Escolar Documentos
Profissional Documentos
Cultura Documentos
Proposta Analiza Estrutura Acu (Steel)
Proposta Analiza Estrutura Acu (Steel)
Timor-leste hanesan nasaaun demokratiku ida neebe foin ukun an iha tinan 2002,
maibe parte dezenvolvimento iha area insfratrutura nebee komesa lao dadaun iha prosesu
dezenvolvimentu iha nasaaun nee nian mos lao nafatin. Edificiu hanesaan konstrusaaun nebe
funsaaun sai hanesan ita ema nian hodi hela ba no mos funsiona ba aktividade seluk.
Edífisiu eskola hanesan parte ida husi meius oinsa hodi hetan edukasaun. Edukasaun
n iha eskola iha relasaun ho meius nebee adekuadas no fasilidade kompletu hodi nunee bele
fasilita prosesu aprendijazem lao ho diak no seguru. Ho importancia funsaun husi edífisiu
eskola, tan nee konstrusaun edífisiu eskola tenki hare mos ba Pontus balun. Kazu nee refere
liu ba viabilidade konstrusaun edífisiu refere, nebee mak iha relasaun ho kapasidade edífisiu
eskola hodi simu kargas.
Edífisiu eskola CRISTAL iha andar tolu nebee konstruidu utiliza estrutura açu (steel).
Edífisiu nee lokaliza iha área Balide, suku Maskarenhas, no iha aldeia Alto Balide,sai
hanesan fatin edífisiu estabelesida. Área estudus nee integradu ho edukasaun nebee kompletu
até nível sênior alta. Eskola refere iha nível edukasaun hahu husi Primary (SD), Junior High
(SMP), Senior High (SMA), no Institutu Superior Cristal (ICS). Ho aumentu volume
estudante nebee barak, tan nee presija hari tan konstrusaun edífisiu nebee foun. Parte ida nee
mak sai hanesan fundu ba dezenvolvimentu edífisiu eskola CRISTAL nebee sai funsaun
hanesan edífisiu Instituto Superior Cristal (ICS).
Timor-leste hanesan nasaun nebee mak lokaliza iha área zona seismiku lima (5) nebee
mak kategoria ba area zona seismiku Indonesia nian tuir SNI 03-1726-2002. Planejamento
Konstrusaun nebee mak konstruí iha zona risku ba seismiku tenki planejada ho didiak hodi
bele aguenta karga seismiku
1.2. Pergunntas Peskija
Bazeia ba antésedente nebee mak iha leten, mak hakerek nain identifika mos fontes husi
problema balun mak hanesan tuir mai nee :
1. Oinsa ho rezultadu kalkulasaun forsa rai nakdoko ba konstrusaun Bazeia
SNI 03-1726-2002 ?
2. Oinsa analiza Deslokamentu (Displacement) no valor Desviu (Drift) ba konstrusaun Açu
edifisiu eskola CRISTAL wainhira akontese rai nakdoko ?
1.3. Objectivu Peskija
1). Atu bele hatene kalkulasaun forsa rai nakdoko ba konstrusaun bazeia ba SNI 03-1726-
2002.
2). Atu bele hatene analiza Deslokamentu (Displacement) no valor Desviu(Drift) ba
konstrusaun Açu edifisiu eskola CRISTAL wainhira akontese rai nakdoko ?
1). Benefisiu Téoriku liu husi peskija nee hakerek nain bele aumenta konhesimentu kona ba
oinsa atu halo kalkulasaun ba karga husi konstrusaun ida ho regra nebee mak iha SNI 03-
1726-2002.
2). Benefisiu Prátika liu husi peskija nee hakerek nain bele aumenta esperiensia no aumenta
konseptu kona ba oinsa atu halo planeamentu no oinsa atu hari konstrusaun ida hodi
analiza karga seismiku nebee mak iha.
1.5. Limitasaun Problema
1. Estrutura edifisiu nebee atu hare mak edifisiu andar 3 ho konstrusaun estrutura
Açu(steel).
2. Aspetu nebee atu haree mak planejamentu elementu estrutura hanesan koluna viga no laje
no relasaun entre viga ho koluna.
3. Planejamentu element estrutura Açu analiza bazeia ba padraun no prosedimentu estrutura
Açu iha (SNI 03-1726-2002).
4. Analiza kalkulasaun forsa seismiku sei uza metodu analiza responde spectrum tuir (SNI
03- 1726- 2002)kona ba prosedimentu husi planejamentu ba resistensia seismiku husi
konstrusaun edifisiu nian.
5. Karga sra nebee sei hare mak karga mate (Dead load), karga moris (life load ), karga
seismiku no karga anin.
6. Haree ba valor Deslokamentu (Displacement ) no valor Desviu (Drift) ba konstrusaun
Açu Edifisiu Escola CRISTAL.
KAPITULO II
REVIZAUN LERATURA
Tuir matenek nain Howel no Mulyo (2004) iha pacelli(2018) nebee mak tau
definisaun seismiku hanesan vibrasaun nebee akontese iha kamada rai nian ho
karakteristika la permanente no distribui ba kualker diresaun. Kamada rai nakdoko
ho karakteristika kontinua maske relativu kiik liu. Vibrasaun refere la konsidera
hanesan seismiku tamba iha karakteristika vibrar nebee kontinua. Tan nee Seismiku
tenki iha tempu inisiu no tempu final nebee mak klaru. (Howel & Mulyo, 2004).
Seismiku hanesan fenomena vibrasaun nebee mak iha relasaun ho surpreja iha
krosta (kerak) rai. Karga surpreja refere bele kauza husi parte barak, maibe faktores
husi ida nebee mak inisiu mak hanesan soke friksaun (friction) krosta rai nebee mak
fo afekta ba superfísie rai. Lokalizasaun nebee akontese friksaun refere temi hanesan
fault zones. Surpreja nebee mak iha relasaun ho soke refere sei espalha ho forma
ondas seismika. Ondas nee kauza superfície rai no edífisiu sira iha leten sai vibrar
hotu. Iha momentu edífisiu vibrar, mosu forsa nebee mak iha estrutura edífisiu tamba
iha tendência massa edífisiu hodi manter (maintain) estrutura edífisiu refere husi
vibrasaun hodi nunee seismiku iha tendência kauza forsa ou karga lateral ba
estrutura. (Schodek, 1998).
Tabela 2.2 Peak Ground Acceleration (percepatan puncak batuan dasar) no Top
Surface Acceleration (percepataan puncak permukaan tanah) ba kada zona
seismiku.
Am = 2,5. Ao............................................................................................(2.4)
No tempu vibrasaun alamia kantu Tc ho valor 0,5 segundu, 0,6 segundu
no 1,0 segundu ba kualker tipu rai, tan nee, faktor respons seismiku C sei
identifika ho formula-formula sira nebee mak hanesan tuir mai nee :
Ba T ≤ Tc : C = Am....................................................................................(2.5)
Ba T > Tc : C = Ar/T..................................................................................(2.6)
Ho Ar = Am.Tc.........................................................................................(2.7)
Spektrum Respons Seismiku Planu presija hodi identifika karga seismiku
nebee boot tenki kalkula hanesan karga lateral ba estrutura konstrusaun. Karga
seismiku lateral refere sai hanesan funsaun duke koefisiente karga seismiku baze
C, mak hanesan Top Surface Acceleration divide ho valor konstanta gravitasaun.
Koefisiente refere nee mos sai hanesan funsaun husi karakteristika rai lokal nebee
mak temi iha peridu kontrola T.
....................................................................................
T1= 0,0488 x H3/4 (2.10)
.............................................................................
T1 = 0,090 x H x B- 3/4 (2.11)
Iha nebee T hanesan tempu vibrasaun edífisiu ba diresaun nebee avalia (segundu),
B hanesan komprimentu edífisiu ba diresaun seismiku nebee avalia (metru), H
hanesan altura maksimu husi parte estrutura edífisiu (metru).
T𝑅 = 6,3 n 2
Wi ..................................................................... (2.12)
i
g i=1
nd
Fi d i
i=1
Iha nebee Wi hanesan todan story andar ba-i, Fi hanesan karga seismiku nominal estátika
ekivalente nebee mak servisu iha sentru massa story ba-i. di hanesan derivasaun
horizontal story ba-i nebee ho unidade mm no “g” hanesan acelerasaun gravidade nebee
ho valor konstante 9810 mm/s2.
T1 < ζ . n.................................................................................................(2.13)
Iha nebee koefisiente ζ sei define tuir tabela 2.4 tuir mai nee :
Tabela 2.4 Koefisiente ζ nebee limite ba T1.
I = I1 . I2.................................................................................................(2.14)
Faktor Importancia
Kategoria Konstrusaun
I1 I2 I
dissolve (melting) primeiru ba elementu estrutura. Rm hanesan Faktor Redusaun Seismiku nebee máksimu,
nebee bele implantadu (deployed) husi sistema estrutura nebee kestaun. Ba tabela 2.6 nebee mak listadu valor
R husi variedade valor μ nebee kestaun, ho termus katak valor μ no R labele boot liu (beyond) nia valor
máksimu
Se karik edifísiu iha Faktor Importancia I tuir tabela 2.5 no nia estrutura
ba diresaun ida eixu prinsipal groung plan estrutura no au mesmu tempu diresaun
kargas seismiku planu iha faktor redusaun seismiku R no tempu vibrasaun alamia
fundamental T1, tan nee karga deslize (sliding) baze nominal estátika ekivalente V
nebee mak akontese iha andares (story) baze nebee bele kalkuladu ho akordu
ekuasaun hanesan tuir mai nee :
CI
V= W.......................................................................................(2.17)
R t
Iha nebee C1 hanesan valor Faktor Respons Seismiku nebee obtidus husi
Spektrum Respons Seismiku Planu ba tempu vibrasaun alamia fundamental T1,
enkuantu Wt hanesan peju total husi edifício, inklui karga moris nebee
korrespondente.
Iha nebee Wi hanesan peju story andar ba-i, inklui karga moris nebee mak
korrespondente, zi hanesan altura story andar ba-i nebee mak medida husi nivel
fixasaun (clamping) lateral bazeia artigu 5.1.2 no artigu 5.1.3, enkuantu n hanesan
númeru story andar nebee iha leten liu.
2.10. Diresaun Karga Seismiku
Diresaun prinsipal influensia seismiku planu tenki determina ho tal forma
(such a way), ho maneira ke fo influensia boot ba elementu-elementu sistema
estrutura konstrusaun nebee jeral.
Diresaun
Prisipal Y
Diresaun
Prisipal X
Diresaun
Prisipal
Cv = ψ Ao I............................................................................................(2.19)
Iha nebee koefisiente Ψ (Psi) garantia ba zona seismiku lokal estrutura edífisiu
lokalizadu no define iha tabela 2.8, no Ao hanesan Top Surface Acceleration,
enkuantu I hanesan Faktor Importancia edífisiu.
Zona Seismiku Ψ
1 0,5
2 0,5
3 0,5
4 0,6
5 0,7
6 0,8
Elementus estrutura edífisiu sira nebee mak iha sensibilidade nebee boot
ba karga gravitasaun hanesan varanda (balkon), canopy no viga kantilever nebee
ho komprimentu boot, viga transfere ba estrutura edífisiu aas nebee assume karga
gravitasaun husi diresaun rua ou liu iha andar leten no moss viga betaun
protendidu nebee ho komprimentu boot, tenki kalkula ba komponente vertikal
movimentu rai devidu husi Seismiku Planu, ho forma karga seismiku vertikal
nominal estátika ekivalente nebee tenki avalia trabalhu ba leten ou ba kraik nebee
nia kuantidade presija kalkula hanesan multiplikasaun Faktor Respons Seismiku
Vertikal Cv no karga gravitasaun, inkluidu karga moris nebee mak relevante.
Karga estátika hanesan karga nebee mak iha mudansa intensidade karga
ba tempu nebee lao lentu ou konstante. Tipus kargas estátika bazeia ba
Peraturan Pembebanan Indonesia untuk Rumah dan Gedung 1983 hanesan tuir
mai nee :
1) Karga Maten (Dead load/ DL)
Karga maten hanesan karga hotu nebee mak orijen husi todan
konstrusaun, inkluidu elementus hotu nebee adisionais permanese sai ida deit ho
konstrusaun refere.
Tabela 2.9 Karga Maten ba Estrutura.
Karga moris hanesan karga hotu nebee la permanente, exsetu karga anin,
instalasaun (erection), diminuisaun aliserse, enkolhimentu (susut), no influencia-
influencia seluk. Embora bele mudansa, karga moris bele dehan servisu
lentamente ba estrutura. Karga moris sei kalkula ho baze kalkulasaun
matematikamente no tuir hábitus nebee mak vale iha implementasaun
konstrusaun. Atu identifika exatamente karga moris nebee ba servisu iha ou rai
pisu konstrusaun ruma nee defisil, tamba flutuasaun karga moris nebee oi-oin,
depende ba faktores barak. Portantu faktor multiplikador ba karga moris nebee
maior ou boot kuandu kompara ho faktor multiplikador husi karga maten.
1) Karga Seismiku
Karga seismiku hanesan fenomena vibrasaun derepenti husi parte krosta
rai. Karga derepenti refere influencia husi parte barak nebee substituidu tiha ona,
maibe faktor prinsipal parte balun mak hanesan soke/friksaun krosta rai nebee
mak fo influensia ba superfisie rai.
2) Karga Anin
Karga anin kalkula ho konsidera ezistente presaun pojitivu no presaun
negativu (suction), nebee mak servisu iha parte perpendicular iha kampu ou area
nebee avalia.
.
Bazeia ba Tata Cara Perencanaan Baja untuk Bangunan Gedung SNI 03-
1729-2002, iha kombinasaun karga ba estrutura açu (steel) nebee tenki assume
kombinasaun karga hotu-hotu mak hanesan tuir mai nee :
1,4 D.....................................................................................................(2.20)
Deskrisaun :
La : hanesan karga moris nebee mak iha roof kolokadus husi trabalhador
nebee mak servisu, ekipamentus, materiais servisu, ou durante utiliza
husi utilizador no material nebee mak movimentu.
H : hanesan karga udan, nebee mak la inkluidu kauza husi poça bee.
Atu atende dejempenhu limites catering estrutura edíficiu, iha parte hotu
husi drift entre andares nebee mak kalkula husi drift estrutura edíficiu ho akordu
SNI 1726-2002 artigu 8.1.1 labele liu 0,03/R multiplika ho altura andar nebee
kestaun ou 30 mm, dependente ba valor nebee mak kiik liu.
2.15.2. Dejempenhu Limites Ultimit
edíficiu nebee bele rezulta ameiasa ba vida umana no hodi prevene soke perigu
entre-edífisiu ou entre parte estrutura edíficiu nebee mak separadu ho marjem
separador (dilatation). Drift entre andares tenki kalkula husi drift estrutura afeita
husi karga seismiku nominal, multiplika ho faktor multiplikador 𝜉 hanesan tuir
mai nee :
0,7 𝑅
𝜉= ................................................................................. (2.27)
𝐹𝑎𝑘𝑡𝑜𝑟 𝐸𝑠𝑘𝑎𝑙𝑎
Iha nebee R hanesan faktor redusaun seismiku estrutura edíficiu refere no faktor
eskala mak hanesan iha artigu 7.2.3. ho ekuasaun 0,8 V1
V𝑡 ≥ 1.
2.16.1. Estrutura Açu (Steel Structure)
METODOLOGIA PESKIJA
Métodu literatura utiliza sai hanesan referensia nebee mak uza hodi
hakerek knaar peskija ida nee. Métodu nee realiza ho rekolha dadus liu husi varius
literatura mak hanesan observasaun livrus, no liu husi fontes elektrónikas
(internet).
Dadus sira nebee mak peskijador utiliza hodi halo preparasaun hakerek
knaar ida nee mak hanesan dadus primáriu no dadus sekundáriu, dadus refere mak
hanesan tuir mai nee :
1. Dadus Primáriu
Dadus primáriu hanesan dadus nebee mak rekolha husi observasaun
diretamentu iha kampu peskija. Dadus nebee rekolha mak hanesan liu husi
halo medisaun ba elementus estrutural (Koluna, Viga, no Laje) edifíciu
eskola Cristal nebee mak utiliza ekipamentu metro (Tape Measure).
2. Dadus Sekundáriu
Fontes rekolhamentu dadus sekundáriu alkansa husi konsultor nebee mak
halo planejamentu ba edifíciu eskola Cristal. Dadus nebee rekolha mak
hanesan dadus estrutura edifíciu, dejenhu bestek, dadus rai, no padrãu
nebee mak utiliza Standar Nasional Indonesia (SNI).
Input Gridline
Hatama Dadus
Konstrusaun
Run Analysis
Rezultadu Análiza
Remata
Revizaun Literatura
Elaborasaun Dadus
Kalkulasaun Kargas
Analiza Estrutura
ho programa
komputador (SAP
2000 v.14)
Konkluzaun no
Sujestaun
Remata