Escolar Documentos
Profissional Documentos
Cultura Documentos
Dadus
DWASH
1
1. Surat tahan Halibur Dadus: Mapa Sosial & Transect Walk
Informasaun Adisional ka buat especial ruma ita boot nota ka hakarak atu aprezenta:
Hetan uma-kain hira iha Aldeia ne’e? Uma-kain hira mak xefia husi feto?
Uma-kain hirak ne’e iha ne’ebe (marka iha mapa) no sira nia distansia besik ba malu entre uma-
kain sira?
Karik ema ruma iha dezabilidade permanente, hanesan uza kadeira roda ka impedimentu lao-ain?
2
Sira hela/moris iha ne’ebe?
Rekursu saida mak barak tebes? Rekursu saida mak raru/ladun iha?
Saida mak fonte diferente husi bee, sira nia estadu no uza husi populasaun lokal? Uza tabela ida
hodi arkiva no aprezenta dadus.
Ita boot uza bee hodi halo saida? (tein, haris, hemu, fase, animal no/ka agrikultura?)
Karik ema kiak husi seksaun ruma husi populasaun la iha asesu ba fonte bee partikular
ruma?
3
Karik iha tipu konflitu ruma iha bairru (Sosial, fahe rekursu…) ?
Atividade dezenvolvimentu saida mak ita boot halo nu’udar komunidade boot ida? Iha ne’ebe?
Oinsa ita boot avalia situasaun WASH, ita boot nia deskobrimentu saida:
Infraestrutura bee:
JRN:
Haburas Kapasidade/Rekursu:
Favor, labele haluha atu aneksa Kopia ida husi Mapa Rekursu!!
4
2. Surat Tahan Halibur Dadus: Diagrama Venn
Informasaun Adisional ka buat especial ruma ita boot nota ka hakarak atu aprezenta:
Lista husi instituisaun sira hotu haktuir ninia importansia: (ida ne’ebe importante liu tebes
alista primeiru)
Naran organizasaun: Tipu Organizasaun: Atividade Maior sira
1.
2.
3.
4.
5.
6.
7.
5
8.
9.
10.
11.
3. Iha maneira ida ne’ebe make ma benefisia husi organizasaun ne’ebe importante liu tebes?
Esplika keta-ketak ba organizasaun ne’ebe importante liu tebes:
4. Grupu ida ne’ebe mak hatan ba kestaun bee, saneamentu no ijiene? Esplika iha maneira
ne’ebe mak diferensia ne’ebe organizasaun sira iha.
6. Grupu hirak ne’ebe mak intende ba feto ka mane sira deit? Organizasaun ne’ebe mak
fornese deit servisu ba mane ka feto sira?
Mane deit:
Feto deit:
7. Grupu particular ida ne’ebe ka tipu ema ne’ebe mak esklui husi grupu ka organizasaun
ruma ka husi sira nia servisu? (kiak, grupu desvantajen, relijiaun, grupu etniku sira...)
8. Oinsa ita boot avalia situasaun WASH, saida mak ita boot nia deskobrimentu kona ba
ORGANIZASAUN/INSTITUISAUN/EMA INFLUENSIAL nakait ba:
Infraestrutura bee
Saneamentu no Ijiene
JRN
Haburas Kapasidade
Favor, labele haluha atu aneksa Kopia ida husi Diagrama Venn!!!
6
3. Surat Tahan Halibur Dadus: Analiza Jeneru
Informasaun adisional ka buat espesila ruma ne’ebe ita boot nota ka hakarak atu aprezenta:
7
Se mak kontrola utilizasaun husi rekursu hirak ne’e? Tansa?
Saida tan mak ita boot nota ka haree ne’ebe ita boot hanoin importante?
Oinsa ita boot avalia situasaun WASH, saida mak ita boot nia deskobrimentu kona ba FETO SIRA
nakait ba:
Infraestrutura bee
Saneamentu no Ijiene
JRN
Haburas Kapasidade
Favor, labele haluha atu aneksa Kopia ida husi figura Kartaun Rekursu ba feto no mane
atu uza no kontrola no instrumentu jeneru seluk ne’ene nakait ba malu!!
8
4. Surat Tahan Halibur Dadus: Kalendariu Temporal
Informasaun adisional ka buat especial ruma ne’ebe ita boot nota ka hakarak atu aprezenta:
Oinsa rendimentu nia variedade iha tinan ida ba mane no feto sira?
Oinsa gastus nia variedade iha tinan ida ba mane no feto sira?
9
Oinsa udan monu-rai nia variedade iha tinan ida?
Oinsa disponibilidade bee ba konsumsaun umanu nia variedade iha tinan ida?
Bainhira mak iha feriadu no iha loron hira iha fulan saida? Bai-bain ema halo saida durante loron
feriadu hirak ne’e? Karik iha atividade sira iha ne’ebe la permiti ema atu halo durante loron hirak
ne’e? Ida ne’ebe los no tansa?
Saida mak kna’ar bee nina ne’ebe mane no feto sira halo no oinsa kn’ar hirak ne’e nia variedade iha
tina ida?
Tempu ida ne’ebe mak apropriadu liu tebes ba atividade adisional ba mane no feto sira? Problema
tempu ida ne’ebe mak existi no ba razaun ida ne’ebe los?
Karik iha buat ruma seluk ne’ebe diskute tiha ona ka ne’ebe ida ne’ebe ida ne’ebe ita boot nota ka
observa?
10
Oinsa ita boot avalia situasaun ida ne’e, ita boot nia konkluzaun saida:
Favor, labele haluha atu aneksa Kopia ida husi Kalendariu Temporal!!
11
5. Surat Tahan Dokumentasaun: Workshop Komunitaria
Informasaun adisional ka buat especial ruma ne’ebe mak ita boot nota ka hakarak atu aprezenta:
Asaun saida mak Lider Komunitaria bele halo hodi hatan ba problema balun ne’ebe identiifka iha
limitasaun husi baze rekursu lokal (umanu, finanseiru, natural, sosial, institusional, nst.)
12
Hatan ba frakeza sira iha komunidade:
Maximiza utilizasaun husi oportunidade sira ba dezenvolvimentu ne’ebe oferese laso husi
komunidade:
Mane adultu:
Asaun saida mak mane adultu foti hodi hatan ba problema ruma ne’ebe identifika iha limitasaun
husi baze rekursu lokal (umanu, finanseiru, natural, sosial, institusional, nst.)
Maximiza utilizasaun husi oportunidade sira ba dezenvolvimentu ne’ebe oferese laos husi
komunidade:
13
Feto adultu:
Asaun saida mak feto adultu foti hodi hatan ba problema ruma ne’ebe identifika iha limitasaun
husi baze rekursu lokal (umanu, finanseiru, natural, sosial, institusional, nst.)
Maximiza utilizasaun husi oportunidade sira ba dezenvolvimentu ne’ebe oferese laos husi
komunidade:
Foin-sae
Asaun saida mak foin-sae sira foti hodi hatan ba problema ruma ne’ebe identifika iha limitasaun
husi baze rekursu lokal (umanu, finanseiru, natural, sosial, institusional, nst.)
14
Hatan ba frakeza sira iha komunidade:
Maximiza utilizasaun husi oportunidade sira ba dezenvolvimentu ne’ebe oferese laos husi
komunidade:
Asaun saida mak pesoal de apoiu komunitaria foti hodi hatan ba problema ruma ne’ebe identifika
iha limitasaun husi baze rekursu lokal (umanu, finanseiru, natural, sosial, institusional, nst.)
Maximiza utilizasaun husi oportunidade sira ba dezenvolvimentu ne’ebe oferese laos husi
komunidade:
15
Saida tan mak ita boot nota ka observa?
Oinsa ita boot avalia situasaun WASH ida ne’e, saida mak ita boot nia deskobrimentu nakait ba rekursu
umanu:
Infraestrutura bee
Saneamentu/Ijiene
JRN
Haburas Kapasidade
16
6. Surat Tahan Halibur Dadus Diskusaun Foku Grupu (FGD)
Informasaun adisional ka buat especial ruma ne’ebe ita boot nota ka hakarak atu aprezenta:
2.
3.
Saneamentu/Ijiene
4.
17
5.
6.
JRN
7.
8.
9.
18
10
Oinsa ita boot avalia situasaun WASH ida ne’e, saida mak kestaun maior nakait ba:
Infraestrutura bee
Saneamentu/Ijiene
JRN
Haburas Kapasidade
Favor, labele haluha atu aneksa Kopia ida husi Rezultadu Diskusaun Foku Grupu
19