Você está na página 1de 43

PROPOSTA

ANALISI ESTRUTURA AÇU (STEEL) BAZEIA BA SNI 03-17226-2002 HASORU


KARGA SEISMIKU IHA EDIFISIU CRISTAL DILI TIMOR-LESTE

No. Naran Nim Deskrisaun


1. Gimensia S. varela 2001010110028 Halo kapitulu I
2. Joanito J. C. P. Leite 2001010110042 Halo kapitulu II
3. Policarpo 2001010110066 Halo kapitulu III

DILI INSTITUTE OF TECHNOLOGY


2022
KAPITOLU I
INTRODUSAUN
1.1. Atensedente

Timor-leste hanesan nasaaun demokratiku ida neebe foin ukun an iha tinan 2002,
maibe parte dezenvolvimento iha area insfratrutura nebee komesa lao dadaun iha prosesu
dezenvolvimentu iha nasaaun nee nian mos lao nafatin. Edificiu hanesaan konstrusaaun nebe
funsaaun sai hanesan ita ema nian hodi hela ba no mos funsiona ba aktividade seluk.

Dezenvolvimento Edificiu andares iha Timor-Leste,rekerem mos design ba estrutura


açu, iha neebe hanesaan parte ida husi nassaaun nebee mak tama iha zona seismiku aktivu iha
data Situs SD Rai normal (Tanah sedan), katak aktivu akontesimentu seismiku. Atu redus
konsekuensia dejasstre nebee akontese, presija konstrusaaun nebee aguenta seismiku.

Edífisiu eskola hanesan parte ida husi meius oinsa hodi hetan edukasaun. Edukasaun
n iha eskola iha relasaun ho meius nebee adekuadas no fasilidade kompletu hodi nunee bele
fasilita prosesu aprendijazem lao ho diak no seguru. Ho importancia funsaun husi edífisiu
eskola, tan nee konstrusaun edífisiu eskola tenki hare mos ba Pontus balun. Kazu nee refere
liu ba viabilidade konstrusaun edífisiu refere, nebee mak iha relasaun ho kapasidade edífisiu
eskola hodi simu kargas.

Edífisiu eskola CRISTAL iha andar tolu nebee konstruidu utiliza estrutura açu (steel).
Edífisiu nee lokaliza iha área Balide, suku Maskarenhas, no iha aldeia Alto Balide,sai
hanesan fatin edífisiu estabelesida. Área estudus nee integradu ho edukasaun nebee kompletu
até nível sênior alta. Eskola refere iha nível edukasaun hahu husi Primary (SD), Junior High
(SMP), Senior High (SMA), no Institutu Superior Cristal (ICS). Ho aumentu volume
estudante nebee barak, tan nee presija hari tan konstrusaun edífisiu nebee foun. Parte ida nee
mak sai hanesan fundu ba dezenvolvimentu edífisiu eskola CRISTAL nebee sai funsaun
hanesan edífisiu Instituto Superior Cristal (ICS).

Timor-leste hanesan nasaun nebee mak lokaliza iha área zona seismiku lima (5) nebee
mak kategoria ba area zona seismiku Indonesia nian tuir SNI 03-1726-2002. Planejamento
Konstrusaun nebee mak konstruí iha zona risku ba seismiku tenki planejada ho didiak hodi
bele aguenta karga seismiku
1.2. Pergunntas Peskija
Bazeia ba antésedente nebee mak iha leten, mak hakerek nain identifika mos fontes husi
problema balun mak hanesan tuir mai nee :
1. Oinsa ho rezultadu kalkulasaun forsa rai nakdoko ba konstrusaun Bazeia
SNI 03-1726-2002 ?
2. Oinsa analiza Deslokamentu (Displacement) no valor Desviu (Drift) ba konstrusaun Açu
edifisiu eskola CRISTAL wainhira akontese rai nakdoko ?
1.3. Objectivu Peskija

1). Atu bele hatene kalkulasaun forsa rai nakdoko ba konstrusaun bazeia ba SNI 03-1726-
2002.
2). Atu bele hatene analiza Deslokamentu (Displacement) no valor Desviu(Drift) ba
konstrusaun Açu edifisiu eskola CRISTAL wainhira akontese rai nakdoko ?

1.4. Benifisiu Peskija

1). Benefisiu Téoriku liu husi peskija nee hakerek nain bele aumenta konhesimentu kona ba
oinsa atu halo kalkulasaun ba karga husi konstrusaun ida ho regra nebee mak iha SNI 03-
1726-2002.
2). Benefisiu Prátika liu husi peskija nee hakerek nain bele aumenta esperiensia no aumenta
konseptu kona ba oinsa atu halo planeamentu no oinsa atu hari konstrusaun ida hodi
analiza karga seismiku nebee mak iha.
1.5. Limitasaun Problema

1. Estrutura edifisiu nebee atu hare mak edifisiu andar 3 ho konstrusaun estrutura
Açu(steel).
2. Aspetu nebee atu haree mak planejamentu elementu estrutura hanesan koluna viga no laje
no relasaun entre viga ho koluna.
3. Planejamentu element estrutura Açu analiza bazeia ba padraun no prosedimentu estrutura
Açu iha (SNI 03-1726-2002).
4. Analiza kalkulasaun forsa seismiku sei uza metodu analiza responde spectrum tuir (SNI
03- 1726- 2002)kona ba prosedimentu husi planejamentu ba resistensia seismiku husi
konstrusaun edifisiu nian.
5. Karga sra nebee sei hare mak karga mate (Dead load), karga moris (life load ), karga
seismiku no karga anin.
6. Haree ba valor Deslokamentu (Displacement ) no valor Desviu (Drift) ba konstrusaun
Açu Edifisiu Escola CRISTAL.

KAPITULO II
REVIZAUN LERATURA

2.1. Konhesimentu Seismiku

2.1.1 Definisaun Seismiku


Seismiku hanesan fenomeno natureza ida nebee ataka planeta hodi fo
influensia negativu ba ambientte no halo destroisaun ba natureza ka kriaturaa moris
sira nebee moris iha rai. Seismiku mos hanesan fenomena natureza nebee dalabarak
akontese iha tempu nebee ita la espera. Seismiku nee so bele detekta husi
equipamento ho naran “Sismigraf” iha nebee nia funsaun uza hodi sukat forsa
seismiku nian, iha tempu hanesan forsa seismiku nee rasik famouzu ho liafuan ida
hanaran Skala richer no naran nee rasik hamosu husi Charles F. Richer no Bruno
Guttenberg.

Tuir matenek nain Howel no Mulyo (2004) iha pacelli(2018) nebee mak tau
definisaun seismiku hanesan vibrasaun nebee akontese iha kamada rai nian ho
karakteristika la permanente no distribui ba kualker diresaun. Kamada rai nakdoko
ho karakteristika kontinua maske relativu kiik liu. Vibrasaun refere la konsidera
hanesan seismiku tamba iha karakteristika vibrar nebee kontinua. Tan nee Seismiku
tenki iha tempu inisiu no tempu final nebee mak klaru. (Howel & Mulyo, 2004).

Seismiku hanesan fenomena vibrasaun nebee mak iha relasaun ho surpreja iha
krosta (kerak) rai. Karga surpreja refere bele kauza husi parte barak, maibe faktores
husi ida nebee mak inisiu mak hanesan soke friksaun (friction) krosta rai nebee mak
fo afekta ba superfísie rai. Lokalizasaun nebee akontese friksaun refere temi hanesan
fault zones. Surpreja nebee mak iha relasaun ho soke refere sei espalha ho forma
ondas seismika. Ondas nee kauza superfície rai no edífisiu sira iha leten sai vibrar
hotu. Iha momentu edífisiu vibrar, mosu forsa nebee mak iha estrutura edífisiu tamba
iha tendência massa edífisiu hodi manter (maintain) estrutura edífisiu refere husi
vibrasaun hodi nunee seismiku iha tendência kauza forsa ou karga lateral ba
estrutura. (Schodek, 1998).

2.1.2 Tipu Seismiku

Seismiku ou Rai-nakdoko hanesan fenómenu natural nebee iha posibilidade


bele rezulta destroisaun no hamosu dejastre nebee mak fahe ba parte haat (4) mak
hanesan tuir mai nee :
1) Rai-nakdoko Vulkániku (vulcano) akontese bainhira iha aktividade
magma, nebee normalmente akontese antes de erupsaun. Karik
vulkániku (vulcano) aktivu makas mak sei hamosu rai-nakdoko nebee
mak kobre iha foho-vulkániku refere.
2) Rai-nakdoko Tektónika akontese bainhira iha aktividade tektónika
nebee mak plakas sira halo movimentu ou hases an derepenti hamosu
forsa nebee kiik no boot. Rai-nakdoko nebee kauza husi nee bele
afeita destroisaun no hamosu desjastre.
3) Rai-nakdoko harahun akontese jeralmente iha área nebee mak nia
karakteristika kalkariu no iha área minerasaun (mining), Rai-nakdoko
refere kada vez deit mak akontese no ho karakteristika lokal.
4) Rai-nakdoko Produjindu akontese bainhira iha aktividade husi ema,
nebee mak hanesan explosion dinámika, bomba nuklir no ekipamentu
nebee mak fo presaun ba rai.
5) Rai-nakdoko parte haat 4 iha leten nebee mak sai hanesan grave liu mak rai-
nakdoko tektónika tamba iha plaka ida nebee mak halo movimentu kose
malu entre plaka seluk no hamosu akumulasaun energia nebee mak fo sai
mak sei akontese fraktura plaka ou deformasaun ba plaka iha rai okos, tan
nee mak akontese rai-nakdoko tektónika. (Rizky P.P., dkk, 2017).
2.2. Kondisaun Geolojia no Seismiku Regional Timor-leste

2.2.1 Kondisaun Geolojia Timor-leste


Timor-leste hanesan país ida nebee mak korresponde parte ida husi
ilha Timor ho nia area total 15.007 kilómetrus kuadradus. Nunee mos hanesan
térritorio prinsipal nebee mak konstitui ba ilha Ataúro no iha Jaco. Timor,
geografikamente, hola parte iha rejiaun Sudeste Azíatiku. Rejiaun refere iha
inúmerus ilhas nebee mak formadu husi arkipelagu nebee boot. Kompostu ba
ilhas boot mak hanesan Sumatra no Jawa.

Ho observasaun nebee besik hatudu katak realidade ilha-ilha sira


nebee alinha ho forma arku rua. Arku nebee internu jeralmente kompostu husi
ilha-ilha ho orijen vulkanika, enkuantu arku exterior konstitui husi ilha-ilha
nebee mak ho orijen tektónika. Iha grupo daruak refere nee mak Timor ejiste.
2.2.2 Historia Seismiku Timor-leste
Rainakdoko iha Banda Sea iha data 21/12/2016 tuku 9:17:17 oras Timor
Leste akapta iha estasaun seismiku iha rejiaun Timor iha parte nordeste husi Ilha
Jaco ho nia distansia aproximadamente 85 km ho Magnetudu 6.8 eskalaun ho
profundidade 156 Km iha subsuperfisiu. Estasaun monitoring IPG akapta
Rainakdoko ida nee hanaran (seismo Tectónico), akontese tamba movimentu
plaka Australia muda an ba parte Norte soke plaka Eurasia iha parte Norte Rejiaun
Timor.

Fontes : Rainakdoko ho Epicentru iha Banda Sea, 2016.


Figura 2.2 Sistema elektrónika nebee oras nee monta ona iha edificio
IPG, hatudu informasaun seluk kona ba fatin nebee akontese Rainakdoko iha
área Banda Sea ho ninia mapa.
Bazeia ba dadus hirak nebee hetan husi monitorijasaun 24/7 nebee IPG
iha, hatudu katak rainakdoko ida nee sei la fo impaktu ba akontesementu Tsunami
maske ho magnitude nebee bele kauza Tsunami, tamba rai nakdoko nebee foin
akontese ho profunidade nebee tama ba kategoria klean. Akontesementu rai
nakdoko ida nee hanesan fenómenu nebee akontese besik ilha Timor ou area
Banda sea ba dala 50 iha tinan 2016 tuir baze de dadus nebee maka regista iha
IPG liu husi ekipamentus no software nebee foin lalais instala iha edifíciu instituto
ida nee. Atu haforsa dadus sira nee Instituto mos hetan assesu livre ba
informasaun tempo real sira seluk fornesida iha internet, katak ba too data ida nee
regista ona 7078 fenomenu rainakdoko nebee akontese iha área besik Ilha Timor
(website http://earthquakes.zone/timor-leste). Okorensia rainakdoko nebee
akontese iha dader nee hanesan eventu rainakdoko nebee ho magnitude boot liu
eventu sira seluk iha area Banda Sea nebee mak regista husi inisiu tinan 2016 até
ohin loron.
Rainakdoko Tektónika iha data 23/2/2013 ho nia magnitude 6.2 Scala
Richter akontese iha Dili, Timor-leste durante 20 segundus nia laran iha tuku
20:12 oras Timor-leste. Rainakdoko refere nee mos percebe ou senti husi
munisipiu hanesan Manatuto, Baucau, no Lospalos. Badan Meteorologi
Klimatologi dan Geofisika (BMKG) Indonesia iha sira nia situ oficialmente nebee
mak mensiona, sentru rainakdoko nebee mak lokaliza iha 8.71 LS-127.55 BT ho
ninia profundidade 10 kilometrus. Rainakdoko refere hetan informasaun husi
parte BMKG katak sei la potensial atu akontese Tsunami. (Ujar Sutopo liu husi
mensajen badak ba www.Okezone.com, Sabadu (23/2/2013)).
2.3. Estrutura Konstrusaun Regulares no Irregulares

Bazeia ba SNI 03-1726-2002, estrutura konstrusaun fahe ba kategoria 2 (rua), mak


hanesan tuir mai :
1. Estrutura Konstrusaun Regulares.
2. Estrutura Konstrusaun Irregulares.

Tuir artigu 4.2.1 SNI 03-1726-2002 estrutura konstrusaun nebee mak


eziste iha estrutura konstrusaun regulares, kuandu prense kriteria sira nebee mak
eziste iha artigu refere. Karakteristika konstrusaun nebee mak durante akontese
rainakdoko depende ba faktor balun, parte ida mak hanesan konstrusaun nia
modelu. Konstrusaun sira nebee mak ho modelu ground plan (denah) simples no
symmetrical sei iha nia karakteristika diak liu iha tempu akontese rainakdoko duke
ground plan nebee la symmetrical nebee mak iha parte-parte nebee sobre sai
hanesan ho modelu L, U, H, T, Y, no modelu seluk tan.

Fontes : Nugroho, 2016.


Figura 2.6 Estrutura Irregulares.

Modelu konstrusaun nebee mak irregulares ou desorganizadu iha


diresaun vertikal nee sei fo impaktu nebee la diak ba karakteristika konstrusaun
bainhira akontese rainakdoko. Konstrusaun nebee mak iha númerus koluna oituan
ou parede ba rai (story) nebee sertus ou altura andar nebee mak la hanesan sei
indika andar (story) nebee fraku (soft story) no inklinasaun hamosu estragu nebee
mak hahu husi inisio story nebee mak irregulares refere. (Nugroho, 2016)
2.4. Tipu Rai no Propagasaun Onda Seismiku
Tipu rai hanesan lugar ou fatin hodi konstrusaun ruma hari iha leten, tipu
rai fahe ba parte 3 (tolu) mak hanesan rai toos, rai médiu, no rai mamar, se karik
ba kamada ho espessura maxímu 30 metrus iha leten liu nebee mak priense
termus-termus listada iha tabela 2.1 hanesan tuir mai :

Tabela 2.1 Tipus Rai.

Velosidade Valor rezultadu SPT Forte deslize


propagasaun onda (standart undrained media Su
Tipus Rai deslize média penetration test) (kPa)
vS (m/s) média N
Rai Toos vS > 350 N > 50 Su ≥ 100
Rai Médiu 175 ≤ vS < 350 15 ≤ N < 50 50 ≤ Su < 100
vS < 175 N<5 Su < 50
Rai Mamar ou, kada profil ho rai mamar (lunak) nebee mak nia espessura mais de 3

metrus ho PI > 20, wn ≥ 40 % no Su < 25 kPa


Rai Espesial Pesija halo avaliasaun espesial ba kada lokalizasaun.
Fontes : SNI 03-1726-2002.

Iha tabela vS , N, no Su hanesan valor médiu (average) nebee mak balansa ho


kamada espessa rai hanesan nia kuantidade peju nebee tenki kalkula bazeia ba
ekuasaun sira hanesan tuir mai nee :
Iha nebee ti hanesan kamada espessa rai ba-i, vsi hanesan velosidade propagasaun onda
deslize liu husi kamada rai ba-i, Ni hanesan valor rezultadu SPT (Standart Penetration
Test) kamada rai ba-i, Sui hanesan forte deslize undrained kamada rai ba-i, no m hanesan
númeru kamada rai nebee maka iha parte superior husi fatuk iha rai okos (badrock).
Proxímu, iha tabela PI hanesan índice plastisidade rai argila (clay), wn hanesan teor
(kadar) bee alamia iha rai no Su hanesan forte deslize undrained kamada rai nebee mak
avalia.

2.5. Zona Seismiku (SNI 1726-2002)

Bazeia ba SNI 03-1726-2002, Indonesia substitui ba zona seismiku neen


(6), nebee zona seismiku ida (1) ho frekuensia seismiku kiik liu no zona seismiku
neen (6) nebee iha frekuensia seismiku nebee boot liu.

Fontes : SNI 03-1726-2002.


Figura 2.7 Mapa Peak Ground Acceleration.
Valor husi karga seismiku nominal define tuir parte tolu (3), mak hanesan probabilidade
karga refere nebee boot tuir tempu sertus, husi medida daktilidade (dactile) estruturra
nebee mak hasoru no husi forsa boot nebee mak iha estrutura refere nia laran.
Oportunidade karga refere iha tempu idade konstrusaun 50 anus mak 10% no seismiku
nebee kauza ho naran seismiku planu (ho periodu repete 500 anus).

Tabela 2.2 Peak Ground Acceleration (percepatan puncak batuan dasar) no Top
Surface Acceleration (percepataan puncak permukaan tanah) ba kada zona
seismiku.

Peak Ground Top Surface Acceleration Ao (g)


Zona
Acceleration
Seismiku
(g) Rai Mamar Rai Médiu Rai Tós Rai Espésial

1 0,03 0,04 0,05 0,08


2 0,10 0,12 0,15 0,20
Presija
3 0,15 0,18 0,23 0,30 halo
4 0,20 0,24 0,28 0,34 evaluasaun
espesial ba
5 0,25 0,28 0,32 0,36 kada pontu
6 0,30 0,33 0,36 0,38 local.

Fontes : SNI 03-1726-2002.

Am = 2,5. Ao............................................................................................(2.4)
No tempu vibrasaun alamia kantu Tc ho valor 0,5 segundu, 0,6 segundu
no 1,0 segundu ba kualker tipu rai, tan nee, faktor respons seismiku C sei
identifika ho formula-formula sira nebee mak hanesan tuir mai nee :

Ba T ≤ Tc : C = Am....................................................................................(2.5)

Ba T > Tc : C = Ar/T..................................................................................(2.6)

Ho Ar = Am.Tc.........................................................................................(2.7)
Spektrum Respons Seismiku Planu presija hodi identifika karga seismiku
nebee boot tenki kalkula hanesan karga lateral ba estrutura konstrusaun. Karga
seismiku lateral refere sai hanesan funsaun duke koefisiente karga seismiku baze
C, mak hanesan Top Surface Acceleration divide ho valor konstanta gravitasaun.
Koefisiente refere nee mos sai hanesan funsaun husi karakteristika rai lokal nebee
mak temi iha peridu kontrola T.

Tabela 2.3 Respons Seismiku Planu.

Rai Tós Rai Médiu Rai Mamar


Zona
Tc = 0,5 segundu Tc = 0,6 segundu Tc = 1,0 segundu
Seismiku
Am Ar Am Ar Am Ar
1 0,10 0,05 0,13 0,08 0,20 0,20
2 0,30 0,15 0,38 0,23 0,50 0,50
3 0,45 0,23 0,55 0,33 0,75 0,75
4 0,60 0,30 0,70 0,42 0,85 0,85
5 0,70 0,35 0,83 0,50 0,90 0,90
6 0,83 0,42 0,90 0,54 0,95 0,95

Fontes : SNI 03-1726-2002.

Karik kondisaun rai, tempu muda an (sliding) alamia fundamental estrutura


konstrusaun no zona seismiku hetene tiha ona, tuir mai valor faktor respondente
C1 bele determina husi responde seismiku planu.
Fontes : SNI 03-1726-2002.
Figura 2.8 Respons Spektrum Seismiku Planu.

2.6. Tempu Vibrasaun Alamia Fundamental

Ho akordu SNI 03-1726-2002, tempu vibrasaun alamia fundamental


T(segundu) husi estrutura konstrusaun edífisiu bele determina ho fórmula
abordajem (approach) ou formula emperis ;
2.7. Restrisaun Tempu Vibrasaun Alamia Fundamental
Atu evita utilizasaun estrutura konstrusaun nebee mak flexível liu, valor
tempu vibrasaun alamia fundamental T1 husi estrutura konstrusaun tenki ser iha
limitada, dependente husi koeficiente ζ ba zona seismiku husi estrutura
konstrusaun lokaliza no númeru husi nível andares n hanesan formula tuir mai
nee :

a. Ba estrutura edífisiu ho forma portal-portal sem elementus reforsus


nebee bele iha limites ba desviu (deviation) :

T1 = 0,085 x H3/4Ba portal Açu.................................................................(2.8)

T1 = 0,060 x H3/4Ba portal betaun............................................................(2.9)

b. Ba estrutura edífisiu ho forma sistema frame uza shearwall :

....................................................................................
T1= 0,0488 x H3/4 (2.10)

Ba estrutura edífisiu seluk :

.............................................................................
T1 = 0,090 x H x B- 3/4 (2.11)

Iha nebee T hanesan tempu vibrasaun edífisiu ba diresaun nebee avalia (segundu),
B hanesan komprimentu edífisiu ba diresaun seismiku nebee avalia (metru), H
hanesan altura maksimu husi parte estrutura edífisiu (metru).

Depois de optidu karga seismiku nebee mak utiliza T emperis, T aktual


husi estrutura kontrusaun edífisiu regulares iha diresaun eixu prinsipal ida-idak
bele identifika fila-fali ho utiliza formula Rayleigh hanesan tuir mai nee :

T𝑅 = 6,3 n 2
Wi ..................................................................... (2.12)
i
g i=1
nd
Fi d i
i=1
Iha nebee Wi hanesan todan story andar ba-i, Fi hanesan karga seismiku nominal estátika
ekivalente nebee mak servisu iha sentru massa story ba-i. di hanesan derivasaun
horizontal story ba-i nebee ho unidade mm no “g” hanesan acelerasaun gravidade nebee
ho valor konstante 9810 mm/s2.

T1 < ζ . n.................................................................................................(2.13)

Iha nebee koefisiente ζ sei define tuir tabela 2.4 tuir mai nee :
Tabela 2.4 Koefisiente ζ nebee limite ba T1.

Zona Seismiku Koefisiente ζ


1 0,20
2 0,19
3 0,18
4 0,17
5 0,16
6 0,15

Fontes : SNI 03-1726-2002.

2.8. Faktor Importancia (I)


Faktor Importancia konstrusaun nebee mak relasiona ho funsaun no
idade konstrusaun nebee mak halo planeamentu iha nebee faktor nee hanesan
multiplikador husi parametru rua refere.

I = I1 . I2.................................................................................................(2.14)

Iha nebee I1 hanesan faktor importansia hodi ajusta ba re-periodu seismiku


relasiona ho ajustamentu probabilidade akontese seismiku durante idade
konstrusaun, enkuantu I2 hanesan faktor importansia hodi ajusta ba re-periodu
seismiku relasiona ho ajustamentu idade konstrusaun refere. Faktor-faktor
importansia I1, I2 no I define tuir tabela 2.5 hanesan tuir mai nee.
Tabela 2.5 Faktor Importancia.

Faktor Importancia
Kategoria Konstrusaun
I1 I2 I

Konstrusaun jeral hanesan hela fatin,


1.0 1.0 1.0
fatin negócio no fatin eskritóriu.
Monumentu no konstrusaun
1.0 1.6 1.6
monumental.

dissolve (melting) primeiru ba elementu estrutura. Rm hanesan Faktor Redusaun Seismiku nebee máksimu,
nebee bele implantadu (deployed) husi sistema estrutura nebee kestaun. Ba tabela 2.6 nebee mak listadu valor
R husi variedade valor μ nebee kestaun, ho termus katak valor μ no R labele boot liu (beyond) nia valor
máksimu

Tabela 2.6 Parametru Daktilidade Estrutura Konstrusaun.

Nível Dejempenhu Estrutura Konstrusaun μ R


Elástika Kompleta 1,0 1,6
1,5 2,4
2,0 3,2
2,5 4,0
3,0 4,8
Daktilidade Parcial
3,5 5,6
4,0 6,4
4,5 7,2
5,0 8,0
Daktilidade Kompleta 5,3 8,5

Fontes : SNI 03-1726-2002.


Eskolha ou hili faktor daktilidade estrutura konstrusaun μ labele foti boot
liu valor daktilidade máksimu μm nebee bele implatadu husi kada sistema ou
subsistema estrutura konstrusaun. Iha artigu 4.3.4 SPKGUSBG-2002 nebee lista
valor μm no faktor redusaun seismiku máksimu Rm iha tabela 2.7 hanesan tuir mai
nee

Tabela 2.7 Daktilidade Máximu μm no Faktor Redusaun Seismiku Máximu Rm.


Sistema no subsistema Deskrisaun sistema portador μm Rm F
estrutura konstrusaun karga seismiku
1. Sistema parede suporta 1. Parede deslize betaun 2,7 4,5 2,8
(Sistema estrutura nebee mak la armada.
iha fatin frame (rangka) 2. Parede suporta ho mild steel 1,8 2,8 2,2
portador karga gravitasaun frame no bresing pull.
kompleta. 3. Frame bresing iha nebee 2,8 4,4 2,2
Parede suporta ou sistema nia bresing assume karga
bresing portador kuaze karga gravitasaun :
gravitasaun hotu. Karga lateral
Sistema no subsistema Deskrisaun sistema μm Rm f
estrutura konstrusaun portador karga seismiku
portador parede deslize ou a. Açu (steel)
frame bresing). b. Betaun armada (laos ba
zona 5 no 6).
2. Sistema frame konstrusaun 1. Frame bresing eksentris 4,3 7,0 2,8
(Sistema estrutura nebee 2. Parede deslize betaun 3,3 5,5 2,8
bázikamente iha fatin frame armadu
portador karga gravitasaun 3. Frame bresing 3,6 5,6 2,2
kompleta. Karga lateral assume normalmente (açu ou
parede destrize ou frame betaun armada laos ba zona
bresing). 5 no 6)
4. Frame bresing konsentrik 4,1 6,4 2,2
espesial (açu)
5. Parede deslize betaun 4,0 6,5 2,8
armada sequential
daktilidade
6. Parede deslize betaun 3,6 6,0 2,8
armada kantilever
daktlidade kompleta
7. Parede deslize betaun 3,3 5,5 2,8
armada kantilever
daktilidade parsial
3. Sistema frame portador 1. Sistema frame portador 5,2 8,5 2,8
moment moment espesial (SRPMK) : 5,2 8,5 2,8
(Sistema estrutura nebee a. Açu (steel)
bazikamente iha fatin frame b. Betaun armadu
portador karga gravitasaun 2. Sistema frame portador 3,3 5,5 2,8
kompleta. Karga lateral assume moment médiu betaun
frame portador moment (SRPMM)
espesialmente atraves 3. Sistema frame portador 2,7 4,5 2,8
mekanismu flexível). moment normal (SRPMB): 2,1 3,5 2,8
a. Açu (steel)
b. Betaun armadu
4. Sistema frame rod (batang) 4,0 6,5 2,8
açu portador moment
espesial (SRPMK)
4. Sistema duplu (ganda) 1. Parede deslize :
(Kompostu husi : a. Betaun armada ho 5,2 8,5 2,8
Tabela 2.7 Daktilidade Máximu μm no Faktor Redusaun Seismiku Máximu Rm. (kontinuasaun)

Sistema no subsistema Deskrisaun sistema μm Rm f


estrutura konstrusaun portador karga seismiku
1). Frame fatin nebee mak sistema frame portador
portador karga gravitasaun hotu; moment espesial
2). Portador karga lateral ho (SRPMK) betaun
forma parede deslize ou frame armada
bresing ho frame portador b. Betaun armada ho 2,6 4,2
2,8
moment. Frame portador sistema frame portador
moment tenki planejada moment normal
separadamente nebee bele (SRPMB) açu
assume minimal 25% husi karga c. Betaun armada ho
lateral hotu; 3). Sistema segundu sistema frame portador
tenki planeja hodi bele assume moment médiu 4,0 6,5
2,8
konjuntu karga lateral hotu ho (SRPMM) betaun
presta atensaun ba interaksaun/ armadu
sistema duplu). 2. Frame bresing eksentris
(RBE) açu :
a. Ho sistema frame
5,2 8,5s 2,8
portador moment
espesial (SRPMK) açu
b. Ho sistema frame
portador moment
2,6 4,2 2,8
normal (SRPMB) açu
3. Frame bresing normal :
a. Açu ho sistema frame 4,0 8,5 2,8
portador moment
espesial (SRPMK) açu
b. Açu ho sistema
frame portador 2,6 4,2 2,8
moment normal
(SRPMB) açu
c. Betaun armada ho
sistema frame portador 4,0 6,5 2,8
moment espesial
(SRPMK) betaun
armada (laos ba zona 5
no 6)
d. Betaun armada ho
sistema frame portador 2,6 4,2 2,8
moment médiu
Tabela 2.7 Daktilidade Máximu μm no Faktor Redusaun Seismiku Máximu Rm. (kontinuasaun)

Sistema no subsistema Deskrisaun sistema μm Rm f


estrutura konstrusaun portador karga seismiku
(SRPMM) betaun
armadu (laos ba zona 5
no 6)
4. Frame bresing konsentirs
espesial
a. Açu ho sistema frame
4,6 7,5 2,8
portador moment
espesial (SRPMK) açu
b. Açu ho sistema
frame portador
2,6 4,2 2,8
moment normal
(SRPMB) açu
5. Sistema estrutura Sistema estrutura koluna 1,4 2,2 2,0
konstrusaun koluna kantilever kantilever
(Sistema estrutura nebee mak
utiliza vantajen husi koluna
kantilever hodi assume karga
lateral).
6. Sistema interaksaun parede Betaun armada normal (laos 3,4 5,5 2,8
deslize ho frame ba zona 3, 4, 5 no 6)
7. Subsistema single 1. Frame abertu açu 5,2 8,5 2,8
(subsistema estrutura do kampu 2. Frame abertu betaun 5,2 8,5 2,8
nebee mak kompõe ba estrutura armada
edifisiu geral). 3. Frame abertu betaun 3,3 5,5 2,8
armada ho viga betaun
protendidu (pratekan)
(garantia ba indeks açu
total)
4. Parede deslize betaun
4,0 6,5 2,8
armada sekensial
daktilidade kompleta
5. Parede deslize betaun 3,3 5,5 2,8
armada kantilever
daktilidade parsial

Fontes : Asroni, 2010.


2.9. Karga Seismiku Nominal Estátika Ekivalente

Estrutura konstrusaun regulares bele planejada ba kargas seismiku


nominal rezulta influencia husi seismiku planu iha diresaun ba kada eixu prinsipal
ground plan (denah) estrutura refere, ho forma karga seismiku nomimal estátika
ekivalente.

Se karik edifísiu iha Faktor Importancia I tuir tabela 2.5 no nia estrutura
ba diresaun ida eixu prinsipal groung plan estrutura no au mesmu tempu diresaun
kargas seismiku planu iha faktor redusaun seismiku R no tempu vibrasaun alamia
fundamental T1, tan nee karga deslize (sliding) baze nominal estátika ekivalente V
nebee mak akontese iha andares (story) baze nebee bele kalkuladu ho akordu
ekuasaun hanesan tuir mai nee :
CI
V= W.......................................................................................(2.17)
R t

Iha nebee C1 hanesan valor Faktor Respons Seismiku nebee obtidus husi
Spektrum Respons Seismiku Planu ba tempu vibrasaun alamia fundamental T1,
enkuantu Wt hanesan peju total husi edifício, inklui karga moris nebee
korrespondente.

Karga deslize baze nominal V tenki kompatilhar ou divide ba longu


altura estrutura konstrusaun sai fali karga-karga seismiku nominal estátika
ekivalente Fi nebee mak kaptura iha sentru massa andar ba-i ho akordu ekuasaun
hanesan tuir mai nee :
W i zi
F = V................................................................................(2.18)
i n
Wizi
i=0

Iha nebee Wi hanesan peju story andar ba-i, inklui karga moris nebee mak
korrespondente, zi hanesan altura story andar ba-i nebee mak medida husi nivel
fixasaun (clamping) lateral bazeia artigu 5.1.2 no artigu 5.1.3, enkuantu n hanesan
númeru story andar nebee iha leten liu.
2.10. Diresaun Karga Seismiku
Diresaun prinsipal influensia seismiku planu tenki determina ho tal forma
(such a way), ho maneira ke fo influensia boot ba elementu-elementu sistema
estrutura konstrusaun nebee jeral.

Influensia karga seismiku, iha diresaun prinsipal nebee mak determinadu


tenki konsidera efektivu ou efikaz 100% no konsidera akontese dala ida ho
influensia karga seismiku iha diresaun loos (perpendicular) ba diresaun prinsipal
ho efektividade 30%. (Suharjanto, 2013).

Diresaun
Prisipal Y

Diresaun
Prisipal X

Diresaun
Prisipal

Fontes : Suharjanto, 2013.


Figura 2.9 Diresaun Karga Seismiku.

Faktor Respons Seismiku Vertikal Cv nebee mak kalkula ho ekuasaun hanesan


tuir mai nee :

Cv = ψ Ao I............................................................................................(2.19)

Iha nebee koefisiente Ψ (Psi) garantia ba zona seismiku lokal estrutura edífisiu
lokalizadu no define iha tabela 2.8, no Ao hanesan Top Surface Acceleration,
enkuantu I hanesan Faktor Importancia edífisiu.

Tabela 2.8 Koefisiente Ψ hodi kalkula faktor respons seismiku vertikal Cv

Zona Seismiku Ψ
1 0,5
2 0,5
3 0,5
4 0,6
5 0,7
6 0,8

Fontes : SNI 03-1726-2002.

2.11. Influência Seismiku Vertikal

Elementus estrutura edífisiu sira nebee mak iha sensibilidade nebee boot
ba karga gravitasaun hanesan varanda (balkon), canopy no viga kantilever nebee
ho komprimentu boot, viga transfere ba estrutura edífisiu aas nebee assume karga
gravitasaun husi diresaun rua ou liu iha andar leten no moss viga betaun
protendidu nebee ho komprimentu boot, tenki kalkula ba komponente vertikal
movimentu rai devidu husi Seismiku Planu, ho forma karga seismiku vertikal
nominal estátika ekivalente nebee tenki avalia trabalhu ba leten ou ba kraik nebee
nia kuantidade presija kalkula hanesan multiplikasaun Faktor Respons Seismiku
Vertikal Cv no karga gravitasaun, inkluidu karga moris nebee mak relevante.

2.12. Konseitu Kargas

Tuir “Schodek (1998)” iha pacelli(2018) iha análiza design estrutura


konstrusaun ruma, presija iha imajen nebee klaru kona ba karakteristika no karga
boot nebee mak servisu iha estrutura. Parte importante nebee fundamentais mak
hanesan separasaun entre kargas nebee ho karakteristikas estátika no
karakteristika dinámika.

2.13.1. Karga Estátika

Karga estátika hanesan karga nebee mak iha mudansa intensidade karga
ba tempu nebee lao lentu ou konstante. Tipus kargas estátika bazeia ba
Peraturan Pembebanan Indonesia untuk Rumah dan Gedung 1983 hanesan tuir
mai nee :
1) Karga Maten (Dead load/ DL)

Karga maten hanesan karga hotu nebee mak orijen husi todan
konstrusaun, inkluidu elementus hotu nebee adisionais permanese sai ida deit ho
konstrusaun refere.
Tabela 2.9 Karga Maten ba Estrutura.

Karga Maten Valor


Açu (steel) 7850 kg/m 3

Natural Stone (batu alam) 2600 kg/m3


Betaun Armadu 2400 kg/m3
Parede ½ Tijolu 250 kg/m2
Plafond + ganchu (penggantung) 18 kg/m2
Rai azulejus husi sementi Portland 24 kg/m2
Lean concrete (spesi) cm mahar 21 kg/m2
Piscina 1000 kg/m2
Betaun 2200 kg/m3
Parede forma Batako :
- Parede nia mahar 20 cm.
200 kg/m2
- Parede nia mahar 10 cm. 120 kg/m2

Uma nia kakuluk seng gelombang (BJLS- 10 kg/m2


25) sem gordeng.
Fatuk rahun 1450 kg/m3
Fatuk fera, fatuk kabuar, fatuk foho (ho 1500 kg/m3
nia todan).
Laje Bondeck sem betaun armada 6.95 kg/m2

Fontes : PPIUG 1983 no PPPURG 1987.

2) Karga Moris (Live load/ LL)

Karga moris hanesan karga hotu nebee la permanente, exsetu karga anin,
instalasaun (erection), diminuisaun aliserse, enkolhimentu (susut), no influencia-
influencia seluk. Embora bele mudansa, karga moris bele dehan servisu
lentamente ba estrutura. Karga moris sei kalkula ho baze kalkulasaun
matematikamente no tuir hábitus nebee mak vale iha implementasaun
konstrusaun. Atu identifika exatamente karga moris nebee ba servisu iha ou rai
pisu konstrusaun ruma nee defisil, tamba flutuasaun karga moris nebee oi-oin,
depende ba faktores barak. Portantu faktor multiplikador ba karga moris nebee
maior ou boot kuandu kompara ho faktor multiplikador husi karga maten.

Tabela 2.10 Karga Moris ba Estrutura.


Karga Moris Valor
Pisu Eskola no Sala de Aula 250 kg/m2
Sala de Biblioteka 400 kg/m2
Pisu Apartamentu 250 kg/m2
Eskadas no Dejembarke (bordes) 300 kg/m2
Plate Roof 100 kg/m2
Pisu Sala Enkontru 400 kg/m2
Todan Trabalhador 100 kg
Balkon nebee sai livre ba liur tenki planu
300 kg/m2
ba karga moris husi pisu nebee bareira.
Fontes : PPIUG 1983.

2.13.2. Karga Dinámika

Karga dinámika hanesan karga ho variasaun mudansas intensidades


kargas ba periodu nebee rápidu. Karga dinámika nee konsiste husi karga seismiku
no karga anin.

1) Karga Seismiku
Karga seismiku hanesan fenomena vibrasaun derepenti husi parte krosta
rai. Karga derepenti refere influencia husi parte barak nebee substituidu tiha ona,
maibe faktor prinsipal parte balun mak hanesan soke/friksaun krosta rai nebee
mak fo influensia ba superfisie rai.

2) Karga Anin
Karga anin kalkula ho konsidera ezistente presaun pojitivu no presaun
negativu (suction), nebee mak servisu iha parte perpendicular iha kampu ou area
nebee avalia.
.

2.13. Kombinasaun Karga

Ba nesesidade design, análiza husi sistema estrutura presija iha


kalkulasaun ezistensia kombinasaun karga (Load Combination) husi kazu kargas
balun nebee mak bele servisu ho maneira konjuntu (simultaneously) durante
periodu planu. Bazeia ba Peraturan Pembebanan Indonesia untuk Bangunan dan
Gedung 1983, iha kombinasaun karga nebee avalia ba estrutura klasifikada ba
parte rua mak hanesan : Kombinasaun karga permanente no kombinasaun karga
provijoriu. Kombinasaun karga permanente konsidera hanesan karga nebee mak
servisu kontinua ba estrutura durante periodu planu. Kombinasaun karga
provijoriu la servisu kontinua ba estrutura, maibe nia impaktu tenki identifika ou
kalkula iha análiza estrutura.

Bazeia ba Tata Cara Perencanaan Baja untuk Bangunan Gedung SNI 03-
1729-2002, iha kombinasaun karga ba estrutura açu (steel) nebee tenki assume
kombinasaun karga hotu-hotu mak hanesan tuir mai nee :

1,4 D.....................................................................................................(2.20)

1,2 D + 1,6 L + 0,5 (La ou H)...................................................................(2.21)

1,2 D + 1,6 (La ou H) + (γL L ou 0,8 W)...................................................(2.22)

1,2 D + 1,3 W + γL L + 0,5 (La ou H)........................................................(2.23)

1,2 D ± 1,0 E + γL L.................................................................................(2.24)

0,9 D ± (1,3 W ou 1,0 E).......................................................................(2.25)

Deskrisaun :

D : hanesan karga maten nebee mak ligasaun ho todan konstrusaun


permanente, inkluidu parede, pisu, roof, plafond, eskada, no
ekipamentus nebee mak permanente.
L : hanesan karga moris nebee mak kolokadus husi utilizador edífisiu,
nebee mak la inkluidu karga ambiente hanesan anin, udan no seluk-
seluk.

La : hanesan karga moris nebee mak iha roof kolokadus husi trabalhador
nebee mak servisu, ekipamentus, materiais servisu, ou durante utiliza
husi utilizador no material nebee mak movimentu.

H : hanesan karga udan, nebee mak la inkluidu kauza husi poça bee.

W : hanesan karga anin.

E : hanesan karga seismiku.

2.14. Dejempenhu Estrutura Edífisiu

2.15.1. Dejempenhu Limites Catering

Ho baze SNI 1726-2002, dejempenhu limites catering estrutura edíficiu


determina husi Drift entre andares efeitu husi influencia seismiku planu, mak
hanesan hodi limite ba akontese fujaun (melting) açu no nakfera (cracks) betaun
nebee excessiva, iha parte seluk hodi evita falha non estrutura no deskonfortu husi
okupantes. Drift entre andares nee tenki kalkula husi drift estrutura edíficiu refere
influencia husi seismiku nominal nebee mak dividida tiha ona ho faktor eskala.

Atu atende dejempenhu limites catering estrutura edíficiu, iha parte hotu
husi drift entre andares nebee mak kalkula husi drift estrutura edíficiu ho akordu
SNI 1726-2002 artigu 8.1.1 labele liu 0,03/R multiplika ho altura andar nebee
kestaun ou 30 mm, dependente ba valor nebee mak kiik liu.
2.15.2. Dejempenhu Limites Ultimit

Ho baze SNI 1726-2002, dejempenhu limites ultimit estrutura edíficiu


determina husi drift no drift entre-andares máximu estrutura edíficiu efeitu husi
influencia seismiku planu iha kondisaun estrutura edífisiu limites kolapsu
(collapse), mak hanesan limite ba possibilidade akontese kolapsu estrutura

edíficiu nebee bele rezulta ameiasa ba vida umana no hodi prevene soke perigu
entre-edífisiu ou entre parte estrutura edíficiu nebee mak separadu ho marjem
separador (dilatation). Drift entre andares tenki kalkula husi drift estrutura afeita
husi karga seismiku nominal, multiplika ho faktor multiplikador 𝜉 hanesan tuir
mai nee :

1) Ba estrutura edíficiu regulares :

𝜉 = 0,7 𝑅.............................................................................................. (2.26)

2) Ba estrutura edíficiu irregulares :

0,7 𝑅
𝜉= ................................................................................. (2.27)
𝐹𝑎𝑘𝑡𝑜𝑟 𝐸𝑠𝑘𝑎𝑙𝑎

Iha nebee R hanesan faktor redusaun seismiku estrutura edíficiu refere no faktor
eskala mak hanesan iha artigu 7.2.3. ho ekuasaun 0,8 V1
V𝑡 ≥ 1.
2.16.1. Estrutura Açu (Steel Structure)

Açu hanesan material konstrusaun nebee mak importante. Karakateristika


husi açu iha possivel akontese deformasaun nebee boot husi stress dada nebee
boot sem destruídu ou kebradu mak sai hanesan karakteristika daktilidade.
Ezistente karakteristika refere halo estrutura açu bele evita akontese prosesu
collapse edífisiu nebee derepenti. Karakteristika refere iha benefisiu tebes iha
parte seguransa ba edífisiu nia nain, karik iha vigrasaun nebee derepenti hanesan
ezemplu akontesimentu seismiku. (Amon, dkk, 2000).

Estrutura açu apropriadu liu uzadu ba konstrusaun edífisiu ho andar


nebee aas (highrise building), tamba material açu iha rigidez (stiffness) no mos
nível daktilidade alta komparasaun ho material-material estrutura seluk.
Karakteristika daktilidade presija tebes atu nunee estrutura bele akontese
deformasaun ou mudansa forma ho maneira daktilidade (ductile) ho forma
dispersar (memencarkan) enerjia seismiku no halo limites forsa seismiku nebee
mak tama ba estrutura. Alende nee material açu iha rigidez puxar (stiffness pull)
no rigidez pressione (stiffness press) nebee mak igual, tan nee uza adekuadu
hanesan elementu estrutura nebee mak assume karga dinámika ho diresaun ba mai
(bolak-balik).

2.16.2. Karakteristika Mekánika Açu

Tuir SNI 03-1729-2002 kona ba Tata Cara Perencanaan Struktur Baja


untuk Bangunan Gedung, karakteristika mekánika açu estrutural nebee mak
utiliza iha planejamentu tenki prense kritéria mínimu nebee mak indika iha
tabela tuir mai nee :

Tabela 2.11 Karakteristika Mekánika Açu Estrutural.

Tipus Açu (Steel) Minimum Minimum Yield Minimum (Strain)


Tensile Stress, fu Stress, fy (%)
(Mpa) (Mpa)
BJ 34 340 210 22
BJ 37 370 240 20
BJ 41 410 250 18
BJ 50 500 290 16
BJ 55 550 410 13

Fontes : Amon dkk, 1996.

Karakteristika mekánika seluk hodi objetivu planejamentu açu estrutural mak


hanesan tuir mai nee :

2.16.3. Karakteristika Mekánika Açu

Tuir SNI 03-1729-2002 kona ba Tata Cara Perencanaan Struktur Baja


untuk Bangunan Gedung, karakteristika mekánika açu estrutural nebee mak
utiliza iha planejamentu tenki prense kritéria mínimu nebee mak indika iha
tabela tuir mai nee :

Tabela 2.11 Karakteristika Mekánika Açu Estrutural.

Tipus Açu (Steel) Minimum Minimum Yield Minimum (Strain)


Tensile Stress, fu Stress, fy (%)
(Mpa) (Mpa)
BJ 34 340 210 22
BJ 37 370 240 20
BJ 41 410 250 18
BJ 50 500 290 16
BJ 55 550 410 13

Fontes : Amon dkk, 1996.

Karakteristika mekánika seluk hodi objetivu planejamentu açu estrutural mak


hanesan tuir mai nee :

Modulus Elasticity : E = 200.000 Mpa

Shear Modulus : G = 80.000 Mpa

Poisson’s Ratio : μ = 0,3

Coefficient of Thermal Expansion : á = 12 x 10−6 / o C.


2.15. Programa Sap 2000
Tuir matenek nain ida ho naran Ir. Djoko Setiyarto programa sap hanesan
software ida nebee mak konhesidu luan iha area area konstrusaun civil, inkluindu
iha parte analiza estrutura no elementu (finite element). Sap kria husi CSi
(Computer and Structure, Inc.) nebee mak mai husi Berkeley, California USA,
nebee mak dejenvolve programa nee desde tinan 1970-an.
Seria dahuluk programa nee mak Sap80 tuir Sap90, depois de
dejenvolvimentu teknolojia komputador kria tan seria nebee mak foun mak
Sap2000 nebee mak seidauk konhesidu ba utilizador. Analiza nebee mak Sap
2000 bele halo mak hanesan análiza estátika no analiza dinámika inklui analiza
finite elemen. Alende nee mos, Sap2000 prepara tiha ona menu dejain balun hodi
analiza ba estrutura baja, estrutura betaun no mos estrutura seluk.
KAPITULU III

METODOLOGIA PESKIJA

2.1 Rekolhamentu Dadus Peskija

Rekolhamentu dadus nebee mak rekolha husi peskijador hodi hakarek


knaar refere mak hanesan liu husi halo estudu literatura. Bazeia estudu literatura
refere peskijador determina fatin mak hanesan edifisiu eskola Cristal Dili. Iha
hakerek knaar ida nee peskijador sei análiza edifisiu açu refere ho utilizasaun
programa software SAP 2000. V.14. Métodu peskija refere sei utiliza dadus
primariu no dadus sekundáriu nebee mak sai hanesan objetu hodi análiza ba
responde perguntas sira nebee mak iha peskija ida nee.

2.2 Lokalizasaun Fatin Peskija

Fontes : Google Earth, 2018.


Figura 3.1 Lokalizaun Edíficiu.
2.3 Métodu Elaborasaun Dadus no Fontes Dadus
2.3.1 Métodu Literatura

Métodu literatura utiliza sai hanesan referensia nebee mak uza hodi
hakerek knaar peskija ida nee. Métodu nee realiza ho rekolha dadus liu husi varius
literatura mak hanesan observasaun livrus, no liu husi fontes elektrónikas
(internet).

2.3.2 Fontes Dadus

Dadus sira nebee mak peskijador utiliza hodi halo preparasaun hakerek
knaar ida nee mak hanesan dadus primáriu no dadus sekundáriu, dadus refere mak
hanesan tuir mai nee :

1. Dadus Primáriu
Dadus primáriu hanesan dadus nebee mak rekolha husi observasaun
diretamentu iha kampu peskija. Dadus nebee rekolha mak hanesan liu husi
halo medisaun ba elementus estrutural (Koluna, Viga, no Laje) edifíciu
eskola Cristal nebee mak utiliza ekipamentu metro (Tape Measure).

2. Dadus Sekundáriu
Fontes rekolhamentu dadus sekundáriu alkansa husi konsultor nebee mak
halo planejamentu ba edifíciu eskola Cristal. Dadus nebee rekolha mak
hanesan dadus estrutura edifíciu, dejenhu bestek, dadus rai, no padrãu
nebee mak utiliza Standar Nasional Indonesia (SNI).

2.4 Procedimentu Procesamentu Dadus Software SAP 2000

Dadus nebee mak obtidus sei procesa no análiza ho utilizasaun software


komputador elektrónika SAP 2000 V.14 no passu utilizasaun SAP 2000 hodi halo
análiza estátika ekivalente mak hanesan iha diagrama nebee tuir mai nee :
Komesa

Input Gridline

Hatama Dadus
Konstrusaun

Fo kargas (DL, LL, no EQ)


aumeta ho Kombinsaun Kargas

Hare fila fali Dadus


Konstrusaun no Karga

Run Analysis

Rezultadu Análiza

Remata

Figura 3.2 Procedimentu Procesamentu

Dadus Sistemátiku Programa Sap 2000.

2.5 Diagrama Peskija

Iha peskija ida nee peskijador kria procedimentu peskija ho forma


gráfiku diagram peskija nebee mak klaru sei hare iha flow chart hanesan tuir mai
nee :
Komesa

Revizaun Literatura

Elaborasaun Dadus

Dadus Primáriu : Dadus Sekundáriu :

- Observasaun dadus Dadus estrutura edífisiu.


obtidu husi kampu. Dezenhu bestek.
Dadus Rai.
Padraun SNI.

Kalkulasaun Kargas

Analiza Estrutura
ho programa
komputador (SAP
2000 v.14)

Konkluzaun no
Sujestaun

Remata

Figura 3.3 Diagrama Peskija.

Você também pode gostar