Escolar Documentos
Profissional Documentos
Cultura Documentos
Orsamentu Estadu mak sai hanesan instrumentu fundamental husi Governu sira nian,
hodi halo intervensaun ekonomika iha ita nia rai atu hadia bem-estar povu nian. Ne’e
duni mak, hakarak ka lakohi Orsamentu Estadu tenke planeia ho kuidadu, rigor,
nian.
Ita hotu hatene, husi 2007 to’o 2017, Estadu liu hosi Governu sira gasta ona osan liu
$10 bilioens, maibe Sr. Primeiro Ministro, hanesan ita bot rasik rekonhese no hatete
sai ona iha itabot nia diskursu sira enkuantu sei Presidente da Republica, katak apezar
de halo ona despeza barak liu husi orsamentu estadu, ESTADU NASAUN ladun hetan
melhoria ne’ebe signifikativu, ita nia economia sei nafatin la sustentável no inkluzivu
ba Timor oan sira, no diversifikasaun ekonomika la lao, Nune’e mak ita nia economia
Situasaun ida ne’e akontese tanba Politika Makroekonomika la los, no tanba falhansu
iha politika orsamental hosi governu sira uluk durante tinan 10 nia laran, ne’ebe:
ekonomiku saudável, no garante bem estar ba populasaun sira iha área rural;
fb.me/FRETILINPN Página 1 de 6
n la halo tuir objetivus distribuisaun ekuitativa rikusoin atu hamenus kiak;
ka gasta arbiru deit, desperdisiu iha administrasaun publika, mal gestaun iha finanças
publikas;
n No tanba la iha gestão ida racional ba ita nia reiseitas hosi mina-rai ne’ebe bele
Agora, OGE 2018 ida ne’e sei mai nafatin ka aprofunda deit politika orsamental ou
fiscal sira durante tinan 10 ba kotuk nian ne’ebe falha tiha ona.
ezekuta ne’ebe praticamente hela deit fulan 2 se ita sura ho prazu ba promulgasaun
lei nian, no pratika normal ezekusaun ne’e, lolos to’o deit 15 de Novembro.
Oin sa Governu ida ne’e bele ezekuta kuaze $700 milhoes iha fulan 2 ka 3 nia laran?
Karik ezekusaun 90 %, significa kada fulan tenke gasta mais de $200 milhoes, ke ida
akizisaun, no sst. Katak, mesmu atu halo pagamento ba divida ruma mos, presiza
tempu atu halo verifikasaun ba nia rekizitus no legalidade despesas. Tanba tenke
halo verifikasaun didiak uluk, a nao ser ke atu selu taka matan deit hodi fahe osan ba
Ho ita nia situasaun makina estadu no kapasidade rekursus humanos atu ezekuta
planu sira hanesan dadaun ne’e, ita bele fiar katak kualidade ezekusaun sei laiha ke
no fim aumenta tan nível depresiasaun. Significa tau osan barbarak, depois gasta
narnaran latuir objetivu sira, no sei la lori resultado ne’ebe diak ba ekonomi
OGE2018 sei nafatin orientadu ho politika “Front Loading” hosi Governo sira
anterior nian, hodi tau osan barbarak atu investe iha infraestrutura hodi estimula
fb.me/FRETILINPN Página 2 de 6
despesas governamentais no longo prazo, o que permitira eliminar gradualmente os
Enkuanto osan ba áreas sira seluk hanesan Edukasaun, saúde no Agrikultura, tolu
ne’e tau hamutuk mais ou menos 10% deit, ne’e uitoan tebes kompara ho
Politika ida ne’e hatudu kontradisaun bot ida ho Politika Makro ekonomika ne’ebe
defini kedas ona iha Programa VIII Governo Konstitusional nian, no sai nudar baze ba
inkluzividade?
Tanba, Inkluzividade iha natureza kresimentu PIB nao-petrolifero, significa atu hetan
kresimentu inklusivu, entaun ita tenke halo investimento maka’as mos: (i) iha seitor
sira ne’ebe ita nia maioria populasaun moris ba (hanesan: agricultura, industria
kazeira, baniben, peska artesanal nsst); (ii) iha área rural ne’ebe maioria populasaun
kiak moris ba, no; (iii) tenke mantein presu asesivel ba ema hotu.
Se laos hanesan ne’e, mak inkluzividade hanesan buat mamuk, la iha sentidu, no sei
la lori ita sai hosi situasaun hanesan dadaun ne’e, no ikus halo bot liu tan
desigualdade entre rejiaun sira no entre família sira iha fatin sidade no área rural
Wainhira hatan ba pergunta deputadu sira nian tanba sa tau osan uitoan deit ba
ne’e atu selu divida no obrigasoens kontratuais, sustenta makina estadu, ita bot mos
promete atu tau atensaun bot liu ba área sira ne’e iha OGE 2019.
fb.me/FRETILINPN Página 3 de 6
Entaun Klaru ona katak, OGE2018 ida ne’e orçamento atu selu tusan ka divida oioin
Se ita intende Estadu hanesan continuidade ida, los duni VIII Governo ida ne’e tenke
Certamente tanba ida ne’e duni maka, VII Governo iha tinan kotuk apresenta
Orsamentu Retifikativu 2017 nian atu selu tusan hotu-hotu estadu nian hosi IV, V no
VI Governo sira, maibe tanba ita nia vizaun fraksionista no la komprende saída mak
estadu ne’e, orsamentu retifikativu hetan blokeiu iha Parlamentu ida ne’e duni.
Hosi ne’eba kedas, ate mesmu antes, seitor privadu (liu-liu companhia empreteiru
sira) sofre ona konsekuensias tanba la hetan pagamento ba obra sira ne’ebe sira
konklui ona. Agora, tanba situasaun ida ne’e, ita balu komesa hatudu liman ba malu
hodi temi “krize inventadu”, la hatene se mak inventa krize no inventa oin sa. Dala
ruma ema sira be koalia ne’e, kala sira toman ona inventa krize, maibe “lempar batu
sembunyi tangan”, tuda tiha fatuk subar liman ba kotuk, hafoin hakilar buka kambing
Dividas, ou melhor Dividas nao-financeiras, ne’e kestaun ida seriu tebes, tanba laos
deit hatodan orsamentu estadu, maibe kebra ita nia gestão finanças publikas iha
no haburas korrupsaun. Tanba ne’e, Governo tenke resolve problema divida, resolve
Iha 2016 iha debate orsamentu 2017 nian VI Governu Konstitusional liu hosi PM no
likidasaun total ba dividas nao financeiras ne’ebe iha tempo neba atinji kuaze $300
milhoes, ne’be resulta hosi projetus emergencia 2013, projetus eletricidade sem
kontratus, no dividas oioin tanba mal gestaun iha finanças publikas (halo projetu no
fb.me/FRETILINPN Página 4 de 6
PN ne’e rasik iha inisiu 2017 forma tiha komisaun ida hanaran Komisaun Eventual ba
Akompanhamentu Likidasaun divida nao Finanseira. Maibe to’o agora laiha tan
informasaun hosi VI Governo konaba likidasaun ne’e halo ona to’o ne’ebe no halo
oin sa, no Komisaun ne’e rasik la apresenta buat ida mai iha Plenario PN nian to’o III
Legislatura ramata. Relatorio no arkivu dokumentu sira komisaun ida ne’e nian mak
sei trankadu hela iha Gabinete Presidente Parlamento nian neba! Karik sei hein
insidensia parlamentar ka konsensus ruma atu trata asuntu sensível ida ne’e.
Maibe saída akontese mak VI Governo liu hosi KAFI aprova 140 e tal projetus iha
fulan Julho 2017 ho valor $350 e tal milhoes, iha vésperas eleisaun legislativa 22 de
Julho 2017, maske laiha orsamentu previstu iha OGE 2017. Hosi montante ida ne’e,
$13 milhoes e tal mak inklui ona iha OGE 2018 atu halo pagamento, enkuantu $280
milhoes e tal maka previstu atu tau iha OGE2019 nian. Ne’ebe, Sr Primeiro Ministro,
oin sa mak bele tau osan barak ba Agrikultura, saúde no edukasaun iha OGE 2019,
hanesan itabot promete ona, enkuantu tusan bot infraestrutura nian ne’ebe ejizi mos
Ho lia fuan badak nune’e, Governante sira halo tusan hela deit, halo tiha tusan mak
tau osan iha OGE atu hetan pagamentu, tusan ida uluk seidauk likida hotu, halo tan
tusan foun. Ne’e hanesan mau habito “Gali lubang, tutup lubang” ne’ebe existe
durante tinan barak nia laran iha ita nia gestaun finanças publikas.
Hakarak hatete katak, Politika orsamental ka fiscal hosi hosi OGE sira anterior nian
ne’ebe sai mos baze OGE 2018, ne’e prova ona la adekuadu duni atu halo
Iha diskursu aprezentasaun Programa Governo fulan ida liu ba, iha parte ikus diskursu
“O meu Governo assume ser orientado para as “Mudancas”, pois quando algo
funciona bem, deve continuar em frente, mas se algo funcionar mal deve ser
fb.me/FRETILINPN Página 5 de 6
Todos aqueles que recebem, usufruem ou utilizam dinheiros, bens ou equipamentos
devem ser responsabilizados, para que a despesa seja sensata, para que exista um
espírito de poupança, para que haja transparência nos gastos e para que se
Sr. Primeiro Ministro, urgente duni atu halo mudança ba politika orsamental, no
hadia mal gestaun iha Financas Publikas. Hosi diskursu sira no forma de koalia
wainhira hatan ba preokupasoes sira ne’e, ami hare Itabot iha duni vontade, ate bele
dehan determinadu atu halo mudança. Ne’e dezafiu bot ida ba itabot, maske presiza
energia politika no ezersisiu politiku bot tebes, maibe bele sura ho Bankada FRETILIN
nia apoiu ba atu halo mudansa sira iha area ne’e! Tudik ho Keju iha itabot nia liman!!!
Obrigado!!!
fb.me/FRETILINPN Página 6 de 6