Você está na página 1de 19

Surat Tahan Halibur

Dadus

Prosesu PAK/CAP iha


Komunidade
(Uza instrumentu partisipatoriu PAK/CAP)

DWASH

1
1. Surat tahan Halibur Dadus: Mapa Sosial & Transect Walk

Naran lokalidade: Data:

Naran husi ema ne’ebe foti Numeru total husi


apontamentu: partisipantes:
Naran fasilitador: Numeru manesira:
Metodu ne’ebe uza: Mapa Rekursu/Transect Numeru feto sira:
Walk
Saida mak diak?

Saida mak difisil?

Informasaun Adisional ka buat especial ruma ita boot nota ka hakarak atu aprezenta:

Workshop PAK/CAP iha ____________, Data: ____________


Naran husi ema ne’ebe foti apontamentu _________ _________________

Rezultadu: Resposta ne’ebe fo ba perguntas xave:


Saida mak populasaun husi Aldeia ne’e?

Hetan uma-kain hira iha Aldeia ne’e? Uma-kain hira mak xefia husi feto?

Uma-kain hira mak iha labarik tinan 5 ba kraik?

Uma-kain hira mak ho latrina?

Uma-kain hira mak la iha latrina?

Feto sira ba sintina no haris iha ne’ebe?

Uma-kain hirak ne’e iha ne’ebe (marka iha mapa) no sira nia distansia besik ba malu entre uma-
kain sira?

Karik ema ruma iha dezabilidade permanente, hanesan uza kadeira roda ka impedimentu lao-ain?

2
Sira hela/moris iha ne’ebe?

Iha sistema bee hira iha komunidade?

Saida mak rekursu xave disponivel iha area ne’e?

1. Rekursu ema – abilidade, esperiensia, konesimentu


2. Material lokal – ai lokal, asesu ba rai-henek mota, fasilidade halo bloku nst

Rekursu saida mak barak tebes? Rekursu saida mak raru/ladun iha?

Fonte bee hira mak iha komunidade ne’e?

Saida mak fonte diferente husi bee, sira nia estadu no uza husi populasaun lokal? Uza tabela ida
hodi arkiva no aprezenta dadus.

Nain Kondisaun Kuantidade Asesibilidade Distansia Uza


Fonte (maran/ (tempu (estrada?) husi husi
bee sulin) & udan/bailoron) komunidade ema
naran Kualidade (besik). lokal
saida

Ema ba kuru bee iha ne’ebe?

Se mak ba kuru bee?

Karik feto sira iha asesu ba rekursu bee?

Ita boot uza bee hodi halo saida? (tein, haris, hemu, fase, animal no/ka agrikultura?)

Ita boot HAKARAK uza bee hodi halo saida?

Karik ema kiak husi seksaun ruma husi populasaun la iha asesu ba fonte bee partikular
ruma?

Iha bee catchments hira no nia kondisaun oinsa?

Saida mak fasilidade drainejen iha Aldeia ida ne’e?

Fasilidade infraestrutura said amak disponivel iha bairru?

Instituisaun saida deit mak existi iha bairru ne’e?

3
Karik iha tipu konflitu ruma iha bairru (Sosial, fahe rekursu…) ?

Atividade dezenvolvimentu saida mak ita boot halo nu’udar komunidade boot ida? Iha ne’ebe?

Rekursu ida ne’ebe mak ita boot sira iha problema?

Saida tan mak ita boot observa ka nota?

Oinsa ita boot avalia situasaun WASH, ita boot nia deskobrimentu saida:

Infraestrutura bee:

Saneamentu & Ijiene:

JRN:

Haburas Kapasidade/Rekursu:

Favor, labele haluha atu aneksa Kopia ida husi Mapa Rekursu!!

4
2. Surat Tahan Halibur Dadus: Diagrama Venn

Naran lokalidade: Data:

Naran husi ema ne’ebe foti Numeru total husi


apontamentu: partisipantes:
Naran fasilitador: Numeru manesira:
Metodu ne’ebe uza: Diagrama Numeru feto sira:
Venn
Saida mak diak?

Saida mak difisil?

Informasaun Adisional ka buat especial ruma ita boot nota ka hakarak atu aprezenta:

Workshop PAK/CAP iha ____________, Data: ____________


Naran husi ema ne’ebe foti apontamentu _________ _________________

Rezultadu: Resposta ba perguntas xave:


1. Organizasaun/instituisaun/grupu/individu ne’ebe mak servisu iha ka ho komunidade?
2. Instituisaun/grupu ida ne’ebe mak bairru konsidera nu’udar importante liu tebes?

Lista husi instituisaun sira hotu haktuir ninia importansia: (ida ne’ebe importante liu tebes
alista primeiru)
Naran organizasaun: Tipu Organizasaun: Atividade Maior sira
1.
2.
3.
4.
5.
6.
7.

5
8.
9.
10.
11.

3. Iha maneira ida ne’ebe make ma benefisia husi organizasaun ne’ebe importante liu tebes?
Esplika keta-ketak ba organizasaun ne’ebe importante liu tebes:

4. Grupu ida ne’ebe mak hatan ba kestaun bee, saneamentu no ijiene? Esplika iha maneira
ne’ebe mak diferensia ne’ebe organizasaun sira iha.

5. Organizasaun hirak ne’ebe mak servisu hamutuk?

6. Grupu hirak ne’ebe mak intende ba feto ka mane sira deit? Organizasaun ne’ebe mak
fornese deit servisu ba mane ka feto sira?

 Mane deit:
 Feto deit:

7. Grupu particular ida ne’ebe ka tipu ema ne’ebe mak esklui husi grupu ka organizasaun
ruma ka husi sira nia servisu? (kiak, grupu desvantajen, relijiaun, grupu etniku sira...)

8. Oinsa ita boot avalia situasaun WASH, saida mak ita boot nia deskobrimentu kona ba
ORGANIZASAUN/INSTITUISAUN/EMA INFLUENSIAL nakait ba:

 Infraestrutura bee
 Saneamentu no Ijiene
 JRN
 Haburas Kapasidade

Favor, labele haluha atu aneksa Kopia ida husi Diagrama Venn!!!

6
3. Surat Tahan Halibur Dadus: Analiza Jeneru

Naran lokalidade: Data:

Naran husi ema ne’ebe Numeru total husi


foti apontamentu: partisipante:
Naran fasilitador: Numeru mane:
Metodu ne’ebe uza: Numeru feto:
Saida mak diak?

Saida mak difisil?

Informasaun adisional ka buat espesila ruma ne’ebe ita boot nota ka hakarak atu aprezenta:

Workshop PAK/CAP iha ____________, Data: ____________


Naran husi ema ne’ebe foti apontamentu _________ _________________

Rezultadu: Resposta ne’ebe fo ba perguntas xave:


Rekursu saida mak feto sira uza?

Rekursu saida mak mane sira uza?

Rekursu saida mak feto no mane sira uza?

7
Se mak kontrola utilizasaun husi rekursu hirak ne’e? Tansa?

Se mak foti desizaun kona ba oinsa uza rekursu hirak ne’e?

Saida tan mak ita boot nota ka haree ne’ebe ita boot hanoin importante?

Oinsa ita boot avalia situasaun WASH, saida mak ita boot nia deskobrimentu kona ba FETO SIRA
nakait ba:

 Infraestrutura bee
 Saneamentu no Ijiene
 JRN
 Haburas Kapasidade

Favor, labele haluha atu aneksa Kopia ida husi figura Kartaun Rekursu ba feto no mane
atu uza no kontrola no instrumentu jeneru seluk ne’ene nakait ba malu!!

8
4. Surat Tahan Halibur Dadus: Kalendariu Temporal

Naran lokalidade: Data:

Naran husi ema Numeru total husi


ne’ebe foti partisipantes:
apontamentu:
Naran fasilitador: Numeru mane:
Metodu ne’ebe uza: Kalendariu Temporal Numeru feto:
Saida mak diak?

Saida mak difisil?

Informasaun adisional ka buat especial ruma ne’ebe ita boot nota ka hakarak atu aprezenta:

Workshop PAK/CAP iha ____________, Data: ____________


Naran husi ema ne’ebe foti apontamentu ____________ _________________

Rezultadu: Resposta ba perguntas xave:


Fulan saida mak ema lokal okupadu tebes?

Oinsa rendimentu nia variedade iha tinan ida ba mane no feto sira?

Oinsa gastus nia variedade iha tinan ida ba mane no feto sira?

9
Oinsa udan monu-rai nia variedade iha tinan ida?

Oinsa disponibilidade bee ba konsumsaun umanu nia variedade iha tinan ida?

Oinsa moras nia variedade iha tinan ida?

Oinsa disponibilidade kreditu nia variedade iha tinan ida?

Bainhira mak iha feriadu no iha loron hira iha fulan saida? Bai-bain ema halo saida durante loron
feriadu hirak ne’e? Karik iha atividade sira iha ne’ebe la permiti ema atu halo durante loron hirak
ne’e? Ida ne’ebe los no tansa?

Saida mak kna’ar bee nina ne’ebe mane no feto sira halo no oinsa kn’ar hirak ne’e nia variedade iha
tina ida?

Tempu ida ne’ebe mak apropriadu liu tebes ba atividade adisional ba mane no feto sira? Problema
tempu ida ne’ebe mak existi no ba razaun ida ne’ebe los?

Karik iha buat ruma seluk ne’ebe diskute tiha ona ka ne’ebe ida ne’ebe ida ne’ebe ita boot nota ka
observa?

10
Oinsa ita boot avalia situasaun ida ne’e, ita boot nia konkluzaun saida:

Favor, labele haluha atu aneksa Kopia ida husi Kalendariu Temporal!!

11
5. Surat Tahan Dokumentasaun: Workshop Komunitaria

Naran lokalidade: Data:


Naran husi ema ne’ebe foti Numeru total husi
apontamentu: partisipantes:
Naran fasilitador: Numeru mane:
Metodu ne’ebe uza: Aprezentasaun, Numeru feto:
Diskusaun Grupu
Saida mak diak?

Saida mak difisil?

Informasaun adisional ka buat especial ruma ne’ebe mak ita boot nota ka hakarak atu aprezenta:

Workshop PAK/CAP iha ____________, Data: ____________


Naran husi ema ne’ebe foti apontamentu ____________ _________________

Rezultadu: Resposta ba perguntas xave:


Lider Komunitaria:

Komentariu kona ba deskobrimentu maior no konkluzaun husi prosesu partisipatoriu PAK/CAP

Asaun saida mak Lider Komunitaria bele halo hodi hatan ba problema balun ne’ebe identiifka iha
limitasaun husi baze rekursu lokal (umanu, finanseiru, natural, sosial, institusional, nst.)

Subliña kbiit iha komunidade:

12
Hatan ba frakeza sira iha komunidade:

Maximiza utilizasaun husi oportunidade sira ba dezenvolvimentu ne’ebe oferese laso husi
komunidade:

Reduz ameasas ba dezenvolvimentu laos husi komunidade:

Mane adultu:

Komentariu kona ba deskobrimentu maoir no konkluzaun husi prosesu partisipatoriu PAK/CAP

Asaun saida mak mane adultu foti hodi hatan ba problema ruma ne’ebe identifika iha limitasaun
husi baze rekursu lokal (umanu, finanseiru, natural, sosial, institusional, nst.)

Subliña kbiit iha komunidade:

Hatan ba frakeza sira iha komunidade:

Maximiza utilizasaun husi oportunidade sira ba dezenvolvimentu ne’ebe oferese laos husi
komunidade:

Reduz ameasa dezenvolvimentu laos husi komunidade:

13
Feto adultu:

Komentariu kona ba deskobrimentu maoir no konkluzaun husi prosesu partisipatoriu PAK/CAP

Asaun saida mak feto adultu foti hodi hatan ba problema ruma ne’ebe identifika iha limitasaun
husi baze rekursu lokal (umanu, finanseiru, natural, sosial, institusional, nst.)

Sublina kbiit iha komunidade:

Hatan ba frakeza sira iha komunidade:

Maximiza utilizasaun husi oportunidade sira ba dezenvolvimentu ne’ebe oferese laos husi
komunidade:

Reduz ameasa dezenvolvimentu laos husi komunidade:

Foin-sae

Komentariu kona ba deskobrimentu maoir no konkluzaun husi prosesu partisipatoriu PAK/CAP

Asaun saida mak foin-sae sira foti hodi hatan ba problema ruma ne’ebe identifika iha limitasaun
husi baze rekursu lokal (umanu, finanseiru, natural, sosial, institusional, nst.)

Sublina kbiit iha komunidade:

14
Hatan ba frakeza sira iha komunidade:

Maximiza utilizasaun husi oportunidade sira ba dezenvolvimentu ne’ebe oferese laos husi
komunidade:

Reduz ameasa dezenvolvimentu laos husi komunidade:

Pesoal de Apoiu Komunitaria:

Komentariu kona ba deskobrimentu maoir no konkluzaun husi prosesu partisipatoriu PAK/CAP

Asaun saida mak pesoal de apoiu komunitaria foti hodi hatan ba problema ruma ne’ebe identifika
iha limitasaun husi baze rekursu lokal (umanu, finanseiru, natural, sosial, institusional, nst.)

Sublina kbiit iha komunidade:

Hatan ba frakeza sira iha komunidade:

Maximiza utilizasaun husi oportunidade sira ba dezenvolvimentu ne’ebe oferese laos husi
komunidade:

Reduz ameasa dezenvolvimentu laos husi komunidade:

15
Saida tan mak ita boot nota ka observa?

Oinsa ita boot avalia situasaun WASH ida ne’e, saida mak ita boot nia deskobrimentu nakait ba rekursu
umanu:

 Infraestrutura bee
 Saneamentu/Ijiene
 JRN
 Haburas Kapasidade

16
6. Surat Tahan Halibur Dadus Diskusaun Foku Grupu (FGD)

Naran lokalidade: Data:


Naran husi ema ne’ebe foti Numeru total husi
apontamentu: partisipantes:
Naran fasilitador: Numeru mane:
Metodu ne’ebe uza: Entrevista Semi-estrutura Numeru feto:
Grupu, Diskusaun Foku Grupu
Saida mak diak?

Saida mak difisil?

Informasaun adisional ka buat especial ruma ne’ebe ita boot nota ka hakarak atu aprezenta:

Workshop PAK/CAP iha ____________, Data: ____________


Naran husi ema ne’ebe foti apontamentu ____________ _________________

Problema Valor Se mak afetadu


Bee Moos
1.

2.

3.

Saneamentu/Ijiene
4.

17
5.

6.

JRN
7.

8.

9.

Problema Kauza Opsaun


1

18
10

Oinsa ita boot avalia situasaun WASH ida ne’e, saida mak kestaun maior nakait ba:

 Infraestrutura bee
 Saneamentu/Ijiene
 JRN
 Haburas Kapasidade

Favor, labele haluha atu aneksa Kopia ida husi Rezultadu Diskusaun Foku Grupu

19

Você também pode gostar