Você está na página 1de 162

MONOGRAFIA

ESTUDU NO ANALIZA BA KAZU MAKRO DRENAJEN NE’EBÉ FÓ IMPAKTU BA


SEGURANSA TRÁFIKU NO DURABILIDADE ESTRADA STA. 0+000 – STA.
1+095, RUA ABILIO MONTEIRO, DÍLI

Husi

Elizario Pereira
2013.02.02.020

DEPARTAMENTU ENJEÑARIA SÍVIL


FAKULDADE ENJEÑARIA, SIÉNSIA NO TEKNOLOJIA
UNIVERSIDADE NASIONÁL TIMÓR LOROSA’E

Hera, Jullu 2017


DEKLARASAUN BA AUTORIA SERVISU NIAN NE’EBÉ APREZENTA
Hato’o traballu ne’e ba Universidade Nasionál Timór Lorosa’e hó rekezitu sira iha parte halo
obtensaun ba Grau Lisensiadu iha “Enjeñaria Sívil”

Ha’u Eizario Pereira, deklara katak durante serbisu núdar kursu ikus nian ho grau
Lisénsiatura, Iha Fakuldade Enjeñaria Siénsia no Teknolojia, Departamentu Enjeñaria
Sívil iha Universidade Nasionál Timór Lorosa’e, katak ha’u nia autoria ne’ebé iha sub
kompromisu hahí nian, iha fonte sira hotu ne’ebé nakfahe ba referensiada sira.

Estudante

Elizario Pereira

DEPARTAMENTU ENJEÑARIA SÍVIL


FAKULDADE ENJEÑARIA SIÉNSIA NO TEKNOLOJIA
UNIVERSIDADE NASIONÁL TIMÓR LOROSA’E

Hera, Jullu 2017


ii
PARASER HUSI ORIENTADOR ATU ENTREGA TRABALLU DEFINITIVU
NE’EBÉ HATO’O TIHA ONA

Hato’o traballu ne’e ba Universidade Nasionál Timór Lorosa’e hó rekezitu sira iha parte halo
obtensaun ba Grau Lisensiadu iha “Enjeñaria Sívil”

Hato’o traballu kursu ikus nian ne’ebé dezenvolvidu husi estudante Elizario Pereira
ho títulu Estudu no analiza ba kazu makro ne’ebe fó impaktu ba seguransa tráfiku no
durabilidade estrada sta. 0+000 – sta. 1+095, rua Abilio Monteiro, Díli , hó akordu tuir
regras sira estipulada tiha ona iha Universidade Nasionál Timór Lorosa’e, ne’e mai ami
konferidu no hasoru iha kondisaun sira ne’ebé hato’o iha prova sira públika nian.

Konkordasaun husi
Dosente Orientador Dosente Ko-Orientador

Alfredo Ferreira, ST., M.Sc Sergio Miguel Freitas, ST.

DEPARTAMENTU ENJEÑARIA SÍVIL


FAKULDADE ENJEÑARIA SIÉNSIA NO TEKNOLOJIA
UNIVERSIDADE NASIONÁL TIMÓR LOROSA’E

Hera, Jullu 2017

iii
PARESER HUSI DEPARTAMENTU ENJEÑARIA SIVIL ATU ENTREGA
TRABALLU DEFINITIVU NE’EBE HATO’O TIHA ONA
Hato’o traballu ne’e ba Universidade Nasionál Timór Lorosa’e hó rekezitu sira iha
parte halo obtensaun ba Grau Lisensiadu iha “Enjeñaria Sívil”

Hato’o traballu kursu ikus nian ne’ebé dezenvolvidu husi estudante Elizario Pereira
hó títulu “Estudu no analiza ba kazu makro ne’ebe fó impaktu ba seguransa tráfiku no
durabilidade estrada sta. 0+000 – sta. 1+095, rua Abilio Monteiro, Díli” hó akordu tuir
regras sira estipulada tiha ona iha Universidade Nasionál Timór Lorosa’e, ne’e mai ami
konferidu no hasoru iha kondisaun sira ne’ebé hato’o iha prova sira públika nian.

Diretor Departamentu

Tomas Soares Xavier, M. Eng

DEPARTAMENTU ENJEÑARIA SÍVIL


FAKULDADE ENJEÑARIA SIÉNSIA NO TEKNOLOJIA
UNIVERSIDADE NASIONÁL TIMÓR LOROSA’E

Hera, Jullu 2017


iv
Aseitasaun ba Ezame

Monografia Ne’e Kuriji No Deklara Hotu Nomós Konkorda Ona Kritéria Ida Atu Tuir
Exame Programa Lisensiatura iha Universidade Nasionál Timór Lorosa’e
Fakuldade Enjeñaria, Siénsia No Teknolojia, Departamentu Enjeñaria Sívil

Ho Títulu;
Estudu no Analiza ba Kazu Makro ne’ebe fó Impaktu ba Seguransa Tráfiku no
Durabilidade Estrada Sta. 0+000 – Sta. 1+095, Rua Abilio Monteiro, Díli

Husi
Elizario Pereira
2013.02.02.020

Kuñesimentu

Dosente Orientador Dosente Ko-Orientador

(Alfredo Ferreira, ST., M.Sc.) (Sergio Miguel Freitas, ST.)

Diretor Departamentu

(Tomas Soares Xavier, M. Eng)

DEPARTAMENTU ENJEÑARIA SÍVIL


FAKULDADE ENJEÑARIA SIÉNSIA NO TEKNOLOJIA
UNIVERSIDADE NASIONÁL TIMÓR LOROSA’E

Hera, Jullu 2017


v
UNIVERSIDADE NASIONÁL TIMÓR LOROSA’E
FAKULDADE DE ENJEÑARIA, SIÉNSIA NO TEKNOLOJIA
DEPARTAMENTU ENJEÑARIA SÍVIL
Hera – Díli, PO. Box. 317, Telemóvel 76985681

KARTA NOMEASAUN BA EZAMINADOR SIRA


No. : 25 /UNTL/ FECT/ Dir /DCE/ VII /2017
Departamentu Enjeñaria Sívil liu husi koordenador Monografia nomeia dosente
ne’ebé sai ezaminador mak hanesan tuir mai :
No Naran Pozisaun
1 Justino da Costa Soares, M.Eng 1º Examinador
2 Tomas Soares Xavier, M.Eng 2º Examinador
3 Alfredo Ferreira, ST., M.Sc. Moderador
Atu fó ezame ba estudante:
Naran : Elizario Pereira
No. Telefóne : 76805148 / 73270769
Títulu Monografia : Estudu no Analiza ba Kazu Makro Ne’ebe fó Impaktu ba Seguransa
Tráfiku no Durabilidade Estrada Sta. 0+000 – Sta. 1+095, Rua Abilio
Monteiro, Dili.
Loron : Quarta-feira
Data ezame : 19 de Julho de 2017
Hóras : 12:00 – 13:00
Sala : Seminar Engenharia Civil
Mak ne’e de’it karta nomeasaun ba atensaun no serbisu hamutuk la haluha hato’o
obrigadu wa’in.
Hera, 10/ 07/2017
Kuñesimentu ba

Diretor Departamentu Eng. Sivil Koordenador Monografia

(Tomas Soares Xavier, M. Eng) (José Maria C. B. Ximenes, M. Eng)

vi
MOTTO

Matenek hanesan fatuk sira iha mota laran


Wainhira sira esforsu-an no lao tuir korenti be’e,
sira sei sulin hanesan be’e iha mota no sei atinji sira nia objetivu
Wainhira sira la esforsu-an, sira sei mout
Elizario Pereira

Husi mehi, hau hato’o esperansa


Husi realidade, hau esforsu
Ba loron aban mak misteriu
Mehi bá, tamba Na’i Maromak sei realiza ita nia mehi
Elizario Pereira

vii
PÁJINA DEDIKASAUN

Monografia ida ne’e, ha’u dedika ba Aman Maromak, ba ha’u nia almamater
Universidade Nasional Timór Lorosa’e.
Ba ha’u nia familia Pereira no Guimarães, espesiál ba Pai Martinho Pereira, Maen Rita da
Costa Guimarães, ba maun-alin sira; Elio, Mauriçio, Sujana, Gaudénçio, Alexandra,
alin Elvino no ba kolega tomak husi Departamentu Enjeñaria sivil.

Hera,......../......../2017

Elizario Pereira

viii
AGRADESIMENTU

Núdar Maromak oan no halo ita hanesan ho Maromak Nia ilas, ho hakraik-an hakerek
na’in haklaken no hahí Na’i Maromak nia naran nafatin, no mós ho grasa no bensaun Na’i
Maromak nian hakerek na’in bele elabora monografia ho tópiku “Estudu no Analiza ba
Kazu Makro Drenajen ne’ebe fó Impaktu ba Seguransa Tráfiku no Durabilidade
Estrada Sta. 0+000 – Sta. 1+095, Rua Abilio Monteiro, Dili”. Monografia ne’e elabora atu
bele prienxe rekezitu sira iha parte halo obtensaun ba Grau Lisensiadu iha Departamentu
Enjenaria Sivil, Fakuldade Enjeñaria Siensia no Teknolojia, Universidade Nasional Timor-
Lorosa’e.
Konteudu gerál monografia ne’e kompostu husi kapítulu ne’en (6) mak hanesan
Introdusaun, Kondisaun Ezistente, Enkuadramentu Teóriku, Metodolojia Peskiza, Diskusaun
no Resultadu no Enseramentu.
Durante elaborasaun monografia ne’e, hakerek nain hetan suporta no orientasaun husi
diversus parte. Liu husi opotunidade ne’e hakerek nain hato’o profundu sentidu
agradesimentu no obrigadu wa’in ba :
1. Dr. Franscisco Miguel Martins, Ph. D. hanesan reitór Universidade Nasionál Timór
Lorosa’e (UNTL).
2. Eng. Mariano Renato M. Da Cruz, ST., M. Eng. hanesan Dekanu Fakuldade
Enjeñaria, Siénsia no Teknolojia;
3. Eng. Tomas Soares Xavier, M. Eng. hanesan Diretor Departamentu Enjeñaria Sívil;
4. Eng. José Maria C. B. Ximenes, M. Eng. hanesan Vise-diretor Departamentu
Enjeñaria Sívil;
5. Eng. Alfredo Ferreira, ST., M.Sc. hanesan dosente orientador ne’ebé mak orienta
hakerek na’in hodi bele hakerek monografia ida ne’e ho diak;
6. Eng. Sergio Miguel Freitas, ST. hanesan dosente ko-orientador ne’ebé mak orienta
hakerek na’in hodi bele hakerek monografia ida ne’e;
7. Eng. Justino da Costa Soares, M. Eng. no Eng. Tomas Soares Xavier, M. Eng.
ne’ebé sai hanesan ezaminador iha ezame ikus nian.
8. Dosente sira mak la temi naran iha Departamentu Enjenaria Sívil ne’ebé eduka no
orienta ona hakerek nain durante iha banku Universidade;
9. Almamater Universidade Nasionál Timór Lorosa’e (UNTL), hanesan Kapitál fini ba
Dezenvolvimentu Nasaun;

ix
10. Ba Pai Martinho Pereira, ba Maen Rita da Costa Guimarães, ne’ebé durante ne’e
haka’as-an sempre fo suporta, korazen no orasaun; ba maun-alin sira Elio, Sujana,
Alexandra no alin Elvino.
11. Família sira ne’ebé durante ne’e fó hanoin no suporta iha ha’u nia estudu; Tiu Julio,
Tia Etelvina Dias Quintas, no Tiu Sergio Cristovão.
12. Matebian sira: Avô Lakha-choli no avó Maria Cristina, Avô Oscar da Costa
Guimarãess no avó Angelina da Costa Guimarães , Maun Mauriçio Pereira no
Gaudénçio Pereira Guimarães.
13. Ba maluk Aquino, Desidério, Juvênçio, Zakarias, Nedália, Maria Gabriela, Cam,
Auriu, Ensu, Fernandu, Sonio no maluk sira seluk ne’ebé ajuda hakerek na’in durante
halo peskiza. Laiha buat kmanek no murak ne’ebé hakerek na’in atu oferese ba
orgaun mensionadu tomak, so liafuan obrigadu no agradese wa’in no espera katak ita
nia favor sei hetan Grasa no Bensaun husi Aman Maromak.

Hakerek na’in deklara katak iha Monografia ida ne’e sei dook husi perfeitu ho nune’e
hakerek na’in espera katak krítika ka sujestaun ne’ebé konstrutivu ho objetivu hodi kompleta
frakeza ne’ebé iha eskrita ne’e.

Hera,....../......../2017

Elizario Pereira

x
ABREVIATURA

DNE = Diresaun Nasional Estatistika


BOQ = Bill Of Quantity
DNMG = Diresaun Nasional Meteorolojia no Geofisika
WHO =World Health Organization
IDF = Intensity Duration Frequency
GPS = Global Positioning System
K.D. ATL = Kanal Drenajen Avenida Tuana-laran
K.D. RAM = Kanal Drenajen Rua Abilio Monteiro
K.D. RDACR = Kanal Drenajen Rua Dom Aleixo Corte Real

xi
NOTASAUN

Rh (X) = valor persipitasaun masimu diaria


= valor persipitasaun mediu masimu (mean)
N = total dadus persipitasaun
∑ = somatoriu
Sd = Desviu Padraun
Cv = koefisiente variasaun
Cs = koefisiente asimetria
Ck = koefisiente kurtoses
XT = altura persipitasaun (mm)
K = valor variavel redusaun Gauss
p = probabilidade
m = númeru klasifikasaun hahú husi 1,2,3..
T = periodu retornu T,(annual)
Yn = valor redusaun mediu (Reduce mean)
Sn = valor redusaun estandarte deviasaun (Reduce Standard Deviation)
YT = valor variasaun redusaun (Reduce Variate)
Log = logaritmu
Xh2 = parametru Chi-kuadradu
G = total sub-grupu
Oi = total valor observasaun iha sub-grupu ba-i
Ei = total valor teoretiku iha sub-grupu ba-i
ΔX = diferensa kuadradu
dk = grau liberdade
P(X) = probabilidade observasaun
P’(X) = luan area iha kurva normal nia okos
R = valor R=2 ba distribuisaun Normal no Binominal, no valor R=1 ba distribuisaun
poisson
e = númeru natural = 2.71828
tc = tempu konsentrasaun (minutu) / (oras)
ti = tempu inlet (minutu) / (oras)
td = tempu kondusaun (minute) / (oras)
L = korenti be’e nia naruk (m)
Ls = kanal drenajen nia naruk (m)
nd = koefisiente impedimentu superfisial husi Tabela AII-10, (Aneksu II).
S = inklinasaun superfisie rai (%)
V = velosidade be’e iha kanal (m/s)
Ʈ = tensaun sizalamentu (N/m2)
γ = densidade be’e ( γ = 10^4 N/m3)
I = intensidade udan (mm/oras)
RT = planu persipitasaun bazeia ba periodu retornu (mm)
Pn = projeksaun kresimentu populasaun (ema)
Po = total populasaun aktual (ema)
Tn = tinan ba n
To = tinan aktual
Ka = konstanta Aritmátika
P1 = total populasaun ne’ebe determinadu iha tinan ba I
P2 = total populasaun ne’ebe determinadu iha tinan ikus nian
T1 = tinan dahuluk ne’ebe determinadu
T2 = tinan daruak ne’ebe determinadu
xii
r = kresimentu populasaun médiu annual (%)
n = periodu projeksaun (tinan)
Ŷ = valor variavel bazeia ba liña regresaun
X = variavel independente
a = konstanta
b = koefisiente liña regresaun linear
k = koefisiente korelasaun
Qhg = debitu masimu ka debitu hidrolojia (m3/s)
C = koefisiente korenti be’e kompostu (Formula 3.43)
Cs = koefisiente reservatoriu (Formula 3.45)
A = área kaptasaun (ha)
Q = kapasidade kanal ho kondisaun ezistente (m3/s)
F = área seksaun kanal bokon (m2)
V = velosidade be’e iha kanal (m/s)
S = inklinasaun baze kanal (%)
ΔH = diferensa elevasaun kanal (m)
t2 = leitura vizada ba kotuk (m,cm,mm)
t1 = leitura vizada ba oin (m,cm,mm)
Ls = kanal nia naruk (m)
n = valor koefisiente Manning husi Tabela AII-7 (Aneksu)
nc. = koefisiente Manning Kompostu
Pi = perímetru kanal ho tipu material ida-ida
ni = koefisiente Manning bazeia ba tipu material ida-ida
N = total seksauk kanal ne’ebe harí ho material ne’ebe la hanesan
H = altura total kanal (m)
yn = altura be’e hidraulika ho kondisaun metade (m)
yo = altura be’e hidraulika ho kondisaun nakonu (m)
do = altura/diametru kanal ho kondisaun nakonu (full bank) (m)
V = velosidade be’e iha kanal ho kondisaun metade (m/s)
Vo = velosidade be’e iha kanal ho kondisaun nakonu (full bank) (m/s)
R = raiu hidraulika kanal ho kondisaun metade
Ro = raiu hidraulika kanal ho kondisaun nakonu (full bank)
Q = kapasidade kanal ho kondisaun metade (m3/s)
Qo = kapasidade kanal ho kondisaun nakonu (full bank) (m3/s)
F = luan seksaun kanal bokon ho kondisaun metade (m2)
Fo = luan seksaun kanal bokon ho kondisaun nakonu (full bank) (m2)

xiii
ESTUDU NO ANALIZA BA KAZU MAKRO DRENAJEN NE’EBE FÓ IMPAKTU BA
SEGURANSA TRÁFIKU NO DURABILIDADE ESTRADA STA. 0+000 – STA.
1+095, RUA ABILIO MONTEIRO, DILI

Naran Estudante : Elizario Pereira


NRE : 2013.02.02.020
Departamentu : Enjeñaria Sivil FECT-UNTL
Dosente Orientador : Eng. Alfredo Ferreira, ST., M.Sc.
Eng. Sergio Miguel Freitas, ST.

Abstratu

Problema infraestrutura drenajen iha sidade Dili esensialmente ligasaun ho problema


inundasaun fó impaktu negativu ba durabilidade estrada no kauza inseguransa ba tráfegu.
Disponibilidade infraestrutura, kapasidade kanal drenajen no kualidade konstrusaun drenajen
ne’ebe mínimu kauza eksesu ba frekuensia inundasaun iha sidade Dili. Atu minimiza impaktu
negativu refere, presiza iha estudu no planejamentu ne’ebe diak iha kontestu atu garante
kualidade, durabilidade no sustentabilidade konstrusaun drenajen.
Estudu ne’e, pretende atu analiza kazu makro drenajen ne’ebe fó impaktu ba seguransa
tráfiku no durabilidade estrutura estrada iha Rua Abilio Monteiro, Dili ho objektivu propór
kondisaun ideal atu bele hetan sistema makro drenajen ne’ebe tuir kritériu tékniku,
ekonomiku, no ambiental atu asegura seguransa trafiku no durabilidade estrutura estrada.
Metodolojia ne’ebe utiliza iha estudu ne’e maka halibur dadus espasial, dadus
hidrolojia, dadus hidraulika inklui dadus sira seluk. Analiza hidrolojia realiza atu bele
determina planu debitu (Qhg). Prediksaun planu debitu realiza ho analiza frekuensia konaba
dadus persipitasaun udan ho periodu retornu tinan rua 2 ho utiliza metodu Log Pearson Tipu
III. Kalkulasaun intensidade udan determina ho utiliza formula Manonobe. Planu debitu
(Qhg) kalkula ho metodu rasional inklui mos kalkulasaun planu debitu domestiku. Sei halo
analiza hidraulika atu kontrola kapasidade kanal drenajen ezistente (Qhk). Entretantu, husi
estudu ne’e sei halo analiza ba informasaun liu husi aplikasaun kestionariu ba komunidade
lokal sira iha area estudu.
Husi resultadu estudu, determina katak kapasidade kanal drenajen ezistente la sufisiente
atu bele halibur debitu hidrolojia ne’ebe akontese iha kanal drenajen ida-ida ho variasaun
entre 0.801 m3/s to’o 4.949 m3/s, entretantu kapasidade kanal drenajen ezistente mos ho
variasaun entre 0.213 m3/s to’o 3.954 m3/s. Faktor Inklinasaun baze kanal ezistente ne’ebe
ki’ik influensia forsa sizalamentu (shear force) ki’ik ho variasaun entre 0.49 to’o 18.05 N/m2
prejudika movimentu be’e no kauza kontrasaun iha kanal. Entretantu, kanal drenajen ne’ebe
la sufisiente laos tamba problema faktor tekniku, maibe mos faktor umanu ne’ebe laiha
konsiensia hodi soe foer arbiru, kauza foer akumula iha kanal drenajen laran hodi okupa
espasu ne’ebe ikus mai bele hamosu inundasaun.
Bazeia ba konseitu ideal husi estudu ne’e, propór atu halo dimensionamentu atu normaliza
problema drenajen iha Rua Abilio Monteiro liu husi aumenta variavel balun hanesan :
aumenta dimensaun kanal ho variasaun kapasidade kanal entre 0.801 m3/s to’o 4.949 m3/s,
planu velosidade ideal V = 1.50 m/s ho variasaun inklinasaun entre 0.001 to’o 0.002.
Entretantu, forsa sizelamentu ne’ebe akontese ho variasaun entre 4.37 N/m2 to’o 5.90 N/m2.

Liafuan xave: Drenajen, inundasaun, debitu hidrolojia, debitu hidraulika, forsa sizelamentu
xiv
STUDY AND ANALYSIS OF MACRO-DRAINAGE CASES THAT HAVE IMPACTED
ON TRAFFIC SAFETY AND DURABILITY OF THE ROAD STAGE 0+000 – STAGE
1+095, DILI, ABILIO MONTEIRO STREETS

Student Name : Elizario Pereira


Reg.No : 2013.02.02.020
Department : Civil Engineering FECT-UNTL
Advisors : Eng. Alfredo Ferreira, ST., M.Sc.
Eng. Sergio Miguel Freitas, ST.

Abstract

The problem of the drainage infrastructure in Dili city give the negative impact to
the durability of the road structure and causes insecurity to the traffic accident. The
availability of the infrastructure, the minimum level of drainage and the quality of the
drainage construction cause the excess of flood frequency in Dili city. To minimize the above
impact, presciently conduct adequate study and planning in context to ensure the quality,
durability and sustainability of the drainage infrastructure.
This study intends to analyze the case of the macro drainage that impacts the traffic
insecurity and the durability of the road structure in the street of Abilio Monteiro, Dili aiming
to propose an ideal condition to find a macro drainage system that can achieve the technical
criteria, economic and environmental to ensure traffic safety and durability road structure.
The methodology used in this estudy is to collect espacial data, hydrological data,
hydraulic data and other data. Hydrological analysis is performed to determine the
discharge plan (Qhg). The prediction of the design discharge plan is done by frequency
analysis of rainfall data with 2 year return period using Log Pearson Type III method. The
calculation of rainfall intensity is determined by using the Manonobe formula. The discharge
plan is calculated by the formula Racional also referred to the calculation of domestic
wastewater plan. A hydraulic analysis is also conducted to control the capacity of existing
drainage channels (Qhk). Whereas, this estudy also conducted information analysis through
interviews and distributed questionnaires to the local community at the location of estudy.
Of estudy results, determining that the capacity of existing drainage channels is not
feasible to receive hydrological discharge occurring on each channel varying between 0.801
m3 / s to 4,949 m3 / s. Whereas, the capacity of existing drainage channels also varies from
0.213 m3 / s to 3,954 m3 / s. A small slope base factor affects the shear forces in channels
became small varying from 0.49 N / m2 to 18.05 N / m2 inhibiting water movement and
contraction in the channel. Whereas, the minimal channel capacity is not only a technical
issue but The human factor that there is no awareness by littering, resulting in the
accumulation of garbage in the canal and ultimately causing the flood.
Based on the ideal concept of this estudi, proposed to undertake a new dimension to
normalize flooding and drainage problems in the street of Abilio Monteiro by adding some
variables such as adding channel dimensions varying from 0801 m3/s to 4,949 m3/s, Ideal
plan speed V = 1.5 m / s with varying slope between 0.001 to 0.002. Whereas, the shear
forces occurring vary between 4.37 N / m 2 to 5.90 N / m2.

Key words : Drainage, flood, hydrological discharge, hydraulic discharge, shear strength

xv
INDISE

KAPA .................................................................................................................................... i
PÁJINA DEKLARASAUN ................................................................................................. ii
PÁJINA KONKORDASAUN ORIENTADOR ................................................................ iii
PÁJINA LEGALIZASAUN DEPARTAMENTU ............................................................ iv
PÁJINA ASEITASAUN BA EZAME................................................................................ v
PÁJINA NOMEASAUN BA EZAMINADOR.................................................................. vi
MOTTO ................................................................................................................................ vii
DEDIKASAUN .................................................................................................................... viii
AGRADESIMENTU ........................................................................................................... ix
ABREVIATURA ................................................................................................................. xi
NOTASAUN ......................................................................................................................... xii
ABSTRATU ......................................................................................................................... xiv
INDISE ................................................................................................................................. xvi
LISTA TABELA .................................................................................................................. xx
LISTA FÍGURA ................................................................................................................. xxii
LISTA ANEKSU.................................................................................................................. xxiv
BIBLIOGRAFIA ................................................................................................................. xxvi

KAPÍTULU I
INTRODUSAUN
1.1. Fundu ......................................................................................................................... 1
1.2. Formulasaun Problema .............................................................................................. 2
1.3. Limitasaun Problema ................................................................................................. 2
1.4. Objetivu ..................................................................................................................... 2
1.5. Benefisiu .................................................................................................................... 2
1.6. Fatin Peskiza .............................................................................................................. 3
1.7. Sistematika Hakerek .................................................................................................. 3

KAPÍTULU II
KONDISAUN EZISTENTE
2.1. Sistema no Funsaun ................................................................................................... 5
2.2. Forma Seksaun Kanal ................................................................................................ 5
2.3. Kondisaun Fízika Kanal Drenajen ............................................................................. 6
xvi
2.4. Kondisaun Inundasaun .............................................................................................. 7

KAPÍTULU III
ENKUADRAMENTU TEÓRIKU
3.1. Deskrisaun Geral ....................................................................................................... 10
3.1.1. Funsaun Drenajen .......................................................................................... 10
3.1.2. Tipu Drenajen ................................................................................................ 10
3.2. Analiza Hidrolojia ..................................................................................................... 11
3.2.1. Kalkulasaun Persipitasaun Médiu ................................................................. 12
3.2.2. Analiza Frekuénsia ........................................................................................ 12
3.2.2.1. Distribuisaun Normal ............................................................................. 13
3.2.2.2. Distribuisaun Gumbel ............................................................................. 13
3.2.2.3. Distribuisaun Log Pearson Tipu III ........................................................ 14
3.2.3. Teste Kompatibilidade ................................................................................... 15
3.2.3.1. Teste Chi-kuadradu................................................................................. 15
3.2.3.2. Teste Smirnov-Kolmogorov ................................................................... 16
3.2.4. Planu Persipitasaun ........................................................................................ 17
3.2.5. Tempu Konsentrasaun ................................................................................... 17
3.2.6. Intensidade Udan ........................................................................................... 18
3.2.7. Analiza Debitu Be’e husi Sektor Doméstiku no Naun-Doméstiku .............. 18
3.2.8. Analiza Kresimentu Populasaun .................................................................... 19
3.2.9. Debitu Hidrolojia ........................................................................................... 20
3.3. Analiza Hidraulika ..................................................................................................... 20
3.3.1. Kontrola Kapasidade Kanal Ezistente (existing channel) ............................. 21
3.3.2. Dezeña Kondisaun Ideal ................................................................................ 21
3.3.2.1. Dezeña Tipu Kanal Drenajen ................................................................. 22
3.3.2.2. Planu Velosidade .................................................................................... 24
3.3.2.3. Inklinasaun Baze Kanal .......................................................................... 25
3.3.2.4. Altura Hidraulika Normal (normal depth).............................................. 26
3.3.2.5. Forsa Sizallamentu (shear force)............................................................ 26
3.3.2.6. Altura Seguransa (Freeboard) ................................................................ 26
3.3.2.7. Manhole .................................................................................................. 26
3.4. Estrada ....................................................................................................................... 27
3.5. Estragu Pavimentu Estrada ........................................................................................ 27
3.6. Tipu Estragu Pavimentu Fleksivel Estrada ................................................................ 28

xvii
KAPÍTULU IV
METODOLOJIA PESKIZA
4.1. Teknika Halibur Dadus .............................................................................................. 29
4.2. Analiza Dadus............................................................................................................ 29
4.2.1. Analiza Hidrolojia ......................................................................................... 29
4.2.2. Analiza Hidraulika ......................................................................................... 30
4.2.3. Kontrola kapasidade kanal ezistente (existing condition) ............................. 30
4.2.4. Analiza Informasaun...................................................................................... 30
4.2.5. Dezeña kondisaun ideal ................................................................................. 30
4.3. Fluxograma Peskiza ................................................................................................... 31
4.4. Fluxograma Analiza Hidrolojia ................................................................................. 32
4.5. Fluxograma Analiza Hidraulika ................................................................................ 33

KAPÍTULU V
DISKUSAUN NO RESULTADU
5.1. Konseitu Ideal ............................................................................................................ 34
5.2. Topografia ................................................................................................................. 34
5.3. Funsaun Rai ............................................................................................................... 34
5.4. Área Kaptasaun Udan (Catchment Área) .................................................................. 34
5.5. Naran no Kodigu Kanal Drenajen ............................................................................. 37
5.6. Populasaun no Uma kain ........................................................................................... 37
5.7. Relasaun Total Uma kain ho Kanal Drenajen ........................................................... 39
5.8. Iklima no Persipitasaun Udan .................................................................................... 40
5.9. Analiza Hidrolojia iha Área estudu ........................................................................... 41
5.10. Analiza Parametru Estatístiku Persipitasaun udan .................................................... 41
5.10.1. Kalkulasaun Parametru Estatístiku Distribuisaun Normal ............................ 41
5.10.2. Kalkulasaun Parametru Estatístiku Distribuisaun Log Pearson Tipu III ....... 42
5.10.3. Distribuisaun Gumbel .................................................................................... 43
5.10.4. Komparasaun ba Parametru Estatístiku husi Tipu Distribuisaun ida-ida ...... 43
5.11. Teste Kompatibilidade Distribuisaun ........................................................................ 44
5.11.1. Teste Kompatibilidade ho Métodu Chi-kuadradu ......................................... 44
5.11.2. Teste Kompatibilidade ho Métodu Smirnov-Kolmogorov ............................ 48
5.12. Analiza Planu Persipitasaun ...................................................................................... 53
5.13. Analiza Debitu Hidrolojia ......................................................................................... 54
5.13.1. Tempu konsentrasaun .................................................................................... 59

xviii
5.13.2. Intensidade Udan ........................................................................................... 60
5.13.3. Analiza Kresimentu Populasaun .................................................................... 61
5.13.4. Analiza Debitu Doméstiku ............................................................................ 63
5.13.5. Kalkulasaun Debitu Hidrolojia ...................................................................... 64
5.13.6. Resultadu Akumulasaun Debitu Hidrolojia ................................................... 66
5.14. Analiza Hidraulika ..................................................................................................... 66
5.14.1. Kontrola Kapasidade Kanal Ezistente ........................................................... 66
5.14.2. Kalkulasaun Forsa Sizalamentu (shear force) ............................................... 69
5.14.3. Komparasaun Debitu Hidrolojia (Qhirolojia) ho Kapasidade Kanal
Drenajen Ezistente (Qhidraulika) .................................................................. 70
5.15. Resultadu Analiza Influensia husi Mudansa Kresimentu Populasaun iha Futuru ..... 72
5.16. Komparasaun Debitu Hidrolojia ho Kapasidade Kanal Ezistente ba Tinan lima 2
nian ............................................................................................................................ 72
5.17. Analiza Informasaun.................................................................................................. 73
5.18. Dezeña Kondisaun Ideal ............................................................................................ 76
5.18.1. Dezeña Dimensaun Kanal Foun .................................................................... 76

KAPÍTULU VI

ENSERAMENTU

6.1. Konkluzaun ..................................................................................................................... 78

6.2. Sujestaun ......................................................................................................................... 79

xix
LISTA TABELA

Tabela 3.1 Kritériu Parametru Estatistiku ba Distribuisaun .................................................. 12


Tabela 3.2 Periodu Retornu Bazeia ba Tipulojia Sidade ....................................................... 17
Tabela 3.3 Nesesidade Be’e Doméstiku no Naun-Doméstiku ba Kategoria Sidade ............. 18
Tabela 3.4 Velosidade Be’e Masimu Permitidu Bazeia ba Tipu Material ............................ 24
Tabela 3.5 Velosidade Másimu Permitidu ba kanal drenajen kabuar (culvert)..................... 25
Tabela 3.6 Altura Seguransa Bazeia ba Tipu Kanal .............................................................. 26
Tabela 5.1 Área kaptasaun udan (Catchment Área) .............................................................. 35
Tabela 5.2 Naran no kodigu kanal drenajen .......................................................................... 37
Tabela 5.3 Monograma suku Vila-verde ............................................................................... 38
Tabela 5.4 Monograma suku Motael ..................................................................................... 38
Tabela 5.5 Relasaun total uma kain ho kanal drenajen ......................................................... 39
Tabela 5.6 Persipitasaun Médiu Másimu Mensal .................................................................. 40
Tabela 5.7 Kalkulasaun Parametru Estatístiku Distribuisaun Normal .................................. 42
Tabela 5.8 Kalkulasaun Parametru Estatístiku Distribuisaun Log Pearson Tipu III ............. 43
Tabela 5.9 Komparasaun Parametru Estatístiku ne’ebe kalkula tiha ona ho Kriteriu husi
Tipu Distribuisaun ida-ida ................................................................................... 43
Tabela 5.10 Periodu Retornu ................................................................................................. 45
Tabela 5.10a Kalkulasaun Altura Udan ho Distribuisaun Normal ........................................ 45
Tabela 5.10b Kalkulasaun Valor ba Distribuisaun Normal ........................................... 45
Tabela 5.11a Kalkulasaun Altura Udan ho Distribuisaun Gumbel ....................................... 46
Tabela 5.11b Kalkulasaun Valor ba Distribuisaun Gumbel ........................................... 47
Tabela 5.12a Kalkulasaun Altura Udan ho Distribuisaun Log Pearson Tipu III .................. 47
Tabela 5.12b Kalkulasaun Valor ba Distribuisaun Log Pearson Tipu III ...................... 48
Tabela 5.13a Kalkulasaun ba Distribuisaun Normal ............................................... 48
Tabela 5.13b Kalkulasaun ba Distribuisaun Gumbel .............................................. 50
Tabela 5.13c Kalkulasaun ba Distribuisaun Log Pearson Tipu III .......................... 51
Tabela 5.14 Rekapitulasaun Resultadu Teste Kompatibilidade husi Métodu Distribuisaun
ida-ida ................................................................................................................. 53
Tabela 5.15 Planu Persipitasaun ............................................................................................ 53
Tabela 5.16 Dadus Área Peskiza ........................................................................................... 54
Tabela 5.17 Resultadu Kalkulasaun Valor Koefisiente, C Kompostu .................................. 57
Tabela 5.18 Kalkulasaun Tempu Konsentrasaun (tc) ............................................................ 59
xx
Tabela 5.19 Resultadu kalkulasaun Intensidade Udan .......................................................... 60
Tabela 5.20 Resultadu kalkulasaun Analiza Kresimentu Populasaun iha tinan 2016 ........... 62
Tabela 5.21 Resultadu kalkulasaun Debitu Doméstiku Aktual ............................................. 63
Tabela 5.22 Resultadu Kalkulasaun Debitu Hidrolojia ......................................................... 65
Tabela 5.23 Resultadu Debitu Hidrolojia Total..................................................................... 66
Tabela 5.24 Resultadu Kalkulasaun Debitu Hidraulika Ezistente ......................................... 67
Tabela 5.25 Resultadu Kalkulasaun Forsa Sizalamentu (shear force) .................................. 69
Tabela 5.26 Komparasaun Debitu Hidrolojia ho Kapasidade Kanal Ezistente ..................... 71
Tabela 5.27 Resultadu kalkulasaun Debitu Doméstiku ba Tinan rua 2................................. 72
Tabela 5.28 Komparasaun Debitu Hidrolojia ho Kapasidade Kanal Ezistente ba Tinan rua
2 nian .................................................................................................................. 73
Tabela 5.29 Resultadu Kalkulasaun Dimensaun Kanal Foun ............................................... 77

xxi
LISTA FÍGURA

Fígura 1.1 Fatin Peskiza Rua Abilio Monteiro, Dili. Fonte : Google Earth ......................... 3
Fígura 2.1 Sistema Drenajen Abertu no Feixadu ................................................................. 5
Fígura 2.2 Forma Seksaun Kanal ......................................................................................... 5
Fígura 2.3 Kondisaun fizika kanal drenajen iha Rua Abilio Monteiro (P4-P5-P6- P7).
Fonte kobertura direita. Marsu/2017 ................................................................... 6
Fígura 2.4 Kondisaun fizika kanal drenajen iha Rua Abilio Monteiro (P12-P14). Fonte
kobertura direita. Marsu/2017 ............................................................ ................ 6
Fígura 2.5 Kondisaun fizika kanal drenajen iha kanal primariu Rua Dom Aleixo Corte
Real (P14-P15). Fonte kobertura direita. Marsu/2017 ....................... ................ 7
Fígura 2.6 Kondisaun inundasaun iha Rua Abilio Monteiro (P7-P8-P9-P12). Fonte
kobertura RTTL. Fevereiru/2010 ........................................................................ 7
Fígura 2.7 Kondisaun inundasaun iha Av. Vila-verde (P4-P7). Fonte kobertura RTTL.
Fevereiru/2010 .................................................................................. ................ 8
Fígura 2.8 Kondisaun inudasaun iha Rua Abilio Monteiro (P4-P5-P6-P7) Fonte kobertura
direita. Fevereiru/2017........................................................................ ................ 8
Fígura 2.9 Kondisaun inundasaun iha estrada Av. Tuana-laran (P4-P5-P6-P7) Fonte
kobertura direita. Fevereiru/2017 ....................................................... ................ 8
Fígura 2.10 Kondisaun aktual estrada Av. Vila-verde (P4-P7-P8). Fonte kobertura direita.
Fevereiru/2017 ............................................................................... ................ 9
Fígura 2.11 Kondisaun sistema drenajen aberta Rua Dom Aleixo Corte Real (P12-P14).
Fonte kobertura direita. Fevereiru/2017 .......................................... ................ 9
Fígura 3.1 Seksaun kanal ho forma rektangulu aberta no feixadu ....................... ................ 22
Fígura 3.2 Seksaun kanal ho forma kabuar (culvert / box culvert)....................... ................ 23
Fígura 3.3 Kurva korelasaun y/do ho Q/Qo, V/Vo, F/Fo, R/Ro, AR2/3 .................. ................ 24
Fígura 3.4 Vizada leten manhole .......................................................................... ................ 27
Fígura 3.5 Seksaun transversal manhole .............................................................. ................ 27
Fígura 3.6 Seksaun lonjitudinal manhole ............................................................. ................ 27
Fígura 3.7 Korekti be’e ne’ebe akontese iha estrutura pavimentu Estrada .......... ................ 28
Fígura 4.1 Fluxograma Peskiza ............................................................................ ................ 31
Fígura 4.2 Fluxograma Analiza Hidrolojia........................................................... ................ 32
Fígura 4.3 Fluxograma Analiza Hidraulika .......................................................... ................ 33
Fígura 5.1 Área kaptasaun udan (Catchment Área) iha Rua Abilio Monteiro, Dili .............. 36
xxii
Fígura 5.2 Gráfiku Persipitasaun Médiu Másimu Mensal .................................... ................ 40
Fígura 5.3 Sistema rede kanal drenajen ezistente iha Rua Abilio Monteiro ........ ................ 56
Fígura 5.4 Kurva husi formula intensidade udan husi periodu retornu ida-ida bazeia ba
formula Manonobe ............................................................................. ................ 61
Fígura 5.5 Catchment area B ho D....................................................................... ................ 64
Fígura 5.6 Tipu no forma seksaun kanal drenajen iha terrenu ............................. ................ 67
Fígura 5.7 Gráfiku Forsa Sizelamentu (Shear force) ........................................... ................ 70
Fígura 5.8 Gráfiku Resultadu Komparasaun Qhidrolojia ho Qhidraulika............ ................ 70
Fígura 5.9 Entrevista, relasiona ho akontesimentu inundasaun iha Estrada. Fonte peskiza
direta. Maiu/2017 ............................................................................................... 73
Fígura 5.10 Entrevista, relasiona ho prejudikasaun kauza husi inundasaun. Fonte peskiza
direta. Maiu/2017................................................................................ ................ 74
Fígura 5.11 Entrevista, relasiona ho asidenti tráfiku kauza husi inundasaun. Fonte peskiza
direta. Maiu/2017 ............................................................................ ................ 74
Fígura 5.12 Entrevista, relasiona ho kualidade estrada. Fonte peskiza direta. Maiu/2017 ... 75
Fígura 5.13 Entrevista, relasiona ho kapasidade kanal ezistente. Fonte peskiza direta.
Maiu/2017........................................................................................ ................ 75
Fígura 5.14 Entrevista, relasiona ho kontribuisaun komunidade atu nune’e akontese
inundasaun iha bairo, iha sidade, iha estrada. Fonte peskiza direta.
Maiu/2017 ...................................................................................... ................ 75
Fígura 5.15 Entrevista, relasiona ho alerta ba autoridade konaba problema infrastutura
drenajen. Fonte peskiza direta. Maiu/2017 .................................... ................ 76

xxiii
LISTA ANEKSU

ANEKSU I : Dadus Persipitasaun Udan


Tabela AI.1 : Resumu Persipitasaun Médiu Másimu Mensal .............................. ................ 80

ANEKSU II : Tabela
Tabela AII-1 : Valor Parametru Chi-kuadradu Kritiku, Xcr ................................ ................ 83
Tabela AII-2 : Valor Kritiku Do ba teste Smirnov-Kolmogorov ......................... ................ 84
Tabela AII-3 : Luan Area iha Kurva Normal nia Okos ........................................ ................ 85
Tabela AII-4 : Valor Faktor, K ba Distribuisaun Log Pearson Tipu III .............. ................ 88
Tabela AII-5 : Valor Redusaun mediu (Reduced Mean), Yn ............................... ................ 89
Tabela AII-6 : Valor Variasaun Redusaun Estandarte Deviasaun (Reduced Standard
Deviation), Sn ............................................................................... ................ 90
Tabela AII-7 : Valor Variasaun Redusaun, YT ..................................................... ................ 90
Tabela AII-8 : Valor Koefisiente Manning, n ...................................................... ................ 91
Tabela AII-9a : Estandarte Koefisiente kanal, ( C ) bazeia ba Kondisaun Superfisie Rai .... 92
Tabela AII-9b : Estandarte Koefisiente kanal, ( C ) bazeia ba Funsaun Rai ........ ................ 92
Tabela AII-10 : Valor K Variavel Redusaun Gauss ............................................. ................ 93
Tabela AII-11 : Valor Koefisiente Impedimentu, nd ............................................ ................ 93

ANEKSU III : Aktividade survei iha área peskiza sta. 0+000 – sta. 1+095 .. ................ 94

ANEKSU IV : Kalkulasaun Kapasidade Kanal Ezistente .............................. ................ 98

ANEKSU V : Kalkulasaun ba opsaun métodu projeksaun kresimentu


populasaun iha suku vila-verde no suku motael ho dadus
estatístika suku durante tinan lima (5) nian ....................................... 110
Tabela AV-1 : Dadus Estatistika Populasaun iha Suku “Vila-Verde” .................................. 110
Tabela AV-2 : Kalkulasaun Estatistika Total Populasaun iha Suku Vila-Verde .................. 111
Tabela AV-3 : Resultadu Kalkulasaun Dekresente Total Populasaun iha Suku Vila-verde
2011-2015 ................................................................................................... 111
Tabela AV-4 : Tabela Desviu Padraun husi Resultadu Métodu Aritmátiku ......................... 111
Tabela AV-5 : Tabela Desviu Padraun husi Resultadu Métodu Geométriku ........................ 112
Tabela AV-6 : Tabela Desviu Padraun husi Resultadu Métodu Least Square ...................... 112
Tabela AV-7 : Dadus Estatistika Populasaun iha Suku “Motael” ......................................... 113

xxiv
Tabela AV-8 : Kalkulasaun Estatistika Total Populasaun iha Suku Motael ......................... 113
Tabela AV-9 : Resultadu Kalkulasaun Dekresente Total Populasaun iha Suku Motael
2011-2015 ................................................................................................... 114
Tabela AV-10 : Tabela Desviu Padraun husi Resultadu Métodu Aritmátiku ....................... 114
Tabela AV-11 : Tabela Desviu Padraun husi Resultadu Métodu Geométriku ...................... 115
Tabela AV-12 : Tabela Desviu Padraun husi Resultadu Métodu Least Square .................... 115

ANEKSU VI : Kalkulasaun Luan Area Kaptasaun (catchment area)............................ 116

ANEKSU VII : Kalkulasaun Dimensaun Kanal Foun ..................................................... 118

ANEKSU VIII : Dezeñu


Seksaun Transversal Kanal Drenajen Ezistente .................................................................... 129
Seksaun Lonjitudinal Kanal Drenajen Foun .......................................................................... 131
Seksaun Transversal Kanal Drenajen Foun ........................................................................... 134

xxv
BIBLIOGRAFIA

[1] Dr. Ir. Suripin M. Eng. 2003.32. Sistim Drainase Perkotaan yang Berkelanjutan
[2] H.A. Halim Hasmar, 2011. Drainase Terapan : UII press
[3] I Made Kamiana, 2011. Teknik Perhitungan Debit Rencana Bangunan Air : Graha Ilmu
[4] Eng. Alfredo Ferreira, ST. M.Sc. Tugas Akhir-RC09-1380. Perencanaan Drainase Kota
Dili
[5] Departamen Pekerjaan Umum, Pd. T-02-2006-B. Pedoman Perencanaan Sistem Drainase
Jalan
[6] Ir. Shirley L. Hendarsin, M.Sc. Pebruari 2000 : Perencanaan Teknik Jalan Raya.
Politeknik Negeri Bandung.
[7] Direktorat Jenderal Cipta Karya, 2012. Tata Cara Penyusunan Rencana Induk Sistem
Drainase Perkotaan
[8] Standar Nasional Indonesia, SNI 19-6728.1-2002. Penyusunan neraca sumber daya
Bagian 1 : Sumber daya air spasial : BSN
[9] I Putu Gustave Suryantara Pariartha, Proyeksi Kebutuhan Air Minum
[10] Direcção Geral de Estatistika Timor-leste, 2015. Population and Housing Census 2015.
Preliminary Result
[11] Sukirman, Silvia. 1999. Perkerasan Lentur Jalan Raya. Bandung : Nova

xxvi
KAPITULU I

INTRODUSAUN

1.1. Fundu

Munisipiu Dili sai hanesan kapital Nasaun Timor-Leste no sai hanesan sentru ba
aktividade ekonomia, polítika, sosial, kultural, no aktividade sira seluk. Kresimentu
populasaun ka urbanizasaun no dezenvolvimentu infraestutura ne’ebe lao maka’as kauza ba
mudansa karakteristika fisika sidade Dili. Mudansa ne’e rasik mos akompaña ho aumentu
nesesidade ba hela fatin (condição) no infraestutura ne’ebe nato’on hanesan : estrada,
eletrisidade, be’e mos, habitasaun, drenajen no seluk tan. Haktuir dadus sensus populasaun
husi tinan 2010-2015, DNE hatudu katak númeru urbanizasaun iha sidade Dili tinan-tinan
kontinua aumenta kompara ho munisipiu sira seluk iha teritoriu laran. Densidade populasaun
sidade Dili iha tinan 2010 husi ema 638 / km2, sa’e ba ema 689 / km2, numeru kresimentu
anual husi tinan 2010 – 2015 mak 1.81 %.[10] Ho situasaun hanesan ne’e kauza problema
infraestrutura urbana prinsipalmente relasiona ho problema drenajen. Problema drenajen
ne’ebe dalabarak akontese iha area urbana hanesan inundasaun, infiltrasaun, lixo,
kanalizasaun, permeabilizsaun ne’ebe bele kontribui estragu ba infrastutura hanesan estrada,
ponte, aeroportu, habitasaun no seluk tan hodi afeta aktividade populasaun nian. Kauza
prinsipal ba eksesu frekuensia inundasaun iha sidade Dili tamba disponibilidade infraestrutura
ne’ebe mínimu, kapasidade kanal drenajen no mínimu kualidade konstrusaun drenajen. Alein
ne’e, drenajen estrada iha teritoriu Timor-Leste sei enfrenta problema, ne’ebe kauza estragu
ba iha estrada no la seguru ba tráfegu.

Konstrusaun estrada ne’ebé la dura ka liu ona durasaun utilizasaun sempre akontese
estragus ba konstrusaun estrada. Mekanismu sira ne’ebé fó impaktu ba durabilidade estrada
mak hanesan: tráfegu, overloading, drenajen la funsiona hó di’ak, materiál pavimentasaun,
klima no ambientál [11].

Husi esplikasaun konaba fundu ne’ebe mak iha hakerek nain identifika no investiga fatin
balun iha sidade Dili ne’ebe mak hetan problema konaba sistema drenajen mak hanesan
akontese iha Rua Abilio Monteiro (Igreja Catedral nia oin), suku suku vila-verde, postu
Administrativu Vera-cruz, munisipiu Dili. Problema drenajen ne’ebe mak akontese iha área
ne’e mak hanesan inudasaun iha estrada liu-liu iha tempu udan hodi kauza engarafamentu,
asidenti tráfiku, no fo impaktu ba kualidade estrada. Tamba ho razaun hirak ne’e hakerek nain
iha interese atu hili tópiku “ESTUDU NO ANALIZA BA KAZU MAKRO DRENAJEN
NE’EBE FÓ IMPAKTU BA SEGURANSA TRAFIKU NO DURABILIDADE ESTRADA
STA.0+000 – STA.1+095, RUA ABILIO MONTEIRO, DILI” “STUDY AND ANALYSIS OF
MACRO-DRAINAGE CASES THAT HAVE IMPACTED ON TRAFFIC SAFETY AND
DURABILITY OF THE ROAD STAGE 0+000 – STAGE 1+095, DILI, ABILIO MONTEIRO
STREETS” sai hanesan topiku ba kna’ar hakerek sientifiku nu’udar kritériu ida atu bele
remata programa Lisensiatura (S1) iha Departamentu Enjeñaria Sivil, Fakuldade Enjeñaria
Siensia no Teknolojia, Universidade Nasional Timor-lorosa’e.

Elizario Pereira, (2013.02.02.20) UNTL/FECT/DEC |Estudu no Analiza ba Kazu ….. 1


1.2. Formulasaun Problema
Bazeia ba fundu no razaun ne’ebe mak iha, hakerek nain bele identifika no formula
problema balun atu diskuti iha traballu projeitu final ida ne’e mak hanesan tuir mai :
1. Faktor saida mak kauza hodi hamosu inundasaun iha estrada ?
2. Oinsa ho kondisaun kanal drenajen agora dadaun (condição existente) iha terenu?
3. Sistema drenajen iha fatin refere tuir duni kritériu tékniku ka lae?
4. Oinsa ho nia impaktu ba seguransa trafiku no durabilidade estrada?
5. Alternativa no solusaun saida mak bele resolve problema refere?

1.3. Limitasaun Problema


Área ba estudu no peskiza ne’e hahú husi estasaun 0+000 iha Avenida Tuana-laran no
remata iha estasaun 1+753 Rua da Mariña. Iha traballu ba projetu final ida ne’e hakerek nain
sei limita problema balun no sei konsentradu liu ba iha área drenajen iha avenida tuana laran
to’o iha área drenajen Rua Dom Aleixo Corte Real ne’ebe hakerek nain limita no sei diskuti
konaba :
1. Analiza hidraulika no hidrolojia.
2. Sei analiza deit kanal drenajen parte karuk nian.
3. Sei analiza kanal drenajen hahú husi estasaun 0+000 to’o estasaun 1+095.
4. Sei utiliza deit dadus persipitasaun udan be’en husi postu udan be’en Aeroportu Dili
ho periodu tinan 14 sanulu-resin ha’at nian (2003 – 2016).
5. Sei analiza debitu domestiku nian no la inklui naun-domestiku.
6. Sei la inklui kalkulasaun ba forsa estrutura drenajen no estrada.
7. Sei la inklui kalkulasaun kustu osamentu nian (BOQ).

1.4. Objetivu Peskiza


Objetivu husi estudu no analiza ida ne’e mak :
1. Atu identifika faktor sira ne’ebe kauza hodi hamosu inundasaun iha estrada
2. Atu hatene kondisaun kanal drenajen ezistente (condição existente) iha terenu
3. Atu identifika sistema drenajen iha fatin refere tuir duni kritériu tékniku ka lae
4. Atu hatene impaktu drenajen ba seguransa trafiku no durabilidade estrada
5. Buka alternativa atu bele normaliza problema ne’ebe akontese

1.5. Benifisiu Peskiza


Benifisiu husi hakerek traballu final ida ne’e mak :
1. Husi resultadu estudu no analiza ida ne’e bele sai hanesan referénsia ida ba maluk
le’e nain sira wainhira hasoru difikuldade ruma iha sira nia traballu ka estudu
ne’ebe relevante.
2. Husi resultadu estudu no analiza ida hanesan ne’e bele sai hanesan rekomendasaun
ida ba Governu, kompañia ka instituisaun sira seluk atu nune’e iha futuru bele fó
atensaun diak liu tan ba sistema drenajen iha sidade Dili.
3. Liu husi analiza, resultadu kalkulasaun, teknika halibur dadus ne’ebe hakerek nain
apresenta iha traballu final ida ne’e, bele iha funsaun hanesan materia sugestaun
no materia komparasaun ida karik iha futuru sei halo ka hetan problema ne’ebe
relevante.

Elizario Pereira, (2013.02.02.20) UNTL/FECT/DEC |Estudu no Analiza ba Kazu ….. 2


1.6. Fatin Peskiza
Estudu ne’e realiza iha Munisipiu Dili ne’ebe lokaliza iha Postu-Administrativu Vera-
cruz, suku villa-verde, hahú husi estasaun 0+000 avenida Tuana-laran iha igreja Katedral nia
sorin no remata iha estasaun 1+095 Rua Dom Aleixo Corte Real. Geografikamente fatin ba
peskiza ne’e lokaliza iha pozisaun 782779.000 E no 9053004.000 N ho elevasaun metru 5
lima husi mediu superfisie tasi (M.S.L). Kondisaun topografia fatin refere geralmente tetuk ho
nia iklima trópiku mak hanesan udan no loron manas hanesan iha fatin sira seluk iha teritoriu
Timor Leste.

Atu hatene kle’an liu tan konaba fatin ba peskiza ne’e rasik, bele hare iha Figura 1.1 tuir
mai ne’e :

Upstream

Downstream

Figura 1.1 : Fatin peskiza Rua Abilio Monteiro, Dili. Fonte : Google Earth

1.7. Sistematika Hakerek


Sistematika hakerek monografia ne’e kompostu husi parte tolu (3) mak:
1. Parte Dahuluk : iha parte dahuluk nian sei hahú husi kapa, pájina deklarasaun, pájina
konkordansia orientasaun, pájina legalizasaun departamentu, pájina aseitasaun ba
ezame, pájina nomeasaun ba ezaminador, motto, pájina dedikasaun, agradesimentu,
abreviaturas, notasaun, abstratu, lista tabela, lista figura no lista aneksu.
2. Parte Dezenvolvimentu: iha parte dezenvolvimentu ne’e mak sei fahe ba kapitulu
ne’en (6) ne’ebe sei iha relasaun ba malu mak hanesan tuir mai:
Kapitulu I: Introdusaun kompostu husi : fundu, formulasaun problema, limitasaun
problema, objetivu husi peskiza, benifisiu husi peskiza, razaun hili topiku no
sistematika hakerek.
Kapitulu II: Kondisaun Ezistente iha kapitulu ida ne’e hakerek nain sei deskreve
konaba kondisaun aktual área peskiza nian ne’ebe kompostu husi : rede kanal drenajen
tuan, área kaptasaun drenajen, sistema no funsaun drenajen tuan, modelu drenajen no
kondisaun fizika kanal dreanjen iha área peskiza.

Elizario Pereira, (2013.02.02.20) UNTL/FECT/DEC |Estudu no Analiza ba Kazu ….. 3


Kapitulu III: Enkuandramentu Teóriku iha kapitulu refere sei halibur konaba
teoria ne’ebe relevante ho topiku, hodi sai baze atu analiza problema sira ne’ebe
identifika ona iha sub-kapítulu 1.2.
Kapitulu IV: Metodolojia Peskiza mak prosesu ka etapa ne’ebe hakerek nain utiliza
atu resolve problema hodi bele atinje objetivu ne’ebe bele hamosu konkluzaun no
sugestaun ida. Iha kapitulu ida ne’e kompostu husi: deskrisaun jeral ba fatin peskiza
nian, teknika halibur dadus, faze analiza dadus no diagrama ba faze estudu no peskiza.
Kapitulu V: Diskusaun no Resultadu iha parte ida ne’e hakerek nain sei apresenta
konaba konseitu ideal, halo analiza no kalkulasaun bazeia ba dadus no informasaun
ne’ebe hakerek nain halibur atu nune’e bele halo diskusaun hodi hamosu resultadu.
Kapitulu VI: Konkluzaun no Rekomendasaun iha kapitulu ida ne’e mak hanesan
parte ikus husi monografia ne’ebe kompostu husi konkluzaun no rekomendasaun
bazeia husi resultadu diskusaun.
3. Parte ikus : iha parte ikus ne’e mak sei koalia konaba referénsia no bibliografia
ne’ebe utiliza hodi hakerek monografia.

Elizario Pereira, (2013.02.02.20) UNTL/FECT/DEC |Estudu no Analiza ba Kazu ….. 4


KAPITULU II

KONDISAUN EZISTENTE

2.1. Sistema no Funsaun


Sistema drenajen iha Rua Abilio Monteiro eziste sistema rua : sistema aberta (open
channel) no sistema feixadu (close channel) ho nia funsionamentu ho sistema kahur (sistema
misturado) ne’ebe akumula no kanaliza hamutuk debitu udan be’en ho debitu be’e foer
domestiku ba iha drenajen prinsipal Rua de Marinha Motael.

Kanal aberta Kanal feixadu

Figura 2.1 : Sistema drenajen aberta no feixadu (open channel and close channel)

2.2. Forma Seksaun Kanal


Forma seksaun kanal drenajen husi estasaun 0+000 ba to’o iha estasaun 1+095 eziste
forma kanal tolu 3 mak hanesan : forma rektangulu (rectangle) no forma kabuar (culvert) ho
variedade dimensaun haktuir kondisaun iha terenu. Material ne’ebe mak utiliza ba
konstrusaun kanal drenajen mak betaun armadu ho fatuk hadak.

Kanal Rektangulu Kanal kabuar Kanal trapeziu

Figura 2.2 : Forma seksaun kanal

Elizario Pereira, (2013.02.02.20) UNTL/FECT/DEC |Estudu no Analiza ba Kazu ….. 5


2.3. Kondisaun Fizika Kanal Drenajen
Hare husi kondisaun fisika kanal drenajen iha terenu, hatudu katak kondisaun kanal
maioria nia estrutura sei diak no forsa no balun ne’ebe mak ho kondisaun hahu a’at tamba
konstrusaun sira ne’e uluk hari iha tempu okupasaun Indonesia no dalaruma laiha
manutensaun to’o agora. Iha parte seluk, haktuir observasaun visual ba kondisaun kanal
drenajen hahú husi estasaun 0+000 to’o estasaun 1+095 nakonu ho foer no tahu. Tuir mai
hatudu fígura balun husi kondisaun fizika kanal drenajen iha terenu :

Figura 2.3 : Kondisaun fizika kanal drenajen iha Rua Abilio Monteiro (P4-P5-P6-P7). Fonte kobertura
direita. Marsu/2017

Figura 2.4 : Kondisaun fizika kanal drenajen iha Rua Abilio Monteiro (P12-P14). Fonte kobertura direita.
Marsu/2017

Elizario Pereira, (2013.02.02.20) UNTL/FECT/DEC |Estudu no Analiza ba Kazu ….. 6


Figura 2.5 : Kondisaun fizika kanal drenajen iha kanal primariu Rua Dom Aleixo Corte Real (P14-P15).
Fonte kobertura direita. Marsu/2017

2.4. Kondisaun Inundasaun


Iha tempu bailoron kondisaun superfisie be’e iha kanal drenajen Rua Abilio Monteiro
nakonu ho debitu be’e foer domestiku ho kuantidade ne’ebe minimu. Maibe, wainhira
akontese inundasaun ho frekuensia bo’ot, bele provoka inundasaun hanesan akontese iha tinan
2010 – 2017. Inundasaun ne’ebe akontese iha area refere bele deskonfia ho tendensia :
a. Kondisaun kanal nakonu ho foer no material sedimentasaun hanesan hatudu iha
fígura kondisaun ezistente balun.
b. Kapasidade kanal drenajen ezistente ne’ebe la sufisiente atu halibur be’e husi nia area
kaptasaun.

Tuir mai, hatudu ilustrasaun konaba kondisaun inundasaun iha fulan Fevereiru 2010 - 2017 ba
kanal drenajen iha Rua Abilio Monteiro :

Figura 2.6 : Kondisaun inundasaun iha Rua Abilio Monteiro (P7-P8-P9-P12). Fonte kobertura RTTL.
Fevereiru/2010

Elizario Pereira, (2013.02.02.20) UNTL/FECT/DEC |Estudu no Analiza ba Kazu ….. 7


Figura 2.7 : Kondisaun inundasaun iha Av. Vila-verde (P4-P7). Fonte kobertura RTTL. Fevereiru/2010

Kapasidade kanal ne’ebe


la sufisiente tamba
nakonu ho foer no
sedimentasaun

Figura 2.8 : Kondisaun inudasaun iha Rua Abilio Monteiro (P4-P5-P6-P7). Fonte kobertura direita.
Fevereiru/2017

La seguru ba
ema ne’ebe
lori transporte

Figura 2.9 : Kondisaun inundasaun iha estrada Av. Tuana-laran (P4-P5-P6-P7) . Fonte kobertura direita.
Fevereiru/2017

Elizario Pereira, (2013.02.02.20) UNTL/FECT/DEC |Estudu no Analiza ba Kazu ….. 8


Estrutura estrada sei la
dura kauza husi be’e
ne’ebe nalihun iha
estrada laran

Figura 2.10 : Kondisaun aktual estrada Av. Vila-verde (P4-P7-P8). Fonte kobertura direita. Fevereiru/2017

Sistema drenajen ne’ebe


aberta sei la fo seguransa
ba movimentu tranporte

Figura 2.11 : Kondisaun sistema drenajen aberta Rua Dom Aleixo Corte Real (P12-P14). Fonte kobertura
direita. Fevereiru/2017

Elizario Pereira, (2013.02.02.20) UNTL/FECT/DEC |Estudu no Analiza ba Kazu ….. 9


KAPÍTULU III

ENKUADRAMENTU TEÓRIKU

3.1. Deskrisaun Geral


Drenajen sai hanesan fasilidade báziku ida ne’ebe dezeña nu’udar sistema ida atu bele
koresponde nesesidade populasaun no sai hanesan komponente importante iha planejamentu
urbana (prinsipalmente iha planejamentu infrastutura). Drenajen mai husi lian Ingles katak
“drainage” ne’ebe iha signifikadu atu kanaliza, hamaran, soe ka lori be’e. Geralmente,
drenajen mos bele define nu’udar desizaun teknika atu reduz overflow hanesan husi udan
be’en no mos overflow husi área irigasaun nian, nune’e funsaun área refere laiha
impedimentu.[1]

Drenajen sidade mak hanesan sistema kanalizasaun ne’ebe iha ligasaun ba área habitasaun
ka Hela fatin, área industria no komersiu, eskola. hospital no fasilidade públiku, kampu
desportivu, fatin parajen nian, instalasaun eletrisidade, telekomunikasaun, portu, aeroportu no
fasilidade públiku sira seluk ne’ebe mak hola parte iha infraestutura sidade. Kriteria atu
dezeña drenajen sidade iha aumentu variavel dezeñu hanesan ligasaun ho ordenamentu
sidade, ligasaun ho planu mestre drenajen sidade no mos ligasaun ho problema sosial no
kultural.[1]

Drenajen fahe ba parte rua mak : mikrodrenajen no makrodrenajen. Microdrenajen mak


kanal drenajen ne’ebe mak halibur no transporta be’e ba iha makrodrenajen, ne’ebe konstitui
husi tubu (tubalações) ho eskala ki’ik no médiu. Makrodrenajen mak sistema kondusaun be’e
husi microdrenajen ba iha outlet (mota, tasi) ne’ebe konstitui husi kanal ho eskala médiu no
bo’ot.[1]

3.1.1. Funsaun Drenajen


Drenajen iha sidade laran ho funsaun atu kontrola be’e ne’ebe naresin iha rai leten, nune’e
sei la interompe komunidade ne’ebe hela besik iha veleta.[2]
1. Atu kanaliza be’e lihun ka inundasaun no husi udan be’en ho lais husi estrada leten
(superficie da estrada).
2. Atu evita korenti be’e husi área ka fatin seluk ka husi área ne’ebe besik estrada ne’ebe
tama ba iha pavimentu estrada.
3. Atu evita estrada a’at no ambiente ne’ebe kauza husi be’e nalihun iha estrada.

3.1.2. Tipu Drenajen


Tipu drenajen bele fahe ba grupu hanesan tuir mai [2]
A. Forma drenajen haktuir historia.
1. Drenajen natural.
Drenajen ho forma natural no laiha apoiu konstrusaun ruma, valeta ne’e ho forma husi
be’e fatin ne’ebe halai tamba forsa gravitasaun ne’ebe neineik, forma be’e dalan
ne’ebe permanente hanesan mota.
Elizario Pereira, (2013.02.02.20) UNTL/FECT/DEC |Estudu no Analiza ba Kazu ….. 10
2. Drenajen artifisial.
Drenajen ne’ebe halo ho objetivu no intensaun ruma hodi nune’e presija konstrusaun
sira ne’ebe espesial hanesan drenajen/valeta hada ho fatuk/betaun, manila, kadoras no
seluk tan.

B. Drenajen haktuir pozisaun konstrusaun.


1. Drenajen iha rai leten (drenagen superficial).
Kanal drenajen ne’ebe mak iha rai leten ho funsaun atu kanaliza korenti be’e iha rai
leten. Analiza ba kanal mak hanesan analiza kanal/valeta nakloke ( kanal aberta).
2. Drenajen iha rai okos (drenagem sub-terranea).
Kanal drenajen ho intensaun atu kanaliza korenti be’e iha rai leten liu husi rede iha rai
okos (kadoras) tamba ho razaun ruma.

C. Drenajen haktuir nia funsaun.


Iha sistema halibur be’e so’e nian tuir nia funsaun nune’e sistema so’e be’e nian nakfahe
ba[2]
1. Sistema ketak (sitema separado)
Iha sistema drenajen ne’e be’e foer no udan be’en fasilita husi sistema drenajen ne’ebe
ketak-ketak.
2. Sistema kahur (sistema misturado)
Iha ne’ebe be’e foer ho udan be’en kanaliza tuir kanal ka valeta ida deit ka valeta
ne’ebe hanesan.

D. Drenajen haktuir nia konstrusaun.


1. Kanal ka valeta aberta (open channel).
Valeta ne’e diak liu ba drenajen udan be’en ne’ebe loakaliza iha área ho nia luan
ne’ebe sufisiente, nune’e mos ba drenajen la’os udan be’en ne’ebe la fó ameasa ba
saude no ambiente.
2. Kanal ka valeta feixadu (close channel).
Valeta ne’e dalabarak utiliza ba korenti be’e foer (be’e ne’ebe ameasa saude no
ambiente) ka ba valeta ne’ebe lokaliza iha sidade laran.

3.2. Analiza Hidrolojia


Analiza hidrolojia sai hanesan etapa ida ne’ebe importante tebes ba iha planejamentu
drenajen. Analiza ida ne’e presiza atu bele determina kuantidade be’e iha superfisie rai (Q)
ne’ebe kauza husi udan be’en ne’ebe monu iha área kaptasaun ho tempu ne’ebe determinadu.
Iha mos faktores balun ne’ebe influensia kuantidade debitu hidrolojia mak hanesan :
a. Altura persipitasaun ho planu periodu retornu, RT
b. Área kaptasaun (catchment área)
c. Intensidade planu persipitasaun
d. Debitu be’e foer doméstiku no naun doméstiku

Elizario Pereira, (2013.02.02.20) UNTL/FECT/DEC |Estudu no Analiza ba Kazu ….. 11


3.2.1. Kalkulasaun Persipitasaun Médiu
Dadus persipitasaun ne’ebe mak rejistadu iha estasaun ida-ida mak altura udan be’en
ne’ebe besik estasaun refere ka hanaran Point Rainfall. Iha analiza hidrolojia presija liu mak
dadus persipitasaun mediu iha area kaptasaun ida (catchment area) ne’ebe mak kalkula ho
utiliza métodu balun mak hanesan[1] :
a. Métodu Mediu Aljabar, métodu refere bele utiliza wainhira estasaun sasukat udan nian
equilibriu, ne’ebe lokaliza iha area foho ho luan < 500 km2.
b. Métodu Poligonu Thiessen, métodu refere bele utiliza wainhira estasaun sasukat udan nian
la equilibriu, ne’ebe lokaliza iha area tetuk ho luan 500 – 5000 km2.
c. Métodu Ishoyet, métodu refere bele utiliza wainhira nian area lokaliza iha foho ne’ebe la
regular ho luan > 5000 km2.
Iha traballu final ida ne’e hakerek nain iha deit dadus persipitasau mediu másimu mensal
ne’ebe hetan husi estasaun Aeroportu, Dili, tan ne’e dadus refere sei utiliza sai hanesan dadus
persipitasaun médiu másimu diáriu.

3.2.2. Analiza Frekuénsia


Objetivu analiza frekuénsia ba dadus hidrolojia mak atu hatene akontesimentu
ekstremu ne’ebe iha relasaun ho ninia akontesimentu frekuénsia liu husi aplikasaun
distribuisaun ne’ebe posivel.
Analiza frekuénsia ida ne’e bazeia ba karakter estatistiku dadus akontesimentu iha
tempu pasadu atu determina probabilidade kuantidade udan iha futuru. Hodi konsidera katak
karakter estatistiku udan iha futuru sei hanesan ho karate estatistiku akontesimentu udan iha
tempu passadu.[1]
Iha analiza frekuénsia dadus persipitasaun ho funsaun atu bele determina planu udan
be’en. Distribuisaun frekuénsia ne’ebe dalabarak utiliza iha analiza hidrolojia mak hanesan :
1. Distribuisaun Normal
2. Distribuisaun Gumbel
3. Distribuisaun Log Pearson Tipu III

Tabela 3.1 : Kritériu Parametru Estatistiku ba Distribuisaun

No. Tipu Distribuisaun Kriteriu


Resultadu kalkulasaun
1 2 3
( )
( )
1 Normal

2 Gumbel

3 Log Pearson Tipu III Wainhira nia valor la hanesan iha leten
Fonte : Bambang, T (2008)

Atu bele determina tipu distribuisaun ne’ebe kompativel ho dadus maka presija halo
komparasaun parametru ho kriteriu husi tipu distribuisaun ida-ida hanesan iha Tabela 3.1. iha

Elizario Pereira, (2013.02.02.20) UNTL/FECT/DEC |Estudu no Analiza ba Kazu ….. 12


parte seluk mos sei halo teste kompatibilidade distribuisaun liu husi métodu Chi-kuadrat no
Smirnov-Kolmogorov.

3.2.2.1. Distribuisaun Normal


Distribuisaun Normal iha parametru 2 (rua) ne’ebe iha nia aplikasaun dalabarak temi
mediu/mean “ ” no padraun desviu “Sd”. Iha apresentasaun dadus, Xi = Ri tan ne’e
parametru estatistiku ba Distribuisaun Normal bele kalkula ho etapa mak hanesan tuir mai :
1) Valor mediu (mean)

2) Valor Desviu Padraun



3) Koefisiente variasaun

4) Koefisiente asimetria

5) Koefisiente kurtoses

6) Ekuasaun Distribuisaun Normal,

3.2.2.2. Distribuisaun Gumbel


Parametru estatistiku ba Distribuisaun Gumbel bele kalkula ho etapa hanesan tuir mai :
1) Valor mediu (mean)

2) Valor Desviu Padraun

∑( )

3) Probabilidade (probability), Métodu Weisbull ho Gumbel

4) Periodu retornu,

5) Valor Y
[ ( )]

Elizario Pereira, (2013.02.02.20) UNTL/FECT/DEC |Estudu no Analiza ba Kazu ….. 13


6) Valor Redusaun mediu (Reduce mean),

Ka bele determina husi Tabela AII-5 (Aneksu II).


7) Valor Redusaun estandarte Deviasaun (Reduce Standard Deviation)
∑ ∑

Ka bele determina husi Tabela AII-6 (Aneksu II).


8) Valor Variasaun Redusaun (reduced variate)
[ ( )]
9) Valor variavel redusaun Gauss

Ka bele determina husi Tabela AII-9 (Anexu).


10) Ekuasaun Distribuisaun Gumbel,

3.2.2.3. Distribuisaun Log Pearson Tipu III


Distribuisaun Log Pearson Tipu III mak transformasaun dadus original ba iha valor
logaritmika hanesan Xi = Log Xi tan ne’e parametru estatistiku ba Distribuisaun Log Pearson
Tipu III bele kalkula ho etapa hanesan tuir mai:
1) Valor mediu (mean)

2) Desviu Padraun

3) Koefisiente variasaun

4) Koefisiente asimetria

5) Koefisiente kurtoses

6) Ekuasaun Distribuisaun Log Pearson Tipu III :

Elizario Pereira, (2013.02.02.20) UNTL/FECT/DEC |Estudu no Analiza ba Kazu ….. 14


3.2.3. Teste Kompatibilidade
Presija teste parametru atu koko kompatibilidade (the goodness of fittest test)
distribuisaun frekuénsia dadus konaba funsaun distribuisaun oportunidade ne’ebe konsidera
bele representa distribuisaun frekuénsia ida. Teste parametru ne’ebe dalabarak utiliza mak :
(1) Chi-kuadradu no (2) Smirnov-Kolmogorov.

3.2.3.1.Teste Chi-kuadradu
Teste Chi-kuadradu ho inforsa atu determina katak ekuasaun distribuisaun ne’ebe
mak hili tiha on abele representa distribuisaun estatistika dadus ne’ebe mak atu analiza. Atu
foti desizaun konaba teste ida ne’e, sei utiliza parametru X2 ne’ebe mak bele kalkula ho
formula hanesan tuir mai :

Iha ne’ebe :
Xh2 = parametru Chi-kuadradu
G = total sub-grupu
Oi = total valor observasaun iha sub-grupu ba-i
Ei = total valor teoretiku iha sub-grupu ba-i

Prosedimentu Teste Chi-kuadradu :


1) Ordena dadus observasaun (husi bo’ot ba ki’ik).
2) Halo kategoria dadus ba G sub-grupu ida-ida ho nia elementu minimu dadus observasaun
4 (ha’at).

3) Soma total dadus observasaun Oi, husi sub-grupu ida-ida.


4) Soma total dadus husi ekuasaun distribuisaun ne’ebe mak utiliza Ei.

5) Iha sub-grupu ida-ida, kalkula diferensa kuadradu Oi ho Ei :

6) Soma total G grupu hotu-hotu, X atu determina valor Chi-kuadradu :

Nune’e ∑ = parametru Chi-kuadradu


7) Determina grau liberdade
(valor R = 2 ba distribuisaun normal ho bonominal, no valor R = 1 ba distribuisaun
Poisson)
8) Interpretasaun husi resultadu teste mak :
 Wainhira oportunidade > 5%, maka ekuasaun distribuisaun teoretiku ne’ebe mak
utiliza bele simu.
 Wainhira oportunidade < 1%, maka ekuasaun distribuisaun teoretiku ne’ebe mak
utiliza labele simu.
 Wainhira oportunidade iha 1 – 5 % nia laran, maka sei labele foti desizaun, tan ne’e
presiza dadus adisional.

Elizario Pereira, (2013.02.02.20) UNTL/FECT/DEC |Estudu no Analiza ba Kazu ….. 15


3.2.3.2. Teste Smirnov-Kolmogorov
Teste kompatibilidade Smirnov-kolmogorov dalabarak mos hanaran teste
kompatibilidade la-parametriku (non-parametrik) tamba la utiliza funsaun distribuisaun
refere.
a. Teste Smirnov-kolmogorov ba Distribuisaun Normal
Kalkulasaun ba teste ida ne’e sei apresenta iha tabela ho etapas kalkulasaun mak hanesan
tuir mai :
1) Koluna 1 : valor dadus ne’ebe ordena ona (husi valor bo’ot ba valor ki’ik).
2) Koluna 2 : m = numeru klassifikasaun hahú husi 1,2,3…..nsst.

Probabilidade observasaun :

3) Koluna 3 : P(X) = probabilidade observasaun bazeia ba formula Weisbull ho Gumbel


(Formula 3.9).
4) Koluna 4 :

Probabilidade Teoretiku :

5) Koluna 5 :

6) Koluna 6 : P’(X) = luan área iha kurva Normal nia okos Tabela AII-3 (Aneksu)
7) Koluna 7 :

Komparasaun husi Probabilidade Observasaun ho Probabilidade Teoretiku:

8) Koluna 8 :
9) Etapa da-9 mak komparasaun valor ΔPmax ho valor ΔPkritiku husi Tabela AII-1
(Aneksu).
10) Interpretasaun husi resultadu teste mak :
 Ekuasaun ne’e bele aseita wainhira ΔPmax < ΔPkritiku
 Ekuasaun ne’e la aseita wainhira ΔPmax > ΔPkritiku

b. Teste Smirnov-Kolmogorov ba Distribuisaun Gumbel


Kalkulasaun ba teste ida ne’e sei apresenta iha tabela ho etapas kalkulasaun mak hanesan
tuir mai :
1) Tuir etapa kalkulasaun husi No. 1 – 3 iha Distribuisaun Normal.

Probabilidade Teoretiku :

2) Kalkula valor probabilidade teoretiku P’(X) ba iha dadus ida-ida.


P(X) = luan área iha kurva normal nia okos ne’ebe depende husi funsaun t (f(t)) husi
Formula 3.30 entretantu valor P(X<) husi Formula

e = numeru natural = 2,71828


Valor YT sura husi Formula 3.14
Valor K = f(t) husi Formula 3.30

Elizario Pereira, (2013.02.02.20) UNTL/FECT/DEC |Estudu no Analiza ba Kazu ….. 16


c. Teste Smirnov-Kolmogorov ba Distribuisaun Log Pearson Tipu III
Prosesu kalkulasaun probabilidade observasaun ba Distribuisaun Log Pearson Tipu III
hanesan mos ho prosesu kalkulasaun ba Distribuisaun Normal.
1) Koluna 1 : valor dadus ne’ebe ordena ona (husi valor bo’ot ba valor ki’ik).
2) Koluna 2 : m = numeru klassifikasaun hahú husi 1,2,3…..nsst.

Probabilidade observasaun :

3) Koluna 3 : P(X) = probabilidade observasaun bazeia ba formula Weisbull ho Gumbel


(Formula 3.9).
4) Koluna 4 : P(X<) husi Formula 3.29

Probabilidade Teoretiku :

5) Koluna 5:
( )

6) Koluna 6 : P’(X) = luan área iha kurva Normal nia okos Tabela AII-3 (Anexu)
7) Koluna 7 : P’(X<) Formula 3.31

Komparasaunn husi Probabilidade Observasaun ho Probabilidade Teorétiku :

8) Koluna 8 : ΔP Formula 3.32


9) Etapa da-9 mak komparasaun valor ΔPmax ho valor ΔPkritiku husi Tabela AII-1
(Aneksu).
10) Interpretasaun husi resultadu teste mak :
 Ekuasaun ne’e bele aseita wainhira ΔPmax < ΔPkritiku
 Ekuasaun ne’e la aseita wainhira ΔPmax > ΔPkritiku

3.2.4. Planu Persipitasaun


Planu persipitasaun mak udan be’en ne’ebe iha posibilidade sei akontese ka mai iha
periodu retornu ne’ebe mak hili tiha ona husi Tabela 3.2 konaba periodu retornu bazeia ba
tipulojia sidade. Planu persipitasaun udan refere ne’e kalkula ho utiliza ekuasaun distribuisaun
ne’ebe mak kompativel bazeia ba Teste Chi-kuadradu ho Teste Smirnov-kolmogorov.[7]

Tabela 3.2 : Periodu Retornu Bazeia ba Tipulojia Sidade

Tipulojia sidade Área kaptasaun (ha)


<10 10-100 100-500 >500
Sidade Metropolitanea Tinan 2 Tinan 2-5 Tinan 5-10 Tinan 10-25
Sidade Bo’ot Tinan 2 Tinan 2-5 Tinan 2-5 Tinan 5-20
Sidade Nato’on Tinan 2 Tinan 2-5 Tinan 2-5 Tinan 5-10
Sidade ki’ik Tinan 2 Tinan 2 Tinan 2 Tinan 2-5

Fonte : Direktorat Jenderal Cipta Karya, 2012

3.2.5. Tempu Konsentrasaun

Elizario Pereira, (2013.02.02.20) UNTL/FECT/DEC |Estudu no Analiza ba Kazu ….. 17


Tempu konsentrasaun mak tempu ida ne’ebe be’e presija atu halai husi pontu ida iha
área kaptasaun nia laran ba to’o iha pontu kontrolu (inlet). Atu sura tempu konsentrasaun, sei
utiliza formula Kirpich (1940), hanesan tuir mai :

( )

Tempu konsentrasaun mos bele sura ho kompara ba komponente 2 (rua) mak : 1)


tempu ne’ebe mak be’e presija atu halai iha superfisie rai ba to’o iha kanal drenajen nia laran
ti (time inlet) no 2) tempu ne’ebe mak be’e presija halai iha kanal laran ba to’o iha pontu ikus
(time conduit) td, [1] nune’e :

Iha ne’ebe :

[ ]

3.2.6. Intensidade Udan


Intensidade udan mak altura udan be’en ho unidade tempu. Karakteristika geral udan
nian mak wainhira udan tu’un iha tempu badak nia laran maka nia periodu retornu mos
aumenta bo’ot no intensidade mos aumenta. Intensidade udan ne’e determina ho maneira halo
análiza dadus persipitasaun ho maneira estatistiku ka ho maneira empiris. Ba dadus
persipitasaun kurtu prazu bele utiliza formula Tallbot, Sherman, Ishiguro. Wainhira dadus
persipitasaun kurtu prazu laiha maka bele kalkula ho formula Manonobe. [1]

( )( )

3.2.7. Analiza Debitu Be’e Foer husi Sektor Doméstiku no Naun-Doméstiku


Analiza sektor doméstiku no naun-doméstiku ne’e realiza bazeia ba analiza dadus
kresimentu populasaun aktual, fasilidade sosial, ekonomiku ne’ebe mak eziste iha área ida.
Nesesidade be’e doméstiku no naun-doméstiku haktuir kriteriu planejamentu bele hare iha
Tabela 3.3.[8]

Tabela 3.3 : Nesesidade Be’e Doméstiku no Naun-Doméstiku ba Kategoria Sidade

Sektores Naun-Doméstiku
Sektor Valor Unidade
Eskola 10 Ltr/alunu/loron
Ospital 300 Ltr/kuartu/loron
Klinika 2000 Ltr/unidade/loron
Igreja 3000 Ltr/unidade/loron
Edifisiu 10 Ltr/funsionariu/loron
Elizario Pereira, (2013.02.02.20) UNTL/FECT/DEC |Estudu no Analiza ba Kazu ….. 18
Kontinuasaun Tabela 3.3 : Nesesidade Be’e Doméstiku no Naun-Doméstiku ba
Kategoria Sidade

Merkadu 12000 Ltr/hektar/loron


Hoteis 150 Ltr/kuartu/loron
Restaurante 100 Ltr/kadeira/loron
Área militar 60 Ltr/ema/loron
Área komersiu no industria 0.2 – 0.8 Ltr/sugundu/hektar
Área turismu 0.1 – 0.3 Ltr/segundu/hektar
Sektor Doméstiku
Uma kain / habitasaun 120 - 150 Ltr/ema/loron

Fonte : Kriteria Perencanaan Ditjen Cipta Karya Dinas PU, 1996

Husi total utilizasaun be’e refere bele halo estimasaun ba kuantidade be’e foer
ne’ebe mak atu kanaliza ba iha kanal mak ho kuantidade 80% husi total nesesidade be’e
ne’ebe determinadu ona husi WHO.

3.2.8. Analiza Kresimentu Populasaun


Analiza kresimentu populasaun sai hanesan mos faktor ne’ebe bele influensia
kuantidade debitu hidrolojia. Wainhira populasaun iha área ida aumenta maka nesesidade ba
be’e mos sei aumenta. Atu analiza kresimentu populasaun presija dadus populasaun iha área
ida ho ninia nivel kresimentu annual ho utiliza métodu Geométriku, Aritmétiku no Least
Square.[9] Rasio kresimentu populasaun annual bazeia ba dadus sensu populasaun iha sidade
Dili iha tinan 2010-2015 mak 1.8%.[10] Atu determina projeksaun kresimentu populasaun ne’e
bazeia ba periodu retornu ne’ebe determinadu tiha ona. Atu sura kresimentu populasaun sei
utiliza métodu tolu (3) mak hanesan tuir mai [9]:
A. Métodu Geométriku :

B. Métodu Aritmátiku :

C. Métodu Least Square

∑ ∑ ∑ ∑
∑ ∑

∑ ∑ ∑
∑ ∑

Elizario Pereira, (2013.02.02.20) UNTL/FECT/DEC |Estudu no Analiza ba Kazu ….. 19


Wainhira valor koefisiente b determina tiha ona, maka valor koefisiente a bele
determina ho formula hanesan tuir mai :

D. Determinasaun Métodu ne’ebe Kompativel


Atu determina formula ba projeksaun total populasaun ne’ebe mak sei utiliza liu husi
resultadu kalkulasaun ne’ebe mak besik liu valor ida 1 tenke halo analiza liu husi kalkulasaun
desviu padraun ka koefisiente korelasaun.
1) Desviu Padraun

√∑

√∑

2) Koefisiente korelasaun
Metodu kalkulasaun ba projeksaun total populasaun ne’ebe nia resultadu koefisiente
besik liu 1 mak métodu ne’ebe kompativel.

∑ ∑ ∑
√ ∑ ∑ ∑ ∑

3.2.9. Debitu Hidrolojia


Debitu hidrolojia maka debitu masimu ne’ebe kalkula husi planu persipitasaun
bazeia ba periodu retornu. Atu sura debitu masimu ka debitu hidrolojia bele utiliza Métodu
Rasional, maibe métodu refere validu deit ba área kaptasaun ho luan < 500 ha. Ba área
kaptasaun ho luan > 500 ha bele utiliza Métodu Hidrografia unitaria ho periodu retornu tinan
10 – 25.[1]
Determina Debitu Masimu ka Debitu Hidrolojia ho Métodu Rasional ou Métodu Rasional
Modifikasaun :
a) Métodu Rasional ho ekuasaun mak hanesan tuir mai :



b) Métodu Rasional Modifikasaun ho ekuasaun mak hanesan tuir mai :

3.3. Analiza Hidraulika


Analiza hidraulika mak kalkulasaun ba dimensaun kanal drenajen bazeia ba debitu
ka kuantidade be’e ne’ebe mak atu akumula iha kanal drenajen ezistente (Qhidraulika ho

Elizario Pereira, (2013.02.02.20) UNTL/FECT/DEC |Estudu no Analiza ba Kazu ….. 20


unidade m3/seg) bo’ot liu ka hanesan ho planu debitu ne’ebe kauza husi planu intensidade
udan (Qhidrologia ho unidade m3/seg). Ho kondisaun refere bele formula ho ekuasaun
Qhidraulika ≥ Qhidrolojia.

3.3.1. Kontrola Kapasidade Kanal Ezistente (existing channel)


Área sidade sai hanesan área ne’ebe dezenvolvidu ona, nune’e ho sistema kanal
drenajen ne’ebe simples maibe eziste tiha ona. Sistema drenajen ne’ebe eziste tiha ona presiza
atu investiga no halo estudu atu sai nu’udar materia ba referensia no opiniaun ba iha
planejamentu ka manutensaun. Investigasaun ne’ebe presiza mak hanesan[6] :
1) Área kaptasaun (catchment área)
2) Material kanal drenajen, atu bele determina koefisiente Manning, n
3) Diresaun be’e, kanal nia naruk no inklinasaun lonjitudinal.
4) Kondisaun no problema kanal ezistente
5) Tipu no elementu geometriku kanal ezistente

Fomula Manning :

Wainhira kanal drenajen nia didin harí ho tipu material ne’ebe la hanesan tan ne’e
valor koefisiente Manning ne’ebe utiliza mak koefisiente kompostu (composite coefficient) no
kalkula ho Formula 3.48.


( )

3.3.2. Dezeña Kondisaun Ideal


Atu dezeña kondisaun ideal liu-liu ba iha planejamentu sistema drenajen hare husi
aspektu hidraulika maka sei involve variavel balun mak hanesan :
1) Tipu no element geometriku kanal drenajen hanesan : área seksaun kanal (F), raiu
hidraulika (R), largura kanal (B) no kanal ninia klean (h).
2) Planu debitu (Q)
3) Velosidade be’e iha kanal (V)
4) Inklinasaun baze kanal (S)
5) Koefisiente Manning (n)

Bazeia ba kondisaun sistema drenajen ne’ebe iha, wainhira atu dezeña kanal drenajen liu-liu
drenajen sidade presiza fo aforsa ba kazu sira hanesan tuir mai :

1) Fasilidade sistema drenajen refere bele funsiona ho diak no bele aproveita ho diak.
2) Livre husi inundasaun
Elizario Pereira, (2013.02.02.20) UNTL/FECT/DEC |Estudu no Analiza ba Kazu ….. 21
3) La fo impaktu ba movimentasaun transporte no kualidade estrutura Estrada.
4) Efisiensia no ekonomiku

3.3.2.1. Dezeña Tipu Kanal Drenajen


Atu hili tipu kanal drenajen ne’e depende ba kuantidade be’e (Qhidrolojia), kondisaun
inklui posibilidade espasu iha terenu. Tipu no forma kanal drenajen ne’ebe geralmente utiliza
ba iha kanal sekundariu no primariu iha sidade laran liu-liu sidade sira ne’ebe ho espasu
klo’ot [5] mak :
1) Forma rektangulu (rectangle)
2) Forma trapéziu (trapezoide)
3) Forma kabuar (culvert / box culvert)
Bazeia ho nia funsaun maka kanal drenajen bele halibur be’e ho kapasidade ne’ebe
planeia tiha ona. Seksaun hidraulika ne’ebe efisiente no ekonomiku mak seksaun kanal ne’ebe
iha kapasidade atu kanaliza ka lori debitu (Q) masimu ho perimetru(P) minimu. Kriteriu
baziku atu determina seksaun kanal ne’ebe ekonomiku mak :

a. Seksaun kanal ho forma rektangulu aberta (open channel)


Modelu ida ne’e bele utiliza wainhira :
 Área ne’ebe ho espasu klo’ot
 Área ne’ebe laiha konstrusaun inlet
 Nia material halo ho betaun / fatuk hadak

Fígura 3.1 : Seksaun kanal ho forma rektangulu aberta no feixadu

 Area seksaun kanal bokon,


 Perimetru kanal bokon,
 Raiu hidraulika kanal,

 Largura baze kanal,

 Altura hidraulika,
 Altura total,
 Altura seguransa, √
Altura seguransa mos bele determina husi Tabela 3.5.

Elizario Pereira, (2013.02.02.20) UNTL/FECT/DEC |Estudu no Analiza ba Kazu ….. 22


b. Seksaun kanal ho forma rektangulu feixadu (close channel)
Modelu ida ne’e bele utiliza wainhira :
 Área ne’ebe ho espasu klo’ot
 Área ne’ebe iha konstrusaun inlet / laiha inlet
 Nia material halo ho betaun armada / pre-armadu

Seksaun kanal ho forma rektangulu feixadu nia kalkulasaun hanesan mos ho kanal ho
forma rektangulu nakloke. Iha kazu hanesan ne’e debitu hidraulika kanal la hanesan ho debitu
kanal aberta tamba bazeia ba kondisaun topografia kanal.

c. Seksaun kanal ho forma kabuar (culvert / box culvert)


Modelu ida ne’e bele utiliza wainhira :
 Área ne’ebe ho espasu klo’ot
 Área ne’ebe iha konstrusaun inlet / laiha inlet
 Iha impedimentu ruma iha terrenu hanesan :estrada, ponte, nsst..
 Nia material halo ho betaun pre-armadu

Fígura 3.2 : Seksaun kanal ho forma kabuar (culvert)

Kalkulasaun kapasidade seksaun kanal kabuar (culvert) Qg métodu Analítiku :

 Luan seksaun kanal bokon,

( )
 Valor Ɵ iha medida radianu,
( )
 Perimetru kanal bokon,
( )
 Raiu hidraulika nakonu, R (Formula 3.60)
 Kapasidade kanal nakonu, Q (Formula 3.54)
 Altura hidraulika,
 Altura seguransa,
Kanal ho modelu seksaun kabuar mak kanal maktaka (close channel) maibé funsiona
hanesan “kanal nakloke (open channel)”, maka atu antisipa karik iha material ka foer ruma
ne’ebe be’e lori hodi impede movimentu be’e iha kanal laran, tan ne’e kapasidade kanal
kabuar (culvert) Qg sei foti 80% husi Qg [6] :

Elizario Pereira, (2013.02.02.20) UNTL/FECT/DEC |Estudu no Analiza ba Kazu ….. 23


Kalkulasaun kapasidade seksaun kanal kabuar (culvert) Qg ho métodu gráfiku :

Figura 3.3 : Kurva korelasaun y/do ho Q/Qo, V/Vo, F/Fo, R/Ro, AR2/3

3.3.2.2. Planu Velosidade


Atu planeia velosidade be’e iha kanal presija konsidera katak velosidade be’e sei la
kauza erosaun no mos persipitasaun partikulas sedimentares. Faktor determinante ba
kuantidade velosidade mak faktor inklinasaun baze kanal. Iha Tabela 3.5 hatudu konaba
velosidade be’e masimu ne’ebe permitidu bazeia ba tipu material [5].

Tabela 3.4 : Velosidade Be’e Masimu ne’ebe Permitidu Bazeia ba Tipu Material

Tipu Material Velosidade Másimu Permitidu, V (m/s)


Raihenek finu 0,45
Rai arjila ho raihenek 0,50
Rai alluvial 0,60
Agregadu finu 0,75
Rai arjila forsa 0,75
Elizario Pereira, (2013.02.02.20) UNTL/FECT/DEC |Estudu no Analiza ba Kazu ….. 24
Kontinuasaun Tabela 3.4 : Velosidade Be’e Masimu ne’ebe Permitidu Bazeia
ba Tipu Material
Rai arjila rizidu 1,10
Agregadu grosu 1,20
Fatuk bo’ot 1,50
Fatuk hadak 1,50
Betaun 1,50
Betaun armadura 1,50
Fonte : Departement PU.Pd. T-02-2006-B, Pedoman Perencanaan Sistem Drainase jalan

Velosidade minimu ba kanal drenajen kabuar (culvert) mak 0,7 m/s atu nune’e labele
hamosu sedimentasaun.[5]
Velosidade másimu ne’ebe sai husi kanal drenajen kabuar (culvert), ba tipu kondisaun
material kanal iha parte klean (downstream) kanal kabuar atu nune’e labele hamosu erosaun
iha kanal ne’ebe mak hatudu iha Tabela 3.5.[5]

Tabela 3.5 : Velosidade Másimu Permitidu ba kanal drenajen ho seksaun kabuar (culvert)

Kondisaun material iha baze kanal Velosidade Másimu Permitidu, Vg (m/s)

Tahu < 0,3


Raihenek finu < 0,3
Raihenek grosu 0,4 – 0,6
Agregadu
0 > 6 mm 0,6 – 0,9
0 > 25 mm 1,3 – 1,5
0 > 100 mm 2,0 – 3,0
Rai argila
Mamar 0,3 – 0,6
Elastiku 1,0 – 1,2
To’os 1,5 – 2,0
Fatuk
0 > 15 mm 2,5 – 3,0
0 > 300 mm 4,0 – 5,0

Fonte : Departement PU.Pd. T-02-2006-B, Pedoman Perencanaan Sistem Drainase jalan

3.3.2.3. Inklinasaun Baze Kanal


Inklinasain baze kanal (S) determina bazeia ba planu velosidade (V) no komponente
seksaun kanal haktuir Formula Manning :

( )

Inklinasaun baze kanal masimu permitidu mak 0.005 – 0.008 depende ba tipu material
ne’ebe utiliza ba kanal. Maibe ba kanal drenajen iha área ne’ebe tetuk ka área ne’ebe eziste
ona kanal drenajen, ninia iklinasaun manteñ nafatin tuir kondisaun aktual ne’ebe mak iha.[4]

Elizario Pereira, (2013.02.02.20) UNTL/FECT/DEC |Estudu no Analiza ba Kazu ….. 25


3.3.2.4. Altura Hidraulika Normal (normal depth)
Altura hidraulika normal (yn) ne’e depende ba koefisiente rugosidade Manning (n),
inklinasaun baze kanal (S) no debitu hidrolojia (Qhg). Altura hidraulika normal bele
determina ho métodu grafiku kurva relasaun yn/df ho AR2/3 ne’ebe mak hatudu iha Gráfiku
3.4 ho ekuasaun tuir mai :

3.3.2.5. Forsa Sizallamentu (shear force)


Forsa sizallamentu (Ʈ) mak kapasidade be’e atu bele lori ka dudu partikulas foer no
tahu (sedimentações) ne’ebe mak iha kanal laran. Parametru ne’ebe mak influensia forsa
sizalamentu mak inklinasaun baze kanal (S), raiu hidraulika kanal (R), densidade be’e (γ =
10^4 N/m3).[1]

Resultadu husi forsa sizalamentu (Ʈ) bele hare nia movimentu ho kondisaun hanesan
tuir mai :

 Wainhira, Ʈ > 4 N/m2 maka iha kapasidade atu dudu foer


 Wainhira, Ʈ = 4 N/m2 maka iha kapasidade kritiku
 Wainhira, Ʈ < 4 N/m2 maka laiha kapasidade atu dudu foer

3.3.2.6. Altura Seguransa (Freeboard)


Altura seguransa (w) laos atu aumenta debitu be’e maibe funsiona atu fó espasu livre
iha superfisie be’e nia leten atu nune’e wainhira akontese kazu hanesan : laloran mosu, be’e
halai fila (back watter), sedimentasaun no karik akontese failansu operasaun iha kanal
drenajen.[6]

Tabela 3.6 : Altura Seguransa Bazeia ba Tipu Kanal

Tipu Kanal Altura seguransa, w (m)


Kanal tersiariu 0,10 – 0,20
Kanal sekundariu 0,20 – 0,40
Kanal primariu 0,40 – 0,60
Mota 1,00

Fonte : Fifi Sofia, 2004, Modul kuliah Drainase, FTSP-ITS

3.3.2.7. Manhole
1) Manhole mak fatin asesu ba rede kanal drenajen inklui mos fatin ba asesu manutensaun
(bele hare iha Fígura 3.6).[5]
2) Medida manhole ne’e bazeia ho kondisaun iha terenu no fasil, seguru wainhira halo
inspeksaun no manutensaun rutina inklui seguru ba ema ne’ebe lao ain.[5]

Elizario Pereira, (2013.02.02.20) UNTL/FECT/DEC |Estudu no Analiza ba Kazu ….. 26


Fígura 3.4 : Vizada leten manhole

Informasaun :

1. Casing manhole
2. Casing kanal drenajen aberta
3. Kanal kabuar (culvert)
4. Manhole
5. Kanal drenajen feixadu iha
estrada ninin

Fígura 3.5 : Seksaun transversal manhole

Fígura 3.6: Seksaun lonjitudinal manhole

3.4. Estrada
Estrada hanesan estrutura komplementar ne’ebé benefisia ba sirkulasaun jerál tráfegu,
ne’ebé lokaliza iha superfísie rai okos, rai leten, iha be’e okos no mos be’e leten, eseptu
ferrovias no rodovias cable. Estrada iha papél atu enkoraja konstrusaun hotu iha unidade área
dezenvolvimentu, hodi alkansa nível dezenvolvimentu entre rejiaun sira. Estrada hanesan
sistema unifikadu vinkulativa no liga sentru kresimentu ho rejiaun seluk.[11]

3.5. Estragu Pavimentu Estrada


Kauza estragu ba pavimentu estrada, direita ka indireitamente kauza husi kondisaun
ambiente hanesan be’e ne’ebe iha ligasaun ho hidrolijia no sistema drenajen estrada.
Kondisaun ambiental influensia tebes ba forsa resistensia no durabilidade pavimentu estrada.
Erosaun material pavimentu la kauza deit husi repetisaun karga tráfegu, maibe mos husi
iklima be’e ne’ebe iha estrutura pavimentu laran. Be’e tama ba estrutura pavimentu estrada liu
husi maneira hanesan infiltrasaun husi kuak (crack) ne’ebe akontese iha superfisie estrada,
Elizario Pereira, (2013.02.02.20) UNTL/FECT/DEC |Estudu no Analiza ba Kazu ….. 27
koneksaun pavimentu, superfisie be’e iha rai no fluktuasaun, karakteristika kapilarizasaun
be’e iha rai, permeabilizsaun husi fatin sira ho superfisie ne’ebe a’as liu besik estrutura
pavimentu ka husi estrada ninin.[11]

Evaporasaun
Infiltrasaun iha kamada
Infiltrasaun iha
pavimentu
estrada ninin

Husi kamada Husi Permeabilizasaun


Deslokasaun be’e Kapilarizasaun
superfisie rai superfisie
husi estrada ninin be’e Fluktuasaun be’e
be’e iha rai
Superfisie be’e husi rai okos
okos

Fígura 3.7: Korekti be’e ne’ebe akontese iha estrutura pavimentu estrada

3.6. Tipu Estragu Pavimentu Fleksivel Estrada


Tipu estragu husi pavimentu fleksivel Estrada, geralmente klasifika hanesan tuir mai :
a. Deformasaun (deformation)
Deformasaun mak hanesan mudansa ne’ebe akontese iha superfisie estrada husi
nia kondisaun original.
b. Nakfera (Crack)
Nakfera (crack) bele akontese ho forma oi-oin. Kazu ne’e bele akontese husi faktor
balun no involve mekanismu ne’ebe kompleksu. Haktuir teoria, nakfera (crack)
bele akontese wainhira forsa trasaun ne’ebe akontese iha kamada asfaltu bo’ot liu
forsa trasaun másimu ne’ebe bele tahan husi pavimentu Estrada.
c. Estragu textura superfisie
Estragu textura superfisie mak desgastu material pavimentu ne’ebe akontese
gradualmente husi kamada superfisie ba diresaun okos.

Elizario Pereira, (2013.02.02.20) UNTL/FECT/DEC |Estudu no Analiza ba Kazu ….. 28


KAPITULU IV

METODOLOJIA PESKIZA

4.1. Teknika Halibur Dadus


1. Faze observasaun
Sai hanesan faze dahuluk husi peskiza ida ne’e ho intensaun atu observa, identifika,
halibur faktus no informasaun direita no indireta konaba kondisaun sistema drenajen
aktual iha kampu nia impaktu ba seguransa trafiku no durabilidade estrutura estrada
nudar objetu ba peskiza ida ne’e.
2. Faze estudu literatura
Faze literatura ho intensaun atu halibur dadus, informasaun no referénsia sira ne’ebe
relevante ho problema ne’ebe hakerek nain foti nu’udar baze teoria hodi suporta iha
faze diskusaun.
3. Faze halibur dadus
Iha faze ida ne’e sei halibur dadus no informasaun mak hanesan tuir mai:
a. Dadus espasial
 Mapa topografia (catchment area) (bele hare iha pájina 36)
 Rede sistema kanal drenajen (bele hare iha pájina 56)
 Area inundasaun mak area ne’ebe identifika akontese inundasaun liu
husi observasaun direita no halo dokumentasaun (bele hare iha pájina
7)
 Dadus populasaun (bele hare iha Aneksu V pájina 110)
 Aspirasaun komunidade lokal konaba sistema drenajen ezistente mak
dadus ne’ebe halibur liu husi aplikasaun kestionário ba komunidade
lokal ne’ebe hela besik iha area estudu (bele hare iha pájina 73)
b. Dadus hidrolojia
 Dadus persipitasaun udan be’en foti husi Diresaun Nasional
Meteorolojia no Geofisika Aeroportu Dili nian. Iha peskiza ida ne’e
hakerek nain foti dadus persipitasaun udan durante tinan 14 nian hahú
husi tinan 2003 – 2016 (bele hare iha Aneksu I pájina 80)
c. Dadus hidraulika
 Kondisaun fizika kanal ezistente (bele hare iha pájina 6)
 Tipu kanal ezistente (bele hare iha pájina 5)
 Dimensaun kanal ezistente (bele hare iha pájina 67)

4.2. Analiza Dadus


Faze analiza dadus ne’ebe mak presiza halo iha peskiza ida ne’e mak hanesan :

4.2.1. Analiza Hidrolojia


Analiza dadus hidrolojia mak prosesu kalkulasaun total debitu (Qhg) ne’ebe mak sei
halibur iha kanal drenajen husi area ne’ebe determinadu. Etapa –etapa kalkulasaun mak
hanesan

Elizario Pereira, (2013.02.02.20) UNTL/FECT/DEC |Estudu no Analiza ba Kazu ….. 29


1. Determina area baliza kaptasaun udan be’en no sura nia luan, A (husi mapa
topografia).
2. Determina persipitasaun mediu masimu.
3. Kalkulasaun ba parametru estatistiku ho tipu Distribuisaun tolu mak :
Distribuisaun Normal, Distribuisaun Gumbel no Distribuisaun Log Pearson
Tipu III.
4. Analiza frekuensia udan be’en liu husi Teste Viabilidade Distribuisaun ho metodu
“Chi-kuadrat no Smirnov-Kolmogorov.
5. Kalkula planu udan be’en bazeia ba nia periodu repetisaun.
6. Kalkula intensidade udan be’en ho formula Manonobe.
7. Analiza dadus be’e foer domestiku tuir nesesidade konstrusaun.
8. Analiza debitu hidrolojia ho Metodu Rasional.

4.2.2. Analiza Hidraulika


Analiza hidraulika ho inforsa atu hatene kapasidade kanal drenajen (Qhidraulika) hodi
simu debitu hidrolojia (Qhidrolojia). Etapa-etapa hodi analiza hidraulika kompostu husi :
1. Analiza ka kontrola kapasidade kanal aktual (condição ezistente)
2. Dezeña kondisaun kanal foun (condição ideal)

4.2.3. Analiza ka Kontrola Kapasidade Kanal Ezistente (condição ezistente)


Analiza ka kontrola kapasidade kanal ezistente mak atu kontrola kapasidade kanal
ne’ebe mak iha hodi simu debitu hidrolojia (Qhg). Etapa hodi kontrola kapasidade kanal mak
hanesan :
1. Halibur dadus ezistente : elementu geometiku kanal drenajen no inklinasaun kanal
lonjitudinal no transversal.
2. Kalkula kapasidade kanal drenajen ezistente hodi kalkula debitu hidraulika ba iha
kanal drenajen aktual (Qhidraulika).
3. Kompara debitu hidraulika ezistente, (Qhidraulika) ho debitu hidrolojia,
(Qhidrolojia).
4. Halo konklusaun ba resultadu komparasaun.

4.2.4. Analiza Informasaun


Liu husi peskiza direta, ho aplikasaun kestionariu hamutuk tolu-nolu 30 ba
komundade lokal sira ne’ebe mak hela besik iha Rua Abilio Monteiro ho métodu kauzativu.
Sei halo analiza ba dadus no informasaun ne’ebe hakerek nain halao iha kampu liu husi
entrevista direita ho komunidade lokal sira ho métodu estatistiku. Husi resultadu analiza
refere bele sai hanesan fundamentu ba konkluzaun no bele sai hanesan rekomendasaun ida
atu bele hadia diak liu tan sistema drenajen ezistente.

4.2.5. Dezeña kondisaun ideal


Kondisaun ideal mak sai hanesan objetivu prinsipal husi estudu no peskiza ida ne’e katak
atu atu bele hetan sistema makro drenajen ne’ebe tuir kriteriu tekniku, ekonomiku, no
ambiental atu asegura seguransa trafiku no durabilidade estrutura estrada. Etapa- etapa
ne’ebe mak hakerek nain utiliza atu dezeña kondisaun ideal mak :
1. Analiza dadus hidrolojia
2. Analiza dadus hidraulika
Elizario Pereira, (2013.02.02.20) UNTL/FECT/DEC |Estudu no Analiza ba Kazu ….. 30
3. Halo komparasaun husi resultadu analiza hidrolojia no hidraulika (Qhidrolojia /
Qhidrailika).
4. Wainhira husi resultadu komparasaun (Qhidrolojia / Qhidraulika) la tuir kriteriu
(Qhidrolojia < Qhidraulika) mak sei halo desizaun atu dezeña kondisaun ideal.
5. Karik husi resultadu komparasaun tuir kriteriu mak sei halo rekomendasaun nu’udar
alternativa ida atu hadia diak liu tan sistema makro drenajen ezistente.

4.3. Fluxograma Peskiza

Identifika problema ho Preparasaun Faze estudu literatura


metodu GAP

Faze observasaun

Faze halibur dadus

Dadus primariu Dadus sekundariu

Dadus ne’ebe halibur diretamente iha Dadus ne’ebe halibur husi fonte
kampu : dadus espasial no dadus seluk : dadus hidrolojia no dadus
hidraulika populasaun

Analiza dadus
dadus

Analiza informasaun Analiza hidrolojia Analiza hidraulika

Lae
Kontrola Dezeña kondisaun
Qhk ≥ Qhg ideal

Sim

Konkluzaun no
Rekomendasaun

Figura 4.1 : Fluxograma Peskiza

Elizario Pereira, (2013.02.02.20) UNTL/FECT/DEC |Estudu no Analiza ba Kazu ….. 31


4.4. Fluxograma Analiza Hidrolojia

Catchment area ho
funsaun area

Divizaun sub-catchment
area ho funsaun area
(koef. C homogeniu)

Koef. C Kompostu :
∑𝑛𝑖 𝐴𝑖 𝐶𝑖 PL = distansia korenti be’e
Sukat luan sub- 𝐶𝑘
catchment area ida-ida ∑𝑛𝑖 𝐴𝑖 superfisial
LS = distansia kanal drenajen

Luan catchment area


𝐴 ∑𝑛𝑖 𝐴𝑖 (km2)

Kalkula debitu hidrolojia ho formula

Q = (0,278.C.I.A) + (Qdomestiku)
Sukat distansia korenti Kalkula inklinasaun superfisie
be’e superfisial PL (m)

Rasional :
rai S

Sukat distansia kanal Kalkula time inlet,


drenajen LS (m) 𝑛𝑑
𝑡𝑖 𝑃𝐿
√𝑆

Kalkula velosidade be’e


iha kanal = V, no kalkula Kalkula tempu konsentrasaun
td = (LS/60V) tc = ti + td (minutu)

Kalkula intensidade udan ho


Dadus persipitasaun udan formula Manonobe :
2
𝑅𝑇 3
𝐼 Kalkula debitu domestiku
𝑡𝑐
Analiza distribuisaun (Qdomestiku)
frekuensia persipitasaun :
- Distribuisaun Normal Hili planu persipitasaun bazeia
– Distribuisaun Gumbel periodu retornu (RT) Dadus populasaun
– Distr. Log Pearson tipu 3

Kalkula planu persipitasaun


Teste kompatibilidade (XT) ho metodu distribuisaun
distribuisaun frekuensia kompativel

Figura 4.2 : Fluxograma Analiza Hidrolojia

Elizario Pereira, (2013.02.02.20) UNTL/FECT/DEC |Estudu no Analiza ba Kazu ….. 32


4.5. Fluxograma Analiza Hidraulika

Hahu

Kalkula area seksaun bokon kanal, F


Sukat seksaun geometria kanal
(m2), altura hidraulika kanal, y (m),
ezistente : komprimentu (L),
perimetru kanal bokon, P (m); raiu
largura (B), altura (H / D)
hidraulika kanal R (m)

Kalkula debitu

𝑄 𝑘 𝐹 𝑉
hidraulika :
Determina tipu, forma, material
no determina koefisiente (n)
husi kanal ida-ida
Kalkula velosidade be’e iha kanal ho
formula Manning :
2 1
𝑉 𝑅3 𝑆 2
Sukat inklinasaun kanal 𝑛
ezistente
𝐿 𝐸 𝐸
𝑆
𝐿 𝐿

Kalkula forsa sizelamentu


kanal (shear force) :
𝜏 𝛾 𝑅 𝑆 (N/m2)

Kontrol lae

𝝉>𝟒

Sim

Remata

Figura 4.3 : Fluxograma Analiza Hidraulika

Elizario Pereira, (2013.02.02.20) UNTL/FECT/DEC |Estudu no Analiza ba Kazu ….. 33


KAPITULU V

DISKUSAUN NO RESULTADU

5.1. Konseitu Ideal


Konseitu ideal husi estudu no analiza ba kazu Makro drenajen iha Rua Abilio Monteiro,
Dili mak :
1. Wainhira husi resultadu analiza ba kapasidade kanal drenajen ezistente (Qhidraulika)
la sufisiente ka ki’ik liu kompara kapasidade hidrolojia (Qhidrolojia) mak sei foti
alternativa hodi dezeña dimensaun kanal foun.
2. Sei aumenta inklinasaun baze kanal drenajen karik husi resultadu verifikasaun ba
velosidade ezistente ki’ik liu kompara husi velosidade maksimu permitidu iha Tabela
3.4. maibe depende mos ba kondisaun topografia iha terenu.
3. Kondisaun aktual iha terrenu konaba sistema drenajen ne’ebe sei nakloke hanesan iha
Rua Dom Aleixo nian, wainhira haré husi aspektu seguransa sei la seguru ba tráfegu
sira tamba haré husi distansia estrada ho kanal drenajen ne’ebe besik malu, tan ne’e
presija sistema drenajen ne’ebe feixadu (close channel) atu bele asegura seguransa
tráfegu sira.

5.2. Topografia
Husi observasaun ba kondisaun topografia geralmente iha suku Vila-verde, liu-liu iha Rua
Abilio Monteiro ho nia superfisie rai ne’ebe tetuk ho ninia inklinasaun rai médiu husi 0 – 2%
exceptu iha fatin sira seluk hanesan iha Aldeia Mate-moris, Aldeia Mate-restu no Aldeia
Terus-nain ne’ebe pertense mós husi suku Vila-verde ho nia superfisie rai ne’ebe la tetuk
husi 20-40% husi parte Sul.

5.3. Funsaun Rai


Funsaun rai mak área ne’ebe utiliza ka aproveita ba harí kondisaun no infrastutura sira
seluk. Iha suku Vila verde iha mos área balun ne’ebe ho funsaun mak hanesan :
1. Habitasaun
2. Área negosiu
3. Edifisiu
4. Eskola
5. Uma kreda (Igreja) no fasilidade publiku sira seluk..

5.4. Área Kaptasaun Udan (Catchment Área)


Área kaptasaun udan mak área ida ne’ebe mak halibur udan be’en husi superfisie rai no
akumula hamutuk iha kanal drenajen ida ne’ebe nia pertense. Área kaptasaun udan iha Rua
Abilio Monteiro bele haré iha Fígura 5.1. área kaptasaun udan (catchment área) kompostu
husi Aldeia 5 (lima) no sub aldeia 4 (ha’at) ho ninia área kaptasaun no korenti be’e ne’ebe
diferente mak hatudu iha Tabela 5.1.

Elizario Pereira, (2013.02.02.20) UNTL/FECT/DEC |Estudu no Analiza ba Kazu ….. 34


Tabela 5.1 : Área kaptasaun udan (Catchment Área)

Área
No. Naran área Kodigu Tipu superfisie área kaptasaun
Área A (ha)
1 Aldeia Matua A Habitasaun komunidade 10.48
2 Aldeia 1 de setembru B Habitasaun komunidade 0.92
3 Aldeia Lemorai C Habitasaun, edifisiu, nsst.. 16.32
4 Sub-Aldeia Lemorai 1 C1 Habitasaun komunidade 8.30
5 Sub-Aldeia Lemorai 2 C2 Área edifisiu no Apartamentu 0.86
6 Sub-Aldeia Lemorai 3 C3 Habitasaun komunidade 5.15
7 Sub-Aldeia Lemorai 4 C4 Área Igreja Katedral 2.01
8 Aldeia Virgoloja D Habitasaun komunidade 4.86
9 Aldeia 3 E Área habitasaun, edifisiu, nsst.. 18.48
10 Palásio Presidenti F jardim 0.094
Total Área kaptasaun udan, Atot = 51.154

Fonte : Área kaptasaun husi resultadu kalkulasaun iha Autocad

Prosesu atu kalkula luan área kaptasaun udan bele hare iha Aneksu VI.

Elizario Pereira, (2013.02.02.20) UNTL/FECT/DEC |Estudu no Analiza ba Kazu ….. 35


Fígura 5.1 : Área kaptasaun udan (Catchment Área) iha Rua Abilio Monteiro, Dili

Elizario Pereira, (2013.02.02.20) UNTL/FECT/DEC |Estudu no Analiza ba Kazu ….. 36


5.5. Naran no Kodigu Kanal Drenajen
Iha peskiza ida ne’e nia laran sei kalkula debitu be’e iha kanal drenajen balun liu-liu husi
parte karuk nian hahú husi Avenida Tuana laran to’o iha Rua Dom Aleixo Corte Real.

Tabela 5.2: Naran no kodigu kanal drenajen

No. Naran kanal drenajen Kodigu

1 Kanal Drenajen Av. Tuana laran Los K.D. ATL Lo


2 Kanal Drenajen Av. Tuana laran Tesik K.D. ATL Te
3 Kanal Drenajen Av. Tuana laran Karuk K.D. ATL Ka
4 Kanal Drenajen. Rua. Abilio Monteiro Karuk K.D. RAM Ka
5 Kanal Drenajen. Rua. Abilio Monteiro Tesik K.D. RAM Te
6 Kanal Drenajen. Rua. Abilio Monteiro Karuk K.D. RAM Ka
7 Kanal Drenajen Rua. Dom Aleixo.Corte Real Karuk K.D. RDACR Ka
8 Kanal Drenajen Rua. Dom Aleixo.Corte Real Tesik K.D. RDACR Te
9 Kanal Drenajen Rua. Dom Aleixo.Corte Real Karuk K.D. RDACR Ka
10 Kanal Drenajen Rua. Dom Aleixo.Corte Real Tesik K.D. RDACR Te

Fonte : Husi resultadu survey

5.6. Populasaun no Uma kain


Bazeia ba dadus Monograma suku Vila-verde iha tinan 2015 liu ba, suku vila verde fahe
ba Aldeia sia (9), total uma kain hamutuk 2054 (rihun rua- limanolu resin ha’at), total
populasaun hamutuk 10158 (rihun sanulu-atus ida-limanolu resin ualu). Husi suku Motael
haktuir dadus Monograma suku iha tinan 2012 nian iha Aldeia hamutuk 5 (lima), total uma
kain hamutuk 909 (atus sia-sia), total populasaun hamutuk 5690 (rihun lima-atus ne’en-
sianolu). Tuir mai bele haré iha Tabela 5.3 konaba Monograma suku Vila-verde nian no
Tabela 5.4 konaba Monograma suku Motael

Elizario Pereira, (2013.02.02.20) UNTL/FECT/DEC |Estudu no Analiza ba Kazu ….. 37


Tabela 5.3 : Monograma suku Vila-verde

Total uma Sexu


No. Naran aldeia Total Loja Kios Eskola Edifisiu Igreja Hotel
kain Mane Feto
1 Um de setembro 323 996 950 1946 2 15 1 3 - -
2 Nopen 140 386 370 756 - 6 - 1 - -
3 Guideon 139 390 389 779 1 12 1 1 1 1
4 Virgoloza 178 572 542 1114 2 5 - - - -
5 Lemorai 661 825 779 1604 7 12 1 2 1 -
6 Matua 225 966 950 1916 1 4 - - - -
7 Mate-restu 123 372 306 678 - 3 - - - -
8 Mate-moris 123 320 303 623 - 2 - - - -
9 Terus-nain 142 373 369 742 - 2 - - - -
TOTAL 2054 5200 4958 10158 13 61 3 7 2 1

Fonte : Sede suku Vila-verde, 2015

Tabela 5.4 : Monograma suku Motael

Total Sexu
No. Naran aldeia Total Loja Kapela Eskola Edifisiu Igreja Hotel Klinik Resto
uma kain Mane Feto
1 Lirio 272 932 840 1772 4 - 1 7 1 3 1 5
2 Halibur 262 985 830 1815 5 - - 3 - 5 - 10
3 Boa Morena 140 400 398 798 3 1 2 5 1 2 - 4
4 Be’e dalan 74 252 231 427 3 - - - - - - -
5 Hura 161 432 434 874 2 1 - 5 - - - 1
TOTAL 909 3001 2733 5690 17 2 3 20 2 10 1 20

Fonte : sede suku Motael, 2012

Elizario Pereira, (2013.02.02.20) UNTL/FECT/DEC |Estudu no Analiza ba Kazu ….. 38


5.7. Relasaun Total Uma kain ho Kanal Drenajen
Relasaun total uma kain ho kanal drenajen mak total uma kain ne’ebe mak asesu ba kanal drenajen no lokaliza besik kanal drenajen ne’ebe mak
hatudu iha Tabela 5.5.
Tabela 5.5 : Relasaun total uma kain ho kanal drenajen

Total populasaun Total


No. Naran kanal drenajen
Uma kain Eskola Edifisiu Igreja Hotel Loja Klinika Restaurante Populasaun
1 K.D. ATL los 198 1 - - - 2 - - 1233
2 K.D. ATL tesik 198 1 - - - 2 - - 1233
3 K.D. ATL karuk 561 1 1 - 1 2 - - 2732
4 K.D. RAM karuk - - - 1 - - - -
5 K.D. RAM tesik 209 - - - - 6 - - 506
6 K.D. RAM karuk 375 2 10 1 2 8 - 5 2147
7 K.D. RDACR karuk 375 2 10 1 2 8 - 5 2147
8 K.D. RDACR tesik 375 2 10 1 2 8 - 5 2147
9 K.D. RDACR karuk 375 2 10 1 2 8 - 5 2147
10 K.D. RDACR tesik 375 2 10 1 2 8 - 5 2147

Fonte : Husi Monograma suku 2012-2015

Elizario Pereira, (2013.02.02.20) UNTL/FECT/DEC |Estudu no Analiza ba Kazu ….. 39


5.8. Iklima no Persipitasaun Udan
Aspektu ida ne’ebe importante tebes ba iha planeamentu sistema kanalizasaun udan be’en
(drenajen) mak analiza hidrolojia ne’ebe koalia konaba udan be’en no iklima. Iklima iha
sidade Dili geralmente ho iklima tropiku manas no malirin ho ninia temperatura anin husi 25
– 32 ºC inklui umidade anin husi 60 – 72 %.

Tabela 5.6 : Persipitasaun Médiu Másimu Mensal

No. Tinan Fulan Rh Xi (mm)

1 2004 Fevereiru 518.3


2 2010 Julho 298.5
3 2011 Abril 251.7
4 2006 Dezembru 245.0
5 2013 Janeiru 244.4
6 2008 Fevereiru 222.8
7 2005 Marsu 224.6
8 2015 Fevereiru 189.7
9 2014 Abril 182.3
10 2007 Fevereiru 174.5
11 2003 Dezembru 166.0
12 2012 Maiu 151.8
13 2016 Fevereiru 128.2
14 2009 Dezembru 126.4

Fonte : DNMG (Direcção Nacional de Meterolojia e Geofisika), Dili

Grafiku Persipitasaun Masimu Mensal (mm)

600
518.3
debitu udan be'en Ri (mm)

500
400
298.5
300 251.7
224.6 245 222.8 244.4
166 174.5 182.3 189.7
200 126.4 151.8 128.2
100
0
Abril

Abril
Fevereiru

Fevereiru

Fevereiru

Fevereiru

Fevereiru
Julho

Maiu

Janeiru
Dezembru

Marsu

Dezembru

Dezembru

2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016

Tinan

Figura 5.2 : Grafiku Persipitasaun Médiu Másimu Mensal

Elizario Pereira, (2013.02.02.20) UNTL/FECT/DEC |Estudu no Analiza ba Kazu ….. 40


Iha Fígura 5.2. bele observa nivel persipitasaun udan be’en durante tinan 14 (Sanulu-resin
hat) nian (2003 – 2016) ne’ebe mak rejistadu iha estasaun DNMG (Direcção Nacional de
Meterolojia e Geofisica) Aeroportu Nicolau Lobato, Dili. Persipitasaun Médiu Másimu
akontese iha tinan 2004 fulan fevereiru ho nia nivel persipitasaun 518.3 (atus lima-sanulu-
resin-ualu-pontu tolu), tan ne’e sei utiliza nivel persipitasaun másimu iha fulan refere ba halo
analiza hidrolojia.

5.9. Analiza Hidrolojia iha Área estudu

5.10. Analiza Parametru Estatístiku Persipitasaun udan

Iha analiza Parametru Estatístiku Persipitasaun udan sei utiliza métodu Distribuisaun 3
(tolu) mak hanesan :

a. Distribuisaun Normal
b. Distribuisaun Log Pearson Tipu III
c. Distribuisaun Gumbel

5.10.1. Kalkulasaun Parametru Estatístiku Distribuisaun Normal

Husi Tabela 5.7, Parametru Estatístiku Distribuisaun Normal kalkula hanesan tuir mai
ne’e :

1. Valor media persipitasaun masima , Formula 3.1

2. Valor Desviu Padraun (Sd), Formula 3.2



√ √

3. Koefisiente Variasaun (Cv), Formula 3.3

4. Koefisiente Asimetria (Cs), Formula 3.4


5. Koefisiente Kurtose (Ck), Formula 3.5


6. Ekuasaun distribuisaun Normal, Formula 3.6 mak

Elizario Pereira, (2013.02.02.20) UNTL/FECT/DEC |Estudu no Analiza ba Kazu ….. 41


Tabela 5.7 : Kalkulasaun Parametru Estatístiku Distribuisaun Normal

Rh Rh Media
Tinan (Xi - X) (Xi - X)2 (Xi - X)3 (Xi - X)4
(Xi) (X)
2003 518.3 223.157 295.14 87109.31 25709689.5 7588031213.1
2004 298.5 223.157 75.34 5676.55 427687.20 32223175.8
2005 251.7 223.157 28.54 814.69 23253.71 663727.44
2006 245.0 223.157 21.84 477.11 10421.45 227634.34
2007 244.4 223.157 21.24 451.26 9586.03 203634.67
2008 222.8 223.157 -0.36 0.13 -0.05 0.02
2009 224.6 223.157 1.44 2.08 3.00 4.33
2010 189.7 223.157 -33.46 1119.38 -37451.27 1253012.50
2011 182.3 223.157 -40.86 1669.31 -68203.08 2786582.93
2012 174.5 223.157 -48.66 2367.52 -115196.64 5605139.35
2013 166.0 223.157 -57.16 3266.94 -186728.90 10672890.30
2014 151.8 223.157 -71.36 5091.84 -363339.29 25926853.29
2015 128.2 223.157 -94.96 9016.86 -856215.17 81303745.86
2016 126.4 223.157 -96.76 9361.94 -905835.02 87646008.45
Total 3124.2 - 0.00 126424.91 23647671.5 7836543622.5

Fonte : Resultadu kalkulasaun

5.10.2. Kalkulasaun Parametru Estatístiku Distribuisaun Log Pearson Tipu III


Distribuisaun Log Pearson Tipu III mak atu transforma data original ba iha valor
logaritmu mak Rh (Xi) = log Rh(Xi) hanesan iha Tabela 5.8, nune’e parametru-parametru
estatístiku ba distribuisaun Log Pearson Tipu III bele kalkula hanesan tuir mai :
1. Valor medeia persipitasaun masima Log , Formula 3.17

( )
2. Valor Desviu Padraun Log (Sd), Formula 3.18

√ √

3. Koefisiente Variasaun Log (Cv), Formula 3.19

4. Koefisiente Asimetria Log (Cs), Formula 3.20


5. Koefisiente Kurtose Log (Ck), Formula 3.21


6. Ekuasaun Distribuisaun Log Pearson Tipu III, Formula 3.22 mak :

Elizario Pereira, (2013.02.02.20) UNTL/FECT/DEC |Estudu no Analiza ba Kazu ….. 42


Tabela 5.8 : Kalkulasaun Parametru Estatístiku Distribuisaun Log Pearson Tipu III

Rh log Rh log Rh (Log Xi - (log Xi - (log Xi - (log Xi -


Tinan
(Xi) (Xi) Media (X) log X) log X)2 log X)3 log X)4
2003 518.3 2.7 2.318 0.3961 0.1569 0.0621 0.0246
2004 298.5 2.5 2.318 0.1565 0.0245 0.0038 0.0006
2005 251.7 2.4 2.318 0.0824 0.0068 0.0006 0.0000
2006 245.0 2.4 2.318 0.0707 0.0050 0.0004 0.0000
2007 244.4 2.4 2.318 0.0696 0.0048 0.0003 0.0000
2008 222.8 2.3 2.318 0.0294 0.0009 0.0000 0.0000
2009 224.6 2.4 2.318 0.0329 0.0011 0.0000 0.0000
2010 189.7 2.3 2.318 -0.0404 0.0016 -0.0001 0.0000
2011 182.3 2.3 2.318 -0.0577 0.0033 -0.0002 0.0000
2012 174.5 2.2 2.318 -0.0767 0.0059 -0.0005 0.0000
2013 166.0 2.2 2.318 -0.0984 0.0097 -0.0010 0.0001
2014 151.8 2.2 2.318 -0.1372 0.0188 -0.0026 0.0004
2015 128.2 2.1 2.318 -0.2106 0.0443 -0.0093 0.0020
2016 126.4 2.1 2.318 -0.2167 0.0470 -0.0102 0.0022
Total 3124.2 32.5 - 0.0000 0.3306 0.0435 0.0300

Fonte : Resultadu Kalkulasaun

5.10.3. Distribuisaun Gumbel


Bazeia ba Tabela 5.7, valor parametru-parametru estatístiku ba distribuisaun Gumbel mak
hanesan ho valor husi parametru-parametru estatístiku distribuisaun Normal.

5.10.4. Komparasaun ba Parametru Estatístiku husi Tipu Distribuisaun ida-ida


Iha Tabela 5.9 hatudu resultadu komparasaun ba parametru estatístiku ne’ebe kalkula tiha
ona ho kriteriu husi tipu distribuisaun ida-ida.

Tabela 5.9 : Komparasaun Parametru Estatístiku ne’ebe kalkula tiha ona ho Kriteriu husi Tipu
Distribuisaun ida-ida
No. Tipu Distribuisaun Kriteriu Resultadu kalkulasaun
1 2 3 4
( ) 93%
( ) 93%
1 Normal
2,213
9,5
2,213
2 Gumbel 9,5
Wainhira nia valor la hanesan Cs = 1,0
3 Log Pearson Tipu III iha leten Ck = 5,3

Fonte : Resultadu Kalkulasaun

1. Justifikasaun Tabela 5.9 :


 Koluna 3 : Kriteriu husi Tabela 3.1
 Koluna 4 : sub-liña 3 ho 4 mak resultadu kalkulasaun husi sub-kapitulu 5.10.1
Elizario Pereira, (2013.02.02.20) UNTL/FECT/DEC |Estudu no Analiza ba Kazu ….. 43
Total dadus (N) = 14

Total dadus < 124,542 =0 (haré iha Tabela 5.6)


Total dadus > 321,773 =1 (haré iha Tabela 5.6)

 Koluna 4 : sub-liña 5 ho 6 husi resultadu kalkulasaun husi sub-kapitulu 5.10.1

Total dadus < 124,542 =0 (haré iha Tabela 5.6)


Total dadus > 321,773 =1 (haré iha Tabela 5.6)

Liu husi seleksaun no komparasaun ba valor sira ne’ebe mak determina ho kriteriu sira
ne’ebe mak hatudu iha Tabela 5.9 konaba determinasaun tipu distribuisaun. Husi kriteriu sira
ne’ebe mak iha, tipu distribuisaun ne’ebe mak tama iha kriteriu mak Tipu distribuisaun Log
Pearson Tipu III, maibe atu halo detallu liu tan presija halo mos teste kompatibilidade ho
métodu Chi-Kuadradu no Smirnov-Kolmogorov.

5.11. Teste Kompatibilidade Distribuisaun


Iha Teste kompatibilidade distribuisaun Persipitasaun udan sei utiliza parametru 2
(rua) mak hanesan :
a. Teste Chi-kuadradu
b. Teste Smirnov-Kolmogorov

5.11.1. Teste Kompatibilidade ho Métodu Chi-kuadradu


Prosesu kalkulsaun teste Chi-Kuadradu ho nia prosesu kalkulasaun mak hanesan :
1. Husi Tabela 5.6 halo ordenasaun ba dadus persipitasaun udan (husi bo’ot bá ki’ik).
2. Halo agrupamentu dadus no transforma ba G sub-grupu no kalkula ni perIodu repetisaun:
 Total dadus, N = 14
 Total Grupu, G = 1 + 3,322logN = 5
3. Oportunidade, P
 Oportunidade intervalu,
 Grupu oportunidade intervalu :
Sub-klase 1 : P ≤ 0,208
Sub-klase 2 : 0,209 ≤ P ≤ 0,416
Sub-klase 3 : 0,417 ≤ P ≤ 0,642
Sub-klase 4 : 0,643 ≤ P ≤ 1,248
Sub-klase 5 : P ≥ 1,248
4. Determina Periodu Retornu ba iha sub-klase 1 to’o sub-klase 5 hanesan iha Tabela 5.10.

Elizario Pereira, (2013.02.02.20) UNTL/FECT/DEC |Estudu no Analiza ba Kazu ….. 44


Tabela 5.10 : Periodu Retornu

No. Oportunidade, P Periodu retornu, T = 1/P


1 2 3
1 ≤ 0.208 4.8
2 0.416 2.4
3 0.624 1.6
4 1.248 0.8
5 ≥ 1.249 0.8

Fonte : Resultadu kalkulasaun

a. Teste Kompatibilidade Distribuisaun Normal


Métodu Chi-Kuadradu
Prosesu kalkulasaun teste kompatibilidade Distribuisaun Normal ho métodu Chi-
Kuadradu mak hanesan hatudu iha Tabela 5.10a no Tabela 5.10b.

Tabela 5.10a : Kalkulasaun Altura Udan ho Distribuisaun Normal

Koef.
Periodu T Altura udan be'en
Asimetria K Formula
(annual) XT, (mm)
Cs
1 2 3 4 5
4.8 0.670 XT = 98,6 K + 223 289
2.2 2.4 0.200 XT = 98,6 K + 223 243
1.6 -0.328 XT = 98,6 K + 223 191

Fonte : Resultadu kalkulasaun

Justifikasaun Tabela 5.10a :

 Koluna 1 : Koefisiente Asimetria kalkula iha sub-kapitulu 5.10.1.


 Koluna 2 : Periodu Repetisaun = koluna 3 Tabela 5.10.
 Koluna 3 : K = Valor Variavel Redusaun Gauss nian, Tabela AII.10 (Aneksu II)
 Koluna 4 : Formula 3.6
 Koluna 5 : Altura udan be’en, XT = resultadu subtituisaun valor husi koluna 3 (K) hatama
ba iha formula 3.6

Tabela 5.10b : Kalkulasaun Valor ba Distribuisaun Normal

Valor limite Total dadus


No.
sub-klase Oi Ei
1 2 3 4 5 6
1 X ≤ 191 7 3.5 12.25 3.50
2 192 – 243 2 3.5 2.25 0.64
3 244 – 289 3 3.5 0.25 0.07
4 X ≥ 289 2 3.5 2.25 0.64
14 14 4.86

Elizario Pereira, (2013.02.02.20) UNTL/FECT/DEC |Estudu no Analiza ba Kazu ….. 45


Fonte : Resultadu kalkulasaun

Justifikasaun Tabela 5.10b :

 Koluna 1 : Numeru tuir orden


 Koluna 2 : Valor limite sub-klase husi Tabela 5.10a koluna 5
 Koluna 3 : Oi = total dadus ne’ebe tama iha sub-klase (dadus husi Tabela 5.6)
 Koluna 4 :

Interpretasaun husi resultadu teste mak :

 Grau liberdade dk : Formula 3.28


1
 Parametru Chi-Kuadradu,
 Grau konfiansa,
 Husi Tabela AII.1 (Anexu II), Valor Chi-Kuadradu kritiku, Xcr = 3,841
 > signifika katak Distribuisaun Normal sei la utiliza tamba la tuir kriteriu.

b. Teste Kompatibilidade Distribuisaun Gumbel


Métodu Chi-Kuadradu
Parametru Gumbel (YT) ba periodu repetisaun T annual utiliza Formula 3.14 nune’e mos
K utiliza Formula 3.15 ho resultadu hanesan iha Tabela 5.11a :

Tabela 5.11a : Kalkulasaun Altura Udan ho Distribuisaun Gumbel

Altura udan
Periodu, T YT Yn Sn K Formula be'en
(Annual) XT, (mm)
1 2 3 4 5 6 7
5 1.5004 0.5100 1.0095 0.981 XT = 98.6K + 223 319.70
2 0.3668 0.5100 1.0095 -0.142 XT = 98.6K + 223 209.01
2 0.3668 0.5100 1.0095 -0.142 XT = 98.6K + 223 209.01

Fonte : Resultadu kalkulasaun

Justifikasaun Tabela 5.11a :

 Koluna 1 : Periodu repetisaun husi Tabela 5.10. koluna 3


 Koluna 2 : YT = Parametru Gumbel (YT = variavel redusaun), Tabela AII-7 (Aneksu II)
 Koluna 3 : Yn = Variasaun Redusaun médiu husi Tabela AII-5 (Aneksu II), Formula 3.12
 Koluna 4 : Sn = Variasaun Redusaun Estandarte Deviasaun husi Tabela AII-6 (Aneksu II),
Formula 3.13
 Koluna 5 : K = Faktor probabilidade (Formula 3.15)
 Koluna 6 : Formula 3.16
 Koluna 7 : Altura udan iha periodu repetisaun T, XT = resultadu husi subtituisaun valor K
(koluna 5 ba iha Formula iha koluna 6)

Elizario Pereira, (2013.02.02.20) UNTL/FECT/DEC |Estudu no Analiza ba Kazu ….. 46


Tabela 5.11b : Kalkulasaun Valor ba Distribuisaun Gumbel

Valor limite Total dadus


No.
sub-klase Oi Ei
1 2 3 4 5 6
1 X ≤ 209.01 7 3.5 12.25 3.50
2 210.01 0 3.5 12.25 3.50
3 210.01 – 319 6 3.5 6.25 1.79
4 X ≥ 319 1 3.5 6.25 1.79
2
14 14 Xh = 10.57

Fonte : Resultadu Kalkulasaun

Justifikasaun Tabela 5.11b : hanesan mos ho justifikasaun ba Tabela 5.10b.

Interpretasaun husi resultadu teste mak :

 Grau liberdade dk : Formula 3.28


1
 Parametru Chi-Kuadradu,
 Grau konfiansa,
 Husi Tabela AII.1 (Aneksu II), Valor Chi-Kuadradu kritiku, Xcr = 3,841
 > signifika katak Distribuisaun Normal sei la utiliza tamba la tuir kriteriu.

c. Teste Kompatibilidade Distribuisaun Log Pearson Tipu III


Métodu Chi-Kuadradu
Prosesu kalkulasaun teste kompatibilidade Distribuisaun Log Pearson Tipu III mak
hanesan iha Tabela 5.12a ho Tabela 5.12b :

Tabela 5.12a : Kalkulasaun Altura Udan ho Distribuisaun Log Pearson Tipu III

Koef. Asimetria Periodu , T X = antilogXT


K log XT = 0.16K + 2.32
Cs (Annual) (mm)
1 2 3 4 5
4.8 0.635 2.422 264
1.0 2.4 -0.041 2.313 206
1.6 -0.531 2.235 172

Fonte : Resultadu kalkulasaun


Justifikasaun Tabela 5.12a :
 Koluna 1 : Cs = Koefisiente asimetria kalkula iha sub-kapitulu 5.10.2.
 Koluna 2 : Periodu repetisaun husi Tabela 5.10, koluna 3
 Koluna 3 : K = Resultadu Interpolasaun husi Tabela AII.4 (Aneksu II)
 Koluna 4 : LogXT = subtituisaun koluna 3 ba iha Formula 3.22
 Koluna 5 : X = antilogXT = 10^log XT(koluna 4)

Elizario Pereira, (2013.02.02.20) UNTL/FECT/DEC |Estudu no Analiza ba Kazu ….. 47


Tabela 5 12b : Kalkulasaun Valor ba Distribuisaun Log Pearson Tipu III

Valor limite Total dadus


No.
sub-klase Oi Ei
1 2 3 4 5 6
1 X ≤ 172 4 3.5 0.25 0.07
2 173 – 206 3 3.5 0.25 0.07
3 207 – 264 5 3.5 2.25 0.64
4 X ≥ 264 2 3.5 2.25 0.64
14 14 Xh2 1.43
Fonte : Resultadu kalkulasaun

Justifikasaun Tabela 5.12b : hanesan mos ho justifikasaun iha Tabela 5.10b.

Interpretasaun husi resultadu teste mak :

 Grau liberdade dk : Formula 3.28


1
 Parametru Chi-Kuadradu,
 Grau konfiansa,
 Husi Tabela AII.1 (Aneksu II), Valor Chi-Kuadradu kritiku, Xcr = 3,841
 signifika katak Distribuisaun Log Pearson Tipu III bele utiliza tamba tuir
kriteriu.

Husi resultadu teste Chi-Kuadradu, hatudu katak husi resultadu Distribuisaun 3 (tolu) ne’ebe
mak determina ona hanesan : Distribuisaun Normal, Distribuisaun Gumbel no Distribuisaun
Log Pearson ne’ebe kompativel no tuir kriteriu ( mak Distribuisaun Log Pearson
Tipu III.

5.11.2. Teste Kompatibilidade ho Métodu Smirnov-Kolmogorov


Teste kompatibilidade Distribuisaun ho métodu Smirnov-Kolmogorov realiza ho prosesu
kalkulasaun mak hanesan tuir mai :

a. Teste Kompatibilidade Distribuisaun Normal


Métodu Smirnov-Kolmogorov
Iha Tabela 5.13 tuir mai mak kalkulasaun . ba Distribuisaun Normal

Tabela 5.13a : Kalkulasaun ba Distribuisaun Normal

Observasaun Probabilidade Teoritiku


Rh (Xi) m Probabilidade ΔP
P(X) P(X<) f(t) P'(X) P'(X<)
1 2 3 4 5 6 7 8
518.3 1 0.067 0.933 2.99 0.9986 0.0014 -0.0653
298.5 2 0.133 0.867 0.76 0.7764 0.2236 0.0903
251.7 3 0.200 0.800 0.29 0.6141 0.3859 0.1859

Elizario Pereira, (2013.02.02.20) UNTL/FECT/DEC |Estudu no Analiza ba Kazu ….. 48


Kontinuasaun Tabela 5.13a : Kalkulasaun ba Distribuisaun Normal

245.0 4 0.267 0.733 0.22 0.5871 0.4129 0.1462


244.4 5 0.333 0.667 0.22 0.5871 0.4129 0.0796
224.6 6 0.400 0.600 0.01 0.5000 0.5000 0.1000
222.8 7 0.467 0.533 0.00 0.5040 0.4960 0.0293
189.7 8 0.533 0.467 -0.34 0.3669 0.6331 0.0998
182.3 9 0.600 0.400 -0.41 0.3409 0.6591 0.0591
174.5 10 0.667 0.333 -0.49 0.3121 0.6879 0.0212
166.0 11 0.733 0.267 -0.58 0.2810 0.7190 -0.0143
151.8 12 0.800 0.200 -0.72 0.2358 0.7642 -0.0358
128.2 13 0.867 0.133 -0.96 0.1685 0.8315 -0.0352
126.4 14 0.933 0.067 -0.98 0.1635 0.8365 -0.0968

Fonte : Resultadu kalkulasaun

Justifikasaun Tabela 5.13a :

1) Koluna 1 : Dadus persipitasaun udan husi Tabela 5.6 ne’ebe mak ordena tiha ona (husi
bo’ot ba ki’ik).
2) Koluna 2 : Numeru ne’ebe tuir orden numeriku (m)

Probabilidade Observasaun :

3) Koluna 3 : P(X) = Probabilidade observasaun bazeia ba formula Weisbull ho Gumbel


(Formula 3.9).

4) Koluna 4 :

Probabilidade Teoritiku :

5) Koluna 5 : Ho prosesu kalkulasaun mak hanesan tuir mai :


 Total dadus, N = 14
 Valor médiu, mm
 Valor Desvio Padraun, Sd = 98,6

6) Koluna 6 : P’(X) = Luan área ne’ebe iha kurva normal nia okos bazeia ba f(t) = 2,99 tan
ne’e valor P’(X) = 0,9986 Tabela AII.3 (Aneksu II).
7) Koluna 7 :
8) Koluna 8 :
bele mos

Komparasaun husi Probabilidade Observasaun ho Probabilidade Teoretiku :

9) Etapa da 9 mak halo komparasaun valor max ho valor kritiku :


 Valor max = 0,1859 mm (Tabela 5.13a, koluna 8).
Elizario Pereira, (2013.02.02.20) UNTL/FECT/DEC |Estudu no Analiza ba Kazu ….. 49
 Total dadus, N = 14
 Grau konfiansa, α = 5% tan ne’e husi Tabela AII.2 iha Aneksu II Valor kritiku =
0,354 (resultadu husi interpolasaun).
 Tamba max < kritiku nune’e Distribuisaun Normal bele simu bazeia husi teste
Smirnov-Kolmogorov.

b. Teste Kompatibilidade Distribuisaun Gumbel


Métodu Smirnov-Kolmogorov
Teste Distribuisaun Gumbel ho métodu Smirnov-Kolmogorov ho ninia resultadu
kalkulasaun iha Tabela 5.13b hanesan tuir mai :

Tabela 5.13b : Kalkulasaun ba Distribuisaun Gumbel

Observasaun
Rh (Xi) M Probabilidade Probabilidade Teoritiku ΔP
P(X) P(X<) f(t) YT P'(X<)
1 2 3 4 5 6 7 8
518.3 1 0.067 0.933 2.99 3.531 0.0288 -0.0378
298.5 2 0.133 0.867 0.76 1.281 0.2425 0.1091
251.7 3 0.200 0.800 0.29 0.802 0.3613 0.1613
245.0 4 0.267 0.733 0.22 0.734 0.3813 0.1147
244.4 5 0.333 0.667 0.22 0.727 0.3832 0.0498
224.6 6 0.400 0.600 0.01 0.525 0.4466 0.0466
222.8 7 0.467 0.533 0.00 0.506 0.4527 -0.0140
189.7 8 0.533 0.467 -0.34 0.168 0.5708 0.0374
182.3 9 0.600 0.400 -0.41 0.092 0.5984 -0.0016
174.5 10 0.667 0.333 -0.49 0.012 0.6277 -0.0389
166.0 11 0.733 0.267 -0.58 -0.075 0.6597 -0.0736
151.8 12 0.800 0.200 -0.72 -0.220 0.7125 -0.0875
128.2 13 0.867 0.133 -0.96 -0.462 0.7955 -0.0711
126.4 14 0.933 0.067 -0.98 -0.480 0.8015 -0.1319

Fonte : Resultadu kalkulasaun

Justifikasaun Tabela 5.13a :

1) Koluna 1 : Dadus persipitasaun udan husi Tabela 5.6 ne’ebe mak ordena tiha ona (husi
bo’ot ba ki’ik).
2) Koluna 2 : Numeru ne’ebe tuir orden numeriku (m)

Probabilidade Observasaun :

3) Koluna 3 : P(X) = Probabilidade observasaun bazeia ba formula Weisbull ho Gumbel


(Formula 3.9).

4) Koluna 4 :
Elizario Pereira, (2013.02.02.20) UNTL/FECT/DEC |Estudu no Analiza ba Kazu ….. 50
Probabilidade Teoritiku :

5) Koluna 5 : Ho prosesu kalkulasaun mak hanesan tuir mai :


 Total dadus, N = 14
 Valor médiu, mm
 Valor Desvio Padraun, Sd = 98,6

6) Koluna 6 : YT = K.Sn + Yn = 2,99 x 1,009 + 0,5100 = 3,531 (Formula 3.14)


7) Koluna 7 :

Yn = 0,5100 (Formula 3.12 ka Tabela AII-5 (Aneksu II))


Sn = 1,0095 (Formula 3.13 ka Tabela AII-6 (Aneksu II))

e = Numeru natural = 2,71828

8) Koluna 8 :
9) Etapa da 9 mak halo komparasaun valor max ho valor kritiku :
 Valor max = 0,1613 mm (Tabela 5.13b, koluna 8).
 Total dadus, N = 14
 Grau konfiansa, α = 5% tan ne’e husi Tabela AII.2 iha Anexu II Valor kritiku = 0,354
(resultadu husi interpolasaun).
 Tamba max < kritiku nune’e Distribuisaun Gumbel bele simu bazeia husi teste
Smirnov-Kolmogorov.

c. Teste Kompatibilidade Distribuisaun Log Pearson Tipu III


Métodu Smirnov-Kolmogorov
Teste Distribuisaun Log Pearson Tipu III ho métodu Smirnov-Kolmogorov ho ninia
resultadu kalkulasaun iha Tabela 5.13c hanesan tuir mai :

Tabela 5.13c : Kalkulasaun ba Distribuisaun Log Pearson Tipu III

Observasaun
Rh Log Probabilidade Teoritiku
m Probabilidade ΔP
(Xi) (Xi)
P(X) f(t) P'(Xi) P'(X<)
1 2 3 4 5 6 7 8
518.3 1 2.715 0.067 2.48 0.9934 0.0066 -0.06
298.5 2 2.475 0.133 0.98 0.8365 0.1635 0.03

Elizario Pereira, (2013.02.02.20) UNTL/FECT/DEC |Estudu no Analiza ba Kazu ….. 51


Kontinuasaun Tabela 5.13c : Kalkulasaun ba Distribuisaun Log
Pearson Tipu III

251.7 3 2.401 0.200 0.52 0.6985 0.3015 0.10


245.0 4 2.389 0.267 0.44 0.6700 0.3300 0.06
244.4 5 2.388 0.333 0.44 0.6700 0.3300 0.00
224.6 6 2.351 0.400 0.21 0.5714 0.4286 0.03
222.8 7 2.348 0.467 0.18 0.5832 0.4168 -0.05
189.7 8 2.278 0.533 -0.25 0.4013 0.5987 0.07
182.3 9 2.261 0.600 -0.36 0.3594 0.6406 0.04
174.5 10 2.242 0.667 -0.48 0.3156 0.6844 0.02
166.0 11 2.220 0.733 -0.62 0.2676 0.7324 0.00
151.8 12 2.181 0.800 -0.86 0.1949 0.8051 0.01
128.2 13 2.108 0.867 -1.32 0.0934 0.9066 0.04
126.4 14 2.102 0.933 -1.36 0.0869 0.9131 -0.02

Fonte : Resultadu kalkulasaun

Justifikasaun Tabela 5.13c :

1) Koluna 1 : Dadus persipitasaun udan husi Tabela 5.6 ne’ebe mak ordena tiha ona (husi
bo’ot ba ki’ik).
2) Koluna 2 : Numeru ne’ebe tuir orden numeriku (m)

Probabilidade Observasaun :

3) Koluna 3 : Log (Xi) = Log (518,3) = 2,715


4) Koluna 4 : P(X) = Probabilidade observasaun bazeia ba formula Weisbull ho Gumbel
(Formula 3.9).

Probabilidade Teoritiku :

5) Koluna 5 : Ho prosesu kalkulasaun mak hanesan tuir mai :


 Total dadus, N = 14
 Valor médiu, mm
 Valor Desvio Padraun, Log Sd = 0,159

6) Koluna 6 : P’(X) = Luan área ne’ebe iha kurva normal nia okos bazeia ba f(t) = 2,48 tan
ne’e valor P’(X) = 0,9934 (Tabela AII-3 Iha Aneksu II).
7) Koluna 7 :
8) Koluna 8 :

Komparasaun husi Probabilidade Observasaun ho Probabilidade Teoretiku :

9) Etapa da 9 mak halo komparasaun valor max ho valor kritiku :


 Valor max = 0,10 mm (Tabela 5.13c, koluna 8).
Elizario Pereira, (2013.02.02.20) UNTL/FECT/DEC |Estudu no Analiza ba Kazu ….. 52
 Total dadus, N = 14
 Grau konfiansa, α = 5% tan ne’e husi Tabela AII-2 iha Aneksu II Valor kritiku =
0,354 (resultadu husi interpolasaun).
 Tamba max < kritiku nune’e Distribuisaun Log Pearson Tipu III bele simu
bazeia husi teste Smirnov-Kolmogorov.

Tabela 5.14 : Rekapitulasaun Resultadu Teste Kompatibilidade husi Métodu Distribuisaun


ida-ida
Teste kompatibilidade
Tipu
Chi-kuadradu Smirnov-Kolmogorov
Distribuisaun
valor Xcr Obs. ΔPmax Valor ΔPcr Obs.
Normal 4.86 > 3.841 labele 0.1859 < 0.354 bele
Gumbel 10.57 > 3.841 labele 0.1613 < 0.354 bele
Log Pearson
1.43 < 3.841 bele 0.10 < 0.354 bele
Tipu III

Fonte : Resultadu kalkulasaun

Husi resultadu parametru estatistiku no teste kompatibilidade hatudu katak husi


resultadu Distribuisaun tolu 3 ne’ebe mak tuir kritériu no kompativel atu bele utiliza ba
analiza planu persipitasaun mak Distribuisaun Log Pearson Tipu III, tan ne’e sei utiliza
ekuasaun Distribuisaun Log Pearson Tipu III ba kalkula Planu udan be’en RT bazeia ba
kriteriu iha Tabela 5.9 no Tabela 5.14.

5.12. Analiza Planu Persipitasaun


Prosesu kalkulasaun hodi determina planu persipitasaun ho utiliza ekuasaun
Distribuisaun Log Pearson Tipu III mak hanesan iha Tabela 5.15 tuir mai :

Tabela 5.15 : Planu Persipitasaun

Periodu
Resultadu Resultadu RT
Retornu Ekuasau Distribuisaun K
Log XT antilog XT (mm)
T (Annual) Log Pearson Tipu III
1 2 3 4 5
1 Log XT = 0,16K + 2,32 -1.588 2.066 116.391
2 Log XT = 0,16K + 2,32 -0.164 2.294 196.680
5 Log XT = 0,16K + 2,32 0.758 2.441 276.236
10 Log XT = 0,16K + 2,32 1.340 2.534 342.295
15 Log XT = 0,16K + 2,32 1.574 2.572 373.113
20 Log XT = 0,16K + 2,32 1.808 2.609 406.705
25 Log XT = 0,16K + 2,32 2.043 2.674 443.486
50 Log XT = 0,16K + 2,32 2.542 2.727 532.991

Fonte : Resultadu kalkulasaun

Justifikasaun Tabela 5.15 :

1) Koluna 1 : Periodu Retornu T (annual) (Tabela 3.2)


Elizario Pereira, (2013.02.02.20) UNTL/FECT/DEC |Estudu no Analiza ba Kazu ….. 53
2) Koluna 2 : Log XT = 0,16K + 2,32 (Formula 3.22)
3) Koluna 3 : K = Faktor probabilidade (foti husi Tabela AII-4 Aneksu II)
4) Koluna 4 : Resultadu husi substituisaun valor K (koluna 3) ba iha Ekuasaun (koluna 2).
5) Koluna 5 : Resultadu planu udan R24 ho prosesu kalkulasaun :
 Valor médiu, log
 Valor Desviu Padraun, Log Sd = 0,16
 K = -1,588 (husi Tabela AII-4 Aneksu II)
 antilog mm

Husi resultadu kalkulasaun ba Planu Persipitasaun (RT), maka bazeia ba kriteriu periodu
retornu T (Annual) ba kanal drenajen iha área Sidade (haré iha Tabela 3.2) sei utiliza planu
persipitasaun husi periodu retornu tinan rua (2) nian ne’ebe mak hatudu iha Tabela 5.15.

5.13. Analiza Debitu Hidrolojia


Iha Fígura 5.3 hatudu situasaun aktual sistema rede drenajen ho área kaptasaun udan
hahú husi pontu (P0-P15) ne’ebe kompostu husi sub-área kaptasaun ne’ebe la hanesan.

Tabela 5.16 : Dadus Área Peskiza

Área
No. Naran area Kodigu Tipu superfisie kaptasaun Koefisiente
Área área A (ha) C
Habitasaun
1 Aldeia Matua A komunidade 10.48 0.70
Habitasaun
2 Aldeia 1 de setembru B komunidade 0.92 0.70
Habitasaun,
3 Aldeia Lemorai C edifisiu, nsst.. 16.32 0.70
Habitasaun
4 Sub-Aldeia Lemorai 1 C1 komunidade 8.30 0.70
Área edifisiu no
5 Sub-Aldeia Lemorai 2 C2 Apartamentu 0.86 0.70
Habitasaun
6 Sub-Aldeia Lemorai 3 C3 komunidade 5.15 0.70
Área Igreja
7 Sub-Aldeia Lemorai 4 C4 Katedral 2.01 0.50
Habitasaun
8 Aldeia Virgoloja D komunidade 4.86 0.70
Área
habitasaun, 0.70
9 Aldeia 3 E edifisiu, nsst.. 18.48
Total Área kaptasaun udan, Atot = 51.152

Justifikasaun Tabela 5.16 :

 Kalkula Valor área kaptasaun A = 10.48 (haré iha sub-kapitulu 5.4, Tabela 5.1).

Elizario Pereira, (2013.02.02.20) UNTL/FECT/DEC |Estudu no Analiza ba Kazu ….. 54


 Valor koefisiente iha Tabela 5.16 mak valor koefisiente bazeia ba tipu superfisie área nian
ne’ebe mak foti husi Tabela AII-8b. Wainhira iha pontu kontrolu ida mak akumula debitu
udan be’en husi tipu superfisie área balun maka valor C bele sura hamutuk ka hanaran
koefisiente kompostu ne’ebe bele sura ho Formula 3.51
.

Elizario Pereira, (2013.02.02.20) UNTL/FECT/DEC |Estudu no Analiza ba Kazu ….. 55


Figura 5.3 : Sistema rede kanal drenajen ezistente iha Rua Abilio Monteiro

Elizario Pereira, (2013.02.02.20) UNTL/FECT/DEC |Estudu no Analiza ba Kazu ….. 56


Tabela 5.17 : Resultadu Kalkulasaun Valor Koefisiente, C Kompostu

Pontu Kodigu Área Koefisiente Koefisiente


Área
inlet área (ha) C kompostu Ck
Habitasaun A 10.48 0.70
P4 Habitasaun C1 8.30 0.70 0.7
Habitasaun C2 0.86 0.70
P5 Habitasaun B 0.92 0.70
0.7
P6 Edifisiu D 4.86 0.70
Habitasaun A 10.48 0.70
Habitasaun C1 8.30 0.70
Habitasaun C2 0.86 0.70
P7 Habitasaun B 0.92 0.70 0.67
Edifisiu D 4.86 0.70
Habitasaun ho fatin
ne'ebe nakloke C4 2.10 0.50
Habitasaun A 10.48 0.70
Habitasaun C1 8.30 0.70
Habitasaun C2 0.86 0.70
Habitasaun B 0.92 0.70
P8 0.68
Edifisiu D 4.86 0.70
Habitasaun ho fatin
ne'ebe nakloke C4 2.10 0.50
Habitasaun C3 5.15 0.70
Habitasaun A 10.48 0.70
Habitasaun C1 8.30 0.70
Habitasaun C2 0.86 0.70
Habitasaun B 0.92 0.70
P9 Edifisiu D 4.86 0.70
P10 Habitasaun ho fatin
P11 ne'ebe nakloke C4 2.10 0.50
P12 Habitasaun C3 5.15 0.70 0.69
P13
Habitasaun
P14
Edifisiu
Habitasaun ho fatin
ne'ebe nakloke E 18.48 0.70
Sentru negosiu
Edifisiu
Negosiu
Habitasaun A 10.48 0.70
Habitasaun C1 8.30 0.70
Habitasaun C2 0.86 0.70
Habitasaun B 0.92 0.70
Edifisiu D 4.86 0.70
Habitasaun ho fatin
ne'ebe nakloke C4 2.10 0.50
Habitasaun C3 5.15 0.70
Habitasaun
Edifisiu
Elizario Pereira, (2013.02.02.20) UNTL/FECT/DEC |Estudu no Analiza ba Kazu ….. 57
Kontinuasaun Tabela 5.17 : Resultadu Kalkulasaun Valor Koefisiente, C Kompostu

Pontu Kodigu Área Koefisiente Koefisiente


Área
inlet área (ha) C kompostu Ck
Habitasaun ho fatin
ne'ebe nakloke
Sentru negosiu E 18.48 0.70
P15 Edifisiu 0.69
Negosiu
Rai la kohesivu no
F 0.094 0.10
taka ho du'ut

Fonte : Resultadu kalkulasaun

Ezemplu 5.1 : Kalkulasaun valor koefisiente C kompostu iha pontu inlet P4. Área hirak
ne’ebe inklina ba iha pontu P4 mak hanesan área A, C1, no área C2 nune’e valor koefisiente
C kompostu bele sura hanesan tuir mai :

Ho maneira kalkulasaun ne’ebe hanesan mos ba iha pontus sira seluk P4 – P15 ho nia
resultadu ne’ebe mak hatudu iha Tabela 5.17

Elizario Pereira, (2013.02.02.20) UNTL/FECT/DEC |Estudu no Analiza ba Kazu ….. 58


5.13.1. Tempu Konsentrasaun
Kalkulasaun tempu konsentrasaun ne’e bazeia ba kondisaun área kanalizasaun nian. Tempu konsentrasaun nakfahe ba tempu 2 (rua) mak
hanesan tempu ne’ebe udan be’en presija atu kanaliza ba iha kanal drenajen no tempu ne’ebe kanal drenajen presija atu lori debitu be’e ba iha kanal
tuir mai.

Tabela 5.18 : Kalkulasaun Tempu Konsentrasaun (tc)

L Ls S Koefisiente Velosidade be'e ti td tc


No. Naran drenajen
(m) (m) (%) nd V (m/s) (minutu) (minutu) (minutu)
1 2 3 4 5 6 7 8 9 10
1 K.D. ATL los 800.00 44.00 0.004 0.20 1.84 56.82 0.40 57.21
2 K.D. ATL tesik 44.00 13.60 0.011 0.013 0.85 3.18 0.27 3.45
3 K.D. ATL karuk 956.00 93.20 0.001 0.60 2.31 138.96 0.67 139.63
4 K.D. RAM karuk 186.00 187.20 0.005 0.40 0.44 36.53 7.09 43.62
5 K.D. RAM tesik 438.00 18.20 0.002 0.20 0.63 48.15 0.48 48.63
6 K.D. RAM karuk 510.00 725.00 0.002 0.40 0.25 74.04 48.33 122.38
7 K.D. RDACR tesik 725.00 16.00 0.001 0.013 1.29 20.61 0.21 20.82
8 K.D. RDACR karuk 16.00 41.00 0.043 0.013 1.25 1.71 0.67 2.38
9 K.D. RDACR tesik 41.00 14.00 0.002 0.013 1.23 4.58 0.19 4.77

Fonte : Resultadu kalkulasaun

Justifikasaun Tabela 5.18 :

1) Koluna 1 : numeru tuir orden numeriku


2) Koluna 2 : Naran / kodigu kanal drenajen (husi Tabela 5.2)
3) Koluna 3 : L = Distansia korenti udan be’en ba iha inlet (resultadu husi autocad)
4) Koluna 4 : Ls = Kanal drenajen nia naruk (husi dadus levantamentu)
5) Koluna 5 : S = Inklinasaun superfisie rai ho nia prosesu kalkulasaun mak hanesan tuir mai :
 Elevasaun husi pontu a’as liu, E1 = 9 m (resultadu husi GPS)

Elizario Pereira, (2013.02.02.20) UNTL/FECT/DEC |Estudu no Analiza ba Kazu ….. 59


 Elevasaun husi pontu klean, E2 = 6 m (resultadu husi GPS)
 Distansia husi pontu (E1 – E2), L = 800 (haré iha Tabela 5.18, koluna 3)
 Inklinasaun superfisie kanalizasaun :

6) Koluna 6 : nd = Valor koefisiente impedimentu (haré iha Tabela AII-11 (Anexu II))
7) Koluna 7 : Velosidade be’e iha kanal, V = 1.84 m/s (haré Tabela 5.24, koluna 14).
8) Koluna 8 : ti = Tempu ne’ebe udan be’en presija atu kanaliza ba iha kanal laran (Formula
3.37). Prosesu kalkulasaun mak :
 Distansia kanalizasaun, L = 800 m
 Valor koefisiente impedimentu, nd = 0,20 (haré iha Tabela AII-11)
 Inklinasaun superfisie rai, S = 0,004

( ) ( )
√ √
9) Koluna 9 : Tempu kondusaun, td (Formula 3.38) ho prosesu kalkulasaun :
 Kanal drenajen nia naruk, Ls = 44 (husi Tabela 5.18, koluna 4)
 Velosidade be’e iha kanal laran, V = 1,84 (husi Tabela 5.18, koluna 7)
 Tempu kondusaun, td (Formula 3.38) :

10) Koluna 10 : Tempu konsentrasaun, tc (Formula 3.36) ho prosesu kalkulasaun :


5.13.2. Intensidade Udan


Prosesu kalkulasaun intensidade udan (I) ho utiliza ekuasaun Manonobe ho resultadu
ne’ebe mak hatudu iha Tabela 5.19 tuir mai :

Tabela 5.19 : Resultadu kalkulasaun Intensidade Udan

No. Naran drenajen Tempu Konsentrasaun Intensidade Udan


tc (oras) I (mm/oras)
1 2 3 4
1 K.D. ATL los 0.95 71.14
2 K.D. ATL tesik 0.06 467.11
3 K.D. ATL karuk 2.33 39.13
4 K.D. RAM karuk 0.73 85.32
5 K.D. RAM tesik 0.81 79.32
6 K.D. RAM karuk 2.04 42.75
7 K.D. RDACR tesik 0.35 140.04
8 K.D. RDACR karuk 0.04 621.51
9 K.D. RDACR tesik 0.08 375.67

Fonte : Resultadu Kalkulasaun

Elizario Pereira, (2013.02.02.20) UNTL/FECT/DEC |Estudu no Analiza ba Kazu ….. 60


Justifikasaun Tabela 5.19 :

1) Koluna 1 : numeru tuir orden numeriku


2) Koluna 2 : naran / kodigu kanal drenajen (husi Tabela 5.2)
3) Koluna 3 : tempu Konsentrasaun, tc = 57.21 minutu = 57.21 / 60 = 0.95 oras
4) Koluna 4 : planu persipitasaun bazeia ba periodu retornu, RT2 = 196.68 mm (prosesu
kalkulasaun bele haré iha justifikasaun Tabela 5.15, koluna 5).
5) Koluna 5 : resultadu kalkulasaun Intensidade udan ho métodu Manonobe, I (Formula
3.39) ho prosesu kalkulasaun mak :
- Planu persipitasaun, RT2 = 196.68 mm
- Tempu konsentrasaun, tc = 0.95 oras
- Intensidade udan,

( )( ) ( )( )

Resultadu kalkulasaun Intensidade udan bazeia husi periodu retornu bele hare iha
Fígura 5.4.

Kurva IDF
1800.00
1600.00
1400.00
Intensidade udan (mm/oras)

Expon. (IDF tinan 1)


1200.00
Expon. (IDF tinan 2)
1000.00
Expon. (IDF tinan 5)
800.00
Expon. (IDF tinan 10)
600.00 Expon. (IDF tinan 15)
400.00 Expon. (IDF tinan 20)
200.00 Expon. (IDF tinan 25)
0.00 Expon. (IDF tinan 50)

Durasaun (minutu)

Fígura 5.4 : Kurva husi formula intensidade udan husi periodu retornu ida-ida bazeia ba formula Manonobe

5.13.3. Analiza Kresimentu Populasaun


Husi dadus Monograma suku Vila-verde hatudu dadus populasaun iha tinan 2015,
entretantu husi suku Motael iha deit dadus populasaun iha tinan 2012 ne’ebe mak hatudu iha
Tabela 5.5. Tamba ho dadus ne’ebe la aktualizadu entaun hakerek nain sei halo projeksaun
dadus populasaun ho métodu Geometriku (Formula 3.40 ) bazeia ba periodu aktual mak 2016.
Haktuir resultadu kalkulasaun iha Aneksu V hatudu valor kresimentu populasaun médiu
annual iha suku Vila-verde mak 0.07%, entretantu iha suku Motael mak 0.11%..

Elizario Pereira, (2013.02.02.20) UNTL/FECT/DEC |Estudu no Analiza ba Kazu ….. 61


Tuir mai iha Tabela 5.20 hatudu resultadu kalkulasaun konaba kresimentu populasaun aktual iha área peskiza :

Tabela 5.20 : Resultadu kalkulasaun Analiza Kresimentu Populasaun iha tinan 2016
Total Populasaun Métodu Geometriku Total populasaun
Naran kanal Tinan
No. aktual 2012- n r Pn = Po.(1 + r) n Projetada
drenajen projeksaun
2015 (ema) 2016(ema)
1 2 3 4 5 6 7 8
1 K.D. ATL 1 los 1233 2015-2016 1 0.0007 1234 1234
2 K.D. ATL 2 tesik 0 2015-2016 1 0.0007 0 0
3 K.D. ATL 3 karuk 2732 2015-2016 1 0.0007 2734 2734
4 K.D. RAM 1 karuk 0 2015-2016 1 0.0007 0 0
5 K.D. RAM 2 tesik 506 2015-2016 1 0.0007 507 507
6 K.D. RAM 3 karuk 2147 2012-2016 4 0.0011 2156 2156
7 K.D. RDACR 1 tesik 0 2012-2016 4 0.0011 0 0
8 K.D. RDACR 1 karuk 0 2012-2016 4 0.0011 0 0
9 K.D. RDACR 1 tesik 0 2012-2016 4 0.0011 0 0

Fonte : Resultadu kalkulasaun

Justifikasaun Tabela 5.20 :


Koluna 1 : numeru tuir orden numériku (1,2,3) Koluna 6 : valor r (ratio kresimentu annual) = 0.0007
Koluna 2 : naran kanal drenajen : K.D. ATL 1 los Koluna 7 : hatama parametru ba iha ekuasaun Geometriku
Koluna 3 : total populasaun aktual (Po = 1233) Pn = Po.(1 + r)n = 1233 x (1+0.0007) = 1234
Koluna 4 : periodu projeksaun (2015-2016) Koluna 8 : total populasaun projetada iha tinan 2016 hamutuk ema 1234
Koluna 5 : valor n (periodu projeksaun) = tinan 1

Elizario Pereira, (2013.02.02.20) UNTL/FECT/DEC |Estudu no Analiza ba Kazu ….. 62


5.13.4. Analiza Debitu Doméstiku
Atu determina kuantidade debitu doméstiku (QDoméstiku), ita presija hatene faktores sira ne’ebe mak influensia ba iha kuantidade debitu
doméstiku mak hanesan : total populasaun, nesesidade be’e ba populasaun (ltr/ema/loron). Husi total utilizasaun be’e refere, bele analiza katak
kuantidade be’e foer ne’ebe sei soe ba iha kanal haktuir padraun Internasional mak pursentu 80 % (ualu-nolu) husi total be’e ne’ebe populasaun utiliza.

Tabela 5.21 : Resultadu kalkulasaun Debitu Doméstiku Aktual

Total Utilizasaun Utilizasaun Debitu Debitu Debitu


populasaun be'e be'e Domestiku Domestiku Domestiku
No. Naran drenajen
projetada ne'ebe kumulativu
2016 (ema) (ltr/ema/loron) (m3/s) (m3/s) Passa (m3/s) (m3/s)
1 2 3 4 5 6 7 8
1 K.D. ATL los 1234 150 0.0000017 0.0017 0.0017
2 K.D. ATL tesik 0 150 0.0000017 0 0.0017 0.0017
3 K.D. ATL karuk 2734 150 0.0000017 0.0038 0.0038
4 K.D. RAM karuk 0 150 0.0000017 0 0.0055 0.0055
5 K.D. RAM tesik 507 150 0.0000017 0.00070 0.0055 0.0062
6 K.D. RAM karuk 2156 150 0.0000017 0.0030 0.0062 0.0092
7 K.D. RDACR tesik 0 150 0.0000017 0 0.0092 0.0092
8 K.D. RDACR karuk 0 150 0.0000017 0 0.0092 0.0092
9 K.D. RDACR tesik 0 150 0.0000017 0 0.0092 0.0092

Fonte : Resultadu kalkulasaun

Justifikasaun Tabela 5.21 :

1) koluna 1 : numeru tuir orden numeriku


2) Koluna 2 : Naran / kodigu kanal drenajen (husi Tabela 5.2)
3) Koluna 3 : total populasaun ne’ebe mak asesu ba iha kanal drenajen refere (ezemplu : K.D. ATL los) = 1234
4) Koluna 4 : utilizasaun be’e 150 ltr/ema/loron (bele haré iha Tabela 3.4).
5) Koluna 5 : konversaun unidade husi (ltr/ema/loron) ba iha (m3/seg) ho prosesu kalkulasaun tuir mai :

Elizario Pereira, (2013.02.02.20) UNTL/FECT/DEC |Estudu no Analiza ba Kazu ….. 63


150 / (1000x3600x24) = 0.0000017 m3/s
6) Koluna 6 : kalkulasaun debitu doméstiku (QDoméstiku) iha kanal dreanjen ida-ida (ezemplu :
K.D. ATL los) ho prosesu kalkulasaun tuir mai :
 total populasaun iha K.D. ATL los = 1234
 utilizasaun be’e médiu = 0.0000017 ltr/ema/loron
 persentajen be’e foer doméstiku husi total utilizasaun be’e médiu = 80% (0.8)
 QDoméstiku = 1234 x 0.0000017 x 0.8 = 0.0017 m3/s
7) Kuluna 7 : debitu doméstiku ne’ebe passa mak passajen be’e foer husi kanal ida ba kanal
tuir mai ( ezemplu : be’e foer husi K.D. ATL los = K.D. ATL tesik = 0.0017 m3/s).

8) Koluna 8 : QDoméstiku kumulativu mak somatoriu valor husi koluna 6 ho koluna 7 = 0.0017
+ 0 = 0.0017 m3/s

Ho prosesu kalkulasaun ne’ebe hanesan mos ba kanal drenajen sira seluk.


Husi resultadu kalkulasaun iha Tabela 5.21 hatudu katak debitu doméstiku másimu akontese
iha kanal drenajen K.D. RAM karuk to’o K.D. RDACR tesik ho ninia debitu másimu 0.0092
m3/seg. Akontese debitu másimu iha kanal drenajen K.D. RAM karuk to’o K.D. RDACR
tamba kanal refere akumula debitu be’e foer doméstiku husi kanal drenajen K.D. ATL los
to’o K.D. RAM tesik. Entretantu, debitu be’e foer doméstiku mínimu akontese iha kanal
drenajen K.D. ATL los ho K.D. ATL tesik ho debitu mínimu 0.0017 m3/seg tamba kanal
refere la simu debitu husi kanal seluk.

5.13.5. Kalkulasaun Debitu Hidrolojia


Atu kalkulasaun debitu hidrolojia ho métodu rasional ne’e bazeia ba parametru balun
mak hanesan : koefisiente kanalizasaun be’e iha superfisie rai, intensidade udan, área
kaptasaun no presija mos hatene ninia koefisiente reservatoriu ho prosesu kalkulasaun tuir
mai :

Hanesan iha kanal drenajen K.D. ATL los (P5-P6) ne’ebe mak hatudu iha Fígura 5.4.
kanal drenajen refere simu debitu husi aldeia Um de setembru (B) ho aldeia Virgoloja (D).

Aldeia B ho área kaptasaun = 0.92 ha (0.0092 km2), entretantu husi aldeia D ho área
kaptasaun 4.86 ha (0.0486 km2). Total área kaptasaun ( B + D = 0.92 + 4.86 = 5.78 ha ).
Tamba área kaptasaun < 500 ha nune’e atu determina ninia debitu hidrolojia mak sei utiliza
Métodu Rasional hanesan iha ezemplu tuir mai :

Ezemplu 5.2 : Prosesu kalkulasaun debitu hidrolojia iha kanal drenajen K.D. ATL los (P5-
P6) ho Métodu Rasional.

Figura 5.5 : Catchment area B ho D

Elizario Pereira, (2013.02.02.20) UNTL/FECT/DEC |Estudu no Analiza ba Kazu ….. 64


Dadus :

 Área kaptasaun, A = 0.0578 km2


 Koefisiente korenti be’e superfisial, C = 0.70 (husi Tabela 5.17)
 Intensidade udan, I = 71.14 mm/oras (husi Tabela 5.19)

1) Kalkula debitu hidrolojia, (Formula 3.50)

m3/s

Ho prosesu kalkulasaun ne’ebe hanesan iha ezemplu 5.2, bele utiliza mos ba kanal drenajen
sira seluk.
Tabela 5.22 : Resultadu Kalkulasaun Debitu Hidrolojia

No. Naran drenajen Area kaptasaun Naruk kanal Koefisiente


A (km2) Ls (m) C kompostu
1 2 3 4 5
1 K.D. ATL los 0.058 44.0 0.70
2 K.D. ATL tesik 0.000 13.6 0.70
3 K.D. ATL karuk 0.196 93.2 0.70
4 K.D. RAM karuk 0.021 187.2 0.70
5 K.D. RAM tesik 0.052 18.2 0.69
6 K.D. RAM karuk 0.185 725.0 0.69
7 K.D. RDACR tesik 0.000 16.0 0.69
8 K.D. RDACR karuk 0.000 41.0 0.69
9 K.D. RDACR tesik 0.000 14.0 0.69

Kontinuasaun Tabela 5.22 : Resultadu Kalkulasaun Debitu Hidrolojia


Intensidade udan Debitu Debitu hidrolojia Debitu hidrolojia
hidrolojia, Qhg ne'ebe passa Kumulativu, Qhgk
I (mm/oras) (m3/s) (m3/s) (m3/s)
6 7 8 9
71.14 0.80 - 0.80
467.11 0.00 0.80 0.80
39.13 1.49 - 1.49
85.32 0.35 2.29 2.64
79.32 0.78 2.64 3.43
42.75 1.51 3.43 4.94
140.32 0.00 4.94 4.94
599.71 0.00 4.94 4.94
375.67 0.00 4.94 4.94

Fonte : Resultadu Kalkulasaun

Interpretasaun Tabela 5.22 :

Elizario Pereira, (2013.02.02.20) UNTL/FECT/DEC |Estudu no Analiza ba Kazu ….. 65


Husi resultadu kalkulasaun hatudu katak debitu hidrolojia másimu akontese iha kanal
drenajen K.D. RDACR tesik ho debitu másimu 4.94 m3/s. situasaun refere akontese tamba
kanal drenajen K.D. RDACR tesik mak akumula debitu hidrolojia husi kanal sira seluk.
Entretantu, debitu hidrolojia mínimu akontese iha kanal drenajen K.D. ATL ho debitu
hidrolojia mínimu 0.80 m3/s.

5.13.6. Resultadu Akumulasaun Debitu Hidrolojia


Faktores debitu hidrolojia la’os determina deit husi udan be’en, maibe mós husi debitu
doméstiku ne’ebe mak bele influensia ba kapasidade kanal drenajen. Tan ne’e, presija atu
determina kuantidade debitu doméstiku no sura hamutuk ho debitu udan be’en atu nune’e bele
determina total debitu hidrolojia (Qtotal) ho resultadu kalkulasaun iha tabela tuir mai :

Tabela 5.23 : Resultadu Debitu Hidrolojia Total

Debitu
Area Naruk kanal
No. Naran drenajen
kaptasaun Hidrolojia Domestiku Total
A (km2) Ls (m) (m3/s) (m3/s) (m3/s)
1 2 3 4 5 6 7
1 K.D. ATL los 0.058 44.0 0.80 0.0017 0.801
2 K.D. ATL tesik 0.000 13.6 0.80 0.0017 0.801
3 K.D. ATL karuk 0.196 93.2 1.49 0.0038 1.498
4 K.D. RAM karuk 0.021 187.2 2.64 0.0055 2.648
5 K.D. RAM tesik 0.052 18.2 3.43 0.0062 3.432
6 K.D. RAM karuk 0.185 725.0 4.94 0.0092 4.949
7 K.D. RDACR tesik 0.000 16.0 4.94 0.0092 4.949
8 K.D. RDACR karuk 0.000 41.0 4.94 0.0092 4.949
9 K.D. RDACR tesik 0.000 14.0 4.94 0.0092 4.949

Fonte : Resultadu kalkulasaun

5.14. Analiza Hidraulika

5.14.1. Kontrola Kapasidade Kanal Ezistente


Bazeia ba planu inisiu, forma seksaun kanal drenajen ezistente iha terrenu hahú husi
estasaun 0+00 to’o estasaun 1+095 kompostu husi kanal ho forma rektangulu aberta no
feixadu (open and close channel) no kabuar (culvert/box culvert) ne’ebe mak hatudu iha
Fígura 5.5. Kanal drenajen refere halo husi material betaun armadu no fatuk-hadak (reboku/ la
reboku) tan ne’e koefisiente rugosidade kanal mos la hanesan.

Elizario Pereira, (2013.02.02.20) UNTL/FECT/DEC |Estudu no Analiza ba Kazu ….. 66


Figura 5.6 : Tipu no forma seksaun kanal drenajen iha terrenu

Prosesu kalkulasaun ba kontrola kapasidade kanal drenajen ezistente bele haré iha
Aneksu IV : Kalkulasaun Debitu Hidraulika Ezistente ho ninia resultadu kalkulasaun ne’ebe
mak hatudu iha Tabela 5.24 tuir mai :

Tabela 5.24 : Resultadu Kalkulasaun Debitu Hidraulika Ezistente


Naruk kanal
No. Naran kanal drenajen Tipu kanal Pontu kontrolu
(m)
1 2 3 4 5
1 K.D. ATL los Retangulu sekundariu P5-P6 44.0
2 K.D. ATL tesik kabuar sekundariu P6-P7 13.6
3 K.D. ATL karuk kabuar sekundariu P4-P7 93.2
4 K.D. RAM karuk kabuar sekundariu P7-P8 187.2
5 K.D. RAM tesik Retangulu sekundariu P8-P9 18.2
6 K.D. RAM karuk Retangulu sekundariu P9-P14 725.0
7 K.D. RDACR tesik Retangulu sekundariu P14-P15 16.0
8 K.D. RDACR karuk Retangulu primariu P14-P15 41.0
9 K.D. RDACR tesik Retangulu primariu P14-P15 14.0

Kontinuasaun Tabela 5.24 : Resultadu Kalkulasaun Debitu Hidraulika Ezistente


Seksaun Geometria kanal
B H y (Formula 3.62) w (Formula 3.64) S (Formula 3.56)
(m) (m) (m) (m) (%)
6 7 8 9 10
0.60 0.60 0.30 0.30 0.011
B D y (Formula 3.68) w (Formula 3.69) S (Formula 3.56)
0.95 0.95 0.76 0.19 0.001
0.95 0.95 0.76 0.19 0.005
0.95 0.95 0.76 0.19 0.0002
B H y (Formula 3.62) w (Formula 3.64) S (Formula 3.56)
1.30 0.56 0.26 0.30 0.002
1.25 1.03 0.73 0.30 0.0001
1.70 2.10 1.80 0.30 0.003
1.40 2.10 1.60 0.50 0.004
1.40 2.10 1.60 0.50 0.004

Elizario Pereira, (2013.02.02.20) UNTL/FECT/DEC |Estudu no Analiza ba Kazu ….. 67


Kontinuasaun Tabela 5.24 : Resultadu Kalkulasaun Debitu Hidraulika Ezistente
Seksaun Geometria kanal
F (Formula 3.58) P (Formula 3.59) R (Formula 3.60)
Koefisiente Manning n
(m2) (m) (m)
11 12 13 14
0.18 1.20 0.15 0.016
F (Formula 3.65) P (Formula 3.67) R (Formula 3.60) Koefisiente Manning n
0.43 2.10 0.29 0.014
0.43 2.10 0.29 0.014
0.43 2.10 0.29 0.014
F (Formula 3.58) P (Formula 3.59) R (Formula 3.60) Koefisiente Manning n
0.34 1.82 0.19 0.021
0.91 2.71 0.34 0.019
3.06 5.30 0.58 0.030
2.24 4.60 0.49 0.030
2.24 4.60 0.49 0.030

Kontinuasaun Tabela 5.24 : Resultadu Kalkulasaun Debitu Hidraulika Ezistente


Seksaun Geometria kanal
V (Formula 3.55) Qhk (Formula 3.54)
(m/s) (m)
15 16
1.84 0.332
V (Formula 3.55) Qhk (Formula 3.54)
0.85 0.412
2.31 1.123
0.44 0.215
V (Formula 3.55) Qhk (Formula 3.54)
0.63 0.213
0.25 0.232
1.29 3.954
1.25 2.795
1.23 2.762

Fonte : Resultadu kalkulasaun

Hafoin halo kalkulasaun ba kapasidade kanal drenajen ezistente (Qhidraulika) ho


resultadu ne’ebe mak hatudu iha Tabela 5.24, bele observa katak kapasidade kanal drenajen
(Qhidraulika) másimu akontese iha kanal drenajen K.D. RDACR tesik ho kapasidade 3.954
m3/s. Entretantu, kapasidade kanal drenajen mínimu akontese iha K.D. RAM tesik ho
kapasidade kanal 0.213 m3/s.

Elizario Pereira, (2013.02.02.20) UNTL/FECT/DEC |Estudu no Analiza ba Kazu ….. 68


5.14.2. Kalkulasaun Forsa Sizelamentu (shear force)
Prosesu kalkulasaun hodi determina forsa sizalamentu (Ʈ) iha kanal drenajen laran ho resultadu ne’ebe mak hatudu iha Tabela 5.25 tuir mai :

Tabela 5.25 : Resultadu Kalkulasaun Forsa Sizalamentu (shear force)


Raiu
Pontu Naruk
hidraulika Inklinasaun Densidade Formula Forsa Resultadu forsa
No. inlet kanal Obs.
kanal baze kanal be'e sizalamentu sizalamentu
(m)
R (m) S (%) γ (N/m3) Ʈ (N/m2) Ʈ (N/m2)
1 2 3 4 5 6 8 9 19
1 P5-P6 44.0 0.15 0.011 10^4 Ʈ = γ.R.S 16.36 Seguru
2 P6-P7 13.6 0.29 0.001 10^4 Ʈ = γ.R.S 2.12 La Seguru
3 P4-P7 93.2 0.29 0.005 10^4 Ʈ = γ.R.S 15.81 Seguru
4 P7-P8 187.2 0.29 0.0002 10^4 Ʈ = γ.R.S 0.58 La seguru
5 P8-P9 18.2 0.19 0.002 10^4 Ʈ = γ.R.S 3.80 La Seguru
6 P9-P14 725.0 0.34 0.0001 10^4 Ʈ = γ.R.S 0.34 La Seguru
7 P14-P15 16.0 0.58 0.003 10^4 Ʈ = γ.R.S 18.04 Seguru
8 P14-P15 55.0 0.49 0.004 10^4 Ʈ = γ.R.S 17.82 Seguru

Fonte : Resultadu kalkulasaun

Husi resultadu kalkulasaun iha Tabela 5.25 bele observa katak forsa sizalamentu (shear force) iha kanal drenajen pontu inlet P6 – P7; P7 – P8;
P8 – P9; P9 – P14 ki’ik liu husi forsa sizalamentu permitidu (Ʈ < 4 N/m2). Tan ne’e, forsa be’e iha kanal laran laiha kapasidade atu bele lori ka dudu
partikulas foer no tahu (sedimentações). Resultadu kalkulasaun ba forsa sizelamentu bele mos hare nia kondisaun iha gráfiku 5.7 hanesan tuir mai :

Elizario Pereira, (2013.02.02.20) UNTL/FECT/DEC |Estudu no Analiza ba Kazu ….. 69


Grafiku Forsa Sizelamentu (shear force)

20.00
18.04 17.82
18.00 16.36 15.81
16.00
forsa sizelamentu (N/m2)

14.00
12.00
10.00
8.00
6.00
3.80
4.00 2.12
2.00 0.58 0.34
0.00
44.0 13.6 93.2 187.2 18.2 725.0 16.0 55.0
P5-P6 P6-P7 P4-P7 P7-P8 P8-P9 P9-P14 P14-P15 P14-P15
Distansia / pontu inlet (m)

Figura 5.7 : Gráfiku Forsa Sizelamentu (Shear force)

5.14.3. Komparasaun Debitu Hidrolojia (Qhirolojia) ho Kapasidade Kanal Drenajen


Ezistente (Qhidraulika)
Resultadu komparasaun debitu hidrolojia (Qhirolojia) ho kapasidade kanal drenajen
ezistente (Qhidraulika) bele haré iha Fígura 5.7 tuir mai :

Grafiku Komparasaun Qhidrolojia ho Qhidraulika


6.000
Kapasidade debitu (m3/seg)

5.000

4.000

3.000

2.000

1.000

0.000
K.D. K.D. K.D. K.D. K.D. K.D. K.D. K.D.
K.D.
ATL ATL RAM RAM RAM RDACR RDACR RDACR
ATL los
tesik karuk karuk tesik karuk tesik karuk tesik
Qhidrolojia 0.801 0.801 1.498 2.648 3.432 4.949 4.949 4.949 4.949
Qhidraulika 0.332 0.412 1.123 0.215 0.213 0.232 3.954 2.795 2.762

Figura 5.8 : Resultadu Komparasaun Qhidrolojia ho Qhidraulika

Husi Grafiku 5.7 bele observa katak debitu hidrolojia másimu akontese iha kanal
primáriu K.D. RDACR tesik ho debitu 4.949 m3/s no debitu mínimu akontese iha kanal

Elizario Pereira, (2013.02.02.20) UNTL/FECT/DEC |Estudu no Analiza ba Kazu ….. 70


sekundáriu K.D. ATL los ho kuantidade 0.801 m3/s. Entretantu, kapasidade kanal drenajen
ezistente (Qhidraulika) másimu akontese iha kanal sekundáriu K.D. RDACR tesik ho
kapasidade 3.954 m3/s no mínimu akontese iha kanal sekundáriu K.D. RAM tesik ho
kapasidade 0.213 m3/s.

Wainhira kapasidade debitu hidrolojia bo’ot liu kapasidade kanal drenajen nune’e
kanal refere laiha kapasidade atu bele halibur debitu hidrolojia ne’ebe mak iha. Tan ne’e
presija dezeña dimensaun kanal ka halo alternativa seluk atu bele resolve. Komparasaun
debitu hidrolojia ho debitu hidraulika bele haré iha Tabela 5.25. tuir mai :

Tabela 5.26 : Komparasaun Debitu Hidrolojia ho Kapasidade Kanal Ezistente


Pontu Velosidade, V (m/s) Kapasidade (m3/s)
Naran drenajen Kond.
inlet Ezistente Permitidu Hidrolojia Hidraulika
1 2 3 4 5 6 7
P5-P6 K.D. ATL los 1.84 1.50 0.801 0.332 R
P6-P7 K.D. ATL tesik 0.85 0.70 0.801 0.412 R
P4-P7 K.D. ATL karuk 2.31 0.70 1.498 1.123 R
P7-P8 K.D. RAM karuk 0.44 0.70 2.648 0.215 R
P8-P9 K.D. RAM tesik 0.63 1.50 3.432 0.213 R
P9-P14 K.D. RAM karuk 0.25 1.50 4.949 0.232 R
P14-P15 K.D. RDACR tesik 1.29 1.50 4.949 3.954 R
P14-P15 K.D. RDACR karuk 1.25 1.50 4.949 2.795 R
P14-P15 K.D. RDACR tesik 1.23 1.50 4.949 2.762 R

Fonte : Resultadu kalkulasaun

Informasaun : R = Resin
LR = La Resin

Interpretasaun ba Tabela 5.25 :

1) Iha kanal drenajen ezistente iha avenida Tuana-laran iha parte lo’os no tesik, husi pontu
inlet P5-P6 no P6-P7 hatudu katak ninia kapasidade hidraulika (Qhk) ki’ik liu kompara ho
kapasidade hidrolojia (Qhg), tan ne’e kapasidade kanal ezistente la sufisiente atu bele
simu debitu hidrolojia. Entretantu, velosidade ezistente iha kanal bo’ot liu husi velosidade
permitidu ne’ebe mak hatudu iha Tabela 5.26.
2) Iha pontu kontrolu P4-P7 iha parte karuk avenida Tuana-laran, kapasidade hidraulika
(Qhk) la sufisiente atu bele simu debitu hidrolojia (Qhg), ho velosidade kanal bo’ot liu
velosidade permitidu.
3) Iha kanal drenajen ezistente iha rua Abilio Monteiro iha parte karuk, husi pontu kontrolu
P7-P8 hatudu katak ninia kapasidade hidraulika (Qhk) ki’ik liu kompara ho kapasidade
hidrolojia (Qhg), tan ne’e kapasidade kanal ezistente la sufisiente atu bele simu debitu
hidrolojia. Entretantu, velosidade ezistente iha kanal mos minimu liu husi velosidade
minimu.
4) Iha kanal drenajen P8-P9; P9-14 mos hatudu katak kapasidade kanal ezistente la sufisiente
ona hodi simu debitu hidrolojia ho velosidade ki’ik liu husi velosidade masimu permitidu
ne’ebe mak hatudu iha Tabela 5.26.

Elizario Pereira, (2013.02.02.20) UNTL/FECT/DEC |Estudu no Analiza ba Kazu ….. 71


5) Iha pontu kontrolu P14, kapasidade kanal bo’ot liu kompara kapasidade hidrolojia ho
velosidade kanal ne’ebe bo’ot liu velosidade permitidu.
6) Husi pontu kontrolu P14-P15 hatudu katak kapasidade kanal drenajen ezistente (Qhk) la
sufisiente atu bele simu debitu hidrolojia (Qhg).

Atu halo prediksaun lo’os konaba kauza husi inundasaun iha area refere, presija dadus no
informasaun mak hanesan : dadus sedimentasaun, dadus hidrolojia, dadus hidraulika no
kondisaun topografia iha area refere. Tamba iha estudu ida ne’e, hakerek nain laiha dadus no
informasaun konaba dadus sedimentasaun, maibe bazeia ba dadus hidrolojia, dadus hidraulika
no karakteristika kanal ne’e rasik maka posibilidade kauza husi :

1) Kondisaun topografia area drenajen ne’ebe kle’an, tan ne’e kauza sedimentasaun no foer
barak halibur iha kanal drenajen laran.
2) Kapasidade kanal drenajen iha area estudu hatudu katak kuaze kanal hotu-hotu laiha
kapasidade hidraulika atu bele akumula debitu hidrolojia ne’ebe akontese, tan ne’e kauza
inundasaun liu-liu iha superfisie estrada .

5.15. Resultadu Analiza Influensia husi Mudansa Kresimentu Populasaun iha Futuru
Haktuir dadus estatistika populasaun iha Suku Vila-verde , hatudu katak kresimentu
populasaun metade iha tinan 2011-2015 hamutuk 0.07%. Entretantu iha suku Motael
kresimentu populasaun metade iha tinan 2008-2012 hamutuk 0.11%. Iha peskiza ida ne’e
hakerek nain sei analiza kresimentu populasaun bazeia ba periodu retornu tinan 2 oin mai
(2018).

Tabela 5.27 : Resultadu kalkulasaun Debitu Doméstiku ba Tinan Rua 2

Total Debitu Debitu


populasaun Debitu Domestiku Domestiku
No. Naran drenajen
projetada Domestiku ne'ebe passa kumulativu
2018 (ema) (m3/s) (m3/s) (m3/s)
1 2 3 6 7 8
1 K.D. ATL los 1236 0.0017 0.0017
2 K.D. ATL tesik - - 0.0017 0.0017
3 K.D. ATL karuk 2738 0.0038 - 0.0038
4 K.D. RAM karuk - - 0.0055 0.0055
5 K.D. RAM tesik 507 0.0007 0.0055 0.0062
6 K.D. RAM karuk 2161 0.003 0.0062 0.0092
7 K.D. RDACR tesik - - 0.0092 0.0092
8 K.D. RDACR karuk - - 0.0092 0.0092
9 K.D. RDACR tesik - - 0.0092 0.0092

Fonte : Resultadu Kalkulasaun

5.16. Komparasaun Debitu Hidrolojia ho Kapasidade Kanal Ezistente ba Tinan rua 2


nian

Elizario Pereira, (2013.02.02.20) UNTL/FECT/DEC |Estudu no Analiza ba Kazu ….. 72


Tabela 5.28 : Komparasaun Debitu Hidrolojia ho Kapasidade Kanal Ezistente ba Tinan
lima 5 nian
Pontu Velosidade, V (m/s) Kapasidade (m3/s)
Naran drenajen Kond.
kontrolu Ezistente Permitidu Hidrolojia Hidraulika
1 2 3 4 5 6 7
P5-P6 K.D. ATL los 1.84 1.50 0.801 0.332 R
P6-P7 K.D. ATL tesik 0.85 0.70 0.801 0.412 R
P4-P7 K.D. ATL karuk 2.31 0.70 1.498 1.123 R
P7-P8 K.D. RAM karuk 0.44 0.70 2.648 0.215 R
P8-P9 K.D. RAM tesik 0.63 1.50 3.432 0.213 R
P9-P14 K.D. RAM karuk 0.25 1.50 4.949 0.232 R
P14-P15 K.D. RDACR tesik 1.29 1.50 4.949 3.954 R
P14-P15 K.D. RDACR karuk 1.25 1.50 4.949 2.795 R
P14-P15 K.D. RDACR tesik 1.23 1.50 4.949 2.762 R

Fonte : Resultadu kalkulasaun

Hafoin halo analiza ba influensia mudansa kresimentu populasaun ba kanal drenajen


ezistente, hatudu katak maioria husi kanal husi kanal drenajen ne’ebe agora daudaun eziste
laiha kapasidade hidraulika (Qhk) ne’ebe sufisiente atu bele simu debitu hidrolojia ba tinan
lima 2 oin mai.

5.17. Analiza Informasaun


Liu husi peskiza direta, ho aplikasaun kestionariu hamutuk tolu-nolu 30 ba komundade
lokal sira ne’ebe mak hela besik iha Rua Abilio Monteiro, liu husi entrevista direita hanesan
tuir mai :
Wainhira deit mak akontese inundasaun iha estrada no oinsa ho nia frekuensia. Husi
resultadu afirmasaun : pusentu 93% husi entrevistadu (ema nain 28), afirma katak mosu
inundasaun wainhira akontese udan bo’ot, komunidade sira mos hateten katak tamba kauza
husi foer ne’ebe akumula iha valeta laran no demora infiltrasaun be’e, no iha deit pursentu 7%
(ema nain 2) mak afirma lae (la akontese inundasaun). (hare fígura 5.9)

LAE 7%

SIM
LAE
SIM 93%

0% 20% 40% 60% 80% 100%

Fígura 5.9 : Entrevista, relasiona ho akontesimentu inundasaun iha Estrada. Fonte peskiza direta.
Maiu/2017

Wainhira be’e nalihun iha estrada no konsege hakat liu Sarjeta no tama iha ita bo’ot
sira nia residensia no halo prezuiju. Resposta katak : 33% (ema nain 10) afirma katak be’e

Elizario Pereira, (2013.02.02.20) UNTL/FECT/DEC |Estudu no Analiza ba Kazu ….. 73


konsege tama iha sira nia uma liu-liu iha tempu udan ho frekuensia bo’ot, entretantu 67% (20)
hateten katak be’e nunka tama iha sira nia residensia, tamba konstrusaun sarjeta ne’ebe a’as
konsege evita pasajen udan be’en. (hare fígura 5.10)

33%
67% SIM
LAE

Fígura 5.10 : Entrevista, relasiona ho prejudikasaun kauza husi inundasaun. Fonte peskiza direta.
Maiu/2017

Relasiona ho inundasaun iha estrada, konsege kauza asidenti trafiku. Pursentu 87%
(ema nain 26) relata katak konsege kauza problema hanesan : xoke malu, engarafamentu,
kareta ho motor avaria. Pursentu 13% (ema nain 4) apresenta katak konsege akontese asidenti
trafiku tamba sinais transitu la funsiona. (hare fígura 5.11)

13%
SIM
87%
LAE

Fígura 5.11 : Entrevista, relasiona ho asidenti tráfiku kauza husi inundasaun. Fonte peskiza direta.
Maiu/2017

Relasiona ho kualidade estrada. Pursentu 90% (ema nain 27) apresenta estrada laiha
kualidade tamba : asfaltu laiha kualidade (la tuir espesifikasaun), kompañia laiha kapasidade,
laiha monitorizasaun husi Governu, Governu laiha planu, be’e nalihun iha estrada hodi reduz
forsa asfaltu, estrada la dura to’o tinan 1 – 2 no seluk tan. Pursentu 10% (ema nain 3)
apresenta katak iha kualidade maibe tenki iha manutensaun. (hare fígura 5.12)

Elizario Pereira, (2013.02.02.20) UNTL/FECT/DEC |Estudu no Analiza ba Kazu ….. 74


10%
SIM
90%
LAE

Fígura 5.12 : Entrevista, relasiona ho kualidade estrada. Fonte peskiza direta. Maiu/2017

Sistema drenajen ezistente hanesan (makrodrenajen) sei sufisiente atu bele simu debitu
udan be’en (hidrolojia) ne’ebe transporta husi bairu-bairu. Pursentu 20% (ema nain 6) afirma
sei sufisiente no haktuir sira katak problema mak komunidade balun ne’ebe laiha konsiensia
hodi soe foer arbiru iha estrada hodi kauza intupidu iha valeta. Tuir fali, pursentu 80% (ema
nain 24) hateten lae no haktuir sira iha problema barak “tamba kauza husi iresponsabilidade
husi Munisipiu”. (hare fígura 5.13)

20%
SIM
80%
LAE

Fígura 5.13 : Entrevista, relasiona ho kapasidade kanal ezistente. Fonte peskiza direta. Maiu/2017

Ita bo’ot sira kontribui atu nune’e akontese inundasaun iha bairo, iha sidade, iha
estrada, ezemplu : soe foer iha estrada nune’e kauza intupidu iha valeta. Husi entrevistadu
pusentu 93% (ema nain 28) hateten katak la soe lixu iha estrada, tamba sira mos koensiente
katak aktu refere bele impede movimentu be’e no sira hatutan katak sira sempre halibur foer
semana ida (1) dala tolu (3). Iha deit pursentu 7% (ema nain 2) mak afirma katak sira soe duni
lixu iha estrada, mesmu sira hatene nia impaktu. (hare fígura 5.14)

LAE 7%
SIM
LAE
SIM 93%

0% 20% 40% 60% 80% 100%

Fígura 5.14 : Entrevista, relasiona ho kontribuisaun komunidade atu nune’e akontese inundasaun iha
bairo, iha sidade, iha estrada. Fonte peskiza direta. Maiu/2017

Elizario Pereira, (2013.02.02.20) UNTL/FECT/DEC |Estudu no Analiza ba Kazu ….. 75


Ita bo’ot sira alerta ona ba iha autoridade konaba problema ne’ebe ita bo’ot sira
enfrenta ho infrastutura iha bairu, relasiona ho infrastutura drenajen. Pursentu 93% (ema nain
28) hateten katak nunka hanoin konaba ida ne’e, no iha deit pursentu 7% mak halo ona
reklamasaun verbalmente ba autoridade maibe “hela naran deit”, tenik komunidade. (hare
fígura 5.14)

LAE 7%

SIM
LAE
SIM 93%

0% 20% 40% 60% 80% 100%

Fígura 5.15 : Entrevista, relasiona ho alerta ba autoridade konaba problema infrastutura drenajen.
Fonte peskiza direta. Maiu/2017

Informasaun sira konaba, naran, idade, no sexu ne’ebe relasiona ho individu, sei
konsidera irelevante (la relevante) ba iha konkluzaun husi estudu ida ne’e.

5.18. Dezeña Kondisaun Ideal


Bazeia ba konseitu ideal husi estudu ida ne’e, katak, wainhira husi resultadu
komparasaun debitu hidrolojia ho kapasidade kanal drenajen ezistente la tuir kriteriu
(Qhidrolojia ≥ Qhidraulika) mak sei dezeña dimensaun kanal foun ka aumenta inklinasaun
kanal drenajen nu’udar alternativa atu bele halo normalizasaun. No husi resultadu análiza
hatudu katak kanal drenajen iha Rua Abilio Monteiro hatudu ho kondisaun ne’ebe la seguru
ka kapasidade kanal drenajen la sufisiente liu atu bele simu debitu hidrolojia, nune’e iha parte
ida ne’e hakerek nain sei halo dimensionamentu kanal foun.

5.18.1. Dezeña Dimensaun Kanal Foun


Dezeña dimensaun kanal foun ho inforsa atu bele hetan sistema makro drenajen ida
ne’ebe seguru, tuir kriteriu tekniku, ekonomiku no sei la fo impaktu ba seguransa trafiku no
liu- liu ba estrada. Husi resultadu komparasaun kapasidade kanal drenajen (Qhk) ho debitu
másimu hidrolojia (Qhg), hatudu katak maioria husi kanal drenajen ezistente ho kapasidade
ne’ebe ki’ik kompara ho debitu hidrolojia, nune’e presija aumenta dimensaun kanal. Husi
estudu ida ne’e, sei planeia dimensaun kanal ho tipu seksaun rektangulu feixadu (U-Ditch),
material husi betaun armadu ho koefisiente Manning 0.013 no planu velosidade V = 1.50 m/s
ho resultadu kalkulasaun ne’ebe mak hatudu iha Tabela 5.29.

Elizario Pereira, (2013.02.02.20) UNTL/FECT/DEC |Estudu no Analiza ba Kazu ….. 76


Tabela 5.29 : Resultadu Kalkulasaun Dimensaun Kanal Foun
Pontu Distansia Qhk V F y B P R w H S Ʈ
kontrolu (m) (m3/s) (m/s) (m2) (m) (m) (m) (m) (m) (m) N/m2
P5 - P6 44.00 0.801 1.50 0.53 0.52 1.03 1.95 0.27 0.40 0.92 0.002 5.90
P6 - P7 13.60 0.801 1.50 0.53 0.52 1.03 1.95 0.27 0.40 0.92 0.002 5.90
P4 - P7 93.20 1.498 1.50 1.00 0.71 1.41 2.71 0.37 0.40 1.11 0.001 5.34
P7 - P8 187.20 2.648 1.50 1.77 0.94 1.88 3.64 0.49 0.40 1.34 0.001 4.86
P8 - P9 18.20 3.432 1.50 2.29 1.07 2.14 4.10 0.57 0.40 1.47 0.001 4.64
P9 - P14 725.00 4.949 1.50 3.30 1.28 2.57 4.96 0.67 0.40 1.68 0.001 4.37
P14 - P15 16.00 4.949 1.50 3.30 1.28 2.57 4.96 0.67 0.40 1.68 0.001 4.37
P14 - P15 41.00 4.949 1.50 3.30 1.28 2.57 4.96 0.67 0.60 1.88 0.001 4.37
P14 - P15 14.00 4.949 1.50 3.30 1.28 2.57 4.96 0.67 0.60 1.88 0.001 4.37
1152.20

Fonte : Resultadu kalkulasaun

Kalkulasaun ba dimensionamentu kanal foun bele hare iha Aneksu VII (A-VII)

Kódigu (pontu kontrolu) bele hare iha Fígura 5.1 ou Fígura 5.3

Elizario Pereira, (2013.02.02.20) UNTL/FECT/DEC |Estudu no Analiza ba Kazu ….. 77


KAPITULU VI

ENSERAMENTU

6.1. Konkluzaun
Hafoin halo analiza no diskusaun ba problema ne’ebe mak formula iha kapitulu
introdusaun, hamosu konkluzaun mak hanesan :
1) Husi resultadu analiza hatudu katak faktor ne’ebe kauza inundasaun iha Rua Abilio
Monteiro mak :
a. Kapasidade kanal drenajen ezistente la sufisiente atu bele halibur debitu hidrolojia
ne’ebe akontese iha kanal drenajen ida-ida ho variasaun entre 0.801 m3/s to’o 4.949
m3/s, entretantu kapasidade kanal drenajen ezistente mos ho variasaun entre 0.213
m3/s to’o 3.954 m3/s.
b. Faktor Inklinasaun baze kanal ezistente ne’ebe ki’ik hanesan iha pontu P6-P7; P7-P8;
P8-P9; no P9-14, influensia forsa sizalamentu (shear force) ki’ik no laiha kapasidade
atu bele dudu ka lori partikulas hanesan : foer ho tahu (sedimentações) iha kanal
laran, nune’e prejudika movimentu be’e no hamosu kontrasaun iha kanal.
c. Kanal drenajen ne’ebe la funsiona laos deit tamba problema faktor tekniku, maibe mos
Faktor umanu ne’ebe laiha konsiensia hodi soe foer arbiru, kauza foer akumula iha
kanal drenajen laran hodi okupa espasu ne’ebe ikus mai bele hamosu inundasaun.

2) Husi resultadu observasaun no analiza ba kondisaun ezistente kanal drenajen husi sta.
0+000 – sta. 1+095 hatudu katak maioria kondisaun fizika husi kanal drenajen ezistente
ho kondisaun estrutura ne’ebe diak no kualidade material ho betaun armadu no fatuk
hadak. Maibe, estrutura fizika kanal drenajen (box culvert) iha pontu P8-P9 tesik estrada
Rua Martires da Patria ho kondisaun estrutura ne’ebe fraku.

3) Kanal drenajen ezistente funsiona ho sistema kahur (sistema misturado) ne’ebe halibur
debitu hidrolojia. Husi resultadu observasaun hahu husi kanal drenajen iha pontu P4-P7;
P7-P8; P8-P9; no P9-12 nakonu ho foer no tahu (sedimentações) ho kuntidade ne’ebe
barak tamba inklinasaun baze kanal ezistente balun la atinji velosidade ideal (minimu =
0.70 m/s no másimu = 5 m/s ) kauza forsa sizalamentu (shear force) laiha kapasidade atu
bele lori foer no tahu (sedimentações) ne’ebe ikus mai bele aumenta volume foer no tahu
iha kanal laran.

4) Bazeia husi faktor sira ne’ebe mensiona iha klauzula 1); 2); no 3); kauza inundasaun iha
superfisie estrada ne’ebe ikus mai bele fo ameansa ba seguransa trafiku no durabilidade
estrutura estrada. Entretantu, sistema kanal drenajen aberta (open channel) hanesan iha
Rua Dom Aleixo Corte Real bele fó ameasa ba seguransa trafiku no la seguru ba saude.

5) Liu husi resultadu analiza hidrolojia no hidraulika bele determina faktor kauzativu ba
problema ne’ebe akontese iha terrenu. Tan ne’e, bazeia ba konseitu ideal husi estudu ida
ne’e maka hakerek nain propór atu halo dimensionamentu kanal foun nu’udar alternativa
atu bele normaliza problema refere :

Elizario Pereira, (2013.02.02.20) UNTL/FECT/DEC |Estudu no Analiza ba Kazu ….. 78


a) Ba kanal drenajen ne’ebe laiha kapasidade atu halibur debitu hidrolojia masimu,
hanesan iha kanal drenajen K.D. ATL los, K.D. ATL tesik, K.D. ATL karuk, K.D.
RAM karuk, K.D. RAM tesik, K.D. RAM karuk, K.D. RDACR karuk, K.D. RDACR
tesik, K.D. RDACR karuk no iha K.D. RDACR tesik presiza halo dimensionamentu
kanal foun liu husi aumenta variavel balun mak hanesan : aumenta dimensaun kanal
ho variasaun kapasidade kanal entre 0.801 m3/s to’o 4.949 m3/s.

b) Kondisaun topografia ezistente bele fo inklinasaun ne’ebe sufisiente bazeia ba planu


velosidade ideal (V = 1.50 m/s) ho variasaun inklinasaun entre 0.001 to’o 0.002 ,
nune’e be’e bele kanaliza ho gravitasaun ba to’o iha outlet no sei la akontese back
water. Entretantu, forsa sizelamentu ne’ebe akontese ho variasaun entre 4.37 N/m2
to’o 5.90 N/m2 nune’e sei la akontese kontrasaun iha kanal.

6.2. Rekomendasaun
Bazeia ba konkluzaun ne’ebe hakerek nain foti husi resultadu analiza no diskusaun hodi
rezulta rekomendasaun balun ne’ebe presija hadia nu’udar alternativa hodi bele hadia ka
normaliza diak liu tan sistema drenajen iha sidade Dili :

1) Atu sistema drenajen bele funsiona ho diak maka presija iha manutensaun no
inspeksaun rutina husi parte kompetente ka bele mos husi komunidade rasik, liu-liu
iha area drenajen ne’ebe ho kapasidade sizalamentu (shear force) ne’ebe ki’ik.
2) Presija monta ka harí konstrusaun komplementar hodi bele kontrola foer no tahu
hanesan trash rack iha parte inlet nian atu nune’e bele tahan ka halibur foer no tahu
(sedimentações).
3) Atu garante seguransa trafiku no saude públiku maka presija harí tipu kanal drenajen
feixadu (close channel).
4) Sujere ba parte autoridade atu bele estabelese planu ne’ebe integradu, global, no longu
prazu (master plan) konaba sistema drenajen iha sidade Dili.
5) Presija halo estudu ne’ebe kle’an molok atu halo planu no implementasaun sistema
drenajen liu-liu iha sidade Dili atu nune’e bele garante kualidade, durabilidade no
sustentabilidade infraestrutura drenajen.
6) Presiza halo sosializasaun no sensibilizasaun informasaun ba komunidade sira konaba
importansia drenajen no nia impaktu atu nune’e komunidade sira bele konsiente no
partisipativu liu tan.
7) Hein direita ka indireitamente katak husi resultadu traballu final ida ne’e bele
kontribui ba peskiza sira seluk konaba drenajen urbana, tantu mikrodrenajen ka
makrodrenajen, atu nune’e bele dezenvolve diak liu tan traballu ida ne’e ho finalidade
atu diminui iregularidade husi resultadu refere.

Elizario Pereira, (2013.02.02.20) UNTL/FECT/DEC |Estudu no Analiza ba Kazu ….. 79


Tabela AI.1 : Resumu Persipitasaun Médiu Másimu Mensal

Sta. Aeroportu Sta. Aeroportu


Tinan Fulan Persipitasaun Tinan Fulan Persipitasaun
Masimu Mensal Rh Masimu Mensal Rh
(mm) (mm)
Janeiru 35,8 Janeiru 37,7
Fevereiru 117,0 Fevereiru 518,3
Marsu 84,0 Marsu 181,3
Abril 30,4 Abril 85,3
Maiu 13,4 Maiu 155,5
Junu 14,4 Junu 11,3
2003 2004
Julho 3,8 Julho 15,7
Agostu 17,4 Agostu 0,0
Setembru 3,6 Setembru 0,0
Outubru 2,2 Outubru 28,0
Novembru 38,8 Novembru 0,0
Dezembru 166,0 Dezembru 134,8
Janeiru 56,7 Janeiru 43,6
Fevereiru 89,4 Fevereiru 25,4
Marsu 224,6 Marsu 35,5
Abril 100,9 Abril 78,1
Maiu 10,4 Maiu 25,2
Junu 11,5 Junu 3,0
2005 2006
Julho 15,9 Julho 0,0
Agostu 23,7 Agostu 0,0
Setembru 0,0 Setembru 0,0
Outubru 93,8 Outubru 25,4
Novembru 71,6 Novembru 0,0
Dezembru 196,8 Dezembru 245,0
Janeiru 12,5 Janeiru 145,6
Fevereiru 174,5 Fevereiru 222,8
Marsu 83,6 Marsu 111,6
Abril 133,4 Abril 201,9
Maiu 19,2 Maiu 51,0
Junu 72,2 Junu 32,0
2007 2008
Julho 0,0 Julho 0,0
Agostu 2,1 Agostu 0,0
Setembru 0,0 Setembru 0,0
Outubru 20,4 Outubru 0,0
Novembru 161,0 Novembru 46,8
Dezembru 90,6 Dezembru 222,1
Janeiru 69,0 Janeiru 129,1
Fevereiru 115,0 Fevereiru 102,2
Marsu 51,4 Marsu 38,4
Abril 38,6 Abril 97,9

Elizario Pereira, (2013.02.02.20) UNTL/FECT/DEC |Estudu no Analiza ba Kazu ….. 80


Kontinuasaun Tabela AI.1 : Resumu Persipitasaun Médiu Másimu Mensal

Sta. Aeroportu Sta. Aeroportu


Persipitasaun Persipitasaun
Tinan Fulan Tinan Fulan
Masimu Mensal Rh Masimu Mensal Rh
(mm) (mm)
Maiu 49,8 Maiu 215,5
Junu 20,1 Junu 25,9
Julho 15,0 Julho 298,5
Agostu 0,0 Agostu 22,0
2009 2010
Setembru 19,6 Setembru 127,6
Outubru 8,8 Outubru 184,6
Novembru 11,8 Novembru 232,5
Dezembru 126,4 Dezembru 242,2
Janeiru 114,0 Janeiru 148,1
Fevereiru 137,7 Fevereiru 113,1
Marsu 53,7 Marsu 111,6
Abril 251,7 Abril 95,3
Maiu 41,7 Maiu 151,8
Junu 12,5 Junu 10,8
2011 2012
Julho 3,7 Julho 0,0
Agostu 0,0 Agostu 0,0
Setembru 0,0 Setembru 0,0
Outubru 34,9 Outubru 9,0
Novembru 61,1 Novembru 5,8
Dezembru 200,8 Dezembru 93,8
Janeiru 244,4 Janeiru 46,4
Fevereiru 216,9 Fevereiru 118,1
Marsu 77,4 Marsu 84,6
Abril 49,4 Abril 182,3
Maiu 155,0 Maiu 65,5
Junu 96,8 Junu 49,2
2013 2014
Julho 25,9 Julho 23,4
Agostu 0,0 Agostu 0,0
Setembru 0,0 Setembru 0,0
Outubru 0,0 Outubru 0,0
Novembru 64,8 Novembru 53,6
Dezembru 114,5 Dezembru 80,2
Janeiru 87,0 Janeiru 84,3
Fevereiru 189,7 Fevereiru 128,2
Marsu 151,7 Marsu 72,3
Abril 97,2 Abril 114,1
2015 2016
Maiu 5,0 Maiu 117,3
Junu 27,4 Junu 24,7
Julho 1,6 Julho 5,4
Agostu 0,0 Agostu 10,3

Elizario Pereira, (2013.02.02.20) UNTL/FECT/DEC |Estudu no Analiza ba Kazu ….. 81


Kontinuasaun Tabela AI.1 : Resumu Persipitasaun Médiu Másimu Mensal

Sta. Aeroportu Sta. Aeroportu


Tinan Fulan Persipitasaun Tinan Fulan Persipitasaun
Masimu Mensal Rh Masimu Mensal Rh
(mm) (mm)
Setembru 0,0 Setembru 1,6
Outubru 0,0 Outubru 19,1
Novembru 0,4 Novembru -
Dezembru 86,6 Dezembru -

Fonte : DNMG (Direcção Nacional de Meteorologia e Geofisica) Aeroportu, Dili

Elizario Pereira, (2013.02.02.20) UNTL/FECT/DEC |Estudu no Analiza ba Kazu ….. 82


Tabela AII-1 : Valor Parametru Chi-kuadradu Kritiku, Xcr

Grau konfiansa ( α )
dk 0,995 0,99 0,975 0,95 0,05 0,025 0,01 0,005
1 0.0000393 0.000157 0.000982 0.00393 3.841 5.024 6.635 7.879
2 0.0100 0.0201 0.0506 0.103 5.991 7.378 9.210 10.597
3 0.0717 0.115 0.216 0.352 7.815 9.348 11.345 12.838
4 0.207 0.297 0.484 0.711 9.488 11.143 13.277 14.860
5 0.412 0.554 0.831 1.145 11.070 12.832 15.086 16.750

6 0.676 0.872 1.237 1.635 12.592 14.449 16.812 18.548


7 0.989 1.239 1.690 2.167 14.067 16.013 18.475 20.280
8 1.344 1.646 2.180 2.733 15.507 17.535 20.090 21.955
9 1.735 2.088 2.700 3.325 16.919 19.023 21.666 23.589
10 2.156 2.558 3.247 3.940 18.307 20.483 23.209 25.188

11 2.074 3.053 3.816 4.575 19.675 21.920 24.725 26.757


12 3.074 3.571 4.404 5.226 21.026 23.337 26.217 28.300
13 3.565 4.107 5.009 5.920 22.362 24.736 27.688 29.819
14 4.075 4.660 5.629 6.571 23.685 26.119 29.141 31.319
15 4.601 5.229 6.626 7.261 24.996 27.488 30.578 32.801

16 5.142 5.812 6.908 7.962 26.296 28.845 32.000 34.267


17 5.697 6.408 7.564 8.672 27.587 30.191 33.409 35.718
18 6.265 7.015 8.231 9.390 28.869 31.526 34.805 37.156
19 6.844 7.633 8.907 10.117 30.144 32.852 36.191 38.582
20 7.434 8.260 9.591 10.851 31.410 34.170 37.566 39.997

21 8.034 8.897 10.283 11.591 32.671 35.479 38.932 41.401


22 8.643 9.542 10.982 12.338 33.924 36.781 40.289 42.796
23 9.260 10.196 11.689 13.091 36.172 38.076 41.638 44.181
24 9.886 10.856 12.401 13.848 36.415 39.364 42.980 45.558

Elizario Pereira, (2013.02.02.20) UNTL/FECT/DEC |Estudu no Analiza ba Kazu ….. 83


Kontinuasaun Tabela AII-1 : Valor Parametru Chi-kuadradu Kritiku, Xcr

25 10.520 11.524 13.120 14.611 37.652 40.646 44.314 46.928


26 11.160 12.198 13.844 15.379 38.885 41.923 45.642 48.290
27 11.808 12.879 14.573 16.151 40.113 43.194 46.963 49.645
28 12.461 13.565 15.308 16.928 41.337 44.641 48.278 50.993
29 13.121 14.256 16.047 17.708 42.557 45.722 49.588 52.336
30 13.787 14.953 16.791 18.493 43.773 46.979 50.892 53.672

Fonte : Soewarno, Aplikasi Metode Statistik untuk Data (1995)

Tabela AII-2 : Valor Kritiku Do ba teste Smirnov-Kolmogorov

Grau Konfiansa, ( α )
N 0.20 0.10 0.05 0.01
5 0.45 0.51 0.56 0.67
10 0.32 0.37 0.41 0.49
15 0.27 0.30 0.34 0.40
20 0.23 0.26 0.29 0.36
25 0.21 0.24 0.27 0.32
30 0.19 0.22 0.24 0.29
35 0.18 0.20 0.23 0.27
40 0.17 0.19 0.21 0.25
45 0.16 0.18 0.20 0.24
50 0.15 0.17 0.19 0.23
N > 50 1.07/N0.5 1.22/N0.5 1.36/N0.5 1.63/N0.5

Fonte : Bonnier, 1980

Elizario Pereira, (2013.02.02.20) UNTL/FECT/DEC |Estudu no Analiza ba Kazu ….. 84


Tabela AII-3 : Luan Area iha Kurva Normal nia Okos

t 0 0,01 0,02 0,03 0,04 0,05 0,06 0,07 0,08 0,09


-3,4 0.0003 0.0003 0.0003 0.0003 0.0003 0.0003 0.0003 0.0003 0.0003 0.0002
-3,3 0.0005 0.0005 0.0005 0.0004 0.0004 0.0004 0.0004 0.0004 0.0004 0.0003
-3,2 0.0007 0.0007 0.0006 0.0006 0.0006 0.0006 0.0006 0.0005 0.0005 0.0005
-3,1 0.0010 0.0009 0.0009 0.0009 0.0008 0.0008 0.0008 0.0008 0.0007 0.0007
-3,0 0.0013 0.0013 0.0013 0.0012 0.0012 0.0011 0.0011 0.0011 0.0010 0.0010

-2,9 0.0019 0.0018 0.0017 0.0017 0.0016 0.0016 0.0015 0.0015 0.0014 0.0014
-2,8 0.0026 0.0025 0.0024 0.0023 0.0022 0.0022 0.0021 0.0021 0.0020 0.0020
-2,7 0.0036 0.0034 0.0033 0.0032 0.0030 0.0030 0.0029 0.0028 0.0027 0.0026
-2,6 0.0047 0.0045 0.0044 0.0043 0.0040 0.0040 0.0039 0.0038 0.0037 0.0046
-2,5 0.0062 0.0060 0.0059 0.0057 0.0055 0.0054 0.0052 0.0051 0.0049 0.0048

-2,4 0.0082 0.0080 0.0078 0.0075 0.0073 0.0071 0.0069 0.0068 0.0066 0.0064
-2,3 0.0107 0.0104 0.0102 0.0099 0.0096 0.0094 0.0091 0.0089 0.0087 0.0084
-2,2 0.0139 0.0136 0.0132 0.0129 0.0125 0.0122 0.0119 0.0116 0.0113 0.0110
-2,1 0.0179 0.0174 0.0170 0.0166 0.0162 0.0158 0.0154 0.0150 0.0146 0.0143
-2,0 0.0228 0.0222 0.0217 0.0212 0.0207 0.0202 0.0197 0.0192 0.0188 0.0183

-1,9 0.0287 0.0281 0.0274 0.0268 0.0262 0.0256 0.0250 0.0244 0.0239 0.0233
-1,8 0.0359 0.0352 0.0344 0.0336 0.0329 0.0322 0.0314 0.0307 0.0301 0.0294
-1,7 0.0446 0.0436 0.0427 0.0481 0.0409 0.0401 0.0392 0.0384 0.0375 0.0367
-1,6 0.0548 0.0537 0.0526 0.0516 0.0505 0.0495 0.0485 0.0475 0.0465 0.0455
-1,5 0.0668 0.0655 0.0643 0.0630 0.0618 0.0606 0.0594 0.0582 0.0571 0.0559

-1,4 0.0808 0.0793 0.0778 0.0764 0.0749 0.0735 0.0722 0.0708 0.0694 0.0681
-1,3 0.0968 0.0951 0.0934 0.0918 0.0901 0.0885 0.0869 0.0853 0.0838 0.0823
-1,2 0.1151 0.1131 0.1112 0.1093 0.1075 0.1056 0.1038 0.1020 0.1003 0.0985
-1,1 0.1357 0.1335 0.1314 0.1292 0.1271 0.1251 0.1230 0.1210 0.1190 0.1170
-1,0 0.1587 0.1562 0.1539 0.1515 0.1492 0.1469 0.1446 0.1423 0.1401 0.1379

Elizario Pereira, (2013.02.02.20) UNTL/FECT/DEC |Estudu no Analiza ba Kazu ….. 85


Kontinuasaun Tabela AII-3 : Luan Area iha Kurva Normal nia Okos

-0,9 0.1841 0.1814 0.1788 0.1762 0.1736 0.1711 0.1685 0.1660 0.1635 0.1611
-0,8 0.2119 0.2090 0.2061 0.2033 0.2005 0.1977 0.1949 0.1922 0.1894 0.1867
-0,7 0.2420 0.2389 0.2358 0.2327 0.2296 0.2266 0.2236 0.2206 0.2177 0.2148
-0,6 0.2743 0.2709 0.2676 0.2643 0.2611 0.2578 0.2546 0.2514 0.2483 0.2451
-0,5 0.3085 0.3050 0.3015 0.2981 0.2946 0.2912 0.2877 0.2843 0.2810 0.2776

-0,4 0.3446 0.3409 0.3372 0.3336 0.3300 0.3264 0.3228 0.3192 0.3156 0.3121
-0,3 0.3821 0.3783 0.3745 0.3707 0.3669 0.3632 0.3594 0.3557 0.3520 0.3483
-0,2 0.4207 0.4168 0.4129 0.4090 0.4052 0.4013 0.3974 0.3936 0.3897 0.3859
-0,1 0.4602 0.4562 0.4522 0.4483 0.4443 0.4404 0.4364 0.4325 0.4286 0.4247
0,0 0.5000 0.4960 0.4920 0.4880 0.4840 0.4801 0.4761 0.4721 0.4681 0.4641

0,0 0.5000 0.5040 0.5080 0.5120 0.5160 0.5199 0.5239 0.5279 0.5319 0.5359
0,1 0.5398 0.5438 0.5478 0.5517 0.5557 0.5596 0.5636 0.5675 0.5714 0.5753
0,2 0.5793 0.5832 0.5871 0.5910 0.5948 0.5987 0.6026 0.6064 0.6103 0.6141
0,3 0.6179 0.6217 0.6255 0.6293 0.6331 0.6368 0..6406 0.6443 0.6480 0.6517
0,4 0.6554 0.6591 0.6628 0.6664 0.6700 0.6736 0.6772 0.6808 0.6844 0.6879

0,5 0.6915 0.6950 0.6985 0.7019 0.7054 0.7088 0.7123 0.7157 0.7190 0.7224
0,6 0.7257 0.7291 0.7324 0.7357 0.7389 0.7422 0.7454 0.7486 0.7517 0.7549
0,7 0.7580 0.7611 0.7642 0.7673 0.7704 0.7734 0.7764 0.7794 0.7823 0.7852
0,8 0.7881 0.7910 0.7939 0.7967 0.7995 0.8023 0.8051 0.8078 0.8106 0.8133
0,9 0.8159 0.8186 0.8212 0.8238 0.8264 0.8289 0.8315 0.8340 0.8365 0.8389

1,0 0.8413 0.8438 0.8461 0.8485 0.8508 0.8531 0.8554 0.8577 0.8599 0.8621
1,1 0.8643 0.8665 0.8686 0.8708 0.8729 0.8749 0.8770 0.8790 0.8810 0.8830
1,2 0.8849 0.8869 0.8888 0.8907 0.8925 0.8944 0.8962 0.8980 0.8997 0.9015
1,3 0.9032 0.9049 0.9066 0.9082 0.9099 0.9115 0.9131 0.9147 0.9162 0.9177
1,4 0.9192 0.9207 0.9222 0.9236 0.9251 0.9625 0.9278 0.9292 0.9306 0.9319

Elizario Pereira, (2013.02.02.20) UNTL/FECT/DEC |Estudu no Analiza ba Kazu ….. 86


Kontinuasaun Tabela AII-3 : Luan Area iha Kurva Normal nia Okos

1,5 0.9332 0.9345 0.9357 0.9370 0.9382 0.9394 0.9406 0.9418 0.9429 0.9441
1,6 0.9452 0.9463 0.9474 0.9484 0.9495 0.9505 0.9515 0.9525 0.9535 0.9545
1,7 0.9554 0.9564 0.9573 0.9582 0.9591 0.9599 0.9608 0.9616 0.9625 0.9633
1,8 0.9641 0.9649 0.9656 0.9664 0.9671 0.9678 0.9686 0.9693 0.9699 0.9706
1,9 0.9713 0.9719 0.9726 0.9732 0.9738 0.9744 0.9750 0.9756 0.9761 0.9767

2,0 0.9772 0.9778 0.9783 0.9788 0.9793 0.9798 0.9803 0.9808 0.9812 0.9817
2,1 0.9821 0.9826 0.9830 0.9834 0.9838 0.9842 0.9846 0.9850 0.9854 0.9857
2,2 0.9861 0.9864 0.9868 0.9871 0.9875 0.9878 0.9881 0.9884 0.9887 0.9890
2,3 0.9893 0.9896 0.9696 0.9910 0.9904 0.9906 0.9909 0.9911 0.9913 0.9916
2,4 0.9918 0.9920 0.9922 0.9925 0.9927 0.9929 0.9931 0.9932 0.9934 0.9936

2,5 0.9938 0.9940 0.9941 0.9943 0.9945 0.9946 0.9948 0.9949 0.9951 0.9952
2,6 0.9953 0.9955 0.9956 0.9957 0.9959 0.9960 0.9961 0.9962 0.9963 0.9964
2,7 0.9965 0.9966 0.9967 0.9968 0.9969 0.9970 0.9971 0.9972 0.9973 0.9974
2,8 0.9974 0.9975 0.9976 0.9977 0.9977 0.9978 0.9979 0.9970 0.9980 0.9981
2,9 0.9981 0.9982 0.9982 0.9983 0.9984 0.9984 0.9985 0.9985 0.9986 0.9986

3,0 0.9987 0.9987 0.9987 0.9988 0.9988 0.9989 0.9989 0.9989 0.9990 0.9990
3,1 0.9990 0.9991 0.9991 0.9991 0.9992 0.9992 0.9992 0.9992 0.9993 0.9993
3,2 0.9993 0.9993 0.9994 0.9994 0.9994 0.9994 0.9994 0.9995 0.9995 0.9995
3,3 0.9995 0.9995 0.9995 0.9996 0.9996 0.9996 0.9996 0.9996 0.9996 0.9997
3,4 0.9997 0.9997 0.9997 0.9997 0.9997 0.9997 0.9997 0.9997 0.9997 0.9998

Fonte : Soewarno, Aplikasi Metode Statistik untuk Data (1995)

Elizario Pereira, (2013.02.02.20) UNTL/FECT/DEC |Estudu no Analiza ba Kazu ….. 87


Tabela AII-4 : Valor Faktor, K ba Distribuisaun Log Pearson Tipu III

Periodu Repetisaun, T (annual)


Cs 1,0101 1,2500 2 5 10 25 50 100 200
3,0 -0.667 -0.636 -0.396 0.420 1.180 2.278 3.152 4.051 4.976
2,8 -0.714 -0.666 -0.384 0.460 1.210 2.275 3.114 3.973 4.847
2,6 -0.769 -0.696 -0.368 0.499 1.238 2.267 3.071 2.889 4.718
2,4 -0.832 -0.725 -0.351 0.537 1.262 2.256 3.023 3.800 4.584
2,2 -0.905 -0.752 -0.330 0.574 1.284 2.240 2.970 3.705 4.454
2,0 -0.990 -0.777 -0.307 0.609 1.302 2.219 2.192 3.605 4.298
1,8 -1.087 -0.799 -0.282 0.643 1.318 2.193 2.848 3.499 4.147
1,6 -1.197 -0.817 -0.254 0.675 1.329 2.163 2.780 3.388 3.990
1,4 -1.318 -0.832 -0.225 0.705 1.337 2.128 2.706 3.271 3.828
1,2 -1.449 -0.844 -0.195 0.732 1.340 2.087 2.626 3.149 3.661
1,0 -1.588 -0.852 -0.164 0.758 1.340 2.043 2.542 3.022 3.489
0,8 -1.733 -0.856 -0.132 0.780 1.336 1.993 2.453 2.891 3.312
0,6 -1.880 -0.875 -0.099 0.800 1.328 1.939 2.359 2.755 3.132
0,4 -2.029 -0.855 -0.066 0..816 1.317 1.880 2.261 2.615 2.949
0,2 -2.178 -0.850 -0.033 0.830 1.301 1.818 2.159 2.472 2.763
0,0 -2.326 -0.842 0.000 0.842 1.282 1.751 2.051 2.326 2.576
-0,2 -2.472 -0.830 0.033 0.850 1.258 1.680 1.945 2.178 2.388
-0,4 -2.615 -0.816 0.066 0.855 1.231 1.606 1.834 2.029 2.210
-0,6 -2.755 -0.800 0.099 0.857 1.200 1.528 1.720 1.880 2.016
-0,8 -2.891 -0.780 0.132 0.856 1.166 1.448 1.606 1.733 1.837
-1,0 -3.022 -0.758 0.164 0.852 1.128 1.366 1.492 1.588 1.664
-1,2 -2.149 -0.732 0.195 0.844 1.086 1.282 1.379 1.449 1.501
-1,4 -2.271 -0.705 0.225 0.832 1.041 1.198 1.270 1.318 1.351
-1,6 -2.388 -0.675 0.254 0.817 0.994 1.116 1.166 1.197 1.216
-1,8 -3.499 -0.643 0.282 0.799 0.945 1.035 1.069 1.087 1.097

Elizario Pereira, (2013.02.02.20) UNTL/FECT/DEC |Estudu no Analiza ba Kazu ….. 88


Kontinuasaun Tabela AII-4 : Valor Faktor, K ba Distribuisaun Log Pearson Tipu III

Periodu Repetisaun, T (annual)


Cs 1,0101 1,2500 2 5 10 25 50 100 200
-2,0 -3.605 -0.609 0.307 0.777 0.895 0.959 0.980 0.990 0.993
-2,2 -3.705 -0.574 0.330 0.752 0.844 0.888 0.900 0.905 0.907
-2,4 -3.800 -0.537 0.351 0.725 0.795 0.823 0.830 0.832 0.833
-2,6 -3.889 -0.490 0.368 0.696 0.747 0.764 0.768 0.769 0.769
-2,8 -3.973 -0.469 0.384 0.666 0.702 0.712 0.714 0.714 0.714
-3,0 -7.051 -0.420 0.396 0.636 0.660 0.666 0.666 0.667 0.667

Fonte : Suripin, Sistem Drainase Perkotaan yang Berkelanjutan

Tabela AII-5 : Valor Redusaun mediu (Reduced Mean), Yn

N 0 1 2 3 4 5 6 7 8 9
10 0.4952 0.4996 0.5035 0.5070 0.5100 0.5128 0.5157 0.5181 0.5202 0.5220
20 0.5336 0.5252 0.5268 0.5283 0.5296 0.5309 0.5320 0.5332 0.5343 0.5353
30 0.5362 0.5371 0.5380 0.5388 0.8396 0.5403 0.5410 0.5418 0.5424 0.5436
40 0.5436 0.5442 0.5448 0.5453 0.5458 0.5463 0.5468 0.5473 0.5477 0.5481
50 0.5485 0.5489 0.5493 0.5497 0.5501 0.5504 0.5508 0.5511 0.5515 0.5518
60 0.5521 0.5524 0.5527 0.5530 0.5533 0.5535 0.5538 0.5540 0.5543 0.5545
70 0.5548 0.5550 0.5552 0.5555 0.5557 0.5559 0.5561 0.5563 0.5565 0.5567
80 0.5569 0.5570 0.5572 0.5574 0.5576 0.5578 0.5580 0.5581 0.5583 0.5585
90 0.5586 0.5587 0.5589 0.5591 0.5592 0.5593 0.5595 0.5596 0.5598 0.5599
100 0.5600 0.5602 0.5603 0.5604 0.5606 0.5607 0.5608 0.5609 0.5610 0.5611

Fonte : Suripin, Sistem Drainase Perkotaan yang Berkelanjutan

Elizario Pereira, (2013.02.02.20) UNTL/FECT/DEC |Estudu no Analiza ba Kazu ….. 89


Tabela AII-6 : Valor Variasaun Redusaun Estandarte Deviasaun (Reduced Standard Deviation), Sn

N 0 1 2 3 4 5 6 7 8 9
10 0.9496 0.9676 0.9833 0.9971 1.0095 1.0206 1.0316 1.0411 1.0493 1.0565
20 1.0628 1.0696 1.0754 1.0811 1.0864 1.0915 1.0961 1.1004 1.1047 1.1080
30 1.1124 1.1159 1.1193 1.1226 1.1255 1.1285 1.1313 1.1339 1.1363 1.1388
40 1.1413 1.1436 1.1458 1.1480 1.1499 1.1519 1.1538 1.1557 1.1574 1.1590
50 1.1607 1.1623 1.1638 1.1658 1.1667 1.1681 1.1696 1.1708 1.1721 1.1734
60 1.1747 1.1759 1.1770 1.1782 1.1793 1.1803 1.1814 1.1824 1.1834 1.1844
70 1.1854 1.1863 1.1873 1.1881 1.1890 1.1898 1.1906 1.1915 1.1923 1.1930
80 1.1938 1.1945 1.1953 1.1959 1.1967 1.1973 1.1980 1.1987 1.1994 1.2001
90 1.2007 1.2013 1.2020 1.2026 1.2032 1.2038 1.2044 1.2049 1.2055 1.2060
100 1.2065 1.2069 1.2073 1.2077 1.2081 1.2084 1.2087 1.2090 1.2093 1.2096

Fonte : Suripin, Sistem Drainase Perkotaan yang Berkelanjutan

Tabela AII-7 : Valor Variasaun Redusaun, YT

Periodu Retornu, T Variasaun Redusaun, YT Periodu Retornu, T Variasaun Redusaun, YT


(annual) (anual)
2 0.3668 100 4.6012
5 1.5004 200 5.2969
10 2.2510 250 5.5206
20 2.9709 500 6.2149
25 3.1993 1000 6.9087
50 3.9028 5000 8.5188
75 4.3117 10000 9.2121

Fonte : Suripin, Sistem Drainase Perkotaan yang Berkelanjutan

Elizario Pereira, (2013.02.02.20) UNTL/FECT/DEC |Estudu no Analiza ba Kazu ….. 90


Tabela AII-8 : Valor Koefisiente Manning, n

No. Tipu kanal drenajen Diak liu Diak Ladun diak A’at

A Kanal Artifisial :
1 Kanal rai ho forma regular 0.017 0.020 0.023 0.025
2 Kanal rai ne’ebe ke’e ho eskavator 0.023 0.028 0.030 0.040
3 Kanal ho didin fatuk,no forma regular 0.020 0.030 0.033 0.035
4 Kanal ho didin fatuk, la ho forma regular 0.035 0.040 0.045 0.045
5 Kanal artifisial ne’ebe rahun ona, iha ai-horis 0.025 0.030 0.035 0.040
6 Baze kanal husi rai, ho didin husi fatuk 0.028 0.030 0.033 0.035
7 Kanal kleuk ho velosidade ne’ebe ki’ik 0.020 0.025 0.028 0.030
B Kanal Natural :
8 Mos, lo’os, laiha raihenek no la kuak-kuak 0.025 0.028 0.030 0.033
9 Hanesan No. 8 maibe ateru ho didin raihenek 0.030 0.033 0.035 0.040
10 Kleuk mos, iha kuak-kuak ho didin raihenek 0.030 0.035 0.040 0.045
11 Hanesan No. 10 naruk no la ho forma regular 0.040 0.045 0.050 0.055
12 Hanesan No. 10 iha fatuk no iha ai-horis 0.035 0.040 0.045 0.050
13 Hanesan No. 11 kuase ho fatuk 0.045 0.050 0.055 0.060
14 Korenti ki’ik iha ai-horis barak no kuak-kuak 0.050 0.060 0.070 0.080
15 Ai-horis barak 0.075 0.100 0.125 0.150
C Kanal Artifisial ho Betaun ka Fatuk
16 Kanal ho fatuk hada, la reboka 0.025 0.030 0.033 0.035
17 Hanesan No. 16 maibe ho reboka 0.017 0.020 0.025 0.030
18 Kanal ho betaun 0.014 0.016 0.019 0.021
19 Kanal ho betaun kabeer no tetuk 0.010 0.011 0.012 0.013
20 Kanal ho betaun pre-armadu husi besi 0.013 0.014 0.014 0.015
21 Kanal ho betaun pre-armadu husi ai 0.015 0.016 0.016 0.018

Fonte : Departamentu PU. Pd. T-02-2006-B, Pedoman Perencanaan Sistem Drainase Jalan

Elizario Pereira, (2013.02.02.20) UNTL/FECT/DEC |Estudu no Analiza ba Kazu ….. 91


Tabela AII-9a : Estandarte Koefisiente kanal, ( C ) bazeia ba Kondisaun Superfisie Rai

Kondisaun Superfisie Rai C

Superfisie estrada Estrada ho asfaltu 0.70 ~ 0.95


Estrada ho agregadu 0.30 ~ 0.70
Rai ho agregadu finu 0.40 ~ 0.65
Estrada ninin Rai ho agregadu grossu 0.10 ~ 0.30
Dalas ho fatuk ne’ebe to’os 0.70 ~ 0.85
Dalas ho fatuk ne’ebe mamar 0.50 ~ 0.75
0 ~ 2% 0.50 ~ 0.10
Rai la kohesivu ne’ebe taka Inklinasaun 2 ~ 7% 0.10 ~ 0.15
ho du’ut > 7% 0.15 ~ 0.20
0 ~ 2% 0.13 ~ 0.17
Rai kohesivu ne’ebe taka ho inklinasaun 2 ~ 7% 0.18 ~ 0.22
du’ut > 7% 0.25 ~ 0.35
Kakuluk 0.75 ~ 0.95
Kampu 0.20 ~ 0.40
Jardin ne’ebe nakonu ho du’ut no ai-horis 0.10 ~ 0.25
Area foho ne’ebe tetuk 0.30
Area foho ne’ebe halai 0.50
Natar 0.70 ~ 0.80
To’os 0.10 ~ 0.30

Tabela AII-9b : Estandarte Koefisiente kanal, ( C ) bazeia ba Funsaun Rai

Funsaun Rai C
Sentru Negosiu 0.70 ~ 0.95
Area komersiu Area sira seluk 0.50 ~ 0.70
Ladun barak 0.50 ~ 0.80
Area Industria Barak 0.60 ~ 0.90
Habitasaun ho rai ne’ebe nakloke oituan 0.65 ~ 080
Area Perumahan 0.50 ~ 0.70
Habitasaun Habitasaun ho rai ne’ebe nakloke ho jardin 0.30 ~ 0.50
Jardin ho kampu basketebol 0.10 ~ 0.25
Area Kampu Atletiku 0.20 ~ 0.35
Rekreasaun Kampu golfu 0.20 ~ 0.40
Natar no ai-laran 0.10 ~ 0.30

Fonte : JICA, Text Book Series No. 54, 1997

Elizario Pereira, (2013.02.02.20) UNTL/FECT/DEC |Estudu no Analiza ba Kazu ….. 92


Tabela AII-10 : Valor K Variavel Redusaun Gauss

No. Periodu repetisaun T Oportunidade K


(annual)
1 1,001 0,999 -3,05
2 1,005 0,995 -2,58
3 1,01 0,990 -2,33
4 1,05 0,95 -1,64
5 1,11 0,90 -1,28
6 1,25 0,80 -0,84
7 1,33 0,75 -0,67
8 1,43 0,70 -0,52
9 1,67 0,60 -0,25
10 2 0,50 0,0
11 2,5 0,40 0,25
12 3,33 0,30 0,52
13 4,0 0,25 0,67
14 5,0 0,20 0,84
15 10,0 0,10 1,28
16 20,0 0,05 1,64
17 50,0 0,02 2,05
18 100,0 0,01 2,33
19 200,0 0,005 2,58
20 500,0 0,002 2,88
21 1000,0 0,001 3,09
Fonte : Bonnier, 1980

Tabela AII-11 : Valor Koefisiente Impedimentu, nd

No. Kondisaun superfisie rai ne’ebe be’e liu Koefisiente nd


1. Dalas ho pavimentu rijidu (konkretu) no flexivel (asfaltu) 0,013
2. Superfisie rai kabe’er no impermeavel 0,02
3. Superfisie rai kabe’er no densu 0,10
4. Kampu ho du’ut ladun iha, to’os, no rai ne’ebe mamuk ho
superfisie ne’ebe luan 0,20
5. To’os ho kampu ho du’ut 0,40
6. Ai-laran 0,60
7. Ai-laran no floresta 0,80

Fonte : Tabela 2.9, JICA, Text Book Series No. 54, 1977

Elizario Pereira, (2013.02.02.20) UNTL/FECT/DEC |Estudu no Analiza ba Kazu ….. 93


AKTIVIDADE SURVEI IHA ÁREA ESTUDU STA. 0+000 – STA. 1+095

STA. 0+000 Sukat dimensaun kanal aktual (P4-P7)

Sukat be’e ninia klean Sukat dimensaun kanal aktual (P7)

Sukat dimensau kanal aktual (P5-P6) Monta ekipamentu topografia

Elizario Pereira, (2013.02.02.20) UNTL/FECT/DEC |Estudu no Analiza ba Kazu ….. 94


Foti dadus inklinasaun baze kanal drenajen (P4-P5-P6-P7)

Sukat inklinasaun no dimensaun kanal (P7-P8)

Sukat dimensaun kanal Box culvert (P8-P9)

Elizario Pereira, (2013.02.02.20) UNTL/FECT/DEC |Estudu no Analiza ba Kazu ….. 95


Pontu kontrolu (P12-P13)

Pontu kontrolu (P14) STA. 1+095 (P15)

Sukat dimensaun kanal Primariu (P16)

Elizario Pereira, (2013.02.02.20) UNTL/FECT/DEC |Estudu no Analiza ba Kazu ….. 96


Sukat dimensaun no inklinasaun kanal drenajen (P15-P16)

Utiliza GPS atu determina pontus kordenada ba área kaptasaun

Elizario Pereira, (2013.02.02.20) UNTL/FECT/DEC |Estudu no Analiza ba Kazu ….. 97


Kalkulasaun Kapasidade Kanal Drenajen Ezistente

1. Kalkulasaun kapasidade kanal drenajen ezistente K.D. ATL los (P5-P6) sta. 0+000 –
sta. 0+0932 :
Dadus :
Tipu kanal : kanal sekundariu
Forma kanal : rektangulu abertu (rectangle)
Material : betaun armadu
Seksaun geometria kanal :
L = 44 m
B = 0.60 m
H = 0.60 m
w = 0.30 (Tabela 3.6)
y = (H-w) = (0.60 – 0.30) = 0.30 m
S = 0.011
n = 0.016
Qhg = 0.801 m3/s
 Luan seksaun kanal bokon, F (Formula 3.58) :

m2

 Perimetru kanal bokon, P (Formula 3.59) :

 Raiu hidraulika, R (Formula 3.60) :

 Velosidade be’e iha kanal, V (Formula 3.55) :

 Kapasidade kanal drenajen, Qhk (Formula 3.54)

m3/s

2. Kalkulasaun kapasidade kanal drenajen ezistente K.D. ATL tesik (P6-P7) sta.
0+0932 :
Dadus :
Tipu kanal : kanal sekundariu
Forma kanal : kabuar (culvert)
Material : betaun armadu
Seksaun geometria kanal :
L = 13.6 m
B = 0.95 m
d = 0.95 m
w = 0.2D = 0.2 x 0.95 = 0.19 (Formula 3.69)
y = 0.8D = 0.2 x 0.95 = 0.76 (Formula 3.68)
S = 0.001
Elizario Pereira, (2013.02.02.20) UNTL/FECT/DEC |Estudu no Analiza ba Kazu ….. 98
n = 0.014
Qhg = 0.801 m3/s

A. Kalkulasaun ho Metodu Analítiku :


 Kalkulasaun angulu, Ɵ (Formula 3.66) :

( ) ( )

 Luan seksaun kanal bokon, F (Formula 3.65) :

( )

( )

m2

 Perimetru kanal bokon, P (Formula 3.67) :

( ) ( )

 Raiu hidraulika, R (Formula 3.60) :

 Velosidade be’e iha kanal, V (Formula 3.55) :

 Kapasidade kanal drenajen, Q (Formula 3.54)

m3/s

 Kapasidade kanal drenajen, Qg (Formula 3.70)

m3/s

B. Kalkulasaun ho Métodu Gráfiku :


 Utiliza ekuasaun 3.73 bele determina valor komparasaun entre y/do :

 Husi Grafiku 3.4 bele determina valor korelasaun entre y/do ho F/Fo; R/Ro; V/Vo;
Q/Qo hanesan tuir mai :

F/Fo = 0.85
R/Ro = 1.21
V/Vo = 1.15
Q/Qo = 0.97
Elizario Pereira, (2013.02.02.20) UNTL/FECT/DEC |Estudu no Analiza ba Kazu ….. 99
 Kalkula valor Fo (Formula 3.71) :

 Kalkula valor Po (Formula 3.72) :

 Kalkula valor Ro (Formula 3.60) :

 Kalkula valor Vo (Formula 3.55) :

 Kalkula valor Qo (Formula 3.54) :

m3/s

 Utiliza valor korelasaun F/Fo; R/Ro; V/Vo; Q/Qo hodi kalkula seksaun geometria
kanal ho kondisaun meiu sirkulu :

 Determina altura hidraulika normal, yn ho utiliza Ekuasaun 3.75 atu bele determina
valor FR2/3 :
Dadus :
Qhg P6-P7 = 0.801 m3/s
n = 0.014
S = 0.001
 Kalkula valor FR2/3 ho Fórmula 3.75 :

 Husi Gráfiku 3.4 bele determina valor hidraulika normal, yn > 1 m (overflow)

Elizario Pereira, (2013.02.02.20) UNTL/FECT/DEC |Estudu no Analiza ba Kazu ….. 100


3. Kalkulasaun kapasidade kanal drenajen ezistente K.D. ATL karuk (P4-P7)
sta.0+000 – sta.0+0932 :
Dadus :
Tipu kanal : kanal sekundariu
Forma kanal : kabuar (culvert)
Material : betaun armadu
Seksaun geometria kanal :
L = 93.2 m
B = 0.95 m
df = 0.95 m
w = 0.2D = 0.2 x 0.95 = 0.19 (Formula 3.39)
y = 0.8D = 0.2 x 0.95 = 0.76 (Formula 3.38)
S = 0.005
n = 0.014
Qhg = 1.498 m3/s

A. Kalkulasaun ho Metodu Analítiku :


 Kalkulasaun angulu, Ɵ (Formula 3.66) :

( ) ( )

 Luan seksaun kanal bokon, F (Formula 3.65) :

( )

( )

m2

 Perimetru kanal bokon, P (Formula 3.67) :

Elizario Pereira, (2013.02.02.20) UNTL/FECT/DEC |Estudu no Analiza ba Kazu ….. 101


( ) ( )

 Raiu hidraulika, R (Formula 3.60) :

 Velosidade be’e iha kanal, V (Formula 3.55) :

 Kapasidade kanal drenajen, Q (Formula 3.54)

m3/s

 Kapasidade kanal drenajen, Qg (Formula 3.70)

m3/s

B. Kalkulasaun ho Métodu Grafiku :


 Utiliza ekuasaun 3.73 bele determina valor komparasaun entre y/do :

 Husi Grafiku 3.4 bele determina valor korelasaun entre y/do ho F/Fo; R/Ro; V/Vo;
Q/Qo hanesan tuir mai :

F/Fo = 0.85

R/Ro = 1.21

V/Vo = 1.15

Q/Qo = 0.97

 Kalkula valor Fo (Formula 3.71) :

 Kalkula valor Po (Formula 3.72) :

 Kalkula valor Ro (Formula 3.60) :

 Kalkula valor Vo (Formula 3.55) :

Elizario Pereira, (2013.02.02.20) UNTL/FECT/DEC |Estudu no Analiza ba Kazu ….. 102


 Kalkula valor Qo (Formula 3.54) :

m3/s

 Utiliza valor korelasaun F/Fo; R/Ro; V/Vo; Q/Qo hodi kalkula seksaun geometria
kanal ho kondisaun meiu sirkulu :

 Determina altura hidraulika normal, yn ho utiliza Ekuasaun 3.75 atu bele determina
valor FR2/3 :
Dadus :
Qhg P4-P7 = 1.498 m3/s
n = 0.014
S = 0.005
 Kalkula valor FR2/3 ho Fórmula 3.75 :

 Husi Gráfiku 3.4 bele determina valor hidraulika normal, yn = 1 m (over flow)

Elizario Pereira, (2013.02.02.20) UNTL/FECT/DEC |Estudu no Analiza ba Kazu ….. 103


4. Kalkulasaun kapasidade kanal drenajen ezistente K.D. RAM karuk (P7-P8)
sta.0+0932 – sta.0+280 :
Dadus :
Tipu kanal : kanal sekundariu
Forma kanal : kabuar (culvert)
Material : betaun armadu
Seksaun geometria kanal :
L = 187.2 m
B = 0.95 m
d = 0.95 m
w = 0.2D = 0.2 x 0.95 = 0.19 (Formula 3.69)
y = 0.8D = 0.2 x 0.95 = 0.76 (Formula 3.68)
S = 0.0002
n = 0.014
Qhg = 2.648 m3/s

A. Kalkulasaun ho Metodu Analítiku :


 Kalkulasaun angulu, Ɵ (Formula 3.66) :

( ) ( )

 Luan seksaun kanal bokon, F (Formula 3.65) :

( )

( )
m2

 Perimetru kanal bokon, P (Formula 3.67) :

( ) ( )

 Raiu hidraulika, R (Formula 3.60) :

 Velosidade be’e iha kanal, V (Formula 3.55) :

 Kapasidade kanal drenajen, Q (Formula 3.54)

m3/s

 Kapasidade kanal drenajen, Qg (Formula 3.70)

Elizario Pereira, (2013.02.02.20) UNTL/FECT/DEC |Estudu no Analiza ba Kazu ….. 104


m3/s

B. Kalkulasaun ho Métodu Grafiku :


 Utiliza ekuasaun 3.73 bele determina valor komparasaun entre y/do :

 Husi Grafiku 3.4 bele determina valor korelasaun entre y/do ho F/Fo; R/Ro; V/Vo;
Q/Qo hanesan tuir mai :

F/Fo = 0.85

R/Ro = 1.21

V/Vo = 1.15

Q/Qo = 0.97

 Kalkula valor Fo (Formula 3.71) :

 Kalkula valor Po (Formula 3.72) :

 Kalkula valor Ro (Formula 3.60) :

 Kalkula valor Vo (Formula 3.55) :

 Kalkula valor Qo (Formula 3.54) :

m3/s

 Utiliza valor korelasaun F/Fo; R/Ro; V/Vo; Q/Qo hodi kalkula seksaun geometria
kanal ho kondisaun meiu sirkulu :

Elizario Pereira, (2013.02.02.20) UNTL/FECT/DEC |Estudu no Analiza ba Kazu ….. 105


 Determina altura hidraulika normal, yn ho utiliza Ekuasaun 3.75 atu bele determina
valor FR2/3 :
Dadus :
Qhg P7-P8 = 2.648 m3/s
n = 0.014
S = 0.0002
 Kalkula valor FR2/3 ho Fórmula 3.75 :

 Husi Gráfiku 3.4 bele determina valor yn > 1 m (over flow)

5. Kalkulasaun kapasidade kanal drenajen ezistente K.D. RAM tesik (P8-P9) sta.0+280
– sta.0+299:
Dadus :
Tipu kanal : kanal sekundariu
Forma kanal : rektangulu feixadu (Box culvert)
Material : betaun armadu
Seksaun geometria kanal :
L = 18.2 m
B = 1.30 m
H = 0.56 m
w = 0.30 (Tabela 3.6)
y = (H-w) = (0.56 – 0.30) = 0.26 m
S = 0.002
n = 0.021
Qhg = 3.432 m3/s
 Luan seksaun kanal bokon, F (Formula 3.58) :

Elizario Pereira, (2013.02.02.20) UNTL/FECT/DEC |Estudu no Analiza ba Kazu ….. 106


m2

 Perimetru kanal bokon, P (Formula 3.59) :

 Raiu hidraulika, R (Formula 3.60) :

 Velosidade be’e iha kanal, V (Formula 3.55) :

 Kapasidade kanal drenajen, Qhk (Formula 3.54)

m3/s

6. Kalkulasaun kapasidade kanal drenajen ezistente K.D. RAM karuk (P9-P14)


sta.0+299 – sta.1+024 :
Dadus :
Tipu kanal : kanal sekundariu
Forma kanal : rektangulu feixadu no abertu
Material : betaun armadu
Seksaun geometria kanal :
L = 725.0 m
B = 1.25 m
H = 1.03 m
w = 0.30 (Tabela 3.5)
y = (H-w) = (1.03 – 0.30) = 0.73 m
S = 0.0001
n = 0.019
Qhg = 4.949 m3/s
 Luan seksaun kanal bokon, F (Formula 3.58) :

m2

 Perimetru kanal bokon, P (Formula 3.59) :

 Raiu hidraulika, R (Formula 3.60) :

 Velosidade be’e iha kanal, V (Formula 3.55) :

 Kapasidade kanal drenajen, Qhk (Formula 3.54)

m3/s

Elizario Pereira, (2013.02.02.20) UNTL/FECT/DEC |Estudu no Analiza ba Kazu ….. 107


7. Kalkulasaun kapasidade kanal drenajen ezistente K.D. RDACR tesik (P14-P15)
sta.1+024 – sta.1+039 :
Dadus :
Tipu kanal : kanal sekundariu
Forma kanal : rektangulu (Box culvert)
Material : fatuk hadak la reboku
Seksaun geometria kanal :
L = 16 m
B = 1.70 m
H = 2.10 m
w = 0.30 (Tabela 3.6)
y = (H-w) = (2.10 – 0.30) = 1.80 m
S = 0.003
n = 0.030
Qhg = 4.949 m3/s
 Kalkulasaun luan seksaun kanal, F (Formula 3.58) :

m2

 Perimetru kanal, P (Formula 3.59) :

 Raiu hidraulika, R (Formula 3.60) :

 Velosidade be’e iha kanal, V (Formula 3.55) :

 Kapasidade kanal drenajen, Qhk (Formula 3.54)

m3/s

8. Kalkulasaun kapasidade kanal drenajen ezistente K.D. RDACR karuk (P14-P15)


sta.1+039 – sta.1+080:
Dadus :
Tipu kanal : kanal primariu
Forma kanal : rektangulu nakloke (open channel)
Material : Fatuk hadak la reboku
Seksaun geometria kanal :
L = 41 m
B = 1.40 m
H = 2.10 m
w = 0.50 (Tabela 3.6)
y = (H-w) = (2.10 – 0.50) = 1.60 m
S = 0.004
n = 0.030

Elizario Pereira, (2013.02.02.20) UNTL/FECT/DEC |Estudu no Analiza ba Kazu ….. 108


Qhg = 4.949 m3/s
 Kalkulasaun luan seksaun kanal, F (Formula 3.58) :

m2

 Perimetru kanal, P (Formula 3.59) :

 Raiu hidraulika, R (Formula 3.60) :

 Velosidade be’e iha kanal, V (Formula 3.55) :

 Kapasidade kanal drenajen, Qhk (Formula 3.54)

m3/s

9. Kalkulasaun kapasidade kanal drenajen ezistente K.D. RDACR tesik (P14-P15)


sta.1+080 – sta.1+095:
Dadus :
Tipu kanal : kanal primariu
Forma kanal : rektangulu feixadu (box culvert)
Material : Fatuk hadak la reboku
Seksaun geometria kanal :
L = 14 m
B = 1.40 m
H = 2.10 m
w = 0.50 (Tabela 3.6)
y = (H-w) = (2.10 – 0.50) = 1.60 m
S = 0.004
n = 0.030
Qhg = 4.596 m3/s
 Kalkulasaun luan seksaun kanal, F (Formula 3.58) :

m2

 Perimetru kanal, P (Formula 3.59) :

 Raiu hidraulika, R (Formula 3.60) :

 Velosidade be’e iha kanal, V (Formula 3.55) :

 Kapasidade kanal drenajen, Qhk : m3/s


Elizario Pereira, (2013.02.02.20) UNTL/FECT/DEC |Estudu no Analiza ba Kazu ….. 109
Kalkulasaun ba opsaun métodu projeksaun kresimentu populasaun iha suku Vila-verde
no suku Motael ho dadus estatístika suku durante tinan lima (5) nian

Tabela AV-1 : Dadus Estatistika Populasaun iha Suku “Vila-Verde”

Tinan Total populasaun Kresimentu Populasaun


Ema Pursentu (%)
2011 10130 - -
2012 10135 5 0.05%
2013 10141 6 0.06%
2014 10150 9 0.09%
2015 10158 8 0.08%
Total - 28.00 0.28%

Fonte : Monograma Suku Vila-Verde 2011-2015

A. Kalkulasaun kresimentu populasaun médiu (ka) hahú husi tinan 2011 to’o 2015 mak
hanesan tuir mai:
1. Kresimentu populasaun médiu ka, Formula 3.42 :

2. Pursentajen kresimentu populasaun mediu annual r :

B. Husi dadus estatistika populasaun iha tinan 2015, kalkula fila-fali total populasaun annual
hahú husi tinan 2011 to’o tinan 2015 ho utiliza métodu tolu 3 mak hanesan : Metodu
aritmatiku, Metodu Geometriku no Metodu Least Square ho resultadu ne’ebe mak
hatudu iha Tabela AV-2.
Husi tabela AV-3, metodu refere bele kalkula ho prosesu tuir mai :

1. Metodu Aritmatiku, Formula 3.41 :

2. Metodu Geometriku, Formula 3.40 :

3. Metodu Least Square :

Elizario Pereira, (2013.02.02.20) UNTL/FECT/DEC |Estudu no Analiza ba Kazu ….. 110


Tabela AV-2 : Kalkulasaun Estatistika Total Populasaun iha Suku Vila-Verde

Tinan Tinan Total X.Y X2


(X) populasaun
(Y)
2011 1 10130 10130 1
2012 2 10135 20170 4
2013 3 10141 30423 9
2014 4 10150 40600 16
2015 5 10158 50790 25
Total 15 50714 152213 55

Fonte : Resultadu kalkulasaun

Utiliza Formula 3.44 ho 3.45 atu bele determina valor koefisiente a ho b hanesan tuir mai
ne’e :

∑ ∑ ∑ ∑
∑ ∑

∑ ∑ ∑
∑ ∑

Utiliza Formula 3.43 atu bele determina valor variavel bazeia ba liña regresaun Ŷ hanesan tuir
mai :

Tabela AV-3 : Reasultadu Kalkulasaun Dekresente Total Populasaun iha Suku Vila-verde
2011-2015

Tinan Total Resultadu Kalkulasaun


(X) populasaun Metodu Metodu Metodu
(Y)
Aritmatiku Geometriku Least Square
2011 10130 10186 10186 10122
2012 10135 10179 10179 10129
2013 10141 10172 10172 10136
2014 10150 10165 10165 10143
2015 10158 10158 10158 10150
Total 50714

Fonte : Resultadu kalkulasaun

C. Kalkula Desviu Padraun, Sd, ho Formula 3.47 husi resultadu kalkulasaun ba métodu ida-
ida.

Tabela AV-4 : Tabela Desviu Padraun husi Resultadu Métodu Aritmátiku

Elizario Pereira, (2013.02.02.20) UNTL/FECT/DEC |Estudu no Analiza ba Kazu ….. 111


Tinan Tinan Total Resultadu Yi - Ymediu (Yi-Ymediu)2
(X) populasaun Aritmatiku
(Y) (Yi)
2011 1 10130 10186 43 1866
2012 2 10135 10179 36 1310
2013 3 10141 10172 29 853
2014 4 10150 10165 22 493
2015 5 10158 10158 15 231
Total 15 50714 - - 4753
Ymediu 10143 - - -
Sd - - - 4.93

Fonte : Resultadu kalkulasaun

Tabela AV-5 : Tabela Desviu Padraun husi Resultadu Métodu Geométriku

Tinan Tinan Total Resultadu Yi - Ymediu (Yi - Ymediu)2


(X) populasaun Geometriku
(Y) (Yi)
2011 1 10130 10186 43 1866
2012 2 10135 10179 36 1310
2013 3 10141 10172 29 853
2014 4 10150 10165 22 493
2015 5 10158 10158 15 231
Total 15 50714 - - 4753
Ymediu 10143 - - -
Sd - - - 4.93

Fonte : Resultadu kalkulasaun

Tabela AV-6 : Tabela Desviu Padraun husi Resultadu Métodu Least Square

Tinan Tinan Total Resultadu Yi - Ymediu (Yi - Ymediu)2


(X) populasaun Least Square
(Y) (Yi)
2011 1 10130 10122 -21 454
2012 2 10135 10129 -14 202
2013 3 10141 10136 -7 50
2014 4 10150 10143 0 0
2015 5 10158 10150 69 4747
Total 15 50714 - - 5453
Ymediu 10143 - - -
Sd - - - 5.27

Fonte : Resultadu kalkulasaun

Bazeia husi resultadu kalkulasaun Desviu Padraun ba métodu projeksaun tolu 3


hatudu ho valor diferente. Valor ki’ik liu ka besik liu valor ida 1 mak valor husi resultadu

Elizario Pereira, (2013.02.02.20) UNTL/FECT/DEC |Estudu no Analiza ba Kazu ….. 112


kalkulasaun ho métodu Aritmatiku no métodu Geométriku ho valor ne’ebe hanesan. Maibe
iha traballu final ida ne’e, hakerek nain sei hili ka utiliza métodu Geométriku bá projeksaun
kresimentu populasaun iha suku Vila-verde ba periodu tinan lima 5 oin mai.

Tabela AV-7 : Dadus Estatistika Populasaun iha Suku “Motael”

Tinan Total populasaun Kresimentu Populasaun


Ema Pursentu (%)
2008 5709 - -
2009 5715 6 0.11%
2010 5720 5 0.09%
2011 5728 8 0.14%
2012 5734 6 0.10%
Total - 25.00 0.44%

Fonte : Monograma Suku Motael 2008-2012

A. Kalkulasaun kresimentu populasaun médiu (ka) hahú husi tinan 2008 to’o 2012 mak
hanesan tuir mai:
3. Kresimentu populasaun médiu ka, Formula 3.42 :

4. Pursentajen kresimentu populasaun mediu annual r :

B. Husi dadus estatistika populasaun iha tinan 2012, kalkula fila-fali total populasaun
annual hahú husi tinan 2008 to’o tinan 2012 ho utiliza métodu tolu 3 mak hanesan :
Metodu aritmatiku, Metodu Geometriku no Metodu Least Square ho resultadu
ne’ebe mak hatudu iha Tabela AV-2.
Husi tabela AV-3, metodu refere bele kalkula ho prosesu tuir mai :
4. Metodu Aritmatiku, Formula 3.41 :

5. Metodu Geometriku, Formula 3.40 :

6. Metodu Least Square :

Tabela AV-8 : Kalkulasaun Estatistika Total Populasaun iha Suku Motael


Elizario Pereira, (2013.02.02.20) UNTL/FECT/DEC |Estudu no Analiza ba Kazu ….. 113
Tinan Tinan Total X.Y X2
(X) populasaun
(Y)
2008 1 5709 5709 1
2009 2 5715 11430 4
2010 3 5720 17160 9
2011 4 5728 22912 16
2012 5 5734 28670 25
Total 15 28606 85881 55

Fonte : Resultadu kalkulasaun

Utiliza Formula 3.44 ho 3.45 atu bele determina valor koefisiente a ho b hanesan tuir mai
ne’e :

∑ ∑ ∑ ∑
∑ ∑

∑ ∑ ∑
∑ ∑

Utiliza Formula 3.43 atu bele determina valor variavel bazeia ba liña regresaun Ŷ hanesan tuir
mai :

Tabela AV-9 : Reasultadu Kalkulasaun Dekresente Total Populasaun iha Suku Motael 2011-
2015

Tinan Total Resultadu Kalkulasaun


(X) populasaun Metodu Metodu Metodu
(Y)
Aritmatiku Geometriku Least Square
2008 5709 5709 5709 5702
2009 5715 5715 5715 5709
2010 5720 5722 5721 5715
2011 5728 5728 5728 5721
2012 5734 5734 5734 5728
Total 28606

Fonte : Resultadu kalkulasaun

C. Kalkula Desviu Padraun, Sd, ho Formula 3.47 husi resultadu kalkulasaun ba métodu
ida-ida.

Tabela AV-10 : Tabela Desviu Padraun husi Resultadu Métodu Aritmátiku

Tinan Tinan Total Resultadu Yi - Ymediu (Yi - Ymediu)2


(X) populasaun Aritmatiku
(Y) (Yi)

Elizario Pereira, (2013.02.02.20) UNTL/FECT/DEC |Estudu no Analiza ba Kazu ….. 114


2008 1 5709 5709 -12 149
2009 2 5715 5715 -6 35
2010 3 5720 5722 0 0
2011 4 5728 5728 7 43
2012 5 5734 5734 13 164
Total 15 28606 5709 - 391
Ymediu 5721 - - -
Sd - - - 1.41

Fonte : Resultadu kalkulasaun

Tabela AV-11 : Tabela Desviu Padraun husi Resultadu Métodu Geométriku

Tinan Tinan Total Resultadu Yi - Ymediu (Yi - Ymediu)2


(X) populasaun Geometriku
(Y) (Yi)
2008 1 5709 5709 -12 149
2009 2 5715 5715 -6 35
2010 3 5720 5721 0 0
2011 4 5728 5728 7 43
2012 5 5734 5734 13 164
Total 15 28606 - - 391
Ymediu 5721 - - -
Sd - - - 1.41

Fonte : Resultadu kalkulasaun

Tabela AV-12 : Tabela Desviu Padraun husi Resultadu Métodu Least Square

Tinan Tinan Total Resultadu Yi - Ymediu (Yi - Ymediu)2


(X) populasaun Least
(Y) Square
(Yi)
2008 1 5709 5702 -19 357
2009 2 5715 5709 -13 159
2010 3 5720 5715 -6 40
2011 4 5728 5721 0 0
2012 5 5734 5728 -4354 18952962.25
Total 15 28606 - - 18953518
Ymediu 5721 - - -
Sd - - - 310.97

Fonte : Resultadu kalkulasaun

Bazeia husi resultadu kalkulasaun Desviu Padraun ba métodu projeksaun tolu 3


hatudu ho valor ne’ebe la hanesan. Valor ki’ik liu ka besik valor ida 1 mak valor husi
resultadu kalkulasaun ho métodu Aritmatiku no métodu Geométriku ho valor ne’ebe hanesan.
Maibe iha traballu final ida ne’e, hakerek nain sei hili ka utiliza métodu Geométriku bá
projeksaun kresimentu populasaun iha suku Motael ba periodu tinan rua 2 oin mai.
Elizario Pereira, (2013.02.02.20) UNTL/FECT/DEC |Estudu no Analiza ba Kazu ….. 115
Prosesu Kalkulasaun Luan Area Kaptasaun (catchment area)

Justifikasaun Tabela 5.1 :

Prosesu atu kalkula área kaptasaun udan iha área aldeia Virgoloja (D) mak hanesan tuir mai :

1) Determina área baliza kaptasaun udan no foti ninia pontu kordenada (X,Y,Z) ho aparellu
GPS (Global Positioning System).
2) kópia (input) dadus kordenada ba iha programa ms. Excel no prosesa dadus ho utiliza
command exemplu:
 Dadus kordenada : E = 782664.000, N = 9052504.000, Z = 11 m
 Utiliza command : E&”,”&N
 Enter : EN = 9052504,782664

kopia

3) Kopia (input) dadus EN ba iha programa Autocad ezemplu:


 Kopia dadus EN (input data ) ba iha Programa Autocad
1. Hanehan command “ Polyline” iha autocad atu halo dezeñu poligonu
2. Hatama (paste) dadus iha “command Pline specify start point” iha autocad
3. Hanehan letra “C” hafoin hanehan Espasu /Enter
4) Determina área poligonu ka área kaptasaun ho maneira :
1. Hanehan (clic) dezeñu poligonu iha autocad
2. Hakerek command “ LI” hafoin hanehan “Enter”
3. Sei mosu informasaun konaba área poligonu iha Autocad Text window

Elizario Pereira, (2013.02.02.20) UNTL/FECT/DEC |Estudu no Analiza ba Kazu ….. 116


1

1
3

Elizario Pereira, (2013.02.02.20) UNTL/FECT/DEC |Estudu no Analiza ba Kazu ….. 117


1. Dimensionamentu kanal foun iha K.D. ATL los (P5 – P6) sta.0+000 – sta.0+0932 :
 Planu velosidade V = 1.50 m/s, determina bazeia husi velosidade masimu permitidu
(Tabela 3.4)
 Kondisaun fatin kanal drenajen iha parte karuk sei iha espasu ne’ebe sufisiente atu bele
halo alargamentu ba dimensaun kanal foun.
 Sei hili nafatin tipu kanal drenajen rektangulu feixadu (U-ditch) ba dezeña kanal foun.
 Tamba ho kondisaun topografia ne’ebe sufisiente maka inklinasaun kanal bele determina
bazeia ba velosidade ideal.
 Material husi kanal mak betaun pre-armadu.
1) Dadus aktual:
- Distansia kanal total, Ls = 44.00 m
- Planu debitu, QRT2 = Qhg = 0.801 m3/s

Kalkulasaun ho métodu analítiku :


 Luan seksaun kanal bokon, F kalkula ho formula 3.54 :

 Subtitui valor F iha Formula 3.58 hodi bele determina altura hidraulika (y).


 Perimetru bokon, P kalkula ho Formula :

m
 Raiu hidraulika, R kalkula ho Formula 3.60 :
0.27 m
 Largura baze kanal,
 Altura seguransa, √ √ m
Utiliza altura seguransa masimu = 0.40 m (Tabela 3.6)
 Altura total kanal, m
 Kontrola velosidade ho luan seksaun kanal foun :

 Koefisiente Manning, n = 0.013 (Tabela AII-7) (Aneksu II)


 Inklinasaun baze kanal, S kalkula ho Formula 3.63 :

( ) ( )

2) Kontrola kapasidade sizalamentu (Ʈ) ho Formula 3.74 :

> ………………… ok!

Elizario Pereira, (2013.02.02.20) UNTL/FECT/DEC |Estudu no Analiza ba Kazu ….. 118


3) Dadus kanal drenajen foun iha Rua Abilio Monteiro (P5-P6) husi resultadu kalkulasaun :
- Planu debitu, Qhg = 0.801 m3/s
- Velosidade ezistente, V = 1.50 m/s
- Altura hidraulika, y = 0.52 m
- Altura seguransa, w = 0.40 m
- Altura total kanal, H = 0.92 m
- Largura baze kanal, B = 1.03 m
- Inklinasaun baze kanal, I = 0.002
-
Tensaun sizalamentu, Ʈ = 5.90 N/m2

2. Dimensionamentu kanal foun iha K.D. ATL tesik (P6 – P7) sta.0+0932 :
 Planu velosidade V = 1.50 m/s, determina bazeia husi velosidade masimu permitidu
(Tabela 3.4)
 Kondisaun fatin kanal drenajen iha parte karuk sei iha espasu ne’ebe sufisiente atu bele
halo alargamentu ba dimensaun kanal foun.
 Sei hili nafatin tipu kanal drenajen box culvrert ba dezeña kanal foun.
 Material husi kanal mak betaun pre-armadu.
1) Dadus aktual:
- Distansia kanal total, Ls = 13.6 m
- Planu debitu, QRT2 = Qhg = 0.801 m3/s

Kalkulasaun ho métodu analítiku :


 Luan seksaun kanal bokon, F kalkula ho formula 3.54 :

 Subtitui valor F iha Formula 3.58 hodi bele determina altura hidraulika (y).


 Perimetru bokon, P kalkula ho Formula :

m
 Raiu hidraulika, R kalkula ho Formula 3.60 :
0.27 m
 Largura baze kanal,
 Altura seguransa, √ √ m
Utiliza altura seguransa masimu = 0.40 m (Tabela 3.6)
 Altura total kanal, m
 Kontrola velosidade ho luan seksaun kanal foun :

 Koefisiente Manning, n = 0.013 (Tabela AII-7) (Aneksu II)


Elizario Pereira, (2013.02.02.20) UNTL/FECT/DEC |Estudu no Analiza ba Kazu ….. 119
 Inklinasaun baze kanal, S kalkula ho Formula 3.63 :

( ) ( )

4) Kontrola kapasidade sizalamentu (Ʈ) ho Formula 3.74 :

> ………………… ok!


5) Dadus kanal drenajen foun iha Rua Abilio Monteiro (P5-P6) husi resultadu kalkulasaun :
- Planu debitu, Qhg = 0.801 m3/s
- Velosidade ezistente, V = 1.50 m/s
- Altura hidraulika, y = 0.52 m
- Altura seguransa, w = 0.40 m
- Altura total kanal, H = 0.92 m
- Largura baze kanal, B = 1.03 m
- Inklinasaun baze kanal, I = 0.002
-
Tensaun sizalamentu, Ʈ = 5.90 N/m2

3. Dimensionamentu kanal foun iha K.D. ATL karuk (P4 – P7) sta.0+000 – sta.0+0932 :
 Planu velosidade V = 1.50 m/s, determina bazeia husi velosidade masimu permitidu
(Tabela 3.4)
 Kondisaun fatin kanal drenajen iha parte karuk sei iha espasu ne’ebe sufisiente atu bele
halo alargamentu ba dimensaun kanal foun.
 Sei hili tipu kanal drenajen rektangulu feixadu ba dezeña kanal foun.
 Tamba ho kondisaun topografia ne’ebe sufisiente maka inklinasaun kanal bele determina
bazeia ba velosidade ideal.
 Material husi kanal mak betaun pre-armadu.
1) Dadus aktual:
- Distansia kanal total, Ls = 93.2 m
- Planu debitu, QRT2 = Qhg = 1.498 m3/s

Kalkulasaun ho métodu analítiku :


 Luan seksaun kanal bokon, F kalkula ho formula 3.54 :

 Subtitui valor F iha Formula 3.58 hodi bele determina altura hidraulika (y).


 Perimetru bokon, P kalkula ho Formula :

Elizario Pereira, (2013.02.02.20) UNTL/FECT/DEC |Estudu no Analiza ba Kazu ….. 120


 Raiu hidraulika, R kalkula ho Formula 3.60 :
0.37 m
 Largura baze kanal,
 Altura seguransa, √ √ m
Utiliza altura seguransa masimu = 0.40 m (Tabela 3.6)
 Altura total kanal, m
 Kontrola velosidade ho luan seksaun kanal foun :

 Koefisiente Manning, n = 0.013 (Tabela AII-7) (Aneksu II)


 Inklinasaun baze kanal, S kalkula ho Formula 3.63 :

( ) ( )

2) Kontrola kapasidade sizalamentu (Ʈ) ho Formula 3.74 :

> ………………… ok!


3) Dadus kanal drenajen foun iha Rua Abilio Monteiro (P4-P7) husi resultadu kalkulasaun :
- Planu debitu, Qhg = 1.498 m3/s
- Velosidade ezistente, V = 1.50 m/s
- Altura hidraulika, y = 0.71 m
- Altura seguransa, w = 0.40 m
- Altura total kanal, H = 1.11 m
- Largura baze kanal, B = 1.41 m
- Inklinasaun baze kanal, I = 0.001
- Tensaun sizalamentu, Ʈ = 5.34 N/m2

4. Dimensionamentu kanal foun iha K.D. RAM karuk (P7 – P8) sta.0+0932–sta.0+280 :
 Planu velosidade V = 1.50 m/s, determina bazeia husi velosidade masimu permitidu
(Tabela 3.4)
 Kondisaun fatin kanal drenajen iha parte karuk sei iha espasu ne’ebe sufisiente atu bele
halo alargamentu ba dimensaun kanal foun.
 Sei hili tipu kanal drenajen rektangulu feixadu ba dezeña kanal foun.
 Tamba ho kondisaun topografia ne’ebe sufisiente maka inklinasaun kanal bele determina
bazeia ba velosidade ideal.
 Material husi kanal mak betaun pre-armadu.
1) Dadus aktual:
- Distansia kanal total, Ls = 187.2 m
- Planu debitu, QRT5 = Qhg = 2.648 m3/s

Kalkulasaun ho métodu analítiku :


 Luan seksaun kanal bokon, F kalkula ho formula 3.54 :

Elizario Pereira, (2013.02.02.20) UNTL/FECT/DEC |Estudu no Analiza ba Kazu ….. 121


 Subtitui valor F iha Formula 3.58 hodi bele determina altura hidraulika (y).


 Perimetru bokon, P kalkula ho Formula :

m
 Raiu hidraulika, R kalkula ho Formula 3.60 :
0.49 m
 Largura baze kanal,
 Altura seguransa, √ √ m
Utiliza altura seguransa masimu = 0.40 m (Tabela 3.6)
 Altura total kanal, m
 Kontrola velosidade ho luan seksaun kanal foun :

 Koefisiente Manning, n = 0.013 (Tabela AII-7) (Aneksu II)


 Inklinasaun baze kanal, S kalkula ho Formula 3.63 :

( ) ( )

2) Kontrola kapasidade sizalamentu (Ʈ) ho Formula 3.74 :

> ………………… ok!


3) Dadus kanal drenajen foun iha Rua Abilio Monteiro (P4-P7) husi resultadu kalkulasaun :
- Planu debitu, Qhg = 2.648 m3/s
- Velosidade ezistente, V = 1.50 m/s
- Altura hidraulika, y = 0.94 m
- Altura seguransa, w = 0.40 m
- Altura total kanal, H = 1.34 m
- Largura baze kanal, B = 1.88 m
- Inklinasaun baze kanal, I = 0.001
- Tensaun sizalamentu, Ʈ = 4.86 N/m2

5. Dimensionamentu kanal foun iha K.D. RAM tesik (P8 – P9) sta.0+280-sta.0+299 :
 Planu velosidade V = 1.50 m/s, determina bazeia husi velosidade masimu permitidu
(Tabela 3.4)
 Kondisaun fatin kanal drenajen iha parte karuk sei iha espasu ne’ebe sufisiente atu bele
halo alargamentu ba dimensaun kanal foun.
 Sei hili tipu kanal drenajen rektangulu feixadu ba dezeña kanal foun.

Elizario Pereira, (2013.02.02.20) UNTL/FECT/DEC |Estudu no Analiza ba Kazu ….. 122


 Tamba ho kondisaun topografia ne’ebe sufisiente maka inklinasaun kanal bele determina
bazeia ba velosidade ideal.
 Material husi kanal mak betaun pre-armadu.
1) Dadus aktual:
- Distansia kanal total, Ls = 18.2 m
- Planu debitu, QRT5 = Qhg = 3.432 m3/s

Kalkulasaun ho métodu analítiku :


 Luan seksaun kanal bokon, F kalkula ho formula 3.54 :

 Subtitui valor F iha Formula 3.58 hodi bele determina altura hidraulika (y).


 Perimetru bokon, P kalkula ho Formula :

m
 Raiu hidraulika, R kalkula ho Formula 3.60 :
0.57 m
 Largura baze kanal,
 Altura seguransa, √ √ m
Utiliza altura seguransa masimu = 0.40 m (Tabela 3.6)
 Altura total kanal, m
 Kontrola velosidade ho luan seksaun kanal foun :

 Koefisiente Manning, n = 0.013 (Tabela AII-7) (Aneksu II)


 Inklinasaun baze kanal, S kalkula ho Formula 3.63 :

( ) ( )

2) Kontrola kapasidade sizalamentu (Ʈ) ho Formula 3.74 :

> ………………… ok!


3) Dadus kanal drenajen foun iha Rua Abilio Monteiro (P8-P9) husi resultadu kalkulasaun :
- Planu debitu, Qhg = 3.432 m3/s
- Velosidade ezistente, V = 1.50 m/s
- Altura hidraulika, y = 1.07 m
- Altura seguransa, w = 0.40 m
- Altura total kanal, H = 1.47 m

Elizario Pereira, (2013.02.02.20) UNTL/FECT/DEC |Estudu no Analiza ba Kazu ….. 123


- Largura baze kanal, B = 2.14 m
- Inklinasaun baze kanal, I = 0.001
-
Tensaun sizalamentu, Ʈ = 4.64 N/m2

6. Dimensionamentu kanal foun iha K.D. RAM karuk (P9 – P14) sta.0+299-sta.1+024 :
 Planu velosidade V = 1.50 m/s, determina bazeia husi velosidade masimu permitidu
(Tabela 3.4)
 Kondisaun fatin kanal drenajen iha parte karuk sei iha espasu ne’ebe sufisiente atu bele
halo alargamentu ba dimensaun kanal foun.
 Sei hili tipu kanal drenajen rektangulu feixadu ba dezeña kanal foun.
 Tamba ho kondisaun topografia ne’ebe sufisiente maka inklinasaun kanal bele determina
bazeia ba velosidade ideal.
 Material husi kanal mak betaun pre-armadu.
1) Dadus aktual:
- Distansia kanal total, Ls = 725.0 m
- Planu debitu, QRT2 = Qhg = 4.949 m3/s
-
Kalkulasaun ho métodu analítiku :
 Luan seksaun kanal bokon, F kalkula ho formula 3.54 :

 Subtitui valor F iha Formula 3.58 hodi bele determina altura hidraulika (y).


 Perimetru bokon, P kalkula ho Formula :

m
 Raiu hidraulika, R kalkula ho Formula 3.60 :
0.67 m
 Largura baze kanal,
 Altura seguransa, √ √ m
Utiliza altura seguransa masimu = 0.40 m (Tabela 3.6)
 Altura total kanal, m
 Kontrola velosidade ho luan seksaun kanal foun :

 Koefisiente Manning, n = 0.013 (Tabela AII-7) (Aneksu II)


 Inklinasaun baze kanal, S kalkula ho Formula 3.63 :

( ) ( )

Elizario Pereira, (2013.02.02.20) UNTL/FECT/DEC |Estudu no Analiza ba Kazu ….. 124


2) Kontrola kapasidade sizalamentu (Ʈ) ho Formula 3.74 :

> ………………… ok!


3) Dadus kanal drenajen foun iha Rua Abilio Monteiro (P9-P14) husi resultadu kalkulasaun :
- Planu debitu, Qhg = 4.949 m3/s
- Velosidade ezistente, V = 1.50 m/s
- Altura hidraulika, y = 1.28 m
- Altura seguransa, w = 0.40 m
- Altura total kanal, H = 1.68 m
- Largura baze kanal, B = 2.57 m
- Inklinasaun baze kanal, I = 0.001
-
Tensaun sizalamentu, Ʈ = 4.37 N/m2

7. Dimensionamentu kanal foun iha K.D. RDACR tesik (P14) sta.1+024-sta.1+039 :


 Planu velosidade V = 1.50 m/s, determina bazeia husi velosidade masimu permitidu
(Tabela 3.4)
 Kondisaun fatin kanal drenajen iha parte karuk sei iha espasu ne’ebe sufisiente atu bele
halo alargamentu ba dimensaun kanal foun.
 Sei hili tipu kanal drenajen box culvert ba dezeña kanal foun.
 Tamba ho kondisaun topografia ne’ebe sufisiente maka inklinasaun kanal bele determina
bazeia ba velosidade ideal.
 Material husi kanal mak betaun pre-armadu.
1) Dadus aktual:
- Distansia kanal total, Ls = 16 m
- Planu debitu, QRT2 = Qhg = 4.949 m3/s

Kalkulasaun ho métodu analítiku :


 Luan seksaun kanal bokon, F kalkula ho formula 3.54 :

 Subtitui valor F iha Formula 3.58 hodi bele determina altura hidraulika (y).


 Perimetru bokon, P kalkula ho Formula :

m
 Raiu hidraulika, R kalkula ho Formula 3.60 :
0.67 m
 Largura baze kanal,
 Altura seguransa, √ √ m
Elizario Pereira, (2013.02.02.20) UNTL/FECT/DEC |Estudu no Analiza ba Kazu ….. 125
Utiliza altura seguransa masimu = 0.40 m (Tabela 3.6)
 Altura total kanal, m
 Kontrola velosidade ho luan seksaun kanal foun :

 Koefisiente Manning, n = 0.013 (Tabela AII-7) (Aneksu II)


 Inklinasaun baze kanal, S kalkula ho Formula 3.63 :

( ) ( )

4) Kontrola kapasidade sizalamentu (Ʈ) ho Formula 3.74 :

> ………………… ok!


5) Dadus kanal drenajen foun iha Rua Abilio Monteiro (P14) husi resultadu kalkulasaun :
- Planu debitu, Qhg = 4.949 m3/s
- Velosidade ezistente, V = 1.50 m/s
- Altura hidraulika, y = 1.28 m
- Altura seguransa, w = 0.40 m
- Altura total kanal, H = 1.68 m
- Largura baze kanal, B = 2.57 m
- Inklinasaun baze kanal, I = 0.001
-
Tensaun sizalamentu, Ʈ = 4.37 N/m2

8. Dimensionamentu kanal foun iha K.D. RDACR karuk (P14 – P15) sta.1+039-
sta.1+080 :
 Planu velosidade V = 1.50 m/s, determina bazeia husi velosidade masimu permitidu
(Tabela 3.4)
 Kondisaun fatin kanal drenajen iha parte karuk sei iha espasu ne’ebe sufisiente atu bele
halo alargamentu ba dimensaun kanal foun.
 Sei hili tipu kanal drenajen rektangulu ba dezeña kanal foun.
 Tamba ho kondisaun topografia ne’ebe sufisiente maka inklinasaun kanal bele determina
bazeia ba velosidade ideal.
 Material husi kanal mak betaun pre-armadu.
1) Dadus aktual:
- Distansia kanal total, Ls = 41.0 m
- Planu debitu, QRT2 = Qhg = 4.949 m3/s

Kalkulasaun ho métodu analítiku :


 Luan seksaun kanal bokon, F kalkula ho formula 3.54 :

 Subtitui valor F iha Formula 3.58 hodi bele determina altura hidraulika (y).

Elizario Pereira, (2013.02.02.20) UNTL/FECT/DEC |Estudu no Analiza ba Kazu ….. 126



 Perimetru bokon, P kalkula ho Formula :

m
 Raiu hidraulika, R kalkula ho Formula 3.60 :
0.67 m
 Largura baze kanal,
 Altura seguransa, √ √ m
Utiliza altura seguransa masimu = 0.60 m (Tabela 3.6)
 Altura total kanal, m
 Kontrola velosidade ho luan seksaun kanal foun :

 Koefisiente Manning, n = 0.013 (Tabela AII-7) (Aneksu II)


 Inklinasaun baze kanal, S kalkula ho Formula 3.63 :

( ) ( )

6) Kontrola kapasidade sizalamentu (Ʈ) ho Formula 3.74 :

> ………………… ok!


7) Dadus kanal drenajen foun iha Rua Abilio Monteiro (P14-P15) husi resultadu kalkulasaun
:
- Planu debitu, Qhg = 4.949 m3/s
- Velosidade ezistente, V = 1.50 m/s
- Altura hidraulika, y = 1.28 m
- Altura seguransa, w = 0.60 m
- Altura total kanal, H = 1.88 m
- Largura baze kanal, B = 2.57 m
- Inklinasaun baze kanal, I = 0.001
-
Tensaun sizalamentu, Ʈ = 4.37 N/m2

9. Dimensionamentu kanal foun iha K.D. RDACR tesik (P15) sta.1+080-sta.1+095 :


 Planu velosidade V = 1.50 m/s, determina bazeia husi velosidade masimu permitidu
(Tabela 3.4)
 Kondisaun fatin kanal drenajen iha parte karuk sei iha espasu ne’ebe sufisiente atu bele
halo alargamentu ba dimensaun kanal foun.
 Sei hili tipu kanal drenajen box culvert ba dezeña kanal foun.
 Tamba ho kondisaun topografia ne’ebe sufisiente maka inklinasaun kanal bele determina
bazeia ba velosidade ideal.
 Material husi kanal mak betaun pre-armadu.

Elizario Pereira, (2013.02.02.20) UNTL/FECT/DEC |Estudu no Analiza ba Kazu ….. 127


1) Dadus aktual:
- Distansia kanal total, Ls = 14.0 m
- Planu debitu, QRT2 = Qhg = 4.949 m3/s

Kalkulasaun ho métodu analítiku :


 Luan seksaun kanal bokon, F kalkula ho formula 3.54 :

 Subtitui valor F iha Formula 3.58 hodi bele determina altura hidraulika (y).


 Perimetru bokon, P kalkula ho Formula :

m
 Raiu hidraulika, R kalkula ho Formula 3.60 :
0.67 m
 Largura baze kanal,
 Altura seguransa, √ √ m
Utiliza altura seguransa masimu = 0.60 m (Tabela 3.6)
 Altura total kanal, m
 Kontrola velosidade ho luan seksaun kanal foun :

 Koefisiente Manning, n = 0.013 (Tabela AII-7) (Aneksu II)


 Inklinasaun baze kanal, S kalkula ho Formula 3.63 :

( ) ( )

8) Kontrola kapasidade sizalamentu (Ʈ) ho Formula 3.74 :

> ………………… ok!


9) Dadus kanal drenajen foun iha Rua Abilio Monteiro (P15) husi resultadu kalkulasaun :
- Planu debitu, Qhg = 4.949 m3/s
- Velosidade ezistente, V = 1.50 m/s
- Altura hidraulika, y = 1.28 m
- Altura seguransa, w = 0.60 m
- Altura total kanal, H = 1.88 m
- Largura baze kanal, B = 2.57 m
- Inklinasaun baze kanal, I = 0.001
-
Tensaun sizalamentu, Ʈ = 4.37 N/m2

Elizario Pereira, (2013.02.02.20) UNTL/FECT/DEC |Estudu no Analiza ba Kazu ….. 128


Elizario Pereira, (2013.02.02.20) UNTL/FECT/DEC |Estudu no Analiza ba Kazu ….. 129
STA.0+000 - STA.0+0932
tanki manhole
P4 - P7 trotoar ℄ P5 - P6
inlet
i = 1% Pavimentu estrada Pavimentu estrada i = 0.2%

w
H
tanki manhole y
do yn
y
kanal drenajen kabuar (culvert) Ø 0.80 B

Tipu Kanal sekundariu Tipu Kanal sekundariu


DADUS HIDRAULIKA KANAL Kabuar (culvert) DADUS HIDRAULIKA KANAL
seksaun seksaun Rektangulu (rectangle)
EZISTENTE (P4-P7) EZISTENTE (P5-P6)
kanal Kanal feixadu (Close channel) kanal Kanal aberta (open channel)
DADUS SEKSAUN GEOMETRIA KANAL DADUS SEKSAUN GEOMETRIA KANAL
D (m) L (m) S n w (m) y (m) yn (m) F (m²) P (m) R (m) V (m/s) Qhk (m³/s) B (m) H (m) L (m) S n w (m) y (m) F (m²) P (m) R (m) V (m/s) Qhk (m³/s)
0.80 93.2 0.005 0.014 0.16 0.64 >D 0.43 1.17 0.24 2.06 0.710 0.60 0.60 44 0.011 0.016 0.30 0.30 0.18 1.20 0.15 1.84 0.332

odamatan tanki manhole STA.0+0932 - STA.0+280 STA.0+0932


trotoar
inlet Pavimentu estrada

i = 1.5% Pavimentu estrada

tanki manhole do yn kanal drenajen kabuar


do yn y (culvert) Ø 0.80
y
kanal drenajen kabuar (culvert) Ø 0.80

Tipu Kanal sekundariu Tipu Kanal sekundariu


DADUS HIDRAULIKA KANAL Kabuar (culvert) DADUS HIDRAULIKA KANAL Kabuar (culvert)
seksaun seksaun
EZISTENTE (P7-P8) kanal EZISTENTE (P6-P7) kanal
Kanal feixadu (Close channel) Kanal feixadu (Close channel)
DADUS SEKSAUN GEOMETRIA KANAL DADUS SEKSAUN GEOMETRIA KANAL
D (m) L (m) S n w (m) y (m) yn (m) F (m²) P (m) R (m) V (m/s) Qhk (m³/s) D (m) L (m) S n w (m) y (m) yn (m) F (m²) P (m) R (m) V (m/s) Qhk (m³/s)
0.80 187.2 0.0002 0.014 0.16 0.64 >D 0.43 1.17 0.24 0.39 0.136 0.80 13.6 0.001 0.014 0.16 0.64 >D 0.43 1.17 0.24 0.75 0.260

STA.0+280 - STA.299 odamatan tanki manhole


STA.0+299 - STA.0+695

trotoar

Pavimentu estrada inlet (Boca do lobo)

i = 1% Pavimentu estrada

w
w H
H y
y kanal drenajen
rektangulu (Box culvert)

B B

Tipu Kanal sekundariu Tipu Kanal sekundariu


DADUS HIDRAULIKA KANAL Box culvert DADUS HIDRAULIKA KANAL Rektangulu (rectangle)
seksaun seksaun
EZISTENTE (P8-P9) EZISTENTE (P9-P12)
kanal Kanal feixadu (Close channel) kanal Kanal feixadu (Close channel)
DADUS SEKSAUN GEOMETRIA KANAL DADUS SEKSAUN GEOMETRIA KANAL
B (m) H (m) L (m) S n w (m) y (m) F (m²) P (m) R (m) V (m/s) Qhk (m³/s) B (m) H (m) L (m) S n w (m) y (m) F (m²) P (m) R (m) V (m/s) Qhk (m³/s)
1.30 0.56 18.2 0.002 0.021 0.30 0.26 0.34 1.82 0.19 0.63 0.213 1.23 0.71 397 0.001 0.019 0.30 0.41 0.50 2.05 0.25 0.61 0.306

Aprova husi Dosente Orientador Dezenu husi Estudante Total


Topiku Monografia Naran Dezenu Eskala No. Paj.
Paj.
UNIVERSIDADE NASIONAL TIMOR-LOROSA'E Naran Naran
FAKULDADE ENJENARIA SIENSIA NO ESTUDU NO ANALIZA BA KAZU MAKRO DRENAJEN SEKSAUN TRANSVERSAL
TEKNOLOJIA NE'EBE FO IMPAKTU BA SEGURANSA TRAFIKU NO KANAL DRENAJEN 1. Eng. Alfredo Ferreira, ST.M.Sc 1. Elizario Pereira
DEPARTAMENTU ENJENARIA SIVIL DURABILIDADE ESTRADA STA. 0+000 - STA. 1+095, EZISTENTE STA. 0+000 - NRE : 2013.02.02.20 1 : 200 134
RUA ABILIO MONTEIRO, DILI STA. 0+695 2. Eng. Sergio M. Freitas, ST.
STA.0+695 - STA.1+024 STA.1+024 -STA.1+039
Pavimentu estrada

fatuk hadak ho reboku ℄


w
i = 1% Pavimentu estrada

w
H
y
H
y

B
B

Tipu Kanal sekundariu Tipu Kanal sekundariu


DADUS HIDRAULIKA KANAL Rektangulu (rectangle) DADUS HIDRAULIKA KANAL Rektangulu (rectangle)
seksaun seksaun
EZISTENTE (P12-P14) EZISTENTE (P14)
kanal Kanal aberta (open channel) kanal Kanal feixadu (Close channel)
DADUS SEKSAUN GEOMETRIA KANAL DADUS SEKSAUN GEOMETRIA KANAL
B (m) H (m) L (m) S n w (m) y (m) F (m²) P (m) R (m) V (m/s) Qhk (m³/s) B (m) H (m) L (m) S n w (m) y (m) F (m²) P (m) R (m) V (m/s) Qhk (m³/s)
1.11 1.34 328 0.002 0.025 0.30 1.04 1.20 3.19 0.36 0.91 1.049 1.70 2.10 16 0.006 0.030 0.30 1.80 3.06 5.30 0.58 1.83 5.591

STA.1+080 - STA.1+095 Moru proteksaun ponte

STA.1+039 - STA.1+080

i = 1% Pavimentu estrada
Pavimentu estrada

w
w

H
y H
y

B
B

Kanal primariu Tipu Kanal primariu


Tipu DADUS HIDRAULIKA KANAL
DADUS HIDRAULIKA KANAL Rektangulu (Rectangle) seksaun Box culvert
seksaun EZISTENTE (P15)
EZISTENTE (P14-P15) kanal Kanal feixadu (Close channel)
kanal Kanal aberta (Open channel)
DADUS SEKSAUN GEOMETRIA KANAL DADUS SEKSAUN GEOMETRIA KANAL
B (m) H (m) L (m) S n w (m) y (m) F (m²) P (m) R (m) V (m/s) Qhk (m³/s) B (m) H (m) L (m) S n w (m) y (m) F (m²) P (m) R (m) V (m/s) Qhk (m³/s)

1.40 2.10 41 0.002 0.030 0.50 1.60 2.24 4.60 0.49 1.02 2.282 1.40 2.10 14 0.004 0.030 0.50 1.60 2.24 4.60 0.49 1.23 2.762

Aprova husi Dosente Orientador Dezenu husi Estudante Total


Topiku Monografia Naran Dezenu Eskala No. Paj.
Paj.
UNIVERSIDADE NASIONAL TIMOR-LOROSA'E Naran Naran
FAKULDADE ENJENARIA SIENSIA NO ESTUDU NO ANALIZA BA KAZU MAKRO DRENAJEN SEKSAUN TRANSVERSAL
TEKNOLOJIA NE'EBE FO IMPAKTU BA SEGURANSA TRAFIKU NO KANAL DRENAJEN 1. Eng. Alfredo Ferreira, ST.M.Sc 1. Elizario Pereira
DEPARTAMENTU ENJENARIA SIVIL DURABILIDADE ESTRADA STA. 0+000 - STA. 1+095, EZISTENTE STA. 0+695 - NRE : 2013.02.02.20 1 : 200 135
RUA ABILIO MONTEIRO, DILI STA. 1+095 2. Eng. Sergio M. Freitas, ST.
KANAL

ESTASAUN

DISTANSIA

EZISTENTE
EZISTENTE

DIMENSAUN
KANAL FOUN

KANAL FOUN
ELV. INLET FOUN
PLANU ELV. BAZE
ELV. BAZE KANAL
ELV. TOP MANHOLE
INKLINASAUN BAZE

ELV. BE'E IHA KANAL


LINA REFERENSIA [M]

ELV. INLET EZISTENTE


ELV. TOP KANAL FOUN

ELV. SUPERFISIE DALAN


1.00
7.00

0.00
2.00
3.00
5.00
6.00
8.00
9.00

4.00
10.00
11.00

4.95 5.06 4.85 3.95 4.66 5.06 3.95 0.000 0+000 5.36

P4
4.82 5.06 4.82 3.94 4.66 5.06 3.90 15.00 0+015 5.36

4.72 5.04 4.49 3.92 4.64 5.04 3.85 15.80 0+031 5.34

4.61 5.02 4.49 3.90 4.62 5.02 3.71 15.40 0+046 5.32
ELV. TOP MANHOLE JOINT

TEKNOLOJIA
0.001

4.63 5.00 4.53 3.88 4.60 5.00 3.53 16.50 0+063 5.30

H = 1.11 m w = 0.40 m S = 0.001


4.57 5.00 4.31 3.88 4.60 5.00 3.36 15.40 0+078 5.30
FILLER

B = 1.41 m y = 0.71 m V = 1.50 m/s


3.86

DEPARTAMENTU ENJENARIA SIVIL


FAKULDADE ENJENARIA SIENSIA NO
4.58 15.10 0+093 5.28
P7

4.69 4.98 4.52 3.64 4.98 3.93

UNIVERSIDADE NASIONAL TIMOR-LOROSA'E


4.61 4.96 4.44 3.62 3.56 4.96 3.46 18.30 0+111 5.26

4.54 4.94 4.37 3.60 4.54 4.94 3.29 15.50 0+127 5.24

4.53 4.92 4.32 3.58 4.52 4.92 3.25 18.40 0+145 5.22

4.51 4.90 4.28 3.56 4.50 4.90 3.29 14.60 0+160 5.20

4.53 4.90 4.02 3.56 4.50 4.90 3.02 11.90 0+171 5.20
0.001
SUPERFISIE ESTRADA EZISTENTE

FILLER

4.37 4.88 3.86 3.54 4.46 4.88 3.08 24.50 0+196 5.18

4.20 4.86 3.90 3.52 4.46 4.86 3.07 16.60 0+213 5.16

H = 1.34 m w = 0.40 m S = 0.001

Topiku Monografia
4.19 4.84 3.99 3.50 4.44 4.84 2.86 19.80 0+232 5.14
B = 1.88 m y = 0.94 m V = 1.50 m/s

RUA ABILIO MONTEIRO, DILI


4.25 4.82 3.95 3.48 4.42 4.82 2.98 15.00 0+247 5.12
ELV. TOP MANHOLE SINGLE

16.50 0+264 5.10

DURABILIDADE ESTRADA STA. 0+000 - STA. 1+095,


4.19 4.80 3.95 3.46 4.40 4.80 2.92

NE'EBE FO IMPAKTU BA SEGURANSA TRAFIKU NO


ESTUDU NO ANALIZA BA KAZU MAKRO DRENAJEN
3.44
4.21 4.78 3.94 3.30 4.38 4.78 2.86 16.10 0+280 5.08
P8
0.001

3.30
18.20 0+298 5.08
P9

4.78 4.78 4.58 3.10 4.38 4.78 3.43

4.73 4.76 4.38 3.08 4.36 4.76 3.40 11.00 0+309 5.06

4.76 4.76 3.63 15.00 0+324 5.06


ELV. TOP MANHOLE JOINT

4.73 4.37 3.08 4.36

(P4-P12)
BOX CULVERT (2.14 x 1.47)

Naran Dezenu
4.71 4.74 4.51 3.06 4.34 4.74 3.71 14.10 0+338 5.04

STA. 0+000 - STA. 0+612


KANAL DRENAJEN FOUN
12.40 0+351 5.02

SEKSAUN LONGITUDINAL
4.69 4.72 4.50 3.04 4.32 4.72 3.69
CUTTING

4.65 4.72 4.50 3.04 4.32 4.72 3.63 12.00 0+363 5.02

4.75 4.70 4.54 3.02 4.30 4.70 3.66 14.00 0+377 5.00

4.68 4.68 4.44 3.00 4.28 4.68 3.63 12.00 0+389 4.98
P10

4.58 4.66 4.39 2.98 4.26 4.66 3.67 24.20 0+413 4.96
P11

12.00 0+425 4.96


Naran

4.55 4.66 4.38 2.98 4.26 4.66 3.57

4.46 4.64 4.32 2.96 4.24 4.64 3.52 16.00 0+441 4.94
CUTTING

2. Eng. Sergio M. Freitas, ST.

4.43 4.62 4.23 2.94 4.22 4.62 3.38 10.00 0+451 4.92
1. Eng. Alfredo Ferreira, ST.M.Sc
Aprova husi Dosente Orientador

4.38 4.60 4.21 2.92 4.20 4.60 3.29 20.10 0+471 4.90
0.001

4.24 4.58 4.22 2.90 4.18 4.58 3.44 26.20 0+497 4.88
H = 1.68 m w = 0.40 m S = 0.001
B = 2.57 m y = 1.28 m V = 1.50 m/s

4.14 4.56 4.07 2.88 4.16 4.56 3.42 20.10 0+517 4.86
CUTTING

Naran

1. Elizario Pereira

20.00 0+537 4.84


NRE : 2013.02.02.20

4.07 4.54 3.95 2.86 4.14 4.54 2.99


Dezenu husi Estudante
SUPERFISIE ESTRADA EZISTENTE

4.08 4.50 3.90 2.82 4.10 4.50 2.98 33.00 0+570 4.80
Eskala

V 1 : 200
H 1 : 2000

4.08 4.48 2.80 4.08 4.48 21.00 0+592 4.78


136
No. Paj.

4.21 4.46 4.15 2.78 4.06 4.46 2.93 21.00 0+612 4.76
1.00

0.00
3.00
5.00
7.00
8.00
9.00

2.00
6.00

4.00
10.00
11.00

Paj.
Total
11.00 11.00

10.00 10.00

9.00 9.00

8.00 8.00

7.00 7.00
SUPERFISIE ESTRADA EZISTENTE
ELV. TOP MANHOLE SINGLE
BOX CULVERT (2.57 x 1.68) BOX CULVERT (2.57 x 1.88)
6.00 ELV. TOP MANHOLE SINGLE
6.00
ELV. TOP MANHOLE JOINT
5.00 ELV. TOP MANHOLE JOINT 5.00

4.00 4.00
END OF PROJECT
3.00 3.00

2.00 CUTTING 2.00


CUTTING CUTTING CUTTING
1.00 CUTTING 1.00

LINA REFERENSIA [M] 0.00 0.00

INKLINASAUN BAZE P12 P13 P14 P15


KANAL 0.001 0.001 0.001 0.001 0.001 0.001 0.001
4.74

4.72

4.70

4.68
4.68

4.80

4.84

4.92

4.24

4.18

4.18
5.00

5.06

5.14

5.14

5.12

5.12

5.26

5.38

5.52

5.60

5.64

5.68

5.72

5.74

5.78

5.80

5.84

5.88

5.90
ELV. TOP MANHOLE
0+634

0+656

0+672

0+687
0+695

0+710

0+725
0+732
0+740

0+755

0+770

0+785

0+800

0+815

0+830

0+845

0+860

0+875
0+882
0+890

0+905

0+920

0+935

0+950

0+965

0+980

0+995

1+010

1+023

1+039

1+080

1+095

1+145

1+195
ESTASAUN

41.00
22.00

22.00

50.00

50.00
15.50

15.50

15.00

15.00

15.00

15.00

15.00

15.00

15.00

15.00

15.00

15.00

15.00

15.00

15.00

15.00

15.00

15.00

15.00

15.00

15.00

13.00

16.00

14.00
8.00

8.00

8.00
7.00

7.00
DISTANSIA
3.36

3.70
3.86

3.74

3.69

3.73

3.68

3.59

3.60

3.32

3.22

3.12

3.07

3.09
ELV. BAZE KANAL
EZISTENTE
4.44

4.42

4.40

4.38
4.38

4.36

4.34
4.34
4.34

4.32

4.30

4.28

4.28

4.26

4.24

4.22

4.20

4.20
4.18
4.18

4.16

4.14

4.14

4.12

4.10

4.08

4.06

4.06

4.04
4.04
4.24

4.18

4.18
ELV. TOP KANAL FOUN
4.04

4.02

4.00

3.98
3.98

3.96

3.94
3.94
3.94

3.92

3.90

3.88

3.88

3.86

3.84

3.82

3.80

3.80
3.78
3.78

3.76

3.74

3.74

3.72

3.70

3.68

3.66

3.66

3.64

3.64

3.58

3.58
ELV. BE'E IHA KANAL

S = 0.0 0 m/s
2.76

2.74

2.72

2.70
2.70

2.68

2.66
2.66
2.66

2.64

2.62

2.60

2.60

2.58

2.56

2.54

2.52

2.52
2.50
2.50

2.48

2.46

2.46

2.44

2.42

2.40

2.38

2.38

2.36

2.36

2.30

2.30

2.24

2.20
PLANU ELV. BAZE

01
KANAL FOUN

.5
w=0 8m V=1
4.19

4.23

ELV. INLET EZISTENTE

.60 m
4.50

4.54

4.62

4.70

4.76

4.84

4.84

4.82

4.82

4.96

5.08

5.22

5.30

5.34

5.38

5.42

5.44

5.48

5.50

5.54

5.58

5.60
4.44

4.42

4.40

4.38
4.38

.2
H=1 7m y=1
ELV. INLET FOUN
4.24

4.23
4.40

4.44

4.58

4.84

4.83

5.28

5.39

5.61

5.61

5.45

5.77

5.28
ELV. SUPERFISIE DALAN

.88 m
EZISTENTE

B = 2.5
DIMENSAUN B = 2.57 m y = 1.28 m V = 1.50 m/s
KANAL FOUN H = 1.68 m w = 0.40 m S = 0.001

Aprova husi Dosente Orientador Dezenu husi Estudante Total


Topiku Monografia Naran Dezenu Eskala No. Paj.
Paj.
UNIVERSIDADE NASIONAL TIMOR-LOROSA'E Naran Naran
FAKULDADE ENJENARIA SIENSIA NO ESTUDU NO ANALIZA BA KAZU MAKRO DRENAJEN SEKSAUN LONGITUDINAL
TEKNOLOJIA 1. Eng. Alfredo Ferreira, ST.M.Sc 1. Elizario Pereira V 1 : 200
NE'EBE FO IMPAKTU BA SEGURANSA TRAFIKU NO KANAL DRENAJEN FOUN
DEPARTAMENTU ENJENARIA SIVIL DURABILIDADE ESTRADA STA. 0+000 - STA. 1+095, STA. 0+643 - STA. 1+195 NRE : 2013.02.02.20 H 1 : 2000 137
RUA ABILIO MONTEIRO, DILI (P9-P16) 2. Eng. Sergio M. Freitas, ST.
11.00 11.00

10.00 10.00

9.00 9.00

8.00 8.00

7.00 7.00
SUPERFISIE ESTRADA EZISTENTE
6.00 6.00

5.00 KANAL DRENAJEN PRINSIPAL 5.00

4.00 4.00
SUPERFISIE ESTRADA EZISTENTE SUPERFISIE ESTRADA EZISTENTE + 1.73
3.00 ELV. BAZE KANAL EXISTENTE 3.00
BOX CULVERT EZISTENTE
2.00 2.00

1.00 1.00

LINA REFERENSIA [M] 0.00 SUPERFISIE TASI 0.000 0.00

INKLINASAUN BAZE -1.00


P16
KANAL -2.00

ELV. TOP MANHOLE


1+245

1+295

1+345

1+395

1+495

1+505

1+555

1+605

1+655

1+705

1+730

1+753
1+753
ESTASAUN

0.190 25.00
50.00

50.00

50.00

50.00

50.00

50.00

50.00

0.345 50.00

50.00

0.290 50.00

14.00
-0.28 9.00
DISTANSIA
3.03

0.30

0.00
1.08

1.04

1.37

1.32

1.13

1.09
ELV. BAZE KANAL
EZISTENTE

ELV. TOP KANAL FOUN

ELV. BE'E IHA KANAL


2.14

PLANU ELV. BAZE


KANAL FOUN

ELV. INLET EZISTENTE

ELV. INLET FOUN


2.91

2.90

2.83

2.61

2.47
5.24

1.93

1.86

1.85

1.72

1.73
ELV. SUPERFISIE DALAN
EZISTENTE

DIMENSAUN
KANAL FOUN

Aprova husi Dosente Orientador Dezenu husi Estudante Total


Topiku Monografia Naran Dezenu Eskala No. Paj.
Paj.
UNIVERSIDADE NASIONAL TIMOR-LOROSA'E Naran Naran
FAKULDADE ENJENARIA SIENSIA NO ESTUDU NO ANALIZA BA KAZU MAKRO DRENAJEN SEKSAUN LONGITUDINAL
TEKNOLOJIA 1. Eng. Alfredo Ferreira, ST.M.Sc 1. Elizario Pereira V 1 : 200
NE'EBE FO IMPAKTU BA SEGURANSA TRAFIKU NO KANAL DRENAJEN FOUN
DEPARTAMENTU ENJENARIA SIVIL DURABILIDADE ESTRADA STA. 0+000 - STA. 1+095, STA. 1+195 - STA. 1+753 NRE : 2013.02.02.20 H 1 : 2000 138
RUA ABILIO MONTEIRO, DILI (P15-P16) 2. Eng. Sergio M. Freitas, ST.
STA.0+0932 - STA.0+280
STA.0+000 - STA.0+0932
Tipu Kanal sekundariu
Tipu Kanal sekundariu DADUS HIDRAULIKA KANAL
DADUS HIDRAULIKA KANAL w 0.40 seksaun Rektangulu (U-ditch)
seksaun Rektangulu (U-ditch) FOUN (P7-P8)
w 0.40 FOUN (P5-P6) kanal Kanal feixadu (close channel)
kanal Kanal feixadu (close channel)
H 0.92 H 1.34
DADUS SEKSAUN GEOMETRIA KANAL
DADUS SEKSAUN GEOMETRIA KANAL
y 0.52 y 0.94 B (m) H (m) L (m) I (%) n w (m) y (m) F (m²)
r h B (m) H (m) L (m) I (%) n w (m) y (m) F (m²)
1.88 1.34 187.2 0.001 0.013 0.40 0.94 1.77
1.03 0.92 44.0 0.002 0.013 0.40 0.52 0.53 r h
0.83 B-2h h (m) r (m) P (m) R (m) V (m/s) Qhk (m³/s)
B-2h h (m) r (m) P (m) R (m) V (m/s) Qhk (m³/s)
B-2h
1.68 0.10 0.14 3.64 0.49 1.50 2.648
1.03 0.83 0.10 0.14 1.95 0.27 1.50 0.801 1.68
B B-2h
1.88
B

STA. 0+0932 STA.0+0280 - STA.0+299


Pavimentu estrada
Pavimentu estrada
Tipu Kanal sekundariu Kanal sekundariu
DADUS HIDRAULIKA KANAL Tipu
Box culvert
seksaun DADUS HIDRAULIKA KANAL Box culvert
FOUN (P6-P7) w 0.40 seksaun
kanal Kanal feixadu (close channel) FOUN (P8-P9) kanal
w 0.40 Kanal feixadu (close channel)
DADUS SEKSAUN GEOMETRIA KANAL DADUS SEKSAUN GEOMETRIA KANAL
H 0.92
B (m) H (m) L (m) I (%) n w (m) y (m) F (m²) H 1.47 B (m) H (m) L (m) I (%) n w (m) y (m) F (m²)
y 0.52 h
r y 1.07
1.03 0.92 13.6 0.002 0.013 0.40 0.52 0.53 2.14 1.47 18.2 0.001 0.013 0.40 1.07 2.29
B-2h h (m) r (m) P (m) R (m) V (m/s) Qhk (m³/s) r h
B-2h h (m) r (m) P (m) R (m) V (m/s) Qhk (m³/s)
0.83
B-2h 0.83 0.10 0.14 1.95 0.27 1.50 0.801 0.15 0.21 4.10 0.56 1.50 3.432
1.84
1.03
B 1.84
B-2h
2.14
B

STA.0+299 - STA.1+024
STA.0+000 - STA.0+0932

w 0.40
Tipu Kanal sekundariu
Tipu Kanal sekundariu DADUS HIDRAULIKA KANAL
DADUS HIDRAULIKA KANAL seksaun Rektangulu (U-ditch)
w 0.40 Rektangulu (U-ditch)
seksaun FOUN (P9-P14)
FOUN (P4-P7) kanal Kanal feixadu (close channel)
kanalKanal feixadu (close channel) H 1.68
H1.11 y 1.28 DADUS SEKSAUN GEOMETRIA KANAL
DADUS SEKSAUN GEOMETRIA KANAL H (m)
y 0.71 B (m) L (m) I (%) n w (m) y (m) F (m²)
h B (m) H (m) L (m) I (%) n w (m) y (m) F (m²) h
r r 1.68 0.001 0.40 3.30
2.57 725 0.013 1.28
1.41 1.11 93.2 0.001 0.013 0.40 0.71 1.00 P (m)
B-2h h (m) r (m) R (m) V (m/s) Qhk (m³/s)
B-2h h (m) r (m) P (m) R (m) V (m/s) Qhk (m³/s)
1.21 0.15 4.96 1.50 4.949
B-2h 2.27 0.21 0.67
1.21 0.10 0.14 2.71 0.37 1.50 1.498 2.27
1.41 B-2h
B
2.57
B

Aprova husi Dosente Orientador Dezenu husi Estudante Total


Topiku Monografia Naran Dezenu Eskala No. Paj.
Paj.
UNIVERSIDADE NASIONAL TIMOR-LOROSA'E Naran Naran
FAKULDADE ENJENARIA SIENSIA NO ESTUDU NO ANALIZA BA KAZU MAKRO DRENAJEN SEKSAUN TRANSVERSAL
TEKNOLOJIA NE'EBE FO IMPAKTU BA SEGURANSA TRAFIKU NO KANAL DRENAJEN FOUN 1. Eng. Alfredo Ferreira, ST.M.Sc 1. Elizario Pereira
DEPARTAMENTU ENJENARIA SIVIL DURABILIDADE ESTRADA STA. 0+000 - STA. 1+095, STA. 0+000 - STA. 1+024 NRE : 2013.02.02.20 1 : 200 139
RUA ABILIO MONTEIRO, DILI 2. Eng. Sergio M. Freitas, ST.
STA.1+024 - STA.1+039 STA.1+039 - STA.1+080 Moru detensaun

Moru detensaun

Pavimentu estrada Pavimentu estrada
I=2%

Embankment
Embankment

w 0.60
w 0.40

H 1.88
H 1.68
y 1.28 y 1.28
h h
r r

STA.1+080 - STA.1+095
2.27 2.27
B-2h B-2h
2.57 2.57
B B
Moru detensaun

Tipu Kanal sekundariu Tipu Kanal sekundariu


DADUS HIDRAULIKA KANAL Box culvert DADUS HIDRAULIKA KANAL Rektangulu (U-ditch)
seksaun seksaun
FOUN (P14-P15) kanal FOUN (P14-P15) kanal
Kanal feixadu (close channel) Kanal abertu (open channel)
DADUS SEKSAUN GEOMETRIA KANAL DADUS SEKSAUN GEOMETRIA KANAL
B (m) H (m) L (m) I (%) n w (m) y (m) F (m²) B (m) H (m) L (m) I (%) n w (m) y (m) F (m²)
2.57 1.68 725 0.001 0.013 0.40 1.28 3.30 2.57 1.88 725 0.001 0.013 0.60 1.28 3.30 Pavimentu estrada
B-2h h (m) r (m) P (m) R (m) V (m/s) Qhk (m³/s) B-2h h (m) r (m) P (m) R (m) V (m/s) Qhk (m³/s)
2.27 0.15 0.21 4.96 0.67 1.50 4.949 2.27 0.15 0.21 4.96 0.67 1.50 4.949

Embankment

w 0.60

Tipu Kanal sekundariu


DADUS HIDRAULIKA KANAL Box culvert
seksaun
FOUN (P14-P15) H 1.88
kanal Kanal feixadu (close channel)
DADUS SEKSAUN GEOMETRIA KANAL y 1.28
B (m) H (m) L (m) I (%) n w (m) y (m) F (m²)
r h
2.57 1.68 725 0.001 0.013 0.40 1.28 3.30
B-2h h (m) r (m) P (m) R (m) V (m/s) Qhk (m³/s)
2.27 0.15 0.21 4.96 0.67 1.50 4.949 2.27
B-2h
2.57
B

Aprova husi Dosente Orientador Dezenu husi Estudante Total


Topiku Monografia Naran Dezenu Eskala No. Paj.
Paj.
UNIVERSIDADE NASIONAL TIMOR-LOROSA'E Naran Naran
FAKULDADE ENJENARIA SIENSIA NO ESTUDU NO ANALIZA BA KAZU MAKRO DRENAJEN SEKSAUN TRANSVERSAL
TEKNOLOJIA NE'EBE FO IMPAKTU BA SEGURANSA TRAFIKU NO KANAL DRENAJEN FOUN 1. Eng. Alfredo Ferreira, ST.M.Sc 1. Elizario Pereira
DEPARTAMENTU ENJENARIA SIVIL DURABILIDADE ESTRADA STA. 0+000 - STA. 1+095, STA. 1+024 - STA. 1+095 NRE : 2013.02.02.20 1 : 200 140
RUA ABILIO MONTEIRO, DILI 2. Eng. Sergio M. Freitas, ST.

Você também pode gostar