Você está na página 1de 22

Mix Design Ba Asfaltu

1
INTRODUSAUN

1.1. FUNDU PROBLEMA


Dalan hanesan mós infraestrutura dezenvolvimentu ida ne‟ebe fo influensia ba dezenvolvimentu iha
sektór hotu-hotu hanesan, industria, agrikultura, negósiu no setór seluk-seluk ba kontestu
dezenvolvimentu nasionál. Sistema infraestrutura dalan ne‟ebe diak sei rejulta iha sistema
distribuisaun ne‟ebe sufisiente no bele hasa‟e rendimentu ekonomiku iha rai laran. Tamba ne‟e tenke
fó atensaun maximu bá infraestrutura dalan atu nune‟e labele fo impaktu ba utilizadores sira hodi
halao aktividade ba dezemvolvimentu nasional.
Konstrusaun dalan ne‟ebe la dura ka liu ona durasaun utiliza sempre akontese estragus ba kontrusaun
refere. Mekanismu sira ne‟ebe fó impaktu ba durabilidade dalan maka hanesan: klima, trafego
(overload), planu sistema drenajem ne‟ebe la funsiona ho di‟ak, la identifika ka la kontrola kualidade
material ne‟ebe utilizasaun ba kamada pavimentu ho di‟ak.
Husi esplikasaun konaba mekanismu ne‟ebe fo impaktu ba durabilidade ba dalan ne‟ebe mensiona ona
iha leten maka hakerek nain ho inisiativu hili tópiku “MIX DESIGN BA ASFALTU” tamba maioria
kontrusaun dalan ne‟ebe implementa iha rai doben ida ne‟e maka kontrusaun pavimentu.
Pavimentasaun dalan bele interpreta hanesan pavimentu ne‟ebe jeralmente utiliza material ba
misturasaun asfaltu hanesan kamada superfisiál no mos utiliza materiál granular. Ne‟e duni faktor
laboratoriun nó kontrolu kualidade ne‟ebé importante tebes hodi halo teste ka koko ba materiál hotu
ne‟ebé maka atu utiliza ba konstrusaun pavimentu, atu nune‟e bele garante ka laran metin ba
kualidade, ba konstrusaun refere nó tuir duni tarjetu ne‟ebé ita hakarak nó povu nia hakarak mós.

1.2. FÓRMULASAUN PROBLEMA


Relasiona ho problema ba infra-estrutura ne‟ebe mensiona ona ka identifika ona iha leten, maka
hakerek nain halo formulasaun ba problema mak hanesan tuir mai ne‟e:

a. Oinsa bele identifika material ne‟ebe kualidade hodi utiliza ba konstrusaun pavimentu?
b. Oinsa maka bele garantia kualidade ba konstrusaun pavimentu?

1
Mix Design Ba Asfaltu

1.3. LIMITASAUN PROBLEMA


Relasiona ho formulasaun problema iha leten, maka hakerek nain halo limitasaun ba problema mak
hanesan: “ kontrolu kualidade material no halo misturasaun tuir pardraun internasional ne‟ebe iha, atu
nune‟e bele garantia kualidade ba konstrusaun pavimentu.

1.4. OBJETIVU PESKIZA


1.4.1 OBJETIVO JERAL
Objetivu geral husi hakerek proposta ida ne‟e baseia ba tópiku ne‟ebe mensiona ona iha leten mak
hanesan atu garantia kualidade ka durabilidade ba kamada superfisial hodi bele asegura todan husi
movimentu trafiku.

1.4.2 OBJETIVO ESPESIFIKU


Objetivo espesifiku husi hakerek proposta ida ne‟e mak hanesan:
a. Atu hatene proseso teste material no identifika material ba misturasaun
b. Atu hatene prosesu mistruasaun ba asfaltu (mix design)
c. Atu hatene fatores ne‟ebe fo impaktu ba prosesu mistruasaun ba asfaltu (mix design)

1.5. BENEFISIU PESKIZA


Benifisiu husi hakerek proposta ida ne‟e mak hanesan tuir mai ne‟e:
a. Bele hatene prosesu servisu mistruasaun ba asfaltu (mix design).
b. Bele implementa teoria ne‟ebe hakerek na‟in hetan iha universidade, iha tempo aprendisasem..
c. Liu husi peskija ida ne‟e mos bele trasa hanoin ne‟ebe diak hodi dezenvolve diak liu tan
hakerek nain nia hanoin konaba prosesu mistruasaun ba asfaltu (mix design).

2
Mix Design Ba Asfaltu

2
ENKUADRAMENTU TEORIKA

2.1. DESKRISAUN JERAL BA MISTURASAUN

Misturasaun asfaltu manas maka hanesan kombinasaun material agregadu ne‟ebe kahur ho asfaltu, iha
prosesu mistruasaun asfaltu, asfaltu sai hanesan combinasaun hodi kaer metin ageregadu ki‟ik sira, no
agregadu sai hanesan ruin ida. Karakteristiku mekanismu asfaltu iha prosesu misturasaun nia laran liu
husi prosesu frisik no kohesik, husi material ne‟ebe transforma ona. Fraksaun ageregadu mai husi
formadu ageregadu ki‟ik (Interlocking) no nia forsa depende ba gradasaun, medida agregadu
maksimum ne‟ebe ita uja. Maiabe karakteristiku kohesin aproveita husi asfaltu nia karakteristika
ne‟ebe ita uja. Ho nune‟e traballador ne‟ebe halo misturasaun hetan impaktu husi karakteristiku
agregadu no asfaltu e nomos hetan impaktu husi misturasaun ageregadu finu, ne‟ebe formadu ona husi
material rua refere, trabalhador halo ageregadu finu hodi uja ba iha asfaltu tenke iha relevante ho ninia
kriteria, ita labele uja ageregadu finu wainhira material ne‟ebe ita uja la sufsiente/ ou la priense
kriteria, mesmu material no metodu ne‟ebe ita uja tuir ona espesifikasaun ne‟ebe iha.
Asfaltu betaun (AC) maka hanesan misturasaun ba espesura pavimentu flexivele ne‟ebe kompostu
husi agegadu grosu, agregadu finu, Filler no asfaltu ne‟ebe ho nia proporsaun tuir espesifikasun
ne‟ebe iha. Espesura refere ho nia karakteristika (kedap air), iha mos rejultadu estrutural no dura.
Misturasaun ba kamada superfisial asfaltu betaun (AC) ita fahe ba parte tolu (3) hanesan iha figura.1
tuir mai ne‟e, no mos kada kamada nia funsaun ne‟ebe diferente.[1]

Asphalt Concrete-Wearing Course

Asphalt Concrete-Binder Courese

Asphalt Concrete-Base

Figura 2.1 konstrusaun laston AC-WC, AC-BC, no AC-Base

3
Mix Design Ba Asfaltu

A. ASPHALT CONCRETE WEARING COURSE (AC-WC)


Asphalt Concrete-Waring Course, hanesan camara mesturasaun ne‟be hatur iha leten liu no nia
funsaun hanesan camara uas, mesmu ho karakteristiku non estrutura, AC – WC bele aumenta forsa
hodi misturasaun atu nune‟e labele hatun kualidade, hodi nune ho maneira hotu bele aumenta ema atu
halo atendimentu iha konstrusaun mesturasaun nia laran. AC – WC iha testura ne‟ebe kaber liu halo
kompra ho modelu laston sira seluk no kamada refere nia mahar minimu mak 4cm.

B. ASPHALT CONCRETE BINDER COURSE (AC-BC)


Camara ida ne‟e hanesan kamara mesturasaun nebe hatur iha kamada AC-WC nia okos (Waring
Course) no iha kamada fundasaun nia leten (Base Course) kamada ida ne‟e laiha koneksaun direita ho
klima, maibe tenke mahar atu hamenus presaun ne‟ebe hetan husi movimentu trafiku ne‟ebe nafatin fo
karga ba kamada okos liu, nebe hanaran (Base no Sub Grade) karakteristiku ne‟ebe importante iha
misturasaun ida ne‟e maka establidade no mahar ba kamada refere minimu mak 6cm.

C. ASPHALT CONCRETE BASE (AC-BASE)


Laston leten ou kamada fundasaun leten (AC – Base) hanesan fundasaun misturasaun ne‟ebe
kompostu husi misturasaun agregadu no asfaltu, kamada ida ne‟e forma iha kamada ida ne‟e hatur iha
(AC – BC) nia okos, misturasaun ida ne‟e laiha konekta direita ho klima, maibe presija iha establidade
atu tahan karga husi movimenntu trafiku sira ne‟ebe fahe ona liu husi roda, kamada fundasaun (AC –
Base) nia funsaun atu fo suporta ba kamada iha rai okos liu, hodi hamenus forsa no hamenus
sofrimentu construsaun estrada iha okos liu (sub grade) no mahar ba kamada ida ne‟e minimu maka
7.5cm.[2]
Prosedimentu ba misturasaun asfaltu manas ho gradasaun grosu maka hanesan iha tabela 2.1 tuir mai
ne‟e:
Tabela 2.1 Identifika lala’ok misturasaun asfaltu betaun (LASTON)
LASTON (AC)
Lala‟ok Ba Misturasaun AC-WC AC-BC AC-Base
Finu Grosu FInu Grosu Finu Grosu
Temperatura efektivu ba asfaltu (%) Min 5.1 4.3 4.3 4.0 4.0 3.5
Apsorsaun ba asfaltu (%) Max 1.2
Total kompaktasaun por material 75 112
Min 3.5
Cavity iha misturasaun (%)
Max 5.0
Cavity iha agregadu (VMA) % Min 15 14 13
Cavity ne‟ebe enche asfaltu (%) Min 65 63 60
Estabilidade marshall (Kg) Min 800 1800
Flow (mm) Min 3.0 4.5
Marshall Quotient (Kg/mm) Min 250 300
Restu husi estabilidade marshall depois
de hoban iha be‟e laran durante 24 hrs- Min 90
60oc
Cavity iha misturasaun (%) ba
Min 2.5
kompaktasaun (Refusal)

4
Mix Design Ba Asfaltu

2.2. ASFALTU

Asfaltu nia definisaun mak hanesan material ne‟ebe ho nia kores metan, e nomos coklate ne‟ebe ho
karakteristiku viskoelastis, atu nune‟e bele naben wain hira hamanas. Karakteristiku Viskoelastis ida
ne‟e mak bele falun no kaer ageregadu atu nune‟e ageregadu nafatin iha nia fatin iha tempu halo
produsaun no prosesu atendimento, tuir lolos asfaltu formadu husi korente Hidrokarbon ne‟ebe
konhesido ho naran bitumen, tamba ida ne‟e dala barak ema hanaran asfaltu (Berbitominous). Asfaltu
hanesan produsaun ida ne‟ebe ho nia modelu mina, asfaltu formadu husi minarai ne‟ebe konhesido ho
naran asfaltu misturasaun.[1]
Asfaltu ne‟ebe formadu husi material ne‟ebe ita halibur hamotuk ho nia objetivu atu hadia ou atu
modifika karakteristiku rheologi, atu nune‟e bele hetan modelo asfaltu ne‟ebe hanaran asfalto
modifikasaun.

Asfaltu nia definisaun hanesan liquidu ida ne „ebé konsentra ka forma hanesan kola ne ' ebé metin,
kompostu hosi hydrocarbon, nabe‟en iha Trichloro-ethyleneno ninia lala‟ok hanesan suar no lahuk se
bainhira manas kona. Asfaltu nia kor chocolate to metan nabilan tuan ninia lala‟ok ne‟e atu ka‟er
metin ka hanesan kola no metin los, nia lala‟ok ne‟e hanesan kois los no hetan husi natureza no mina-
rai/gas nia te‟en.[3]
Asfaltu ne'e halo husi mina isin liu husi prosesu distillation ka bele hetan iha konteúdu naturál hanesan
parte husi komponente naturál hetan hamutuk ho material sira seluk hanesan rai-okos ne‟ebe contains
asfaltu. Asfaltu hanesan materiál ida ne ' ebé nia lala‟ok visco-elastis no mos depende ba tempu ne‟ebe
fo presaun/hatodan. Iha prosesu misturasaun no prosesu kompaktasaun ninia lala‟ok ne‟e hare husi
viscosity bitumen, maibe iha parte seluk kondisaun asfaltu iha tempu ne‟ebe nia serbi asfaltu iha ninia
lalla‟ok viscosity hatudu husi nia liu ba iha modulus.[4]
Tipu asfaltu ne‟ebe to‟os (hardness) hatudu husi resultadu penetration bitumen. Valor ida ne‟e hatudu
katak penetrasaun asfaltu ne‟e to‟os (hardness). Se ninia penetrasaun asfaltu ne‟e nia valor sa‟e/bo‟ot
entaun nia nivel hardness ki‟ik, iha seluk mos nia valor penetrasaun asfaltu ne‟e
ki'ik, nivel (hardness) ba asfaltu ne'e a‟as. Iha mos tipu oin-oin kona-ba nivel penetrasaun asfaltu
ne'ebé uja kombinasaun agregadu ba asfaltu entre 40/50, 60/70, 80/100. Jeralmente aspal ne‟ebe uja
iha Indonézia no iha rai laran mak penetrasaun 80/100 no penetration 60/70. Kamada asfaltu ne‟ebe
to‟os (hardness) nia funsaun hanesan materiál ne ' ebé atu ka‟er/kesi (connective) aggregadu atu sai
sai forma ida de‟it/(press) metin, hodi bele fó forsa ne‟ebe maka‟as liu husi forsa agregadu refere.
Asfaltu mai husi material ida ne'ebé nia lala‟ok ne‟e visco elastis no nia karakterístika ne' ebé hahú hus
in natureza ne'ebé inerente ba elastic. Asfaltu imóvel sira mak: Asfaltu ne‟ebe nia lala‟ok ne‟e
rheologic (mekánika), hanesan relasaun entre presaun (stess) no tensaun (strain) ne‟ebe mak hare mos
ba nia insultasaun de tempu. Se bainhira mosu todan ne‟ebe hatodan ho tempu mak lailais tebes,
asfaltu nia lala‟ok elastic, maibé se bainhira todan ne‟ebe mak hatodan ba
atrazadu entaun asfaltu nia lala‟ok sai plastic (viscous).
Asfaltu maka material ida ne‟ebe thermoplastis, nia konsisténsia ka viscosity sei iha mudansa tuir
mudansa klimatika ne‟ebe akontese. Wainhira asfaltu nia temperatura a‟as entaun nia viscosity ne‟e
tu‟un (Diluit) liu. Husi implementasaun ba kamada leten (surface course), asfaltu nia viscosity ki‟ik

5
Mix Design Ba Asfaltu

sei fo profil tamba sira sei envelope asfaltu harnanas ho diak no porsentagem kuaze hanesan. No mos
hamanas asfaltu keleur liu bele estraga moleculas asfaltu, hanesan asfaltu sai motuk ka sai a‟at (brittle)
no frájil.

Asfaltu iha nia thixotropy, se bainhira husik hela no la fo presaun ka tensaun ba sei brittle tuir nia
tempu nahe ba estrada, asfaltu nia funsaun atu mistura no mós serve nu‟udar jeneraliza ida ne‟ebe
masking agegadu iha forma ne‟ebe tomak hodi halibur asfaltu iha papél surface no lakoi simu shear
forsa no hamenus kontéudu pore nian no mós hamenus penetrasaun bee iha mistura no tipu teste
rekezitu ba asfalte hanesan define iha tabela 2.2 tuir mai ne‟e:
Tabela 2.2 Teste no Rekezitu ba Penetrasaun 60/70

Rekezitu
No Teste Metodu Unidade
Min Max
1 Penetration (250c,5 second) AASTHO T49 60 70 0,1 mm
o
2 Drop soft AASTHO T48 48 58 C
o
3 Drop Flame AASTHO T48 200 232 C
0
4 Daktility (25 c ,5cm/ second AASHT0 T51 100 - Cm
5 Specific gravity AASTHO T228 1 - Gr/cm3
6 Viscosity 0c ASTM D4402-92 - 135

2.3. AGREGADU

Agregadu maka granular sira husi fatuk rahun, kerikil, rai-henek no mineral sira seluk,ne‟ebé mai husi
natureza. Agregadu iha komponente importante husi estrutura pavimentu estrada nian, ne‟ebé
agregadu iha komponente importante, maka 90 – 95% mai husi persentajen todan nian, ka 75-85 %
agregadu mai husi persentajen volume nian. Kualidade pavimentu estrada determina husi
karakteristika agregadu no rezultadu husi kahur ka misturasaun entre agregadu ho material seluk. No
funsaun husi agregadu maka sai hanesan material importante ba kamada pavimentu ne‟ebé simu no
transfere todan sira ne‟ebé husi kamada pavimentu refere.[1]
Ageregado hanesan material ne‟ebe to‟os no forsa (Rigidity) ne‟ebe uja hanesan mistruasaun ho forma
oi-oin ka hafera ou hafahe mos entre sira seluk, hanesan rai henek, gravel, fatuk ne‟ebe fera sai ki‟ik
ka kombinasaun mos husi material sira seluk ne‟ebe uja ba misturasaun asfaltu betaun. Proporsaun ba
ageregadu grosu, ageregadu fino no filler wainhira presija ageregadu, maka presija prosesu para bele
hafahe no fase antes uja ageregadu ne‟e ba mistruasaun asfaltu.[4] klasifikasaun ageregadu fahe ba tolu
mak hanesan:

A. AGREGADU GROSU
Ageregadu grosu mak fatuk ki‟ik ne‟ebe ho nia mediu 2,36 mm ka hanesan Sieve ASTN No. 8. Iha
mistrasaun servisu halo ageregadu asfaltu, ageregadu asfaltu grosu ne‟e importante atu forma

6
Mix Design Ba Asfaltu

desempenho tamba establidade ida konaba mistrasaun husi Interlockingantar aggregate. Agregadu
grosu, maka agregadu ne‟ebé hó nia medida granula bo‟ot liu husi pineira No. 4 (4.75 mm).

B. AGREGADU FINU
Ageregadu finu mak fatuk ki‟ik ne‟ebe ho nia mediu 2,36 mm no hela iha sieve No. 200 (0,075 mm)
funsaun prinsipal husi ageregadu ne‟e atu fornese establidade no hamenus deformasaun permanente ba
misturasaun liu husi Interlocking no mudansa entre ageregadu. Agregadu Finu,maka agregadu ne‟ebé
nia medida granula finu liu husi pineira No. 4 (4.75 mm).

C. MINERAL FILLER
Mineral fillers mak hanesan material ida ne‟ebe ho nia mediu 200 (0,075 mm) filler nia funsaun atu
hamenus numero cavites iha misturasaun, bainhira akontese degere of filler ladiak maka sei fo inpaktu
ba brittle filler, no fasil tebes atu nakfera, kausa husi trafiku ida ne‟e nia todan iha parte seluk mos
degeree of filler nian nivel tun no fo inpaktu mos ba misturasaun sai Mushy iha temperature ne‟ebe
relativamente a‟as. Agregadu ensimentu(Filler Aggregate), maka parte husi agregadu finu ne‟ebé
minimu 75% nó liu pineira No. 200 (0.075 mm) no agregadu refere mak hodi utiliza ba misturasaun
asfaltu manas AC-WC tenke iha rekezitu hanesan iha tabela 2.3 sekuénsia tuir mai ne‟e:

Tabela 2.3 teste no rekezitu ba agregadu no filler

No Material Teste Metodu Rekezitu


Water absorption SNI 06-2456-1990 ≤ 3%
1 Agregadu Grosu Specific gravity AASHTO T85-81 ≥ 2.5 %
Loss angeles (Abration teste) AASTHO T96-77 ≤ 40%
Water absorption SNI 03-1970-1990 ≤ 3%
2 Agregadu Finu
Specific gravity AASTHO T85-81 ≥ 2.5 %
3 Filler Specific gravity AASTHO T85-81 0.5 – 9 gr/m3

2.4. MIX GRADING AC-WC


A. GRADASAUN HANESAN (UNIFORM GRADED)/GRADASAUN LOKE (OPEN GRADED)
Gradasaun hanesan / gradasaun loke mak hanesan dimensaun agregadu ne‟ebe maioria hanesan no
mos hetan agregadu finu ne‟ebe rejultadu menus liu ho nune‟e afeita ba cavity nia le‟et. Ageregadu
ne‟ebe ho gradasaun uniforme sei hamosu ba kamada pavimentu ho nia lalaok permeablity ne‟e a‟as,
nia establidade ba kamada refere menus no nia volume todan ne‟e ki‟ik.

B. DENSE GRADED
Gradasaun sorumutu hanesan misturasaun ba agregadu grosu no agregadu finu ho nia proporsaun
ne‟ebe hanesan, tamba ne‟e hanaran agregadu ho gradasaun ne‟ebe di'ak. Gradasaun refere sei fo
rejultadu ba kamada pavimentu ne‟ebe sei iha estabilidade ne‟ebe a‟as, watertigh (kedap air) menus,
lala‟ok ba drenajem la diak, no volume ba gradasaun refere boot.

7
Mix Design Ba Asfaltu

C. GRADASAUN LAKUNA (GAP GRADED)

Gradasaun lakuna hanesan misturasaun ne‟ebe la tama ka la tuir kategoria husi gradasaun rua (2) iha
leten. Agregadu ho gradasaun la diak ka a‟at jeralmente uja ba pavimentu flexivel hanesan
misturasaun ho fraksaun ida la iha ka fraksaun ne‟ebe oit-oan liu. Gradasaun refere bele hanaran
gradasaun lakuna, gradasaun Lakuna sei prodúz kamada pavimentu ne‟ebe ho nia kualidade ne'ebé
mak sei tau entre gradasaun rua (2) iha leten.
Determina distribuisaun konaba dimensaun agregadu ne‟ebe sei afeta ba tipu misturasaun asfaltu.
Gradasaun sorumutu (dense graded) sei produz misturasaun ho nia rigidity ne‟ebe boot liu halo
komparasaun ba gradasaun hanesan (uniform graded). Husi parte kelelahan, kekakuan mak hanesan
parte ida ne‟ebe importante tebes tanba sei afeta presaun no tensaun ba misturasaun asfaltu manas
impaktu husi todan ka presaun dinamiku husi movimnetu trafiku.[5]

Kompostu gradasaun agregadu atu halo misturasaun asfaltu, ne‟ebe sei hatudu husi porsentu ba todan
agregadu no filler, ne‟ebe tenke tuir kriteria husi tabela 2.4 tuir mai ne‟e.

Tabela 2.4 Gradasaun agregadu kompostu husi misturasaun ba asfaltu.


% Todan ne‟ebe passa kona‟ba total agregadu iha misturasaun
No.
Lataston (HRS)
Sieve Latasir (SS) Laston (AC)
Gradasaun Lakuna Gradasaun la Lakuna
(mm)
Klase A Klase B WC Base WC Base WC BC Base
37.5 100
25 100 90-100
19 100 100 100 100 100 100 100 90-100 76-90
12.5 90-100 90-100 87-100 90-100 90-100 75-90 60-78
9.5 90-100 75-85 65-90 55-88 55-70 77-90 666-82 52-71
4.75 53-69 46-64 35-54
2.36 75-100 50-72 35-55 50-62 32-44 33-53 30-49 23-41
1.18 21-40 18-38 13-30
0.600 35-60 15-35 20-45 15-35 14-30 12-28 10-22
0.300 15-35 5-35 9-2 7-20 6-15
0.150 6-15 5-13 4-10
0.075 10-15 8-13 6-10 2-9 6-10 4-88 4-9 4-8 3-7

Atu identifika klaru rejultadu husi tabela.IV gradasaun agregadu misturasaun ba afaltu iha mos grafiku
kurva baliza gradasaun agregadu, iha grafiku refere iha curva tolu (3), kurva gradasaun parte leten,
kurva gradasaun parte kraik no kurva gradasaun parte klaran, kurva tolu ne‟e ho nia objektivu ne‟ebe
diferente.
Objektivu husi kurva tolu (3) ne‟e maka hanesan tuir mai ne‟e:
1. Kurva parte leten no kraik nia funsaun hanesan sasukat ka baliza ba kurva klaran
2. Kurva klaran maka hanesan rejultadu husi gradasaun agregadu, karik kurva klaran refere ses
ka sai husi kurva parte leten no kraik signifika gradasaun agregadu sei la utiliza ba misturasan
asfaltu tanba la tuir espesifikasaun. Kurva gradasaun agregadu ne‟e maka hanesan iha figura.2
tuir mai ne‟e:

8
Mix Design Ba Asfaltu

Kurva Gradasaun Agregadu


100.0
90.0
(%)Porsentajem ne'ebe passa

80.0
70.0
60.0
50.0
40.0
30.0
20.0
10.0
0.0
0.03 0.28 2.78 27.78
Diametro Sieve (mm)

Baliza gradaaun parte kraik (%) Baliza gradasaun parte leten (%)
Baliza Gradasaun parte klaran (%)

Figura 2.2 Grafiku gradasaun misturasaun ba asfaltu betaun (Laston AC-WC) ho Gradasaun Grosu.

2.5. KARAKTERISTIKA MISTURASAUN ASFALTU


Funsaun husi karakteristika misturasaun asfaltu manas ne‟ebe presija husi asfaltu betaun mak hanesan
tuir mai ne‟e: stability, durability, flexibility, fatique resistance, skid resistance, immpermeability and
workability.[1]

A. ESTABILIDADE (STABILITY)
Establidade mak hanesan kapasidade kamara misturasaun kona‟ba dalan, ne‟ebe simu konsikuensia
husi movimento ou transito, sem akontese diferensia nia modelu, (deformasi) hanesan laloran tun
sae‟e (bleding). Presija konaba stablidade, kompara ho movimento ou transitu sira hotu, nomos
konsikuensia ba movimento ne‟ebe uja estrada refere. Dalan ne‟ebe ho nia atendimentu volume
transitu a‟as, no movimento todan presija misturaaun estrada ho establidade ne‟ebe presija uja ou
aproveita husi resultadu misturasaun ki‟ik.stablidade as bele aproveita no esforsu: husi ageregadu atu
nune‟e bele rabat, (dense grade) ageregadu nia rohan ou ninin vinu, asfaltu ne‟ebe halo ona
penetrasaun ho volume‟e ki‟ik, no asfaltu ne presija iha misturasaun ne‟ebe diak konaba prosesu hotu.

B. DURABILIDADE (DURABILITY)
Durasaun ou durability mak hanesan kapasidade materil misturasaun atu bele ajuda asfaltu husi klima,
mak hanesan be‟e no mudansa klima, ou akontese nakferera ne‟ebe hetan inpakt husi roda, movimentu
ne‟ebe bele fo inpaktu.

9
Mix Design Ba Asfaltu

1. Mudansa husi material ne‟ebe kesi (Bitumen) no husik (Bitumen) ki‟ik sira husi ageregadu, no
harahun ageregadu.
2. Faktores ne‟be fo inpaktu ba durasaun movimentu, (VIM) (Void in Mix) void in mix, ne‟e ki‟ik
hodi nune‟e akontese kamara sai naben no anin labele tama ba misturasaun laran.
3. Akontesimntu oksidadsaun no asfaltu sai rabat
4. VMA (Void in Mineral Agereggate) bo‟ot hodi nune‟e film asfaltu bele halo mahar.
5. Sekarik VMA no VIM ne‟ebe ita halo ho nia medida ki‟ik no misturasaun ba asfatu bo‟ot, maka
espera katak sei akontese estrada nakfera maka‟as.
6. Atu evita ho VMA, ne‟ebe bo‟ot uja ageregadu ne‟ebe halo gradasaun diak.
7. Film asfaltu ne‟ebe mahar, bele produs betano asfaltu ne‟ebe nia durasaun naruk, maibe espera
katak sei akontese estrada nakfera ne‟ebe maka‟as.

C. FLEXIBILIDADE (FLEXIBILITY)
Iha kapasidade konaba material kamara ba misturasaun, atu nune‟e bele tuir ou adapta tuir
deformasaun ne‟ebe akontese tan hetan impaktu husi movimentu trafiku n‟ebe dala fila fila sein
akontese nakfera no akontese mudansa volume. Karakter flesiblidade bele aproveita ho maneira: uja
ageregadu ho gradasaun lakuna hodi nune‟e bele uja VMA ne‟ebe bo‟ot, uja asfaltu ne‟ebe to‟os
(penetrasaun a‟as, no uja asfaltu ne‟ebe barak tebes hodi nune‟e aproveita VIM ne‟ebe ki‟ik.

D. SKID RESISTANCE
Skid resistance mak hanesan karakteristiku to‟os ne‟ebe mai husi material misturasaun hodi atende
forsa movimento trafiku sem akontese nakfera iha tempu udan ou bokon no iha tempu loro ou maran,
to‟os bele dehan atu asegura hodi labele akontese iha tempu halo movimento trafiku. Akontesimentu
nakfera ne‟ebe maka‟as tamba uja ageregadu vinu barak liu dala ruma mos hetan impaktu husi
formasaun rai ne‟e rasik. Wain hira uja asfaltu ne‟ebe los sei la akontese nakfera, forma ageregadu tuir
nia sistema ne‟ebe iha no tenke uja ageregadu maksimum.

E. FATIQUE RESISTANCE
Fatique resistance mak hanesan atu asegura material misturasaun Asfaltu Betaun, hodi simu
konsikunsi dala fila fila husi movimento trafiku sem akontese estrada nakfera. Foktores ne‟ebe fo
inpaktu mak hanesan Voids In Mx (VIM) ne‟ebe as‟s no volume asfaltu minimu liu bele akontese
strada nakfera lalais deit, Void Mineral Aggregate (VMA) no volume asfaltu ne‟ebe a‟as bele akontese
kamada asfaltu betona sai feleksiblidade, hodinune‟e fasil ba be‟e ne‟ebe sulin tuir nia dalan.

F. WORKABILITY
Fasil atu servisu (workability) mak hanesan karakteristiku ne‟ebe fasil material kamada misturasaun
atu halo to‟os hodi nune‟e tuir rejultadu to‟os ne‟ebe ita espera workability ne‟ebe hetan inpaktu husi:
ageregadu ne‟ebe nia gradasaun a‟as fasil hodi halao servisu halo kompara ho ageragadu ne‟ebe uja
gradasaun sira seluk, temperatura misturasaun ne‟be fo impaktu ba misturasaun material ne‟ebe kesi

10
Mix Design Ba Asfaltu

ageregadu ne‟eb ho nia karakteristiku Thermoplstic, no dalaruma material ne‟ebe ense Fillter bele
hamosu halao servisu ne‟ebe defisil liu tan.

G. IMPERMEABILITY
Impermeability mak hanesan kapasidade material misturasaun atu labele hetan akontesimentu husi
be‟e no anin. Be‟e no anin bele hamosu lalais prosesu hato‟os misturasaun betona asfaltu, no kaer
lalais ageregadu sira, maaterial misturasaun bele halo naben ho maneira: halo ki‟ik Voids in Mix (VIM)
no halo bo‟ot asfaltu nia Volume, bele mos uja ageregadu asfltu ne‟ebe rabat (Dense Graded).

2.6. VOLUME TESTE MATERIAL MISTURASAUN ASFALTU


Hafahe tipu volume husi misturasaun ba asfaltu betaun ne‟ebe formadu tiha ona ka to‟os tiha ona,
ne‟e maka hanesan iha figura tuir mai ne‟e:[2]

Figura 2.3 Lalaok Eskematika fahe Volume asfaltu betaun

Observasaun:
Vma = Volume Cavity entre mineral Agregadu (VMA)
Vmb = Volume Bulk misturasaun Asfaltu
Vmm = Volume misturasaun to‟os (Padat) no la iha Ar/anin
Vfa = Volume Ar/Anin ne‟ebe enche husi Asfaltu
Va = Volume Ar iha Misturasaun
Vb = Volume Asfaltu
Vba = Volume Asfaltu Ne‟ebe Rezerva Ba Agregadu
Vsb = Volume Agregadu (Baze Husi Material Bulk)
Vse = Volume Agregadu (Baze Husi material efektivu)

11
Mix Design Ba Asfaltu

2.7. METÓDU TESTE MARSHALL (MARSHALL TESTE)


Iha metodu refere fahe ba parametru tolu (3) ne‟ebe importante iha teste refere, hanesan todan
maximu ne‟ebe maka hanehan ka fai material teste molok atu rahun no mos bele dehan Marshall
Stability no deformasaun husi material teste refere permanente molok rahun i bele mos dehan
Marshall Flow, halo komparasaun entre Marshall Stability no Marshall Flow ne‟ebe bele dehan
Marshall Quotient (MQ). MQ mak hanesan rejultadu Stiffness (Speedo Stiffness), ne‟be hatudu katak
bele aguenta ba misturasaun asfaltu nune‟e deformasaun permanente nafatin.[4]

2.8. TESTE ANALIZA MISTURASAUN AC-WC


Analiza kalkulasaun ne‟ebe utiliza sei hetan husi metodu Marshall tuir espesifikasaun husi The
Asphalt Institute, MS-2 (1993), Espesifikasaun Jeral Husi Bidang Jalan Da Jembatan – Pusat
Penelitian No Pengembangan Jalan Dan Jembatan (2010).
Parámetru no formula analiza misturasaun asfaltu manas mak hanesan tuir mai ne'e:

a. Bulk specifiic gravity husi total agregadu:


Kompostu fraksaun husi agregadu: Agregadu Grosu, Agregadu Finu, no Filler, fraksaun husi agregadu
refere ida-idak ho nia material ne‟ebe diferente, ho rajaun ne‟e maka presija halo kalkulasaun husi
total Agregadu ba Bulk specific gravity ho formula tuir mai ne‟e:

............................................................................................. 1

Observasaun:
Gsb = Specific Weight Bulk Total Agregadu Iha Gr/Cc
P1, P2, P3, ..., Pn = Porsentu Husi Agregadu1, 2, 3, ..., n
Gsb1, Gsb2, Gsb3, ..., Gsbn = Specific Weight Bulk Husi Total Agregadu 1, 2, 3, ..., n

Material Filler difisill halo kalkulasaun ho atensaun, nune‟e mos wanhira material klaru (Apparent)
material Filler hatama ka kahur, wainhira hetan failansu dalabarak husik liu de‟it (Abaikan).

b. Efective specific gravity husi binder asfaltu:


Efective specific gravity (Gse) maka komparasaun entre todan material iha Ar (Udara) ho unidade
volume no temperatura ne‟ebe maka bele no mos todan bee destilasaun ho volume ne‟ebe hanesan no
temperatura bele garantia.

........................................................................................................................ 2

12
Mix Design Ba Asfaltu

Observasaun:

Gse = Efective specific gravity


Pmm = Total Porsentajem todan husi Misturasaun (100%)
Gmm = Misturasaun material (Berat Jenis) Maximu, cavity husi Ar Zero (0)
Pb = Degree Asfaltu husi material (berat jenis) maximu (%)
Gb = Material (Berat Jenis) Asfaltu

c. Specific weight teoritikal maximu husi misturasaun (Compacted Mixture)


Specific weight maximu husi misturasaun (Gmm) hotu-hotu ho Bider asfaltu ne‟ebe presija
kalkulasaun atu nune‟e Binder Cavity enche hotu ho Binder Asfaltu. Fo atensaun atu hetan rejultadu
ne‟ebe diak wainhira misturasaun Binder Asfaltu ne‟ebe atu hanesan ho binder asfaltu optimum.
Formula atu klkulasaun ba Gmm maka hanesan tuir mai ne‟e:

.................................................................................................... 3

Observasaun:
Gmm = Specific weight maximu husi misturasaun
Pmm = porsentu total todan misturasaun (100%)
Pb = Degree Asfaltu husi material (berat jenis) maximu (%)
Ps = porsentu husi Binde agregadu konaba total todan misturasaun
Gse = Efective specific gravity
Gb = Material (Berat Jenis) Asfaltu

d. Absorpsaun asfaltu
Absorsaun asfaltu maka hanesan porsentu husi total todan agregadu ne‟ebe la hanesan ho todan
misturasaun. Formulasaun atu kalkula Absorsaun asfaltu (Pba) meka hanesan:

............................................................................................. 4

Observasaun:
Pba = Absorsaun Asfaltu, Porsentu Total Agregadu (%)
Gsb = Bulk specific gravity husi Agregadu
Gse = Efective specific gravity husi Agregadu
Gb = Material (Berat Jenis) Asfaltu

13
Mix Design Ba Asfaltu

e. Binder asfaltu efektivu misturasaun


Binder asfaltu efektivu (Pbe) misturasaun asfaltu maka total binder asfaltu ne‟ebe hamenus ho total
asfaltu rejevadu husi partikel Agregadu. Binder asfaltu efektivu ne‟e sei falun agregadu iha parte liur
ne‟ebe to‟o ikus sei determina ka forma sai asfaltu, atu kalkula ba Pbe sei utiliza hanesan formula tuir
mai ne‟e:

– ............................................................................ 5

Observasaun:
Pbe = Binder asfaltu efektivu, porsentu total todan misturasaun
Pb = Binder Asfaltu, Porsentu total Misturasaun
Pba = Absorsaun Asfaltu, Porsentu Total Agregadu (%)
Ps = Porsentu husi Binde agregadu konaba total todan misturasaun

f. Cavity mineral agregat (void in the mineral aggregate)


Cavity entre Agregadu mineral (VMA) maka fatin husi mineral agregadu ne‟ebe sai formadu material
asfaltu, hanesan cavity husi Ar no volume asfaltu efektivu (binder asfaltu ne‟ebe la falun agregadu).
Kalkulasaun ba VMA bajeia ba Bulk Especific Gravity (Gsb) Agregadu no bele dehan hanesan
porsentu volume Bulk misturasaun ne‟ebe hato‟os (Dipadatkan). Kalkulasaun ba VMA husi total
todan misturasaun nebe sei utiliza hanesan formula tuir mai ne‟e:

............................................................................................ 6

Observasaun:
VMA = Cavity entre agregadu mineral, Porsentu volume Bulk
Gsb = Bulk Especific Gravity husi agregadu
Gmb = Material (Berat jenis) Bulk misturasaun ne‟ebe hato‟os (Dipadatkan)
Ps = Porsentu husi Binde agregadu konaba total todan misturasaun
Formulasaun atu kalkula VMA ba total todan agregadu maka hanesan tuir mai ne‟e:

– ........................................................ 7

Observasaun:
Pb = Binder asfaltu, total pursentu misturasaun
Gsb = Bulk Especific Gravity husi agregadu
Gmb = Material (Berat jenis) Bulk misturasaun ne‟ebe hato‟os (Dipadatkan)

14
Mix Design Ba Asfaltu

g. Cavity anin husi misturasaun (Void in the compated mixture)


Cavity anin husi misturasaun (Va) ka (VIM) iha misturasaun ba material teste asfaltu nian ne‟ebe iha
fatin Ar entre partikel agregadu ne‟ebe hafalun asfaltu. Atu determina porsentu ba Volume cavity Ar
nian sei utiliza formula hanesan tuir mai ne‟e:

............................................................. 8

Observasaun:
VIM ka Va = Cavity anin husi misturasaun hato‟os, total porsentu misturasaun
Gmm = Specific weight maximu husi misturasaun, cavity husi Ar Zero (0)
Gmb = Material (Berat jenis) Bulk misturasaun ne‟ebe hato‟os (Dipadatkan)

h. Cavity ar ne’ebe enche asfaltu (Void filled with asphalt)


Cavity Ar ne‟ebe enche asfaltu (VFA) maka hanesan porsentu cavity ne‟ebe hetan husi entre partikel
agregadu (VMA) ne‟ebe eche ho asfaltu, (binder asfaltu ne‟ebe la falun agregadu). Fomulasaun atu
kalkula ba VFA maka hanesan tuir mai ne‟e:

..................................................................................... 9

Observasaun:
VFA = Cavity Ar ne‟ebe enche asfaltu, porsentu husi VMA
VMA = Cavity entre agregadu mineral, Porsentu volume Bulk
VIM ka Va = Cavity anin husi misturasaun hato‟os, total porsentu misturasaun

i. Estabilidade no flow
Atu determina valor ka rejultadu hodi estabilidade sei identifika husi relojiu proving ring ne‟ebe
monta iha ekipamentu Marshall Teste, no depois halo konversi ho Tabela Kalibrasaun hanesan mos
proving ring ne‟ebe utiliza. Depois de ida ne‟e valor estabilidade refere presiza halo koreksaun ba
mahar husi material teste refere. Rejultadu ba Flow sei identifika númeru husi arlojiu flow, no mos iha
nia unidade ne‟ebe iha 1 unit = 0,01 mm, ho rajaun ne‟e la presiza halo konversi númeru ba
determinasaun flow.

j. Marshall Quotinte
Atu hatene skid resistance ba misturasaun asfaltu presiza halo analiza no buka valor Marshall
Quotiente (MQ). MQ maka hanesan rejultadu husi estabilidade nebe hafahe flow,formulasaun ne‟ebe
atu buka rejultadu MQ maka hanesan tuir mai ne‟e:

MQ = .................................................................................................................10

15
Mix Design Ba Asfaltu

Observasaun:
MQ = Marshall Quotiente
MS = Estabilidade Marshall (Kg)
MF = Skid Resistance Marshall (mm)

k. Dust Proportion (DP)


Dust proportion maka hanesan Ratio ka komparasaun entre degree agregadu ne‟ebe passa iha sive
no.200 ho degree asfaltu efetivu husi total todan misturasaun. Objetivu husi kalkulasaun DP atu hetan
rejultadu ne‟ebe diak husi planu ba asfaltu manas hanesan iha kriteria espesifikasaun ne‟ebe iha.
Formulasaun ne‟ebe sei utiliza atu kalkula ba Dust Proportion (DP) maka hanesan tuir mai ne‟e:

...........................................................................................................11

Observasaun:
DP = Dust Proportion
P0.075 = Degree Agregadu passa iha sieve no.200 (%)
Pae = Degree Asfaltu efektivu total todan husi misturasaun (%)

Husi Superpave Mix Design, ba material teste misturasaun asfaltu manas, Dust Proportion ne‟ebe
maka diak wainhira ratio husi meterial teste refere hetan 0.6 – 1.20. karik material teste balun
rejultadu DP > 1.20 signifika material teste refere nakonu ho Filler no asfaltu menus liu, ne‟ebe sei fo
impaktu ba karaktristika Marshall, no valor Stability Marshall sei aumenta, Flow Marshall sei tun,
VMA sei tun no VIM sei aumenta, VFA sei tun, Density sei aumenta, rejultadu ba Marshall sei
aumenta no rejultadu seu kontrariu, to ikus fo impaktu ba dura (Durability).

16
Mix Design Ba Asfaltu

3
METODOLOJIA PESKIZA

3.1. FATIN PESKIZA


Fatin ba peskiza proposta ida ne‟e hala‟o iha Laboratorium Universidade Nasional Timor Lorosa‟e
(UNTL), Fakuldade Enjeñaria Ciensia no Teknolojia (FECT), nó Departamentu Enjeñaria Civil
(DEC), Hera, Dili, Timor Lorosa‟e. Iha fatin peskiza refere sei utiliza espesifikasaun ne‟ebe relevante
ba prosesu misturasaun asfaltu manas.

3.2. TEKNIKU HALIBUR DADUS


Parte peskisa ida ne‟e atu analisa dadus husi resultadu peskisa nian ne‟ebe durante ne‟e halo iha
laboratorium, ne‟e mak hanesan agregadu grossu,agregadu fino, rai henek,fatuk u‟ut (filler),aspal
nomos mix / misturasaun asfaltu betaun ho metode marshall nia resultadu ba teste.

3.3. ANALISA DADUS


Iha parte ida ne‟e dadus sira ne‟e analisa uja espesifikasaun AC-WC,misturasaun ida tuir metodolojia
teste marshall nian no dadus sira ne‟e iha formatu ida iha tabela, desenu no iha mos grafiku bainhira
teste ba analisa dadus hotu. Analisa dadus ida ho nia objetivu atu hatene karakteristika Asphalt
Concrete-Wearing Course (AC-WC).

3.4. MATERIAL NO EKIPAMENTUS PESKIZA


3.4.1. MATERIAL PESKIZA
Material ne‟ebe utiliza ba peskiza ida ne‟e maka hanesan:
1. Agregadu (Agregadu Grosu, Agregadu Finu no Filler)
2. Asfaltu Betaun (AC) 60/70

17
Mix Design Ba Asfaltu

3.4.2. EKIPAMENTUS PESKIZA


Ekipamentus ne‟ebe utiliza ba teste ne‟e ofrese husi Fakuldade Enjeñaria Cinsia Teknolojia, iha
Departamentu Enjeñaria Civil, ekipamentus ne‟e maka hanesan:

a. Makina teste asfaltu


Makina ne‟ebe sei utiliza ba teste asfaltu betaun maka hanesan makina Teste Penetrasaun, Makina
Teste Drop Soft no Makina Teste Drop Flame.

b. Makina teste agregadu


Ekipamentus ne‟ebe sei utiliza ba teste agregadu maka hanesan makina los angeles (teste absorpsaun),
makina atu hamaran material (oven), dasi / balanço, picnometer, water bath, sive analisis Kompletu.

c. Makina misturasaun metodu marshall teste


Prosedimentu ba marshall teste ekipamentus nebe sei utiliza maka hanesan:
1. Makina hanehan (press)
2. Ekipamentu mold
3. Ekipamentu kompaktasaun automatiku
4. Ekipamnetu ejektor
5. Makina water bath
6. Ekipamentus ne‟ebe bele utiliza ka fasilita ba teste refere maka hanesa fugaun, termometru,
spatula, balanço no seluk-seluk tan ne‟ebe presiza.

3.5. ETAPA PESKIZA


Atu fasilita hodi teste misturasaun asfaltu ne‟ebe maka la‟o ho diak maka presija iha etapa ba servisu
hanesan tuir mai ne‟e:

1. Etapa preparasaun material no ekipamentus


Antes atu hala‟o servisu ruma presiza halo preparasaun uluk ba feramentus ne‟ebe sei utiliza iha
prosesu servisu nia laran, hodi nune‟e fasil ba ita atu hala‟o servisu no servisu refere bele lao tuir
planu ne‟ebe ita hakarak.

2. Etapa teste material


Iha etapa ida ne‟e meterial ne‟ebe sei halo teste ba misturasaun asfaltu betaun ne‟ebe kompostu husi
agragadu no binder asfaltu, objektivu husi teste refere atu hatene karakteristika husi material nia
kualidade tuir espesifikasaun. Espesifikasaun ne‟ebe sei utiliza ba teste misturasaun asfaltu betaun
refere tuir Bina Marga, AASTHO no ASTM.

18
Mix Design Ba Asfaltu

3. Etapa misturasaun Agregadu /teste material


Iha etapa ida ne‟e atu determina material agregadu no filler ba prosesu misturasaun ba asfaltu betaun
tuir espesifikasaun Bina Marga 2010, AASTHO no ASTM. Misturasaun AC-WC sei halo teste ho trial
and error.

4. Etapa planeadu ba Degree Asphalth


Etapa ida ne‟ebe atu determina degree asphalt (klaran/ideal) atu hatene rejultadu ba degree asphalt
mak sei uja formula hanesan tuir mai :
Pb = 0.035(%CA) + 0.045 (%FA) + 0.18 (%FF) + K ....................................................... 12

Observasaun:
Pb = Degree asphalt (klaran/ideal) porsentu ba misturasaun nia todan
CA = Agregadu grosu, porsentu ne‟ebe hela iha sieve No.8
FA = Agregadu finu, porsentu ne‟ebe passa husi sieve No.8 no hela iha sieve No.200
FF = Porsentu agregadu minimal 75% passa iha sieve No.200
K = Konstante (valor konstante mais ou menus 0.50 – 1.0 ba AC no HRS)

5. Etapa prosesu misturasaun / teste material


Iha etapa prosesu misturasaun ida ne‟e atu halo/kahur material tuir BLENDING COMPOSITION OF
AGGREGATE FOR CRUSHED AGGREGATE FOR ASPHALT CONCRETE, material teste hafahe ba
parte tolu (3) no kada material teste refere ho nia porsentu ne‟ebe hanesan 4.5%, 5.0%, 5.5%, 6.0% no
6.5%., ne‟ebe totala material teste hamutuk sanolu resin lima (15). Etapa prosesu misturasaun material
ne‟e maka hanesan tuir mai ne‟e:
a. Tetu agregadu tuir porsentu gradasaun ne‟ebe iha kada material no misturasaun nia todan
hamutuk mak 1200 gr.
b. Aspal halo manas tiha ho nia temperature 140 c – 190 c, depois halo misturasaun aspal ho
agregadu to‟o hanesan uja makina AMP.
c. Hot mix ne‟e hatama ba mould ne‟ebe mak kose olie tiha ona iha ninia lolon no okos, tesi surat
tahan kabuar hanesan ho diametro mould no tu‟u ho spatula ±15 iha ninia sorin-sorin.
d. Kompaktasaun halo ho kompaktassaun automatika hamutuk dala 75x2 ba (leten no kraik)
e. Kompaktasaun hotu hasai material teste no halo malirin tiha depois mak hasai tan fali husi
mould ho makina ne‟ebe ajuda maka ejector ida htu fo kode ba kada sample.
f. Material teste pronto para atu tama etapa marshall teste

6. Etapa marshall teste


Iha etapa ida ne‟e halo para atu hatene degree aspal optimum no atu hatene karakteristika kada
material teste 15 ne‟e. Prosedimentu ba servisu Marshall teste sira mak hanesan tuir mai ne‟e:

a. Hamo‟os fo‟er ne‟ebe belit iha material teste hanesan surat tahan no sukat nia mahar/altura ba
forma ha‟at (4) ne‟ebe la hanesan no foti nia total deit, depois tetu ninia todan.

19
Mix Design Ba Asfaltu

b. Hoban iha be‟e laran 10 – 15 minutu par a bele jenuh, hotu tiha tetu iha be‟e laran.
c. Hasai material teste husi be‟e laran hamaran ho hena para nia SSD (Saturated Surface Dry).
d. Material teste hoban iha be‟e laran (water bath) ho temperature 60 C, durasaun tempu fahe ba
rua (2): 30 minutus ho 24 horas.
e. Parte Makina teste nia ulun ka (parte leten) kose oli para material teste fasil atu hasai.
f. Foti material teste sai husi water bath, hatu‟ur pas iha klaran parte okos nian, depois duku nia
ulun ne‟ebe nia funsaun para atu hanehan material no tau nia arlojia ida ne‟ebe atu le‟e nia flow
meter.
g. Arlojia flow meter ne‟e monta ba kualker deit iha sorin ida.
h. Arlojia atu le‟e stability no flow meter stel/muda halo zero.
i. Material teste sei fo pressaun ho velosidade 50.8 mm (2 ins) por minute, no parte seluk ita mos
le‟e nia stability marshall no flow meter.

7. Etapa determinasaun degree asphalt optimum


Atu hetan degree aspal optimum pela primeira vez sura lai parametro marshall ne‟e mak stability,
VIM, VMA, VFA no le‟e mos parametro seluk iha youtube no kompanha balun, ne‟ebe tuir duni
espesifikasaun ba mix nian. Depois nia resultadu desenu iha grafiku ne‟ebe iha relasaun entre degree
aspalt ho stability marshall. Husi grafiku bele hare degree aspalt ne‟ebe mak taka ba espesifikasaun.

8. Etapa halo teste ba degree asphalt optimum

Prosesu ida ne‟e material teste Degree Asphalt optimum no uja additive weifix-be 0.3% kona ba misturasaun
asfaltu. Material teste hamutuk sanolu (10) entaun sample hamutuk 15.

9. Etapa teste marshall imersion


Iha etapa ida ne‟e teste marshall ba material teste ne‟ebe hoban iha bee laran ho nia durasaun 30
minutus, material teste lima (5) ne‟ebe la inklui ho additive weifix-be. Depois teste marshall ho
durasaun 24 horas sample hamutuk 10 teste ho additive weifix-be.prosesu ida hanesan mos prosesu
teste ne‟ebe hala‟o ona liu ba,nia objetivu atu hatene nia karakteristika misturasaun asfaltu betaun
ne‟ebe uja additive weifix-be ne‟e.

10. Etapa analiza dadus


Iha etapa ida ne‟e dadus hotu-hotu foti husi etapa teste por teste depois analisa hodi hetan ninia
konkluzaun husi peskisa ida ne‟e mak atu hatene factor saida mak influensia husi additive weifix-be
kona ba nia karakteristika misturasaun aspal betaun AC-WC nian.

Etapa peskiza ne‟ebe mensiona ona iha leten tuir sistematika ba proposta, hakerek nain / eskritoriu sei
forma diagrama hanesan tuir mai ne‟e:

20
Mix Design Ba Asfaltu

DIAGRAMA BA ETAPA PESKIZA

Hahu

Preparasaun material no ferramentus

Teste material

ASPHALT AGREGADU GROSU NO FINU


a. Sieve Analisis
a. Penetrasaun b. Absortion teste (Los Angeles)
b. Drop Flame c. Specific Gravity
c. Drop Soft FILLER
d. Daktilitas a. Sieve Analisis No.200
b. Specific Gravity

Não
Rejultadu teste tuir espesifikasaun
SNI, AASTHO no ASTM

Sim
Buka degree asfaltu optimum

Teste material oin lima (5) ho nia degree asfaltu


4.5%, 5.0%, 5.5%, 6.0%, 6.5%

Teste uja metode marshall

Analisa dadus no resolve problema

RESULTADU TESTE ASFALTU RESULTADU TESTE AGREGADU


a. Sieve Analisis
a. Penetrasaun b. Absortion test (Los Angeles)
b. Drop Flame c. Specific Gravity
c. Drop Soft RESULTADU TESTE METODE
d. daktilitas MARSHALL
a. Karakteristika misturasaun aspal
betaun (Stability, Flow, VIM, VFB,
VMA no MQ

Konkluzaun

Remata

Figura 3.1 Diagrama ba Etapa Peskiza

21
Mix Design Ba Asfaltu

BIBLIOGRÁFIA

[1]. Sukirman S, 2003, “Beton aspal camputan panas, granit, Bandung”.

[2]. Departement pekerjaan umum, 1983 / 2000b, pedoman perencanaan campuran beraspal
panas (dengan pendekatan kepada mutlak), badan penelitian dan pengembangan PU,
departamen pekerjaan umum, Jakarta.

[3]. Krebs dan Walker 1971, “Komponen-komponen ini dicampur dan kemudian dipadatkan di
tempat pekrjaan dalam kondisi masih panas dengan temperature minimal 225oF”.

[4]. Shell Bitumen, 1990, The shell bitumen hand book, published by shell bitumen, east molesey
serrey

[5]. Utomo, R. Antariko, 2008, Gradasi agregat gabungan untuk campuran aspal

22

Você também pode gostar