d i k ; s p i d o m e e t e r , millele on punaste kriipsudega mrgitud
lubatavad kiirused esimese, teise ja kolmanda kiguga sitmisel;
kilomeetriloendur;
t e m p e r a t u u r i n i d i k (selle hele piirkond vastab jahutusvedeliku
normaalsele temperatuurile, punane aga lekuumenemisele);
k s i p i d u r i s i g n a a l l a m p (punane) vilgub, kui pidur on peale tmmatud.
l i r h u s i g n a a l l a m p (punane) sttib ste sissellitamisel ja kustub
niipea, kui mootor kivitub ja lirhk tuseb ettenhtud mrani. Mootori ttamisel
lamp ei tohi pleda. ksnes tugevalt lekuumenenud mootori puhul vi vga
vikestel thikigupretel sttib lamp ka siis, kui litusssteem on korras.
S u u n a t u l e s i g n a a l l a m p (roheline) vilgub, kui suund on sisse llitatud.
G a b a r i i d i t u l e d e s i g n a a l l a m p (roheline) sttib heaegselt
gabariidituledega. Enamikul automarkidel sellist signaallampi ei ole.
K a u g t u l e s i g n a a l l a m p (sinine) sttib heaegselt kaugtuledega.
P u h u r i d on pratavad ja suunavad huvoolu kas tielikult vi osaliselt
tuuleklaasile.
M o o t o r i k a t t e a v a m i s e k e p i d e t tuleb luku vabastamiseks tmmata.
S t e l u k k .Tavalise steluku abil kivitatakse mootor ja llitatakse
mitmesugused vooluringid. Eritellimuse alusel autole paigaldatud stelukk blokeerib
lisaks eespool nimetatule rooliseadme, kaitstes sel viisil autot raajamise eest.
Asendis (LOCK) saab llitada gabariidituled ja vtme vlja vtta. Samas asendis
blokeerib stelukk ka rooliratta. Blokeerimisseadise kindlaks llitumiseks tuleb
vtme keeramise ajal prata rooliratast edasi-tagasi.

Asendis (ACC) (Accessory lisaseadmed) roolilukk avatakse ja saab hakata

kasutama elektrilisi lisaseadmeid.

Asendis (ON) saab enne mootori kivitamist kontrollida, kas nidikuploki

hoiatustuled ttavad.

Asendis (START) - llitub kiviti. Asendist (START) asendisse (ON) liigub vti
prast ke ravtmist vedru jul.

H e l i s i g n a a l i l l i t i ttab rngale vajutamisel.

K t t e s e a d m e v e n t i l a a t o r i l l i t i o n kolmepositsiooniline ja ttab
sissellitatud ste puhul. Keskmises seisus ventilaator ei tta, lemise poole sissevajutamisel ttab aeglaselt ja alumise poole sissevajutamisel kiiresti. Ventilaator
llitatakse sisse aeglasel sidul huvoolu intensiivistamiseks.
S i d u r i p e d a a l , p i d u r i p e d a a l j a g a a s i p e d a a l paiknevad kigil
autodel htviisi.

K s i p i d u r i h o o b takistab lestmmatud seisus auto kohalt liikumist.

Piduri vabastamiseks tuleb vajutada hoova otsal paiknevale nupule. Sidu ajal
kasutatakse ksipidurit vaid avariiolukorras, kui jalgpidur on rikkis.
K i g u k a n g asub autol VW prandal. Tagasikigu llitamiseks tuleb kepide
alla vajutada.