Você está na página 1de 9

PLANEAMENTU AKTIVIDADE DO TURIZMU

MUNISIPIU BAUCAU-VENILALE

ELABORA PELO/A

No NOME COMPLETO TURMA NRE

1 ANA TERESA DA COSTA B 2016.05.03.006


2 JULIANA B. SOARES B 2016.05.03.03
6
3 MARIA ADELAIDE GUTERRES B 2016.05.03.047

DEPARTAMENTO COMERCIO E TURIZMU


FACULDADE DE ECONOMIA NO GESTAUN
UNIVERSIDADE NACIONAL TIMOR LOROSA’E
(2018)
LIA MAKLOKE
Timor-leste hanesan nasaun ida ne’ebe iha potensialidade ba fatin turismo.Husi Nasaun ida nee
bele deskreve istoria kona-ba potencialidade Turistiku no fatin interesante neebe mak lokaliza
iha Musipiu ida-idak.Fatin interesante hanesan fatin ne’ebe furak tebes ba ema visitor atu bele
visita no hala’o viagem ba iha fatin neebe mak visitor hakarak atu too.
(Tuir Ong & Smith, 2014:257 define katak Em geral, Turismu Konsidera hanesan faktores ida
neebe mak kontribui ba iha progresso ekonomia hanesan Desenvolvimento Social ).
Komprende poténsia no potensiál turístiku ne ' e rekursu oin-oin ne ' ebé define iha área ida ne ' e
ida ne ' e bele hala ' o iha atração turista ida. Iha liafuan seluk, potensiál turístiku ne ' e variedade
rekursu propriedade fatin no ida ne ' e bele hala ' o iha atração turista ida (atração turizmu) uza
hodi fó benefísiu ba ekonomia ho konsiderasaun ba aspetu sira seluk bele aspetu (Pendit, 2003).)

Objetu turistiku hanesan rekursu nebee mak eziste iha area espefiku ida nebee bele dezenvolve
sai hanesan atraksaun turizmu, ho liafuan seluk dehan potensia turizmu hanesan variasaun
rekursu nebee iha fatin ida no bele dezenvolve sai hanesan atraksaun turizmu ida, nebee mak
utiliza ba intrese ekonomia nian no mos ho nafatin prezerva aspeitu selu-seluk tan.

Turista mak ema sira ne’ebe halao viajem ho grupu ka individual husi fatin ida fatin seluk hela
mais ou menus 24 horas ho nia objetivu aatu passa tempu livre hodi haksolok an, feriadu,
Nesesidade religioso no seluk tan.
Bainhira Turista halao viagem ba iha fatin Turistiku hotu, Turista hakarak hatene kona ba
geografia fatin turistiku neebe atu ba Vizita (how to get there), hakarak hare buat foun ruma
neebe mak Turista seidauk hare.(somenting to see),Turista Vizita fatin turistiku neebe mak bele
halao aktividade oin oin.(something to do ).
Turista mos hakarak hakarak aprende buat ruma foun iha fatin neebe mak turista ba Vizita.
Aktividadee neebe mak Vizitante bele halao iha fatin neebe mak vizitante halao viagem mak
hanesan: paseio, refreshing, hasai foto, hare panomara neebe mak furak, halao Desposto no
aktidade seluk neebe mak turista hakarak atu halao.
SITUASAUN GEOGRAFIKA (LOKALIZASAUN)

Postu-Administrativu Venilale lokalidade iha Munisipiu Baucau. No Postu-Administrativu


Venilale iha Suco ualo (8) mak hanesan : Uai-Laha, Uato-Haco, Badu-Mori, Bado- Ho’o,
Fatulia, Bercoli Uma-Ana Iku, Bercoli UMA-Ana Ulo,Uai-Oli.Populasaun husi Postu-
Administrativu Venilale iha Dialetu local tolu (3) hanesan Midiki, Uai-Mua no Makasae.Area
Venilale iha produsaun oinoin hanesan hare, fore, batar, talas, fehuk, kulu, nu’u no ai han seluk-
seluk tan. Fatin ne’e mos iha valor ekolojiku, istoriku no sosio-kultural nebe interesante no furak
ne’ebe bele desenvolve hodi sai hanesan Atrasaun Turizmu iha tempu oin mai. Bainhira ita atu
ba pasiar ba postu-Administartivu Venilale, ita sei liu Pasagen furak neebe mak nakonu iha
dalan ninini hanesan ai-horis oinoin no mos natar no toos neebe mak tuir dalan ita hare furak
tebes. KomunidadeVenilale mos Sempre simu ema ho kontetne.Venilale bele sai fatin pontensial
ba dezenvolve area turizmu ekolojiko nian.
Venilale nia ambiente furak tamba iha ona fasilita nebe basiko atu hari turizmo ekolojiko. Maibe,
atu desenvolve fatin ne’e, liu liu tenki konsidera atu hari infrastrutura basiku hanesan eletricidade
24 oras no estrada ne’ebe asesu ba fatin rurais hot-hotu. Dezenvovle area turizmo iha fatin ne’e
sei ajuda komunidade bele hetan rendemento ba familia loron-loron nian.

Bee manasUai kana Lagoa waga buloi

Ponte Natureza
OBJETIVU HUSI DESENVOLVIMENTU
Postu-Administrativu Venilale Tenke iha Desenvolvimento neebe mak diak ba iha fatin Turistiku
sira hodi nunee bele fo Rendimento ba iha Nasaun no mos ba iha Komunidade.
Husi desenvolvimento infra-Estrutura no desenvolvimento aktividade do Turismu iha fatin
turistiku nunee bele fo Rendimentu ba iha Komunidade local, fo seguransa neebe mak diak ba
Turista bainhira halao vizita, Halo fatin Turistiku sai interesante iha Nacional no mos ba Iha
internacional.
Iha tempu Indonesia, nudar parte husi aktividadi “Lomba desa/Konkorensia entre suku”
populasaun husi Suku nebe fatin ne’e pretense ba, konsegue reabilita hodi nakloke fali ba turista
sira.Fatin nee mos iha ninia Panorama neebe mak furak neebe mak atria Turista sira.
Objetu Turistiku hanesan potensia hotu ne’ebe mak iha fatin turizmu no hanesan mos fatin
atraksaun ne’ebe atrai ema atu nune’e vizitante sira ba vizita fatin refere.Objetu Turistiku
hanesan potensia ida nebee jeografikamente iha area nebee mak bele hamosu vizitasaun husi
turista sira, liu husi atraksaun uniku nebee kompostu husi natureza nia furak, valor kultural, obra
ema nian, valor istoriku no buat seluk tan, nebee mak sai hanesan motivasaun ba turista atu halo
vizita ba
 PLANU DESENVOLIMENTO BA IHA POSTU-ADMINISTRATIVU
VENILALE

DESENVOLVIMENTO INFRAESTRUTURA

Planu Estratéjiku Dezenvolvimentu Nasional fo sai katak: “Pilár sentral husi PlanuEstratéjiku
Dezenvolvimentu Nasional maka harii no halo manutensaun ba infraestrutura sira ne’ebé
prinsipal no produtivu”.
Ida né hatudu katak atu atinji objetivu husi pilar infra – estrutura hanesan mensiona katak atu
dezenvolve ita nia nasaun, atu harí ekonomia nebé moderna no produtiva, no atu kria empregu,
ita presiza konstrói infra‐estruturas bázikas no produtivas. Haré ba ita nia nesesidades, eskala (ka
dimensaun)infra‐estruturas nian no nia kustus sei boot tebetebes, tamba né maka, ita tenki
planeia, ho di’ak, programa ida né atu bele implementa, ho hanoin no sukat nebé realístiku.
Implementasaun planu ne’e la’os buka atu haforsa deit kona-ba dezenvolvimentu nasaun nian,
maibe mos hasa’e produtividade, kria kampu de traballu hodi fo oportunidade servisu ba ema
hotu, liu‐liu iha area rural sira, no apoia dezenvolvimentu setor privadu sira.”Nunee mos Liu husi
Desenvolvimentu Infa-Estrutura neebe mak diak bele fo Oportunidade ba Turista Estrangeiro no
mos Domestika atu bele ba vizita fatin turistiku neebe Mak Lokaliza iha Postu-Administrativu
Venilale
Pilar infra‐estrutura nebe mensiona inklui estrada no ponte sira, portu ho aero‐portu sira, no mos
abastesimentu bee – mos ho eletrisidade.

 Hotel
Hotel hanesan fatin ida neebe mak bele mahon ba turista estrangeiru no turista domestika hodi
bele deskansa no bele uza fasilidade hotu neebe mak belefo Satisfasaun ba iha Turista sira.
Hanesan fatin neebe mak sai hanesan mahon ba turista estrangeiro no mos domestika.Hotel mos
bele dehan katak Tourist Accommodation. Iha hotel nee nia laran tenke kompletu ho FAsilidade
neebe mak bele fo satisfasaun ba iha Turista hodi bele hatan ba iha turista nia nesesidade.
Servisu Turizmu nian tenke fo satisfasaun ba iha Turista.
No Iha Hotel nee tenke iha Departamentu oin oin neebe mak bele fo satisfasaun ba iha turista
sira.Departamentu sira nee mak hanesan : Front Office Housekeeping, Food & Beverage,
Kitchen, Laundry no mos Sira seluk tan

 Estrada no Pontes

Presiza sei hala'o programa boot ida, kona‐ba rekonstrusaun,reparasaun no melhoria estradas. Iha
nebé, estradas at liu ona, sei halo rekonstrusaun total.
Presiza mos sei implementa Planu Jeral kona‐ba Estradas Rurais, atu reabilita estradas rurais
hotu‐hotu, tuir padraun mínimu ida.. Estradas sira nebé liga centros‐munisipais nian ba
centros‐ostu-Administrativu, sei sai hanesan prioridade, tamba estradas sira né mak sei hetan
volume tráfego nebé boot, no tamba estradas sira sei sai hanesan ligasoens importantes ba
transportes. Empreiteiros lokais sira,mak sei halo servisu sira né, hodi utiliza ekipamentus sira
nebé sei uza liu ema atu kaer servisu, no ida né maka sei loke postos‐de‐trabalho barak, iha nível
rural no rejional.
Sei hala'o mós programa ida kona‐ba pontes, hodi konstrói pontes sira nebé presiza atu substitute
ona no reabilita sira nebé presiza hetan reparasaun. Servisus sira né hahú ho konstrusaun
aliserses, superestruturas no tabuleiros (ka fatin kareta liu ba) , ho konstrusaun estradas de
aproximasaun (ka estradas atu tama ba ponte

 Be’e no Saneamentu
Tenke halo Plano desenvolvimento kona ba Bee no Saaneamento ba iha KOmunidade hotu
neebe mak Hela besik iha fatin Refere nunee ainhira Turista sira Bele mos Deskansa iha
Komunidade sira nia uma hodi nunee komunidade mos bele hetan Rendimmento oituan ba iha
sira nia FAmilia. Nuné mós, sei fo apoiu kona‐ba konhesimentus técnikus espesializadus no sei
monta sistema ba supervizaun, iha komunidades sira, liu‐husi rekruta fasilitadores bé no
saneamentu, iha nível postu-administrativu, ba sukus sira, tuir Programa de Água e Saneamentu.
Infra‐estruturas água ho saneamento, iha ita nia sentrus urbanos,.Tenke hetan Realibilitasaun
neineik infra‐estruturas sira né hotu, hodi garante abastesimentu nebé seguru ba água kanalizada,
ba uma sira iha centros munisipais hotu hotu, liuliu iha areas sira nebé, situasaun krítika duni (ka
at liu ona) ,

Be’e Mos
Atu halo palo kona ba bee mos neebe mak diiak iha Posttu-Administrativu Venilaletenke
estabelesidu iha tipu tolu (3)hanesan :
 Tipu ida mak sistema be’eposu nebe maioria nudar propriedadi privadu. Uma kain ida–idak
esforsu rasik hodi atendenia nesesidade uma laran rasik.
 Tipu rua (2) seluk fornese husi Governu, liu husi sistemaperfurasaun (boor) no sistema
gravítasaun.
 Sistema perfurasaun (boor) monta iha area urbanunebe konsentra iha Suku nia klaran neebe
make ma bele ba asesu iha sistema perfurasaun, tipu fornesimentubee mos ne’ebe boot liu
ba publiku

Saneamentu
Sistema saneamentu iha iha Postu-Administrativu Venilale bele dehan katak seidauk atinje
masimu ba iha parte Saneamentu nian, tambamaioria uma kain barak mak seidauk iha sintina.Iha
area rurais, komunidade sira soe foerou ba sintina iha deit ailaran e foer hirak ne’e animal sira
mak aproveita.Nunee Presiza halo planu hodi kria SAneamento neebe mak diak ba iha
Komunidade hotu neebe mak hela besik iha fatin Turistiku nian hanesan Toilet.

 Elestricidade
Ho plano neevbe mak iha garante katak populasaun tomak, sei hetan asesu nebé di’ak ba
electrisidade, 24 horas loron ida. Ho hanoin idane’e, postu-Administrativu Venilale oras ne’e
dadauk kuaze ita hare ba iha realidade Komunidade hotu Assesu on aba iha Eletricidade.Hare
husi mapa nebe iha postu-Administrativu Venilale husi suco ualo (8 )kuaze hetan asesu ba
eletricidadenebe fo naroman

 Telekomunikasaun
Iha tempu modernu agora, telekomunikasaun nu’udar fator importante liu ba iha fatin neebe mak
Turista atu ba Vizita, tamba ema bele hetan imformasaun bainhira sira asesu liu husi
liñatelephone ou mos liu husiliña internet.Telekomunikasoens, nebé di'ak, sei hakbesik emaba
malu no apoia krescimentuRendimentu nian liu Turista sira nia Vizita , no mós ajuda prestasaun
servisus nebé di'ak husi Planu Desenvolvimento Planu nian. Telekomunikasoens bele liga aldeia
ida ba sira seluk, no liga vilas ba cidades, hanesan mós liga ba mundo. Né duni,
Telekomunikasoensesensiais tebes ba dezenvolvimentu futuru Timor‐Leste nian, inklui kria
emprego, haburas empreza no ajuda prestasaun servisus nebé vitais hanesan saúde, edukasaun ho
seguransa. Mundo tama ona iha era (ka tempu) foun, bain‐hira itakoalia kona‐ba teknolojias
komunikasaun nian, ho aparelhos foun no, liuliu, ho kusto baratu tebes liu, kompara ho uluk.
Plano Estratéjiku Dezenvolvimentu nia Vizaun mak, ita sei iha rede moderna
telekomunikasoens,nebé sei liga ema ida ho ema seluk, iha Timor‐Leste laran tomak, no
timoroan sira ba mundo, hodi permite ita atu aproveita, ho máximu (ka to'o nebé ita bele),
avansus nebé iha, a nível telekomunikasoens globais.
.

 Seguransa
Iha fatin hotu neebe mak iha fatin Turistiku tenke iha Seguransa atu bele tau matan ba iha fatin
refere hodi nunee fatin nee ema labele estraga sasan sira, kontrola ambiente mos nafatin, no mos
seguransa ba iha Turista Estrangeiro no mos Turista domestika.
 PLANU AKTIVIDADE DO TURIZMU IHA FATIN TURISTIKU
Postu-Administrtivu Venilale sai hanesan Postu-Administrativu ida neebe mak nakonu ho
fatin Turistiku neebe mak barak no ho nia Panorama neebe mak furak neebe mak bele dada
turista domestika no estrangeiro ba vizita loro-loron. Ho fatin turistiku nia Furak neebe mak
iha bele fo satisfasaun ba iha Turista neebe mak ho nia objetivu atu ba Vizita Fatin turistiku
neebe mak natural tebes.
Fatin ho nia Natureza neebe mak furak liu no it abele desenvolve fatin nee sai furak liu tan
hanesan desenvolve Aktividade turismu nian iha fatin turistiku no ita espera katak ho
aktividade neebe mak ita desenvolve iha fatin Turistiku bele fo satisfasaun ba Turista sira nia
nesesidade rasik.
Aktividade neebe mak atu desenvolve iha Iha fatin Turismu natural hanesan iha Bee manas
UAi-kana, Ponte Natureza no Lagoa Waga Buloi mak hanesan tuir mai nee :
Halo palu aktividade nian hodi prepara ekipamentu kail nian hodi nunee Turista bele
Aprende Kail ikan iha lagoa hotu neebe mak sira Vizita( how to learn )
Hamos no fo seguransa ba iha lagoa hirak nee hodi nunee Turista bele Nani hodi
sente LAgoa nia furak ( how to do )
Presiza mos prepara Bero kiik sira, hodi nunee Turista sirabele uza bero hirak nee
hodi habero iha Lagoa nee.
Prepara mos ba turista sira motor Tasi hodi nunee turista Sira bele uza motor tasi
hodi haksolok an
Halo Kenping besik iha Lagoa sira nia sorin-sorin nunee Turista sira sente kolen nos
sira bele uza Kenping hirak nee hodi deskansa.
Bele mos Oferese ba Turista Produtu local neebe mak bele tein ho modelu oinoin
hanesan : bafa, sona, tunu, tukir, da’an, tein no oferese mos produtu local balun neebe
mak la preisza tein maibe bele han diretamente.
Hanorin ba Turista sira Oinsa atu tein produtu local sira.

Você também pode gostar