Você está na página 1de 37

UNIVERSIDADE NASIONAL TIMOR LOROSA’E

FACULDADE MEDICINA E  CIÊNCIAS DE SAÚDE


DEPARTAMENTO ESCOLA SUPERIOR TECNOLOGIA DA SAÚDE
CURSO DE FARMACIA

APRESENTAÇÃO DO GRUPO V

SISTEMA REPRODUTOR HUMANO


MASCULINO E FEMENINO
(Anatomia,fisologia e patologia.)
ELABORADU HUSI;
1. Egia Clara da costa E. De J. Fernandes
2. Fatima Pereira Martins
3. Irene Amaral
4. Juvita Guterres Martins
5.Livania Costa De Jesus
6. Nelia Celeste
7.Maria Jose De Deus
8. Basilio F. De C Marques
9. Salvador Vicente Goncalves
SUBTEMA;

SISTEMA REPRODUTOR
MASCULINO E FEMENINO
(Anatomia,fisologia e patologia.)

 Sistema Reprodutor Masculino

 2 Exemplos Doencas afetam iha Sistema reprodutor Masculino

 Sistema Reproduto Femenino

 2 Exemplos Doencas afetam iha Sistema reprodutor femenino.


SISTEMA REPRODUTOR
MASCULINO
Sistema Reprodutor Masculino

Sistema reprodutor masculino forma husi orgaun rua mak hanesan:


Orgãos externo ( orgaun liur):
Penis
Saco escrotal

 Orgãos Internos ( orgaun iha laran):


Testiculos
Epididimo
Canal deferente
Vasicula seminal
Glândula bulbouretral
Próstata
Uretra
Penis
Nu’udar orgaun seksual husi individuo ho
seksu maskulinu,iha ser humanu nia forma
silindriku.

Escroto
Nu’udar Bolsa musculo cutanea ida ne’ebe
falun testiculos no epidimio
Testiculo

Mak orgaun importante husi Sistema reprodusaun


mane nian ne’ebe lokaliza iha escroton no nia mak
responsavel atu produz espermatozoide no
testosterona.

Epididimo
Nia lokaliza iha superfisie posterior tecido nian no
nia hanesan fatin ida hodi rai esperma.
Canais deferente

Mak tubu ne’ebe ho funsaun atu transporta esperma


maduru ba iha Uretra

Vasicula Seminal

Nia forma husi bolsas kiik rua ne’ebe localiza iha kabun
nia kotuk nia funsaun atu produz Liquido no protégé
espermatozoide no mos ajuda movientu ba iha uretra.
Prostata
Mak glândula unika ida husi sistema reprodutor maskulinu ne’ebe
iha parte inferior kabun nian atraves husi uretra ho funsaun atu
fornese fluido adicional/ cairan ba prosesu ejakulasaun no jaga
espermatozoide atu nune’e nafatin saudavel

Uretra
Canal / saluran ne’ebe lori Urina ou esperma sai ba liur
Dois (2) Exemplos Doencas afetam iha Sistema reprodutor femenino
a. kankru prostata

 Kanker prostata iha mane hanesan selula ida


neebe mak perigoso tebes iha glandula prostata
nian nebe mak moris no deselvolve iha neba.
Sintomas e sinais
 Soe be kiik beibeik, dalabarak iha tempu kalan .

 Demora tempo barak urina foin bele sai.

 Sente ki bainhira soe be kiik.

 Bexiga senta nakinu hela deit bainhira soe be kiik.

 Soe be kiik hla deit.

 Isin tun.
Kauza

Kanker prostata nee nia primeiro seidauk bele deskobre.Maibe faktor


husi familia nebe mak hetan moras kanker prostata ou genetika
mutacoes

Mane nebe ho tinan 50 ba leten.


Diagnostiku
 Opera prostata

 Radioterapi ou terapi ba radiasaun

 terapi hormaona.

 Kemoterapi.

 Krioterapi.

 Koko ran.ou kokp PSA (prostate specifik antigen)


b. Epididimitis

 Epididimitis mak hanesan moras ida ne’ebe


akontese iha epididimo husi sistema
reprodutor masculino nian.
 Epididimo nee mak fatin/dalan nian ne’ebe
iha parte kotuk husi testikulo ne’ebe lori
esperma husi testikulo ba uretra.
 No Epididimitis ne’e nia kauza husi Bakteria.
 Epididimitis nia ne’e baibain causa husi bakteria no halo
infeksaun no bele mos husi sex(ema sira neebe halo
relasaun sexsual no bele hadaet). No quando testiculo
mak infeksaun hotu entaun ne’e ita hanaran Epididymo-
orchts

 No moras Epididimitis ne’e baibain kona liu ba mane,


no mane sira ne’ebe hetan moras ne’e sira ne’ebe ho tina
14-35. Mane ne’ebe baibain halo relasaun sexsual hela
deit ho ema ne’ebe la hanesan(halo relasaun arbiru)
relasaun sexsual la normal nee mak nia hetan moras
epidimititis husi bakteria no halo infeksaun no relasaun
sexsual bele hadaet.
Sintoma no Sinais

 Senti epididimo kii no kabuar kik mosu


 Isin manas
 Testikulo mean
 Testikulo manas
 kuando mii sai senti kii no moras
 Ben sai husi penis
 Senti testikulo kii
 kuando halo relasaun sexsual senti moras
 Senti kabun kidun moras(la dun stabel ou la dun diak iha kabun kidun)
TRATAMENTU NO PREVENSAUN

Epididimitis ne’e nia ita bele halo terapeutica, no terapeutica nee ba iha
epedidimitis nee liu husi fo antibiotik ne’ebe adekuadu.

No antibiotiku ne’ebe fo mak hanesan Levofloxacin no Ceftriaxon.

Prevensaun ba iha epedidimitis tenki hadok aan husi relasaun sexsual


arbiru.No inportante tenki kuidadu ita nia orgaun reprodutor sira ho mos.
SISTEMA REPRODUTOR
FEMENINO
Sistema Reprodutor Femenino
Sistema Reprodutor Femenino forma husi orgaun rua hanesan:

 Orgao externos (liur)


 Monte venus ou Pubico
 Clitoris
 Meato Uretral
 Pequenos Labios
 Grandes Labios
 Vestibulo
 Himen
Orgaun Internos (laran)
 Ovarios
 Tubas Uterinas
 Colo Uterino/Utero
 Vagina
Órgaun internos. Ovários:

Nu’udar glandulas husi Sistema reprodutor


femenino ne’ebe produz celulas reprodutivas
no resposavel ba sintese hormonas sexuais.
Órgauns internos. Tubas uterinas :

 Hanesan diresaun lokal ida


ne’ebe ovulo husi ovario ba
utero wainhira halao
ovulasaun no hanesan lokal ba
selula sperma hasoru ovulo no
halo fekundasaun.
Órgãos internos. Útero:

Útero mak fatin ida ne’ebe simu ovulos


ne’ebe mak fertilizado no sei transforma
ba fetu(janin) no tahan nia durante halo
dezenvolvimentu.
Órgãos internos,Vagina:
Nu’udar orgaun sexual femenino ne’ebe recebe penis wainhira halo relasaun.
Permite ba fluxu menstrual atu sai no mos wainhira partu.
Vagina nia cada lado interna kontem glandulas:

 Glandula de Bartholin

 Glandula de Skene
As duas glândulas mamárias :

Forma husi:
 tecido epitelial glandular

 tecido conjuntivo e

 tecido adiposo
Dois(2) Exemplos Doencas afetam iha Sistema reprodutor Masculino
a. Mioma

Mioma ou bele hanaran mos “fibrose uterine” moras ida


ne’e akontese ba feto sira iha idade fertile.

Mioma ne’e moras ida ne’ebe akontesimentu tumor iha


benigno(orgaun Sistema reprodutor femenino).
Oinsa mak bele akontese mioma?

 Moras mioma hanesan moras ida ne’ebe akonstese


genetikamente husi gerasaun ba gerasaun.ne’ebe mak nia
historia lolos ita ita lahatene lolos.

 Fator seluk mak hanesan obesidade(bokur la normal), no


nuliparidade.(ema ne’ebe mak la iha oan/la hetan oan.)

 hormona estrogenio mak fator intimu husi moras refere,iha


ne’ebe akontese insedensia bo’ot, iha momentu períodu
máximu reprodutividade feminina nian , até menopausa.
Geralmente, miomas uterinos akontse ba feto entre 45 e
55 anos de idade, maibe bele mos ba iha idade 35 anos.
Sintomas

 Iha kazu feto balun la apresenta sintomas ho lolos huai moras


refere,maibe depende ba nia tamanho,kuantidade husi
mioma,no lokalizasaun;iha posibilidade bele apresenta sintomas
hanesan tuir mai ne’e;

a. Ran iha uterino anormal/la normal

b. Presaun/senti moras iha bexiga

c. Moras iha kabun beibeik.

d. Kotuk laran senti moras hela deit.

e. Difilukdade atu isin rua, no senti moras bebeik


iha kotuk laran
Oinsa nia tratamentu?

 Tratamentu bele liu husi aimoruk ou halo sirugiku(operasaun). 

 Tratamentu liu husi medikamentu bele liu husi ujuliu husi via
oral(hemu) ou injetaveis,(sona) ezemplu medikamentu balun
hanesan:

-anti-inflamatórios não hormonais,

-progestágenos,

- Drogas inibidoras de hormônios, nst.


Oinsa atu prevene ou minimiza impaktu husi miomas uterinos

• Reduz alimentus sira ne’ebe riku ho carbohidratro: tuir peskizadores cabohidratos hanesan(paun,masin
midar, no alimentus sira ne’ebe maka kontem trigu)bele kauza aumenta glikose iha ran.ida ne’e ble aumenta liu
tan nivel sagueneo estradiol,(nu’udar tipo husi estrogeniu ne’ebe bele estimila dezenvolvimentu husi mioma ne
rasik.)

• Hemu bebeik susuben. Susuben no laticínios sira seluk bele diminui risku husi mioma.

• Han vegetais sira.  Prosesu husi ingestaun husi porsaun hortalisas (modo tahan) bele reduz 50% hudsi risku
mioma, exemplu modo tahan hanesan: brocoli,bayam, Couve.

• Evita consumu cerveja. Bele risku weainhira konsumu dumais serveja kada loron.

• Ikus liu, mantein nafatin alimentasaun ne’ebe mak ekilibrada.


b. Vaginose Bacteriana

 Vagionese Bacteriana ne’e hanesan infeksaun iha orgaun reprodutor


feto nian,kauza husi bakteria sira prinsipalmente husi Gardnerella
Vaginalis.

 Vagionese ne’e rasik kauza komum liu husi corrimento genital e a


segunda causa de candidíase.husi infeksaun referekauza tan ba
provoka bakteria refere bele dezenvolve

 Atualmente, Vaginose Baceteriana ne’e consideradu hanesan


dezenvolvimentu husi bakteria sira seluk hanesnan  Gardnella
Vaginallis, Peptoestreptococcus e Micoplasma hominis.
SINTOMAS NO SINAIS

 Vaginose Bacteriana la apresenta reasaun inflamasaun,maibe nia so

apresenta sintomas balun hanesan tuir mai ne’e:

– Apresenta kor mutin abuabu(branco–acinzentado)iha

orgaun reprodutor parte exterior.

– Is Dois (Odor fétido)

-Senti katar no moras.

- kuandu la iha tratamentu lalis bele kauza ba problema seriu

liu tan hanesan:endometrites e salpingites(inflamação das

trompas).
PREVENÇÃO

 Labele utiliza semprotaan be’e ba iha/tama ba iha vagina laran.

 Konsistensia nafatin hodi hamos/limpeza, orgaun genital

 Labele halo relasaun seksual,aribiru.


TRATAMENTOS E CUIDADOS

 Tratamentu ba iha vagionese baketeriana bele liu husi atibiotiku husi


via oral,topikal no via vaginal.

 Antibitiku balun bele ajuda halo tratamentu mak:

a. Metronidazole

b. Clindamycin.

 La permite atu konsumu alcool durante iha proceso taratamentu nia


laran,ho razaun bele akontese efeito adversariu liu husi reasaun
quimiku sira.
Referencia
 https://www.ism.net.br/saude/o-que-e-o-mioma-uterino-e-quando-devo-me-preocupar
 https://www.gineco.com.br/saude-feminina/doencas-femininas/vaginose-bacteriana/
 https://www.alodokter.com/vaginosis-bakterialis
Obrigadu
Obrigado
Thank you
Gracias
Terima Kasih
Xièxiè
Arigatō
Gomawo
Algumas
Duvidas…???

Você também pode gostar