Você está na página 1de 243

KAPITULU I

KONTABILIDADE KUSTU HO DEFENISAUN KUSTU

Contabilidade fahe ba tipu rua mak contabilidade finnseiru no contabilidade


jestaun.Kontabiliodade kustu laos tipu contabilidade ida ne’ebe ketak husi husi tipu
contabilidade rua ne’e hahu ho deskrisaun contabilidade finanseira no jestaun, atu hetan
vizaun jeral ida konaba karakteristika sira husi tipu contabilidade ne’ebe afeta ba
contabilidade kustu. Alende ne’e iha kapitulu I defenisaun contabilidade kustu nian.
Defenisaun contabilidade kustu nia sira fo forma oi-oin konaba kustu sira atu klarifika
descreve, tamba contabilidade kustu ne’ebe sei diskute iha livru ne’e uja kompania
fabrikasaun hanesan odelu ba ninia aplikasaun kapitulu I mos descreve atividade
fabrikasaunsira nian. Deskrisaun iha kapitulu ida ne’e remata no forma diskusaun oi-oin
konaba halibur kustu produsaun, no kompara deklarasaun rendimento empreza komersial no
empreza ba fabrikasaun sira nian. Kontabilidade finanseial no jestaun contabilidade kustu
parte ida husi tipu kontabilidade rua mak kontabilidadefinanseira no contabilidade jestaun,
tamba ne’e molok diskute contabilidade konaba kustu, tenki hatene uluk deferensa sira iha
karakteristika rua ne;ebe importante mak contabilidade finanseira no contabilidade jestaun
iha buat ne’e comum. Primeiru tipu contabilidade rua maknsistema prosesamentu
informasaun n’ebe produz informasaun finanseiru. Maske informasaun non-finansiru ne’e
informasaun importante ne’ebe jestaun ba kompania, kuaze hotu husi informasaun naun-
finanseiru ne’e los iha ambitu contabilidade. Similaridade seluk mak tipu rua husi funsaun
contabilidade nudar fornesedor informasaun finanseiru ne’ebe útil ba ema ruma atu foti
desizaun, ema sira ne’ebe foti desizaun presija informasaun ba selesaun alternativu ne’ebe
sira hasoru, inklui informasaun finanseiru. Informsaun finanseiru ida ne’e produz husi
contabilidade maske nune’e, tamba ema barak foti desizaun ne’ebe la hanesan ho desizaun
ne’ebe sira presija. Atu nune’e bele iha tipu contabilidade oi-oin ne’ebe presija hodi responde
ba necessidade husi ema ne’ebe foti desizaun. The accountante nia servisu mak au fornese
informasaun finansial relevenate no fiável hodi responde ba necessidade diferente sira ne’e.
Diferensa pronsipal entre kontabilidade finanseiru no contabilidade jestaun ne’e sei hato’o
ba utilizador sira kona-ba

1. Uza relatoriu kontabilidade no objetivu husi sira.

2. Ambitu informsaun

3. Fokus informasuan
4. Tempu

5. Kritesia ba informasaun kontabilidade

6. Fo disciplina mai ita

7. Konteudu relatoriu

8. Informasaun ba natureza

Utiliozador kontailidade sira no sira nia objetivu konta finanseiru ne’e prinsipalmentu iha
intensaun atu fornese informasaun finanseiru ba utiulizador sira ne’ebe uja iha liur kompania.
Ba kompania boot ida, sira ne’ebe uja rai liur inklui ema ne’ebe fo kreditu ba kliente sira,
2525 Analyst finanseiru empregadu sira no agensia governu nian. Objetivu nain sira husi rai
liur atu hetan kompania nia deklarasaun finanseiru atu nune’e sira bele foti desizaun konaba
sira nia relasaun kompania nian.

Desizaun ne'ebé halo sempre kona-ba futuru laos pasadu no laiha ema ida mak bele muda
buat ne'ebé akontese iha pasadu atu nune'e laiha ema ida mak bele foti desizaun kona-ba
saida mak akontese. Desizaun ne'ebé halo ne'e bazeia ba selesaun ba asaun alternativu sira
ne'ebé atu foti iha tempu oin mai sei julga iha tempu oin mai nivel tempu ne'ebé kobre hosi
relatóriu finanseiru ne'ebé rezulta ne'e, kobre períodu tempu balun tuir mai, kada tinan ida
fulan. Períodu tempu ne'ebé kobre hosi deklarasaun finanseiru ne'ebé prodús hosi
kontabilidade finanseiru jeralmente ladún fleksivel. Bainhira determina ona katak seet
balansu no deklarasaun rendimentu nian sei publika ho lian semi-annimamente mudansa kada
fulan dala ida dala ida kada fulan maske balun kobre períodu tinan 10 nian.

Ezemplu ba objetivu relatóriu finanseiru terseira parte nian, kontabilidade kustu


produtu nian fornese informasaun kustu periodikamente, kada fulan fulan, Informasaun
kustu produtu nian aprezenta iha deklarasaun rendimentu no saldu. Ba objetivu jestaun nian
iha monitorizasaun kona-ba produtu sira-nia profitabilidade kona-ba kustu konta produtu nian
fornese informasaun kustu sira ne'ebé foti-off. ne'ebé inklui dezeñu produtu no kustu
dezenvolvimentu nian, kustu produsaun no kustu distribuisaun produtu nian ba moris produtu
nian. (emhivich baibain liu tiha tinan ida nian. Kriteriu kontabilidade informasaun dominante
sira hodi julga informasaun ne'ebé prodús hosi kontabilidade finanseiru jeralmente aseita
prinsípiu kontabilidade sira. Prinsípiu sira-ne'e harii husi organizasaun autoritáriu sira
hanesan Institutu kontabilista Indonézia nian no ajénsia implementasaun kapitál merkadu
nian (bapeam sasoro. ka hanesan rezultadu hosi utilizasaun prinsípiu ida iha prátika naruk.
Utilizasaun prinsípiu kontabilidade komún sira iha preparasaun relatóriu sira ne'ebé produz
hosi kontabilidade finanseira ne'e rezulta hosi rekizitu terseiru parte nian. Atu determina
relasaun entre utilizadór esternu no kompañia.1 sira presiza analiza deklarasaun finanseiru
ne'ebé produz husi kompañia oioin. Atu kompara deklarasaun finanseira oin-oin husi
empreza oin-oin sira presiza asegura katak deklarasaun finanseira husi empreza oioin prepara
ona bazeia ba prinsípiu kontabilidade komún sira.

Kontabilista jestaun sira prodús informasaun ne’ebé presiza hosi jestaun nune’e
kontabilidade ida-ne’e la limitadu hosi prinsípiu kontabilidade komún sira. Krítiku prinsipál
ba informasaun kontabilidade jestaun nian mak benefísiu ba jestaun. Medida ida-ne’e uza iha
kontabilidade jestaun. Tan ne’e, dezenvolvimentu prátika kontabilidade jestaun nian bazeia
liu ba lójika no esperiénsia sira. no laos bazeia ba ninia aseitasaun Jerál ka lae iha sosiedade.
Klaru katak ida-ne’e la signifika prinsípiu kontabilidade bai-bain ne’ebé tuir mai ne’e mak
illogiku no la rezulta hosi esperiénsia. Iha prátika kontabilidade jestaun nian sira ne’ebé prova
ona util iha kompañia ida espera atu disemina no simu, maibé kritika prinsipál ne’ebé uza iha
kontabilidade jestaun nian mak efetividade prinsípiu jestaun bug nian ka métodu ba kompañia
individuál sira. Laiha organizasaun ne’ebé autoriza atu regula sansaun ba sira ne’ebé lakohi
uza prátika kontabilidade jestaun. Tan ne’e, dixiplina fonte konta nian mak aplika Siénsia.
Nu’udar Siénsia aplika nian kontabilidade bazeia ba prinsípiu no konseitu sira ne’ebé
dezenvolve iha Siénsia no dixiplina báziku. Manuál kontabilidade mai hosi dixiplina ida de’it
no kontabilidade jestaun iha dixiplina fonte rua. Kontabilidade finanseira no parte ida hosi
kontabilidade jestaun ne’e bazeia ba ekonomia ne’ebé estabelese prinsípiu sira ne’ebé orienta
ema sira ne’ebé foti desizaun iha utilizasaun rekursu sira ne’ebé limitadu. Parte seluk hosi
kontabilidade jestaun bazeia ba psikolojia sosiál ne’ebé trata prinsípiu sira ne’ebé orienta
hahalok umanu iha organizasaun sira. Dixiplina rua ne’e mak hanesan ekonomia no
psikolojia sosiál, ne’ebé diferente hosi malu ne’ebé kria problema hodi komprende prinsípiu
kontabilidade jestaun nian ne’ebé mak fó dixiplina rua. Ezemplu ida mak desizaun atu sosa
bens foun ne’ebé fixu. Bainhira konsidera karik kompañia ne’e sei sosa sasán fixu no
prinsípiu ekonomia uza hanesan baze ba foti desizaun. Maibé bainhira sosa ona sasán hirak
ne’e tuir prinsípiu psikolojia sosiál ne’ebé uza iha orsamentu Sentru responsabilidade ho
patrimóniu foun fixu nian. Konteúdu deklarasaun kontabilidade finanseira produz relatóriu
finanseiru periodiku ne’ebé konsiste husi deklarasaun rendimentu ne’ebé ekilíbriu,
1deklarasaun kona-ba mudansa rendimentu ne’ebé hetan fila fali rendimentu no deklarasaun
mudansa iha pozisaun finanseiru. Relatóriu ida-ne’e inklui informasaun sumáriu kona-ba
pozisaun finanseiru iha tempu ne’ebé deside ona rezultadu hosi operasaun sira. mudansa iha
rendimentu no mudansa iha pozisaun finanseira durante períodu ida-ne’e.

Kontabilidade kustu ne'e parte ida husi kontabilidade finanseiru no jestaun nian
kontabilidade ne'e mak prosesu atu halo rezumu no aprezenta valór fabrikasaun no fa'an
produtu ka servisu tuir maneira balun no interpreta sira. Objetivu hosi atividade kontabilidade
kustu nian mak kustu. Prosesu atu halo sumáriu no avaliasaun no interpretasaun ba
informasaun kustu depende ba se mak prosesu. Prosesu kontabilidade kustu bele iha
intensaun atu responde ba nesesidade utilizadór sira-nian fora hosi kompañia. Iha kazu ida-
ne'e. prosesu kontabilidade kustu tenke hatene karakterístika kontabilidade finanseiru nian.
Nee-duni, kontabilidade kustu bele halo parte ida hosi kontabilidade finanseiru. Prosesu
kontabilidade kustu mós bele manán hodi responde ba nesesidade utilizadór sira-nian iha
kompañia laran. Iha kazu ida-ne'e tenke fó atensaun ba karakterístika kontabilidade jestaun
nian. Nee-duni, kontabilidade kustu mak parte ida hosi kontabilidade jestaun. Kontabilidade
kustu iha objetivu prinsipál tolu mak atu hasa'e kustu kontrola no foti desizaun espesífiku.
Atu atinje objetivu sira ho kustu produtu nian. rejistu kontabilidade kustu nian ne'e
kategoriza, no sumariza kustu fabrikasaun produtu nian ka fornese servisu ida. Kustu sira
ne'ebé koleta no aprezenta mak kustu sira ne'ebé mak mosu iha tempu uluk ka kustu istóriku
sira. Jeralmente, folin kontabilidade atu determina kustu hosi produtu ne'e iha intensaun atu
responde ba nesesidade ema seluk nian. Tanba ne'e,, atu hatán ba nesesidade hosi parte
esternu sira-ne'e nian, sira-nia kustu konta nian ba produtu ne'ebé sira gasta ne'e sujeita ba
prinsípiu kontabilidade bai-bain nian. Aleinde ne'e, iha mós determinasaun kustu produtu
nian ho objetivu atu hatán ba nesesidade sira kona-ba jestaun. Determinasaun kustu produtu
sira-nian atu responde ba nesesidade hirak ne'e, tuir kontabilidade jestaun, ne'ebé laos sempre
iha ligasaun ho prinsípiu kontabilidade baibain. Haree ba ezemplu oinsá atu determina kustu
ba produtu no aprezenta informasaun kustu atu responde ba nesesidade jestaun iha tempu
badak Planeamentu no foti desizaun (métodu oi-oin ne'ebé variavel ba kustu variavel no
kustu variavel ho métodu orden kustu no prosesu métodu gastu sira.

Kontrolu kustu tenke prevelese ho determinasaun kustu sira ne'ebé tenke incurred atu prodús
Unidade produtu nian ida. Karik kustu ne'ebé presiza determina ona mak responsabiliza ba
monitorizasaun se kustu atuál aliña ho kustu ne'ebé presiza. Kontabilidade kustu hafoin hala'o
análize ida kona-ba deviasaun kustu atuál husi kustu ne'ebé antisipa no fornese informasaun
kona-ba kauza diferensia. Bazeia ba análize deviasaun no sira-nia kauza jestaun bele
konsidera asaun koretivu se karik presiza. Bazeia ba análize ida-ne'e jestaun seniór mós bele
hala'o avaliasaun ida ba dezempeñu jestór sira-nian tuir nia. Kontabilidade kustu ba kontrolu
kustu nian objetivu atu responde ba nesesidade parte sira-nian iha kompañia. Aspektu atitude
umanu iha kontabilidade kustu ba kontrolu kustu mak boot liu tan tanba ne'e kontabilidade
kustu ba kontrolu kustu nian parte ida husi jestaun KAK.

sukat sakrifísiu sira-ne’e iha volume ida de’it. ne’ebé sira hasa’e nu’udar sakrifísiu atu halo.
Tanba presu kustu atu halo ne’e mak. Ida ne’e laos kustu maibé. Atu nune’e distribuisaun
rekursu ekonómiku ba objetivu balun bele kombina dimensaun ne’ebé uza hodi avalia
sakrifísiu sira-ne’e tenke hanesan de’it. Só tikurat de’it ne’ebé bele uza hanesan medida husi
sakrifísiu rekursu ekonómiku mak Unidade osan . Sakrifísiu rekursu ekonómiku hala’o tiha
ona. Sakrifísiu rekursu ekonómiku sira-nian ho objetivu atu halo livru “aprezenta kustu sira
ne’ebé bele hetan.” Ezemplu planu jerente komersializasaun nian ida atu tau billboard ida iha
parte yogya-se droughtg highway presu atu selu ba billboard ne’e tuir estimativa iha

$. 1,500.000. Tanba nia sei selu $. 200.000. Impostu ne’ebé atu selu ba billboard mak
250,000.

Hanesan ezemplu montante ne’ebé sei gasta hodi instala billboard idriaun 1,950,000
(1,500,000 + 200,000 + 250,000 metas mak gastu ida.

Kustu laos de’it relasiona ho sakrifísiu ne’ebé sira halo maibé mós inklui sakrifísiu sira
ne’ebé sira planu ona atu halo. Ko’alia loloos kustu sira-ne’e bele define nu’udar sakrifísiu
rekursu ekonómiku sira-nian atu hetan patrimóniu sira. Atu distingi signifikasaun kustu nian
iha sentidu luan ida-ne’e hasa’e rekursu ekonómiku sira hodi hetan sasán sira-ne’e hanaran
folin. ba parte ne’e Sakrifísiu osan ne’e mak, kustu nian no hatudu hanesan Asset ida iha
semestre saldu. Karik ne’e uza ba kompañia nia atividade komersiál sira. tinan ida-ne’e ita
boot sira hetan benefísiu mákina ne’e sei hetan akuzasaun ho depresiasaun. Ida ne’e halo
depresiasaun ba mákina ne’e hanaran ho folin. Nee-duni, uza kustu termu ida-ne’e atu indika
sakrifísiu kustu patrimóniu nian ba objetivu ida.

Kustu termu ida-ne’e mós uza atu indika sakrifísiu rekursu ekonómiku iha prosesamentu
materiál ba produtu. Se kompañia gasta osan atu sosa materiais ba. Tan ne’e, totál sasán uma-
laran nian hamutuk $10,000, .000.000 mak gasta no rejistra hanesan kustu ba sasán. Se rai
iha . Osan hamutuk $2,000.000 ne’ebé uza ba produtu fabrikasaun sira-ne’e, sei fo ba.

Ema nain-2.000. Maibé, nu’udar estrutura produtu sira-ne’e nian ho objetivu atu transforma
patrimóniu sira-ne’e (haree ba forma inventáriu materiál sira-seluk ne’ebé uza hodi inventa
produtu sira seluk (finistiku sira-ne’e inventáriu produtu sira-ne’e hamutuk hodi hasa’e
sakrifísiu ba matéria prima sira-ne’e, ne’ebé tuir forma materiál sira-ne’e, sei forma kustu
produsaun nian., kustu produsaun sira-ne’e sei transforma ba kustu sira no sei hetan reseita
fa’an nian bainhira produtu ne’e fa’an.

Kontabilidade no kompriensaun kustu estrutura organizasaun no prosesu produsaun


kompañia fabrikasaun ida nian kontabilidade kustu ne'ebé sei diskute iha livru ida-ne'e mak
kustu kontabilidade ne'ebé aplika ba kompañia fabrikasaun sira. Iha Fact, kontabilidade kustu
laos limita de'it ba ninia aplikasaun iha kompañia fabrikasaun sira, maibé mós bele aplika ba
Banku sira, kompañia otél sira no kompañia servisu sira seluk. Iha Jerál kustu kontabilidade
ne'ebé aplika ba kompañia fabrikasaun ne'e kompleksu liu duke aplika ba kompañia servisu
sira. Tanba ne'e,, jeralmente livru sira ne'ebé diskute kontabilidade kustu sempre iha
diskusaun ida kona-ba kontabilidade kustu ba kompañia fabrikasaun sira. Atu halo
observasaun Jerál ida kona-ba tipu kustu no prosesamentu iha empreza fabrikasaun nian sira,
sesaun ida-ne'e aprezenta ezemplu ida kona-ba estrutura organizasaun empreza fabrikasaun
nian ida no ninia prosesu produsaun. Fabrikasaun kompanhia sira-ne'e prinsipalmente
envolve iha prosesamentu materiál raw ba produtu sira ne'ebé hotu ona ne'ebé prontu atu
fa'an. Nune'e, Funsaun prinsipál rua ne'ebé normalmente hetan iha empreza fabrikasaun sira
mak Funsaun produsaun no Funsaun komersializasaun. Funsaun produsaun mak responsavel
ba prosesa materiál sira ne'ebé mak remata ona no Funsaun komersializasaun mak
responsavel ba komersializasaun produtu hirak ne'e. Atu koordena Funsaun prinsipál rua ne'e,

forma Funsaun datoluk ne'ebé baibain hanaran Funsaun Administrativu no Jerál.

Figura 1.2 hatudu estrutura organizasional kompañia ida nian

iha estrutura organizasaun ida nia Funsaun produsaun mak iha nia liman Diretor produsaun,
ne'ebé mak halo hosi Departamentu rua mak koá Departamentu produsaun no Departamentu
Enjinaria. Ho marketing nian mak iha Diretor komersializasaun nian ne'ebé hala'o husi
Departamentu rua ne'e hodi halo Departamentu fa'an nian no Departamentu promosaun.
Funsaun Jerál no Administrativu sira-ne'e hala'o husi Diretor finanseira no Diretor prinsipál
sira, ne'ebé ezekuta husi Departamentu tolu ne'e maka pesoál no Departamentu Jerál sira,
Departamentu finanseira no Departamentu kontabilidade nian no mós seksaun sira ne'ebé
koordena ba Diretor prinsipál (Diretor auditoria, relasaun publika sira seksaun, sekarial
seksaun, Departamentu kompramentu nian. Nu'udar Funsaun prinsipál sira iha empreza
fabrikasaun nian fahe ba grupu tolu, kustu fabrikasaun nian sira klasifika tuir Funsaun
prinsipál hirak ne'e iha kustu produsaun nian ne'ebé boot liu, feita kustu komersializasaun
nian no kustu Jerál no Administrasaun sira. Kustu produsaun mak kustu sira ne'ebé mak
suporta hosi Funsaun produsaun hodi prosesa materiál sira ne'ebé mak remata ona. Kustu
komersializasaun sira-ne'e mak kustu sira ne'ebé hetan suporta hosi Funsaun marketing to'o
merkadu kompañia nia produtu sira. Kustu Administrativu no Jerál sira-ne'e kustu ne'ebé mak
suporta hosi Funsaun sira seluk duke Funsaun produsaun nian Funsaun no Funsaun
komersializasaun.

Estrutura organizasaun nebee di’ak papél

 kompañia marketing,
 Departamentu produsaun,
 Departamentu kontabilidade seksaun fa’an.
 Departamentu Finansas,
 seksaun finansiamentusurat-tahan
 seksaun kustu
 seksaun promosaun inventáriu
 seksaun hadiak
 jerasaun jerasaun seksaun verifikasaun ba eletrisidade
 seksaun manutensaun kontabilitasaun
 seksaun armazén
 seksaun sosa objetivu ida hosi kontabilidade kustu atu determina kustu produtu nian.

Atu determina loloos kustu produsaun nian, presiza kompriende prosesu manufatura nian.
Tuir mai deskreve liña produsaun iha kompañia ida. Ho liafuan badak, surat-tahan dulas trigu
nian mak hanesan duut-maran, duut-maran ka bagasse. Materiál raw ida-ne’e prosesu
Primeiru iha seksaun pulp. Duut-maran, duut-maran ka bagaskar ida-ne’e kahur ho buat seluk
ne’ebé importante liu iha bomba atu halo rai-lolon sai namdoras ka dada tali. Hafoin ne’e LP
haruka ba seksaun orsamentu seksaun orsamentu ba prosesu produsaun Komisaun tiun
Diretor Finansas Departamentu gauze seksaun insuransia seksaun orsamentu pesoál
Departamentu Jerál seksaun seguransa.

Material ne’ebé integra prosesu produsaun iha seksaun iha surat-tahan mak tube (ai-
kafé). Materiál auxiliary ne’ebé uza mak hanesan trigu-uut, kaolin, substánsia iha wam.
Surat-tahan ne’ebé prodús husi prosesu produsaun seksaun ida-ne’e mak haruka ba seksaun
Refinaria atu halo besi no koá hodi padraun sizes no pakote sira. Hafoin remata prosesu iha
seksaun repinjisaun, dokumentu ne’ebé falun ne’e haruka ba armazén, sei pendente hela atu
entrega ba kompradór. Seksaun LP, surat-tahan no refinasaun hanaran Departamentu
produsaun, ne’ebé, seksaun ne’ebé prosesa materiál-aat ba produtu hotu-hotu. Atu tulun
Divizaun sira iha prosesamentu materiál ba surat-tahan, forma Divizaun seluk, hanesan
ezemplu: hadi’a no manutensaun, Divizaun sentrál steam nian, Divizaun eletrisidade no bee
nian no simu Divizaun. Seksaun ida-ne’e hanaran Departamentu servisu ne’ebé nia Funsaun
mak atu prodús servisu hodi fasilita prosesu materiál prima ne’ebé hala’o iha Departamentu
produsaun. Bainhira kálkulu kustus produsaun, kontabilidade kustus tenke tuir prosesu
transformasaun materias primas ba produtus hotu-hotu. Etapa ida-idak prosesu materiál raw
presiza sakrifísiu rekursu ekonómiku, nune’e kontabilidade kustu uza atu rejista rekursu
ekonómiku hotu-hotu ne’ebé hasa’e ona iha faze prosesamentu ida-idak, atu produz
informasaun kona-ba kustu produsaun ne’ebé konsume ba produtu ne’e. Iha kontabilidade
kustu, kustu tama iha forma oioin. Jeralmente, klasifikasaun kona-ba kustu hirak ne’e
determina bazeia ba objetivu sira ne’ebé atu alkansa liuhosi klasifikasaun, tanba iha
kontabilidade kona-ba konseitu ne’e: “hatene kusta diferente sira ba objetivu oioin.” Kustu
bele klasifika tuir:

1. Figura

2. Funsaun prinsipál iha kompañia.

3. Relasaun kustu ba buat ida-ne’ebé finansia.

4. Hahalok kustu relasiona ho mudansa iha volume atividade.

5. Benefísiu períodu.

Iha métodu klasifikasaun ida-ne’e, naran objetu nian mak baze ba klasifikasaun kustu.
Porezemplu, despeza hotu-hotu ne’ebé relasiona ho kombustivel bolu nu’udar “kustu
kombustivel”. Oinsá klasifikasaun kustu tuir objetu husi despeza.

Jestaun kustu Jerál no Administrativa. Kustu produsaun mak hanesan kustu


produsaun, ne’ebé uza atu kalkula kustu bens sira ne’ebé ramata tiha ona no kustu produtu
sira ne’ebé sei iha prosesu nia rohan. Kustu la produtivu aumenta ba kustu produsaun atu
kalkula totál kustu produtu. Kolesaun kustu produsaun barak liu determina husi métodu
produsaun. Jeralmente ko’alia, maneira produsaun bele fahe ba tipu produsaun rua bazeia ba
orden no produsaun masa. Kompañia sira ne’ebé prodús bazeia ba orden prosesu sira-nia
produtu ho baze ba orden ne’ebé simu hosi terseiru parte. Ezemplu hosi kompañia sira ne’ebé
prodús hodi bele inklui kompañia print, kompañia mobiliariu sira, kompañia xave sira.
Kompañia sira ne’ebé prodús bazeia ba produsaun masa hala’o sira-nia prosesu produsaun
atu kumpre stock iha armazén. Jeralmente, produtu estandar sira mak produtu. Ezemplu hosi
kompañia sira ne’ebé prodús produsaun ba masa mak hanesan simentu, fertilizante, animál,
hahán ba dapur, no kompañia textu. Kompañia sira ne’ebé prodús atu bele kolekta sira-nia
kustu produsaun uza métodu ordem servisu. Iha métodu ida-ne’e, kustu produsaun halibur ba
orden espesífiku ida, no kustu produsaun ba kada Unidade produtu ne’ebé produz atu kumpri
orden ne’e kalkula liu husi fahe kustu produsaun totál ba orden husi Unidade produtu sira-
ne’e. Kompañia sira ne’ebé prodús masa halibur sira-nia kustu produsaun uza prosesu
métodu kustu. Iha métodu ida-ne’e, kustu produsaun koleta durante períodu ne’ebé determina
ona no kustu produsaun kada Unidade produsaun ne’ebé produz iha tempu ne’ebá kalkula
hosi fahe kustu totál produsaun ba períodu ne’ebá hosi Unidade produsaun ne’ebé produz iha
períodu ne’e. Métodu produsaun kustu ba produsaun hanesan dalan ida atu foti elementus
kustu ba produsaun. Wainhira kálkulu kona-ba kustu iha kustu produsaun nian, iha
aprosimasaun rua: kustu kompletu no variavel ba kustu. Kustu totál mak métodu
determinante kustu produsaun ne’ebé konsidera elementu hotu-hotu hosi kustu produsaun iha
kustu produsaun, ne’ebé kompostu hosi kustu materiál raw, kustu traballador diretu, no fatór
sira kona-ba kustu, variavel no fixu. Nune’e, kustu produsaun tuir métodu totál kustu mak
kompostu husi elementus kustu produsaun hanesan tuir mai ne’e: métodu determinasaun
kustu produsaun.
20 atividade empreza Komérsiu nian ida-ne’ebé kompostu husi sosa sasán husi empreza sira
seluk no fa’an sasán hirak ne’e ba konsumidor ka empreza fabrikasaun sira. Kompañia
Komérsiu la prosesa sasán ne’ebé defende. Atu hala’o sira-nia Negósiu Komérsiu, kompañia
Komérsiu sira expendra rekursu ekonómiku sira hodi hetan sira-nia sasán, kustu Jerál no
Administrasaun no kustu komersializasaun sira. Sakrifísiu hirak ne’e hatudu iha deklarasaun
rendiment
(figura 1.5), ne’ebé mak grupu ba grupu 3.
1. Sakrifísiu rekursu ekonómiku atu hetan sasán hosi kompañia sira seluk.
2.Sakrifísiu sira-ne’e grupu iha títulu “fa’an kustu”.
3. Sakrifísiu rekursu ekonómiku sira ba atividade sira seluk laos akizisaun sasán sira no
komersializasaun produtu sira-nian. Sakrifísiu sira-ne’e grupu tuir títulu “despeza
Administrativu no Jerál”.
PT eliona Sari rezultadu husi demonstrasaun ezersísiu ne’e remata iha loron 31 Dezembru,
20 x 1
Rendimento ne’ebe mak hetan husi fa’an $500,000
Kos vendas:
Material primeiru $25.000

Kompras $290.000
Kos produtu ne’ebe pronto ona atu fa’na $351.000
Produto ikus $20.000
Kos vendas $295.000
Kustu liquido $205.000

Lukru deskrisaun:
$56.000
Kustu admiistrasau publiku
Kustu marketing $75.000

Lukru fixu deskrisaun $131.000


$74.000
Rendimento husi liur $4.000
Kustu husi liur $7.000
Lukru fixu antes taxa 3.000
Rejultadu taxa 35% $71.000
Kustu fixu antes taxa 24.850
$46.150

atividade sira-ne’e kompostu husi materiál prosesamentu ba produtu sira ne’ebé remata ona
no fa’an produtu sira-ne’e hotu ba konsumidor ka empreza fabrikasaun sira seluk.
Atividade transforma materiál prima ba produtu sira ne’ebé mak hotu ona presiza grupu 3
husi sakrifísiu rekursu ekonómiku sira:
(1) sakrifísiu materiál sira-ne’e nian,
(2) sakrifísiu

figura 1.6 kompañia komersiál lukru no lakon relatóriu kona-ba kustu fa’an nian impostu
fa’an nian kustu fa’an nian: hahú inventáriu kustu fa’an brutal despeza operasionál brutu nian
despeza Jerál no despeza Administrativa marketing kustu sira líkidu reseita naun-komersial
rendimentu naun-komersial despeza líkidu nian molok impostu rendimentu impostu nian 35%
lukru líkidu hafoin impostu sira lapo pen
PT eliona Sari rezultadu husi demonstrasaun ezersísiu ne’e remata iha loron 31 Dezembru, 20
x1
Rendimento ne’ebe mak hetan husi fa’an $500,000
Kos vendas:
Material primeiru $25.000

Kompras $290.000
Kos produtu ne’ebe pronto ona atu fa’na $351.000
Produto ikus $20.000
Kos vendas $295.000
Kustu liquido $205.000

Lukru deskrisaun:
$56.000
Kustu admiistrasau publiku
Kustu marketing $75.000

Lukru fixu deskrisaun $131.000


$74.000
Rendimento husi liur $4.000
Kustu husi liur $7.000
Lukru fixu antes taxa 3.000
Rejultadu taxa 35% $71.000
Kustu fixu antes taxa 24.850
$46.150
PT Karya Puspita

RelatoriuLukru Prejuizu nia sei iha ligasaun ba Variavel Costing

Ba relatoriu anuan husi 31 Desembru 20X1

Redimentu de vendas 500.000

Kustu variável
20.000
Kustu variável de vendas

Inventoriu ba inisiu produtu

Kustu produsaun variável 20.000

Inventoriu baprosesu produto inisial

Kustu produsaun variável:

Kustu matéria prima 50.000

Kustu de traballu 60.000

Kustu overbead produsaun variável 45.000

155.000

Inventoriu Anual ba prosesu produsaun 175.000

Kustu produsau variável 10.000

Kustu variável ne’ebe prontu atu faan 165.000

Inventoriu ba produto anual 185.000

Kustu variável vendas 15.000

Kustu administrasaun ho variável comum 170.000

Variável kustu marketing 70.000

Total kustu variável 90.000


Kontribuisaun lukru 330.000

170.000

Nafatin kustu :

Kustu overbead fabrik 20.000

Kustu administrasi comum 40.000

Kustu marketing 30.000

Total kustu 90.000

Lukru prejuízo 80.000

Husi linha sira ne’ebe iha leten, bele fahe ba tipu prinsipál rua: kontabilidade no
jestaun finanseira. Kontabilidade finanseira produz informasaun liu-liu kona-ba nesesidade
parte esternu sira-nian, enkuantu kontabilidade jestaun produz informasaun liu-liu ba
nesesidade jestór sira-nian husi nivel oioin organizasaun nian.

Tanba karakterístika diferente husi uzuariu informasaun, kontabilidade finanseira no


jestaun iha karakterístika diferente. Informasaun ne'ebé produz hosi kontabilidade finanseiru
kobre kompañia tomak, ne'e orientadu ona, iha tempu ne'ebé fleksivel liu, limitadu hosi
prinsípiu kontabilidade ne'ebé komún, konsiliadu, la envolve aspetu hahalok umanu iha
organizasaun, no siin hosi ekonomia. Informasaun ne'ebé produz hosi kontabilidade jestaun
nian kobre parte kompañia nian, ne'e orienta ba futuru, iha tempu fleksivel, ne'e laos de'it ho
prinsípiu kontabilidade komún, detallu, iha estimativa elementu ne'ebé boot, relasiona
diretamente ho hahalok umanu iha organizasaun ne'e, no siin hosi ekonomia no psikolojia
sosiál. Kompriende karakterístika sira hosi tipu kontabilidade rua ne'e sei tulun komprende
karakterístika sira hosi kontabilidade kustu nian.

Kontabilidade kustu mak prosesu rejistu, klasifika, sumariza, no aprezenta kustu atu
halo no fa'an produtu ka servisu, ho maneira balun, no interpreta sira. Kontabilidade kustu
produz informasaun kustu atu kumpre objetivu oioin. Ba objetivu atu determina kustu
produsaun nian, kustu konta nian aprezenta kustu sira ne'ebé mak hetan ona suporta iha
pasadu. Ba propozitu kontrolu kustu, kontabilidade kustu aprezenta informasaun kona-ba
kustu sira ne'ebé hein atu hetan incurredasaun ho kustu sira, hafoin aprezenta análize ida
kona-ba deviasaun. Ba desizaun espesífiku - objetivu foti desizaun, kontabilidade kustu
aprezenta kustu relevante ba desizaun ne'ebé atu halo; no kustu relevante atu halo desizaun
partikulár ne'e sempre iha relasaun ho kustu iha futuru. Kontabilidade kustu bele hala'o papél
ida hanesan parte ida husi kontabilidade finanseiru. Iha kazu ida-ne'e kontabilidade kustu
tenke prenxe karakterístika kontabilidade finanseiru hanesan esplika ona iha leten.

Kontabilidade kustu mós bele hala'o papél ida hanesan parte ida husi kontabilidade
jestaun. Iha kazu ida-ne'e kontabilidade kustu tenke responde ba karakterístika kontabilidade
jestaun, hanesan diskuti ona iha leten. Kustus ne'e objetu ne'ebé prosesa husi kontabilidade
kustu. Iha sentidu ida-ne'ebé luan, kustu sira-ne'e sakrifísiu rekursu ekonómiku sira, sukat iha
Unidade osan nian sira, ne'ebé akontese ona ka karik bele akontese ba objetivu ruma. La
refere ba sakrifísiu rekursu ekonómiku nian hotu-hotu nu'udar kustu. Termu seluk ne'ebé uza
atu deskreve sakrifísiu rekursu ekonómiku, tantu sira ne'ebé akontese tiha ona no ema ne'ebé
potensialmente bele akontese ne'e mak kustu no lakon. Kontabilidade kustu bele aplika iha
kompañia fabrikasaun no servisu. Iha livru ida-ne'e, sei diskute kontabilidade kustu nian
ne'ebé aplika ba kompañia fabrikasaun sira. Sumáriu.

Kompañia fabrikasaun sira mak kompañia ne'ebé sira-nia atividade prinsipál mak
prosesamentu materiál sira ba produtu sira ne'ebé hotu ona no komersializasaun produtu sira.
Iha Funsaun prinsipál tolu iha organizasaun empreza fabrikasaun nian ida: Funsaun
produsaun, Funsaun komersializasaun, no Funsaun Jerál no Administrativu. Divizaun sira
ne'ebé forma ona atu hala'o Funsaun produsaun fahe ba grupu rua: hirak ne'ebé diretamente
prosesa materiál raw ba produtu sira ne'ebé hotu ona no hirak ne'ebé ajuda fornese servisu
sira hodi fasilita prosesu materiál sira ne'ebé uza ba produtu sira ne'ebé hotu ona. Grupu
Primeiru hanaran Departamentu produsaun no segundu grupu hanaran Departamentu servisu
estra (servisu).

Kustu bele hatama ba grupu kustu oin-oin tuir nesesidade utilizadór nian. Simples no
maioria grupu kustu báziku, ne'ebé kompañia ida-idak sempre halo nu'udar grupu gastu tuir
objetivu gastu. Kustu sira bele grupu tuir Funsaun prinsipál sira empreza nian, tuir relasaun
kustu sira ba finansiamentu ruma, tuir sira-nia hahalok relasiona ho mudansa iha volume
atividade, no tuir períodu benefísiu. Jeralmente, prosesu prosesamentu produtu iha kompañia
fabrikasaun bele fahe ba grupu boot rua: prosesu produsaun bazeia ba ordem no prosesu
produsaun ém masa.
Kompañia ne'ebé ninia prosesu produsaun bazeia ba orden rekolla sira-nia kustu
produsaun uza métodu orden kustu. Kompañia sira ne'ebé prosesu produsaun iha forma
produsaun masa halibur sira-nia kustu produsaun uza prosesu métodu kustu. Determinasaun
kustu produsaun hetan influénsia hosi aprosimasaun ne'ebé uza hodi determina elementu
kustu produsaun ne'ebé konsidera iha kustu produsaun. Iha aprosimasaun rua hodi determina
kustu produsaun: métodu kustu kompletu no métodu variavel ba kustu. Iha métodu
utilizasaun kustu kompletu, kustu produsaun ne'ebé mak foti hodi determina kustu produsaun
mak kustu materiál raw, kustu direta ba traballu, no fatór kona-ba kustu ulun, tantu ho
hahalok fiksu no hahalok variavel.

Iha métodu variavel kustu nian, kustu produsaun ne'ebé foti konsidera hodi determina
kustu produsaun nian ne'ebé konsisti de'it husi kustu produsaun variavel, hanesan kustu
materiál raw, kustu traballador diretu, no fatór variavel ba kustu ulun. Liafuan rendimentu
ne'e uza atu aprezenta rendimentu no sakrifísiu sira-ne'e. Tanba atividade fabrikasaun ne'e
diferente husi empreza komersiál sira, tipu sakrifísiu atu hetan rendimentu iha tipu kompañia
rua ne'e mós diferente.

Diferensa ne'e reflete iha klasifikasaun kona-ba sakrifísiu rekursu ekonómiku sira
ne'ebé aprezenta iha deklarasaun rendimentu empreza komersiál no empreza fabrikasaun sira-
nian.

1. Naran tipu kontabilidade rua no esplika karakterístika Jerál rua ne'ebé komún entre tipu
kontabilidade rua!
2. utilizadór esternu no uzu internál kompañia nian iha interese diferente iha informasaun
ne'ebé produz husi kontabilidade. Esplika to'ok! Eskopu ne'ebé kobre husi informasaun
ne'ebé produz husi kontabilidade finanseira no jestaun ne'e diferente
3. Esplika to'ok!
4. Esplika tanbasa mak estimasaun husi informasaun ne'ebé produz husi kontabilidade
jestaun nian boot liu iha informasaun ne'ebé produz husi kontabilidade finanseiru!
5. Tanbasa mak informasaun ne'ebé prodús husi kontabilidade finanseiru limitadu tanba
prinsípiu kontabilidade sira?
6. Estadu definisaun kontabilidade kustu!
7. Mensiona objetivu tolu husi kontabilidade kustu!
8. Karik asaun kontabilidade cost nian nu'udar parte ida husi kontabilidade finanseiru,
Estadu ninian karakterístika sira!
9. Karik kontabilidade kustu parte ida hosi kontabilidade jestaun, Estadu nia karakterístika
sira!
10. Ba kada tipu informasaun kustu la hanesan. Esplika diferensa iha informasaun kustu
ne'ebé produz hosi kontabilidade kustu ba objetivu sira hosi: determinasaun kustu
produsaun, kontrolu kustu no foti desizaun espesiál!
11. Tanbasa?
12. Esplika diferensia entre termu nia kustu, kustu no lakon. Fó ezemplu ba liafuan ida-idak!
13. "estudante ida sei ba Jakarta hodi selu kustu transporte nian ba ema na'in 5.000." "tanba
seidauk iha sakrifísiu ba transporte, entaun ema la bele bolu sakrifísiu ne'e nu'udar folin."
Ita konkorda ho liafuan ne'e ka lae?
14. Kompañia ida sosa nia mákina produsaun ba kréditu ba Rp. 90,000,000, ne'ebé konsiste
husi: presu atu sosa se selu iha Rp. 65,000; rp10,000 instalasaun nian; interese atu selu
durante períodu kréditu nian mak Rp. 15.000. Mákina nia kustu hira mak mákina ne'e nia
kustu sei to'o hira?
15. Se prosesu produsaun iha produtu ida-ne'ebé aat no labele hadi'a ekonomia atu nune'e
labele fa'an, entaun sakrifísiu saida mak halo ona ba produtu aat ne'e?
16. Esplika resposta
17. Esplika to'ok saida mak akontese ba fabrikasaun! Fó to'ok ezemplu
18. Jeralmente ko'alia, iha Funsaun prinsipál rua ne'ebé kontein iha kompañia fabrikasaun.
Temi to'ok! Mensiona Funsaun datoluk ne'ebé iha responsabilidade atu koordena
Funsaun prinsipál rua!
19. Saida mak Departamentu produsaun? Fó ezemplu iha kompañia ida iha surat-tahan!
20. Saida mak sub-departu (Departamentu servisu)? Fó ezemplu iha kompañia ida iha surat-
tahan!
21. Esplika to'ok signifika saida mak "kustu diferente ba objetivu ne'ebé la hanesan"? Fó
to'ok ezemplu!
22. Tuir Funsaun prinsipál sira iha organizasaun kompañia fabrikasaun nian, kustu sira bele
fahe ba grupu boot tolu. Naran no fó ezemplu ba kada grupu.
23. Tuir nia relasaun ho finansiamentu ruma, kustu bele halo grupu ba grupu boot rua.
Mensiona kustu grupu rua relasiona ho produtu! Mensiona mós grupu boot rua kona-ba
kustu relasiona ho Departamentu! Fó ezemplu husi kustu grupu ida-idak!
24. Tuir sira-nia hahalok relasiona ho mudansa iha volume atividade, kustu bele grupu ba
grupu balun. Naran grupu sira no fó ezemplu ba sira ida-idak!
25. Esplika termus hirak tuir mai ne'e:
a. kustus produsaun
b. kustus konversaun
c. kustus de marketing
d. kustus Administrasaun no
e. kustus jerais é despezas komersiais
26. Jeralmente, prosesu produsaun kompañia fabrikasaun ida fahe ba rua.
27. Esplika to'ok métodu orden kustu nian! Fó ezemplu ba kompañia ne'ebé uza métodu
ne'e.
28. Esplika prosesu métodu kustu! Fó ezemplu kona-ba kompañia ne'ebé uza métodu ne'e.
29. Esplika diferensa entre métodu orden kustu no prosesu métodu kustu hodi kalkula kustu
Unidade produsaun
30. Hodi determina kustu produtu, iha aprosimasaun rua ne'ebé uza. Hodi uza aprosimasaun
rua ne'e no esplika kona-ba ne'e!
31. Esplika diferensa iha elementu sira ne'ebé aprezenta hosi kompañia Komérsiu no
kompañia fabrikasaun sira iha deklarasaun rendimentu.

Pergunta barak:

1. Hili resposta ida-ne'ebé loos husi desizaun haat ne'ebé disponivel hodi sirkula karta
iha resposta nia oin ne'ebé ita-boot hanoin mak loos Konta tuir mai ne'e ida-ne'ebé
mak tipu kontabilidade prinsipál?
A. introdusaun ba kontabilidade.
B. jestaun kontabilidade.
C. kontabilidade kustu.
D. kontabilidade Governu
2. Tuir mai ne'e utilizadór relatóriu sira ne'ebé produz hosi kontabilidade jestaun, eseptu:
A. eskritóriu inspesaun taxa.
B. jestór merkadu.
C. Diretor produsaun.
D. jestór relasaun publika.
3. Ámbitu informasaun ne'ebé hetan hosi kontabilidade jestaun mak:
A. kobre kompañia ne'e tomak.
B. kobre parte kompañia nian.
C. kobre pasadu.
D. kobre dixiplina ba rekursu ekonomia no psikolojia sosiál.
4. . Fonte dixiplina ba kontabilidade jestaun mak:
A. kursu ekonomia.
B. psikolojia sosiál de'it.
C. psikolojia.
D. ekonomia no psikolojia sosiál.
5. Banku sira ne'ebé mak sei fó kréditu ba sira-nia kliente sira, presiza informasaun
finanseiru ne'ebé mak produz hosi:
A. kontabilidade finanseiru.
B. kontabilidade kustu.
C. kontabilidade jestaun. Istória avansadu.
6. Konteúdu deklarasaun finanseiru ne'ebé produz hosi kontabilidade finanseiru baibain
hanesan:
A. detailladu.
B. kompleta no kontein estimativa.
C. kona-ba futuru.
D. Konsise
7. Dixiplina fonte ba kontabilidade finanseiru mak:
A. prinsípiu kontabilidade komún.
B. psychologia.
C. ekonomia.
D. psikolojia.
8. Kompañia sira ho forma responsabilidade limitadu jeralmente produz deklarasaun
finanseiru tuir mai ne'e atu responde ba nesesidade parte esternu sira-nian, eseptu:
A. balansu
B. deklarasaun kona-ba lukru no lakon no deklarasaun kona-ba hetan rendimentu.
C. relatóriu kona-ba mudansa iha kapitál servisu.
D. deklarasaun cash flow
9. Kriteriu informasaun ne'ebé limita kontabilidade finanseiru mak:
A. jeralmente aseita prinsípiu kontabilidade
B. kustu no benefísiu.
C. regulamentu Governu nian.
D. fleksibilidade
10. Definisaun kustu saida mak sei loos?
A. iha sentidu ne'ebé luan, kustu ne'e sakrifísiu rekursu ekonómiku sira-nian,
ne'ebé akontese ka karik sei realiza ba objetivu partikulár ida.
B. iha sentidu ida luan katak kustu ne'e sakrifísiu rekursu ekonómiku sira, ne'ebé
sukat iha Unidade osan nian sira, ne'ebé mak suporta tiha ona ba objetivu
partikulár ida.
C. ho sentidu ne'ebé luan, kustu sira-ne'e hasa'e sakrifísiu rekursu ekonómiku
sira, sukat iha Unidade osan nian, ne'ebé akontese ona ka karik bele akontese
ba objetivu ruma.
D. iha sentidu ne'ebé luan, kustu mak sakrifísiu rekursu ekonómiku, sukat
Unidade osan, ne'ebé mak akontese ka karik bele akontese.
11. Empriendedorizmu ida gasta osan atu selu folin servisus asuransi kareta nian.
Sakrifísiu ne'e refere ho loloos ba termu:
A. kós
B. kustu
C. lakon.
D. lukru
12. Ezemplu sira tuirmai ne'e mak kustu ida ba kompañia no aprezenta iha deklarasaun
rendimentu?
A. presu PUBLISIDADE servisu ne'ebé kompañia selu.
B. presu sosa mákina nian.
C. presu sosa materiál raw ne'ebé sunu ba armazén.
D. Aluga pre- prepared ba períodu tinan 5.
13. Sasán no servisu hirak tuir mai ne'e laos rekursu ekonómiku?
A. enerjia no umanu ba kompañia hotu.
B. anin ba sentrál gás 02.
C. cotton ba yarn mills
D. straw ba surat-tahan mills.
14. Balansu kompañia ida nian iha:
A. kustu ne'ebé seidauk hasa'e sakrifísiu atu manán osan.
B. despezas hirak ne'e halo iha periudu ida nia laran.
C. lakon sira ne'ebé kompañia ne'e hasoru.
D. kustu ne'ebé hasa'e hodi hetan lukru.
15. Atividade hirak tuir mai ne'e nu'udar atividade prinsipál husi empreza fabrikasaun
nian ida?
A. prosesamentu materiál ba produtu hotu.
B. sosa sasán depois hasai fali.
C. produsaun servisu ba fa'an iha li'ur.
D. aprovizionamentu sasán,
16. Tuir mai ne'e Funsaun prinsipál hirak ne'ebé kontein iha organizasaun empreza
fabrikasaun nian ida, eseptu:
A. lojístika funsiona.
B. Funsaun produsaun.
C. Funsaun marketing.
D. Funsaun Administrativu no Jerál.
17. Parte sira ne'ebé Departamentu produsaun uza atu prosesa materiál raw ba produtu
ne'ebé hotu ona hanaran:
A. Departamentu produsaun.
B. Departamentu auxiliary.
C. Departamentu Jerál no Administrativu.
D. Departamentu marketing.
18. Parte ida tuir mai ne'e mak Departamentu auxiliar.
A. Seksaun
B. Departamentu marketing.
C. seksaun sentrál elétrika steam.
D. surat-tahan seksaun.
19. Parte ida-neebe mak kompañia ne'e hatama iha Departamentu produsaun?
A. Departamentu manutensaun.
B. Balu lakohi.
C. seksaun jerasaun eletrisidade.
D. Departamentu armajen,
20. Métodu orden kustu ne'e uza hosi kompañia sira tuir mai, eseptu
A. kompañia simentu.
B. print kompañia.
C. aircraft kompañia
D. kontraktor konstrusaun.
21. Métodu prosesu kustu uza husi kompañia sira tuirmai ne'e, eseptu:
A. kompañia fertilizer
B. masin-midar.
C. Paper companies.
D. kompañia sira lori ro.
22. Deklarasaun ida tuir mai ne'e sala?
A. métodu orden ba kustu ba produsaun Unidade ida-idak hodi fahe kustu totál
produsaun nian ne'ebé mak suporta ba orden partikulár hosi númeru Unidade
produtu ne'ebé mak produz ba orden relevante.
B. métodu prosesu nian kálkulu kustu produsaun Unidade ida-idak nian hodi fahe
kustu totál produsaun nian ne'ebé mak tama iha períodu ida nia laran husi
númeru Unidade produtu sira ne'ebé produz iha períodu relevante.
C. métodu orden kustu uza iha fertilizer, surat-tahan, no tempu-udan.
D. prosesu métodu kustu uza iha kompañia ne'ebé la produtivu.
23. Informasaun tuir mai ne'e la inklui iha deklarasaun rendimentu kompañia Komérsiu
A. kustu fa'an sasán.
B. manán osan boot.
C. kustu komersializasaun.
D. kustu produsaun.
24. Termus tuir mai ne'e ekivalente ho métodu kustu orden servisu:
A. métodu orden kustu.
B. Lukru Prezuiju
C. métodu prosesu kustu.
D. kustu ba métodu fa'an nian. Istória kona-ba rai-ysiria.
25. Tuir mai ne'e kustu produsaun, eseptu:
A. kustu materiál raw
B. kustu saláriu ba traballador sira ne'ebé servisu iha Divizaun produsaun
C. kustu promosaun.
D. fábrika boot liu kustu.
26. Deklarasaun ida tuir mai ne'e sala?
A. Kustu produsaun mak kustu hotu-hotu ne'ebé mak hakarak prosesa materiál
raw ba produtu ne'ebé mak hotu ona ne'ebé mak prontu atu fa'an.
B. kustu diretu relasiona ho Departamentu mak kustu ne'ebé diretamente
incurred iha Departamentu partikulár ida nia laran.
C. kustu komersiál hanesan de'it ho kustu komersializasaun.
D. tuir objetivo despeza nian, kustu produsaun bele fahe ba grupu boot tolu husi
kustu materiál raw, kustu direta ba traballu, no fatór sira seluk.
27. Kustu ba konversaun konsiste husi:
A. kustu produsaun hotu-hotu.
B. kustu materiál no kustu maun dé obra direta
C. kustu direta ba traballu no kustu fábrika liu.
D. kustu materiál raw no fábrika boot liu kustu.
28. Kustu Primeiru kompostu husi:
A. kustu produsaun hotu.
B. kustu materiál no kustu maun dé obra direta
C. kustu direta ba traballu no kustu fábrika liu.
D. kustu materiál raw no fábrika boot liu kustu.
29. Tuir mai ne'e kustu produsaun diretu ba kompañia impresaun ida, eseptu:
A. kustu surat-tahan.
B. kustu tinta.
C. depresiasaun kustu imprime imprensa.
D. kustu servisu ba Departamentu printing.
30. Métodu hirak tuir mai ne'e atu determina kustu produtu nian, konsidera elementu
hotu-hotu kustu produsaun nian ba iha kustu produtu nian?
A. Métodu ba orden kustu.
B. métodu variavel ba kustu.
C. métodu sona kompletu
D. prosesu métodu kustu.
31. Husi métodu hirak tuir mai ne'e atu determina kustu produtu nian mak konsidera
kustu produsaun ho hahalok variavel ba iha kustu produtu nian?
A. Métodu ba orden kustu.
B. métodu variavel ba kustu
C. métodu sona kompletu
D. prosesu métodu kustu.
32. Husi elementus kustu produsaun nian ida-neebe mak la konsidera iha konta produtu
nian iha métodu oin-oin?
A. cost materiál raw.
B. kustu traballador diretu
C. fábrika ida kona-ba kustu ulun.
D. fábrika fixu kona-ba kustu.
33. Iha deklarasaun rendimentu ne'ebé prepara bazeia ba métodu determina kustu produtu
nian, ita-boot hasoru lukru brutu termu ne'e nian?
A. Métodu ba orden kustu.
B. métodu variavel ba kustu.
C. métodu halo kustu kompletu.
D. métodu prosesu kustu.
34. Iha deklarasaun rendimentu ne'ebé prepara bazeia ba métodu determina kustu produtu
nian, ita-boot hasoru lukru kontribuisaun termualmente?
A. Métodu ba orden kustu.
B. métodu variabel costing.
C. métodu full consting
D. prosesu halo kustu. 32 almaniya.
KAPÍTULU 2
METODU PRESU BAZIKU ORDERAN- FULL COSTING
Iha kapitulu 1, deskreve ho badak katak empreza sira ne’ebe produs ho baze orderan
halibur kustu produsaun ho uza metodu presu baziku orderan (job order cost method). Iha
metdu ne’e kustu-kustu produsaun nian ne’ebe rekolla ba order partikular ida no kustu
produsaun nian kada unidade kalkula ho kustu total produsaun nian ba order ne’e husi
unidade produtu nian sira order ne’e. Iha kapitulu 2, metodu kustu ba produtu ne’ebe fo order
mak deskreve kle’an liu iha kompañia ida ne;’ebe uza aproximasaun kustu kompletu hodi
determina kustu produsaun. Deskrisaun ne’e sei hahu ho siklu kontabilidade kustu nian iha
kompañia fabrikasaun ida, no kontinua ho karakteristika empreza sira nian ne’ebe sira nia
produsaun bazeia ba orderan, no mos karakteristika sira husi metodu kustu konferensia nian.
Kapitulu ida ne’e remata ho diskusaun ida kona-ba metodu kustu ba emprestadu.

SIKLU KONTABILIDADE KUSTU IHA KOMPANIA MANUFAKTURA

Siklu kontabilidade kustu nian iha empreza ida hetan influênsia maka’as husi siklu atividade
negosiu empreza nian. Siklu atividade komersial empreza nian hahu ho sosa merkadoria no
la liu husi prosesu seluk remata ho merkadoria nia royalties. Iha empreza sira ne’e, siklu
kontabilidade kustu nian hahu ho rejistu kustu ba produtu sira ne’ebe sosa no remata ho
aprezentasaun kustu merkadoria sira nian. Objetivu hosi kontabilidade kustu iha kompañia
komersiu ida mak atu fornese informasaun kona-ba kustu merkadoria fa’an, kustu jeral no
administrativu, no kustu komersializasaun.

Siklu atividade empreza nian hahu kedas ho preparasaun servisu ba utilizador sira. Iha
empreza sira ne’e siklu kontabilidade kustu nian hahu ho rejistu kustu ba preparasaun servisu
no remata ho aprezentasaun kona-ba kustu servisu ne’ebe fornese. Kontabilidade kustu iha
kompañia servisu ho objetivu atu aprezenta informasaun kona-ba kustu kada unidade servisu
ne’ebe fornese utilizador servisu sira.
Pag.36.DETERMINA PRESU BAZIKU PRODUTU

Siklu atividade empreza fabrikasaun nian ida hahu ho material prosesamentu nian iha
departamentu produsaun nian no remata ho entrega produtu sira ne’ebe hotu ona ba armajen.
Iha empreza ne’e, siklu kontabilidade kustu hahu ho rejistu kustu material-prima ne’ebe
inklui iha prosesu produsaun, kontinua ho kustu no remata ho aprezentasaun kustu ba produtu
ne’ebe remata ona ne’ebe submete husi departamentu traballu direta, no fator sira kona-ba
kustu produsaun. Kontabilidade kustu iha empreza fabrikasaun ho objetivu atu aprezenta
informasaun kona-ba kustu produsaun kada unidade produtu ne’ebe mak sei hatama ba
armazen.

Siklu kontabilidade kustu nian iha iha kompañia fabrikasaun sira uza atu akompaña prosesu
prosesamentu produtu nian, husi inkluzaun materia-prima ba prosesu produsaun to’o
produsaun proodutu ne’ebe remata ona husi prosesu manufaktura. Relasaun entre siklu
fabrikasaun produtu no siklu kontabilidade kustu bele hare’e iha figura 2.1.

Figura 2.1Siklu Fabrikasaun Produtu no Siklu Kontabilidade kustu

SIKLU FABRIKASAUN PRODUTU SIKLU KONTABILIDADE KUSTU

SOSA NO RAI (ARMAZENAMENTU) DETERMINASAUN KONA-BA


MATERIAS-PRIMAS MATERIAS-PRIMAS NE’EBE SOSA

PROSESAMENTU MATERIAS-PRIMAS SAI BA PRODUTUSHODI DETERMINA KUSTU MATERIAS- PRIMAS NE’EBE UZA

KUSTU
KUSTU
OVERHEAD
TRABALHADOR
ARMAZENAMENTU (RAI) PRODUTUS AKABADUS IHA ARMAZEN FABRIKA
DIRETA KOBRE KUSTU PRODUSAUN

Siklu kontabilidade bele mos deskreve liu husi r DETERMINASAUN BA KUSTU


elassaun konta bankaria nian ba produtu
PRODUTU NE’EBE REMATA
ne’ebe hotu tiha ona, iha jerente jeral (livru bo’ot) forma
TIHA modelu
ONA konta bankaria s ira turi mai
ne’e : jerente jeral . atu akomoda kustu sira ne’ebe mak inklui iha prosesamentu material-
primas.

(pag.38). KARAKTERISTIKA METODU PRESU BAZIKU

Halibur kustu produsaun iha kompania ida hetan influensia husi karakteristika
atividade produsaun iha kompania refere. Ho nune’e antes atu halo diskusaun kona-ba
metodu presu baziku orderan, tenke deskreve uluk karakteristika sira iha atividade kompania
nian ne’ebe halo produsaun bazeia ba orderan ne’ebe fo afeitadu ba iha metodu halibur kustu
produsaun.

KARAKTERISTIKA NEGOSIU KOMPANIA NIAN NE’EBE HALO


PRODUSAUN BAZEIA BA ORDERAN

Kompania ne’ebe halo produsaun bazeia ba orderan no halo prosesa ba material-prima sai
produtu feito bazeia ba orderan husi liur ou husi iha kompania. Karakteristika negosiu
kompania refere mak hanesan tuir mai ne’e :

1. Prosesu prosesamentu produtu ne’e akontese ho maneira hakotu, karik orderan ida
remata, prosesu produsaun hapara, no hahu’u fila fali iha orderan tuir mai.
2. Produtu sira ne’e produz tuir espesifikasaun ne’ebe mak hateten husi kliente sira.
Nune’e orderan ida halo la hanesan ho orderan seluk.
3. Produsaun iha intensaun atu kumpre orderan, la’os atu prienxe inventoriu sira iha
armazen.

KARAKTERISTIKA METODU PRESU BAZIKU ORDERAN

Karakteristika negosiu kompania nian ne’ebe halo produsaun bazeia ba orderan refere iha
influensia makas ba halibur kustu produsaun. Metodu halibur kustu produsaun ho metodu
presu baziku orderan ne’ebe uza iha empreza ne’ebe halo produsaun bazeia ba orderan ne’ebe
iha karakteristika hanesan tuir mai ne’e :

1. Kompania halo produz ba produto oioin tuir espesifikasaun orderan kliente nian
no tipu produtu ida-idak presiza halo kalkula ba presu baziku tuir produsaun
individualmente.
2. Kustu produsaun tenke klasifika bazeia ba sira nia relasaun ho produtu ba grupo 2
hanesan tuir mai ne’e : - kustu produsaun direta no kustu produsaun indiretu.
3. Kustu produsaun diretu konsiste husi kustu materia-prima no kustu traballador
direta, enkuantu kustu produsaun indiretu refere bolu ho istlha kustu overhead
fabrika.
4. Kustu produsaun diretu kalkula nu’udar presu baziku ba produsaun orderan
espesifiku bazeia ba kustu ne’e lolos akontese, enkuantu ba kustu overhead
fabrika kalkula ba iha prtesu baziku orderan kustu bazeia ba taxa previzivel.
5. Presu baziku produsaun kada unidade halo kalkula wainhira iha orderan hotu.
Halo produsaun ho maneira fahe total kustu produsaun ne’ebe mak aplika ba
orderan refere ho total unidade produtu ne’ebe produs ba orderean sira.

Pag.39. BENEFISIU HUSI INFORMASAUN PRESU BAZIKU BA


PRODUSAUN KADA ORDERAN

Iha kompania nebe nia produsaun bazeia ba orderan, informasaun presu basiku kada orderan
nia benefisu ba jetaun hodi :

1. Determina presu fa’an ne’ebe hetan akuzasaun ba kliente


2. Hanoin to’ok katak simu ka reseita orderan sira
3. Monitoriza realizasaun kustu produsaun
4. Kalkula lukru prezuiso kada orderan
5. Determina presu basiku husi inventario husi produto feitu no produto iha prosesu
ne’ebe reprezenta balance sheet.

Determina presu fa’an ne’ebe atu hetan akuzasaun ba kliente. Difinisaun kustu iha kapitu
1 dehan katak kustu sira ne’e sakrifisiu rekursu ekonomiku sira, ne’ebe sukat iha unidade
osan sira nian, ne’ebe karik bele akontese ba objetivu ruma. Tan ne’e, osan ne’e inklui mos
kustu sira ne’be sei hasae nu’udar sakrifisiu ba objetivu ruma . Kompania sira ne’ebe halo
produsaun bazeia ba orderan prosesu sira nia produtu tuir espesifikasaun ne’ebe mak kliente
hakarak. Tan ne’e, presu fa’an ne’ebe akuza ba konsumidor barak liu determina husi
montante kustu produsaun ne’ebe sei aplika atu produz orderan ruma. Formula hodi
determina presu fa’an ne’ebe atu hetan akuzasaun ba konsumidor sira mak hanesan tuir mai
ne’e :

 Estimasaun kustu produsaun ba orederan Rp xx


 Estimasaun kustu non-produsaun ne’ebe akuzasaun ba orderan xx +
 Estimasaun total kustu orderan Rp xx
 Lukru ne’ebe hakarak xx +
 Estimasaun presu fa’an ne’ebe akuzasaun ba kliente Rp xx

Jestaun kompania konstrusaun hanesan ezemplu ida hosi parte ida ne’ebe mk utiliza
informsaun kustu ne’ebe mk produz hosi metodu presu baziku orderan. Iha kompania refere,
kustu sira kalkula hosi projetu, no uza atu hatama oferta ba presu ne’ebe hatodan ba iha
projetu nain iha prosesu konkursu. Karik projetu ne’e manan hosi kompania konstrusaun,
nune’e metodu kustu uza hodi kolekta kustu atual projetu nian ne’ebe suporta ba kontrolu
kustu projetu nian. Hosi formula ne’e ita bele hare’e katak estimasaun produsaun
informasaun kustu ne’ebe sei fo sai atu produz orden ne’ebe konsumidor sira hakarak uza
hanesan baze hodi determina presu fa’an ne’ebe sei hetan ba kliente.

Pag.40. hodi halo estimasaun kustu produsaun ne’ebe atu aplika iha halo produsaun
orderan.ruma presiza halo kalkula tuir elemetu-elementu kustu mak hanesan tuir mai ne’e :

a. Estimasaun kustu material-prima Rpxx


b. Estimasaun kustu traballador direta xx +
c. Estimasaun kustu overhead fabrika xx
Estimasaun kustu produsaun Rpxx

Hanoin katak simu ka reseita orderan sira. Dalaruma presu fa’an produto ne’ebe mak
orderan hosi konsumidor harii tiha ona iha meerkadu, nune’e desizaun ne’e bele fo orderan.
Jestaun saida deit mak presiza atu simu ka rejeita atu husik desizaun ne’e halo, jestaun
presiza informasaun kona-ba kustu total orderan ne’ebe atu simu. Informasaun kona-ba kustu
total sasan ne’ebe fo orderan ba fornese protesaun baziku ba jestaun atu nune’e bainhira simu
orderan kompania la hetan lukru prejuiso. Laiha informasaun kona-ba kustu total sasan
ne’ebe orderan ba,jestaun laiha garantia se presu ne’ebe kliente husu bele lori lukru ba
kompania. Kustu total orderan ne’e kalkula ho elementu kustu sira tuir mai ne’e :

Kustu produsaun orderan :

Estimasaun kustu material-prima Rpxx

Estimasaun kustu traballador xx

Estimasaun kustu overhead fabrika xx +


Estimasaun total kustu produsaun Rpxx

Kustu non-produsaun :

Estimasaun kustu administrasaun no geral Rpxx

Estimasaun kustu marketing xx +

Estimasaun kustu noo-produsaun xx +

Estimasaun total presu baziku orderan Rpxx

Monitorizasaun realizasaun kustu produsaun. Informasaun kona-ba kustu produsaun ba


orderan balun ne’ebe bele uza hanesan baze hodi determina presu fa’an ne’ebe akuza ba
kliente. Informasaun kona-ba kustu produsaun estimadu mos util hanesan baze ida hodi
konsidera ba orderan ida simu ka lae. Sei oiha ona desizaun atu simu orderan ida, jestaun
presiza informasaun kona-ba kustu produsaun atual ne’ebe iha ona hodi kumpri orderan
partikular ne’e. Tanba ne’e kontabilidade kustu nian uza atu halibur informasaun kustu
produsaun ba kada orderan ne’ebe simu atu monotoriza prosesu produsaun ne’e bele prienxe
produs kustu produsaun husi total orderan tuir orderan ne’ebe mak determina antes tiha ona.

Pag.41. Rekolha kustu produsaun kada orderan hala’o uza metodu presu baziku orderan.
Kalkula kona-ba kustu produsaun atual ne’ebe implika ba orderan balun hala,o ho formula
tuir mai ne’e :

Kustu material-prima atual Rpxx

Kustu traballador atual xx

Estimasaun kustu overhead fabrika xx +

Total kustu produsaun atual(sesungguhnya) Rpxx

 Orderan ne’e hetan akuzasaun ho faktor kustu overhead fabrika tuir taxa
preveterminadu tanba presu baziku orderan tenke halo kalkulasaun bainhira orderan
ne’e remata, maske la’os faktor hotu-hotu ba kustu overhead fabrika bele kalkula iha
tempu ne’eba. Ida ne’e sei esplika liu tan iha kapitulu 7 kustu overhead fabrika.

Kalkula lukru prejuizu lukru brutu orderan ida-idak. Atu buka hatene orderan ruma bele
hetan lukru brutu ka rezultadu iha prejuizu bruto, jestaun presiza informasaun kona-ba kustu
produsaun ne’ebe mak implika ona atu produs orderan ruma. Informasaun kona-ba lukru
brutu ka lukru prejuizu ba kada orderan ne’e presiza atu determina kontribuisaun husi kada
orderan ne’ebe kobre kustu la’os produsaun no hamosu lukru prejuizu. Tanba ne’e metodu
presu baziku orderan uza husi jestaun hodi halibur informasaun kona-ba kustu produsaun
atual hodi hasai ba kada orderan nune’e bele hetan informasaunnkona-ba lukru brutu ka lukru
prejuizu iha orderan ida-idak. Kalkulasaun lukru brutu ka lukru prejuizu mak hanesan tuir
mai ne’e :

Presu fa’an ne’ebe akuza ba kliente Rpxx

Kustu produsaun ruma ;

Kustu material-prima lolos Rpxx

Kustu traballador direta lolos xx

Estimasaun kustu overhead fabrika xx +

Total kustu produsaun xx –

Lukru brutu Rpxx

Determinasaun presu baziku kona-ba produtu feitu no produtu iha prosesa


ne’ebe aprezenta iha balance sheet.Wainhira presiza jestaun hodi halo deklarasaun ba
finanseira periodiku nian iha forma balansu ho deklasaun rendimentu. Iha balansu, jestaun
tenke aprezenta presu baziku ba produtu hotu-hotu nian no presu baziku produtu ne’ebe sei
iha hela prosesa ba data saldo nian. Ba objetivu ida ne’e, jestaun presiza mantein arkivu
kona-ba kustu produsaun kada orderan. Bazeia ba rejistu kustu produsaun kada orderan.

Pag.42. Jestaun bele determina kustu produsaun ne’ebe aneksu ba orderan ne’ebe kompleta
ona, maibe seidauk submete ba kliente iha data balance sheet. Aleinde ida ne’e bazeia ba
rejistu hirak ne’e, jestaun mos bele determina kustu produsaun ne’ebe aneksu ba orderan
ne’ebe iha data balansu sei iha progresu. Kustu sira ne’e aneksa ho orderan ne’ebe kompleta
ona maibe sei prosesa hanesan presu iha data saldo ne’ebe seidauk fo ba kliente halo iha
balansu hanesan presu baziku ba produtu hotu-hotu.kustu sira ne’e aneksa ho orderan ne’ebe
seidauk kompleta iha data saldo apresenta iha balansu hanesan presu baziku hotu iha prosesa
produtu.
KONTA KONTROLA NO KONTA SUBSIDIÁRIU

Kontabilidade kustu uza konta subsidiario barak hodi sobu kustu produsaun. Rigor husi konta
subsidiario ne’e maka kontrola liu hosi konta kontrola iha konta geral. Konta kontrolu
akomoda dadus ne’ebe los husi jornal, enkuantu konta subsidiariu uza hodi akomoda dadus
ne’ebe mai husi dokumentus fonte sira. Figura 2.3 iha kraik hatudu relasaun entre konta
kontrolu no konta subsidiariu.

Figura 2.3

Konta kontrola no konta subsidiariu

FONTE DOKUMENTO LIVRU BO’OT


JOURNAL KONTA KONTROLE

rekonsilasaun
LIVRU SUBSIDIARIU
KONTA SUBSIDIARIU

Atu rejistu kustu, iha kontabilidade kustu, uza ona kontrola no konta subsidiariu tuir mai
ne’e:

Pag.43. Konta kontrola Konta subsidiariu

Estimasaun material-prima kartaun estimasaun

Estimasaun material auxiliar kartaun estimasaun

Sasan iha prosesa kartaun presu baziku

Kustu overhead fabrika lolos kartaun kustu

Kustu administrasaun no geral kartaun kustu

Kustu marketing kartaun kustu

Estimasaun produtu feitu kartaun estimasaun


Tanba kustu tranzaksaun ne’ebe rejistra iha livru bo’ot liu husi journal, atu identifika
tranzaksaun sira ne’ebe akontese, tenke designa naran hosi konta ne’ebe tenke fo debitu no
kreditu iha livru bo’ot. Tanba ne’e kontabilidade kustu uza fahe ba konta kontrolo oioin
ne’ebe temi iha ona leten fefere, ita tenke hatudu naran konta kontrolo ne’ebe iha relasaun
livru bo’ot.

Atu rejista kustu produsaun, konta kontrolo iha prosesa livru bo’ot. Konta ida ne’e bele sobu
kontinua tuir elementu kustu produsaun nian, nune’e iha tipu 3 husi iha prosesa rejistrasaun
tuir mai ne’e :

Sasan iha prosesa-kustu material-prima

Sasan iha prosesu-kustu traballador diireta

Sasan iha prosesu-kustu overheah fabrika

Wainhira produtu ne’e prosesa liu hosi departamentu produsaun oioin, servisu iha prosesu
bele fahe liu hosi departamentu no elementu kustu produsaun hanesan ezemplu tuir mai ne’e :

Sasan iha prosesa-kustu material-prima Departamento A

Sasan iha prosesa-kustu traballador direta Departamentu A

Sasan iha prosesa-kustu overhead fabrika Departamento A

Sasan iha prosesa-kustu material-prima Departamento B

Sasan iha prosesa-kustu traballador direta Departamentu B

Sasan iha prosesa-kustu overhead fabrika Departamento B

Atu rejistu kustu non-produsaun,kona jerente geral ba kontrolu kustu administrativu no jeral
kustu komersializasaun. Konta despezas komersializasaun ne’ebe uza hodi akomoda despezas
sira ne’ebe mak la’o hela iha funsaun komersializasaun nian, no konta jeral no despezas
administrativu ne’ebe mak uza atu akomoda despeza sira ne’ebe mak la tama iha funsaun
administrativu no jeral sira ( por ezemplu despezas sira ne’ebe mak tama iha departamentu
kontabilidade,pessoal departamentorelasaun publika, etc.) Sekretariadu no divizaun auditoria
interna).

Hodi hakerek livru ne’ebe uza iha material-prima no uza ba iha produtu ida nian, journal
ne’ebe halo mak hanesan :.
Pag.44. Sasan iha prosesa xx

Estimasaun material-prima xx

No la’os lournal tuir mai ne’e :

Kustu material-prima xx

Estimasaun material-prima xx

Tanba konta kustu material-prima ne’e la iha atualizasaun no iha livru bo’ot, maibe iha livru
subsidiariu no kartaun presu baziku. Konsidera jornal-jornal hakerek kustu tuir ne’e uza
konta kontrolo :

Kustu overhead fabrika lolos xx

Kontabilidade depresisaun edifisiu xx

Hodi hakerek kustu depresiasaun edifisio fabrika

Kustu administrasaun no geral xx

Kaixa xx

Hodi hakerek kustu telex.

Kustu marketing xx

Akumulasaun depresiasaun transporte xx

Atu hakerek kustu depresiasaun transporte ne’ebe uza iha parte marketing

KARTAUN PRESU BAZIKU (JOB ORDER COST SHEET)

Kartaun presu baziku hanesan hakerek ne’ebe importante tebes iha metodu presu baziku
orderan. Kartaun presu baziku ne’e nia funsaun hanesan konta subsidiariu, ida ne’ebe uza
hodi kolekta kustu produsaun ba kada orderan produtu. Kustu produsaun hodi halo
realizasaun ou servisu orderan ruma ho rejistu detalle ba kartaun presu baziku orderan ne’ebe
iha relasiona ho kustu produsaun hodi hafahe sai ba kustu produsaun direta iha relasaun ho
orderan refere. Kustu produsaun direta rejistu iha kartaun presu baziku orderan ne’ebe
relasiona ho direta, maibe kustu produsaun indireta rejistu iha presu baziku bazia ba
tarifa/taxa ida. Ezemplu kartaun presu baziku hetan iha Figura2.4.
METODU PRESU BAZIKU ORDERAN

Wainhira deskreve karakteristika sira ne’e husi metodu orderan nian, tuir mai sei deskreve
kustu orderan nian. Diskusaun kona-ba kustu ba produsaun metodu sei hahu ho prosesu
halibur elementu idak-idak kona-ba kustu produsaun liu husi uza metodu presu, prosedimentu
hodi grava kustu material-prima, depois sei kontinua ho diskrisaun kustu produsaun.

Figura 2.4.

Kartaun presu baziku

PT.Eliona Sari

Yogyakarta

KARTAUN PRESU BAZIKU

No. Orderan : A-101 Kliente : PT Rimendi

Tipo Produtu : Konvite karakter orderan : Rapido

Tgl Order : 2 Januari 20x1 Total : 500 copias

Tgl Remata : 22 Januari 20x1 Presu Fa’an : Rp500.000

Kustu Material-Prima kustu Traballador Kustu Overhead Fabrika

Tgl No. Ket Kuant Tgl No. Kartu Kuant. Tgl Oras Makina Tarrifa Kuant.

BPBG Oras Servisu


Rejistu kustu traballador direta, kustu overhead fabrika no rejistu presu baziku produtu feito
ne’ebe hodi transfere husi departamentu produsaun ba armazen. Atu ilustra uza metodu presu
baziku orderan , tuir mai sai ezemplu ida kona-ba akumula kustu produsaun ho utiliza metodu
presu baziku orderan no full costing iha determina presu baziku produsaun. Ezemplu utiliza
metodu prezu baziku orderan ho hakbesik ba variavel costing no deskreve iha kapitulo 6
variavel costing ho metodu presu baziku presesa no metodu presu baziku ordera.

EZEMPLU : I

PT ELIONA esforsu iha kampo empresaun. Orderan hotu-hotu halo fabrika tuir espesifiku
kliente nian, no kustu produsaun koleta tuir orderan ne’ebe simu. Aproximasaun ne’ebe
kompania uza hodi determina presu baziku produsaun iha full costing. Hodi hetan rejistu
kustu produsaun, kada orderan fo numeru ida , no kada fonte no dokumentu fo apoiu ba
identidade numeru orderan ne’ebe iha relasaun iha fulan Novembru 20X1, PT ELIONA hetan
orderan atu halo konvite ne’ebe barak hamutuk 1.500 hosi PT. Remindi ho presu ne’ebe fo
ba kliente mak Rp3.000 kada asaun.iha fulan ne’ebe hanesan, kompania mos simu orderan
hodi halo 20.000 pamflet reklame hosi PT Oki, ho presu ne’e hatodan ba kliente ho montante
Rp1.000 kada folha. Orderan husi PT Rimendi totalizasaun101 no orderan husi PT Oki total
102. Tuir mai iha atividade produsaun no atividade seluk hodi atende ba orderan refere.

Pag.46. 1. Sosa material-prima no material auxiliar iha data 3 novembru empreza sosa
material-prima no material auxiliar hanesan tuir mai ne’e :

Material-Prima :

Tipu Surat -Tahan X 85 rim @ Rp10.000 Rp 850.000

Tipu Surat -Tahan Y 10 roll @ Rp350.000 3.500.000

Tipu Tinta A 5 kg @ Rp100.000 500.000

Tipu Tinta B 25 kg @ Rp25.000 625.000

Kuatidade Material-Prima ne’ebe sosa Rp5.475.000

Materal Ajuda :

Material auxiliar P 17 kg @ Rp10.000 Rp170.000


Material auxiliar Q 60 litter @ Rp5.000 300.000

Kuantidade material auxiliar ne’ebe mak sosa Rp470.000

Total kuantidade Rp5.945.000

Departamentu sosa material-prima no material auxiliar. No material-prima refere sei rai iha
armazen, no hein tempu to’o atu uza ih aprosesa produsaun hodi atende ba orderan sira.
Kompania uza konta kontrolu 2 hodi halo rejistu invetoriu ba material : fornese material-
prima no fornese material auxiliar hodi sosas material-prima no material auxiliar refere iha
jornal tuir mai ne’e :

Journal #1 :

Fornese material-prima Rp5.475.00

Kontas a pagar Rp5.475.000

Jounal #2 :

Fornese material auxiliar Rp470.000

Kontas a pagar Rp470.000

Utiliza material-prima no auxilar ih produsaun hodi hetan rejistu materia-prima ne’ebe uza ba
iha kada orderan, empreza uza dokumento ida ne’ebe hanaran prova kona-ba nesecidade no
libertasaun armazen sasan nian. Dokomentu ne’e departamentu produsaun maka distribui no
submete ba departamentu armajen atu husu material ne’ebe presiza husi departamentu
produsaun. Departamentu armazen ne’e sei prense ho montante material ne’ebe submete ona
ba departamentu produsaun iha dokumentu, hafoin dokumentu ne’e uza hanesan fonte
dokumentu hodi halo gravasaun ba uza material. Atu prosesa sira ba iha #101 no 102,
material-prima mak hanesan tuir mai ne’e :

Material-Prima ba orderan #101 :

Tipu Surat-Tahan X 85 rim @Rp10.000 Rp850.000

Tipu Tinta A 5 kg @ Rp100.000 500.000


kuantidade materia-prima orderan #101 Rp1.305.000

Pag 47.

Materia-Prima ba orderan # 102 :

Tipu Surat-Tahan Y 10 roll @ Rp305.000 Rp3.500.000

Tipu Tinta B 25 kg @ Rp25.000 625.000

kuantidade material-prima ba orderan #102 Rp4.125.000

kuantidade material-prima ne’ebe utiliza Rp5475.000

wainhira iha prosesa orderan rua refere, kompania uza material auxiliar hanesan tuir mai
ne’e:

material auxiliar P 10 kg @ Rp10.000 Rp100.000

material auxiliar Q 40 liter @ Rp5.000 200.000

kuantidade material-prima ne’ebe uza iha produsaun Rp300.000

Rejistu utiliza material-prima iha metodu presu baziku orderan halo ho konta debito ba sasan
iha prosesa no konta kreditu fornese materia prima bazeia ba dokumentu sira kona-ba prova
ezijensia no hasai sasan husi armazen. Konta debitu ba sasan iha prosesu ne’e hala’o ho
rejistu detalle kona-ba materia-prima ne’ebe uza iha kartaun prezu baziku orderan ne’ebe
relasiona (hare’e figura 2.5 no 2.6).
Figura 2.5

Presu Baziku Orderan 101

PT.Eliona Sari

Yogyakarta

KARTAUN PRESU BAZIKU

No. Orderan : A-101 Kliente : PT Rimendi

Tipo Produtu : Konvite karakter orderan : Rapido

Tgl Order : 2 Novembru 20x1 Total : 1.500 eksemplar

Tgl Remata : 22 Novembru 20x1 Presu Fa’an : Rp4.500.000

Kustu Material-Prima kustu Traballador Kustu Overhead Fabrika

Tgl No. Ket Kuant. Tgl No.Kartu Kaunti Tgl Oras Tarrifa Kunti.

BPBG Oras Makina

Servisu

Surat- 850,000 9.000.000 Kustu Tkl 150% 1.350.000

tahan X

Tinta A 500,000

Kuanti. 1,350.000 9.000.000 Kuantidade 1.350.000

Total kuantidade kustu produsaun mak... 3,600.000


Pag.48. Figura 2.6

PT.Eliona Sari

Yogyakarta

KARTAUN PRESU BAZIKU

No. Orderan : A-102 Kliente : PT Rimendi

Tipo Produtu : Pemplet iklan karakter orderan : Rapido

Tgl Order : 15 Novembru 20x1 Total : 1.500 eksemplar

Tgl Remata : 16 Novembru 20x1 Presu Fa’an : Rp4.500.000

Kustu Material-Prima kustu Traballador Kustu Overhead Fabrika

Tgl No. Ket Kuant. Tgl No.Kartu Kaunti Tgl Oras Tarrifa Kunti.

BPBG Oras Makina

Servisu

Surat- 3,500,000 5.000.000 Kustu Tkl 150% 7.500.000

tahan X

Tinta A 625,000

Kuanti. 4,125.000 5.000.000 Kuantidade 7.500.000

Total kuantidade kustu produsaun mak... 16,625.000

Journal hodi uza ba rejistu material-prima iha leten refere mak hanesab tuir ne’e :

Journal # 3 :

Sasan iha dalan prosesu –Kustu material-prima Rp5.475.000


Fornesemento material-prima Rp5.475.000

Tanba iha metodu presu baziku orderan tenke fahe entre kustu produsaun direta hosi kustu
produsaun indireta, iha material auxiliar ne’ebe hanesan elementu kustu produsaun indireta
rejistu utiliza ho konta debitu hodi kontrola kustu overhead fabrika lolos. Konta sasan iha
prosesu se karik ho debitu hodi rejistu ba hatodan kustu overhead fabrika bazeia ba tarifa
ne’ebe hatudu iha oin.

Journal uza ba rejistu material auxiliar mak hanesan tuir mai ne’e :

Journal #4 :

Kustu overhead fabrika lolos Rp.300.000

Fornesemento material auxiliar RP.300.000

4. Rejistu kustu traballador. Iha metodu presu baziku orderan tenke hafahe entre
remunerasau traballador direta no remunerasaun traballador indireta, salarario
traballador direta rejistu ho konta debitu ba sasan iha prosesa no rejistu mos iha
kartaun presu baziku orderan ne’ebe iha relasaun. Salariu traballador indireta
rejistu ho konta debitu kustu overhead fabrika lolos.

Pag .49. Liu husi ezemplu iha leten, se karik kustu traballador ne’ebe hasai husi
departamentu produsaun mak hanesan tuir mai ne’e :

Remunerasaun (upah) direta ba orderan #101 225 oras @ Rp4.000 Rp 900.000

Remunesaun direta ba orderan # 102 1.250 oras @ Rp4.000 5.000.000

remunerasaun indireta 3.000.000


Kuantidade remunerasaun Rp 8.900.000

Salario (gaji) funsionario adm. No geral Rp 4.000.000

Salario funsionario parte marketing 7.500.000

Kuantidade salario Rp11.500.000

Total kuantidade traballador Rp20.400.000

Rejistrasaun kustu traballador halo liu hosi dalan 3 tuir mai ne’e :

a. Rejistrasaun kustu traballador ne’ebe devido husi kompania


b. Rejistrasaun distribuisaun kustu traballador
c. Rejistrasaun selu salario no remunerasaun

Husi dadus iha leten, journal halo rejistu kustu traballador mak hanesan tuir mai ne’e :

a. Rejitrasaun kustu traballador ne’ebe devido husi kompania. Tuir baze lista salario no
remunerasaun ne’ebe halo, hosi journal hodi rejistu kustu traballador no devidu hosi
kompania mak hanesan tuir mai ne’e :

Journal #5 :

Salariu no remunerasaun Rp20.400.000

Devidu salario no remunerasaun Rp20.400.000

b. Rejistrasaun distribuisaun kustu traballador. Tanba kustu traballador refere hamrik


husi elementu kustu, tan ne’e presiza halo distribuisaun kustu traballador hanesan tuir mai
ne’e :
 Kustu traballador diireta - hatodan ba orderan ne’ebe iha relasiona ho
konta debitu ba sasan iha prosesa no rejistu iha kartaun presu baziku orderan
ne’ebe relasaun.
 Kustu traballador indireta - hanesan elementu kustu indireta no rejista
hanesan elementu kustu overhead fabrika no mos iha konta debitu kustu
overhead fabrika lolos.
 Kustu traballador non-produsaun - hanesan elementu kustu non-produsaun
no hatodan ba iha konta kontrolu kustu administrasaun no geral ou kustu
marketing.

Pag. 50. DESIDE PRESU BAZIKU PRODUTU

Jornal distribuiassaun kustu traballador hosi baze exemplu iha leten mak hanesan tuir mai
ne’e :

Jornal #6 :

Material iha prosesa kustu trig traballador direta Rp5.900.000

Kustu overhead fabrika lolos 3.000.000

Kustu administrasaun no geral 4.000.000


Kustu komersializasaun 7.500.000

Salario no remunerasaun (upah) Rp20.100.000

c. Rejistu pagamentu salariu no vensimentu. Pagamentu ba salariu no vensimentu ne’ebe bele


selu bele rejista iha jornal tuir mai :

jornal #7 :

Divida salariu no remunerasaun Rp20.400.000

Kaixa Rp.20.400.000

4. rejistra kustu overhead fabrika. Rejistru kona-ba kustu overhead fabrika fahe ba rua :
rejistru kustu overhead fabrika ne’ebe hatodan ba produtu tuir taxa ne’ebe preveterminadu iha
oin no rejistru kustu overhead fabrika ne’ebe mak akontese. Iha metodu presu baziku ba
orderan, produtu sira ne’ebe hatodan ba kustu overhead fabrika ho utiliza taxa ne’ebe
prevedeterminadu iha oin. Taxa overhead fabrika ida ne’e halo kalkulasaun hahu iha inisiu do
ano orsamento. Haatodan produtu ho kustu overheah fabrrika tuir taxa ne’e rejistru ho konta
debitu ba sasan iha prosesu no konta kreditu kustu overhead fabrika ne’ebe hatodan. Kustu
overhead fabrika ne’ebe akontese lolos hodi rejistru ho debitu konta ba kontrolu kustu
overhead fabrika ne’ebe lolos. Tuir periodu (dalaruma iha fulan ikus), kustu overhead fabrika
ne’ebe hatodan ba produtu tuir taxa no kustu overhead fabrika ne’ebe lolos akontese hodi
halo komparsaun, no halo kalkulasaun diferensa. Komparasaun ida ne’e halo ho taka konta
kustu overhead fabrika ne’ebe hatodan ba iha konta kustu overhead fabrika ho lolos.liu husi
ezemplu iha leten, dalaruma kustu overhead fabrika ne’ebe hatodan iha produtu no baze taxa
ne’ebe bo’ot 150% husio kustu traballador direta. Ho tuir mai kustu overhead fabrika ne’ebe
hatodan ba iha kada orderan halo kalkulasaun hanesan tuir mai ne’e :

Orderan #101 150% x Rp900.000 Rp.1.350.000

Orderan #102 150% x Rp5.000.000 7.500.000

Total kustu overhead fabrika ne’ebe hatodan Rp.8.850.000

Jornal hodi rejistru hatodan kustu overhead fabrika ba orderan refere hanesan tuir mai ne’e :

Jornal #8 :

Material iha prosesu – kustu overhead fabrika Rp8.850.000


Kustu overhead fabrika ne’ebe hatodan Rp8.850.000

Pag. 51
Se karik kustu ovehead fabrika ne’ebe lolos akontese (iha mos kustu material auxiliar
Rp300.000 no kustu traballador indireta ho montante Rp300.000 hanesan iha journal
# 4 no # 6) :
Kustu depresiasaun makina Rp1.500.000
Kustu depresiasaun edifisiu fabrika 2.000.000
Kustu seguru edifisiu fabrika no makina 700.000
Kustu manutensaun makina 1.000.000
Kustu manutensaun edifisiu 500.000
Kuantidade Rp5.700.000

Journal hodi rejistu kustu overhead fabrika ne’ebe lolos akontese mak hanesan tuir
mai ne’e :
Jounal # 9 :
Kustu overhaed fabrika lolos Rp5.700.000
Akumulasaun depresiasaun makina Rp1.500.000
Akumulasaun depresiasaun edifisiu 2.000.000
Avansar seguru 700.000
Partes fornecer 1.000.000
Forneser material utilizadu 500.000

Hodi hatene katak kustu overhead fabrika ne’ebe hatodan bazeia ba tarifa ne’ebe rai husi
kustu overhead fabrika ne’ebe akontese lolos, konta saldo kustu overhead fabrika ne’ebe
hatodan hodo taka ba konta kustu overhead fabrika lolos. Journal taka mak hanesan tuir mai
ne’e :

Journal # 10 :

Kustu overhead fabrika ne’ebe hatodan Rp8.850.000

Kustu overhead fabrika lolos Rp8.850.000

Diferensia kustu overhead fabrika ne’ebe hatodan ba produtu ho kustu overhead fabrika
ne’ebe lolos akontese iha periodo kontabilidade ida hodi determina kalkulasaun ba konta
saldo nian iha kustu overhead fabrika lolos. Antes journal #10 loke, konta saldo kustu
overhead fabrika lolos mak hanesan tuir mai ne’e :

Debitu :

Journal # 4 Rp 300.000

Journal # 6 3.000.000

Journal # 9 5.700.00

Kuantidade debitu Rp9.000.000

Kreditu :

Journal # 4 8.850.000
Menor diferensa da carga (underapplied) Rp150.000

pag. 52.

Diferensa kustu overhead fabrika ba iha ikus muda ba konta diferensia kustu overhead
fabrika. Wainhira akontese diferensia menor carga, hodi halo journal :

Journal # 11 :

Diferensiia kustu overhead fabrika Rp150.000

Kustu overhead fabrika lolos Rp150.000

5. Rejistrasaun presu baziku ba produtu feitu. Orderan ne’ebe halo produsaun


hotu tranferensia ba parte armazen liu hosi parte produsaun. Presu baziku orderan
ne’ebe produsaun hotu ona ne’e hetan husi kalkulasauninformasaun kustu ne’ebe
akumula iha kartaun presu baziku orderan ne’ebe relasaiona. Hanesan husi
exemplu kona-ba orderan nian iha leten #101 produsaun hotu ona, no husi kartaun
prezu baziku (hare’e figura 2.5) tenke hetan kalkulasaun kustu produsaun ne’ebe
mak hasai ona ba orderan ida ne’’ebe rel;asiona. Presu baziku #101 kalkulasaun
hanesan tuir mai :

Kustu material-prima Rp1.350.000

Kustu traballador direta 900.000

Kustu overhead fabrika 1.350.000


Kuantidade preze baziku orderan # 101 Rp3.600.000

Journal rejistu presu baziku ba produtu feitu refere hanesan tuir mai :

Journal # 12 :

Fornesemebtu produtu feitu Rp3.600.000


Rp1.350.000
Sasan iha prosesu –Kustu material-prima

Sasan iha prosesu – kustu traballador direta 900.000

Sasan iha prosesa – kustu overhead fabrika 1.350.000

6. Rejistrasaun presu baziku ba produtu iha prosesa. Iha perido ikus pasti hetan
orderan ne’ebe mak seidauk halo produsaun. Kustu ne’ebe hasai ba orderan rruma
hodi hare’e iha kartaun presu baziku orderan ne’ebe relasiona. Depois halo journal
hodi rejistu ba produtu sira ne’ebe iha prosesa ho konta debitu fornesimentu
produtu iha prosesa ho konta kreditu ba sasan iha prosesa nia laran. Hanesan tuir
ezemplu iha leten, orderan #102 iha periodu ikus kontabilidade nian ne’ebe mak
seidauk halo servisu hotu. Presu baziku orderan #102 halo kalkulasaun ba fulan
novembru 20X1 ne’ebe mak halo rejistu iha kartaun presu baziku orderan ruma
( figura 2.6). journal hodi rejistu presu baziku orderan ne’ebe mak seidauk hotu
hanesan tuir mai ne’e :
Journal #13 :

Fornesimentu produtu iha prosesa Rp16.625.000

Sasan iha prosesa – kustu materia-prima Rp4.125.000

Sasan iha prosesu – kustu traballador direta 5.000.000

Sasan iha prosesa – kustu overhead fabrika 7.500.000

Pag. 53

7. Rejistrasaun presu baziku ne’ebe mak atu fa’an. Presu baziku ba produtu
ne’ebe mak entrega ba kliente rejistu iha konta presu baziku fa’an no konta
fornesimentu produtu feitu. Liu husi ezemplu iha leten, journal hodi rejistu presu
baziku orderan #101 ne’ebe entrega ba kliente hanesan tuir mai ne’e :

Journal #14 :
Presu baziku orderan Rp3.600.000

Fornesimentu produtu feitu Rp3.600.000

8. Rejistrasaun ba rendimentu fa’an produtu. Rendimentu ne’ebe hetan husi


fa’an produtu ba konsumidor no kliente sira rejistu ho konta debitu ba konta
receber no konta kreditu husi rezultadu fa’an. Komesa iha ezemplu ne’e hateten
dehan orderan #101 hanesan orderan 1500 follha konvite ho presu fa’an Rp1.500
kada folha ida ou presu total Rp4.500.000. journal ne’ebe halo hodi rejistu ba
konta receber kliente no konsumidores mak hanesan tuir mai ne’e :

Journal #15 :

Kontas receber (piutang dagang) Rp4.500.000

Rezultadu fa’an Rp4.500.000

RESUMO

Siklu kontabilidade kustu iha kompania ida tuir siklu atividade negosiu kompania nian ne’ebe
iha relasiona. Siklus atividade kompania komersial hahu liu husi sosa sasan iha merkadoria
nian no la liu husi prosesa seluk, remata ho merkadoria nia royalties. Iha empreza sira ne’e,
siklu kontabilidade kustu nian mos hahu ho rejistu ba presu baziku komersial ne’ebe sosa no
remata ho apresentasaun presu baziku ba sasan sira ne’e fa’an. Siklu iha servisu empreza
nian hahu ho preparasaun entrega servisu no determina husi entrega ba servisu usuarios. Iha
empreza refere, siklu kontabilidade kustu mos hahu ho rejistu ba presu baziku sasan nian
ne’ebe sosa iha merkadoria no detemina hosi apresentasaun presu baziku ba sasan iha
merkadoria. Siklu servisu empreza hahu ho preparasaun entrega servisu no remata ho entrega
ba uzarios servisu. Iha perusahan refere, siklu kontabilidade hahu ho rejistu kustu
preparasaun servisu nian hodi entrega no remata ho apresentasaun entrega presu baziku
servisu. Siklu fabrikasaun hahu ho prosesu material-prima iha departamentu produsaun no
remata ho entrega produtu hotu ona ba iha armazen. Iha empreza refere, siklu kontabilidade
kustu hahu rejistu presu baziku materia-prima ne’ebe inklui iha prosesa produsaun nian,
kontinua kedas ho rejistu kustu traballador direta no kustu overhead fabrika ne’ebe konsume
ba produsaun ne’ebe remata ho aprezentasaun presu baziku produtu ne’ebe remata ona no
entrega husi departamentu produsaun ba iha armezen.
Iha metode presu baziku fahe ba grupo : kustu produsaun direta no kustu produsaun indireta.
Kustu produsaun direta hatodan ba orderan bazeia ba kustu ne’ebe akontese lolos, enkuantu
kustu produsaun indireta hatodan ba produtu bazeia ba tarifa/taxa ne’ebe previzivel
(ditentukan di muka). Hodi rejistu kustu produsaun, ne’ebe diak liu husi direta no indireta.

Pag.54

Diretamente, iha livru bo’ot ida ba servisu iha prosesu ne’e Fornese atu reduz kustu
produsaun ne’ebe rejistra iha prosesu konta, konta subsidario forma ho forma kartaun kustu
material.

Kompañia sira ne’ebe fabrikasaun atu halo prosesa sira nia produtu tuir espesifikasaun
konsumidor, no prosesu produsaun la limitidu atu kumpri orden. Karakteristika empreza ida
nian husi atividade sira ne’e determina karakteristika sira hosi metodu sulin – osan nian
ne’ebe uza hodi halibur kustu produsaun nian iha empreza nia laran.

Kontabilidade kustu barak liu uza konta subsidiariu ne’ebe hetan supervizaun liu husi
estabelese konta kontrolu kustu iha livru bo’ot. Kontrolo ne’ebe uza hodi grava kustu
produsaun mak konta tuir mai ne’e : servisu iha prosesu, produsaun real ka kustu fabrikasaun,
no designadu ba fabrikasaun. Kontrolu konta atu akomada kustu la produsaun mak konta sira
tuir mai ne’e : kustu jeral no administrativu no kustu komersializasaun sira. Atu detalla kustu
ne’ebe mak iha atu produz orden ruma, uza kustu kartaun bens, ne’ebe funsiona hanesan
konta subsidiariu ba servisu iha prosesu konta ne’ebe kontein iha livru bo’ot.

EXERCICIO

1. Siklu kontabilidade kustu nian tuir siklu atividade empreza nian. Deskreve siklu
atividade negosiu empreza merkadoria nian no esplika ninia siklu atividade
kontabilidade kustu nian.
2. Siklu kontabilidade kustu nian tuir siklu atividade empreza nian. Esplika siklu
atividade negosiu ba kompañia servisu no esplika siklu kontabiliade kustu
3. Siklu kontabilidade kustu nian tuir siklu atividade empreza nian.
4. Desktreve siklu atividade negosiu empreza fabriksaun nian
5. Esplika siklu kontabilidade kustu nian. Dada relasaun entre siklu atividade empreza
fabrikasaun nian ida no ninia siklu kontabilidade kustu nian.
6. Deskreve siklu kontabilidade kustu uza relasaun konta livru bo’ot estadu
karakteristika kompañia ida nian ne’ebe nia produsaun bazeia ba orderan
7. Estadu karakteristika husi metodu presu baziku orderan
8. Esplika direfensia entre konta kontrolu no konta subsidiariu
9. Deskreve relasaun entre konta kontrolu no konta ajuda
10. Esplika kona-ba funsaun husi kustu kartaun sasan no fo ezemplu kona-ba figura
formulariu nian
11. Bazeia ba dokumentus kontabilidade saida deit, kustu material-prima ne’ebe uza hodi
produz orden balun registra iha kompañia ne’ebe ninia produsaun bazeia ba orderan
12. Se kompañia ida hetan orderan atu produz meza han fatin lubun ida, no kompañia
ne’e uza mos material auxiliar Rp120.000 tan ne’e, di’ak atu hakerek surat-tahan sira
ne’e hodi uza ba buat sira ne’e.
Pag.55
13. Tuir lista salario no vensimentu ne’ebe prepara husi departamentu pessoal, kustu
traballo ne’ebe atu selu husi kompañia ida kompostu husi elemntu hirak tuir mai ne’e:

Remunerasaun (upah)direta traballador fabrika Rp200.000

Remunerasaun (upah) overhead traballador fabrika 900.000

Salario funsionario administrasaun no jeral 2.000.000

Salario funsionariu komersializasaun 1.500.000

Liu husi data baze ida ne’e halo jornal hodi rejistru deve salario no remunerasaun(upah)
distribuisaun salario no remunerasaun no mos selu salario no remunerasaun.

14. Iha kompañia ne’ebe produz tuir orderan manega (mengelola) produtu sira liu husi
departamentu rua A no B. Tuir mai ne’e hanesan transaksaun kustu produsaun
empreza refere hodi meneja orderan no B-109 iha fulan janeiru 20X1
Tipo kustu Dep.A Dep.B
Kustu material-primas Rp.150.000
Kustu traballador direta 500.000 Rp.675.000
Kustu overhead fabrika Rp5.000 kada oras makina 200% B.TKL
ORAS MAKINA 200 400
Iha fulan janeiru ne’e remata ona orederan B-109 ne’ebe hotu ona hodi entrega ba
kliente sira ho presu fa’an Rp.5.000.000 .

Ho bazeia ba dadus iha leten, halo journal hodi hakerek transaksaun :

a. Akontese Kustu produsaun hodi prosesa orderan B-109 refere.


b. Presu baziku produtu feitu
c. Fa’an orderan B-109

15. PT X ne’ebe halo produsaun bazeia ba orderan, kalkula tarifa ba fabrikasaun kustu
overhead fabrika ho montante Rp1.500 tuir oras makina. iha fulan ida empreza refere
halo produsaun ba orderan 3 ho oras servisu nian hanesan tuir mai ne’e :
 ORDERAN # 205 200 oras makina
 ORDERAN # 251 150 oras makina
 ORDERAN # 252 400 oras makina

Iha fulan refere total kustu overhead fabrika ne’ebe ho lolos akontese mak hanesan tuir mai :

 Kustu traballador indiretos fabrika Rp370.000


 Kustu material ajuda 350.000
 Kustu depresiasaun edifisiu fabrika 200.000
 Kustu depresiasaun makina 150.000
 Total Rp1.070.000
KAPITULU 3

MÉTODU PRESU BAZIKU PROSESU INTRODUTÓRIU

Iha kapítulu 2, métodu ida atu kobra kustu produsaun nian mak deskreve tiha ona, ne'
ebé aplika ba empreza ne' ebé nia produsaun bazeia ba métodu halibur kustu produsaun nian
ne'e hanaran métodu kustu-benefísiu. Iha kapítulu 3 ida ne 'e deskreve metodu prosesu ba
sasan, ne' ebé nudar metodu ida atu kolekta kustu produsaun ne 'ebé kompañia sira uza hodi
prosesa sira nia
produtu barak liu. Iha métodu ida ne'e, halibur kustu produsaun ba kada prosesu durante perío
duida, inklui, kustu produsaun unidade kalkula hodi fahe kustu total produsaun iha prosesu pa
rtikular ida, inklui kustu iha períodu balun nia laran ho númeru unidade produtu ne
'ebé prodús hosi prosesu ne' e durante períodu preokupa.

Diskusaun konaba métodu kustu ne'e sei aprezenta iha kapítulu rua: kapítulu 3 no kapí
tulu 4, kapítulu 3, diskusaun ida kona-ba métodu kustu nian ne' ebé rigorozu. Iha kapítulu 3
ida ne 'e sei deskreve métodu kustu ba prosesu presu simples ida, ne' ebé sei aplika iha
empreza sira ne 'ebé prosesa sira-nia produtu liu hosi departamentu produsaun ida no iha
kompañia sira ne 'ebé prosesa sira nia produtu liu hosi departamentu produsaun ida.
Liután, kapítulu 3 mós deskreve efeitu hosi produtu sira ne 'ebé lakon iha prosesu kona-ba
kálkulu kustu unidade produsaun nian iha departamentu ida-idak. Iha kapítulu 4 sei
deskreve efeitu inventáriu produtu nian iha prosesu inisiál períodu nian kona-ba kálkulu ba
kustu sira ne 'ebé fabrika ba kada unidade.

KONA-BA MÉTODU KUSTUS PROSESU NIAN

Husi métodu halibur kustu produsaun nian determina husi karakterístika prosesu prod
utu empreza nian. Iha empreza sira ne 'ebé prodús karakterístika produsaun masivu mak
hanesan tuir mai ne' e:

1. Produtu ne 'ebé hetan rezultadu mak produtu padraun ida

2. Produtu ne 'ebé produz husi fulan ida ba fulan seluk hanesan


3. Atividade produsaun nian sira hahú ho emisaun orden produsaun nian ne
'ebé maka hanesan métodu produsaun nian tuir tempu.

Porezemplu, empreza ne 'ebé prodús masa hanesan kompañia simentu ida, prosesu produsaun
Semes prodús produtu ida ho tipu hanesan ho géria 50 kg, produtu ne 'ebé prodús husi fulan
to' o fulan ida ne 'e hanesan. Planu produsaun hala 'o liu husi fó sai orden produsaun iha
inísiu fulan ida-idak ne' ebé válidu ba fulan ida. Atividades produsaun iha emprezas ne 'ebé
produz métodu rekoilha kustu iha karakterístika hanesan tuir mai ne' e:

ENTRE MÉTODU KUSTU PROSESU NIAN NO MÉTODU KUSTU ORDEN NIAN.

Atu komprende karakterístika prosesu nian, ba diferensa entre métodu kustu prosesu nian no
métodu tranferénsia nian ho orden kona-
ba diferensa entre métodu kolesaun kustu produsaun rua ne 'e mak hanesan tuir mai:

1. Kolesaun kustu produsaun


2. Kalkulasaun kustu produsaun kada unidade

3. Kustu produsaun

4. Kustu elementu agrupadu iha kustu fábrika

1. KOLEKSAUN KUSTU PRODUSAUN NIAN: halibur kustu produsaun kustu-


benefísiu tuir orden, enkuantu prosesu halibur kustu ba kolesaun kustu kada
departamentu durante períodu kontabilidade nian
2. KUSTU KADA UNIDADE PRODUSAUN: métodu kustu ba bens ne'ebé haruka ho
di kalkula kustu produsaun kada unidade hodi fahe kustu totál ne' ebé mak kustu ne
'ebé mak sei foti tanba númeru unidade produtu ne' ebé prodús ho
orden relevante. Kalkulasaun ida ne 'e hala' o bainhira orden ne 'e kompleta ona
iha produsaun. Métodu presu prosesu kalkula kustu produsaun kada unidade hodi
fahe kustu totál produsaun ne 'ebé mak durante períodu produsaun ne 'ebé produz
durante períodu ne' e kona-ba kálkulu ida ne 'e hala' o iha períodu kontabilidade ida-
ida nia rohan (baibain iha fulan ida ne 'e nia

3. KUSTUSTU PRODUSAUN: Iha métodu kustu-benefísiu, kustu produsaun tenke


fahe ba kustu produsaun direta no kustu produsaun indiretu produtu bazeia ba kustu
ne 'ebé mak ezekuta duni, no kustu produsaun nian la diretamente akuza ba
produtu sira, bazeia ba
tarifaida ne' ebé predeterminadu. Iha métodu kustu prosesu nian, diferensa entre kustu
produsaun direta no kustu produsaun indiretu dala barak la nesesáriu, liuliu karik emp
reza prodús de'it tipu produtu ida. Simentu , adubu , tempestajen ) . Tanba kustu kada
unidade ba produtu kalkula ona iha fulan ida nia rohan, kustu fábrika enjerál sei akuza
ba produtu sira bazeia ba kustu ne 'ebé mak sira selu.

4. KUSTU ELEMENTU AGRUPADU IHA KUSTU FÁBRIKA: Iha métodu kustu b


enefísiu, kustu fábrika konsisti husi kustu materiál ausiliár sira, kustu serbisu nian

Kustu trabalhador indiretu no produsaun sira seluk laos kustu material prima no kustu fiksu.
Traballu indiretu iha metodu ida-ne’e fabrika ba kustu ulun hetan atribuisaun ba produsaun
povo nia hanoin. Iha progressu ida ne’e. fabrika ne’e kompostu husi kustu produsaun ne’ebe
la’os kustu material prima no material auxiliar sira. No kustu tarballu (rua ne’e diretu no
indiretu). Iha kazu ida ne’e, fator kustu ulun hetan atribuisaun ba produtu ho sira nia kustu
atual akontese iha perriodu kontabilidade.

Benefisiu husi kustu informasaun produsaaun nian iha kompania ne’ebe la produtivu liu,
informasaun konaba kustu ba bens manufatura.

Kalkula ba perriodu tempu balun ba jestaun atu:

1. Determina folin faan produtu nian


2. Monitoriza realizasaun kustu produsaun
3. Kalkula lukru perriodiku ka lakon
4. Determina kustu inventariu produtu no produtu sira ne’ebe hotu ona iha prossesu
laran.

Determina folin faan produtu nian prossesu kompania ne’ebe la produtivu ninia produtu sira
atu hasoru inventariu iha armazem lotus kustu produsaun nian kalkula ba perriodu tempu
balun atu produs informasaun kustu produsaun kada unidade produtu. Atu determina presu
faan produtu, kustu produsaun kada unidade mak determina organizasaun ida ne’ebe
konsidera hanesan aliened informasaun konaba kustu no informasaun sira seluk laos
kustu(non-cost). Faan politika presu mina bazeia ba kustu uza formula hadi’a presu tuir mai
ne’e:

Kustu produsaun estimative ba tempu balun Rp xx


Estimasaun kustu naun produsaun ba tempu balun xx +
Estimasaun kustu total ba tempu balun Rp xx
Produtu lubuk ida ne’ebe produs durante perriodu xx :
Ida ho folin baratu liu husi produtu kada unidade Rp xx
Unidade lukru ba produtu ne’ebe ita hakarak kontajulsu xx +
Estimasaun faan kada unidade ne’ebe hetan Rpxx

Akuzasaun ba belt no formula hatudu katak produsaun estimadu kustu informasaun husi
unidade ida sei fo sai atu produs produtu ne’e iha tempu balun nia laran hanesan baze ida
hodi determina presu faan sasan kada unidade ne’ebe sei hetan akuzasaun ba sosa-na’in. atu
halo estimasaun ba kustu produsaun ne’ebe atu incur iha atu produs produtu ida iha perriodu
ida nia laran presiza kalkula elementus kustu tuir mai ne’e:

Estimasaun kustu materia prima Rpxx


Estimasaun kustu traballu direta xx
Fabrika estimadu konaba kustu xx
Estimasaun kustu produsaun nian Rpxx

Monitoriza realizasaun kustu produsaun karik planu produsaun ba tempu balun deside ona atu
implementa jestaun presiza informasaun kustu produsaun tuir loloos fo sai iha
implementasaun planu produsaun, tamba ne’e uza kontabilidade kustu hodi kolekta
informasaun kustu produsaun fo sai iha perriodu tempu balun atu monitoriza karik prossesu
produsaun consume kustu total produsaun tuir kalkula uluk rekolla kustu produsaun ba tempu
balun sei halo tuir uza prossesu metodu kustu. Kalkulasaun kustu produsaun atual fo sai iha
tempu ne’ebe loos tuir formula tuir mai ne’e.

Produsaun kustu material fulan atual


Kustu traballu material prima real Rpxx
Kustu traballu real xx
Fabrika real konaba kustu xx
Eskritu real produsaun atual kustu kada fulan Rpxx
Produsaun industrial no atividade komersializasaun iha period ida nian laran bele jere lukru
brutu ka rezultadu iha sub produtu, jestaun presiza produsaun informasaun konaba kustu ba
produsaun ne’ebe kaduak ona no produs ona iha tempu balu. Tenke monitoriza lukru ne’ebe
boot ka lakon kontribuisaun produtu ne’e nian ne’ebe kobre kustu la produtivu no fo lukru
nian. Tamba ne’e metodu kustu ba prossesu morgajen tuir jestaun halibur informasaun
konaba produsaun kustu ne’ebe atualmente gasta, orsen balu atu hetan lukru boot tebes ka
lakon ba ema ida-idak manan osan ka lakon.

Estimative brutu per barrel kalkula hanesan tuir mai ne’e:

Rezultadu faan presu (faan presu kada unidade volume produtu ne’ebe faan)
Rpxx
Inventoriu teoria ba produtu inisial kompletu nian Rpxx
Produtu inventa iha prossesu inisial kustu judisial Rpxx
Kustu material atual
Kustu material prima real Rpxx
Kustu traballador diretu real xx
Kustu overhead fabrika real xx
Total kustu produsaun +
xx +
xx
kustu inventoriu produtu sira nian iha presesu final xx -
presu baziku produsaun xx +
kustu ba produtu sira ne’ebe fabrika sira halo ho kustu atu faan xx
Remata produtu inventoriu xx -
Produtu sira nian faan lukru brutu
xx
Prezuizu brutu
Rpxx

Determina kustu inventariu produtu no produtu sira ne’ebe hotu ona iha prossesu laran
ezemplu:wainhira presizahalo jestaun penocdik akontabilidade finansial, jestaun tenke
aprezenta deklarasaun finansial se kompara ho buat ne’ebe ita ko’alia no ita nia osan. Iha
balansu, jestaun tenke aprezenta kustu husi inventariu produtu sira ne’ebe hotu ona no kustu
husi produtu sira ne’ebe mak iha data saldo nafatin progressu: to’o ikus ida ne’e, jestaun
kampu mantein arkivu peru kustu produsaun per bar node. Bazeia ba gravasaun produsaun
kustu penode jestaun bele determina kustu produsaun ne’ebe aneksa ba produtu jestaun nian.
Maske nune’e, sira seidauk fa’an sira nia sasan iha data ne’ebe loos liu tan bazeia ba rejistu
hirak ne’e. jestaun bele mos determina kustu produsaun ne’ebe aneksa ba produtu iha data
balansu ne’e ei iha prosesu hamaran nian iha produsaun ida ne’ebe aneksa ba iha ne’eba
produtu sira hotu ne’ebe mak seidauk faan iha data saldo nian ne’e sei aprezenta iha semester
saldo hanesan kustu ba fornesimentu produtu nian. Kustu produsaun ne’ebe aneksa ba
produtu data balansu ne’e sei iha hela prosesu atu inklui iha balansu ne’e hanesan presu kustu
husi produtu iha prosesu ne’ebe husi kustu inventariu. Produtu sira iha prosesu inisial atu
fornese deskrisaun inisial ida konaba utilizasaun prosesu metodu halo kustu ba kolesaun
kustu produsaun, tuir mai ne’e ezemplu utilizasaun metodu presu. Prosesu xave sira ne’ebe
seidauk foti konsidera impaktu husi diskrepansia produtu nian iha.

Metodu prosesu kustu sein-kontabilidade inventa produtu iha prosesu inisial

Atu fo deskrisaun inisial konaba utilizasaun prosesu metodu halo kustu iha koleksaun
kustu produsaun, ezemplu tuir mai mak uza metodu presu prosesu principal ne’ebe
seidauk hetan konsiderasaun no impaktu husi asaun kliente nian.

Prosesu inisial. Variasaun ezemplu uza metodu presu principal iha kapitutlu ida ne’e inklui:

 prosesu principal sira ne’ebe jere metodu prosesu aplikasaun kustu ba kompania
ne’ebe ninia produtu sira prosesa deit liu husi departamentu produsaun ida.
 Prosesu fo kustu metodu ne’ebe aplika ba kompania siraa ne’ebe produs prosesu liu
husi departamentu produsaun ida.
 Influensia produtu ne’ebe akontese iha prosesu halo kalkulasaun presu kustu
produsaun kada unidade,asumsaun:
 Produtu ne’e lakon bainhira prosesu hahu
 Produtu ne’e lakon bainhira prosesu ikus

Prosesu ne’e nia objetivu mak atu uza prosesu ne’e hodi halo kustu ba metodu ne’ebe lori
impaktu sei aprezenta inventariu servisu nian iha kapitulu 4 kona-ba kustu metodu kustu nian
no prosesu avansada.
Metodu prosesu nia kustu

Departamentu produsaun bele kompreende kalkulu kustu produtu nian iha metodu kustu
prosesu, iha kraik, deskreve ezempu ida konaba prosesu metodu kustu ne’ebe aplika iha
kompania ne’ebe prosesa nia produtu liu husi departamentu produsaun ida deit sein konsidera
inventariu produtu sira nian iha prosesu iha inisiu period nian.

Ezemplu:

Por ezemplu PT Isa Remendi prosesu nia produtu iha masa liu husi departamentu ida
produsaun total kustu ne’ebe mak hetan durante fulan ne’e aprezenta iha loron 20
fulan Janeiru.figura 3.1.

Dadus no kustu produtu husi PT Risa Remendy ba janeiru 20x1

Kustu material prima Rp 5.000.000


Kustu material auxiliar 7.500.000
Kustu traballu 11.250.000
Kustu overhead fabrika 16.125.000
Total kustu produsaun Rp 39.875.000
Total iha fulan ida ne’e nia laran mak produs produtu sira:
Produsaun hotu(jadi) 2.000 kg
Produtu sira iha prosesu nia rohan iha fulan ne’e nia rohan,ho taxa
Solusaun hanesan tuir mai:
Kustu material prima 100%, kustu material auxiliar 100%
Kustu traballu 50%, kustu overhead fabrika 30%

Figura 2 iha kraik ne’e esplika kona-ba aprezentasaun dadus kona-ba kalkulasaun ba hamutuk

Gambar 3.2

Data produsaun PT Risa Rimendi fulan Janeiru 20x1

Fulan janeiru 20x1

Tama ba prosesu : 2.500 kg

!..........................................................................................................................................!

Produtu remata 2.000 kg


Produtu iha prosesu ikus 500 kg

Problema ida –ne’e oinsa atu kalkula kustu produtu nian sasan sira ne’ebe remata ona
transfere ba armazen no kustu sasan iha prosesu inventariu iha fulan nia rohan seidauk
kompletu.Ba objetivu ida ne’e presiza kalkulasaun kustu produsaun kada unidade fo-sai iha
loron 20x1 janeiru.Rezultadu kalkulu ida-ne’e nian sei aumenta liutan ho kuntidade produtu
PSIK nian no sei produs kona-ba kustu produtu sira ne’ebe remata ona transfere ba armazen
atu kalkulu presu inventariu servisu iha periudu nee nia rohan kustu produsaun Unidade nian
aumenta tan ho kuantidade inventariu serbisu nian tuir konsidera nivel akabamentu produtu
inventariu iha prosesu.

Atu kalkula kustu unidade nian ne’ebe mak hetan husi kompania, presiza atu unidade
ekivalensia janeiru 20x1 kalkula uza metodu kalkulasaun tuir mai ne’e:

1. Kustu material prima ne’ebe mak suporta iha janeiru 20x1 bele produs produtu kg
ne’ebe remata tiha ona no inventariu 500 kg ho taxa material prima kompleta 100%.
Ne’e katak sa? Kustu material prima of Rp ema uza ona 5.000.000 atu kompleta
produtu hotu-hotu hamutuk 2.000 kg n0 kg (50 x 100%) husi produtu inventariu iha
nune’e, kustu unidade ekivalente ba material prima mak 2.500 kg, ne’ebe kalkula
hanesan tuir mai ne’e: + 2.000 (100% x 500%) =2500 kg.
2. Kustu material auxiliar nian ne’ebe fo sai ona iha loron 20x1 fulan janeiru Rp ne’e
7.500.000 mak bele produs produtu 2000 kg ne’ebe mak hotu ona no 500 kg inventa
produtu ida iha prosesu nia laran ho kustu auxiliar ne’ebe kompletu 100%. Ida ne’e
signifika katak uza ona kustu ba material extra remata ona produtu kg hamutuk 2.000
n0 500 kg (500 x 100%) prosesu. Nune’e unidade ekivalensia kustu material auxiliar
kalkula hanesan tuir mai ne’e: +2.000 (1005 x 500%) = 2.500 kg
3. Kustu traballu ne’ebe mak suporta iha janeiru 20x1 hamutuk ho Rp 11.250.000
produtu ne’e bele produs kg hamutuk 2.000 no produtu kg 500 iha progresu ho kustu
mao de obra kompleta ona 50%. Ne’e signifika katak kustus traballadores uza tiha ona
atu kompleta nia produtu.200 kg no 250 kg (500 x 50) husi dene nia servisu iha
progresu nune’e unidade ekivalensia ba kustu traballu mak 2.250 kg, ne’ebe kalkula
hanesan tuir mai ne’e: 2.000 + (50 x 500) = 2.250 kg.
4. kustu fabrika eletrisidade fo sai iha Janeiru 20x1 molok Rp 16.125.000 bele produs
produtu 2000 kg ne’ebe hotu ona no 500 fornesimentu produtu iha prosesu ho fabrika
hotu kustu remata to’o 30%. Ida ne’e signifika katak uza ona fator ba kustu sira atu
kompleta produtu ne’ebe mak remata ona ho kg 2000 n0 150 kg (500 x 309)
inventariu produtu sira nian iha prosesu atu ekivalensia ho kustu material sira salvador
mak 2.150 kg, ne’ebe kalkula hanesan benefisiu: 2.000 + (30% x 500) = 2.150

kalkulasaun kustu produsaun kg ida ba produtu ne’ebe produs iha fulan ida nia laran janeiru
20x1 mak halo liu husi fahe kustu kada elementu produsaun (kustu material prima, kustu ba
material auxiliar, kustu ba traballu no fator ba kustu ulun) hanesan deskreve ona iha leten.

Figura 3.3

Kalkulasaun kustu produsaun kada unidade nia kustu unidade ida

Elementu kustu Total kustu Unidade ekivalensia Kustu produsaun


produsaun kada unidade

1 2 3 4

Material-prima Rp 5.000.000 2.500 Rp 2.000

Material auxiliar 7.500.000 2.500 3.000

Traballu 11.250.000 2.250 5.000

Overhead fabrika 16.125,000 2.150 7.500

Total Rp 39.875.000 Rp 17.500

Hafoin kalkula tiha kustu produsaun unidade nian, kustu husi transferensia produtu hotu-hotu
nian mak kalkula ba armazen no kustu ba inventa sasan iha prosesu kalkula iha figura 3.

Figura 4

Kalkulasaun kona-ba kustu produtu no produtu sira ne’ebe remata ona iha presepsaun.

Presu baziku produtu remata : 2.000 x Rp 17.500


Rp35.000.000
Kustu sasan iha prosesu inventoriu
BBB 100% x 500 x Rp2.000 = Rp1.000.000
BBP 100% x 500 x Rp3.000 = 1.500.000
BTK 50% x 500 x Rp5.000 = 1.250.000
BOP 30% x 500 x Rp7.500 = 1.125.000

4.875.000
Total kustu produsaun fulan janeiru 20x1
Rp39.875.000

Hakerek

BBB = Biaya bahan baku BTK = Biaya tenaga kerja

BBP = Biaya bahan penolong BOP = Biaya overhead fabric

Kalkulasaun ne’ebe iha leten mosu iha laporan kustu produsaun figura 3.5

Figura 3.5

Data kustu produsaun fulan janeiru 20xz

PT Risa Rimendi

Data kustu produsaun fulan janeiru 20x1

Data produsaun

Tama iha prosesu 2.500 kg

Produtu remata ne’ebe transfere ba armazen 2.000 kg

Produsaun iha prosesu remata 500 kg

Total produtu ne’ebe iha 2.500 kg

Kustu ne’ebe hatodan iha fulan janeiru 20x1

Total Per kg

Kustu material prima Rp 5.000.000 Rp 2.000


Kustu material auxiliar 7.500.000 3.000
Kustu traballu 11.250.000 5.000
Kustu overhead fabric 16.125.000 7.500
Total Rp 39.875.000 Rp 17.500

Kalkulasaun kustu

Presu baziku produtu remata ne’ebe transfere ba armazen


2.000 kg @ Rp 17.500 Rp 35.000.000
Presu baziku inventoriu produtu iha prosesu ikus
Kustu material prima Rp 1.000.000
Kustu material auxiliar 1.500.000
Kustu traballu 1.250.000
Kustu overhead fabric 1.125.000
4.875.000
Total kustu produsaun ne’ebe hatodan iha fulan janeiru Rp 39.875.000

4. Montante atu rekorda kustu fábrika

Iha fábrika progresu nian Ov kustu Rp 16,125,000

Konta Iha kréditu Rp 16,125,000

5. Montante ne 'ebé atu halo rejistu kona-ba kustu sira ne' ebé remata ona husi bens sira
ne 'ebé maka transfere ona ba armazén produtu nian Rp35.0000.000

Kustu prosesu Bhn. Raw


Rp4,000,000

Bens ne 'ebé iha prosesu nia laran hamutuk $ Bhn mane na' in 6.000.000

Servisu
iha progresu kustu empregu 10,000,000*

Iha fábrika progresu nian


Ov kustu 15,000,000**
Ket * 200 kg x Rp 5.00

**2,00kg x Rp7.500

6. Juñu atu dokumenta kustu ba bens ne 'ebé la prosesa iha loron ikus fulan Janeiru
20X1

Produtu nia progresu Rp4,875.00

Kustu prosesu nian ba Bhn. Rp1.000.000

Kustu ba ajuda-na 'in Bhn 1. 5000.000

Iha kustu traballiador nian 1250.000

Iha kustu fábrika progresu Ov 1.125.000

MANEIRA KUSTU PRODUTU NE 'EBÉ PROSESA LIU HOSI DEPARTAMENTU


PRODUSAUN IDA

Se produtu ne'e prosesa liu husi departamentu produsaun ida, kalkulasaun ba kustu produsaun
unidade husi produtu ne' ebé produz husi Departementu produsaun primeiru hanesan ho ne
'ebé diskute ona iha Ezemplu 1 iha leten.

Kálkulu kona-ba kustu produsaun hosi unidade ne 'ebé prodús hosi departamentu dahuluk,
hanesan kálkulu kumulativu ida tanba produtu ne'ebé produz hosi departamentu hafoin depart
amentu dahuluk remata nia produtu, ne'ebé mak lori kustu produsaun hosi departamentu prod
usaun nian.

Antes ne 'e, kustu bens ne' ebé produz hosi departamentu hafoin departamentu
primeiru kompostu hosi:

1. Produsaun ne 'ebé hato' o hosi departamentu anterior


2. Produsaun ne 'ebé aumenta iha departamentu hafoin departamentu nee mak uluk

Ezemplu ida hosi kalkula kustu produsaun kada unidade, se produsaun prosesa liuhosi
departamentu produsaun rua bele halo tuir iha Ezemplu 2 iha kraik:
PT elisari iha departementu produsaun rua, Departamentu A no Departamentu B hodi prodús
nia produtu sira, produsaun no dadus kustu ba departamentu rua iha 20 Janeiru sei aprezenta
iha Figura 3.6.

Imagen 3.6

Dadus no dadus kustu ba departamentu A no departamentu B

Departamentu A departamentu B

Custu prosesu tama 35.00 kg

Produtu neebe hotu ne 'ebé transfere ba dep. B 30. 00

Produtu hotu ne 'ebé transfere ba armajen 24.000


kg

Produtu prosesu fulan tolu nia laran 5.000 kg

Kustu ne 'ebé mak hala' o iha janeiru 20x1: 6.000 kg

Kusto ba matéria prima Rp 70.000 Rp 0

Servisu kliente nian Rp 155.000 Rp270,000

Kustu fabrika Rp248.000 Rp405.000

Produtu sira ne 'ebé ramata ona iha prosesu finál

Kustu ba materia prima 100%

Pontu pasajen 20% 50%

KALKULASAUN PRESU PRODUSAUN IHA DEPARTAMENTU IDA

Atu halo kálkulu ba kustu produtu sira ne 'ebé mak ramata tiha ona hosi Departamentu A ne'
ebé transfere ba Departamentu B no kustu bens iha prosesu inventáriu iha Departamentu A
iha finál fulan Janeiru 20X1, presiza kalkula kustu produsaun unidade nian ne 'ebé fó sai hosi
departamentu A iha fulan ida nia laran. Rezultadu kálkulu ida ne' e nian aumenta tanba
kuantidade husi produtu hirak ne 'ebé mak ramata tiha ona ne' e.
1. Atu halo kálkulu ba kustu inventáriu ba produtu sira iha Departamentu A iha períodu
ne 'e
nia rohan hosi kustu produsaun unidade nian aumenta barak tanba kualidade inventári
u produtu nian iha prosesu, hodi kalkula nivel konkluzaun ba produtu inventarizasaun
nian iha prosesu ne' Atu kalkula kustu produsaun unidade ne 'ebé hasai hosi
Departamentu
A, presiza kalkula unidad ekivalente hosi kada elementu ida hosi kustu produsaun De
partamentu A nian iha Janeiru 20X1 hodi kalkula:Kustu ba matéria prima sira ne 'ebé
fó-sai husi Departamentu A, iha fulan-janeiru, 20x1, bele prodús produtu sira ne' ebé
ramata ona hamutuk 30,000 kg no produtu 5,000 kg ne 'ebé la' o hela, ho
taxa konkluzaun ida kona-ba kustu prima 100%. Ne 'e signifika katak kustu matéria-
prima Rp. 70,000 utiliza ona hodi kompleta produsaun ne' ebé ramata tiha
ona husi kg no 50.000 kg (5,000 kg x 100%) husi matéria prima sira nian mak
35,000 kg, ne 'ebé kalkula ona hanesan tuir mai ne' e: 30,000 + (100%) x 5,000 ) =
35kg

.2. Kustu ba versaun Tetun ne 'ebé kompostu hosi kustu traballu no fábrika, ne'
ebé fornese hosi departamentu A iha Janeiru 20X1 ho kustu aas ba Rp.155,000.

Kustu produsaun Departamentu A no Departamentu B Fulan Janeiru

Departamentu A Departamentu B

Kustu material prima Rp22,500.00 Rp -

Kustu Materia Auxiliar 26,100.00 16.100

Kustu Trabalhador 35,100.00 22,500.00

Kustu Overhed Fabrika 46,800.00 24,750.00

Total kustu produsaun Rp130,500.00


Rp63,350.00

Kalkula presu vendida produsaun iha Departamentu A


Bazeia ba dadus iha leten, kalkulu ba kustu kada unidade produsaun ne’ebe produz hosi
departamentu A apresenta iha figura314.

Figura 3.14

Kalkulu kustu produsaun kada unidade Departamentu A Fulan januariu.

Total produtu ne’ebe hetan resultadu hosi Departamentu A.(Unidade Ekivalensia)

Kustu Produsaun Departamentu A

Kustu kada kg Produtu hetan resultadu husi Departamentu B

Tipos kustu (1) (2)


(2):(1)

Kustu material prima 700kg + 100%x200 kg=900kg Rp22.500


Rp25

Kustu material auxiliary 700kg + 100%x200 kg=900kg 26.100


29

Kustu Trabalhador 700kg + 40% x 200 kg= 780kg 35.100


45

Kustu Overhed fabrika 700kg + 40% x 200 kg=780 kg 46.800


60

Rp130.500
Rp15

Tanba produtu ne’ebe lakon iha inísiu prosesu nian, produtu ne’e la absorbe kustu
produsaun nian ne’ebéde partamentu A halo iha loron 20X1 Fulan-janeiru .Tanba ne’e,
produtu ne’ebé lakon la inklui iha kálkulu unidade produtu ne’ebé produz hosi departamentu.
Karik produtu ne’e lalakon iha prosesu nia laran no sai produtu di’ak, nune’e unidade
ekivalensia hosi kustu material prima nian mak 1,000 kg (700+ 100% x 200kg +100 kg) no
kustu material -prima ba kg Rp22,50.00(Rp22,500.00:1000 kg). Kalkulasaun kustu produtu
sira ne’ebe mak remata tiha ona iha Departamentu A .

Kalkulasain kustu produsaun Departamentu A fulan januariu 20X1


Kustu produsaun Departamentu A janeiru 20X1 kustu produtu sira ne’ebé remata ona
transfere ba Departamentu B.

700XRp159
Rp111,300.00

Kustu ba bens iha prosesu inventarizasaun ne’ebe mak sei iha to’o fulan ne’e nia rohan (200
kg):

Kustu material prima 200kg x100% $25 = Rp5,000,00

Kustu ba material auxiliar 200 kg x 100% = 5,800.00

Kustu mão de Obra 200kg x 40%x$45 = 3,600.00

Kustu overhed fabrika 200 kg x40%x$60 = 4,800.00

Total kustu produsaun Departamentu A 19.200

$Rp130.500

Departamentu A nia relatoriu kustu produsaun ba fulan janeiru 20X1.

Relatoriu kustu produsaun Departamentu A Januari 20X1.Produsaun lakon iha inisiu prosesu.

PT Eliona Sar

Relatoriu kustu produsaun Departamentu A

Fulan januariu 20X1

Data Produsaun

Produtu tama iha prosesu 1.00


kg

Produtu ne’ebe Remata ona transfere ba departamentu B 700 kg

Produtu iha prosesu fulan ikus no nivel remata

Kustu material prima no auxiliary 100%; kustu konversaun 40% 200

Produtu ne’ebe lakon iha prosesu inisiu. 100


1.00
k

Kustu ne’ebe Dibebankan iha Departamentu A

Kustu material prima

Kustu material auxiliary

Kustu mão de Obra

Kustu Overhed Fabrika

Total kustu produsaun Departamentu A

Total Por
kg

Kustu material prima Rp22,500.00


Rp25

Kustu material auxiliary 26,100.00 29

Kustu mão de Obra 35,100.00 45

Kustu overhed Fabrika 46,800.00 60

Total kustu produsaun Departamentu A Rp130,500.00


Rp159

Kalkulasaun Kustu

Kustu produtu ne’ebe remata ona trasfere ba Departamentu B: 700 x $ 159 $


111.300

Kustu ba bens no prosesu sei la’o hela iha fulan ikus (200 kg):

Kustu material prima Rp5,000.00

Kustu material auxiliary 5,800.00

Kustu mão de Obra 3,600.00

Kustu everhed fabrika 4,800.00


19,200.00

Total kustu produsaun Departamentu A

Rp130,500.00
Produtus lista iha
inisiu prosesu iha Departamentu, hafoin Departamentu produtu primeiru Departamentu lakon
sedu iha prosesu ne’ebe akontese iha departamentu hafoin produsaun dahuluk iha efeitu rua
(1) kustu unidade ba produtu ne’ebe aumenta tan iha departamentu ne’ebe produtu lakon. N’e
akontese tanba kustu produsun nian iha departamentu hafoin departamentu primeiru kalkula
kumultivamente,produtu sira ne’ebe lakon Departamentu B mak hanesan 200 kg, ne’ebe
remata husi Departamentu A . Kustu produtu ne’ebe remata husi departamentu A maka
hamutuk $111,300.00 ne’ebe orijinalmente mai husi kg, ho produtu ne’ebe mai husi
departamentu A .

Kalkulasaun kustu ajustamentu unidade ida husi departamentu ida nia kustu produsaunnpor
unidade ida husi Departamentu ida $ 1300:700Kustu produsaun kada unidade nia produtu
mai husi Departamentu A hafoin produtu lakon iha prosesu departamentu hanesan 200 kg $
159,00 mak Rp111,300.00: (700 kg 200)Adjustizasaun kustu produsaun por unidade ba kada
unidade nia produtu husi Departamentu A hafoin produtu mai husi 222,60 ID 63R 63.60.

Kalkulasaun kustu produsaun por unidade aumenta iha Departamentu B.

Kalkulasaun kustu produsaun kada Departamentu B iha janeiru 20x1

Montante kustu
kada kg

Total produtu hetan rezultadu hosi Dep.B(Uinidade Ekivalensia).

Total kustu produsaun nebe hetan rezultadu hosi Dep.B

Kustu por kg nebe aumenta Dep.B

Tipo Kustu (1) (2)


(2):(1)

Kustu material Auxiliar 400 kg +60% x 100 kg=460 kg Rp16,100.00


$ 35
Kustu mão de Obra 400 kg + 50%x 100 kg=450 kg 22,500.00
50

Kustu Overhed Fabrika 400 kg + 50% x 100 kg=450 kg 24,750.00

Rp63,350.00

Apreenta ona kalkulu konaba kustu sira husi produtu sira ne’ebe mak remata ona,ne’ebe
transfere on aba armazen no produtus sira ne’ebe remata ona iha fulan ne’e nia rohan.

Kalkulasaun kustu produsaun Departamentu B fulan 20X1

Kustu ba produtu sira ne’ebe remata ona trasfere ba armajen 400kg Rp362,60.00 Rp
145,040.00

Kustu produsaun inventoriu prosesu iha fulan nia rohan(100) kg:

Kustu ba bens prosesu inventoriu iha fulan ne’e nia rohan (100 kg)x Rp222,60.00
Rp22,260.00

Kustu ba materia prima 100kg x 60%xRp35 2,100.00

Kustu mão de obra : 100kg x 50%$50


2,500.00

Kustu overhed fabrika: 100 kg x 50% x $55


2,750.00

29,650.00

Total kustu kumulativu Dep. B


Rp174,650.00

Departamentu B nia relatoriu kustu produsaun ba fulan janeiru 20X1 .

Relariu kustu produsaun ba departamentu B ba janeiru 20X1.Produtu sira ne’e lakon iha
inísiu prosesu nian iha Departamentu hafoin Departamentu primeiru.

PT Eliona Sari
Relatoriu kustu produsaun Departamentu B

Fulan Janeiru20x1

Data produsaun

Total produtu nebe simu husi Departamentu A 700


kg

Total produtu remata nebe transfere ba Armagen


400 kg

Total produtu iha prosesu fulan ikus no taxa kompleta ona 60% husi kustu

auxiliar;50% husi kustu konversasaun nian. 100

Total produtu nebe lakon ba iha prosesu inisiu 200

Kustu ne’ebe akuza ba Departamentu B Total


Por Presu Baziku
produtu simu hosi Dep. A Rp111,30.00
Rp159,00

Ajustasaun kustu kada unidade lakon iha prosesu


63,60

Rp111,300.00 Rp222,60.00

Kustu Aumenta iha Departamentu B

Kustu Auxiliar Rp16,100.


Rp35,00

Kustu mão de obra 22,500.


50,00

Kustu overhed fabrika 24,750.00


55,00

Total kustu Aumenta iha Dep. B Rp63,350.00


Rp140,00
Total kustu produsaun kumulativa iha Dep.B Rp174,650.00
Rp362,60.00

Kalkulasaun Kustu

Presu baziku produtu nebe remata transfere ba armagen:400 Kg xRp362,60


Rp145,040.00

Presu baziku sei prosesu nia rohan iha fulan ida ne’e nia rohan(100 kg)

Presu baziku produtu husi Dep:A: 100 Kg x Rp222,60.00 Rp22,260.00

Presu Baziku aumenta iha Dep.B:

Kustu material auxiliary 2,100.00

Kustu mão de Obra 2,500.00

Kustu over hed Fabrika 2,750

Total kustu produsaun kumulativu Dep B


29,610.00

Rp174,650.00

PRODUTU NEBE AKONTESE LAKON IHA PROSESU IKUS NO KALKULA


PRESU BAZIKU POR UNIDADE

Produtu ne’ebe lakon iha prosesu ne’e nia rohan atu observa kustu produsaun ne’ebe hato’o
ona iha Departamentu tamba ne’e tenke tau iha konsiderasaun atu determina unidade
ekivalensia produtu ne’ebe produs husi departamentu ida..Departamentu produsain inisiu no
departamentu produsaun nian hafoin departamentu produsaun inisiu remata, kustu ba
produtu ne’ebe lakon iha prosesu ne’e nia rohan tenke kalkula kustu ida ne’e hanesan kustu
adisional ba produtu sira ne’ebe maka remata ona ne’ebe transfere ba departamentu
produsaun nian k aba armajen tuir mai.Ne’e sei resulta kustu a’as liu por unidade produtu
final transfere ba departamentu ka armajen tuir mai.

Ezemplu 4

Atu ilustra influensia husi akontesimentu produtu ne’ebe lakon iha final processu nian ,dadus
ne’ebe apresenta iha ezemplu 3.Ho razaun ida ne’e dadus ne’ebe apresenta iha ezemplu kraik
apresenta ho alterasunsira konaba deskrisaun produtu hirak ne’ebe lakon,ne’ebe iha ezemplu
3 akontese daudaun.Pt Eliona Sari iha departamentu produsaun rua atu prodúsnia produtu
sira: Departamentu A no Departamentu B.Kustu produsaun no produsaun husi departamentu
rua númeru sir aba fulan janeiru 20X1 sei apresenta iha figurab3.21.

Data produsaun Departamenru A no Departamentu B fulan janeiru 20X1

Departamentu A
Departamentu B

Produtu tama iha prosesu 1,000 kg

Produtu remata transfere ba Departamentu B 700 kg

Produtu remata transfere ba armajen 400 kg 400 kg

Produtu iha prosesu fulan ikus no Nível Finalizasaun

Tuir mai:

Kustu material prima noauxiliar 100% kustu konversi 40% 200 kg

Kustu material auxiliary 60%, konversi 50% -


100 kg

Produtu lakon iha prosesu ikus 100 kg 200


kg

Tuir rejistrasaun kontabilidade ,kustu ne’ebe gastus durante fulan januariu 20X1 .

Kustu produsaun Departamentu A no Departamentu B fulan janeiru 20X1

Departamentu A
Departamentu B
Rp22,500.
Kustu material prima
-

Kustu material auxiliary 26,100.00


16,100.00

Kustu mão de obra 35,100.00


22,500.00
Kustu overhed fabrika 46,800.00
24,750.00

Total kustu produsaun 130,500.00


63,350.00

Kalkulasaun presu baziku produtu iha Departamentu A

Bazeia ba data tuir mai ,kalkulasaun presu baziku por unidade rezultadu husi Departamemtu
A.

Kalkulasaun kustu produsaun por unidade Departamentu Afulan janeiru 20X1

Total produtu rezultadu husi Departamentu A(Unidade Ekivalensia)

Kustu produsaun Dep.A (Rp)

Kustu
pur

kg
Total produtu ne’ebe hetan husi
realiza
departamentu A (Unidade
Kustu
ekivalensia husi
produsaun
Dep. A Dep.
A
(Rp)
(Rp)

Tipu kustu (1) (2) (2) :


(1)

Kustu material prima 700kg + 100% x 200kg + 100kg = 22.500 22,50


1.000kg
Kustu material auxiliar 26.100 26,10
700kg + 100% x 200kg + 100kg =
Kustu Traballor 35.100 39,89
1.000kg
Kustu overhead fabrika 46.800 53,18
700kg + 40% x 200 kg +
100kg=880 kg

700kg + 40 x 200 kg + 100 kg =880


kg

130.500 142,67

Departamentu A no Departamentu B ba janeiru 20X1 Departamentu A Rp22.500 B material


lakon kustu material auxiliary nian fator sira ne’ebe mak domina liu kustu produsaun26.100
22.500Rp 16750 kustu35.100 Rp16750 Rp 1500Rp 63.350 Kalkulasaun kustu produsaun
nian iha Departamentu Bazeia ba dadus leten, kalkulasaun kustu produsaun kada
unidadeprodus iha figura 3.2.Figura 3.23 Kalkula kustu prrodusaun).A (unidade ekivalente
kustu produsaun.)A(Rp) kg produtu produs Dep.A (Rp) fee tipu(1)(20 (2):(2)(1) material
prima kg700 +x 200 kg +100 kg kustu auxiliary material servisu nian 700kg +40x 200kg-
1000 kg+100% kg 200 kg 200 kg +40% x 200 kg +880 kg 100 880 kg 880 ki;o produtu ne’e
lakon iha unidade produsaun ida ne’ebe mak hanesan .Kalkulasaun kustu produtu sira ne’ebe
mak remata tiha ona iha Departamentu A . 86

Kalkulasaun kustu produsaun Departamentu A fulan janeiru 20X1

Presu baziku produtu remata ne’ebe transfere ba Departamentu B : 700 x Rp141,67

Ajustamentu presu baziku produtu remata tanba produtu ne’ebe lakon iha prosesu ikus : 100
x Rp161,91Presu baziku produtu pronto iha prosesu fulan ikus (200 kg):

Kustu produsaun 200 kg x 100% x Rp22,50 =


Rp4.500,00

Kustu material auxiliary 200 kg x 100% Rp26,10 =


5,220,00

Kustu trabalhador 200 kg 40% x Rp 39,89=


3.191,20

Kustu overhed fabrika 200 kg x 40% x Rp 53,18= 3


4.254,40

17.165,60

Total kustu Departamentu A


130.500,00

(99.169+14.167): 700= Rp 161,91.


Montante ne’e tenke Rp 113.336. Montante ne’e ajusta tanba halo kalkulasaun no
ajustamentu sira ho Hanoi n atu nune’e karik aumenta ba kustu inventáriu sasán nian iha
prosesu final ,ninia rezultadu mak Rp. 130,500,total kustu produsaun Departamentu A nian.

Husi fulan janeiru ,relatoriu ida konaba kustu produsaun 20X1 hatudu iha figura 3.25.

PRODUTU NE’EBE LAKON IHA PROSESU IKUS IHA DEPARTAMENTU


PRODUSAUN WAINHIRA PRODUSAUN INISIU.

Departamentu lahanesan ho kazu ne’ebe lakon produtu sira ne’ebe lakon iha inisíu prosesu
produsaun daruak nian, nune’e nia rohan ,hafoin departamentu produsaun dahuluk rezulta
deikustu ba kadaunidade produtu ne’e be transfere ba departamentu tuir mai k aba armajen
sira. Produtu ne’ebe simu husi departamentu produsaun ida uluk.Kalkulasaun kustu
produsaun kada unidade aumenta iha departamentu B aprsenta iha figura 3.26.

Relatoriu kustu produsaun Departamentu A fulan 20X1.Prudutu lakon iha prosesu ikus
Departamentuprodusaun inisiu.

PT Eliona Sari

Relatoriu kustu produsaun Departamentu A

Fulan janeiru 20X1

Data produsaun

Produtu tama iha prosesu


1.000

Produtu remata transfere ba dep.B 700 Kg

Produtu prosesu iha fulan ikus no Level Finalizasaun;

Kustu Materia prima no auxiliary 100% ; kustu konversaun 40% 200

Produtu lakon iha prosesu ikus 100

1.000 kg

Kustu gastus iha Departamentu A:

Total
Por unidade
Kustu material prima Rp 22.500
Rp 22,50

Kustu material Auxiliary 26.100


26,10

Kustu Trabalhu 35.100


39,89

Kustu overhed Fabrika 46.800


53,18

Total kustu produsaun departamentu A Rp 130.500


Rp 141,167

Kalkula kustu

Presu baziku produture mata transfere ba Dep B: 700 x Rp141,67 Rp 99.169,00

Ajustamentu ba produtu hotu ne’ebe lakon iha prosesu ikus: 100 x Rp141,6714,167,00

Presu baziku podutu retama transfere ba Dep B: 700 x Rp161,91 Rp 113.334,40

Presu baziku produtu inventariu iha prosesu fulan ikus (200 kg)

Kustu materia prima Rp 4.500,00

Kustu Material Auxiliary 5.220,00

Kustu trbalhador 3.191,20

Kustu Overhed fabrika 4.254,40

17.165,60

Total kustu produsaun Dep Rp


130.500,00

Figiura 3.26

Kalkulasaun kustu produsaun kada unidade Departamentu B Fulan janeiru 20X1

Total produtu ne’ebe hetan husi departamentu A

(Unidade ekivalensia
Kustu produsaun aumenta Dep.B

Kustu por kg nebe realiza iha Dep.B

Tipo kustu (1) (2


(2):(1)

Kustu Auxiliary 400 kg + 60% x 100 kg + 200 kg=660 kg Rp 16.100 Rp


24,39

Kusttu trabalhador 400 kg + 50% x 100 kg + 200kg=650 22.500


34,62

Kustu overhed fabrika 400 kg + 50% x 100 kg + 200 kg= 650 kg 24.750
38,08

Rp 63.350
Rp97,09

Ka;lkulasaun presu baziku remata transfere ba armagen no produtune’ebe sei iha prosesu
fulan ikus .

Figura 3.27

Kalkulasaun kustu produsaun Dep.B fulan janeiru 20X1

Presu Baziku produtu remata transfere ba armajen:

Presu Baziku husi Dep: A: 400 kg x Rp161,91 Rp


64.764,00

Presu Baziku ne’ebe aumenta iha Dep.B 400 kg x (Rp97,09)


38.836,00

Presu Baziku produtu ne’ebe lakon iha prosesu: 200 kg x (Rp161,91 + Rp97,09)
51.800,00
Presu Baziku produtu remata trasfere ba armajen : 400 kg x Rp388,50
Rp155.400,00

Presu Baziku fornese produtu iha prosesu iha fulan ikus ( 100 kg):

Presu Baziku husi Dep A: 100 kg x Rp161,91 Rp 16.191,00


Kustu materia prima: 100 kg x 50% x Rp24,39 1.219,50

Kustu trabalhador: 100 kg x 50% Rp34,62 1.731,00

Kustu Overhed fabrika: 100 kg x 50% x Rp38,08 1.904,00

21.045,50

Total kustu kumulativu Dep B


Rp176.445,50

Rp388,50 hanesan resultadu Rp155.400 ho 400 kg.

Relatoriu kustu produsaun Dep. B fulan janeiru 20X1.

Relatoriu kustu produsaun Dep A Fulan 20X1.Produtu lakon iha ikus prosesu Departamentu
inisiu.

PT Eliona Sari

Relatoriu kustu produsaun Dep.B

Fulan Janeiru 20X1

Data Produsaun

Total produtu ne’ebe simu husi departamentu A 700


kg

Total produtu remata ne’ebe trasfere ba armajen 400 kg

Total produtu iha prosesu fulan ikus no Level finalizasaun;

Kustu material auxiliary 60%; kustu konversaun 50% 100

Total produtu ne’ebe lakon iha prosesu inisiu 200

700
kg
Kustu gastus iha Departamentu B

Total Pur
kg

Presu Baziku produtu ne’ebe simu husi Departamentu A Rp113.334,40


Rp161,91

Kustu aumenta iha Departamentu B:

Kustu Auxiliary Rp16.100,00

Kustu Trabalhador 22.500,00


Rp24,39

Kustu Overhed fabrika 24.750,00


38,08

Total kustu ne’ebe aumenta iha Departamentu B Rp63,350,00


Rp97,09

Total kustu produsaun kulativu iha Departamentu B Rp176.684,40


Rp259’00

Kalkulasaun kustu husi Dep.A;400 kg x Rp161,91

Presu Baziku produtu remata ne’ebe transfere ba armajen ;

Presu Baziku husi Dep.A;400 kg x Rp161,91


Rp64.764,00

Presu Baziku ne’ebe aumenta Dep.B: 400 kg x Rp97,09


38.836,00

Presu Baziku produtu ne’ebe lakon iha prosesu ikus; 200 kg x (Rp161,91 + Rp97,09)
51.800,00

Presu Baziku produtu pronto ona ne’ebe transfere ba armajen;400 kg Rp389,10


Rp155.638

Presu Baziku fornese produtu iha prosesu fulan ikus (100 kg).

Presun Baziku produtu husi Dep A: 100 kg x Rp161,91 Rp16.191,00


Presu Baziku ne’ebe aumenta iha Dep B:

Kustu material Auxiliary 1.219,50

Kustu Trabalhador 1.731,00

Kustu Overhed Fabrika 1,904,00

21.045,40

Total kustu produsaun kumulativu Departamentu B 176.684,40

Rp 155.638 : 400 kg = Rp389,10.

Total hanesan Rp 155,400,Total ajusta ona karik aumenta ba kustu sira iha prosesu inventariu
montamte Rp 176.684,40,Total kustu produsaun kumulativu iha Dep B fulan janeirun20X1.

Rezumu

Metodu Presu Baziku aplika atu prosesa informasaun kustu produsaun nian iha kompania sira
ne’ebe produsaun hala’o produsaun masimu.,etodu kustu prosesu lahanesan ho metodu kustu
orden nian relasiona ho koleta kustu prudusaun halo kalkula ba kustu unidade nian, klasifika
kustu produsaun sira nian,kalkula kustu grupu ne’ebe fabrika kustu a’as liu. Problema
principal ne’ebe iha prosesu nian laran mak oinsa atu determina kustu ba produtu sira ne’ebe
remata tiha ona,be’ebe transfere ba departamentu ida.Atu determina kustu bens nian ,presiza
atu kalkula.Atu kalkula kustu pur unidade produtu ne’ebe produs husi departamentu,presiza
determina unidade ekivalensia ida ne’ebe afetadu husi numeru produtu departamentu ka
armajen tuir mai , nivel konklusaun husi inventoriu serbisu iha periudu ikus nian no prezensa
ka falta produtu ne’ebe lakon iha prosesu ne’e.

Ezersisiu

1. Esplika diferénsa entre métodu kustu no métodu kustu prosesu ho relasaun ba kolesaun
kustu,Kalkula kustu unidade ,klasifika kustu produsaun, no elementu klasifikasaun hanesan
kustu overhed.

2. Karik ita hatene katak kuantidade ne’ebe tama iha prosesu ne’e hamutuk 20,000 no to’o
iha fulan ne’e nia rohan relatóriu produsaun nian hatudu katak númeru produtu ne’ebe mak
remata tiha ona to’o oras ne’e iha unidade 15,000 no total inventarizasaun ba produtu sira:
kustu material prima 100; kustu trabalhu 75% no kustu overhed fabrika 80%, total unidade
ekivalensia komponente produsaun.

3, Karik ita hatene katak kuantidade produtu ne’ebe tama iha prosesu hamutuk 20,000 no iha
fulan ne’e nia rohan relatóriu produsaun nian hatudu númeru produtu feitu kuntidade 14.000
unidade, total prosedur hanesan tuir mai ne’e: kustu material prima 100%; kustu trabalhador
75% no kustu overhed fabrika 80%, no total produtu ne’ebe lakon iha prosesu barak.2.000
unidade, total unidade ekivalensia bz kada kustu produsaun.

4. PT Oki Sasono iha departamentu produsaun rua atu prodús nia produtunsira:
Departamentu A no Departamentu B. Dadus produsaun no kustu produsaun husi
departamentu hosi Departamentu B ba 20X1.

Data produsaun Departamentu B PT Oki Sasongko fulan janeiru Departamentu A

Departamentu B

Presu Baziku produtu ne’ebe simu husi Dep. A 700 kg

Produtu remata ne’ebe transfere ba armajen 400 kg

Produtu iha prosesu fulan ikus ho level finalizasaun

Hanesan: kustu konversaun 40% 200 kg

Produtu lakon iha prosesu 100 k

Tuir rejistrasaun parte kontabilidade ,kustu produsaun ne’ebe despezas iha departamentu B no
kustu ne’ebe trazidu produtu simu husi departamentu durante fulan janeiru 20X1.

Kustu produsaun Departamentu B PT Oki Sasongko fulan janeiru 20X1

Departamentu B

Kustu baziku simu husi Dep. A Rp


420.000

Kustu trabalhador
261.000
Kustu overhed fabrika
290.000

Total kustu produsaun ne’ebe gastus Dep.A


Rp971.000

Bazeia ba dadus iha leten ,kalkula kustu produtu ne’ebe mak remata tiha ona husi
departamentu B ba armajen iha loron 20X1 fulan janeiru no kustu ba bens iha prosesu
inventarizasaun B iha departamentu B iha loron ikus 20 j2neiru 20X1.

5. Bazeiba ba dadus ne’ebe iha perguntas numeru 4 no ita boot nia resposta ba pergunta ne’e
prepara relatoriu kustu produsaun ba Departamentu ba lorom 20X1.

Perguntas eskolha mutipla

Instrusaun

Hili perguntas ida ne’ebe los entre 4 alternativu hatan ho los.

Dadus tuir mai ne’e fornese hodi halo servisu konaba númeru 1 to’o 10. PT El sari iha
departamentu B. Empreza nia kustu dadus ba kompania sira janeiru 20X1 .

Data produsaun no kustu produsaun Departamentu B Fulan Janeiru 20X1

Departamentu A
Departamentu B

Tama iha prosesu 35.000 kg

Simu husi Departamentu A 30.000 kg

Produtu nebe transfere ba armajen 21.000 kg

Produtu tama iha prosesu 4.000 kg 6.000


kg

Protudutu nebe lakon iha prosesu 1.000 kg 3.000


kg

Kustu nebe hasai iha fulan 20X1:

Kustu material prima Rp 340.000


Rp 0
Kustu trabalhador 462.000
585.000

Kustu overhed fabrika 616.000


702.000 iha Level finalidade produtu iha prosesu ikus:

Kustu material prima 100%

Kustu konversasaun 20%


40%

1. Unidade ekivalensia kustu material prima departamentu A hanesan:


A. 30.800 Kg
B. 34.000 kg
C. 30.000 kg
D. 21.000 kg
2. Unidade ekivalensia kustu konversasaun departamentu A hanesan:
A. 34.000 kg
B. 30.000 gg
C. 30.800 kg
D. 40.000 kg
3. Presu baziku pur unidade kg produtu nebe produs departamentu A iha fulan janeiru 20X1
hanesan;
A. Rp10
B. Rp15
C. Rp20
D.Rp45
4. TotAL presu baziku rema ta nebe transfere ba armajen departamentu A ba departamentu
B iha fulam janeiru 20X hanesan:
A. Rp1.418.000
B. Rp2.637.000
C. Rp1.350.000
D. Rp616.000

93
5. Presu Baiku produtu nebe aumenta iha departamentu B iha fulan janeiru 20X1
hanesan:
A. Rp55

B. Rp30

C. Rp25

D. Rp45

6. Ajusta(ajustament) hanesan presu baziku pur kg produtu nebe simu iha departamentu B
departamentu A produtu iha departamentu B hutu hotu lakon iha prosesu inisiu::

A. Rp25/kg

B. Rp5/kg

C. Rp10/kg

D. Rp15/kg

7. jurnal atu rejistu presu baziku produtu remata departamentu A nebe transfere ba
departamentu B iha fulan juli 20X1hanesan:

A. Material iha prosesu Dep.B Rp1.418.000

Material iha prosesu Dep. A Rp 1.418.000

B. Material iha prosesu Dep.B Rp.2.637.000

Material iha prosesu Dep.A Rp.2.637.000

C. Material iha prosesu Dep.B Rp 1.350.000

Material iha prosesu Dep Rp1.350.000

D. Material iha prosesu Dep B Rp616.000

Material iha prosesu Dep A Rp616.000

8. Total rejistu presu baziku remata departamentu B nebe nebe transfere ba armajen iha fulan
janeiru 20X1 hanesan:

A. Prosedur produtu feitu Rp1.350.000

Material iha prosesu kustu material prima Dep B Rp585.000.


KAPITLU 4

METODU PRESU BAZIKU PROSESU-KONTINUASAUN

 FORNESIMENTO PRODUTU IHA PROSESU INISIU


Iha departementu produsaun, produtu neebe sei dauk remata iha prosesu periodu ikus
sei sai fornesementu produtu iha prosesu inisiu periodu tuir mai.
Produtu iha Prosesu ohin sei lori presu baziku produsaun pur unidade neebe mai husi
periodu antes, posibilidade (kemungkinan) sei diferensia ho presu baziku produsaun pur
unidade neebe hasai husi departementu refere iha periodu ohin (periode sekarang).

Ho nune, iha periodu ida nee rezulta (dihasilkan) produtu remata transfere ba armajen ou ba
departementu tuir mai, presu baziku neebe iha fornesementu produtu prosesu inisiu sei
hatudu konfuzaun iha determinasaun presu baziku produtu neebe remata.

 METODU WEIGHTED AVERAGE


Iha metodu nee, presu baziku fornesimentu produtu iha prosesu inisiu aumenta ba kustu
produsaun ohin no kuantidade depois fahe ho unidade ekuivalensia produtu atu hetan
presu baziku weight average Metodu nee atu determina presu baziku produtu neebe feitu
transfere ba departementu tuir mai ou ba armajen ho modelu vezes.

Sura Unid Ekuivalensia;


UE = Unid Remata + %PIP ikus
Kalkula presu baziku Pur Unid;
PB/unid = Kustu nb melekat PIP Inisiu + Kustu ba periodu ohin
Unid Ekuivalensia
Ezemplu:

Departemen I Departemen II

Data Produsaun

Produtu iha Prosesu inisiu:

KMP 100%; KK 40% 4.000 kg

KT 20%; KOF 60% 6.000 kg

tama ba prosesu Fulan ida nee 40.000 kg

Unid nb transfere ba Departementu 2 35.000 kg

Produtu nb feitu transfere ba armajen 38.000 kg

Produtu iha prosesu ikus

kmp 100%; KK 70% 9.000 kg

kt 40%; kOf 80% 3.000 kg

Presu baziku Produtu iha Prosesu ikus

Presu baziku husi Departementu 1 11.150,00

kustu materias primas $1.800,00

Kustu trabalhu 1.200,00 1.152,00

kustu overhead fabrika 1.920,00 4.140,00

kustu produsaun

Kustu materia primas 20.200,00

Kustu trabalhu 29.775,00 37.068,00

Bkustu overhead fabrika 37.315,00 44.340,00


METODU WIGHT AVERAGR DEPARTEMENTU 1
kalkula Unid Ekuivalensia;
KMP = 35.000 Kg + (100% x 9.000 kg) = 44.000 kg
KT = 35.000 Kg + (70% x 9.000 kg) = 41.300 kg
KOF = 35.000 Kg + (70% x 9.000 kg) = 41.300 kg
kalkula kustu Produsaun/Unid;

Unsur Yang melekat Dikeluarkan Total B Unid Kustu


Biaya pada PDP awal sekarang Kustu Ekuivalensia Prodsau/unid

KMP $1.800,00 $ 20.200,00 $22.000,00 44.000 $ 500

KT 1.200,00 29.77,00 30.975,00 41.300 750

KOF 1.920,00 37.315,00 39.235,00 41.300 950

kuantidade 92.210,00 2.200

Kompania Rikard
Relatoriu Kustu Produsaun Departementu -1
Fulan -Janeiru 2014
Data Produsaun :
PIP inisiu 4.000 kg
Tama iha prosesu 40.000 kg
Kuantid produtu nb prosesa 44.000 kg
Produtu nb remata transfere ba departemen 2 35.000 kg
PIP ikus 9.000 kg
Kuantid produtu nb rezulta 44.000 kg
Kustu nb ser imposta iha Departementu 1
Total pur-unid
KMP $ 22.000,00 $ 500
KT $ 30.975,00 $ 750
KOF $ 39.235,00 $ 950
Kuantid-kustu nb ser impota $ 92.210,00 $ 2.200
Presu baziku produtu nb remata transfer ba Dept 2 (35.000 kg @ $ 2.200)
$77,000,000,00
Presu baziku produtu iha prosesu ikus (9.000 kg):
KMP (100% x 9.000) x $ 500 $ 4.500,00
KT (70% x 9.000) x $ 750 $ 4.725,00
KOF (70% x 9.000) x $ 950 $ 5.985,00
Presu baziku produtu iha prosesu ikus $
15.210,00
Kuantid kustu produtu nb ser imposta iha Departementu 1 $
92.210,00

METODU WEIGHT AVERAGE DEPARTEMENTU 2


Sura Unid Ekuivalensia;
KMP = 38.000 Kg + (100% x 3.000 kg) = 41.000 kg
KT = 38.000 Kg + (40% x 3.000 kg) = 39.200 kg
KOF = 38.000 Kg + (80% x 3.000 kg) = 40.400 kg

Kalkula/sura Kustu Produsaun/Unid;


Unsur Biaya Yang melekat Hasai ohin Total Kustu Unid KstuProdusau
pada PDP awal (sekarang) Ekuivalensia unid

PB husi Dept 1 $ 11.150,00 $ 77.000,00 $ 88.150,00 41.000 $2.150

Kustu nb aumenta iha Dept. 2

KT $1.152,00 $ 37.068,00 $38.220,00 39.200 975

KOF $ 4.140,00 $ 44.340,00 $48.480,00 40.400 1.200

kuantidade $174.850,00 4.325

Kompania Rikard
Relatoriu Kustu Produsaun Departementu -1
Fulan -Janeiru 2014
Data Produsaun

PIP Inisiu 6.000 kg


Tama iha prosesu 35.000 kg
Kuantid Produtu nb prosesa 41.000 kg
Produtu nb remata transfere ba depart- II

kg
PIP ikus 3.000 kg
Kuantidade produtu nb rezulta 41.000 kg
Kustu nb ser imposta iha Depart-1;
Total per unit

Kustu nb mai husi Depart-1 $ 88.150,00 $ 2.150


Kustu nb aumenta husi Depart-2
KT $ 38.220,00 $ 975
KOF $ 48.480,00 $ 1.200
Kuantid kustu nb ser imposta $ 174.850,00 $ 4.325
Kalkula kustu;
Presu baziku Produtu nb remata transf.ba Dept 2 (38.000 kg @ $ 4.325) = $ 164.350,00
Presu Baziku produtu iha prosesu ikus (3.000 kg):
Mai husi Departemen-1 (3.000 x $2.150) $ 6.450,00
Aumenta iha Departemen-2
KT (40% x 3.000) x $ 975 $ 1.170,00
KOF (80% x 3.000) x $ 1.200 $ 2.880,00
Presu Baziku produtu iha prosesu ikus $ 10.500,00
Kuantid kustu produsaun nb ser imposta iha Depart-2
$174.850,00
 METODU FIFO
Metodu nee (menganggap) kustu produsaun periodu ohin primeira vez uza atu remata
tiha produtu neebe ba periodu inisiu sei iha prosesu, depois restu sei uza ba prosesu
produtu neebe hatama iha prosesu periodu ohin. Ho nunee, iha kalkulasaun unid.
ekuivalensia, inventariu produtu iha prosesu inisiu tenki sura.

Sura unid ekuivalent:


UE = %menyelesaikan PIP inisiu +
(unid produtu feitu – unid PIP inisiu) + %PIP ikus
Sura Kustu produksaun pur unid:
Kustu/unid= Kustu Agora / unid ekuivalent

METODU FIFO DEPARTEMEN 1


Perhitungan Unit Ekuivalensi;
KMP = (0% x 4.000) + (35.000 – 4.000) + (100% x 9.000 kg) =40.000 kg
KT = (60% x 4.000) + (35.000 – 4.000) + (70% x 9.000 kg) = 39.700 kg
KOF = (60% x 4.000) + (35.000 – 4.000) + (70% x 9.000 kg) = 39.700 kg
Kontajen Kustu Produsaun/Unid;

Elementu kustu Kuantidade kustu Unit Ekuivalent PB/unit

KMP $ 20.200,00 40.000 $ 505

KT 29.775,00 39.700 750

KOF 37.315,00 39.700 940

Total 87.290,00 2.195

PT. Risa Rimendi


Laporan Biaya Produksi Departemen
1 Bulan Januari 20X1
Data Produsaun;
PIP inisiu (KMP 100%; BK 60%) 4.000 kg
Produtu tama iha prosesu 40.000 kg
Kuantidade produtu nebe halo 44.000 kg
Produtu remata transfere ba departementu II 35.000 kg
PIP ikus(KMP 100%; BK 70%) 9.000 kg
Kuantidade produtu nebe produs 44.000 kg
Kustu nebe hatodan iha Departementu 1;
Total per unit
Presu baziku PIP inisiu $ 4.920,00
Kustu nebe hasai agora;
Kustu materia prima $ 20.200,00 $ 505
Kustu Trabalhador $ 29.775,00 $ 750
Kustu overhead fabrika $ 37.315,00 $ 940
Kuantidade kustu nebe hatodan $ 92.210,00 $ 2.195
KAPITULU 5

VARIABLE COSTING/ CUSTO VARIAVEL

Kustu Variavel / variable costing define hanesan kustu proporsionalmente hasa'e iha
proporsaun ba kresimentu iha atividade negósiu nian, no diminui reduções proporsionalmente
ba iha atividade negósiu. Kustu variavel inklui kustu materiál-prima, maun-de-obra direta,
No ekipamentu balun. Kustu Variavel define hanesan kustu proporsionalmente hasa'e iha
proporsaun ba kresimentu iha atividade negósiu nian, no diminui reduções proporsionalmente
ba iha atividade negós. Kustu ne’ebe mak bele muda sira nian ho mudansa iha kuantidade
produsaun ona ne’ebe mak koñesidu hanesan kustu variavel. Kustu variavel mak afetadu husi
flutuações diretamente iha nível husi atividade negósiu

 KOMPARASAUN ENTRE METODO FULL COSTING HO METODO


VARIABLE COSTING

Metode full costing/metode espesifiku tomak no variavel (Variable costing) ne’ebe mak
metodo atu determina kustu produsaun nian.

Full costing = absorption = conventional costing

Variabel costing = direct costing

1. FULL COSTING
Full Costing métodu ida ne'e kontabilidade gerencial ne'ebé esplika katak kustu fixos
hotu-hotu no folin la hanesan, inklui ema hotu-hotu kustu produsaun sira seluk, sei
uza atu kobre kustu total husi unidade (kustu produsaun nian).

Full Costing hanesan metodo ida ne’ebe atu deside (penentuan) presu baziku produsaun
ne’ebe mak sura elementu konaba kustu produsaun ba kustu produsaun nian. ne’ebe mak faz
parte ba iha kustu materia-prima, kustu trabalhador direta no kustu overhead fabrika, variavel
no fiksa.

Kustu folin produsaun :

Kustu Materias-Prima Rp. xxx.xxx

Kustu Trabalhador Rp. xxx.xxx

Kustu Overdead Fabrika Fixu Rp. xxx.xxx

Kustu overhead fabrik variabel Rp. xxx.xxx


Kustu folin Produtu Rp. xxx.xxx

Wainhira uza Metodo Full Costing, Maka :

1. Kustu overhead fabrika, variavel no fixu, sira hetan akuzasaun ba produtu bazeia ba ne’e,
ne’ebe determina nanis. kustu Overhead fabrik di’ak nebe variabel no fikso.

2. Diferensia KOF sei mosu husi Kof ne’ebe mak la hanesan ne’ebe akontese duni.

3. Se produtu hotu-hotu ne’ebe prosesa iha periodo ida ne’e la fa’an, KOF ne’e mais ou
menus uza atu hamenus ka hasa’e kustu ba sasan sira ne’ebe mak sei iha balansu (Produtu
ne’ebe mak remata).

NB:

Akuzasaun Kof barak liu tan (overapplied factory overhead) mak akontese se
montante Kof ne’ebe akuzasaun ne’e bo’ot liu fali Kustu atual.

KOF menus(underapplied factory overdead), akontese se montante KOF ne’ebe


akuzasaun ne’e menus liu KOF atual.

2. Variabel Costing

Hanesan metodo ida konaba determina kustu produsaun ne’ebe de’it tau iha
konsiderasaun kustu produsaun variavel. Hanaran mos Direct costing/ direita ninia folin
prazu.

Kustu ba sasan sira ne’ebe fa’an :

Kustu Materia-Prima Rp. xxx.xxx

Kustu Trabalhador direta Rp. xxx.xxx

Kustu Overhead Fabrika variabel Rp. xxx.xxx

Kustu folin produtu Rp. xxx.xxx

Uza Metode Variable Costing, tuir mai :

1. Fabrika overhead kustu sira sei hetan tratamentu hanesan periodu kustu nune’e Kof
nafatin charged hanesan kustu iha periodo akontesimentu.

2. Relasiona ho produtu ne’ebe mak la fa’an, Kof sira sei la fo ba inventarius hirak ne’e
maibe kedas konsidera hanesan kustu iha periodo ne’ebe sira mosu.
 Diferensa entre folin kustu tomak no folin variavel principal

iha inisiu, diferente entre metodo rua tuir mai monu iha tempo konaba tratamentu ba
kustu overhead fiksa. Variable Costing, assume katak kustu overhead fiksa kondenadu
iha periodu ne’ebe sira mosu ou akontese. Maibe absorption costing, fixed overhead cost
tenke halo akuzasaun no reduz husi opiniaun ba unidade ida-idak ne’ebe fa’an.

DIFERENSIA ENTRE FULL COSTING NO VARIABLE COSTING

Elementu kustu full costing Variavel costing

Kustu material prima $ xxx $ xxx

Kustu trabalhador direita $ xxx $ xxx

Kustu overhead fabric variavel $ xxx $ xxx

Kof fikxa $ xxx $ xxx

Total folin produtu $ xxx $ xxx

Metodo Espesifiku tomak (Metodo Full Costing) ka ninia metodu varibel folin (Variable
costing) ne’e metodo ida hodi determina kustu produsaun nian. Diferensia bo’ot entre metodo
rua lia bosok iha tratamentu ba kustu produsaun ne’ebe bele sai hetan inkapasidade
permanente.

Diferensia iha tratamentu ba kustu produsaun ne’ebe fiksa hirak ne’e sei iha efeitu ida kona-
ba :

1. Kalkula ba kustu ba sasan manufaktura (Perhitungan Harga Pokok Produksi)

2. Aprezentasaun konaba rendimentu deklasaun (Penyajian Laporan Laba rugi)

Exemplo Oinsa atu sura ou halo kalkulasaun ba Full Costing no Variavel Costing

No Informasaun full costing variavel costing

1 Material prima $ 5,000.00 $ 500.00

2 Kustu trabailhador direita $ 3,000.00 $ 3,000.00


3 Kof variavel $ 2,000.00 $ 2,000.00

4 Kof fikxa $ 2,500.00

5 Total produtu per unidade $ 12,500.00 $ 10,000.00

 BENEFISIU BA INFORMASAUN VARIABLE COSTING BA FOTI


DESIJAUN

Informasaun ou benefisiu ne’ebe mak uja kusto demostrasaun finanseira sei prepara bazeia ba
ninia variavel costing ba aktividade empreza

1. Planejamento ba lukru iha tempo badak

2. Kontrolu ba kustu no

3. foti desizaun.

Kalkulasaun reseita husi kontribuisaun

Rezultadu fa’an $100.00 ratio lukru

Kontribuisaun

= 40/100

Kustu variabel $60.00

Lukru ba kontribuisaun $40.00 lavatorio

Operasional =

40/100

Kustu fixu $30.00

Lukru liquidu $10.00

Planeamentu lukru kustu prazu ne’e halo husi jestaun iha tempu ne’ebe prepara orsamentu.
Prosesu prepara orsamentu, jestaun nian iha interese iha tempu badak data kustu la muda, ho
ida ne’e ba informasaun ne’ebe relevante ba planeamentu kurtu prazu ne’e informasaun
nne’ebe mak iha inpaktu ida kona ba rezultadu komersializasaun no kustu variavel,
komponente rua ne’ebe mak hanesan kalkulu osan kontribuisaun no hetan osan kontribuisaun
taxa.

Por ezemplu, iha preparasaun orsamentu ne’e, ho jerensia konsidera planu atu hasa’e folin
fa’an produtu iha 10% ne’ebe mak la hein atu hamenus kuantidade ba iha produtu ne’ebe
mak atu fa’an. Se kustu no kustu fixu la experimentarem mudansa ne’e inpaktu husi aumenta
presu sira fa’an kona ba lukru iha tempu ne’ebe mak badak ne’e bele fasil atu bele hetan
multiplikadu – karik razaun entre kontribuisaun ne’ebe mak mai husi lukru no aumenta iha
presu persentual fa’an.

Sekarik taxa kontribuisaun (40% x 10%) ho planu atu hasa’e presu fa’an 10 ho proporsaun,
lukru kontribuisaun jestaun bele fasil atu bele konsidera fali alternative ne’ebe mak envolve
kustu hsira ne’ebe mak fiksa. Se porezemplu proposaun husi kontribuisaun lukru ne’ebe mak
40% no jestaun topo rstimasaun husi aumenta ba publisidade kustu orsamentu husi $
11,000,000.00 ida ne’e sei bele aumenta reseita komersializasaun husi $ 35,000.00 opsaun
ida ne’e bele hetan koko ba viablidade ninia ho kálkulus hirak tuir mai ne’e aumenta iha
kontribuisaun lukru 40% x $ 35,000.00 $ 14,000,000.00

Aumenta publisidade kustu $ 11,000,000

Inpaktu ba aumenta iha publisidade kustu ba lukru liquidu $ 3,000,000

Ho separasaun kustu sira ne’ebe fikxa no kustu variavel espedifiku metodu ida ne’e permite
jestaun analiza relasaun entre kustu volume no lukru.

EXEMPLO :

PT. Indo mak shoe ida ne'ebé fleksibildade empreza sira. Relatóriu lakon no lukru prevee tiha
ona ba tinan fiskál tinan 2001 mak aprezenta tuirmai:

Rezultadu fa’an 2.000 pasang x $ 4.000 $ 8.000.000

Kustu variavel :

kustu ba fa’an sasan : 2.000 x $ 2.500 $ 5.000.000

komisaun komersializasaun : 2.000 x $ 250 $ 500.000

Total kustu variavel $ 5.500.000

Lukru kontribuisaun $ 2.500.000


Kustu fiksa :

aluga loja $ 720.000

salario sekuriti $ 200.000

kustu promosaun $ 100.000

biaya tetap selseluk $ 50.000

Total kustu tetap $ 1.070.000

Lukru Liquido/ bersih $ 1.430.000


planu jestaun topu
a. Iha tinan 2001 orsamentu atu aumenta média ne ' ebé fa'an folin
sapatu imi ida-idak hosi 25%, bainhira ba fa'an komisaun sei iha hela-fatin no troka
adisionál mensál shopkeeper saláriu $ 200,000 kada fulan, oinsá mak sei planu ne'e afeta
ba empreza sira-nia rendimentu brutu?

b. Se iha tinan fiskál tinan 2001 hein katak despeza fiksa sei la muda, enkuantu jestaun topu
ezije rendimentu brutu $ 2,000,000, saida mak númeru kolega ida kona-ba sapatu tenke
fa'an iha tinan fiskál?

Tipu rua kona-ba alternativu hirak ne’ebe fasil atu tetu bazeia ba informasaun ne’ebe
mosu husi metodo variabel costing.
a. planu jestaun topu sei iha efeitu ida iha tinan 2001 tinan fiskal nivel rendimentu,
hanesan aprezentasaun tuir mai ne’e :

Relatorio prejuizu tahun anggaran 2001

Rezultadu fa’an 2.000 x $ 5.000 Rp10.000.000

Kustu variavel :

Harga pokok penjualan : 2.000 x $ 2.500 $ 5.000.000

Komisi vendas -

Total Kustu varia 5.000.000

Lukru kontribuisaun $ 5.000.000

Kustu tetap :

aluga loja $ 720.000


salario sekuriti $ 400.000

kustu promosaun $ 100.000

biaya tetap selseluk $ 50.000

Total kustu tetap `$ 1.270.000

Lukru Liquido/ bersih $ 3.730.000

Relatorio Lukru no Prezuiju iha parte Full Costing


$ 500.000
Rezultadu fa’an

Kustu ba sasan ne’ebe fa’an(inklui fabrika fiksa kustu overhead) 250.000

Lucru Bruto $ 250.000

Kustu administrasaun no jeral $ 50.000

kustu Marketing 75.000

125.000

Negosiu Lukru liquido $ 125.000

Relatoriu lukru presuizu ( metodu variavel costing )

Rezultadu fa’an/vendas $. 500,00

Hamenus ba custu variavel:

Kustu produsaun variavel $. 150,00

Kustu marketing variavel $. 50.00

Kustu adm. Jeral variavel $. 30.00 = 230,00

Lukru kontribuisaun $. 270,00

Hamenus ba kustu fixu:

Kustu produsaun fixu $. 100,00

Kustu marketing fixu $. 25.00

Kustu adm. Jeral $. 20.00 + 145,00


Lukru neto negósiu $. 125,00

Planu komersializasaun iha tinan fiskal tinan 2001 atu hetan lukru ida kona-ba ho montante $
mak :

Kustu fiksa + lukru ne’ebe hakarak = 1.070.000 + 2.000.000

Ratio/proporsaun kontribusaun lukru 2.500.000/8.000.000

3.070.000

=0,3125
= $ 9.824.000

Tan ne’e , se folin kada sapatu iha tinan 2001 $ 4.000, entaun iha tinan 2001 orsamentu ida-
ne’e bele fa’an 2.456 ida kona-ba sepatu ($ 9.824.000 : $ 4.000) atu hetan lukru ho montante
$ 2.000.000

FRAKEZA METODO VARIABLE COSTING

Métodu kustu variavel iha Frakeza, sira balu explika frakeza kona-ba métodu custeio
variável:

1. Separasaun kustu iha folin la hanesan (kustu variavel) no lolo’os (kustu fiksa) ne'e difisil
fixos atu implementa, tamba taxa ne'e duni variável ba feriadu ka kompletamente fiksa.

2. baze custeio variável ne'e konsidera la tuir prinsípiu contábeis usuais.

3. iha baze custeio variável ne'e, maka’as no sira tun ona lukru ne'ebé relasiona ho mudansa i
KAPITULU 6

VARIABEL COSTING HO METODU PRESU BAZIKU ORDERAN HO METODU


PRESU BAZIKU PROSESU

Iha kapitulu 5 ida ne’e ami koalia ona kona ba konseitu determina kustu produtu
alternativu, ne,ebe mak hanaran naravel ka konesidu liu nu’udar kustu direitu. Karik metodu
determina kustu ba bens ne’ebe manufaktura tenke halo ho forma hanesan ne’e atu kalkula
kustu produsaun bele produs informasaun kona ba kustu produsaun b kaada unidade
produsaun nian ne’ebe mak fo order tuir konseitu kona ba kustu ba bens ne’ebe manufaktura
bazeia ba metodu survel.

Nune’e mos, kona ba kompanhia ida uza determinasaun kona kustu bens ne’ebe manu faktura
ne’ebe nian produsaun bazeia ba produsaun masa, Sistema kontablidade kustu ne’e tenke
halo ho forma hanesan ne’e atu kalkulasaun kustu produsaun ne’ebe bele produz informasaun
kona ba kustu produsaun kadaunidade produtu nian n’ebe mak produz durante period
kontabilidade ida tuir konseitu kustu ba bens manufaktur tuir metodu suravel.

Kapitulu ida ne’e diskute engenharia kona ba kustu ba bens ne’ebe manufaktura informasaun
tuir metodu halo kustu variavel iha kmpanhia sira ne’ebe mak uza metodu ordenamentu no
sira ne’ebe mak uza prosesu halo kustu.

KLASIFIKASAUN IHA METODU BA KUSTU VARIAVEL

, iha kapitulu 5 diskute taha ona katak iha metodu kustu variavel nian, presiza haketar tuir
kustu komportamentu tuir mudansa iha volume atividade. Kustu produsaun tuir metodu
variavel kustu ne’e konsiste husi kustu material raw, kustu trabailhador direita no kustu
overhead fabrik. Fator fiksu kona ba kustu overhead fabric kalkula nu’uddar kustu period no
akuza nu’udar kustu iha period ne’ebe mak susar, la kalkula nu’udar kustu fabriku sasan,
figura 6.1 hatudu klasifikasaun kustu ne’ebe tuir grupu ninia hahalok relasiona ho mudansa
iha volume atividade.

 kustu material prima


 kustu trabailhador direita
 kustu overhead fabrika variavel

diskrisau presu baziku

 kustu produsaun variavel


 metode kustu variavel

kustu administrasaun umum no variavel

grupu marketing variavel

kustu variavel

kustu produsaun variavel

kustu administrasaun no jeral variavel

kustu grupu variavel

kontribuisaun lukru

kustu fixu

kustu overhead fabric fixu kustu overhead fabric fixu

kustu administrasaun geral fixu kustu admin geral fixu

kustu grupu fixu kustu grupu fixu

VARIAVEL KUSTU HO ORDER METODU KUSTU

Iha kapitulu 5 ami fo ona ezemplu ida kona ba kontablidade kustu ho kustu variavel iha
kompanhia ida ne’ebe mak uza metode kustu ba nain. Iha kapitulu 6, ita deskreve dala ida tan
kustu kontavel ho kustu variavel, maibe ho ezemplu barak liu.

Detalle kona bah o kontabilidade kustu ho variavel iha kompanhia sira uza metodu prosesu
kustu iha metode kustu ba order, kustu produsaun halibur kada orden uza kustu kartaun bens,
ne’ebe konta kontrola serbisu iha proseza iha jerente jeral. Bazeia kustu fabrikasaun variavel
ne’ebe mak kolekta iha kartaun kustu produtu nian ida ne’e, kustu husi produtu no servisu
ne’ebe mak remata ona mak kalkula no rejista. Kontrola konta sira sira iha jerente jeral
ne’ebe mak presiza establese hodi akomoda kustu produsaun no kustu la produ- produsaun
ne’ebe mak independente hodi uza metode ne’ebe uza ba kustu:

Konta kontrolu uza

Sasan iha prosesu laran kustu material. Servisu iha prosesu direita kustu trabailha, servisu iha
ministeiru da saude kustu nian. Fabrika liu tiha ulun. Favour variavel los kona ba kustu
fabrika fixu loos iha leten. Akuzasaun hasoru fator variavel ba kustu ezkotu. Kustu
komersializasaun. Administrasaun,inpostu jeral,variavel kustu komersilizasaun,kustu
komersializasaun fixu, variavel jeral no kustu administrative, taxa fixu jeral, administrasaun.

Tamba kustu variavel rekere kustu atu klasifika bazeia ba sira nia hahalok relasiona ho
mudansa volume atividade kontablidade ba kustu produsaun no kustu la produsaun mak
hanesan tuir mai ne’e:

 Variavel kustu produsaun, hanesan raw kustu mareial no kustu trabailhador


direita,rezista emidiatamente bainhira halo debate ba servisu iha konta prosesu, no ba
kartaun orden relevante.
 Fator variavel ba kustu ne’ebe mak aloka ba orden espesifiku iha determinandu taxa
avansadu liu husi debate servisu iha prosesu konta fabrika ba kustu ulun, no ba kartaun
orden korespondente ba kustu.
 Fabrika atual kona ba kustu ulun ne’ebe mak rezistra liu husi primeiru debate historia
kustu atual. Iha fulan ida ne’e nia rohan, fabrikasaun atual konaba kustu sira ne’ebe mak
inklui, debate ba fabrika real kona ba konta kustu ulun, analiza atu detrminha fabrika
variavel ba kustu ulun no fabrika fixu ba kustu ulun. Tekniku analítiku uza:

Figura 6.2 flusu kustu p

2 parte 1. Fo osan ba produtu

Ne’e bele sai analiza statistika ( analiza regresaun) ka analiza simples liu (métodu pontu aas
no ki’ik). Rezultadu analiza ba fabrika real ne’e uza atu halo jurnal tuir mai ne’e: fabrika real
variavel kona ba kustu fixu ba fabrika sentral eletrika

Faktoral

4. Fator variavel ba kustu ne’ebe designadu ba produtu sira durante period kontabilidade
ne’ebe fo, dei taka ba fabrikasaun variavel iha parte leten tamba atu kalkula fator variavel sir
aba leten/ iha atribuisaun nia okos. Konta kreditu oin oin.

5. kustu komersializasau no kustu administrative mos tenke haketak tuir hahalok kustu hirak
ne’e nian relasiona ho mudansa iha volume atividade. Kustu komersializasaun no kustu
administrative sira ne’ebe mak dadaun ne’e incurred rezistadu dahuluk iha konta kontrolu
kustu komersializasaun nian ka kustu administrative jeral sira. Iha fulan ida ne’e nia rohan.
Kustu komersializasaun no no kustu administrative sira ne’ebe debate kona ba konta kustu
komersializasaun ka kustu jeral administrative sira analiza ona atu determina kustu sira
ne’ebe mak komporta ho maneira variavel no kustu sira ne’ebe mak komporta ho maneira
fiziku. Tekníku analítiku bele iza iha forma analiza statistika(analiza regrea) ka analiza
simples ( liu metode ida aas no ki’ik liu). Rezultadu analiza kona ba konta komersializasaun
no kustu administrative sei uza hodi halo viazen tuir mai ne’e

Variavel kustu komersializasaun fixu kustu merkadu nian

Kustu komersializasaun variavel jeralmente kustu administrative

Taxa administrative fixu taxa jeral

Deskreve kona ba kustu produsaun no kustu noun produsaun iha métodu variavel kustu ho
métodu kustu- konfiansa liu husi kontrolu oin oin ne’ebe mak temi iha leten

Iha figura 6.2.

Ezemplu: variavel kustu ho orden métodu kustu

Ezemplu: tuir mai kona ba métodu utilizasaun kustu variavel empreza inpresaun ida ne’be
uza métodu kustu ba order hodi halibur nia kustu produsaun ezemplu: 1 elona iha negósiu atu
halo livru: prosesu produsaun halo bazeia ba orden no subskritsaun. Métodu determinha
kustu produsaun ne’ebe uza ne’e nu’udar métodu haki’ak kustuvel, tamba bazeia ba
konsiderasaun jestaun ne’ebe di’ak, informasaun kustu ne’ebe mak produsz husi métodu
determinha kustu produtu ne’ebe mak fabrika sira halo mak util tebes ba prosesu
planeamentu no desizaun ba iha tempu badak.

 Material sira
 Salariu no vensimentu
 Kustu material prima
 Kustu trabailhador direita
 Presu baziku vendas
 Presu baziku kompras
 Lukru no presuizu

Ne’e 4. Vanulk hatun hau nia kustu ho panan alan merle kustu ba pro 165 kustu trabailhador
indireitu mak hahalok fixu

Ldr 75,000.00 idr 75,000

ema nain 40,000


B. kustu trabailhu iha funsaun komersializasaun no funsaun administrative fahe tuir sira nia
hahalok hanesan tuir mai ne’e:

Variavel & jeral

$ 175,000.00 $ 90,000

kustu omersializasaun trabailho administrative & kustu jeral trabailho

3. taxa kolokasaun fabrika nian ba produtu sira determina iha orsamentu ida ho valor $
500.00 kada oras trabailho direitu kustu total

4. fabrika atual liu fali kustu sira ne’ebe mak duporta, ( eseptu kustu husi konsumidor sira
montante $ 25,000.00 no indireita husi kustu traballu $ 50,000.00 hamutuk ho $ 192,000.00.
fabrika ne’e iha kustu ulun konsiste husi fatór variavel liu kustu $ nian. Fator 142,000.00 no
fixu kona ba $ nia kustu. Ema nain 50,000.00 . 5. Orden total 101. 102 no 103 kompleta ona
iha jeneru

Nota:

20x1. Orden númeru 101 no 102 submete ba kliente iha presu fa’an :

Orden # 101

$ 750,000.00, 650,000.00, 1,400.000.00

Oras ne’e sei iha armajén ne’e nia rohan, se tau iha armajen ne’e, sai hanesan produtu ne’e
mak feitu ona, no sei prosesa hela.

# 102

Montante

Kontabilidade ba kustu variavel ho orden metodu kontabilidade ba kustu produsaun no kustu


la produsaun iha metodu variavel fahe ba iha faze tuir mai:

 Rezistu utilizasaun material raw no material auxliar hodi rezista kustu trabailhu direita
 Rezistu atribuisaun fabrika variavel kustu ba produtu. Rezistra fábrika atuál ne’ebe
mak kontrola kustu sira.
 Separasaun ba fatór atuál overhead kustu sai variavel no kustu

overhead Hakerek folin produtu nian 7. Taka konta cost BUI nian permanente
Entaun fatór variavel sira kustu overhead rezistu kustu komersial sira. Variavel ne’ebe hetan
akuzasaun ba konta

8..9. rezistu prestasaun produtu ba orden.

166 pn1 pesnien product cost

Figura 6.7

Kustu kartaun ordrn nian # 103

Fator oin oin ne’ebe mak bele suptitui kustu #103

Kustu trabaillu toul osan raw direitu

$ 227,500.00,55,000.00,$ 115,000.00,20,000.00

$ 37,500.000, $ 65,000.00 informasaun tetu didi’ak

Janeiru montante $ 330,000.00,$ 130,000,00, $ 135,000.00

# 104 kustu babead fabrika variavel

Kustu trabailhador direitu osan informasaun $ 10 130,000,50,000.00, $ 100,000

$ 280,000.00, 50,000.00, $ 130,000.00 montante

Rezistu kona ba produtu hotu hotu ne’ebe mak bele remata iha janeiru 20x1 mak hanesan turi
mai ne’e :

Kustu produsaun total orden # 101 # 102 # 103

$ 507,500 360,000,330,000.00 montante $ 197,500.00 kustu orden ne’ebe mak kompleta ona
iha janeiru 20x1 rejistra hanesan tuir mai : $ 197,500.00

Inventarius kona ba bens akabadus iha prosesu –raw serbisu iha prosesu ho kustu ings labor,
cost- proseza ov.fabrika ne’e variavel $ 5,000.00, 465,000.00,232,500.00.

Kapitulu 6: no halo jejum ho metodu pk no mel husi principal pos 169

Jurnal ne’e halo bazei ba detail kustu husi kada orden ne’ebe kompleta ona 507,500,360.00,
330,000,$ 197,500.00, $ 142,000.00,$ 12,000.00,$ 125,000 140,000, ema nain – 40,000.00,$
75,000.00,50,000.00,100,000.00

Vur fator ida ne’ebe lakon kustu.$ 125,000.00,65,000.00, 65,000.00,$ 232,500.00


Separasaun laos kustu produsaun tuir sira nia hahalok ka hakerek ka iha jurnal :

Enkaregadu administrasaun. & enjeral hamosu buat hanesan tuir mai ne’e :

Osan $ 2,000.00,165,000.00,24,000.00,$ 5,000.00

Kustu trabailhador direita $205,000.00, 130,000.00,130,000.00,$ 465,000.00

Rejistu konta taka fabrika variavel ba akuzasaun

Fator variavel sira relasiona ho kustu ne’ebe akuza b aka hetan akuzasaun ovariu. Fabrika

Fabrika real liu kustu ulun iha tinan ida ne’e nia rohan, konta atu halo akuzasaun barak liu ka
menus ne’ebe mak fa’an kona ho entrada jurnalista nian tuir mai ne’e:

Kustu sasan fa’an nian

Ami bele toba de’it. Fabrika registu kursu komersial sira la produsaun kustu sira ne’ebe
akontese iha janeiru 20x1 registra iha montante hanesan tuir mai:

Komersializasaun taxa administrasaun no inpostu jeral

Kapitulu 6: no halo jejun ho metodu pk no mel hugs principal pos 169

Jornal ne’e halo bazeia ba detailu kustu husi kada orden ne’ebe mak kompleta ona $ 507 500
360.000, 330.000

$ 1.197.500.00,142,000, $ 12,000.000, $ 265,000.00, $ 140,000.00, 75,000.00, 50,000.00,


100,000, vur fator ,ida ne’ebe mak lakon kustu.

$ 125,000.00 $ 140,000.00 $ 102,500, 65,000, 65,000.00, 65,000.00,$ 232,500 separasaun


kustu laos produsaun kustu laos produsaun, turi sira nia hahalok hakerek iha jurnal :

Enkaregadu administrasaun & enjeral hamosu buat tuir mai ne’e Osan

$ 2,000,165,000.00, 24,000,5,000.00, kustu trabailhador direita $ 205,000, $


130,000,130,000,$ 465,000.00

Registu konta taka fabrika variavel ba akuzasaun ka hetan akuzasaun ovariu.fabrika.

Fabrika real liu kustu ulun

Iha tinan ida ne’e nia rohan, konta atu halo akuzasaun barak liu ka menus fabrika ba kustu
ulun taka ba kustu beins ne’ebe mak fa’an konta ho entrada jurnalista nian turi mai ne’e:
Kustu sasan fa’an nian

Rezistu komersial sira la produsaun kustu sira ne’ebe akontese iha janeiru 20x1 registu iha
montante hanesan Tuir mai :Komersializasaun taxa administrasaun no inpostu jeral sira kona
ba kreditu oin oin variavel kustu komersializasaun.

Taxa komersializasaun fixu taxa administrasaun. & variavel jeral sira

Akuzasaun admnistrasaun. & kustu komersializasaun fixu jeral Informasaun

Aumenta # 101

Orden # 102 orden # 103

Taka fabrika variavel iha parte leten ne’ebe mak hakerek iha jurnal tuir mai:

Total $ 130,000.00.

Kustu la-produsaun:
variavel kustu rp10,200,000

kustu fiksu Jerál fixu rp15,000


Administrasaun variavel rp7,000
Kustu Administrasaun rp12,000,000,000
Data fa’an
dadus fa'an produtu 30,000 Kg

resultadu fa’an30,000 xp8,000 rp240,000


bbb =kustu materiál prima konstrusaun
bopv = kustu aereu husi fatór variavel

bopv = kustu variavel ba mudansa kustu variavel husi métodu oin-oin btk = Departamentu
uluk ne'ebé sukat kustu produsaun ba kalkulasaun bkb = kustu produsaun variavel husi
produtu fabriku uza
Métodu Médiu ne'ebé Todan ne'ebé Aprezenta iha Departamentu Primeiru
kálkulu kona-ba kustu produsaun variavel kada Unidade produtu husi Departamentu dahuluk
uza kustu médiu ne'ebé ponderadu husi materiál prima ne'ebé liga ba produtu iha prosesu
1) inisiál kustu materiál prima materiál prima nian ne'ebé incuridu iha períodu atuál + kustu husi
materiál raw per Unidade ekivalente
2) kustu materiál materiál materiál direta serbisu + kustu traballu direta ne'ebé liga ba iha
produtu sira iha tempu atuál
3) kustu traballu direta ba kada Unidade ekivalente ba kustu traballador Unidade variavel fatór
variavel ba kustu sira iha períodu atuál ne'ebé rezulta ba produtu sira iha prosesu inisiál
variavel

fatór variavel ba kustu = kada Unidade ekivalente fatór variavel ba kustu Unit variavel kona-
ba kustu kustu bazeia ba dadus iha figura 6.11 ezemplu 2 no ba formula kustu kada Unidade
produsaun iha
figura 6.12, iha figura 6.13 variasaun produsaun kada Unidade produtu ne'ebé produz iha 1
Janeiru
Determinasaun ba kustu produtu G figura 6.13 kalkulasaun kona-ba produsaun variavel
sujeremental 1 Janeiru 20x1 inerente aumenta totál binya equivalénsia unidades iha períodu
ba produtu atuál kustu kada Kg iha prosesu kustu elementu
(2)+(3) (4): (5)
(1) (2) (3) (4) (5) (6)

Kustu Materiál prima Rp 1,800,000 Rp 20,200,000 Rp 22,000 Rp 44.000* Rp 500


Kustu Trabalhadores rp 1,200,000 29,775,000 30,975,000 41.300** 750
kustu overead fabrika rp 1,920,000 37,315,000 39,235,000 41.300** 950
* (100% X 35,000) + (100% X 9,000) = 44.000
** (100% X 35,000) + (70% X 9,000) = 41,300
bazeia ba kalkulasaun kustu Unidade nian ba produtu Departamentu nian iha figura 6.13,
kustu produtu ne’ebé remata ona ne’ebé Departamentu transfere bele kalkula! Ba
Departamentu 2 no kustu ba inventáriu serbisu-nain-prosepsaun iha Departamentu 1 iha loron
20 fulan-janeiru nia rohan, tuir hatudu iha figura 6.14.
Figura 6.14 kálkulu kona-ba kustu produtu ne’ebé ramata tiha ona no inventáriu ba produtu
sira ne’ebé hala’o hela iha prosesu Departamentu 1. 2
Kustus materiál prima 35,000 X rp500 rp 17,500
kustus trabalhadores 35,000 X rp750 26,250,000
variavel factory overhead kustus 35,000 X rp950 33,250,000
kustu totál Unidade 35,000 Rp 2,200 rp 77.000.000

kustu Beins iha prosesu inventáriu finál.


Bbb = 100% x9,000 unidades X rp500 rp 4,500,000
BTK = 70% 9,000 unidade X rp750 4,725,000
bopv = 70% unidades 9,000 X rp950 5,985,000
15,210,000
rp 92,210,000
totál kustu produsaun variavel ne’ebé akuza ba dept.
1
se aprezenta kálkulu iha leten iha forma relatóriu ida, sei mosu iha Departamentu 1 relatóriu
kustu produsaun variavel iha figura 6.15.
Hab. 6. Relatóriu loron dahuluk Departamentu nian variavel métodu médiu produtividade
kustu kustu
PT X
relatóriu Department nian variavel kustu produsaun variavel kustu
fulan 1 Janeiru 20x1

produtu produsaun
dadus iha prosesu inisiál tama iha prosesu 4,000 Kg
produsaun tama iha prosesu 40,000
prosesu produsaun iha Abríl 44,000 Kg
produtu sira ne’ebé hotu transfere ba dept. 2
produtu iha prosesu 35,000 Kg
produtu iha prosesu ikus 9,000
totál produtu produz 44,000 Kg

kustu ne’ebé akuza ba dept. 1

kustu materiál prima


Rp 22,000.000 Rp 500
kustu trabalhadores 30.975,000 750
kof variavel 39,235,000 950
T kustu variavel ne’ebé akuza ba dept. 1 rp 92 210,000 Rp 2,200

kálkulu kona-ba
kustu produtu ne’ebé remata transfere ba dept. 2
35,000 unidades Rp 2,2 Rp 77,000.000
kustu husi produtu inventáriu (9,000 Kg) Kg
kustu materiál prima Rp 4,500,000
kustu trabador 4,725,000
kustu overead fabrika 5,985,000
15,210,000
Rp 92 210,000 totál kustu produsaun
variavel ne’ebé atribui iha dept. 1

Métodu Ne’ebé Sukat Kustu Médiu ba Departamentu ne’e hafoin Departamentu


Primeiru
formula atu kalkula kustu produsaun komumulativa ne’ebé bele variavel ba kada Unidade
produtu ne’ebé prodús husi Departamentu produsaun hafoin Primeiru Departamentu
produsaun aprezenta iha figura 6.16. Bazeia ba dadus iha figura 6.11
ezemplu 2 iha leten, kustu produsaun komulativu kada Unidade produtu ne’ebé produz husi
Departamentu 2 kalkula iha figura 6.17.
Determinasaun kona-ba kustu produtu figura 6.16 formula ba kalkulasaun produsaun variavel
kada Unidade produsaun produz husi segundu Departamentu uza
kustu médiu ne’ebé ponderadu ba métodu kustu produtu kada Unidade ida lori husi
kustu Departamentu anteriór nian ba transferénsia
produtu no + kustu produtu presu iha prosesu inisiál hahú husi Departamentu anterior
1. kustu ba produtu kada Unidade ida-ne’ebé lori husi Departamentu anteriór iha prosesu
inisiál husi Departamentu anteriór transfere kustu produtu kada Unidade aumenta iha
Departamentu hafoin kustu Departamentu Primeiru husi materiál prima ne’ebé
ligadu ba iha-proseza
produtu + kustu materiál nian ne’ebé uza iha faze agora dadaun
2. materiál prima kada Unidade serbisu nian ne’ebé liga ba iha faze produsaun nian
3.variavel kustu serbisu nian kada Unidade serbisu nian.
4. Variavel koko ho métodu orden kustu métodu

5. totál elementu kustu atuál Unidade ekivalente ba kada Unidade kustu = (1)+(2) + (3) + (4)

kalkulasaun kumulativu kustu produsaun variavel ba kada Unidade produtu 2 uza métodu
kustu médiu ne’ebé todan ne’ebé aneksa ba produtu ne’ebé hatama iha prosesu nia kustu totál
elementu kustu atuál Unidade ekivalente ba kada Unidade kustu figura 6.18
Figura 6.17 kalkula variavel produsaun cumulativu kustu produsaun per unidade produtu
departamentu 2 uza metodu rata-rata ne’ebe poderada ba kustu ne’ebe aneksa ba produtos
aumenta iha periodu ne’e nia total elementus kustu unnidade ekivalensia ba kustu atual per
(2)+(3) (4): (5)
(1) (2) (3) (4) (5) (6)

kustu bens ne’ebé mai husi


deportasaun 1 11,150,000 rp7,000 rp 88,150,000 41,000* rp2,50,000
akuzasaun aumenta iha departamentu. 2
kustu trabalador 1,152.000 37,068,000 38,220,000 39,200 ** 975
kustu overead fabrika variavel 4,140,000 44,340,000 48,480,000 40,400 * ** 1,200
* (100% 38,000) + (100% X 3.3%) = 41,000.
**(100% X 38,000) + (40% X 3.3%) = 39,200
*** (100% X 38,000) + (80% X 38,000) = 40,400
kustu produtu no servisu ne’ebé ramata ona iha prosesu inventáriu 2 kustu husi produtu sira
ne’ebé remata ona
transfere ba kustu armajen
kustu husi Departamentu 1 38,000 X rp2,50 rp 81.700.000
kustu trabalador deprt 2 38,000 X rp 975 37.050.000
kustu overead fabrika dep 2 38,000 X rp 1.200 45.600.000
total produsaun 38,000 X rp 4.325 rp 164.350.000
folin husi kustu produsaun ne’ebe transfere husi armagem
departamentu 1 :
3.000 unidades X rp 2.150 rp 6.450.000
Aumenta husi departamentu 2
btk = 40% X 3.000 unidades rp 975 1.170.000
bopv = 80% X 3,000 unidades X rp 1,200 2.880.000

10,500,000
rp174,850,000

montante husi kustu produsaun variavel ne’ebé akuza ba dept. 2


kalkulasaun iha leten aprezenta iha Departamentu 2 relatóriu kustu produsaun iha figura 6.19.
Chart 180 1. Determinasaun kona-ba kustu ba produtu figura 6.19
relatóriu kona-ba kustu produsaun Departamentu 2 Janeiru 20x1, uza métodu tertata-rata
kustu

Pt Risa Rimendi
Kustu produsaun variavel departamentu 2
fulan Janeiru 20x1
data produsaun
produtu Kg iha prosesu inisiál 6,000
simu husi Departamentu 1 35.000
prosesu produsaun iha Abríl 41.000kg
remata ona transfere ba dept. 2 38.000kg
produtu sira iha prosesu finál 3.000
númeru produtu sira ne’ebé produz 41.000kg
kustu sira ne’ebé akuza ba dept. 2
totál per kg

kustu ne’ebé mai husi Departamentu 1 rp 88,150,000 rp2.150


kustu aumenta iha dept. 2
kustu traballu 38,220,000 975
kustu overead fabrika 48,480,000 1.200

T kustu variavel nebé atribui ba dept. 2 rp174,850,000 rp4.325


kustu kálkulu
kustu husi produtu ne’ebé remata ona transfere ba armazén
Unidade 38,000 @ unid Rp 4,325 rp164,350,000
kustu husi inventáriu produtu hotu-hotu iha prosesu ikus
husi dept. 1: rp 6.450.000
laran- dept. 2:
kustus dé trabalhadores 1,170,000 2
kof variavel no Vensimentus 2.880,000
totál variavel kustus produsaun ne’ebé akuza ba deportasaun. 2
10,500,00
rp174,850,000
Kontabilidade ba Variavel ho Prosesu
kontabilidade ba kustu produsaun no kustu la-produusaun iha métodu variavel fahe ba faze
sira tuir mai ne’e:
1. Hakerek kona-ba uza materiál raw no materiál estra.
2. Rejistu kustu traballu.
3. Rejistra fábrika atuál kona-ba kustu.
4. Rejistu kona-ba kustu produtu ne’ebé remata ona husi Departamentu produsaun dahuluk
transfere ba Departamentu produsaun tuir mai.
5. Rejistu kona-ba kustu Beins nian iha prosesu Departamentu produsaun dahuluk iha períodu
nia rohan.
6. Halo rejistu ba kustu produtu hotu-hotu nian transfere ba armazén. 7. Rejistu kustu ba sasán
iha prosesu iha Departamentu hafoin Departamentu produsaun Primeiru iha períodu nia
rohan.
8. Rejistu kona-ba fa’an produtu.
9. Bainhira hakerek kustu komersiál.
hakerek kona-ba utilizasaun materiál prima no materiál auxiliar
uza materiál raw durante fulan Janeiru, jornál ne’e hakerek hanesan tuirmai
ne’e: bdp – kustu ba dept. 1 rp20,200,000
material prima inventáriu rp20,200,000
rejistu kona-ba kustu maun dé obra
iha Departamentu produsaun iha Janeiru 20x1 jornalista hanesan tuir mai
ne’e: servisu iha prosesu – dept. 1 rp 29.775.000
servisu iha prosesu – kustu traballu dept. 2 37.068.000
salarius no vensimentu rp 66.843.000
rejistra kona-ba fábrika reál nia
kustu xefe-titulu ne’ebé tau iha Janeiru 20x1 ne’ebé arkiva ho ptx hanesan tuir mai ne’e
fábrika atuál ba dep titut. 1 rp59.315,000
fatór reál kona-ba kustu ulun nian dept. 2 77,340,000
kreditadu oi-oin rp136,65,000
atu fahe cost fábrika nian tuir sira-nia hahalok hakerek iha jornál tuir mai ne’e:
bdp – fábrika variavel ba kustu ulun- dept. 1 rp37.315,000
fábrika fixu takabead cost – deprt.. 1 22,000,000
fábrika reál kona-ba kustu ulun. 1 rp59.315,000
bdp – fábrika variavel ba kustu ulun – dept. 2 rp4,340,000
fábrika fixu kona-ba kustu ulun- dept.2 33,000
fábrika atuál iha kustu ulun leten dept. 2. rp77,340,000
Determinasaun kona-ba kustu produtu sira-nian ne’ebé grava kustu produtu sira ne’ebé
hotu ona husi Departamentu dahuluk
transfere ba Departamentu kona-ba kustu ba Departamentu ida-ne’ebé remata tiha ona ne’ebé
transfere ba Departamentu 2 iha fulan Janeiru 20x1 sei rejistra hanesan tuir mai ne’e:
Rp. Maski nune’e, ema ne’ebé tau Matan ba projetu ne’e la bele tahan. 2p17.500.000
bdp – kustu material prima cost dept. 2 rp77.000.000
bdp – kustu material prima cost dept. 1 rp 17.500.000
bdp – kustu traballu dept. 1 rp 26.250.000
Pdp – fábrika variavel ba kustu ulun dept. 1 33,250,000

gravasaun kona-ba kustu Beins iha prosesu ida-ne’e nian Departamentu dahuluk iha
tempu nia rohan kustu ba bens
iha prosesu inventáriu iha Departamentu 1 iha fin dé Janeiru 20x1 rejistra hanesan tuir mai
ne’e:
inventáriu ba produtu iha prosesu dept. 1 rp15,210,000
bdp – cost of raw materials dept. 1 rp4,500.000
bdp – kustu ba servisu-nain dept. 4,725.000
Bdp-kustu overead fabrika variavel deprt. 15.985.000
Gravasaun kona-ba kustu produtu sira ne’ebé remata ona transfere ba armajen
kustu produtu sira ne’ebé remata ona transfere ba armazén iha Janeiru 20x1 ne’e rejistra
hanesan tuirmai ne’e:
produtu hotu-hotu inventáriu rp.164.350,000
bdp – kustu material prima dept. 2 rp81.700.000
bdp – kustu traballu dept. 2 37,050.000
PDID – fábrika variavel kona-ba kustu ulun. 2 45.600.000
rejistu kustu servisu iha prosesu nia laran iha Departamentu hafoin períodu dahuluk
iha períodu nia rohan
kustu ba bens iha prosesu inventáriu 2 iha Departamentu, iha loron 20 fulan Janeiru nia
rohan, rejista hanesan tuirmai:
inventáriu iha prosesu – dept. 2 rp10,500,000
bdp – cost of raw materials dept. 2 rp6,450,000
PDD – kustu servisu dept. 2 1,170,000
bdp – fatór variavel ba kustu ulun. 2 2,880,000

rejistra produtu
rejistra produtu ne’ebé fa’an durante Janeiru 20x1 rejistra hanesan tuirmai ne’e:
osan rp240,000
simu husi fa’an rp240,000.
Determinasaun kona-ba kustu produtu rezumu kustu produsaun nian kustu hirak ne’e kolekta
husi métodu ida husi métodu rua ne’ebé rekolla kustu produsaun: métodu orden kustu no
prosesu métodu kustu. Tuir métodu kustu-ba-rezorder, kustu produtu ne’e kalkula bainhira
despaxu ne’e remata, atu nune’e fábrika ba kustu ulun nian tenke dezigna ba produtu sira iha
taxa ne’ebé previzivel. Iha prosesu nia métodu kustu, kustu produtu ne’e determina ona iha
períodu ida-idak nia rohan, atu nune’e fábrika ba kustu ulun nian bele dezigna ba produtu
bazeia ba kustu atuál ne’ebé tama iha períodu kontabilidade ne’ebé preokupa.
Variavelmente klasifika kustu tuir sira-nia hahalok relasiona ho mudansa iha volume
atividade. Fatór sira kona-ba kustu ulun ne’ebé inklui iha kustu produtu iha hahalok variavel
de’it. Fabrikasaun fixu ba kustu ulun la hetan tratamentu hanesan elementu ida ba kustu
produtu, maibé hetan tratamentu hanesan períodu kustu. Tanba ne’e, variavel ho kustu atu
ordena métodu, fó fatór variavel ba kustu ulun atu ordena uza taxa ne’ebé preveterminadu.
Fatór sira kona-ba kustu ulun nian ne’ebé mak atualmente akontese ne’e rejistra uluk iha
fábrika reál ne’e nian konta kustu sira bainhira sira la-halai, tuirmai bainhira períodu
kontabilidade ne’e nia rohan sei analiza ba fatór fixu kona-ba kustu ulun nian no fatór variavel
ba kustu ulun. Análize kona-ba kustu fábrika nian tuir sira-nia hahalok ne’e iha intensaun atu
determina fábrika ba kustu ulun nian. Variavel sira ne’ebé hetan atribuisaun barak liu ka
menus liu ba produtu sira.
Variavel kustu uza prosesu métodu halo kustu fó fatin ba fábrika reál kona-ba kustu ba
produtu. Fatór sira kona-ba kustu ulun nian ne’ebé mak akontese ne’e rejistra uluk iha fábrika
reál ne’e nian konta kustu sira bainhira sira la hetan suporta, hafoin iha fin períodu
kontabilidade nian ne’e analiza tiha ba fatór fixu sira kona-ba kustu ulun nian no fatór
variavel sira. Análize kona-ba kustu fábrika nian tuir sira-nia hahalok iha intensaun atu
determina kustu fábrika nian. Variavel sira ne’ebé dezignadu ba produtu.
Tanba kustu variavel klasifika kustu tuir sira-nia hahalok relasiona ho mudansa iha volume
atividade, kustu komersializasaun no kustu Administrativu mós presiza haketak tuir sira-nia
hahalok. Kustu komersializasaun no despeza Administrativu no Jerál sira ne’ebé daudaun
ne’e incurred mak rejista dahuluk iha konta kontrola merkadoria ka despeza Administrativu
no Jerál sira. Iha fulan ida-ne’e nia rohan, kustu komersializasaun no kustu Administrativu
sira ne’ebé debate kona-ba konta kustu komersializasaun ka kustu Jerál & Administrativu sira
analiza ona atu determina kustu sira ne’ebé mak komporta ho maneira variavel no kustu sira
ne’ebé mak komporta ho maneira fiksu. Tékniku análize ne’ebé uza bele uza iha forma
análize Estatístika (análize regresaun) ka análize simples liu (eg métodu pontu aas no ki’ik
liu). Rezultadu análize kona-ba konta kustu komersializasaun no kustu Jerál no
Administrativu sira sei uza atu debate konta sira kona-ba variavel kustu komersializasaun,
Komérsiu fixu Co.
PT X uza métodu orden kustu hodi halibur nia kustu produsaun. Métodu hodi determina kustu
produsaun ne’ebé uza mak métodu halo kustu boot. Variavel kustu orden fábrika nian hetan
atribuisaun ba produtu ho baze ba oras traballu diretu. Tasa kustu orerbead kalkula iha inísiu
hosi 20x1 bazeia ba dadus hirak tuir mai ne’e:
kustu ulun variavel ba kustu ulun rp36,000
kustu overead 72,000
totál orsamentu ba leten kustu ulun rp108,000
estimativa ba oras traballador direta 12,000orden ba oras serbisu nian
# 101 kompleta ona iha fulan ida-ne’e. Kustu produsaun ne’ebé mak suporta ba orden # 101
hanesan tuir mai ne’e:
kustu material prima. 68,000, kustu diretu ba traballador oras 4,000 iha Rp. 5000 oras ida.
Oras mákina ne’e mak oras 7. # 101 hanesan orden ida hosi Pty ba produtu Unidade 56 K
husu:
á. Halo kartaun ho folin atu hetan orden.
b. Halo kalkulasaun ba kustu kada Unidade produtu ki’ik
C. Prepara Jornalistas atu rejista transzasaun relasiona ho produsaun produtu K!
D. Pur ezemplu, iha tinan 20x1 oras oras servisu diretu atuál hamutuk 20,000,000, ho fábrika
atuál ho kustu ba rp.142,000,000. Prepara jurnalista atu rejista transaksaun relasiona ho
fábrika kustus
é. Ba objetivu reportajen finanseira ba parte esternu, saida mak kustu totál produsaun no
kustu ba bens manufaktura kada Unidade orden # 101?
2 ptz produz produtu q iha produsaun masa liuhosi Departamentu produsaun rua:
Departamentu 1 no Departamentu 2. Kompañia uza métodu prosesu presu hodi halibur nia
kustu produsaun, no uza métodu médiu nebee sukat ba kustu hodi determina kustu produsaun.
Produsaun no kustu dadus ba Departamentu 1 iha loron 20 Janeiru mak hanesan tuir mai ne’e:
dadus produsaun: Unidade 20. 90 hahú servisu-iha-progresu ho taxa kompleta 100% kustu
materiál raw; 40% ba variavel kustu konversaun ne’ebé tama iha prosesu 80 30 transfere ba
Departamentu 2 hapara produtu iha prosesu inventáriu ho taxa kompleta 100% kustu
materiálprima; 70% ba variavel kustu formasaun.
perguntas.
Diagrama 1. Determinasaun kona-ba presu produtu báziku dadus kustu: idr 1,000,000 kustu
sasán inventáriu iha prosesu hahú: kustu materiál raw 100,000 60,000 kustu direta traballador
variavel fatór oi-oin kustu produsaun 4,500,000 kustu produsaun ne’ebé mak suporta iha
Janeiru 20x1: 1,870,000 raw kustu materiál 1,000,000 kustu traballador direta 750,000 fatór
variavel ba fábrika fixu ba leten ne’ebé presiza:
A. Kompoin kustu Unidade ekivalente materiál prima no variavel kustu konversaun husi
Departamentu 1 Janeiru 20x11
B. Kálkulu kustu produsaun kada Unidade Departamentu 1 iha 20 dé Janeiru!
C prepara relatóriu kustu produsaun ba Departamentu 1 Janeiru 20x11 D. Hakerek jornál ida
hodi rejista kustu ba produsaun tranzasaun Departamentu nian ba fulan Janeiru 20x11
pergunta oin-oin instrusaun hili resposta loloos husi 4 ne’ebé bele hetan!
Sirkulu karta iha resposta alternativu nia oin ne’ebé ita-boot hanoin loos!
1. Iha kustu variavel uza métodu kustu-konder ne’ebé uza métodu, fatór sira kona-ba kustu
ulun ne’ebé akuza ba orden rejistra iha jornál:
A. Servisu iha prosesu – fábrika ba kustu ulun XX
fatór variavel atuál kona-ba kustu XX
B. servisu iha prosesu – fábrika tesi ulun XX
kustu ne’ebé akuza fatór variavel ida-ne’ebé bele XX
C.Fatór loos kona-ba kustu ulun ulun XX
variavel ba fábrika grave ba bee ulun ulun leten XX
D. Iha tempu sariavel uza métodu kustu-ba-order XX
fábrika kona-ba kustu ne’ebé hakerek iha jornál XX
2. Variavel kustu ho métodu orden kustu kustu nian no protesta kustu métodu 189
A. Servisu iha prosesu – fábrika sentrál sentrál XX
Kustu overead fábrika variavel XX
B. Servisu iha prosesu – fábrika liu XX
Kustu overead fábrika dibebankang XX
C. Kustu overead fábrika sesungunya XX
Kustu overead fábrika fiksu sesungunya XX
Kustu overead fábrika sesungunya XX
D. Kustu overead fábrika sesungunya XX
Kartu rekening kredit XX
3. Iha kustu variavel uza métodu orden kustu, atu kalkula kona-ba kustu / iha fábrika leten,
konta kustu variavel ba fatór oi-oin ne’ebé hetan akuzasaun taka ba konta tuir mai ne’e:
A. Servisu iha prosesu – fatór sira iha leten
B. Fatór atuál iha leten
C. Fábrika variavel loos kona-ba
D. Fatór fiksu iha leten
4. Iha kustu variavel uza métodu kustu-ba-order, kustu auxiliary materiál ho hahalok variavel
ne’ebé rejistra liu husi debate konta ne’e: A. Servisu iha prosesu – fábrika iha leten
B. Fatór atuál iha leten
C. Fatór variavel loos iha leten
D. Kustu materiál auxiliares
5. Variavel kustu uza métodu orden kustu nian, fábrika atuál kustu ulun fahe tuir hahalok
relasiona ho mudansa iha volume atividade ne’ebé rejistra iha jornál:
A. Fatór variavel loos kona-ba kustu fábrika XX
fixu xave sira XX
B. servisu iha prosesu – XX
fatór loloos variavel ba kustu XX
C. hun ne’ebé akuza fatór variavel ba ulun xave sira XX
Kustu overead fabrika sesungunys XX
Kustu overead fabrika sesungunys XX
D. kustu overead fabrika sesungunya XX
kustu overead fabrika fixu sesungunya XX
rekening ne’ebe kredit XX

6. Iha Ai-knanoik nia kustu uza prosesu nia métodu kustu, fábrika reál ne’ebé inklui kustu ba
ulun iha períodu kontabilidade rejistra XX ho jornalista:
A. Servisu iha prosesu – kustu overead fabrika atuál XX
kustu overead fabrika XX
B.servisu iha prosesu nia laran – fábrika sentrál overhead kustuXX
kustu overead fabrika dibebankan XX
C. kustu overead fabrika variavel sesungunya XX
kustu overead fabrika variavel fiksu sesungunya XX
kustu overead fabrika variavel sesungunya XX
D. kustu overead fabrika variavel sesungunya XX
kartu rekenig kredit XX
7. iha tempu variavel nia kustu uza prosesu metodu kustu factor ba kustu ulun ne’ebe baibain
akuza ba produto sira ne’ebe produz iha periudo kontabilidade ruma regista iha jorna :
A. servisu iha prosesu-kustu overead fabrika XX
Kustu overead fabrika sesungunya XX
B. sasan iha kustu overead fabrika laran XX
kustu overead fabrika XX
C. Kustu overead fabrika sesungunya XX
Kustu overead fabrika fiksu sesungunya XX
kartu rekenig kredit XX
8. Iha métodu orden kustu nian, jornál tenke rejista kustu husi produtu sira ne’ebé remata ona
ne’ebé transfere ba armajen ne’e, bazeia ba dadus ne’ebé grava ona iha:
A. Kadastru ida.
B. kustu kartaun sasán.
C. Relatóriu kustu produsaun
D. Servisu iha prosesu konta
9. Iha prosesu ida-ne’e, jornál tenke rejista kustu produtu sira ne’ebé remata ona ne’ebé
transfere ba armajen ne’e, bazeia ba dadus ne’ebé grava iha:
A. Inventarius.
B. Kustu kartaun sasán nian.
C. Relatóriu kustu produsaun
D. Sasán iha konta prosesu
KAPITLU 7

KUSTU OVERHEAD FABRIKA

 Klasifikasaun kustu overhead ba fabrika nian


Kustu Overhead fabrika Fahe maneira ba Klasifikasaun tolu:
1. Tuir karakteristika
2. Tuir lalaok iha relasaun ho mudansa volume aktividade.
3. Tuir relasaun ho departamnetu
 Klasifikasaun KOF tuir karakteristika
Iha kompania neebe produsaun bazeia ba orderan, KOF mak kustu produsaun selain kustu
materia prima no kustu trabaalhador direita.
Kustu produsaun neebe hola parte KOF fahe sai parte hirak mak hanesan tuir mai :
a. Kustu materia auxiliar
la hola parte produtu feito ou belesai parte husi produtu feito maibe nia valor relativu
kiik wainhira kompara ho presu baziku produtu refere. Iha empreza baibain hanesan
recurso sira seluk maka; material adesivo,tinta koreksi,ho mskins ketik. Material
recurso iha empreza kertas maka;soda,ksporit,tapioka,material
kor,tylose,tawas,arpus,koaline,ho tan material kimia sira seluk.
b. Kustu reparasaun & manutensaun
hanesan kustu suku cadang (spareparts), kustu materia uzados(factorysupplies), presu
resultadu servisu husi parte liur empresa atu hadi’a no manutensaun edifisiu fabrika,
makina no equipmento & aktiva fixo seluk neebe uza ba utilidade (keperluan)
fabrika.m
c. Kusttu trabalhador indireta
trabalhador indireta mak trabalhadorfabrika neebe nia vensimentu (upah) labele
kalkula direitamente ba produtu ou pesanan tertentu. klasifika husi :
1. Trabalhador(kariawan) neebe servisu iha departementu ajudante, hanesan
armazen, bengkel.
2. trabalhador tertentu neebe servisu iha departementu produsaun hanesan chefe
departamentu produsaun, mandor.
kustu trabalhador indireta klasifika husi vensimentu(upah), tunjangan no kustu
kesejahteraan neebe hasai ba trabalhador indireta refere.
d. Kustu neebe timbul hanesan kauza(akibat) valoriza ba ativa fixo.
etretanto klasifika husi kustu-kustu depresiasaun makina no equipmento, perkakas
laboratorium, material servisu no ativa fixo seluk neebe uza iha fabrika.
e. Kustu neebe timbul hanesan kauza huis temtu neebe liu ona.
etretnto klasifika husi kustu seguru edifisiu, seguru makina no equipamentu, seguru
transporte, seguru dezastre ba trbalhador no selu seluk.
f. Kustu overhead fabrika neebe direitamente presija hasai osan kaixa/selu kotu.
exemplu : kustu ba eletricidade
 Klasifikasaun KOF tuir karakteristika iha relasaun ho mudansa volume produsaun
Fahe ba parte tolu:
1. Kustu overhead fabrika tetap
KOF neebe la muda iha kisar mudansa volume aktividade lolos.
2. kustu overhead fabrika variavel
KOF neebe muda hanesan ho mudansa volume aktividade.
3. Kustu overhead fabrik semivariavel
KOF neebe muda la hnsan ho mudansa volume aktividade.
 Klasifikasaun kustu overhead fabrika tuir
Klasifika sai grupo rua:
1. KOF direita departemento: KOF neebe akontese iha iha departementu lolos no nia
benefisiu so sente (satisfas) deit husi departementu refere. exemplu: salario mandor
departementu produsaun, kustu depresiasaun makina no kustu materia auxiliar.
2. KOF indireta departemetu: KOF neebe neebe nia benefisiu sente (satisfas) liu husi
departamentu rua. exemplu: kustu depresiasaun, manutensaun no seguru edifisiu
fabrika.

 Rajaun hatodan kustu overhead fabrika ba produtu husi baze tarifa ne’ebe diside
iha oin (iha job order costing)
1. Hatodan (penbebanan) KOF tuir baze kustu neebe akontece duni dalaruma influensia
mudansa presu baziku kada unidade produtu neebe resulta husi fulan ida ba fulan
seluk.
Flutuasaun bele akontese tamba:
 Mudansa level aktividade produsaun husi fulan ba fulan  produtu neebe resulta
iha fulan neebe volume preudisaun kiik liu sei hatodan KOF fixo kada unidade
neebe boot, hanesan mos ho nia kontrario
 Mudansa level efisensia produsaun. KOF ne’ebe akontese secara sporadic,
naklekar la hanesan durante tempu tinan ida., Ezemplu reparasaun makina bot sira
ba fulan ne’ebe determinadu. KOF determinadu dalabarak akontese tuir regras ba
tempu ne’ebe determinadu. Ezemplu: Selu PBB kada tinan iha fulan maiu.
2. Konaba zob order costing, jestaun presija informasaun presu baziku produsaun kada
unidade wainhira orderan ne’ebe wainhira remata ona, provijoriamente hetan
elementu KOF ne’ebe foin define ninia montante ba fin do mes ou fin do ano.
 Akumulasaun KOF lolos
 KOF neebe akontese duni akumula atu kompara ho KOF neebe hatodan ba produtu
husi baze tarifa neebe deside iha oin.
 Diferensa neebe akontese entre KOF neebe hatodan ho KOF neebe akontese duni
hanesan KOF neebe mais ou menus hatodan,(over or underapplied factory overhead
cost)

 Akumulasaun KOF lolos husi metodu metodu full costing


• Jornal atu regista Kof neebe akontece duni:
kustu overhead fabrika lolos 10.700.000
fornecementu materia auxiliar 1.100.000
fornecementu Konbustivel 750.000
salario & Upah 3.500.000
fornecementu Suku Cadang 500.000
seguru selu iha oin 600.000
Akumulasiaun Depresiasaun makina 800.000
kaixa 3.450.000
 NB : Kaisa kompostu husi : kustu eletricidade, biaya kesejahteraan karyawan no kustu
reparasaun & manutensaun.

 Akumulasaun KOF lolos husi metodu metodu full costing


• Jornal aatu regista Kof neebe akontece duni:
kustu overhead fabrika lolos 10.700.000
fornecementu materia auxiliar 1.100.000
fornecementu bahan bakar 750.000
salario & Upah 3.500.000
fornecementu Suku Cadang 500.000
seguru selu iha oin 600.000
Akumulasiaun Depresiasaun makina 800.000
kaixa 3.450.000
• Jornal atu regista pemisahan KOF neebe akontecxe duni tuir nia karakteristika:
KOF Variavel lolos 5.300.000
KOF fixo lolos 5.400.000
kustu overhead fabrika lolos 10.700.000

 Kalkulasaun no analiza diferensa KOF ho metodu full costing


• Iha fim periodu kontabilidade halo kalkulasaun diferensa KOF neebe hatodan ba
produtu hanesan tuir mai nee:
KOF neebe hatodan ba produtu:
75.000 horas makina x $ 140 $ 10.500.000
KOF lolos 10.700.000
diferensa kustu ovehead fabrika 200.000
• Jornal atu taka rekening KOF neebe hatodan:
KOF neebe hatodan $ 10.500.000
KOF lolos 10.500.000
• Jornal ba diferensa KOF:
diferensa KOF 200.000
KOF lolos 200.000
Diferensa KOF ho montante $ 200.000 refere bele fahe ba parte rua:

1. Diferensa orsamentu (Anggaran) (Budget Variance) - hatudu diferensa entre kustu


akontece duni ho taksiran kustu nebe tuir lolos hasai tuir orsamentu (anggaran).
2. Diferensa kapasidade (Idle Capacity Variance) - hanesan diferensa entre KOF fixo
neebe dianggarkan ho KOF fixo neebe hatodan ba produtu.

 Akumulasaun KOF lolos husi metodu metodu kustu variavel


• Iha fim periodo contabilidade halo kalkulasaun KOF neebe mais ou menus neebe
hatodan ba produtu,hanesan:
KOF variavel neebe hatodan ba produtu:
75,000 horas makina x $ 72.50 $ 5,437.500
BOP variabel yang sesungguhnya 5,300.000
Selisih BOP Variabel (selisih lebih) $137.500
• Jornal atu taka rekening KOF neebe hatodan:
KOF variavel neebe hatodan $ 5.437.500
KOF variavel lolos $ 5.437.500
• Jornal atu regista diferensa KOF:
KOF variavel lolos $ 137.500
Diferensa KOF variavel $ 137.500
 Lalaok kona ba diferensa KOF (selisih BOP)

Lalaok kona ba diferens KOF (selisih BOP):

1. Wainhira tamba kulpa/sala husi kontazem tarifa KOF, ou kondisaun neebe la


pertinente ho efisensia operasaun  diferensa fahe hanesan iha rekening
fornecementu material iha prosesu, fornecementu material feitu, no presu baziku
vendas/faan.
2. Wainhira kauza tamba la efisiensia fabrika ou actividade empresa neebe sa’e ou tun
husi kapasidade nomral  difernsa konsidera hanesan hamenus ou aumenta rekening
presu baziku vendas/faan.

3. Maibe lalaok diferensa hanesan hamenus ou aumenta presu baziku venda/faan


dalabarak uza husi empresa la memperhatikan kauza husi akontese diferensa tamba:

1. Gestaun nunka mais koko determina kauza husi akontesementu ba diferensa


KOF.
2. Montante diferensa relativu kiik wainhira kompara ho saldo rekening
rekening neebe hatodan ho divide diferansa nee rasik.

3. Saldo rekening PIP no produtu feitu bainbain relativu kiik wainhira kompara
ho presu baziku produtu.

KUSTU SURA NE’E MOSU TAMBA TEMPU LIU DAUDAUN.

Kustu ne’ebe inklui iha grupo ida ne’e inklui mos entre sira seluk, kustu konstrusaun
no assuransifikasaun amplifikasaun ,asuraria no equipamento seguru /asuransi
kareta/asuransi acidente kareta nian ,no asuransi acidente emprego nian,no asuntu
amortizasaun kustu.

Fatór seluk tan mak presija osan outlay Kustu fábrika nian iha grupu ida ne’e inklui
kustu reparasaun ne’ebé submete ba parte liur,kustu eletrisidade pln nian,no seluk
tan.

Klasifikasaun fábrika kustu tuir sira nia hahalok relasiona ho mudansa iha volume
produsaun

Kona-ba hahalok elementu fábrika nian konaba kustu ulun nian relasiona ho mudansa iha
volume ativadade ,fatór sira konaba kustu ulun bele fahe bat tipu tolu.

Taka ho didi’ak fábrika taka dalan ba bee -lihun ,kustu babead kustu semi.-varia
,variavel fator overbead kustu mak fator sira nebe mak fator sira nebe muda kustu sira nebe
la muda iha kustu ne’ebe mka proposional ba mudansa iha volume atividade .

Fatór ida ne’ebé mak fábrika babbead kustu sira ne’ebe ;la muda iha mudansa oioin iha
volume determina atividade fabrika semi variavel sira kustu

Nebe bele taka mak fábrika sira ne’ebe muda kustubead ne’ebe la proposaun ba mudansa
iha volume atividade nian,ba objetivu atu determina kustu ,fabrika semi -variavel liu-liu
kustu sira ne’e .
Klassifikasaun konaba kustu fábrika nian tuir sira –nia realsaun ho departamentu .

produsaun , kompañia nee iha departamentu azuxiarl nian hanesan departamentu jersaun
eletrisidade,departamentu workshop,

No departamentu bee ni’an n ,hafoin kustu fabrika nee inklui kustu trabalhu depresisaun
reparasaun no sosa sasan fixu,seguru liu iha departamentu auxiliar ba sira nia relasaun ho
departamentun iha fábrika ida ne,e fator konaba kustu ba ltene bele fahe ba grupo rua

Director foun fábrika foun konabakustu departamentu relavante direta over despeza ulun
no departamentu indireita over departamentu kustu ulun ba despeza ulun.

Kustu ba departamentu ne’e mak hanesan fatór babead kustu ne’ebe aqkontese iha
depatamentu balun no benefisiu sira so goza de’it husi departamentu ne’e.

Ezemplo konaba kustu hirak nee mak departamentu produsaun foreman nia sálario,kustu ba
mákina depresiasaun no kustu ba material auxiliar ,kustu factor overbead kustu director ba
departamentu sira mak fabrika ne’ebe ninian benefisiu goza liu husi deparatamentu ida .

Ezemplo husi kustu fatór sira ne’e no kustu depresisaun mak manutensaun fasilidade no
seguru. Registu uma fábrika uza hosi departamentu produsaun balun.

Determina fatór determinante ba taxa ulun ne’ebe mensiona iha ona kompañia ne’ebe ninia
produsaun baze ba taxa ne’ebe previvivel

Tuir mai deskreve razaun sira ba akuzasaun kustu fábrikabead nian atu produtu bazeia ba
taxa ne’ebe prevetermina ona no

determinasaun ba fábrika leten.

RAZAUN SIRA ATU FÓ KNA’AR BA FATÓR SIRA KONABA KUSTU ULUN


NI’AN ATU PRODUTU HO BAZE BA TAXA PREVETERMINADU

sira ne’ebé deskreve ona iha kapitulu I no II no II iha empreza sira ne’ebé uza métode
orden kustu nian, fatór sira kona-ba kustu ulun nian diferente ba produtu ka produtu ho
baze ba taxa sira ne’ebé mak avansadu ona hanesan tuir mai ne’e:

1. Mudansa iha fábrikabead kustu bazeia ba kustu atuál dala barak rezulta mudansa iha
kustu unit nian produtu ne’ebe produz fulan id aba fulan seluk.
Nune’e mos rezulta apresena saun konaba kustu produsaun uniaun la presija manten nafatin
hanesan fulan to fulan se precu máterial nian, material raw no máterial auxiliary nian no
taxa salária ba salária direta no indireta aumenta ba iha kustu produsaun kada unidade
,ne’e mosu tamba kustu normal no redusaun temporaria ida iha nia atividade produsaun
nian,karik fatór atuál konaba kustu ne’ebé akontese duni iha produtu ne’e kustu produsaun
kada uniade bele tun tamba razaun hirak tuir mai .

Mudansa iha anivel atividade produsaun fulan ba fulan tamab kustu fabrikabead nian fixu
iha variasaun atividade produsaun hosi fulan to fulan sei iha impaktu ida konaba
kalkulasaun kustu unidade nian ba produsaun se kona ba kustu ba produtu ne’ebé produz
iha fulan barak nia laran no volume produsaun ne’ebe aas ne’ebe sai akuza ho fatór fixu
unidade nian ba leten

Mudansa iha nivel efisiente produsaun iha fulan ida nia laran por exemplu ,tamba falta
supervizaun di’ak ba atividade produsaun ,aumenta número material auxiliary ne’ebe uza
ona no pagamentu ba salario dé traballu sei rezulta hasa’e kustu produsaun merkadorias

ezisténcia fábrika ida kona-ba kustu sira ne’ebé akontese ho esporadikamenta habelar la
hanesan durante tinan ida nia laran nia laran . iha fulan ida dala barak iha de’it dala rua ka
tolu de’it mak kareta ne’ebe aat ne’ebé hasa’i kustu barak hosi reparasaun .karik orden ne’e
tenke justifika ho fabrika atuál iha leten ,entaun orden ne’ebé hala’o bainhira iha reparasaun
mákina lubuk ida sei simu .

todan fábrika sira –nee relativamente ki’ik no orden ne’ebé mak oras ne’e halo hela servisu
iha mákina boot ida sei simu fatór todan ida ezisténcia fábrika esporadiku konaba kustu
sei kauza uza fábrika tamba de’it kustu ulun ne’e sei hamosu atribuisaun kustu hirak ne’ebe
la ajusta

buat ida –ne’ebé baibain akontense iha tempu rumamak baibain de’it.iha fulan ida ne’e
impostu ba rai iha fulan ida ne’e impostu ba rai no konstrusaun ne’e selu ona,ne’ebe kada
fulan selu iha maio exemplo kustu ne’ebé akuza ba produtu sira boot liu kompara ho fulan
sira ne’ebé halo pagamentu imostu ne’e la halo . exemplu selu mak subsídiu ba funcionário v
feriadu no roupa ofiosiál fó dala rua tinan ida ba funcionário sira.

2. iha empreza ne’ebe mak kalkula kustu produsaun nian uza métodu jestaun kuystu –
konferénsia nian.presija imformasaun ,kustu unidade produsaun nian bainhira orden ne’e
remata ona maske maske iha elementu ida hosi kustu fábrika ne’ebé nia bele hatene de’it
fulan ikus tinan ni’an

Ex: karik kompañia ne’e ne’e uza estadu nia kompañia eletrisidade ,montante husi projeitu
lei eletrisidade ne’e bele bele remata iha fulan ida ne’e nia laran. Pasu ba determina fatór
determinante ba kustu Determinsaun kona kustu fábrika nian sei hala’o liu husi faze tolu
tuir mai ne’e:

1. prepara orcamentu ba fábrika eletrisidade


2. hili baze hodi fó ba kustu baq fábrika ne’ebé bele substitui ba produtu sira.
3 .kalkulu kona-ba kustu ba fábrika ne’e.
Antes ne’e importante liu ,mak orsamentu atu prepara fábrika ne’ebe orsamentu nivel
atividade ka pasasidade ne’eb’e sei uza hanesan baze atu estimulu kustu fábrika ne’ebé bele
uza nu’udar baze ba orcamentu ne’ebé bele substitui kustu:

Ai –horis servisu
Mill fabrikasaun
Annual kapasidade prátika
Hanesan temi ona iha kapitulu II Razaun sira ne’ebé mak atribui iha fátor sira leten kustu
produtu ho baze ba taxa preveterminadu ne’ebe deskreve iha bap I no kapítulu IIiha
kompañia sira ne’ebe uza métodu kustu ba order kustu fatór sira ne’e hetan akuzasaun ba
taxa preveterminadu mak hanesan tuir mai ne’e

impozisaun hosi kustu fatór sira -nian bazeai ba kustu atuál sira dala barak rezultadu mudansa
iha kustu produtu unidade ni’an ne’ebéproduz husi fulan sira seluk. ida ne’e sei rezulta
aprezentasaun kona-ba kustu inventáriu nian iha semestre saldu no dimensaun husi lukru .

Deklarasaun rendimentu nian,atu nune’e bele inflúensia desizaun balun ne’ebe halo husi
jestaun , iha realidade ,kustu produsaun unidade ida nian la presiza manten nafatin
hanesan iha fulan ia to’o fulan ida kark presu material auxiar nian no mós vensimentu
,salário direitu no nindiretu ,aumenta

1. Kapacidade teoria (theritical capacyti) ne’e hanesan kapasidade f’abrika ka


departamentu ida atu produs produtu no velosidade kompletu no la hapara tempu
balun.Kapasidade prátika ne’e mak kapasidade teoriku minus tempu ne’ebe labele
lakon tamba komntrajimentu internal kompania nian.
2. kapasidadre normal ( normal capacitas ) hanesan kompañia nia abilidade atu produz
no faan nia produtu durante temp[o naruk ,karik iha determinasaun kapasidade pratiku
de’it subsidies tempo nian hetan konsiderasaun tamba factor internal husi kompañia
hodi determina kapasidade normal no mós tendénsia fa’an durante tempu naruk

3. kapasidade atuál ne’ebé previstu ona (iha kapasidade atuál )kapasidade atuál ne’ebé
hein atu bele atinji iha tinan oin mai.karik orcamentu fábrika ni’an ne’e bazeaia ba
kapacidade atuál ne’ebé preve ona ne’e signifika previzasaun id aba tinan oin ,ne’e
nu’udar baze hodi determina kapasidade maibe karik orsamentu ne’e bazeia ba
kapasidade q pratiku no norma

4. enfaze ba iha kapasidade fíziku fábrika nian,determina kustu fatórbead ho baze ba


kapasidade real ne’ebé espera ne’e ba aprosimsaun ida ba tempu badak no métodu ida
ne’e jeralmente rezulta uza taxa diferrente husi periodu to’o tempu.
Ida sei rezulta diferensia boot iha fatór sira ho taxa ulun hosi tinan ba tinan ,ida ne’e
normalmente hetan hosi empreza sira ne’ebe uza didi’ak equipamentu sira -ne’e.
KAPITULU 8

DEPARTAMENTALIZASAUN KUSTO OVERHEAD PABRIK

Iha kapítulu , métodu kona-ba kustu ba prosesu ne'ebé sei simples. Iha kapítulu ida-
ne'e, deskreve ona kálkulu kona-ba kustu produsaun nian kada Unidade, se produtu ne'e
prodús ém masa, liu husi mós deskreve variasaun ki'ik ida iha prosesu métodu utilizasaun
kustu nian, hanesan efeitu husi produtu ne'ebé akontese iha prosesu ne'e nia laran, iha inísiu
no iha prosesu nia rohan, kona-ba kalkulasaun kustu produsaun nian kada Unidade produtu
nian. Iha kapítulu 4, prosesu ida-ne'e nian métodu presu deskreve liu tan, ne'ebé konsidera
kustu inventáriu produtu nian iha prosesu iha inísiu períodu nian. Kustu ba bens iha prosesu
inventáriu ne'ebé kalkula ho kustu bens iha períodu ne'e nia rohan sei sai hanesan kustu husi
bens iha prosesu inventáriu iha inísiu períodu iha Departamentu produsaun relevante. Kustu
ba sasán iha prosesu inventáriu iha inísiu períodu ida-ne'e sei iha influénsia hodi determina
kustu produtu ne'ebé hotu ona ne'ebé mak transfere ba Departamentu tuirmai ka ba armajen.
Métodu determina kustu sasán iha prosesu nebee uza hodi kalkula kustu inventa sasán iha
prosesu inisiál ne'ebé diskute iha kapítulu 4 mak métodu médiu nebee todan ba kustu no
Primeiru iha métodu Primeiru mak hanesan

Inventa produtu iha prosesu inisiál

Iha Departamentu produsaun ida, produtu sira ne'ebé seidauk prosesa hotu iha
períodu ne'e nia rohan sei sai hanesan produtu iha prosesu inventáriu iha inísiu períodu
anteriór nian. Produtu sira iha prosesu hahú iha períodu ida-ne'e, lori Unidade nia kustu ba
produtu ne'ebé manufatura iha tempu uluk, ne'ebé karik la hanesan ho kustu Unidade
produsaun nian. Tanba ne'e, kuandu prodús produtu ida-ne'ebé mak hotu ona, ne'ebé mak
transfere ba armazén ka ba Departamentu tuirmai, kustu sasán ne'ebé aneksa ba inventáriu
produtu nian iha prosesu inisiál sei kauza problema hodi determina kustu produtu ne'ebé mak
remata ona. Iha kapítulu 4, ita sei ko'alia kona-ba métodu determina kustu sasán nian iha
kustu métodu fa'an sasán nian, prosesu métodu rata-rata ne'ebé todan kona-ba kustu no
métodu primeiruout nian.

Iha prosesu fabrikasaun produtu, jeralmente materiál raw prosesa de'it iha Departamentu
produsaun Primeiru. Departamentu produsaun tuir mai aumenta de'it kustu konversaun.
Maibé, dala ruma iha Departamentu produsaun Primeiru, materiál raw aumenta ba prosesu
produsaun. Materiál raw adisionál ne'e bele aumenta númeru produtu ne'ebé presiza. hetan
hosi Departamentu ne'ebé aumenta materiál raw, maibé dalaruma aleinde matéria raw ne'e la
aumenta Unidade produtu ne'ebé produz iha Departamentu relevante. Materiál raw adisionál
ne'e sei iha pé ida hodi determina kustu produtu nian. Iha kapítulu 4, ita sei ko'alia mós kona-
ba aleinde materiál raw iha Departamentu produsaun nian hafoin Departamentu produtu nian
remata

Atu fó vizaun Jerál ida kona-ba efeitu husi ezisténsia inventáriu produtu nian iha prosesu
ne'e, iha inísiu períodu kona-ba determina kustu produtu nian atu kalkula kustu husi prosesu
ne'e, buat hirak ne'e hanesan ezemplu ida hodi determina kustu materiál hirak ne'ebé uza iha
produsaun (kustu materiál nian), ne'ebé kuaze iha problema ne'ebé hanesan kona-ba kalkula
efeitu husi kustu merkadoria ne'ebé fa'an iha prosesu inisiál iha métodu kustu nian.

Pur ezemplu, iha inísiu períodu ne'e, iha inventáriu 100 Kg materiál raw sira-nian zo kustu
ida-ne'ebé maka Rp. 1,000 per Kg. Durante períodu ne'e, sira sosa materiál raw 400 Kg ho
folin Rp nian. 1,200 per Kg. Karik iha períodu ne'e nia rohan, nia troka fali katak montante
materiál raw ne'ebé uza mak 250 Kg, problema ida-ne'ebé mak sei uza kustu sasán ne'ebé uza
atu apresia materiál ne'ebé uza. Uma ne'ebé determina kustu produtu ne'ebé mak sei uza hodi
avalia materiál raw ne'ebé uza, hodi uza asumsaun oi-oin kona-ba fluxu bias. Ezemplu mak
métodu rata-rata ne'ebé sukat ba kustu, métodu Primeiru, Primeiru-Ministru, no ikus liu,
métodu Primeiru-Ministru nian

Karik hanesan ezemplu uza materiál raw iha leten, mane Primeiru, uza métodu Primeiru,
entaun kálkulu kona-ba kustu materiál raw ne'ebé uza iha períodu ne'e aprezenta iha figura
4.1.

Figura 4.1

Uza métodu Primeiru iha Timor-Leste

Padraun inisiál

Sosa materiál raw durante períodu

100 Kg X rp1,000 400 Kg X rp1.200

Rp.1100,000

Montante materiál raw disponivel atu uza

Rp580,000
Kustu materiál raw ne'ebé uza durante períodu determina bazeia ba premeiru, métodu
primeiruout nian mak

100 Kg X rp1,000 150 Kg X rp1 200

Idr 100,000 180.000

280.000

Inventáriu matéria prima sira-nian iha períodu ne'e nia rohan

Rp3,000,000.

Idr 800.000

7,800.000

Rp8,600,000

Produtu ne'e prodús de'it Kg 2100 Kg 200 Kg, barak liu Kg 200 Kg (2800 kg-200 Kg) mak
produtu ne'ebé di'ak liu

Tuir mai deskreve métodu rua kona-ba determina kustu ba produtu, métodu médiu nebee
sukat ba kustu no Primeru, métodu primeiruout hodi determina kustu ba prosesu.

Métodu médiu ne'ebé sukat kustu

Iha métodu ida-ne'e, kustu inventarius trabalhu aumenta ba kustus produsaun atuál, no
montante ne'e sei fahe ba unidades produtus ekivalentes atu hetan kustu médiu ne'ebé todan
ba produtus ne'ebé fa'an. Kustu médiu ne'ebé tun sei uza atu determina kustu produtu ne'ebé
hotu tiha ona transfere ba Departamentu tuirmai ka ba gadang sira ne'ebé aumenta tuir
kuantidade

Atu fornese vizaun Jerál ida kona-ba utilizasaun métodu presu polítika nebee ponderadu no
métodu primeiru-in-servisu, aprezenta iha ezemplu tuir mai ne'e:

Ezemplu 1

PT risa rimendi produz nia produtu liu husi Departamentu produsaun rua, Departamentu í no
Departamentu 2. Dadus produsaun no kustu produsaun ba fulan Janeiru

Departamentu produsaun rua aprezenta iha figura 4.3.

The first Departamentu tetu the average cost


Iha Departamentu produtu dahuluk nian, kustu sira ne'ebé tenke konsidera hodi determina
kustu produtu nian mak aneksa ba inventáriu produtu sira-nian iha prosesu inísiu no kustu
produsaun sira ne'ebé mak tama iha períodu atuál nian. Iha métodu rata-rata ida-ne'e, kustu
ne'ebé hahú iha períodu ida uluk aumenta ba kustu sira hosi períodu ida-ne'e, hafoin rata-rata
kalkula hosi fahe montante hosi Unidade ekivalente hosi kustu elementu ne'ebé preokupadu.
Kustu médiu kada Unidade aumenta aumenta tanba númeru Unidade ba produtu la iha
seamánzitu transfere ba Departamentu tuir mai hodi kalkula kustu totál produtu ne'ebé mak
remata. Kustu médiu kada Unidade mós uza atu evita kustu sasán iha prosesu inventáriu iha
períodu nia rohan.

Hafoin Departamentu Primeiru ne'ebé sukat ona métodu kustu médiu

Kustu husi produtu ne'ebé Departamentu produsaun produz hafoin Departamentu produsaun
Primeiru mak kustu kumulativu ba produtu, ne'ebé soma husi kustu produtu husi
Departamentu anteriór (ka Departamentu) ho kustu produsaun Akrexentadu iha
Departamentu relevante.

Iha métodu rata-rata ne'ebé sukat kona-ba kustu, atu kalkula kustu kumulativu kada Unidade
produtu ne'ebé prodús husi Departamentu hafoin Departamentu produsaun Primeiru, presiza
kalkula rata-rata kustu kada Unidade produtu husi Departamentu anteriór no kustu rata-rata
aumenta ba Departamentu ne'e. Formula atu kalkula tipu kustu rua kada Unidade aprezenta
iha figura 4.8.

Primeiru iha, Departamentu produsaun métodu Primeiru mak hanesan

Métodu Primeiru (mpkp), uluk nanain asume katak kustu produsaun ne'ebé oras ne'e iha uluk
uza hodi kompleta produtu sira ne'ebé sei iha hela prosesu hahú iha períodu ne'e, no hafoin
restu ne'e uza hodi prosesa produtu sira ne'ebé inklui iha prosesu iha períodu agora nian.
Tanba ne'e, iha kálkulu Unidade ekivalénsia nian, tenke konsidera mós taxa serbisu-in-
prosepsaun inisiál.

Jeralmente, materiál raw prosesa uluk iha Departamentu Primeiru. Departamentu produsaun
tuir mai só prosesu tan de'it produtu sira ne'ebé produz husi Departamentu dahuluk, ne'ebé
inklui kustu traballu no fatór sira kona-ba kustu. Maibé, dala barak prosesu produsaun,
materiál raw aumenta iha Departamentu produsaun nu'udar Departamentu produsaun
Primeiru. Materiál raw adisionál ne'e iha posibilidade rua:
1. Númeru produtu ne'ebé prodús husi Departamentu produtu la aumenta, konsume
materiál raw adisionál. Karik materiál raw adisionál aumenta númeru produtu ne'ebé
produz, nune'e mós la iha efeitu ba kalkulasaun Unidade ekivalente ba produtu ne'ebé
produz ona, no tanba rezultadu la afeta kalkulasaun kustu produsaun kada Unidade produtu
ne'ebé simu ona husi Departamentu produsaun anteriór.

2. Aumenta númeru produtu ne'ebé prodús husi Departamentu produsaun, ne'ebé konsume
materiál raw adisionál. Se iha produtu adisionál ida-ne'ebé produz ho materiál raw
adisionál iha Departamentu ne'e hafoin Departamentu produsaun dahuluk, ida-ne'e sei
rezulta iha ajustamentu ida ba kustu produsaun kada Unidade produtu ne'ebé simu husi
Departamentu produsaun anteriór. Mudansa ida-ne'e halo tanba kustu totál ba produtu husi
Departamentu ida uluk, ne'ebé uluk mai husi montante balun, agora tenki borne husi
produtu barak liu tan, hanesan rezultadu husi materiál raw adisionál. Nu'udar rezultadu,
kustu produtu kada Unidade hahú husi Departamentu anteriór ne'e ki'ik liu.

Ezemplu tuir mai ne'e 2 hatudu aleinde materiál raw ne'ebé rezulta ho kuantidade produtu
adisionál ne'ebé sira prodús.

9 kapítulu

Bainaka

Osan husi raw

Linelah publika husi aksuttbiya medad factory iha kapítulu 7 no kapítulu iha babini durakan
saiaa materiál raw hanesan halys ho akmann crocodile mencal, diskusaun kona-ba materiál
raw fahe ba média iha kompañia ne'ebé nia produtu sira

Dunkan wcars explores kustu ne'ebé hadi'a kustu materiál raw ba kanta ibel no fahe ba mane
harps pekut materiál raw ne'ebé uza iha produsaun. Unian bin dukhin ho tratamentu espesiál
ba kontabilista sira ne'ebé preokupa ho elementu kustu ne'ebé estabelese kustu materiál raw

Laran-taridu

Duk

Lae dé del

Liña ne'e lohi materiál sira ne'ebé halo husi parte parte Konsellu produsaun nian. Materiál
raw ne'ebé prosesa iha prosesu fábrika bele hetan hosi sosa sasán lokál, importasaun, aas liu
no prosesamentu lokál. Atu hetan materiál raw, kompañia ne'e la hetan de'it montante balun
hosi folin sosa materiál sira-ne'e, maibé gasta mós folin atu sosa fila-fali sasán sira-ne'e, no
kustu akizisaun sira seluk.

Molok atu ko'alia kona-ba kustu ne'ebé uza materiál raw

Dibel, benkuin durakat ne'ebé konsumu lokál ho raw nia koñesimentu kona-ba matéria prima

Sosa na'in ne'e importante atu hetan vizaun Jerál ida kona-ba elementus sira

Urbaya ne'ebé fó osan ba materiál sira ne'ebé sira sosa

Sistema sosa sasán

Sosa transzasaun lokál kona-ba materiál raw envolve Departamentu produsaun, armazén,

Kompra, resibu bens, no kontabilidade, dokumentu Apoiante sira-ne'e halo iha tranzasaun
lokál kona-ba materiál raw sosa rekizitu, orden sosa sasán, relatóriu resibu bens, no fa'an hosi
vendedor. Sistema sosa materiál lokál ne'e kompostu husi prosesu sosa lisensa, prosesu sosa
orden, prosedimentu ida kona-ba simu sasán, prosedimentu kona-ba resibu armajen no
prosedimentu rejistu dívida nian. Deskrisaun detallu kona-ba prode ida-idak bele tuir iha
kraik ne'e.

Prosesu sosa materiál. Se inventarius kona-ba materias primas iha armajen ne'e to'o ona nivel
mínimu reorder (reorder P) Departamentu armazem ne'e sei haruka ba Departamentu sosa
faliq (haree ezemplu karta pedidu ba Defeza.

Prosesu sosa orden. Departamentu sosa sasán ho baze ba karta rekizisaun sosa sasán husi
armazén. Ba selesaun fornesedór, Departamentu sosa sasán haruka karta pedidu ba kotasaun
presu (sosa kotasaun presu) Ba fornesedór sira, kontein pedidu ba informasaun kona-ba presu
no termus sosa husi fornesedór sira-ne'e ida-idak. Hafoin selesionadu fornesedór ne'ebé
konsidera di'ak, Departamentu sosa ne'e sei kria karta orden sosa-rasik ida atu haruka ba
fornesedór selesionadu.

Raw materializasaun resibu. Fornesedór haruka materiál raw ba kompañia tuir orden sosa
sasán ne'ebé nia simu. Departamentu ne'ebé simu mak responsavel ba simu sasán, hadi'a
kualidade, kuantidade, tipu, no materiál raw espesífiku ne'ebé simu hosi fornesedór sira ho
kopia orden sosa sasán. Se raw ne'ebé simu ne'e tuir karta orden sosa nian, Departamentu
simu relatóriu kona-ba simu sasán ne'ebé sei haruka ba Departamentu kontabilidade.
Prosedimentu atu grava resibu materiál raw iha armazén. Seksaun simu materiál raw ne'e
hato'o husi supplier ba seksaun armajen. Armazén ne'e nia seksaun stores materiál raw no
rejistu sira ne'ebé simu iha kartaun stock iha "preparasaun".

Prosesu atu rejista dívida ne'ebé mosu tanba sosa materiál raw. Departamentu sosa ne'e hetan
konvite sosa sasán hosi supplier. Departamentu sosa ne'e halo asinatura kona-ba invoice sosa
nian, hanesan sinál akordu ida-ne'ebé bele selu bainhira fornesedór ne'e kumpre ona
kondisaun sosa sasán ne'ebé kompañia maka determina. Sosa sasán invoice ne'ebé asina husi
Departamentu kompra ne'e submete ona ba Departamentu kontabilidade. Bainhira sosa
materiál raw nian, Departamentu kontabilidade halo verifikasaun ba rigór kálkulu nian iha
fa'an invoice no tau hamutuk ho informasaun iha kopia orden akizisaun nian ne'ebé simu husi
Departamentu kompra nian no relatóriu resibu nian ne'ebé simu husi Departamentu ne'e. Sosa
faturas, ne'ebé akompanadu husi surat orden kompras nian no relatóriu kona-ba resibu Beins
nian, arkiva husi Departamentu kontabilidade iha jornál sosa nian. Depois pinta tiha iha
jornál sosa rai nian, fa'an brinkedu no dokumentu sira kona-ba apoiu ne'e hakerek iha surat-
tahan inventáriu nian (hanesan istória kona-ba osan-mean ne'ebé uza atu inventa sasán oioin)
iha "dalan foun".

Kustu ne'ebé kalkula ho kustu materiál raw ne'ebé sosa

Tuir prinsípiu kontabilidade bai-bain, kustu hotu-hotu hetan materiál raw no tau iha Estadu
ne'ebé prontu ba prosesu, mak elementus Kustu materiál raw ne'ebé sosa. Tanba ne'e, kustu
materiál raw nian mak folin ne'ebé lista iha fa'an brutál. Presu báziku raw konsiste husi presu
sosa sasán (presu ne'ebé lista ona iha fa'an brutál D ho kustu no kustu ba kompras atu prepara
materiál raw iha Estadu prontu ba prosesu.

Kustu sosa presu no transportasaun hanesan elementus ne'ebé fasil atu prosesa, kustu
materiál raw, enkuantu kustu atu fó orden ba ema, kustu ba demolisaun, inspesaun, asuransi,
armazén, no kustu kontabilidade materiál mak elementus kustu nian ne'ebé difisil atu kalkula
tuir kustu kapítulu ne'ebé sosa. Iha prátika, jeralmente, kustu materiál-prima ne'e folin sosa
de'it tuir fornesedór nian invoice. Ida ne'e hala'o tanba kustu sosa raw ba kada tipu materiál
iha invoice rekere kustus kontabilidade ne'ebé boot liu kálkulu kustu sasán ne'ebé hetan.
Nu'udar rezultadu, kustu sira-ne'e incurred atu hetan materiál raw no halo materiál raw prontu
ba prosesu, jeralmente responsabiliza ba nu'udar parte hosi fábrika leten.

Karik iha sosa materiál raw, supplier ne'e fó deskontu osan nian, nune'e deskontu osan ne'e
hetan tratamentu hanesan redusaun iha kustu ba materiál sira ne'ebé sosa.
Dala barak kompañia sira sosa materiál raw ne'ebé sira sosa, sira selu osan ba produtu oioin
ne'ebé sira sosa. Ida ne'e kria alokasaun maka'as ba kustu transporte ba kada jes transporte.
Tratamentu ba transporte ida-ne'e bele distintu hanesan tuirmai ne'e:

1. Kustu transporte hetan tratamentu hanesan kustu adisionál ba kustu nakloke

2. Kustu transporte la hetan tratamentu hanesan kustu adisionál ba produtu ne'ebé sosa
B, maibé hetan tratamentu nu'udar elementu ba fábrika.

Unidade organizasional blaya relevante iha aprovizionamentu materiál raw

Iha esplikasaun antes ne'e katak kustu materiál líkidu sira-ne'e kompostu husi presu invoice
no kustu ba sosa materiál sira ne'ebé prepara ona iha Estadu ne'ebé prontu atu prosesa. Iha
sosa materiál raw, Unidade organizasional sira ne'ebé envolve iha kompra materiál raw mak
Departamentu kompra, Departamentu simu, Departamentu armajen no Departamentu
kontabilidade inventáriu. Tanba ne'e, karik kustu ba kompras sei kalkula hanesan kustu ba
materias primas, entaun kustu ba kompra, armajen no kontabilidade inventáriu tenke tau iha
konsiderasaun.

Maioria kustu hosi parte sira ne'ebé envolve iha sosa materiál raw la bele kalkula bainhira
sosa materiál sira iha armazén. Tanba ne'e, difikuldade sei mosu atu kalkula kustu sosa sasán
atuál ne'ebé tenke hetan akuzasaun ho kustu ba materiál ne'ebé atu sosa. Atu ultrapasa ida-
ne'e, presiza halo tarifa ida hodi husu kustu ba kada tipu materiál raw ne'ebé sosa.

Karik kustu ba kompras ne'e hetan akuzasaun ba materiál ne'ebé sosa tuir kálkulu kona-ba
kustu ba kompras ne'e hala'o hanesan tuir mai ne'e:

1. Kustu totál hosi parte ida-idak ne'ebé envolve iha prosesu sosa materiál raw ne'e kalkula
ona ba tinan fiskál ida.

2 determina baze ba akuzasaun kustu hosi kada parte hirak-nee no kalkula montante oioin
iha tinan fiskál.

3. Akuzasaun ba parte ida-idak determina liu husi fahe kustu ba parte ida-idak ho baze ba
akuzasaun.

Figura 9.10 aprezenta baze no tarifa ba kustu kompra ba kada parte hodi sosa materiál raw.

Jornalista ne'ebé husu kustu ba sosa materiál raw bazeia ba dansa mak hanesan tuir mai ne'e:

Fornesimentu
Akuzasaun atu sosa kustu parte Simu akuzasaun seksaun kustu armajen seksaun impostu
sira ne'ebé akuza seksaun kontabilidade inventáriu

Elementu kustu ne'ebé kalkula ho kustu materiál raw importadu

Karik materiál raw importa husi rai-li'ur, elementu ba kustu báziku sei la hanesan bainhira
materiál hirak ne'e sosa husi rai-laran. Iha Komérsiu Estranjeiru, presu sasán ne'ebé iha
konkorda mutuamente entre kompradór no fa'an-nain sei afeita kustu ne'ebé mak kompradór
selu. Materiál raw bele importa ho kondisaun katak presu ne'e gratuita hamutuk ho ro (fas),
livre iha kuadru (fob), kustu no freight (C & F), ka kustu, seguru / asuransi, no freight (c.i &
F). Iha folin C & F, kompradór ne'e responsavel ba kustu seguru Mariña nian no vendedor
sira responsavel ba kustu freight tasi nian. At c.i & F presus, kompradór ne'e responsavel
de'it mak responsavel kona-ba kustus atu hasai materiais hosi portu ba sosa-nain no kustus
seluk tan to'o simu bens ne'e iha armazén. Iha presu c.i & F, kustu transporte tasi nian no
seguru tasi nian konsidera tiha ona hosi vendedor sira ne'ebé fa'an sasán nia folin.

Sosa armazén ba kustu uza ro (emki) Kustu ba transporte lokál Kustu materiál raw
Determina kustu materiál raw ne'ebé uza Produsaun

Tanba iha períodu kontabilidade ida, folin flutuasaun dala barak akontese, sosa materias
primas mós la hanesan ho kompras ida ba sasán seluk. Tanba ne'e, inventarius kona-ba
materias primas iha armazén ne'e iha kustu ne'ebé la hanesan kada fulan, maske hanesan ho
tipu ne'ebé hanesan. Ida ne'e kria problema hodi determina kustu materiál raw ne'ebé uza iha
produsaun.

Atu responde ba problema ida-ne'e, presiza métodu oioin hodi determina kustu materiál raw
ne'ebé uza iha produsaun (materiál sira ne'ebé uza ho kustu), inklui:

(4) identifika métodu espesífiku

Métodu primeiruout nian

Métodu te'in ikus liu halo uluk métodu rata-rata

Métodu birya standard métodu (0) kustu médiu ba materiál raw iha fulan ne'e nia rohan.

Molok deskreve métodu ida-idak hodi determina kustu ba materiál raw ne'ebé uza,

Iha leten ne'e deskreve kona-ba prosesu atu husu no halo livre materiál teoria no Bali.
Tranzasaun sira kona-ba utilizasaun materiál raw envolve parte produsaun, marfin no
kontabilidade inventáriu. Dokumentu ne'e halo iha tranzasaun kona-ba uzu materiál raw ne'e
evidénsia kona-ba pedidu sasán (rekizisaun materiál)

Prosedimentu atu husu no halo livre materiál raw

Departamentu produsaun ne'ebé presiza materiál raw, prienxe iha prova kona-ba nesesidade
ba produtu (check figura 9.11) koluna ne'ebé kontein informasaun númeru koluna ba naran
no grupu kódigu, númeru serial ba sasán no númeru sujestaun no Sentru ba kustu (iha kazu
ne'e) ne'ebé presiza materiál raw. Hafoin prova kona-ba pedidu ne'e, autoridade sira autoriza
sasán sira-ne'e, sei lori prova tolu kona-ba pedidu sasán sira-ne'e ba seksaun armajen.

Métodu gravasaun ba kustu

Iha métodu oin rua kona-ba rejistu kustu materiál raw ne'ebé uza iha produtu ne'e mak
métodu inventáriu perpetual no métodu inventáriu fízika iha métodu inventáriu mutasaun
inventáriu nian, materiál raw ida-idak rejistra iha kartaun inventáriu nian. métodu inventáriu
fízika nian ne'e, só de'it materiál adisionál sira ne'ebé uza atu sosa mak grava de'it, maibé
mutasaun sira iha falta materiál raw tanba utilizasaun la rejistra iha kartaun inventáriu nian.
atu buka-hatene kona-ba kustu hira mak materiál raw ne'ebé uza iha produsaun tenke halo
hodi kalkula inventáriu ba materiál sira seluk ne'ebé sei iha armazén iha períodu
kontabilidade nia rohan. Kustu hosi inventáriu inisiál materiál prima sira-nian no kustu
materiál prima sira-nian ne'ebé sosa durante períodu ne'e minus kustu inventáriu materiál
prima sira-nian ne'ebé hela nafatin iha períodu ne'e nia rohan reprezenta kustu materiál prima
sira ne'ebé uza iha produsaun durante períodu ne'ebé preokupadu.

Métodu inventáriu fíziku ne'e apropriadu atu uza hodi determina kustu materiál raw iha
kompañia sira ne'ebé sira-nia kustu produsaun koleta uza métodu prosesu halo kustu.

Métodu identifikasaun espesífiku (métodu identifikasaun espesífiku). Iha métodu ida-ne'e,


kada tipu materiál raw iha armazén tenki marka ho kustu kada Unidade husi materiál raw hira
mak sira sosa. Kada sosa materiál raw ne'ebé nia folin kada Unidade la hanesan ho presu
kada Unidade materiál raw ne'ebé iha ona armazén ne'e tenke rai ketak-ketak no marka ba
folin materiál ne'ebé sosa. Iha métodu ida-ne'e, kada tipu materiál raw iha armajen ne'e iha
identidade klaru kona-ba nia folin, atu nune'e kada materiál lakon, presu kada Unidade bele
identifika ho loloos kustu.

Difikuldade ne'ebé mosu tanba uza métodu ida-ne'e mak armazenamentu materiál sira iha
armazén. Maski tipu materiál raw hanesan, maibé karik kustu kada Unidade la hanesan,
materiál raw tenke rai ketak-ketak, atu nune'e bele identifika fasil liu tan iha tempu
utilizasaun nian. materiál raw ne'ebé loos liu atu determina kustu ne'ebé uza iha produsaun,
maibé dalabarak ne'e ladún aplika. Métodu ida-ne'e efetivu tebes bainhira sosa materiál raw
ne'e laos sasán padraun no sosa atu kumpre orden ruma. Kompañia sira ne'ebé uza métodu
identifikasaun espesiál ba materiál sira ne'ebé la fornese iha inventáriu armajen (ne'ebé sosa
insidente de'it atu responde ba espesifikasaun kliente sira) no uza métodu seluk hodi
determina kustu ba materiál raw ne'ebé baibain uza ba produsaun.

Métodu Primeiru iha, Primeiru Out (metbod primeiru-in, primeiru-out). Métodu te'in
dahuluk mak hanesan Primeru (mpkp métodu) determina kustu materiál raw nian, asumsaun
katak kustu materiál raw nian kada pedidu ba materiál raw dahuluk ne'ebé tama iha
Maromak nia fatin mak uza atu determina presu materiál raw ne'ebé uza uluk iha sim ne'ebé
atu determina kustu materiál sira-ne'e, asumsaun ba ai-funan saga nian la bele aliña ho fluksu
fíziku materiál sira iha produsaun.

Ikusliu, métodu primeiruout nian. Métodu ikus liu (mtkp) determina kustu ba materiál sira
ne'ebé uza iha produsaun ho asumsaun katak kustu materiál sira-ne'e ba kada Unidade
materiál raw ne'ebé ikus mai tama iha armazén armazén uza atu determina kustu materiál raw
ne'ebé uza uluk iha produsaun.

Métodu muda rata-rata (métodu rata-rata muda). Iha métodu ida-ne'e, inventarius kona-ba
materias primas iha armajen kalkula kona-ba kustu médiu Beins nian, hodi fahe kustu totál
Beins hosi Unidade sira. Kada tempu iha sosa rai ne'ebé kustu kada Unidade la hanesan ho
kustu médiu ba inventarius iha armazén, tenke kalkula kustu médiu foun ba kada Unidade.
Kustu materiál raw ne'ebé uza iha prosesu produsaun kalkula ho númeru metas husi Unidade
materiál raw ne'ebé uza husi kustu médiu kada Unidade materiál raw iha armazén. Métodu
ida-ne'e mós hanaran métodu ne'ebé todan ba média, tanba bainhira kalkula kustu médiu hosi
inventarius materiál raw nian, métodu ida-ne'e uza kuantidade materiál raw nian bainhira
tetu figure.
KAPITULU 9

CUSTU MATERIAS-PRIMAS

Precisa konhese material hotu ne’ebe simu entre materia-prima no komponentes


komprados,atu kalkula kustu medio poderando.Ho nune’e liga ba konta seluk:(valor produto-
imposto x quantidade recebida)+(custo unitario x quanto estoque)+quantidade
recebida/simu).

Custos direitos maateria-prima atu kalkula custo direito unitario ne’ebe rekomenda iha
empreza sistema requisaun relasiona ho konsumu meteriais sistema apontamentus relasiona
ho tempu servisu realiza kada funsionariu.

Material direito aplikadu(MD)material direitamente aplika produsaun no produtu,materia-


prima,materia sekundario embalagem utiliza prosesu.Măo de obra direita

hanesan valor gasto kona-ba măo de obra utiliza fabrikasaun produtu.

Custo material hotu-hotu gastos nessesariu material direito disponivel iha produsaun ne’ebe
hola parte iha custu.

Konsege alista ba materia prima,funsionarios,energia,no ekipamentus seluk iha elementu


ne’ebe hola parte loron ba loron iha empreza ne’ebe mak sira bele halo operasaun ba
resultadu ne’ebe espera.

Kalkulo kustu primario ho meiu ne’ebe los iha măo de obra + gastos fabrikasaun iha
kontabilidade bele konta ho maneira seluk,signifika material direito+sigla măo da obra
direita+custo primario.

Custo fabrikasaun periodu 1.200.00

Estoque inisial produtu 150.000

Estoque final produtos 200.000

Custos produtos vendidos 800.000

Itens valor total em R$

Materia prima 600.000,00


Măo de obra 400.000,00

Custu indireitos fabrikasaun 1.200.000,00

Estoque inisial produtu elaborasaun 70.000,00

Estoque final produtu elaborasaun 30.000,00

Estoque inisial produtos acabados 40.000,00

Estoque final produtos acabados 50.000,00

Termos unitarius iha variasaun kuantidade materia-prima koresponde diferente entre


kuantidade padraun no kuantidade real uza muktipilikasaun kona-ba presu padraun.

Finalmente kalkula custu unitario produsaun,divide/fahe ba kustu anual


produsaun,kuantidade fabrika kada produtu.Ho nune’e custu unitario iha produsaun obtido
ida kona-ba kustu mensal no produsaun dividido kona-ba kuantidade anual produsaun.

Custu direito iha produtu basikamente ida ne’ebe halo kompleta valor produtu no valor Frete
ne’ebe seguru/hakmatek,gastos alfandega,kompra impotus ne’ebe la rekupera iha valor
diskontu promosaun no impostu kona-ba kompra rekuperaveis.

Valor custu direitu produtu merkadoria ka servisu despesas variaveis porporcionais,ho nune’e
deve lukru liquidu geral atu defini presu venda iha produtu ida no servisu,empresariu precisa
konsidera aspektu rua;mercadoria(externo)no finanseiro(interno).

KOMPARASAUN PRESU FAKTURA KADA TIPU MATERIA-PRIMA KOMPRADA.

Empresa sosa tipu ha’at husi materia prima ho presu ne’ebe ki’ik,fatura kona-ba tipu
material iha forma seluk materias-primas A RP 125.000,materias-primas B RP
150.000,Materias-primas C RP 225.000,ho materias-primas D RP 125.000.

Custos transporte inkorridu materias-primas iha tipu ha’at hanesan RP 48.000,custu


transporte distribui husi baze komparasaun presu fatura kada tipu materias-primas,custu kada
tipu materias-primas oneradu ho kustu adisional transporte Rp 0,08 ho Rp 48.000 Rp 600.000

Kompartilandu ho kustu transporte Rp 48.000 apresenta iha figura/imagem.

Alokasaun custus transporte ho base komparasaun presu faturas kada tipu iha materias-
primas komprada.
Kompartillamentu

Kustu transporte presu prinsipal

Materias-primas
Tipo presu fatura
(1)x Rp0,08

materias-primas (1) (2) (1)+ (2)

A Rp 100.000 Rp8.000 Rp 108.000

B 150.000 12.000 162.000

C 225.000 18.000 243.000

D 125.000 10.000 135.000

Rp600.000 Rp48.000 Rp648.000

Custos transporte hanesan kobrados kona ba materias-primas ho nia baze iha taxa
predeterminada.

Kustu transporte presu prinsipal materias

Base tarifa primas

Tipo Berat presu

Materia prima kg fatura (1)x Rp50 (2)+ (3)

(1) (2) (3) (4)

A 25.000 Rp5.000.000 Rp1.250.000 Rp 6.250.000

B 15.000 4.500.000 750.000 5.250.000

C 10.000 4.000.000 500.000 4.500.000

Rp13.500.000 Rp2.500.000 Rp16.000.000


Ezemplu custu transporte iha 20x1 Rp 2.400.000 jurnal ne’ebe los/feitu iha 20x1 atu
registu materias-primas.

(a) Jurnal kompras materias primas inventoriu


Materias primas Rp 13.500.000
Utang dagang Rp2.500.000
(b) Valor kustu transporte kobradu iha base tarifas
Fornesementu materia prima Rp 2.500.000
Kustu transporte Rp 2.500.000
(c) Jurnal registu kustu reais transporte
Kustu transporte Rp 2.400.000
Kas Rp 2.400.000
(d) Jurnal saldo konta custu transporte,conta custu merkadoria vendida
Kustu transporte Rp 100.000
Custu vendidos Rp 100.000

Custu transporte la konsidera ho akresimentu ida iha kustu materia-prima adquiridas ne’ebe
tratadu no uza kustu indreitus fabrika kustus exessivos iha fabrika.Iha inisiu tinan fiskal nian
ne’ebe estimadu ho valor kustus transporte ne’ebe inkorridu kada tinan.Kustu total transporte
estimados hanesan kalkulu ho elementu kustu fabrika ne’ebe determina iha tarifa kustu
exessu fabrika nian iha kustu transporte ne’ebe ses husi realidade inkorridu entaun registradu
debitu konta kustu nian exessu iha fabrika real/lo’os.

Kustu unitariu organizasaun envolvidu iha akuisaun materia-prima.

Kuatu materia-prima eslpika katak konsiste presu fatura me’ebe as kompara ho kustu
kompra no preparasaun kustu materia-prima estadu prontu atu servi prossesu ba komprador
sira,seksaun resebimentu,seksaun depositu,seksaun contabilidade estoque.Portantu ho kustu
kompra bele kalkula ba kustu materia-prima,kustu departamentu kompra kontabilidade
estoque iha konsiderasaun ne’ebe maximu.

Se wainhira kustu kompra halo kobradu ba materia-prima adquirida ho base tarifa


hodi kalkulu tarifa kustu kompra ne’ebe realiza iha forma tuir mai;

1. kustu total kada pesa ne’ebe envolve iha kompra matedria-prima realiza exersisiu durante
tinan ida.

2. Determina base kobransa nian iha kustu kada tinan pesasa iha valor exersisiu.
3. Deteremina taxa kada pate,ne’ebe fahe ba kustu kada parte hui base/hun.

Iha base taxa kustus kompra nian kada parte envolve iha kompra materia-prima
hanesan,apresenta iha figura/imagem.

Jurnal kobransa iha kustu kompra ho kustu materia-prima iha baze taxa hanesan;

Suprimentu:

 Kustu seksaun kompra


 Kustu seksaun resebidu/simu
 Kustu seksaun armazen
 Kustu seksaun kontabilidade.

Base kobransa kustu kompra nian kada seksaun envolve iha aquisaun materia-prima;

Baze

Seksaun kobransa

Kompra Total frekensia kompra ho volume kompra

Resebidu Total tipu material ne’ebe simu

Armazen Total tipu kuantidade material valor rupia

Kontabilidade Total frekensia kompra

Taxa kombransa kustu kompra

Taxa transaksaun kompra ou taxa kada valor presu ba taxa kompra.

Taxa iha varios material ne’ebe simu.

Taxa varios materias kubiku ou valor rupia Rp materia-prima ne’ebe save/rai iha
armazen.

Taxa transaksaun kompra.

Kustu efetivamente ne’ebe inkorridu kona ba departamentu hanesan;


kompra,resebidu/simu,armazen no contabilidade estoque debitu iha konta kustu kada
seksaun kobrada kuandu diferente kontas kustu kada seksaun kobrada iha forma ne’ebe halo
tratamentu kontidu iha konta kustu transporte nian.

Elementu kustu elevadu iha knsiderasaun kustu materia-prima ne’ebe importa.

Folin ba custu materia-prima ne’ebe importa konsiste husi:

 Folin FOB Rpxx


 Transporte maritimo(ocean freight) xx +
 Folin C & F Rpxx
 Kustu seguru xx
+

Folin C.I & F Rpxx

Kustu banku xx

Direitu importasaun seluk taxa alfandega xx

Impostu kona-ba vendas importasaun xx

Kustu armazen xx

Taxa expedisaun frete maritimo xx

Kustu transporte lokal xx

Folin kustu materia-prima Rpxx

Determina kustu iha materia-primas utiliza produsaun.

Iha periodu contabilidade kada ves halo relasaun ho flutuesaun presu,no presu kompra
materiais primas lahanesan/seluk husi presu ida ho presu seluk. Portantu iha fornesementu
materia-prima no armazen iha kustu unitario ne’ebe la hanesan mesmu tipu hanesan,problema
iha determinasaun kustu materia-pima utiliza produsaun.

Atu rekupera problema hirak ne’e iha nessesariu varios oin-oin iha metodu ne’ebe determina
kustu merkadu;

Materias-primas utiliza produsaun hanesan:


 Metodu identifikasaun espesial
 Metodu tama luk sai uluk(FIFO)
 Metodu tama ikus sai uluk(LIFO)
 Metodu media movel
 Metodu kustu padraun
 Metodu custu medio materia-prima iha fulan ikus.

Antes atu deskreve kada metodu determinasaun iha kustu materias-primas nian utiliza etapa
ne’ebe esplika prosedimentu solitasaun no liberasaun iha materias-primas ne’ebe rai iha
armazen,transaksaun kona-ba uso materias-primas nian ne’ebe envolve produsaun
armazenamentu kontabilidade estoque.Dokumentu origem ne’ebe kria iha transaksaun reparu
kona-ba materia prima hanesan prova ida hodi manda ba merkadorias.

Prosedimentu solisitasaun iha emissaun materias-primas.

Departamentu produsaun ne’ebe fabrika materias-primas prense ona komprovante demanda


merkadorias iha koluna hanesan prense ona informasaun hanesan;numeru koluna
elementus,naran ho numeru kodigu grupo,numero serie merkadoria no numero unidades
solisitadu sentru kustu iha departamentu produsaun requerer materias-primas halo
komprovasaun hodi ajuda merkadorias hanesan autorizadaas kona-ba autoridade ne’ebe
kompetente iha seksaun tolu prova pedidu merkadorias hanesan trazidas ida iha parte
armazen.

Parte armazen prepara materias-primas halo akordu ho ida ne’ebe mak konsta ona
komprovante hodi ajuda merkadorias sira hodi entrega ba departamentu produsaun ne’ebe
presisa seksaun armazen prnse ona kuantidade materias-primas nian ne’ebe apresentada iha
koluna apresentada no komprovativu pedidu merkadorias nian ho nune’e autorizadu husi
seksaun ne’ebe responsavel maximu iha provas armazen nian,solisita item ne’ebe haruka ona
ba departamentu kontabilidade nian.

Estoque materia prima A husi 1 de janeiru 20 x 3 konsiste husi;

600kg Rp 2.400= Rp 1.440.000

400kg Rp 2.500 =Rp 1.000.000

Transaksaun kompra apresentasaun ba materias-primas husi fulan janeiru 20 x 3 ne’ebe


apresenta ona dadus kuantidade presu materias-primas kompradas.
Movimentu estoque ba materias-primas ne’ebe okorrem devidu transaksaun kompra
ne’ebe registu jurnal kompras ho jurnal seluk hanesan;

 Fornesementu materias-primas xx
 Contas pagar xx

Empreza hotu uza metodu mutasaun estoque ne’ene registu estoque kompra materias-primas
hanesan registu kartaun estoque ho livru ida iha estoque koluna kompra movimentu estoque
mateerias-primas ne’ebe okorre debitu transaksaun materias-primas hanesan registu jurnal
geral ou jurnal materia prima ho jurnal seluk;

Prosessu merkadoria custu materia-prima xx

Fornesementu materia prima xx

Materias-primas mos registu ona kartaun estoque koluna dadus transaksaun kompras matria-
primas durantte fulan janeiru mensiona iha leten registu kartaun estoque ho metodu visivel
hatudu iha imagem.

Empreza utiliza metodu inventoriu fisiku atu registu kustu materia-prima,kaklkulu kustu
materia-prima uza produsaun MTKP hanesan hatudu iha imagem;

Metodu MTKP ho metodu inventariu fisiku.

Inventoriu inisial 1.000 k Rp2.440.000

Kompras 1/700kg 4.800.000

Kuantidade materia-prima disponivel prossesu

Inventoriu ikus(MTKP) Rp7.240.000

300 Rp2.400 Rp720.000

600 Rp2.750 1.650.000

Kustu materia-prima fulan januari 2.370.000

Rp4.870.000

Metodu media ponderanda ho metodu inventariu fsiku.

Inventariu inisial 1.00kg


Rp2.440.000
Kompras 1.700kg
4.800.000

Kuantidade materia prima

Disponivel prossesamentu 2.700kg Rp2.681 Rp


7.240.000

Inventariu ikus(metodu media poderanda)900kgRp2.681


2.412.900

Kustu materia-prima fulan janeiru


Rp4.827.100\

Metodu MTKP bele observa kalkulu materias-primas,metodu mutasaun inventariu ho metodu


inventariu fisiku,diferente ho ambus ne’ebe utiliza iha metodu media movel.

Metodu kustu padraun ho metodu materias-primas kompras registu ona kartaun ida
inventariu,presu pardaun ne’ebe bo’ot no presu estimadu ne’ebe reflete ho presu ne’ebe
espera sei akontese iha futuru.Presu padrau estimadu exersisiu ne’ebe los,kuandu utiliza
materias-primas,ho produtu kobransa presu padraun jurnal ne’ebe halo iha momentu kompras
materias-primas hanesan;

Fornesimentu materia-prima(kuantitativu x presu padraun) xx

Diferente presu xx

Registu materias-pimas kompras presu padraun.


KAPITLU 10

TERMINA PRESU BAZIKU PRODUSAUN NO SUBPRODUTU

 Determina presu bajiku produtu juntu no subprodutu (sampingan)


 Produtu junto (joint product) mak produtu rua ou liu neebe produs dala ida deit (serentak)
ho prosesu dala ida deit ou prosesu hamutuk deit.
 Produtu junto fahe ba tipu rua mak hanesan:
 Produtu principal(main product) mak produtu nebe iha nia valor relativu faan boot liu do
que subprodutu(sampingan)
 Subpodutu (sampingan) mak produtu neebe nia valor relativa faan kiik liu do que produtu
principal.
 Karakteristika produtu prinsipal no sumprodutu (sampingan)
 Produtu principal iha ninia karakteristika mak hanesan tuir mai nee:
1. Produtu principal mak objectivu principal husi actividade produsaun
2. Presu vendas/ faan produtu principal relativu boot liu wainhira waihira kompara ho
produtu supliente neebe produs hamutuk.
3. Iha prosesu produsaun produtu junto,produtor labele hases aan atu resulta tipu produtu
juntos hotu hotu.

 Subprodutu (sampingan) iha ninia karakteristika mak hanesan tuir mai nee;
1. Produsaun subprodutu laos objectivu principal ba iha actividade produsaun.
2. Presu venda/faan subprodutu relativu kiik liu wainhira kompara ho produtu principal
neebe resulta iha tempu hanesan.

 Kontabilidade Produtu Juntu


 Kustu junto bele aloca ba cada produtu juntos no uza metou ida husi metodu hat (4)
hanesan tuir mai nee:
1. Metode valor mercadu ou valor relativu faan.
2. Metodu medio kada unidade
3. Metodu medio ponderada
4. Metodu unidade kuantitativu ou metodu unidade fisiku.
KAPITULU 11

FA’AN PRODUTU HAMUTUK NO PRODUTU SIRA NE’EBE APOIA


DETERMINASAUN PRESU BA PRODUTU KONJUNTA NO PRODUTU SIRA

Produtu komún (produtu kombinadu) definisaun tipu produtu oioin ne’ebe prodús
hamutuk ho kustu komún (kustu hamutuk) BOP bele tuir diretamente ba kada produtu
btkl BOP la bele halo tuir diretamente ba kada produtu hotu-hotu:ex:kompana dairy.
Produtu konjunta ( produtu konjunta) definisaun tipu produtu oioin nebe prodús hamutuk
ho bbb,btkl no fasilidade ne’ebe hanesan kkustu konjuntu bbb btkl la bele hetan lukru
diretamente ba kada produtu BOP Ex: mina refinisaun kompania oho animal kompania
fertilizer. Produtu KO aliadu (Produtu aliadu sira) defini produtu oioin ne’ebe produs iha
tempo ne’ebe hanesan maibe laos husi prosesamentune’ebe hanesan no bb kustu CO
produtu (produtu nia kustu) BOP bele identifika iha tipu produtu balun btkl BOP balun
ne’ebe fashe husi produtu oioin. Ex:kompania haremill. Otal Koleta determinasaun
konta produtu husi total proporsaun kustu produsaun ne’ebe akuza ba kada métodu
produtu konjunta hodi aloka kustu konjunta métodu valor merkadu métodu presu
ippothetiku (métodu valor merkadu ne’ebe reliavel likidu) métodu unidade fiziku
/kuantidade métodu unidade nian rata-rata ba kustu metodu mediu. Rata-rata unidade
kustu =unidade kustu produsaun unidade T rata-rata alokasaun kustu (3,000) ABC 100
250 50 Rp. 7,5750,-1.875,- 375 total 400 3.000-.
Metodu sukat mediu ho todan ba produtu (valor baziku) produsau volume /media
prposesamentu servisu montante presija material kosume produtu tetu valor total
alokasaun B,hamutuk ( 3.000,-) harga pokok / unidade ABC 100 250 50 231 200 750
20% 75% 5% 600,-2.250,-150,-6,9,-3,total 400 1.000 100% 3.000. Metodu unidade
fiziku /kuantidade tipu produtu ne,ebe fahe ba kustu (1,00 m) unidade 200 unidade 300
unidade 500 20% 30% 50% 20 m 30 m 50 m 1000 unidades 100% 100m. Metodu presu
merkadu (valor merkadu) presu merkadu refleta montante kustu ne’ebe simu husi kada
tipu produtu prinsipal.Ex: produs produtu prinsipal 3, hanesan A,b, no c ho kustu total
3.000,-alokasaun kustu konjunta=kustu fa’an valor fa’an folin/produtu merkadu T fa’an
folin ba kada unidade produsaun presu alokasaun kustu hamutuk ho unidade ABC 100
250 50 10,-8,20,-1000,2000,-25 750,-7.5,6,15,-total 400 4,000,-3.000.kadu
Metodu presu merkadu ipotetiku (metodu valor ne’ebe reliavel likidu) prosesa tamba B+
fa’an (kustu fahe off kustu ipotetiku )fa’an valor molok prposesamentu /fahe off) total
presu merkadu depois produtu ne prosesa tan kustu prosesamentu hafoin bele haketak
husi produtu prinsipal sira seluk (fahe off).

Definisaun kustu konjunta

kustu konjunta signifika hanesan kustu overhead hamutuk ( join overhead cost) ne’ebe
tenke aloka ba departamento oin-oin, tantu iha kompania sira ne,ebe sira nia atividade bazeia
ba orden no sira nia atividade produsaun hala’o ho massa.

Kustu produtu konjunta (joint produk cost) hanesan kustu ne’ebe hetanhusi tempu materia
balsa colab introdus tiha ona to’o identifikasaun produtu oioin bele fahe. Kustu produtu
konjunta ida ne’e kompostu husi kustu material raw,labor costs, no kustu overhead fabrika.

Definisaun dahuluk kona-ba kustu konjuntu ne’ebe temi iha leten hanaran kustu komun, no
entendimentu daruak hanaran kustu hamutuk. Kustu atu hola parte makkustu de’it ba
produsaun dias ka produtu sira seluk ne’ebe keta-ketak ( lalos ba kakuluk) droga no fasilidade
asthma no kustu hamutuk diferensa bo’ot ida katak kustu kombinadu sira bele lori ba produtu
katak-ketak ho baze ka hodi estraga uzu fasilidade nian.

Kustu adisaun la inklui kustu balansu no kustu trabalhador direitu. Iha parte seluk kustu
konjuntu la bele hetan ba produtu oioin neben produs no inklui kustu material raw nian, kustu
direita ba trabalho no fator sira seluk. Iha kompania besi ida ne’ebe produs produtu oioin
hanesan jabir makina ,fatin balu ba masin midar makina dulas trigu, tirabangan no seluk tan,
ne’ebe soe iha tempo hanesan ,mina te’in no kuda-uluk sira ne’e sai at liu. Kustu adisaun mak
kustu indiretu relasiona ho produtu ne’ebe fornese.

Kustu bergabung no kustu konjunta bele halo diferensia ditinjau husi sudutnia fatin.Baze
ne’ebe uza hodi tau iha fatin kustu hamutuk tenke gambar aliran kustu seluk iha prosesu
produtu ou ba produtu .Ou ho liafuan seluk iha alokasi kustu hamutuk sai hanesan kustu
tersebut hetan no tuir aliran, ou identifika ba prosesu ou produtu tertentu (periksa alokasi
kustu overhead fabrika). Iha alokasi nia laran kustu konjuta,baze ne’ebe uza hodi aloka la
menganbarkan aliran konjunta tersebut ba iha produtu.

Kustu konjunta hasai hodi mengolah bahan baku sai hanesan hodi fahe ba produtu oioin
ne’ebe hetan berupa produtu hamutuk (joint products) , produtu sampingan ( by product ) no
produtu sekutu (co-product). Produtu hamutuk hanesan produtu rua ou produtu barak liu
secara serentak ho serangkaian prosesu ho ho prosesu gabung. Valor fa’an ( kuantitas presu
fa’an dala ida) ida-idak produtu hamutuk ne relatif hanesan, to la iha ida iha entre produtu
sira ne’ebe resultadu tuir mai angap hanesan produtu utama ou bele mos produtu sampingan.
Produtu sampingan katak produtu ida ou barak ne’ebe nia valor fa’an relatif ne’ebe ki’ik liu,
ne’ebe halo produsaun hamutuk ho produtu seluk nebe nia valor fa’an ne’ebe bo’ot liu. Pada
umumnya diferensia entre produtu hamutuk ho produtu sampingan hare husi valor fa’an nia
relatif. Kuandu valor fa’an produtu sirane’ebe nia resultadu husi relatif hanesan ou dalaruma
total material bila dibangdikan ho pendapatan hotu ( revenues) konpania,maka produtu sira
tuir mai merupakan produtu hamutuk. Sebaliknya kuandu valor fa’an salahsatu produtu
relatif kikoan bila dibandigkan ho total pendapatan husi kompania. Maka produtu tuir
mai merupakan produtu sampingan ,diferensa produtu hmutuk no produtu sampingan atas
dasar kriteria valor fa’an tuir mai dala ruma produtu produtu ne’ebe iha loron balu halo
hanesan produtu sampingan , di saat seluk hetan hanesan produtu hamutuk, ou sebaliknnya.

Produk sekutu katak produtu rua ou barak nebe produs iha tempo ne’ebe hanesan, maibe
laos husi kegiatan pengolahan ne’ebe hanesan ou la mai husi bahan baku nebe
hanesan. Iha kompania nia laran penggergajian kayu misalnya , iha ne’ebe hanesa, husi
proses penggergajian dapat dihasilkan papan mutu nomor 1, nomor 2 no sebagainya ,
maibe husi batang kayu ne’ebe la hanesan (sebagai bahan bakunya).

 Karakteristika produtu hamutuk, produtu sampingan, no produtu sekutu

Produtu hamutuk no produtu sekutu iha karakteristika hanesan tuir mai ne’e:

a). Produtu hamutuk no produtu sekutu merupakan tujuan primeiru kegiatan produtu.

b). Pressu fa’an produtu hamutuk ou produtu sekutu relatif boot karik kompara ho
produtu sampingan ne’ebe fo resultadu iha tempu ne’ebe hanesan.

c). Tempu hanesan. Iha prosesamentu produtu hamutuk balun, produtor sira la bele evita
elimina produtu hamutuk sira hotu , se karik nia hakarak produs produtu sira iha deit
produtu bosok ida. Iha kompania na’an nian. Alegin ema ne’ebe oho karau, nia sei
hetan na’an kulit no fa’an . Tan ne’e se produtor sira hakarak de’it prosesu na’an ,
sira la bele ajuda maibe tenke uja kulit ( fa’an ai-han iha kulit).

Produtu sampingan hetan bele klasifika tuir produtu ne’ebe fa’an keta-ketak husi
produtu prinsipal sira.
a). Produtu sampingan ne’ebe bele fa’an depois de fahe malu husi produtu utama,
la presija pengolahan tuir mai.

b). Produtu sampingan ne’ebe presija prosesu pengolahan tuir mai depois de fahe
malu husi produtu primeiru.

Exemplo produtu sampingan ne’ebe la presija prosesu pengolahan tuir mai depois
de fahe malu husi produtu primeiru hetan iha prosesu penggilingangbah. Produtu
sampingan berupa menir , katul, dedak, bele fa’an kedan depois dde fahe malu husi
foos.

 Kontabilidade produtu hamutuk


Empreza sira ne’ebe produs produtu hamutuk jeralmente hasoru problema
komersializasaun produtu oioin , tamba produtu ida-idak iha problelma
komersializasaun ne’ebe la hanesan no presu fa’an . babain jestaun hakarak hatene
kontribuisaun produtu hamutuk ida-idak nian ba kompania tomak. Kustu hamutuk
bele aloka ba kada produtu hamutuk ho uza sala satuh metodu haat iha kraik
ne’e:

1. Metodu valor fa’an relatif


2. Metodu fisiku ida deit
3. Metodu rata-rata kustu per satuan
4. Metodu rata-rata tertimbang

Metodu fa’an relatif. Metodu ne’e uja barak ba aloka kustu hamutuk ba produtu
hamutuk. Baze hanoin metodu ne’e katak presu fa’an produtu ruma merupakan
perwujudan kustu sira ne’ebe hasai iha mengolah produtu tuir mai. Karik fa’an
produtu ruma ne’ebe mak boot liu duque produtu sira seluk, asuntu ne’e tamba kustu
ne’ebe hasai ba produtu barak liu karik kompara ho produtu sira seluk. Tamba ne’e
mmetode ne’e , maneira ne’ebe logika ba aloka kustu hamutuk katak hare husi valor
fa’an relatif ida-idak pordutu hamutuk ne’ebe fo resultadu.
Exemplo1

Rp750.000, total no presu fa’an per satuan produtu ne’ebe fo resultadu ba kompania
iha gambar 11.1 berikut ini.

Gambar11.1

Aloka kustu hamutuk ho metodu valor fa’an relatif

Valor Aloka
presu

Fan kustu
pokok

( ) ( )

produtu

()()

Aloka kustu hamutuk bele mos halo hanesan tuir mai ne’e: total kustu hamutuk
(Rp8750.000) fahe ho total valor fa’an (Rp1.000.000) × 100% sei hetan persentajen
kustu husi valor fa’an (75%). Ho ida ne’e kona ba produtu hamutuk, persentajen tuir mai
ho valor fa’an tiap produtu, maka kustu hamutuk hetan hetan aloka hanesan iha
Gambar 11.2 (produtu A= 75% × Rp150.000 = Rp112.500; produtu B= 75% ×
Rp350.000 = Rp262.500; ).

Uza metodu valor fa’an relatif iha aloka ba kustu hamutuk sei fo resultadu persentagen
laba brutu husi resultadu ne’ebe boot hanesan ba produtu oioin hamutuk tuir mai.

Ezemplo: husi data iha Gambar laran 11.1 , ezemplo total produtu ida ne’ebe fa’an
durante periodo kontabilidade total hanesan disajikan iha Gambar laran 11.2.
Gambar; 11.2

Sura persentagen Laba Brutu kada produtu .

Produtu

A B C D
Total

Faan dalaida

10.000 15.000 20.000 8.000 53.000

Hasil husi faan 100.000 262.500 240.000 160.000


762.50

Presu p. Faan 75.00 196.500 240.000 160.000


571.87

Laba brutu 25.000 65.625 60.000 40.000

190.62

Persentagen laba 25% 25% 25% 25%

25%

Brutu husi hasil

Faan Variasi penggunaan metodu valor faan relatif ita hetan kuandu ida ou produtu hira
hamutuk presija kustu pengolahan aumenta depois de haketak.

Exemplo 3

Ex kustu hamutuk durante periodo ida kontabilidade total Rp3.000.0000. presu faan
per kg no Tota lprodutu ne’ebe produs durante periodo kontabilidade iha Gambar 11.3
tuir mai ne’e. Produtu A depois haketak husi produ B presija aumenta kustu
(separable cost ) bo’ot Rp100 per kg. Aloka kustu hamutuk bele halo hanesan iha
Gambar 11.3

Aloka kustu hamutuk ho hasae kustu sira ne’ebe depois de hasai wainhira hafahe
produtu hamutuk.

Kustu

Pengo- Valor

Faan

Hipo

tetis

tahan

Per kg

Harga Setelah

jual Saat

per kg terpisah

(1) (2)

A 400 100 300 10.0000 3.000.000 66,7 2000.000


200

B 250 - 250 6.000 1.500.000 33,3 1.000.000


167

4.500.00

Metodu unidade arkivu. Metodu ida ne’e koko atu determina kustu produtu bases ho
benefisiu ne’ebe determina husi produtu final ida-idak. Iha metodu ida ne’e, kustu
hamutuk ne’e aloka ba produtu sira ho baza ba koefisiente fiziku, liuliu kuantidade
material raw ne’ebe kontein iha kada produtu. Lalaok husi disionariu hatudu ninia
todan,volume, ka densidade sira seluk . Nune , metodu ida ne’e , supoin katak mina
krude rihun 10 ne’e prosesa hela iha prosesu Refinaria. Produsaun ne’ebe resulta
refinasaun hafoin koa lakon barril 200 (hare talin ka lakon iha prosesu ).
Akuntansi produk sampingan

Iha uraian kona-ba produtu konjuntu koalia tiha ona kona ba oinsa aloka kustu
konjuntu fahe ba produtu konjuntu . Iha produtu sampingan titik berat kolia kona ba
oinsa halao pendapatan faan produtu sampingan tersebut . Aloka kustu konjuntu ba
produtu primeiru no produtu sampingan relatif rendah karik kompara ho produtu
primeiru no produtu sampingan. Metodu akuntasi ne’ebe uza ba halao produtu
sampingan hodi hafahe ba golongan rua :

1. Metodu- metodu ne’ebe la koko atu sura presu pokok produtu sampingan ou
persedian , maibe halo pendapatan faan produtu sampingan hanesan pandapatan
ou pengurang kustu produsaun. Metodu ne’e bele dehan Metodu-metodu la iha
presu pokok (non-cost methbods).
2. Metodu ne,ebe koko aloka hanesan kustu konjuntu ba produtu sampingan no
menentukan presu pokok persedian produtu liu husi baze kustu ne’ebe aloka
tersebut. Metodu ida ne’e koinese ho naran metodu presu pokok ( cost
methods).

Metodu-metodu la iha presu pokok

Tuir mai metodu balu halao hasoru pendapatan faan produtu sampingan .

1. Faan nain hetan produtu sampingan halo hanesan pendapatan iha negosiu liur.
2. Fa’an produtu sira ne’e trata hanesan rendimentu adisional husi fa’an produtu
hanesan
3. Rendimentu husi fa’an ho produtu sira ne’e presiza tamba husi prinsipal fa’an
nian.
4. Rendimentu fa’an produtu sampingan halo hanesan pengurang total kustu
produsaun.

Hare husi reseita fa’an nebe la produtivu hanesan opiniaun iha negosiu liur. Iha
metodu ida ne’e , rendimentu ne’ebe hetan husi fa’an ne’e , redus husi faan fila fali ,
ne’ebe rejista iha rendimentu ne’ebe faan husi konta bankaria sira no iha iha fin
periudu kontabilidade ne,e taka ba konta lukru no lakon rendimentu.)
Kapítulu 12

SISTEMA KUSTU ESTIMASAUN

Kona-ba kustu naturál kapítulu sira molok kapítulu ida-ne'e ko'alia tiha ona kona-ba
kolesaun no klasifikasaun kustu sira ne'ebé mak atualmente akontese iha tempu uluk, objetivu
husi ne'ebé mak atu determina kustu ba produtu ne'e. Iha kapítulu 12 no 13, ita ko'alia kona-
ba kolesaun kustu ne'ebé atu sura, objetivu ida-ne'ebé atu kontrola kustu sira. Jestaun dala-
barak presiza dadus kustu, tantu ho natureza no kuantidade, molok produsaun ka molok
aprova kontratu fa'an nian. Kustu ba produtu ne'e tenki kalkula antesedente ba objetivu
determina presu fa'an, ho objetivu atu fornese rekursu finanseiru ne'ebé presiza hodi prodús,
ka ba objetivu hodi kontrola kustu. Iha kapítulu ida-ne'e, sei deskreve mós sistema estimativa
ida kona-ba kustu, hahú ho diskusaun ida kona-ba definisaun kustu Estimadu ida no hafoin
sei deskreve prosedimentu determinasaun no kontabilidade.
Definisaun ba kustu estimativa kustus nian hanesan: forma ida ba kustus ne'ebé
determina uluk molok atu halo produsaun sei hala'o ka hala'o servisus. Sistema estimasaun
kustu nian mak sistema kontabilidade kustu produsaun ne'ebé uza forma PRE - determina
kustus atu kalkula kustu bens ne'ebé produz. Iha aspetu balun estimativa kustus ne'ebé
hanesan ho padraun kustus ne'ebé sei diskuti iha kapítulu 13. Sira na'in rua ne'e iha diferensa
iha métodu determina, halibur, interpreta no uza. Diferensa prinsipál entre lia-bosok rua ne'e
iha métodu ne'ebé uza hodi determina normalidade ka kuantidade fíziku. Iha sistema padraun
kustu nian, norma fíziku ne'e determina bazeia ba investigasaun enjeñaria no estudu ida,
ne'ebé baibain halo molok halo análize detalladu ida kona-ba fatin no oráriu produsaun. Karik
montante fíziku atuál ne'ebé uza liu fali norma espesífika, entaun ida-ne'e konsidera fo'er no
akuza ba períodu ne'ebé la uza.
Iha sistema estimasaun kustu, baze uza hodi determina normalidade fíziku ne'e
limitadu ba esperiénsia produsaun tempu uluk. Kuandu iha dezaviu hosi faktu nia norma,
presiza halo investigasaun liu tan atu determina kauza ne'e, karik ne'e tanba de'it lixu, rai-
osan ka tanba sala ida iha estimasaun norma fíziku ne'ebé mak antes ne'e halo.
Objetivu hosi utilizasaun sistema estimativa kona-ba kustu uza sistema estimativa kustu mak:
1. Atu ponte ba sistema kustu padraun ida.
2. Atu evita kustu ne'ebé boot hodi uza sistema standie nian.
3. Atu kontrola kustu no analiza atividade sira.
4. Atu reduz kustus kontabilidade.

Ba ponte tuir sistema kustu. Kontabilidade kustu iha objetivu atu determinasaun produtu
nia kustu, kontrolu kustu, no análize kustu ba foti desizaun. Kontabilidade kustu ne'ebé
deskreve iha kapítulu sira uluk foka liu ba diskusaun kona-ba kustu produtu, ne'ebé limitadu
de'it atu halibur no klasifika kustu sira ne'ebé mak akontese iha pasadu (kustu historis ka
bistorical cost).
Karik jestaun hakarak sistema kontrolu kustu ida iha nia kompañia, nia labele koleta no
kategoriza kustu istóriku jestaun nian tenke determina norma ida atu sukat dezempeñu husi
nia asaun sira. Iha duni poupansa ka bomba iha implementasaun nia produsaun.
Dala barak sistema kustu estimativa uza molok bele hetan kustu padraun. Utilizasaun
sistema kustu Estimadu nu'udar ponte ida ba sistema okupadu iha vantajen hirak tuirmai ne'e:
a. Fó formasaun ba funsionáriu sira hodi uza sistema padraun kustu nian tanba
similaridade entre sistema rua ne'e.
b. Fó tempu ba serbisu-nain sira neineik-neineik tuir sistema foun ne'e, atu la'o ba oin
iha relasaun di'ak ho serbisu-nain sira.

Dalaruma uza sistema estimativa kustu rasik sei enkoraja utilizasaun sistema padraun kustu.
Atu evita kustu ne'ebé boot hodi uza sistema kustu ekonómika bainhira kompara ho
sistema kustu padraun ida. Iha kompañia ki'ik sira, la iha padraun. Iha kompañia balun,
utilizasaun sistema hadi’ak kustu hodi determina padraun kustu todan no iha jestaun Jerál la
presiza sistema kontrolu kustu ne’ebé kompletu. Iha kompañia ne'e dala barak mudansa iha
produtu ka produsaun, tempu no kustu ne'ebé presiza ba padraun kustu boot tebes, tanba ne'e
utilizasaun sistema padraun kustu laos Ekonomiku.
Ba kontrolu kustu no análize atividade. Kompañia barak uza sistema estimativa kustu
hanesan instrumentu kontrolu kustu no hanesan baze ida ba analiza sira-nia atividade. Maske
kustu estimadu laos kustu ida-ne'ebé tenke determina, maibé komparasaun entre kustu atuál
no kustu estimadu bele fornese indikasaun ida kona-ba lixu atu bele uza hanesan baze ida ba
hadiak atividade.
Atu reduz kustus kontabilidade. Osan ne'ebé rai iha kustu konta nian hodi uza sistema
estimativa kustu nian ne'e, liu-liu bainhira kompañia prodús produtu oin-oin ka karik produtu
(família produtu nian) ne'e prosesa hela husi departamentu barak ka sentru kustu nian. Kustu
kontabilidade bele redús tanba la presiza kartaun inventáriu ba materiál prima, materiál
auxiliar sira, produtu sira iha prosesu laran, no produtu sira ne'ebé hotu ona atu dokumenta
movimentu inventáriu sira uza métodu inventáriu(perpetual inventory method). Maske
nune'e, se kompañia hakarak uza métodu inventarius kona-ba mutasaun, produtu hotu-hotu
iha prosesu no kartaun inventáriu nian ne'ebé hotu mak uza de'it atu rejista kuantidade fíziku.
Determinasaun ba kustu estimasaun
Kustu estimasaun hirak ne'e baibain fahe ba elementu tolu: kustu materiál raw, kustu
ba traballu, no fatór ba kustu ulun. Kustu Estimadu bele determina bazeia ba dadus pasadu
nian, husi kalkulasaun, husi formula kímika ka Matemátika, ka simplesmente husi estimativa.
Kustu Estimadu ne'e determina ba tipu produtu ida-idak ne'ebé produz, iha inísiu períodu
produsaun ka iha inísiu tinan fiskál.
Atu determina kustu Estimadu ba materiál prima ne'ebé uza hodi prodús produtu
balun, presiza halo estimasaun ba kuantidade materiál raw ida-idak ne'ebé presiza no kada
presu estimativa. Kuantidade materiál raw ne'ebé atu konsume iha kada Unidade produtu
bazeia ba espesifikasaun téknika, experimentasaun, ka dadus pasadu. Estimasaun presu
materias primas ne'ebé bele bazeia ba presu kontratus kompras tuir tempu balun. Ka karik
materiál raw tenki sosa husi tempu ba tempu, no presu depende ba Estadu presu merkadu,
estimativa presu bele bazeia ba lista presu publika.
Atu determina kustu ba traballu Estimadu, presiza hatene uluk tipu atividade hotu-
hotu hodi prosesa produtu ne'e, tanba oras servisu nian hetan influénsia hosi abilidade
funsionáriu ida-idak nian no tipu servisu. Atu determina númeru estimativa oras traballu nian
ne'ebé sei konsume atu produz kada Unidade produtu nian, tempu ba produsaun, bandas
materiál, reparasaun mákina no buat seluk tan ne'ebé presiza oras traballu nian mós tenke
konsidera. Estimasaun kustus labores nian determinasaun ba kustus estimativa hanesan
produtu hosi estimasaun oras oras nian servisu hodi produz kada Unidade produtu ho taxa
kustu traballu.
Estimadu kustu overhead fábrika ne'ebé atribui ba produtu bazeia ba taxa determina
antes. Atu determina taxa fábrika nian kona-ba kustu ulun nian, nesesáriu atu haketak kustu
fábrika nian sira ba elementu kustu fixu no variavel sira. Fatór variavel kona-ba kustu ulun
kalkula liu husi hateke ba relasaun entre kustu no produsaun hirak ne'e, asumi katak iha
relasaun konstante entre montante produsaun no kustu sira ne'ebé mak mosu. Estimativa ida-
idak kona-ba kustu ulun nian mak hanesan elementu ida-idak husi fatór relevante ba leten.
Iha Jerál, fasil liu atu halo estimativa kona-ba kustu fixu. Pur ezemplu, kustu ba depresiasaun
mákina ne'e kalkula tanba númeru mákina ne'ebé daudaun ne'e nia na'in mak haree ba planu
investimentu no planu atu hapara uza mákina ne'ebé mak sei akontese iha futuru. Estimativa
hosi montante seguru / asuransi depende ba posibilidade mudansa polítika seguru ne'ebé hein
atu akontese iha períodu utilizasaun kustu Estimadu. Hein katak supervizor sira-nian saláriu
sei selu ba supervizor. Nune'e, fábrika fiksu Estimadu kona-ba kustu ulun nian nu'udar soma
hosi elementu ida-idak hosi kustu fábrika ne'e nian.
Produsaun kontabilidade iha estimasaun sistema kustu
Ko'alia ém Jerál, fluksu kustu iha sistema estimasaun kustu bele reprezenta iha figura
Iha sistema estimativa kona-ba kustu nian, servisu iha prosesu nian ne'e debate ona ho
kustu produsaun no kréditu atuál ba produtu husi númeru produtu ne'ebé ramata tiha
ona no servisu ne'ebé la'o hela ho kustu Estimadu kada Unidade. Tanba kustu ba
produtu sira ne'ebé remata ona ne'ebé tama iha armazén ne'e valoriza folin ne'ebé
deside ona, bainhira fa'an sasán sira-ne'e, kustu ba fa'an ne'e produtu hosi númeru
produtu fa'an nian no kustu Estimadu kada Unidade. Diferensa entre kustu Estimadu
no kustu atuál kalkula liu husi prosesu nia balansu, no transfere ba diferente kartu
banku(rekening).
Prosesu hakerek kustu materia prima
Karik métodu mutasaun inventáriu ne'e uza, sosa materiál prima hakerek ho jurnal
Inventáriu materiál prima XX
Konta atu selu XX
Nian baziku evidénsia reklama ba sesan, hakerek uza materál prima halo dokumentasaun iha
kaixa inventáriu. Jurnal materiál prima hanesan tuir mai:
Sasan iha prosesu kustu matriál prima XX
Inventáriu materiál prima XX
Iha kaixa sesan sei prosesu debitu aktual kustu materiál prima
Karik métodu inventáriu fízika ne'e uza, kompra materiál sira raw nian rejistra iha jornál
hanesan tuirmai ne'e:
Kompras XX
Kontratu debitu XX
konta ne'ebé bele uza materiál prima la rejistra iha inventáriu. Iha períodu ida-ne'e nia rohan,
sei hala'o kontajen fíziku ida husi inventáriu ne'ebé sei hala'o hela iha armazén.
Kustu materiál prima sira-ne'e mak kalkula hanesan tuir mai ne'e:
Presu principal stok material prima ba antes periodu
Kompras RpXX

konta(rekening) atu selu XX +

Kustu materiál prima disponivel ba produsaun RpXX


Kustu inventarius materiál prima inventa iha períodu ikus XX –
Kustu materiál prima durante períodu RpXX
Iha métodu inventáriu fízika nian, jornál tama atu rejista kustu materiál prima ba períodu ida
mak:
a. Sesan iha prosesa kustu materiál prima XX

Inventoriu materiál prima XX

b. Sesan iha prosesa kustu materiál prima XX

Kompras XX

c. Inventoriu materiál prima XX

Sesan iha prosesa kustu materiál prima XX

Prosedimentu atu rejista kustus traballu kustus laborais


kustus seluktan ba empregadus sira(ne'ebé inklui salarius, kustus bem-estar empregadus no
kustu seluk-tan ba empregadus) ne'ebé akontese iha períodu ida-ne'e jornalista hanesan
tuirmai ne'e:
kustus traballu XX
kustu Administrasaun no kustus jerais XX
kustu komersializasaun XX
salarius no Vensimentus XX
Prosedimentu atu rejista kustus overhead fabrika
Iha sistema estimasaun ida, fabrika ba kustu ulun rejistra uza m’etodu ida tuir mai.
Metodu 1
Servisu iha prosesu konta ne'e sei debate hamutuk ho fatór atuál kona-ba kustu overhead
ne’ebe inklui durante períodu espesifiku. Jornalista ne’ebe grava fábrika atuál kona-ba kustu
sira ne’ebe inklui mak hanesan tuir mai ne’e:

Kustu overhead fábrika reál XX


Rezerva parte inventa XX

Akumulasaun depresiasaun ativu fixu XX

Kash XX

Iha períodu ikus ne’e, fábrika sei aumenta kustu sira ne’ebé sei hetan akuzasaun ba produtu
sira ho tuirmai ne’e:
Sesan iha prosesa kustu overhead fábrika XX
Kustu overhead fábrika reál XX

Metodu 2
Servisu iha prosesu konta ne’e sei debate kona-ba fabrikasaun iha taxa ne’ebe bele sura.
Jornalista ne’ebé grava fábrika atuál ne’ebé kontrola kustu sira mak hanesan tuirmai ne’e:
Kustu overhead fábrika reál XX
Rezerva parte inventa XX

Akumulasaun depresiasaun ativu fixu XX

Kash XX

Tan ne’e, jornál atu grava knaar fábrika nian atu halo kustu ba produtu sira ho baze ba
previzaun taxa nian mak hanesan tuirmai ne’e:
Sesan iha prosesa kustu overhead fábrika XX
Kustu overhead fábrika todan(dibebankan) XX

Iha períodu ikus, fábrika ne’ebé hetan atribuisaun kustu ba produtu ho baze tarifa di’ak malu
ho fábrika real ne’ebé akontense ho modelu taka fábrika ne’e nia konta despeza ne’ebé
hetan akuzasaun ba fábrika ne’e. Jornál taka mak hanesan tuirmai ne’e:
Kustu overhead fábrika todan(dibebankan) XX
Kustu overhead fábrika real XX

Prosedimentu ba rejistu kustu ba produtu no produtu sira ne’ebé remata ona sei iha prosesu
iha períodu nia rohan.
Kustu produtu ne’ebé hotu ona kalkula ho kuantidade produtu ne’ebé mak hotu ona ne’ebé
mak prodús durante períodu ida tuir estimativa kustu kada unidade produtu nian. Kustu bens
ne’ebé sei iha hela prosesu nia laran iha períodu ne’e nia rohan kalkula no aumenta unidade
ekivalente ho estimasaun kustu kada unidade produtu nian. Jornalista ne’ebé sei iha hela
prosesu iha períodu nia rohan mak hanesan tuirmai:
Fornese produtu prontu XX
Fornese produtu iha prosesa XX
Sesan iha prosesa kustu materiál prima XX
Sesan iha prosesa kustu trabalhador XX
Sesan iha prosesa kustu overhead fábrika XX
Prosedimentu atu rejista kustu produtu fa’an nian.
Kustu produtu ne'ebé fa'an ne'e kalkula ho númeru produtu ne'ebé fa'an tuir kustu estimativa
kada Unidade produtu nian. Jornál atu grava kustu ba produtu ne'ebé fa'an mak hanesan tuir
mai ne'e:
Presu fa’an sesan XX
Fornese produtu prontu XX
Prosedimentu atu rejista diferensa entre kustu estimativa no kustu atuál
Determinasaun ba diferensa entre kustu estimativa no kustu atuál depende ba métodu rejistu
ba kustu idanee. Karik fábrika ba kustu ulun rejistra uza métodu 1, diferensa entre kustu
estimativa no kustu atuál kalkula ho prosesu nia balansu. Diferensa transfere ba diferensa
konta ho jornál tuirmai ne'e:
Diferensa XX
Sesan iha prosesa kustu materiál prima XX
Sesan iha prosesa kustu trabalhador XX
Sesan iha prosesa kustu overhead fábrika XX

Se rejistu kona-ba fábrika ulun uza kustu uza métodu 2, entaun diferensa entre kustu
Estimadu no kustu atuál kalkula hosi: (á) kalkula balansu Servisu iha konta prosesu no (B)
kalkula fabrikasaun atuál iha konta balansiu. Diferensa ne'e transfere ba diferensa konta ho
viajen rua tuirmai ne'e
a Diferensa XX

Sesan iha prosesa kustu materiál prima XX

Sesan iha prosesa kustu trabalhador XX

Sesan iha prosesa kustu overhead fábrika XX

b Difensa XX

Kustu overhead fábrika atuál XX

Husi deskrisaun iha leten, prosedimentu atu rejista kustu iha sistema estimasaun kustu bele
ilustra iha figura 12.2. Iha figura, uza métodu 2 hodi grava fábrika tesi ulun.
Atu fornese deskrisaun detallada ida kona-ba sistema estimativa kustu, fó ezemplu rua
tuirmai ne'e. Ezemplu dahuluk aprezenta observasaun Jerál ida kona-ba sistema estimativa
kustu nian ne'ebé empreza ida uza ne'ebé ninia produtu sira prosesa hela iha Departamentu
produsaun ida de'it. Ezemplu daruak aprezenta observasaun Jerál ida kona-ba sistema
estimativa kustu ne'ebé kompañia ida uza ne'ebé nia produtu sira prosesa liu husi
Departamentu produsaun ida.
Ezemplu 1
PT eliona produz tipu produtu ida liuhosi faze prosesamentu ida. Kompañia ne'e uza sistema
estimasaun kustu kada kilo produtu mak hanesan tuir mai ne'e:
Kustu materiál prima 2 kg Rp 9 Rp 18
Kustu trabalhador Oras 1 Rp 27 Rp 27
Kustu overhead fábrika Oras 1 Rp 37 Rp 37
Kustu kalkula pur kilograma produtu Rp 82
Dadus kona-ba atividade kompañia nian iha Novembru 20x7 hanesan tuir mai ne'e:
1. inventáriu iha inísiu Novembru 20x7
a Inventáriu matéria prima ne'e nia kustu. Ema nain 20.000
b Totál inventáriu produtu sira iha prosesu ne'e hamutuk 3.000 Kg ho nivel
konkluzaun tuirmai ne'e: 100% kustu materiál prima; kustu konversaun 2 / 3.
Kustu estimadu hosi inventáriu produtu nian iha prosesa kalkulasaun hanesan
tuirmai ne'e:

Kustu materiál prima 100% x 3.000 x Rp 18 Rp 54.000


Kustu trabalhador 2/3 x 3.000 x Rp 27 54.000
Kustu overhead fábrika 2/3 x 3.000 x Rp 37 74.000
Total Rp 182.000
c Inventariu produtu ne’ebé mak prontu ona total 500 Kg.

2. Atividade sira durante fulan novembro 20x7


a Sosa materiál prima ho montante Rp. 660.000.
b Total oras trabalhadores reál 34.500 oras ho kusta dé Trabalho ho montante
925.000.
c Kustu overhead fábrika todan akuzasaun ba produtu ho baze ba taxa oras servisu
diretu Rp37 Kustu overhead fábrika reál ne'ebé akontase iha Novembru hamutuk
Rp1.261.000
d Produtu sira ne'ebé mak remata tiha ona transfere ba armazén sira
durante Novembru hamutuk 35.500Kg.
e Produtu ida-ne'ebé mak fa'an hotu ona ho folin Rp110 kada Kg

3. Inventáriu iha fulan ikus Novembru 20x7


a Presu fa’an kustu materiál prima inventáriu sira ne'ebé maka determina
husi métodu tama dahuluk sai uluk(FIFO) mak Rp40.000.
b Totál inventáriu ba produtu sira iha prosesu ne'e hamutuk 2.500 Kg ho nivel
konkluzaun tuirmai ne'e: kustu materiál prima 100%; impostu konversaun 20%.
c Inventáriu produtu hotu-hotu hamutuk 1.000 Kg.

Bazeia ba dadus sira iha leten ne'e, jornada rejistu ne'ebé halo iha sistema estimasaun ba
kustu mak hanesan tuir mai ne'e:
1. Jurnal ne'ebé materiál prima sosa:

Kompras Rp 660.000
Konta atu selu Rp 660.000

2. Jurnal ida-ne'ebé hakerek kona-ba kustu materiál prima nian tuir loloos uza:

Sesan iha prosesa – kustu materiál prima Rp640.000


Inventoriu materiál prima 40.000
Inventoriu materiál prima Rp 20.000
kompras 660.000
kálkulu kustu materiál prima atuál mak hanesan tuirmai ne'e:
Kustu inventarius materias primas iha inísiu fulan Rp 20.000
Kompras 660.00 +
Rp 680.000
Kustu inventarius materiál prima nian iha fulan ikus 40.000 -
Kustu ba materias primas durante fulan Novembru Rp 640.000
3. Jornalista rejistu kustus trabalhadores atuál:

Sesan iha prosesa – kustu trabalhador Rp 925.000


Salariu no vensimentus Rp 925.000

4. Jornalista rejistu overhead fábrika todan(dibebankan) kona-ba kustu ba produtu.

Sesan iha prosesa – kustu overhead fábrika Rp 1.276.500


Kustu overhead fábrika todan Rp 1.276.500

5. Jornál ne'ebé grava fábrika ne'e nia kustu ne'ebé mak suporta durante
fulan Novembru.

Kustu overhead fábrika Atuál Rp 1.261.000


Fatór kustu konta oi-oin kréditu p 1.261.000
6. Atu taka konta Jornal ikus kustu overhead fábrika ida-ne'e hetan akuzasaun ba konta
kustu overhead fábrika atuál

Kustu overhead fábrika todan Rp 1.276.500


Kustu overhead fábrika atuál Rp 1.276.500
7. Jornál rejistu presu kustu ba produtu sira ne'ebé remata ona transfere ba armazén.

Sesan iha prosesa – kustu materiál prima Rp 2.911.000


Sesan iha prosesa – kustu trabalhador Rp 639.000
Sesan iha prosesa – kustu overhead fábrika 958.500
1.313.500

kustu produtu sira ne'ebé hotu ka remata tiha ona determina ona ho kuantidade ne’ebé
kompleta ona tuir kustu estimadu kada unidade ida nian. Kálkulu kona-ba kustu produtu
ne’ebé remata tiha ona mak hanesan tuir mai ne'e:
Kustu materiál prima: 35.500 x Rp18 Rp 639.000
Kustu trabalhador: 35.500 x Rp27 958.500
Kustu overhead fábrika: 35.500 x Rp37 1.313.500
Presu estimasaun produtu prontu 2.911.000

8. Jornál rejistu presu kustu inventariu produtu iha prosesa iha fin de Novembru 20x7.

Inventoriu produtu iha prosesa Rp 77.000


Sesan iha prosesa – kustu materiál prima Rp 45.000
Sesan iha prosesa – kustu trabalhador 13.500
Sesan iha prosesa – kustu overhead fábrika 18.500

kustu husi sesan iha prosesu inventáriu iha fulan ikus determinadu liu husi unidade inventáriu
ne’ebé ekivalente iha prosesu finál iha fulan ida-ne’e nia rohan to estimasaun kustu kada
unidade ida. Kálkulu kona-ba kustu inventárius kona-ba beins iha prosesu iha fulan ikus nian
mak hanesan tuir mai ne'e:
Kustu materiál prima: 100% x 2.500 x Rp18 Rp 45.000
Kustu trabalhador: 20% x 2.500 x Rp27 13.500
Kustu overhead fábrika: 20% x 2.500 x Rp37 18.500
Presu estimasaun inventoriu produtu iha prosesu fulan ikus Rp 77.000

9. Jornál rejistu presu kustu sasán ne'ebé fa'an iha fulan Novembru 20x7.

Presu fa’an Rp 2.870.000


Inventoriu produtu prontu Rp 2.870.000
kálkulu kona-ba kustu produtu sira ne'ebé fa'an mak hanesan tuirmai ne'e:
Inventáriu produtu iha fulan ikus 500 kg
Produtu hotu iha fulan Novembru 35.500
Inventáriu produtu prontu iha fulan ikus 36.000 kg
Total produtu ne’ebé fa’an iha fulan 1.000 –
novembru
35.000 kg
Kustu estimasaun kada kg produtu
Rp 82 x
Presu fa'an nian
Rp 2.870.000

10. Jornál rejistu rezultadu fa’an ba fulan Novembru 20x7.

Simu konta (35.000 kg x Rp110) Rp 3.850.500


Resultado fa’an Rp 3.850.500

11. Jornál atu rejista diferensa entre kustu estimasaun no kustu atuál ne’ebé
iha konta(rekening) sesan iha prosesu.Diferensa

Diferensa Rp 35.000
Sesan iha prosesa – kustu materiál prima Rp 10.000
Sesan iha prosesa – kustu trabalhador 7.000
Sesan iha prosesa – kustu overhead fábrika 18.500

Diferensa ne’ebé iha konta(rekening) sesan iha konta prosesu ho modelu buka saldo konta(rekening)
sesan iha prosesu (hare figura 12.3).
12. Jornál rejistu diferensa entre kustu overhead fábrika atuál ho todan(dibebankan) ne'ebé
hetan akuzasaun bazeia ba tarifa.

Kustu overhead fábrika atuál Rp 15.500


Diferensa Rp 15.500

Tanba konta(rekening) sesan iha prosesu debitu ho kustu overhead fábrika ne'ebé akuza
ho taxa ne'ebé preveterminadu, diferensa entre kustu overhead fábrika ne'ebé akuza no
realidade incurred mak iha konta rua: Sesan iha prosesu (Rp35.000) no kustu overhead
fábrika atuál (Rp 15.500).
Relasiona ho kustu overhead fábrika nian, diferensa entre kustu estimativa no kustu
atuál bele fahe ba tipu rua: (a) diferensa sira tanba diferensa iha oras traballu nian; (b)
diferensa sira tanba diferensa iha taxa kustu overhead fábrika. Diferensa tanba diferensa iha
oras servisu inklui iha servisu iha konta prosesu kustu overhead fábrika. Konta(rekening) ida-
ne'e debate hela ho produtu oras oras servisu nian fábrika ne'e nia ulun, no besik kréditu ne'e
rejistra númeru oras traballador nian ne'ebé estimasaun ona atu prodús tempu produsaun nian
ba produtu, kustu overhead fábrika ne'e depende ba kustu kada unidade produtu nian.
Diferensa tanba diferensa iha taxa kustu overhead fábrika inklui iha Konta(rekening)
kustu overhead fábrika reál. Konta(rekening) ne'e debate ho kustu overhead fábrika atuál (oras
servisu trabalhador atuál x taxa kustu overhead fábrika ne'ebé hakotu). Kálkulu kona-ba
diferensa bazeia ba dadus iha leten ne'e aprezenta iha figura 12.3
Figura 12.3
kálkulu kona-ba diferensa entre kustu overhead fábrika atuál no kustu overhead fábrika tuir
estimatisaun
Debitu Konta(rekening) sesan iha prosesu – kustu overhead fábrika
Oras trabalhador atuál X Selu pursentu kustu overhead fábrika pur oras
34.500 oras X Rp 37 = Rp
1.276.500
Kreditu Konta(rekening) sesan iha prosesu – kustu overhead fábrika
Selu pursentu oras servisu trabalhador X Selu kustu overhead fábrika kada produtu
Atu produz produtu
34.500 X Rp 37 =
1.258.000
Diferensa efisiensia kustu overhead
Rp 18.500
fábrika
Total estimasaun oras servisu atu produz produtu iha novembro 20x7 kalkula hanesan tuir-
mai:
Totál produtu hamutuk 35.500 Kg nebe remata ona transfere ba armajen ne'e,
kompostu husi produtu 3.000 Kg nebe sei iha hela prosesu hahú fulan ida-ne'e no produtu
hamutuk 32.500 Kg nebe sei mai husi produsaun iha loron 20 fulan Novembru. Tanba bazeia
ba estimativa kada produtu nian 1 Kg eziji oras serbisu nian, kálkulu kona-ba númeru oras
serbisu nian ne'ebé estima ona atu produz produtu ne'e iha Novembru mak hanesan tuir mai
ne'e:
Oras servisu nian ne'ebé uza hodi kompleta
produtu iha inísiu fulan ida-ne'e sei iha
prosesu: (1-2 / 3) X 3000 Kg X oras 1. 1.000 oras

Oras servisu nian nebe uza atu completa


produtu sira nebe remata ona hahú husi
32.500
produsaun Novembro nian: 32.500 X oras 1.
Oras servisu nian nebe uza atu prosesa
produtu sira nebe sei iha prosesu nia laran iha
fulan Novembru nia rohan: 20% X 2.500 Kg 500
X oras 1.
Total oras servisu 34.000 oras
Se livru sira-ne'e hakerek iha livru sira ne'ebé konta iha leten, istória sira-ne'e sei
haree iha figura 12.4.
Prosedimentu kontabilidade iha sistema kustu estimatimasaun karik produtu ne'e
prosesa liu husi departamentu produsaun ida.
Se prosesu produsaun liu husi Departamentu produsaun ida, presiza uza konta(rekening)
transferénsia ida atu rejista kustu estimatisaun ba produtu ne'ebé remata ona husi
Departamentu Primeiru ka Departamentu seluk molok Departamentu produsaun ikus liu. Pur
ezemplu, sei prosesa produtu balun liu husi Departamentu A no remata nia produtu no prontu
atu fa'an depois dé prosesu iha Departamentu B. Produtu sira ne'ebé remata ne'e prosesu
fizikamente husi Departamentu A no transfere ba Departamentu B no transfere ba
Departamentu B no kustu Estimasaun ba produtu hotu-hotu tenke rejistu uluk iha konta
intermediariu ne'ebé hanaran "transferénsia Departamentu A." Konta ida-ne'e konsidera
hanesan konta inventáriu temporáriu ida no kustu Estimadu sei iha nia laran to'o produtu ne'e
hotu ona prosesu iha Departamentu B.
Karik produtu ne'e prosesu liu husi Departamentu produsaun ida, prosedimentu kontabilidade
iha sistema kustu Estimasaun jeralmente bele esplika hanesan tuir mai ne'e:
a Ba kada departamentu produsaun tenki determina kustu estimatimasaun kada
unidade produtu nian.
b Ba kada Departamentu produsaun sei estabelese servisu ida iha konta prosesu. Ita
bele fiar katak istória ne'e sei sai aat liutan tuir elementus ne'ebé iha folin.
c Konta(rekening) sesan iha prosesu konta ba Departamentu produsaun ida-idak maka
debate hela ho kustu produsaun atuál durante tempu balun no kréditu ho kustu
estimativa ba produtu ne'ebé ramata ona no kustu estimativa ba produtu iha prosesu
nia rohan iha períodu ne'e nia rohan (Unidade ekivalénsia X estimasaun kustu per
Unit produtu).
d Saldo iha konta(rekening) prosesu nian saldu ba kada Departamentu produsaun mak
diferensa entre kustu atuál no kustu Estimasaun. Montante diferensa ida-ne'e transfere
ba konsiderasaun diferensa.

Fluksu kustu produsaun iha sistema estimasaun kustu se produtu ne'e prosesa liu husi
Departamentu produsaun ida mak aprezenta iha figura 12.5.
Ezemplu 2
PT eliona Sari produz tipu produtu ida liuhosi Departamentu produsaun rua:
Departamentu A no B. estimasaun kustu kada kilograma produtu ne'ebé aprezenta iha figura
12.6.
Figura 12.6
Kustu estimasaun kada unidade produtu
Elementu Dep. A Dep. B Total elementu
Presu fa’an Kustu produsaun
Kustu materiál prima 5 kg @ Rp60 Rp 300.00 - Rp 300.00
Kustu trabalhador
94.00 - -
3,5 oras @ Rp27
- Rp 150.00 244.50
3,0 oras @ Rp 50
Kustu overhead fábrika
280.00 - -
3,5 oras @ Rp 80
- 75.00 355.00
50% husi kustu trabalhador
Total kustu estimasaun kada unidade produtu Rp 674.50 Rp 225.00 Rp 899,50

Data kustu durante ba trimestre dahuluk 20x7 hanesan tuir mai ne'e:
a Kustu atuál ba servisu Departamentu A mak Rp287.330 ho oras servisu
trabalhador nian 31.415 oras, kuandu kustu servisu trabalhador atuál ba
Departamentu B mak Rp.455.000.
b Kustu overhead Fábrika ba kustu ulun hetan atribuisaun ba produtu iha taxa hirak tuir
mai ne'e:
Departamentu A: Rp27 kada oras servisu.
Departamentu B: 50% kustu servisu trabalho.
Kustu overhead fábrika atuál kona-ba suporta iha trimestre Primeiru mak Rp845.00
(Departamentu A) no Rp22.000 (Departamentu B).
c Rekolla kustu materiál prima uza métodu inventarius. Kustu atuál materiál prima nian
mak Rp925.000.
d Total produtu sira ne'ebé fa'an hamutuk 2.700 Kg ho folin Rp1.000 kada Kg.

Dadus produsaun ba trimestre dahuluk hosi 20x7 aprezenta iha figura 12.7.
Figura 12.7
Data produsaun
DATA PRODUSAUN Departamentu A Departamentu B
a Produtu iha prosesu inventáriu iha inísiu
períodu, ho taxa kompletu: kustu materiál
prima 100%, kustu konversaun 60%, rua ne'e
ba Departamentu A no B. 100 kg 200 kg

b Total produtu ne'ebé tama iha prosesu 3.100 -


c Total produtu ne'ebé simu husi Departamentu
A - 3.000

d Produtu ne'ebé remata tiha ona ne'e transfere 3.00 -


ba Departamentu B

e Produtu remata ne’ebé transfere ba armazén - 3.100


f Inventariu produtu iha prosesa ikus periodu, no
nível solusaun kompletu: kustu materiál prima
100%, kustu konversaun 40%, ba
Departamentu A no Departamentu B 200 100

Bazeia ba dadus iha leten, viajen ne'ebé presiza halo hodi rejista atividade PT elari nian
durante trimestre dahuluk 20x7 mak hanesan tuir mai ne'e:
1. Jornál registu kustu materiál prima ne'ebé uza:
Rp 925.000
Sesan iha prosesu – BBB*Dep.A
Rp 925.000
Inventoriu material prima
2. Jornál registu kustu trabalhador iha Departamentu A:

Sesan iha prosesu – BTK*Dep.A Rp 287.330

Salariu Rp 287.330

3. Jornál registu avaliasaun kustu overhead fábrika ba produtu sira


iha Departamentu A, ne'ebé bazeia ba taxa ne'ebé atu sura:
Rp848.205**
Sesan iha prosesu – BOP*Dep.A
Rp848.205
Kustu material prima todan

4. Jornál registu presu kustu estimasaun produtu hotu-hotu nian


transfere husi Departamentu A ba Departamentu B
Rp 2.023.500
Transferénsia Departamentu A
Rp 900.000
Sesan iha prosesu – kustu
283.500
Sesan iha prosesu – kustu
840.000
Sesan iha prosesu – kustu

Kálkulu presu kustu estimativa produtu ramata tiha ona ne'ebé transfere husi Departamentu A
ba Departamentu B mak hanesan tuir mai ne'e:
Kustu materiál prima 3.000xRp 300.00 Rp 900.000
Kustu trabalhador 3.000x94.50 283.500
Kustu overhead fábrika 3.000x280.00 840.000
Total Rp 2.023.500

5. Jórnal registu kustu traballu iha Departamentu B


Sesan iha prosesu – BTK*Dep.B Rp 455.000
Salariu Rp 455.000

6. Jórnal registu kustu overhead fábrika ne'ebé hetan akuzasaun ba


produtu Departamentu B ho baze ba taxa ida-ne'ebé bele sura.

Sesan iha prosesu – BTK*Dep.B Rp 227.500**


Kustu overhead fábrika todan Rp 227.500

7. Jornál rejistu kustu ba produtu sira ne'ebé remata ona transfere husi Departamentu B
ba armazén.

Inventoriu produtu prontu Rp 2.788.450


Transferensia departamentu A Rp 2.090.950
Sesan iha prosesu – BTK*Dep.B 465.000
Sesan iha prosesu – BOP*Dep.B 232.500

Kalkula presu estimasaun produtu ramata tiha ona ne'ebé transfere husi Departamentu B ba
armajen mak hanesan tuir mai ne'e:
Presu kustu estimasaun ne’ebé mai husi Departamentu A
(kréditu iha Departamentu konta transferénsia A) 3.100 Kg X
Rp.674.50 Rp 2.090.950

Kustu ne’ebé aumenta ba iha departamentu B


Kustu trabalhador 465.000

Kustu overhead fábrika 232.500


Total Rp 2.788.450

8. Jornál registu presu estimasaun produtu ne’ebé fa'an.

Presu fa’an Rp 2.428.650**


Inventoriu produtu prontu Rp 2.428.650

9. Jornál registu kona-ba kustu estimasaun inventarius produtus ne'ebé sei iha prosesu
nia laran iha finál períodu iha Departamentu A no B.

Inventoriu produtu iha prosesu – Dep A Rp 89.960


Sesan iha prosesu – BBB Dep A Rp 60.000
Sesan iha prosesu – BTK Dep A 7.560
Sesan iha prosesu – BOP Dep A 33.400
Inventoriu produtu iha prosesu – Dep B Rp 76.450
Transferensia Departamentu A Rp 67.450
Sesan iha prosesu – BTK Dep A 6.000
Sesan iha prosesu – BOP Dep A 3.000

Kálkulu presu kustu estimativa produtu ne’ebé sei iha prosesu nia laran iha final períodu
Departamentu A no B aprezenta iha figura 12.8.
Figura 12.8.
Kálkulu presu inventarius iha produtu nia laran.
Transferensia
Elementu presu Departamento Departamentu
A Departamentu A B
Kustu materiál prima
200 x 100% x Rp 300 Rp 60.000 Rp 30.000 -
100 x 100% x Rp 300 - - -
Kustu trabalhador
200 x 40% x Rp 94,50 7.560 - -
100 x 100% x Rp 94,50 - 9.450 -
100 x 40% x Rp 150 - - Rp 6.000
Kustu overhead fábrika
200 x 100% x Rp 300 22.400 - -
200 x 100% x Rp 300 - 28.000 -
200 x 100% x Rp 300 - - 3.000
Presu inventoriu produtu iha Rp 89.900
prosesu periodu ikus iha Dep.A
Kustu husi Dep.A ne’ebébe metin Rp 67.450
ba inventoriu produtu iha prosesu
periudu ikus Dep.B
Presu ne’ebé aumenta husi Dep.B Rp 9.000
ne’ebe metin ba inventoriu
produtu iha prosesu periodu ikus
Dep.B

10. Jornál registu kustu overhead fábrika atuál akontese iha Departamentu A no B.

Kustu overhead fábrika atuál Rp 1.070.000*


Konta oin-oin debitu Rp 1.070.000
11. Jornál taka konta(rekening) kustu overhead fábrika ne’ebé todan ba konta(rekening) kustu
overhead fábrika atuál.

Kustu overhead fábrika todan Rp 1.075.705*


Kustu overhead fábrika atuál Rp 1.075.705
12. Jornál registu diferensia entre kustu atuál no kustu Estimasaun ne’ebé iha
konta(rekening) proseza sesan.

Sesan iha prosesu – kustu material dep a Rp 5.000


Diferensa 2.545
Sesan iha prosesu – BTK Dep A Rp 1.940
Sesan iha prosesu – BOP Dep A 2.605
Sesan iha prosesu – BTK Dep B 2.000
Sesan iha prosesu – BOP Dep B 1.000

Kálkulu kona-ba diferensa ne'e hala'o ho kálkulu saldo konta(rekening) husi servisu iha
prosesu husi Departamentu ida-idak ho subtraktasaun totál osan ne'ebé mai husi totál kréditu
ba konta ida-idak. Iha ezemplu ida-ne'e, estimativa kona-ba kustu inventarius bens tenke
kalkula uluk liu ne'ebé iha inísiu períodu ne'e sei iha prosesu hanesan hatudu iha figura 12.9.
Karik jornál ne’e iha leten no presu sasán iha prosesu inventáriu rejistra iha
konta(rekening) jerente Jerál, servisu iha konta(rekening) prosesu bele kalkula no montante mak
diferensa.
Diferensa iha departamentu A
Rp 5.000 L
Diferensa kustu materiál prima
1.940 R
Diferensa kustu trabalhador
2.605 R
Diferensa kustu overhead fábrika
Diferensa iha departamentu B
Diferensa kustu trabalhador Rp 2.000 R

Diferensa kustu overhead fábrika 1.000 R

Figura 12.9
Presu estimasaun inventáriu produtu nian iha prosesu inisio
Transferensia
Elementu presu Departamento A
Departamentu A Departamentu B
Kustu materiál prima
100 x 100% x Rp Rp 30.000 - -
300 - Rp 60.000 -
200 x 100% x Rp
300
Kustu trabalhador
100 x 60% x Rp 5.670 - -
94,50
- 18.900 -
200 x 100% x Rp -
- Rp 18.000
94,50
200 x 60% x Rp 150
Kustu overhead
fábrika
16.800 - -
100 x 60% x Rp 280
- 56.000 -
200 x 100% x Rp
- - 9.000
280
200 x 60% x Rp 75
Total Rp 52.470 Rp 134.900 Rp 27.000

13. Jornál rejista diferensa entre overhead fábrika atuál no kustu overhead fábrika
ne’ebé hatodan.

Kustu overhead fábrika atuál Rp 5.075


Diferensa Rp 5.075

Se jornál no. 1 to no. 13 rejistra iha konta(rekening) relevante iha jerente Jerál, hatudu montante
iha figura 12.10.
Tratamentu ba diferensa
Diferensa entre kustu atuál no kustu estimativa iha períodu kontabilidade ida bele trata
hanesan tuir mai ne'e:
a Taka ba kustu produtu sira-nian ne'ebé fa'an konta ka hetan lukru no konta lakon.
b Fahe ho justu produtu sira ne'ebé remata tiha ona iha períodu ne'ebé preokupa, ne'ebé
fahe ba konta produtu no kustu merkadoria sira ne'ebé fa'an hotu ona.
c Fahe ho justu ba konta sira tuirmai ne'e: inventáriu serbisu, produtu hotu-hotu
inventáriu, no kustu sasán sira ne'ebé fa'an.
d Husik nafatin diferensa iha konta diferente, atu nune'e Funsaun konta ida-ne'e sai
hanesan konta ne'ebé la moos. Ida ne'e halo tanba iha posibilidade katak
diferensa entre períodu kontabilidade sei kobre malu.

Atu ilustra tratamentu kona-ba diferensa ne'ebé rezulta, ezemplu hanesan tuir mai ne'e mak
fahe diferensa iha konta(rekening) sira: servisu iha prosesu, remata produtu inventa, no kustu
sasán ne'ebé fa'an.
Baze ba fahe diferensa bele iha forma:
a Komparasaun kuantidade servisu iha prosesu inventáriu, produtu no inventáriu
sira fa'an hotu. Kuantidade ne'e hatudu ekivalénsia ba Unidade sira.
b Komparasaun kustu sasán iha prosesu inventáriu, kustu hosi inventáriu produtu hotu-
hotu no kustu hosi produtu ne'ebé fa'an tiha ona.

Tuir mai ne'e ezemplu tratamentu ba diferensa uza tipu báziku rua.
a Divizaun diferensia ho baze ba kuantidade servisu iha prosesu inventáriu,
akaba produtu inventáriu, no kuantidade produtu ne'ebé fa'an ona.
b Distribuisaun diferensa bazeia ba kustu sasán iha prosesu inventáriu, produtu hotu-
hotu inventáriu, no kustu sasán ne'ebé fa'an.

Distribuisaun variasaun bazeia ba komparasaun kuantidade inventarius servisu iha


prosesu, inventarius produtu akabadus, no produtus ne'ebé fa'an. Dadus ne'ebé uza hodi fó
ezemplu tuir mai ne'e foti husi ezemplu No.1 iha pájina 362 husi ezemplu ne'ebé balansu
balansu iha konta selisih nian montante ba Rp20.000 (Rp35.500 - Rp15.000). Montante ne'e
tohar hanesan tuir mai ne'e: diferensa iha kustu materiál prima = Rp. 10.000, diferensa iha
kustu servisu trabalhador = Rp7.000 no diferensa iha kustu overhead fábrika = Rp3.000.
Dadus produsaun ba Novembru 20x7 mak hanesan tuir mai ne'e:
Inventariu produtu iha prosesu inisiu 3.000kg
Total produtu ne’ebé hatama iha prosesu iha fulan novembru 35.000kg
38.000kg
Total produtu remata 35.500kg
Inventariu produtu iha prosesu ikus 2.500kg
38.000kg
Inventarius kona-ba produtus ne'ebé hala'o hela progressu 3.000 Kg totál produtus
ne'ebé tama iha prosesu nia laran iha Novembru 35,000 Kg totál produtu ne'ebé hotu tiha ona
35.500 Kg inventáriu produtu 2.500 Kg 38.000 Kg
Totál ne’ebé mak remata ona ho produtu 35.500 Kg kompostu husi 3.000 Kg hahú iha
prosesu ida-ne'e no produtu hirak seluk hamutuk 32.500 Kg ne'ebé mak oras ne'e la'o hela iha
fulan Novembru. Husi produtu hamutuk 35.500 Kg ne'ebé remata ona, ema fa'an ona
hamutuk 35.000 Kg, atu nune'e iha fulan ikus, iha produtu sira ne'ebé hotu hamutuk 500kg.
Nivel atu kompleta inventáriu produtu sira ne'ebé mak ramata tiha ona iha prosesu 2.500 Kg
mak: 100% kustu materiál prima no 20% kustu konversaun, atu nune'e Unidade ekivalente
sira ba kustu materiál prima no kustu konversaun nian hamutuk 2.500 Kg no 500 Kg (20% X
2,500 Kg), respetivamente.
Distribuisaun diferensa iha konta(rekening) inventáriu sira iha prosesu, produtu sira ne'ebé hotu
ona inventáriu no kustu produtu sira ne'ebé fa'an ne'e hala'o iha faze rua hanesan tuirmai ne'e:
a Fahe diferensa sira ba konta(rekening) produtu sira ne'ebé remata tiha ona, no inventáriu
produtu sira-nian iha prosesu bazeia ba dadus sira ne'ebé lista ona iha figura 12.11.
Figura 12.11
Kuantidade inventarius kona-ba produtus akabadus no inventarius iha prosesu
Unidade ekivalente ba elementu presu
Kustu materiál Kustu Kustu overhead
prima trabalhador fabrika
Inventoriu produtu iha prosesu ikus 2.500 kg 500 kg 500 kg
Produtu remata 32.500* 32.500 32.500
Total 35.000 kg 33.00 kg 33.000 kg
b Fahe montante diferensa ne'ebé aloka ba produtu sira ne'ebé hotu ona ne'ebé temi ona
iha leten ba konta(rekening) produtu sira ne'ebé hotu ona no kustu merkadoria sira ne'ebé
fa'an ona ho baze ba Unidade ekivalénsia hanesan tuirmai ne'e:

Inventariu produtu prontu 500 kg


Presu fa’an 35.000
35.500 kg

Jornál atu fahe ba diferensa iha konta(rekening) bankária sira - konta(rekening) inventáriu ba
produtu sira iha prosesu no produtu sira ne'ebé mak ramata ona mak hanesan tuirmai ne'e:
1. Inventa produtu iha prosesu Rp. 714
Inventáriu produtu hotu-hotu nian 9.286
Diferensa Rp. 10.000
Atu fahe diferensia iha kustu ba materias primas ho montante Rp. 10.000 ho kalkulasaun tuir
mai ne'e:
Inventarius kona-ba produtus iha prosesu 2.500 / 35.000 X Rp. 10.000 = Rp 714
Inventa produtu sira nebe hotu 32.500 / 35.000 X Rp. 10.000 = Rp 9.286

2. Produtu iha prosesu inventáriu Rp 106


Inventáriu produtu hotu-hotu nian 6.894
Diferensa Rp 7.000
Atu fahe diferensa iha kustu traballu Rp7.000 hanesan tuir mai ne'e:
Inventáriu produtu iha progresu 500 / 33.000 X Rp7.000 = Rp 106
Inventáriu produtu halo hotu ona 32.500 / 33.000 X Rp 7.000 = Rp 6.894

3. Inventáriu produtu iha prosesu Rp 45


Inventáriu produtu ne'ebé remata ona 2.955
Diferensa Rp 3.000
Atu fahe diferensa iha kustu overhead fábrika Rp3.000 hanesan tuir mai ne'e:
Inventáriu produtu iha progresu 500 / 33.000 X Rp3.000 = Rp 45
Inventáriu produtu halo ona 32.500 / 33.000 X Rp3.000 X = Rp 2.945
Jornál atu fahe diferensa Rp19.134 (Rp9.286 + Rp6.894 + Rp2.955) ne'ebé alokadu ba
konta(rekening) inventáriu produtu ne'ebé remata ona mak hanesan tuirmai ne'e:
Kustu produtu fa'an Rp18.865
Inventáriu produtu halo hotu ona Rp186.865
Distribuisaun diferensa bazeia ba kustu sasán inventáriu produtu iha prosesu, akaba
inventáriu produtu, no presu produtu sira ne'ebé fa'an. Dadus ne'ebé uza hodi fornese
ezemplu tuir mai foti husi ezemplu No. 2. Ezemplu ida-ne'e, balansu husi diferensa konta
nian ne'e mak Rp8.250 (Rp1.940 + Rp.2.605 + Rp2.00 + Rp1.000 + Rp5.705 - Rp5.000).
Diferensa konsiste husi:
Diferensa iha Departamentu A
Diferensa kustu materiál prima Rp 5.000 L
Diferensa kustu trabalhador 1.940 R
Diferensa kustu overhead fábrika(Rp 3.025 – Rp 2.605) 600 L
Total Rp 3.660 L
Diferensa iha Departamentu B
Diferensa salariu direitamente Rp2.000 R
Diferensa kustu overhead fábrika(Rp2,500 - Rp1,000) 1.500 L
Total Rp 500 R
Base no métodu distribuisaun hatudu iha figura 12.12.
Husi tabela ne'e, ita bele halo viajen atu fahe ba malu hanesan tuirmai ne'e:
1. Diferensa Rp 5.000
Inventáriu produtu iha prosesa Dep.A Rp 167
Inventáriu produtu iha prosesa Dep.B 83
Inventáriu produtu ne'ebé remata 2.500
Presu fa'an 2.250
2. Inventáriu produtu iha prosesa Dep.A Rp 26
Inventáriu Inventáriu produtu iha prosesa Dep.B 33
Inventáriu produtu ne'ebé remata 990
Presu fa'an 891
Atu fahe diferensa kustu trabalhador departamentu A ho montante Rp 1.940
3. Diferensa Rp 600
Inventáriu produtu iha prosesa Dep.A Rp 8
Inventáriu produtu iha prosesa Dep.B 10
Inventáriu produtu ne'ebé remata 306
Presu fa’an 276
Atu fahe diferensa kustu overhead fábrika departamentu A ho montante Rp 600 (Rp 3.205 –
2.605)
4. Inventáriu produtu iha prosesa Dep.B 14
Inventáriu produtu ne'ebé remata 1.045
Presu fa’an 942
Diferensa Rp 2.000
Atu fahe diferensa kustu overhead fábrika departamentu B ho montante Rp 2.000
5. Diferensa Rp 1.500
Inventáriu produtu iha prosesa Dep.B Rp 10
Inventáriu produtu ne'ebé remata 784
Presu fa’an 706
Rezumu
Sistema estimasaun kustu nian ne'e sistema kontabilidade kustu produsaun nian ida-
ne'ebé uza formuláriu kustu nian ne'ebé preve tiha ona atu kalkula kustu produsaun nian.
Objetivu hosi utilizasaun sistema estimasaun kustu ne'e hanesan ponte entre sistema kustu
atuál no sistema kustu padraun, atu evita kustu ne'ebé relativamente boot hodi uza sistema
padraun kustu, hodi kontrola kustu no analiza atividade, no reduz kustu kontabilidade.
Sistema kontabilidade kustu ne'ebé estima ona ne'e implementa husi debate kona-ba
servisu iha prosesu ne'e tanba kustu produsaun atuál ne'ebé inklui kréditu konta ho
estimasaun kustu ne'ebé maka entrega ona ba armazén no produtu iha prosesu inventáriu.
Diferensa entre kustu produsaun atuál no kustu produsaun estimativa kalkula ho diferensa
entre debate no kredit servisu iha prosesu nia laran. Diferensa bele hetan hanesan tuir mai
ne'e: kustu produtu fa'an konta ka lukru no lakon, ne'ebé fahe ho justu ba produtu sira ne'ebé
ramata iha períodu ne'ebé preokupadu, fahe ho justu ba konta sira: produtu iha prosesu
inventáriu, produtu sira ne'ebé ramata tiha ona, inventáriu produtu sira, no kustu sasán sira
ne'ebé fa'an tiha ona, ka husik diferensa sira nafatin iha konta diferensa, atu nune'e Funsaun
konta ida-ne'e hanesan defend account.
Kapitulu 13

SISTEMA PRESU STANDAR

Iha kapitulu 2, kapitulu 3, kapitulu 4, kapitulu 5, kapitulu 6, kapitulu 11 koalia kona


ba contabilidade presu ne’ebe nia objective baziku ho halo kalkulasaun presu baziku
produsaun, iha contabiliddade presu ne’e rasik,prosesu contabilidade funsaun hodi
akumula,kasifika, no prepara dadus presu ne’ebe mak akontese ona iha tempo liu ba ( presu
historis ). Iha kapitulu 13 ida ne’e sei koalia contabilidade presu ne’ebe objectivo baasiku
hodi kontrola presu, kontrolu ba presu utiliza hanesan referensia sasukat kontrolu ida ne’e
hanaran presu standar, iha contabilidade presu ho objectivo kontrolu presu refere, prosesu
kontabilidade utuliza hodi rekolha dadus presu ne’ebe akontese iha tempu liu ba, no utiliza
hodi rekolha presu standar, uza hodi kalkula selesaun entre nainrua, informasaun konaba
selesaun entre presu standar ho presu ne’ebe lolo’os ida ne’e prepara ba gestaun hodi utiliza
hanesan determinasaun basiku tamba akontese selesaun selesaun. Informasaun konaba razaun
oinsa akontese selesaun ida ne’e bele utiliza hodi fo valor prestaasaun menejer ne’ebe iha
responsavel ba akontesimentu selesaun refere.

Iha kapitulu 13 ida ne’e alinea material hanesan tuir mai: definisaun presu basiku,
benefisiu Sistema presu standar iha kontrolu presu nia laran, prosedimentu ba klasifikasaun
presu standar, modelu standar, no analiza selesaun presu ne’ebe lolo’os husi presu standar,
kapitulu ida ne’e hotu ho diskrisaun konaba contabilidade presu standar.

DEFINISAUN PRESU STANDAR

Presu standar hanesan presu ida ne’ebe deteermina iha oin, ne’ebe hanesan valor
presu ne’ebe lolo’os hasai hodi halo prosesu uniku ka atu selu atividade ruma, iha suposisaun
kkondisaun economia nia okos, efisiensia, no fator- fator seluk.

Liafuan presu ne’ebe tuir lolo’os hasai, signifika katak presu ne’ebe determina ona iha
oin hanesan pedoman (diretrizes) iha despesa presu nia laran ne’ebe lolo’os, kuandu presu
ne’ebe lolo’os rai husi presu standar, maka ida ne’ebe konsidera lo’os maka presu standar,
durante suposisaun ne’ebe baseia ba kasifikasaun la muda.

Atu determina presu hira mak tuir lolo’os atu hasai hodi rejulta organizasaun produtu
id aka ba organizasaun servisu ida, tenke realiza investigasaun uluk konaba atividade
produsaun ka lansamentu servisu ne’ebe efisiensia liu,hanesan ezemplu,hanesan hili presu
baziku ne’ebe tuir lolo’os hodi hamosu organizasaun produtu A, primeiro tenke determina
modelu produtu A ne’ebe utiliza material prima ne’ebe efesiensia liu, ho prosesu produsaun
ne’ebe efisiensia,ho determinasaun ba modelu produtu A, ne’ebe ho utilizasaun material
primas no prosesu produsaun ne’ebe efisiensia refere, ho nune’e bele determina materias
primas hira mak presija husi organizasaun produsaun A, kuantidade materias primas ne’be
tuir lolo’os vezes ho presu materias primas ne’ebe tuir lolo’os hanesan presu standar materias
primas ba kada organizasaun produtu A, ho nune’e, komprensaun presu ne’ebe lolo’os mosu
his komprensaun efisiensia,ne’ebe hanesan diferensa entre tama no sai.

Sistema presu standar hanaesan Sistema contabilidade ida, ne’ebe produs informasaun
presu ne’ebe hanesan atr manejemen bele detekta atividade-atividade iha empreza ne’ebe nx
presu ne’ebe rai husi presu standar ne’ebe determina ona, Sistema contabilidade presu refere
aponta presu ne’ebe tuir lolo’os hasai ona no presu ne’ebe mak akontese ona, no prepara
analisis penyimpangan ne’ebe lolo’os husi presu standar.

BENEFISIU SISTEMA PRESU STANDAR IHA MUDANSA PRESU

Sistema presu standar produs hodi kontrola presu, presu standar hanesan material
ne’ebe importante hodi fo’o valor ba politica no implementasaun ne’ebe mak termina ona,
kuandu presu standar termina ho realistis, ida ne’ebe bele estimular oinsa, servisu refere
tenke halo operasaun.

Sistema presu standar fo’o pedoman/diretrizes ba menejemen presu hira mak tuir
lolo’os hodi realiza atividade balun no kerdizer sira halo utilizasaunpresu ho maneira hafoun
metodu produsaun, selesaun forsa servisu, no atividade sira seluk.

Sistema presu baziku ne’ebe prepara analisis akumulasaun presu ne’ebe lo’os husi
presu standar seretejamente menejemen hahu sira nia produsaun ho “produsaun kelainan”
(exception principal) ho maneira fo sira nia atensaun ba kondisaun ne’ebe rai husi kondisaun
ne’ebe lolo’os, menejemen prepara ona ho material ne’ebe efektivu hodi kontrolu atividade
empreza.
FRAKEZA PRESU STANDAR

Nivel de apertu ou longra standar labele sura ho di’ak, mesmu define ona ho lolo’os
modelu standar saida mak presiza husi empreza, maibe la iha jaminan katak standar define
ona iha empreza nia laran geralmente ho aperta ka longra ho relative ne’ebe hanesan.

Dalaruma standar trata ho sai to’os ou la fleksivel, mesmu iha tempu badak,
kondisaun produsaun sempre akontese mudansa,enkuantu manutensaun standar ladun halo,
mudansa stadnar hamosu problema fornese, hanesan ezemplu, mudansa iha presu materias
primas presiza ajustamentu konaba fornese,laos dt oferese materia prima maibe oferese
produtu iha prosesu no produtu feitu nebe nakonu ho materias primas refere, se kuandu
standar sempre halo manutensaun ida ne’e bele fo impaktu ne’ebe la efetivu ba standar refere
hanesan material sasukat ba implementasaun.

CENTRO RESPONSABILIODADE

Antes atu kontinua deskute Sistema presu standar, presiza hatene modelu oin-oin
konaba centru responsabilidade ne’ebe bain-bain iha empreza ida nia laran. Ida ne’e
importante tamba la centru responsabilidade htu bele kontrolunia presu ho utilijasaun Sistema
presu standatr refere.

Sentru responsabilidade hanesan unidade organizasaun ida iha empreza ida nia laran
ne’ebe gere husi menejer ne’ebe iha responsabilidade, ho maneira komun, atividade hotu ida
sentru responsabilidade iha empreza nia laran mak produs renda sai despeza, kuandu tama iha
sentru responsabilidade vezes ho nia presu, sei mosu kustu,kuandu despesa vezes ho presu
maka sei mosu rendimentu (revennes) sentru responsabilidade refere, sentru responsabilidade
hotu bele sukat nia rendimentu, maibe laos katak despesa sentru responsabilidade htu-hotu
bele sukat ho kuantitativu, ho fasil ita determina nia tamanhu husi despeza departamentu fahe
eletrisidade, maibe la ho determinasaun tamanhu despesa iha departamentu personalidade.

Bazeia ba renda no despesa, sentro responsabilidade iha empresa ho maneira linha


bot bele fahe ba modelu ida, sentru presu, sentru rendimenetu, sentru lucru, no sentru
investimentu.

Sentru ba presu (exprense center) hanesan senturu responsabilidade ne’ebe nia


prestasaun menejer sukat tuir nia lucru. Sentru rendimentu hanesan sentru responsabilidade
ne’ebe nia prestasaun menejer sukat bazeia ba despesa, sentru lucru hanesan sentru
responsabilidade ne’ebe nia prestasaun suka bazeia baseia ba
Selesaun entre despesa no rendimentu (laba) sentru investimentu hanesan sentru
responsabilidade ne’ebe nia prestasaun menejer sukat bazeia ba diferensa entre rendimenetu
ne’ebe obtidu husi investimentu iha sentru responsabilidade refere.

Sentru presu bele fahe baseia ba hahalok kustu ne’ebe hasai husi sentru
responsabilidade refere, engineered expense center maka sentru ksutu ne’ebe maior parte husi
kustu hanesan engineered expense, maka kustu ne’ebe rendimentu no despesa iha relasaun
ne’ebe lolo’os no metin, hanesan ezemplu no departamentu produsaun,maior parte husi
departamentu refere iha relasaaun ne’ebe metin no lolo’os ho despesas, kuando lucru (kustu
produsaun) aumenta, despesa departamentu refere mos sei akontese aumenta ( entaun lucru
husi departamenetu refere iha relasuan ne’ebe metin ho nai despesa), por outru ladu, kuandu
despesa departamentu produsaun refere aumenta, sei akontese aumnta lucru departamentu
refere(entaun lucru departamentu refre iha relasaun ne’ebe lolo’os honia despesa),
discretionary expense center hanesan sentru kustu ne’ebe seluk husi nia presu modelu
discretionary expense, maka kustu ne’ebe entre lucru no despesa la iha relasaun ne’ebe metin
no lolo’os, hanesan ezemplu mak departamentu negocio,maioria kustu departamento refere
laiha relasaun ne’ebe metin no lolo’os ho despesa, kustu pomosaun la iha relasaun ne’ebe
metin no volume vensedor ne’ebe hanesan despesa departamento negosiu, kuandu kustu
promosaun aumneta, volume negosiante departamento negosiu la serteza aumenta, kuandu
departamentu negosiu taun kustu promosaun ho montante 2% husi total fa’an, kustu
promosaun refere parese iha relasaun ne’ebe metin ho nia despesa departamento
negosiu,maibe iha realidade kustu promosaun refere som iha relasaun ne’ebe atifisial (ou la
real) ho despesa departamentu refer (serteza despesa aumnta, kustu promosaun aumenta,
maibe kuandu kustu promosaunaumneta, la serteza akontese aumenta despesa pertamentu
refere).

Sitema kustu standar bele hetan hanesan material kontru kustu ne’ebe efetivu iha
engineered expense center ka sentru responsabilidade ne’ebe maior lado nia kustu hanesan
engineered expense,iha sentru responsabilidade refere ration entre lukru no despesa bele suka
ho maneira kuantitativu, to’o bele hili nivel efisiensia, ate posivel ho bele aplika kontrolu
kustu uza Sistema standard

PROSESU HILI KUSTU STANDAR

Tuir mai sei koalia konaba ba prosesu hili kustu standar ne’ebe sei fahe ba parte tolu :
kustu materias prima standar, kustu servisu standar, no kustu overhead fabrika standar.
Kustu materias primas standar.

Kustu materias primas standar kompostu husi:

1. Hatama fisika ne’ebe mak presija hodi produs kuantidade despesa fisiku ne’ebe lo’os.
2. Kada presu lukru fisiku refere, ou bele dehan presu standar

Determina kuantidade standar materias primas hahu husi determina espesifikasaun


produtu, bele husi nia tamanhu, forma, kor, karakteristika produs produtu,bele mos nia
qualidade no espesifikasaun refere depois halo kartaun mateerias primas ne’ebe nakonu ho
espesifikasaun no total elementu no modelu materias primas ne’ebe produs sai produtu feitu,
kuantidade standar materias primas bele determina ho utuliza:

1. tekniku investigasaun

2. analisa nota tempu uluk ho modelu:

Halo kalkula media ba utilizasaun materias primas ba produtu ka servisu ne’ebe hanesan iha
periodu iha tempu uluk.

Halo kalkulasaun media ba utilizasaun materias primas iha implementasaun servisu ne’ebe
mak di’ak mno ida ne’ebe a’at liu iha tempu uluk.

Halo kalkulasaun media ba utilizasaun materias primas iha implementasaun ba servisu


ne’ebe di’ak liu.

Iha kastaun materias primas refere bele kobre standar ne’ebe luan hodi desperdisiu ka
prezuizu ne’ebe akontese ho normal,maibe bele mos desperdisiu materias primas hatudu
hanesan selesaun(variance) husi standar ka hanesan elementu kustu overhead fabrika ( ate
kuantidade standar materias primas la inklui iha element desperdisiu materias primas ).

Atu halo mudansa ba kuantidade standar materias primas sai kustu materias primas
standar, maka presija determina presu standar materias primas, presu standar refere
bazikamente determina husi registu presu fornesedor,katalogo ka informasaun ne’ebe
hanesan,no informasaun seluk ne’ebe prepara ona ne’ebe iha ligasaun posibilidade iha
mudansa ba presu-presu refere iha temopu tuir mai, kuandu kustu transporte no kustu getaun
materias primas seluk fo todan ba materias primas, maka presu stanadar refere tenke halo
kalkulasaun ba kustu-kustu refere, nune’e mos pesa kompra sei utiliza husi fornesedor tenke
minimiza husi presu kompra brutu iha determinasaun presu standar.
Ezemplu 1

Presu kompras $.345 kada unidade

Kustu transporte 40

Divide:

Pesa kompras (10)

Presu standar materias primas $ 375 kada unidade

Presu ne’ebe mak utiliza ona hanesan standar hanesan tuir mai:

Presu ne’ebe determina ona sei funsiona iha tempu ne’ebe tuir mai, bain-bain uja ba periodu
tempu tinan ida.

Presu ne’ebe sei funsiona durante komposisaun standar.

Presu ne’ebe estimadu sei hanesan presu normal iha periodu naruk.

Presu standar materias primas utilija hodi:

Verifika implementasaun servisu departamentu kompras.

Verifika tamba aumenta ka menus presu ba lukru empresa.

Em geralmente presu stanadar materias primas determina ba tinan ikus no em geral utiliza
durante tinan tuirmai.maibe presu standar refre bele muda wainhira akontese menus ska
aumenta presu ne’ebe personage ne’ebe di’ak.

KUSTU SERVISU STANDAR

Hanesan kasu ho kustu materias primas standar, kustu sevisu standar hari husi
element rua: horas servisu standar no tarifa remunerasaun standar.

Rekizitu apsolutu validu horas servisu standar mak:

eskema fabrika (plant layent) ne’ene efisiente ho material ne’ebe modernu ate bele halo
produsaun ne’ebe maksimal ho kustu ne’ebe minimu.

Dezenvolvimentu staf planu produsaun, rounting, sebedaling atu nu’une dezenvolvimentu ba


prosesu produs bele la’o ho di’ak, nem akontese kanselamentu no konfusaun.
Kompra materias primas planu ona ho di’ak, ate prepara iha tempu ne’ebe presija hodi halo
produsaun.

Estandardizasaun servisu ba trabalhador uza metodu servisu ho instrusaun no treinamenetu


ne’ebe di’ak ba trabalhador, ate prosesu produsaun bele raliza iha kondisaun ne’ebe di’ak liu.

Horas servisu standar bele determina ho maneira:

Halo kalkulasaun media horas servisu ne’ebe konsumu iha srvisu no kartaun presu baziku
(cost sbeel) period liu ba.

Halo oeperasaun ba produsaun iha kondisaun tuir ida ne’ebe espera ona

Selebra investigasaun bokan no tempu servisu trabalhador oin-oin iha karaik situasaun real
ne’ebe mak espera ona.

Selebra estimativa ne’ebe razoavel, ne’ebe kontinua ba iha esperiensia no konhesimentu


operasional produsaun ba produtu.

Horas servisu standar determina ho halo kalkulasaun horas longra hodi deskansa,
atraza servisu ne’ebe la bele atu husik hela (hein materias primas, reparasaun no hakiak
material no factor-factor kolen servisu, la sertezamente ema trabalhador ida iha nivel lalais
ne’ebe hanesan durante kada minute iha horas 7 nia laran

Determina farifa remunerasaun komprensaun konaba atividade ne’ebe halo


operasaun, nivel servisu ne’ebe presija no media ba tarifa remunerasaun kada horas ne’ebe
hanoin atu selu.

Tarifa remunerasaun standar bele determina hanesan:

Promote ho organiazasaun trabalhador

Dadus remunerasaun tempu uluk, ne’ebe bele utilija hanaesan tarifa remunerasaun
standar mak: media kalkulasaun, media tetu, ka media husi trabalhador tempu uluk. Halo
haklulasaun ba tarifa remunerasaun iha kondisaun operasaun normal.

KUSTU OVERHEAD FABRIKA STANDAR

Kriteria determina tarifa kustu overhead fabrika standarhanesan ho prosedimentu


ne’ebe kolia ona iha kapitulu 3, tarifa overhead standar kalkula ho maneira fahe total kustu
overhead ne’ebe halo estimasaun ba kapasidade normal ho kapasidade normal. benefisiu
primeiro tarifa overdead standar, ne’ebe kobre element kustu overhead fabrika variable no
permanente hodi bele determina presu basiku produsaun no planu atu nune’e tarifa overhead
standar refere bele fo benefisiu ba kontrolu presu, tan ne’e tarifa refere tenke fahe ba iha
permanente no variable, ba iha planu presu overhead fabrika uha Sistema presu standar,
presija hamosu estimasaun fleksivel, hanesan estimasaun kustu ba iha varian balu (range)
kapasidade, iha diferensia baziku entre kustu tarifa overhead standar hodi hala’o
manutensaun ba estimasaun flekksibel, tarifa kustu overdead standar kombina kustu
permanente no variavel iha tarifa ida ne’ebe nia base ba nivel atividade balun, hanesan risku
iha kustu tarifa overhead fabrika kustu overhead fabrika hotu-hotu trata hanesan kustus
variabel, iha parte seluk estimasaun fleksivel hafahe fator-fator kustu permanente no variavel,
no trata kustu overhead permanente hanesan kustu ne’ebe nia numeru totatl premanente ho
volume ne’ebe lo’os, ezemplu estimasaun fleksivel no determina tarifa kustu overhead
fabrika standar mosu iha imagem 13.1

Imagem 13.1

Estimasaun fleksivel kuetu overhead fabrika

Estimasaun fleksivel = departamento A

Produsaun standar 1.500 kg 2,000 kg 4.000 kg

Horas servisu standar 3.500 4.500 6.000

Kapasidade 60% 80% 100%

Kustu overhead fabrika variavel $.750.000 $,1.000.000 $.1,250.000

Kustu overhead fabrika permanente 1.500.000 1,500.000 1.750.000

Total kustu overhead fabrika $.2.250.000 $.2.500.000 $.3.000.000

Kuanadu kapasidade normal departamenetu Arefere iha nivel 80%, no tarifa kustu overhead
bazea ba horas servisu, maka tarifa kustu overhead fabrika standar kalkula ho montante
$.555,56 kada horas servisu ($.2.500.000:4.500).

Tarifa refere hamrik husi:

Tarifa overhead fabrika variavel $1.000.000:4.500 = $222,22 kada horas


Tarifa overhead permanente $1.500.000:4.500 = 333,34 kada horas

Tarifa overhead standar ba iha kapasidade normal $.555,56 kada horas

MODELU STANDAR

Stanadar bele klasifika ho base katak nivel aperta ka longra hanesan tuir mai;

Standar teorico

Media kustu tempu ne’ebe liu ona

Standar normal

Realijasaun di’ak ne’ebe bele hetan (attainable bigb performance).

Standar teorico, satndar teorico babain bolu ho naran standar ideal, ne’e mak standar
ne’ebe ideal no iha implementasaun difisil atu bele to’o, iha prieiro contabilidade kustu
standar teorico, suposisaun ne’ebe subjasente standar teorico maka standar ne’ebe relative
kleur, maibe implementasaun ne’ebe di’ak bele mos alkansa husi ema ka makina dalaruma
labele alkansa tamba standar refere sempre hamosu frustasaun, modelu standar agora menus
utiliza.

Media kustu tempu ne’ebe liu ona, kuandu kustu standar determina ho lakon media
kustu period ne’ebe liu ona, standar refere trata hanesan ne’ebe nia natureza longra, media
kustu tempu ne’ebe liu ona bele hamosu kustu-kustu ne’ebe la efisiensia, ne’ebe tuir lolo’os
labele kategoria hanesan elementu kustu satndar, maibe modelu standar refere dalaruma,
akontese iha tempo empresa foin halao no aplika Sistema kustu standar, no konaba modelu
kustu standar refere moneira filafila depois troka ho kustu ne’ebe hatudu duni efisiensia.

Standar normal, standar normal prepara husi estimativa kustu ida ne’ebe sei mosu iha
asumi kondisaun ekonomiku nia okos no atividade ne’ebe normal, na realidade standar
normal refere ba media iha tempu liu ba, ne’ebe apar ho estimative kondisaun kustu iha
tempu ne’ebe atu mai, standar normal funsiona ba gestaun iha planu atividade tempu naruk,
standar noral ladun fo’o benefisiu ne’ebe di’ak hare husi parte sukat aplika asaun no foti
desijaun tempu badak.
Realizasaun di’ak ne’ebe bele hetan (attauinable high performance). Standar modelu
refere uza barak no hanesan kriteria ne’ebe di’ak liu hodi fo’o valor ba planu, standar refere
baseia ba nivel planu di’ak bele se’es husi akontesimentu.

ANALISA DESVIO KUSTU NE’EBE LOLO’OS HUSI KUSTU STANDAR

Desviu kustu ne’ene lolo’os husi kustu standar, hanaran ho selesau (variance)
selesaunkustu ne’ebe lolo’os ho kustu standar ne’ebe analisi, no husi analisa refere halo
investigasaun kausa oinsa akontese, depois buka dalan hodi rejolve akonse selesaun ne’ebe
fo’o prezuizu.

Analisa selesaun kustu materias primas no kustu servisu direita diferensa ho analisa
selesaun kustu overhead fabrika. Iha analisa selesaun kustu materias primas no kustu servisu
direita so iha modelu kapasidade rua: kapasidade ne’ebe lolo’os no kapasidade standar,
serake iha analisa selesaun kustu overhead fabrika konesidu ho modelu kapasidade tolu:
kapasidade ne’ebe lolo’os, kapasidade standar, no kapasidade normal. (kapasidade ida ikus
utiliza hodi kalkula tarifa kustu overhead fabrika ). Ho nune’e, esplikasaun analisa selesaun
refere fahe ba rua: analisa selesaun kustu produsaun direita (kustu materias primas no kustu
servisu direita) no kustu overhead fabrika.

ANALISA SELESAUN KUSTU PRODUSAUN DIREITA

Analisa selesaun fabrika direita iha modelu tolu:

Modelu selesaun ida (the one way model)

Modelo selesaun rua (the two way model)

Modelu selesaun tolu (the three way model)

Modelu selesaun ida (the one way model)

Iha modelu refere, selesaun entre kustu ne’ebe lolo’os no kustu standar la fahe iha
selesaun presu no selesaun kuantidade, maibe so iha modelu selesaun ida ne’ebe hanesan
kolabors entre selesaun presu no selesaun kuantidade, tan ne’e iha analisa selesaun kustu
produsaun seihetan selesaun tolu de’it: selesaun kustu materias primas, selesaun kustu servisu
direita, no selesaun kustu overhead fabrika, rejultadu kalkulasaun, selesaun heta
asentu( selesaun lukru ka selesaun lukrutivu ) no pontu R ( selesaun lakon),modelu analisa
selesaun refere bele dezenha ho formula tuir mai:
St = (HSt x KSt ) – (HS x KS)
Iha ne’ebe:

St = total selesaun

HSt = presu standar

KSt = kuantidade standar

HS = presu ne’ebe lolo’os

KS = kuantidade ne’ebe lolo’os

MODELU SELESAUN RUA (THE TWO WAY MODEL)

Iha modelu analisa selesaun refere, selesaun entre kustu ne’ebe lolo’os ho presu
standar fahe ba modelu selesaun rua, hansan presu no selesaun kuantidade ka efisiensia,
formula kalkulasaun selesaun bele dehan hanesan tuir mai:

SH = (KSt – HS) x KS formula kalkula selesaun presu

SK = (KSt – KS) x HSt formula kalkula selesaun kuantidade

Hanesan:

SH = selesaun presu SK = selesaun kuantidade / efisiensia

HSt = presu stanadar KSt = kuantidade standar

HS = presu ne’ebe lolo’os KS = kuantidade ne’ebe lolo’os

Iha relasaun ho kustu material primas, analisa selesaun kustu material prima sai
selesaun presu no selesaun kuantidade determina hodi fo responsabilidade wainhira
akontesementu ida-idk iha selesaun refere ba menejer ne’ebe responsavel, selesaun presu sai
responsabilidade menejer funsaun produsaun.

Ezemplu 2

PTX utilija Sistema kusti standar, kustu materias primas kada unidade produtu
determina ho montante 100 kg @ $ 5.00, kustu materias primas ne’ebe lolo’os hodi produs
1.000 unidade produtu iha fulan janeiro 20x1 ho numero 90.000 kg @ $550

Ho ida ne’e kustu materias primas standar no materias primas ne’ebe lolo’os iha fulan
janeiro 20x1 iha imagem 13.2
Kuandu kustu material primas satandar no kustu materias primas ne’ebe lolo’os iha
imagem 13.2 dezenho iha grafiku ida, mak sei hare kalkulasaun selesaun presu no selesaun
kuantidade hanesan iha imajem 13.3

Dadus kustu materias primas standar no kustu materias primas ne’ebe lolo’os

Kuantidade presu kada kg

Standar ne’ebe los standarne’ebe los

Kustu material prima 100.000 kg 90.000 kg $.500 $.550

imagem 13.3

selesaun presu no selesaun kuantidade iha modelu selesaun rua

selesaun presu

( HSt - HS) x KS

(500 - 550) x 90.000 =

$.4.500.000 R selesaun kuantidade

(KSt - KS) x HSt


(100.000 – 90.000)x500 =
HS
$.5.000.000
$.550

HSt

$500

90.000kg 100.000kg

KS KSt

MODELU SELESAUN TOLU (THE THREE WAY MODEL)


Iha modelo refere, selesaun entre kustu ne’ebe lolo;os fahe ba modelu selesaun tolu
hanesan tuir mai: selesaun presu, selesaun kuantidade, no selesaun presu/kuantidade, modelu
selesaun rua selesaun sai la detalhu hodi hafahe selesaun presu no selesaun kuantidade
wainhira presu no kuantidade standar idak-ida a’as liu ka ki’ik liu husi presu no kuantidade
ne’ebe lolo’os ka kuandu kuantidadae ne’ebe los a’as liu duke kuantidade standar , maibe
alem de ne’e presu ne’ebe lolo’os ki’ik liu duke presu standar.

Relasaun presu no kuantidade standar ho presu no kuantidade ne’ebe lolo’os bele


akontese ho posibilidade tolu hanesan tuir mai:

Presu no kuantidade standar idak-ida bo’ot liu ka ki’ik liu duke presu no kuantidadae ne’ebe
lolo’os.

Presu standar ki’’ik liu duke presu ne’ebe lolo’os, maibe diferensia kuantidade standar a’as
liu duke kuantidade ne’ebe lolo’os

Presu standar a’as liu duke presu ne’’ebe lolo’os, maibe diferensia husi ne’e standar ki’ik liu
duke kuantidade ne’ebe lolo’os.

Iha modelu selesaun tolu, formula kalkulasaun selesaun presu no selesaun kuanrtidade bazeia
ba elemtu relasaun presu no kuantidade standar no montante no kuantidade ne’ebe lolo’os
refere iha leten.

Presu standar no kuantidade standar idak-ida a’as liu ka ki’ik liu duke presu ne’ebe
lolo’os no kuantidade ne’ebe lolo’os, formula kalkulasaun selesaun presu no selesaun
kuantidade no kondisaun presu standar no kuantidade standar idak-ida ki’ik liu duke presu
ne’ebe lolo’os no kuantidade ne’ebe lolo’os bele dehan hanesan tuir mai:

SH = (HST – HS) x KSt hodi kalkula selesaun presu

Sk = (KSt-KS) x HSt hodi kalkula selesaun kuantidade

SHK = (HSt – HS) x (KSt - KS) hodi kalkula selesaun hamurtuk hanesan presu

Presu standar menus liu duke presu lolo’os,maibe alende ne’e kuantidade standar
bo’ot liu duke kantidade lolo’os, kuandu presu standar ki’ik liu duke presu lolo’os, maibe
kontrariu husi ne’e,kuantidade standar a’as liu duke kuantidade lolo’os, maka selesaun
kombinasaun ne’ebe sai hanesan selesaun presu / kuantidade sei la akontese. Ho ida ne’e
kontagen selesaun presu no selesaun kuantidade iha kondisaun refere no modelu selesaun tolu
hala’o ho formula hanesana tuir mai:
SH = ( Hst- Hs ) x KS Uja sura selesaun presu

SK = (KSt – HSt ) x HSt Uja sura selesaun kuantidade

Selesuan presu/kuantidade iguala zero.

Tamba selesaun presu/kuantidade iguala zero, ho ida ne’e la detekta katak selesaun
presu mak sei responsavel entre manejer rua. (exemplu menejer funsaun kompras no menejer
funsaun produsaun ).

Atu esplika kalkulasaun selesaun hamutuk iha situasaun presu standar ki’ik liu husi
presu ne’ebe lolo’os, maibe kontrariu husi ne’e standar as liu duke kuantidade ne’ebe
lo’os,be;e haktuir exemplo 5.

Exemplo 5

Presu materias primas standar no ida ne’ebe lolo’os prepara iha imagem 13.8

Imagen 13.8

Dasus materias primas standar no presu materias primas ne’ebe

lo’os Kuantidade presu kada kg

standarne’ebe lo’os standar ne’ebe lo’os

100.000kg 90.000kg $500 $550

Husi Imagem 13.8 rasikbele hare katak presu standar ki’ik liu duke presu ne’ebe lo’os
, maibe fora husi ne’e kuantidade standar a’as liu duke kuantidade ne’ebe lo’os, kalkulasaun
selesaun presu no selesaun kuantidade iha kondisaun hanesan ho imagem 13.8 prepara iha
imagem 13.9

Presu standar a’as liu duke presu ne’ebe lo’os, maibe fora husi ne’e kuantidade
standar ki’ik liu duke kuantidade ne’ebe lo’os. Kuandu presu standar a’as liu husi presu
ne’ebe lo’os, maibe kuantidade standar ki’ik liu husi kuantidade ne’ebe lo’os, selesaun
akumulasaun sei la akontese, ho ida ne’e kalkulasaun selesaun presu no kuantidade iha
kondisaun hanesan ne’e ho modelu tolu selesaun sei halo jo formula tuir mai:

SH = ( HSt – HS ) x KSt uja hodi kalkula selesaun presu.

SK = ( KSt – KS ) x HS uja hodi kalkula selesaun kuantidade.


Selesaun presu / kuantidade iguala zero.

Presu standar ki’ik liu duke presu ne’ebe lo’os, maibe fora husi ne’e kuantidade standar a’as
liu duke kuantidade ne’ebe lo’os, no selesaun akulusaun labele akontese.

Selesaun presu

(HSt-HS) x KSt

(350-500) x 90.000=

$.1.500.000 L

La iha selesaun join pariance

HS (selesaun akumulasaun)

$,550

Selesaun kuantidade

HSt (KSt-KS) x HSt

$5 00 (100.00-90.000) x
500=

5,000,000 L

90.000kg 100,000kg

KS KSt

Atu bele esplika kalkulasaun selesaun akumj\ulasaunn ho kondisaun presu standar


a’as liu duke presu ne’ebe lo’os, maibe fora husi ne’e kuantidade stander ki’ik liu duke
kuantidade ne’ebe lolo’os, favor tuir ne’e ezemplo 6.

Ezemplu 6.

Presu materias primas standar no ne’ebe lolo’os iha imagem 13.10

Imagem 13.10

Dadus presu materias primas standar no presu materias primas ne’ebe lolo’os

Kuantidade presu kada kg


standar ne’ebe lolo’os standarne’ebe lolo’os

90.000kg 100.000kg $550 $500

Husi imagem 13.10 hare presu standar a’as liu duke presu ne’ebe lolo’os, maibe fora
husi ne’e kuantidade standar ki’ik liu duke kuantidade ne’e lolo’os, regras selesaun presu no
selesaun kuantidade iha kondisaun hanesan tuir imagem 13.10 akompanha iha imagem 13.11.

Modelu selesaun tolu hamosu informasaun selesaun ne’ebe detalhu liu hodi
responsavel ba selesaun duke ho modelu selesaun rua. Iha modelu selesaun rua iha kondisaun
saida de’it, selesaun presu sempre utiliza kuantidade ne’ebe lolo’os hanesan multipikador
selesaun entre presu kada unidade standar hamutuk ho ne’ebe lolo’os. Hanesan mos iha
kalkulasaun selesaun kuantidade, iiha kon disaun saida de’it, modelu selesaun rua utiliza
presu kada unidade standar hanesan multiplikador selesaun entre kuantidade standar ho
kuantidade ne’ebe lolo’os. Kontrola fila fali formula kalkulasaun selesaun presu materias
primas utiliza modelu selesaun rua hanesan tuir mai:

SH = (HSt –HS) x KS

SK = (KSt – KS) x HSt

Imagem 13.11

Presu standar a’as liu duke presu ne’ebe lolo’os, maibe kuantidade standar ki’ik liu duke
kuantidade ne’ebe lolo’os, ate selesaun akumulasaun lable akontese.

Selesaun

presu (HSt-

$.1.500.000 L

(350-500) x 90.000=

La iha selesaun join pariance

HS (selesaun akumulasaun)

$,550

90.000kg 100,000kg

KS KSt
Iha modelu selesaun tolu, formula kalkulasaun selesaun presu no kuantidade bele halo ho
maneira tolu depende husi kondisaun tuir mai:

1. Kuando presu standar no kantidade standar ida-idak a’as liu ka ki’ik liu husi presu ne’ebe
lolo’os, modelu selesaun tolu sei hatodan selesaun presu ba menejer funsaun kompras no
selesaun kuantidade ba menejer funsaun produsaun duke ho modelu selesaun rua.

Iha situasaun presu no kuantidade standar ida-idak a’as liu duke ho presu no
kuantidade ne’ebe lolo’os, modelu selesaun rua fo todan ba selesaun kuantidade barak liua ba
menejer funsaun produsaun, tamba formula kalkulasaun selesaun kuantidade mak ( KSt –KS
) x HSt, ate selesaun presu balun konsidera hanesan selesaun kuantidade, hareb iha grafik # 1

Iha kondisaun presu no kuantidade standar ida-idak ki’ik liu duke ho presu no
kuantidade ne’ebe lolo’os, modelu selesaun rua konsidera selesaun presu barak liu ba
menejeer dunsaun kompras, tamba formula kalkulasuan selesaun presu mak ( HSt – HS ) x
KS, ate selesaun kuantidade balun konsidera hanesan parte ida ida selesaun presu, hare grafik
#2 iha imajem 13.12

Modelu selesaun tolu konsidera selesaun presu ida ne’ebe mak iha responsavel lolo’os
duni ba menejer kompras no konsidera selesaun kuantidade ida ne’ebe mak iha responsavel
lolo’os bamenejr funsaun produsaun, tamba selesaun akumulasaun ne’ebe hanesan selesaun
presu / kuantidade haketak rasik, hare iha grafik #3 iha imajem 13.12.

Imajem 13.12.

Presu no kuantidade standar a’as liu ka ki’ik liu duke presu no kuantidade ne’ebe

lolo’os. #1 #2 #3

HSt HS HSt

HS HSt HS
KS KSt KSt KS KS KSt

MODELU SELESAUN TOLU

MODELU SELESAUN RUA

2. kuandu presu standar ki’ik liu duke presu ne’ebe lolo’os,maibe diferensia ho kuantidade
standar bo’ot liu duke kuantidade ne’ebe lolo’os, maka kalkulasaun selesaun presu ho modelu
selesaun tolu hanesan tuir mai:

SH = ( SHt – HS ) x KS

SK = ( KSt – KS ) x HSt

SHK = Zero

Hare iha grafik #1 iha imagem 13.13.

Iha kondisaun presu standar ki’ik liu duje presu ne’ebe lolo’os, maibe for a husi ne’e
kuantidade standar a’as liu duke kuantidade ne’ebe lolo’os, kalkulasaun selesaun presu no
kuantidade ho modelu selesaun rua halo ho formula ne’ebe hanesan ho ida ne’ebe utiliza iha
modelu selesaun tolu ne’ebe iiha leten.

3. kuandu presu standar a’as liu duke presu ne’ebe lolo’os, maibe kontrariu kuantidade
standar ki’ik liu fali kuantidade ne’ebe lolo’os, maka kalkulasaun selesaun presu no
kuantidade ho modelu selesaun tolu hanesan tuir mai:

SH = (HSt – HS) x KSt

SK = (KSt – KS) x HS

SHK = Zero

Hare iha grafik #2 iha imajem 13.13.

Iha modelu selesaun rua, selesaun presu no selesaun kuantidade kalkula hanesan tuir mai:

SH = (HSt – HS) x KS

SK = (KSt – KS) x HSt

Hare iha grafik #3 iha imajem 13.13. husi grafik refere ita hare manejer funsaun kompras
konsidera selesaun presu barak liu no menejer funsaun produsaun, konsidera selesaun
kuantidade ne’ebe barak liu tamba iha kada modelu selesaun refere iha elementu selesaun
ne’ebe tuir lolo’os la akontese.

Imajem 13.13.

#1 #2 #3

HSt HS HSt

HS HSt HS

KS KSt KSt KS KS KSt

MODELU SELESAUN TOLU

MODELU SELESAUN RUA

Atu konsidera imagem ho lolo’os konaba kalkulasaun selesaun presu no selesaun kuantidade
ba elementu presu produsaun direita, presu materias prima no servisu direita, iha modelu oi-
oin, tuir mai iha ezemplu 7.

Ezemplu 7

PT Rimendi utiliza Sistema presu standar, dadus presu standar no presu ne’be lolo’os
iha fulan Janeiro 20x1 mak iha imajem 13.14.

Imajem 13.14.

Dadus presu standar no presu ne’ebe lolo’os PT Rimendi

Kuantidade kuantidade presu


presu
presu Standar ne’ebe lolo’os standar ne’ebe
lolo’os

material primas 4.000unid 5.000unid $.20


$.15

servisu 1.000jam 2.000jam $.10


$.20

Kalkulasaun selesaun presu ne’ebe lolo’os husi presu standarho modelu oin-oin refere
iha leten hanesan tuir mai:

a. modelu selesaun ida

1. selesaun presu material prima

( KSt x HSt ) – ( KS x HS )

( 4.000 x$.20 ) – ( 5.000 x $.15 ) = $5.000 L

2. selesaun presu servisu.

( JKSt x TUSt ) – ( JKS x TUS )

Iha ne’ebe:

TUSt = Tarifa remunerasaun standar

TUS = Tarifa remunerasaun ne’ebe lolo’os

JKSt = horas servisu standar

JKS = horas servisu ne’ebe lolo’os

( 1.000 x $ 20 ) = $ 30.000

b. modelu selesaun rua

1. selesaun presu material primas

a. selesaun presu material primas

( HSt – HS ) x KS
( $.20 - $. 15 ) x 5.000 = $.25.000 L

b. selesaun kuantidade materias primas

( KSt – KS ) x HSt

( 4.000 – 5.000 ) x $.20 = $ 20.000 R

2. selesaun presu servisu direita

a. selesaun tarifa remunerasaun

( TUSt – TUS ) x JKS

( $.10 - $ 20 ) x 2.000 = $20.000 R

b. selesaun efisiensia remunerasaun

( JKSt – JKS ) x TUSt

( 1.000 – 2.000 ) x $.10 = $ 10 R

c. modelu selesaun tolu

1. selesaun presu material primas

a. selesaun presu materias primas

( HSt – HS )x KSt

( $.20 - $15 ) x 4.000 = $20.000L

b. selesaun kuantidade materias primas

( KSt – KS ) x HS

(4.000 – 5.000) x $.15 = $15.000R

c. selesaun presu/ kuantidade materias primas

la detekta seles

Kantidade standar material primas 3 kg materias primas kada unidadae ba produtu


feitu.

Kantidade materias primas ne’ebe lo’os no utiliza iha produsaun 50.000 kg

Materias primas ne’ebe sosa iha tinan 20x2 nia laran 60.000 kg
Presu standar materias primas kada kg $.125

Presu sosa lolo’os materias primas kada kg $.110

Horas servisu direita standar 2 horas kada produtu feitu

Total horas servisu lolo’os iha tinan 20x2 30.250 horas

Farifa standar servisu kada hoars $.420

Tarifa servisu lolo’os kada horas $.450

Perguntas:

Halo analisasaun no selesaun ba presu produtu direita ho metodu oi-oin hanesan tuir mai:

Metodu selesaun 2

Metodu selesaun 3

Halo valor hodi aponta presu materias primas no presu servisu direita no utuliza metode
solteiro.

Questões multiplas e ecolha.

Instrusaun:

Hili resposta ida ne’ebe lo’os entre resposta ha’at ne’ebe prepara ona ho maneira halo
kabuar iha letre nia oin, hili tuir resposta ne’ebe ita bo’ot sente ne’e lo’os!

Informasaun konaba presu overhead fabrika PT Elona iha fulan januario 20x2 hanesan tuir
mai:

Presu overhead premanente ne’ebe konsege rai (dianggarkan) $. 75.000

Tarifa standar presu overhead fabrika premanente kada horas servisu direita $.3

Tarifa standar presu overhead fabrika variavel kada horas servisu direita $.6

Total horas servisu direita standar ne’ebe uza hodi produs produtu lolo’os 24.000 horas

Presu overhead fabrika ne’ebe akontese lolo’os $.220.000


Se kuandu emepresa utiliza orsamentu fleksibel no analiza selesaun rua, maka selesaun
volume presu overhead fabrika iha fulan janeiro 20x2 mak:

$.3.000(L)

$.3.000 (R)

Dadus tuir mai utiliza hodi resolve perguntas número 9s /d 10, dadus presu servisu
direita PT nia kompozisaun durante fulan março 20x2 hanesan tuir mai:

Horas servisu standdar 30.000 horas

Horas servisu ne’ebe lolo’os 29.000 horas

Selesaun efisiensia presu servisu direita $4.000L

Selesaun tarifa remunerasaun(upah) servisu direita $5.800L

Presu servisu direita lolo’os $110.200

9. tarifa remunerasaun(upah) ne’ebe lolo’os presu servisu direita mak:

$.3,60

$.3,80

$.4,00

Laiha resposta ne’ebe lo’os

10. tarifa remunerasaun(upah) standar servisu direita mak:

$.3,54

$.3,80

$.4,00

Laiha resposta ne’ebe lo’os

Dadus tuir mai prepara hodi resposta ba preguntas número 11 no 12.

PT Y utiliza Sistema presu standar, informasaun konaba presu materiais primas ba


pedidu R701 iha fulan outubru 20x1 hanesan tuir mai:

Presu standar kada kg $.1,60


Presu lolo’os kada kg $.1,55

Kuantidade lolo’os ne’ebe mak sosa ona 2.000 kg

Kuntidade lolo’os ne’ebe mak utiliza ona 1,900 kg

Kuantidade standar ne’ebe utiliza ona 1,800 kg

11. selesaun presu kompras (material purcbase price variance) fulan outubru 20x1mak:

$.100 L

$.90 R

$.100 R

Laiha resposta ne’ebe lo’os

12. selesaun efisiensia materias primas ba produtu R701 ne’ebe akontese iha fulan outubru
20x2 mak:

$. 160 L

$.155 R

$. 155 L

Laiha resposta ne’ebe lo’os

Dadus tuir mai utiliza hodi resolve resposta perguntas númeru 13s /d 18,

Empresa mobiliario ida utiliza Sistema presu standar, presu standar kada unidadae produtu
mak:

Materias primas, 100cm @$150 kada 1.000cm $ 15

Remunerasaun(upah) 4horas @$ 2,50 kada horas 10

Overhead fabrika:

Permanente:30% remunerasaun(upah) direita $3

Variavel:60% remunerasaun(upah) direita 6

Total presu standar kada unidade produtu 9

$ 34
Orsamentu fleksibel kada fulan overhead fabrika hanesan tuir mai:

Standar atividade (horas servisu direita) Orsameneto

5.200 $ 10,800

4,800 10,200

4,400 9,600

4,000 (kapsidade normal) 9,000

3,600 8,400

Presu produsaun kada unidade ne’ebe lolo’os ba fulan novembro 20x1 hanesan tuir mai:

Material primas, 110cm @$.120 kada 1,000cm $ 13,20

remunerasaun(upah) direita,41 / 4horas @$ 2,60 kada horas 11,05

overhead fabrika,$ 10,560 : 1,200 unidade 8,80

total $ 33,05

13. selesaun kuantidade materias primas:

$ 3,960 L

$ 1,800 R

$ 3,960 R

Laiha resposta ne’ebe lo’os

14. selesaun presu materiais primas:

$ 3,960 L

$ 3,960 R

$ 1,800 L

Laiha resposta ne’ebe lo’os

15. selesaun efesiensia servisu mak:

$ 750 L
$ 750 R

$ 510 L

Laiha resposta ne’ebe lo’os

C. utuliza 850 horas servisu direita ba produsaun.

D. halo produsaun 1.500 unidade produtu feito.

E. presu standar kada unidade produtu hanesan tuir mai:

Kuantidade standar presu standar

Materias primas 5 kg $.4

Servisu direita 0,50 horas $,10

Total selesaun presu materias primas iha fulan janeiru 20x1 mak $ 4.850, enkuantu total
selesaun seervisu direita mak $ 915.

5. total presu lolo’os materias primas ne’ebe sosa iha fulan janeiro 20x1 mak:

$ 36,850

$ 34,000

$ 32.000

Laha Laiha resposta ne’ebe lo’os

6. tarifa remunerasaun(upah) ne’ebe lo’os kada horas servisu direita iha fulan janeiro 20x1
mak:

$ 165.00

$ 10.20

$ 34,90

Laha Laiha resposta ne’ebe lo’os


7. kuandu kuantidade standar liu husi kuantidade lolo’os materias primas ne’ebe utiliza no
presu kada unidade lolo’os ki’ik liu duke presu kada unidade standar, maka selesaun ne’ebe
mosu mak:

Selesaun utuluza materias primas Selesaun presu


utulizasaun

Lukru Lukru

Lukru Lakon(rugi)

Lakon(rugi) Lakon(rugi)

Laha Laiha resposta ne’ebe lo’os

8. departamentu ida ne’ebe maka sempre simu responsabilidade konaba akontesimentu


selesaun presu materias primas?

Parte contabilidade

Parte kompras

Parte produsaun

Laha Laiha resposta ne’ebe lo’os

Selesaun presu produsaun direita bele hala’o ho modelu selesaun ida, modelu selesaun
rua, no modelu selesaun tolu, analisa presu overhead fabrika bele hala’o ho modelu selesaun
ida,modelu selesaun rua,modelu selesaun tolu, no modelu selesaun ha’at.

Exercicio.

Esplika definisaun standar!

Temi no esplika modelu standar!

Esplika maneira determinsaun standar ba kada elementu presu produsaun!

Contabilidade presu standar, fahe ba parte rua, metodu duplo(ganda),no metodu


solteiro(tunggal) esplika diferensa entre metodu rua refere!

Esplika tratamentu konaba selesaun presu lolo’os husi presu standar!

PT Oki utiliza Sistema presu standar, dadus presu standar hodi produs 20,000kg produtu X
hanesan tuir mai:
Material primas A 10.000 litru @$.130 $ 1,300.000

Materias primas B 15.000 litus @$.80 $ 1,200.000

25,000litrus $ 2.500,000

Presu servisu 40 horas @$.450 $ 18,000

Presu overhead fabrika 40 horas @$.500 $20.000

Apontamentu contabilidade empresa ne’e rasik fulan outubru 20x1 hatudu utilizasaun
materias primas ne’ebe lolo’os, presu servisu direita ne’ebe lolo’os, no presu overhead
fabrika ne’ebe lolo’os durante fulan ida ne’e mak:

Materias primas A 10,750 litrus @$ 135

Materias primas B 16,250 litus @$ 78

Total 27,000litus

Bazikamentu dadus refere iha leten no halokalkulasaun:

a. selesaun kompozisaun materias primas

b. selesaun rezultadu :

presu materias primas

presu servisu

presu overhead fabrika

7. badus tuir mai foti iha apontamentu PT Rimendi tinan 20x2

Unidade produtu ne’ebe produs 15,000unidade

Standar tenke muda wainhira kondisaun ne’ebe subjacente(penentuanya) akontese ona


mudansa. Konaba bainhira standar tenke muda, iha hanoin rua, hanoin primeiru hatete katak
standar tenke muda ida period contabilidade, ne’e mak, tenke hatene wainhira standar refere
tau ha fatin n’ebe la dun lo’os.

Hanoin segundu hatete katak kundu standar hadian husi contabilidade, mudansa ne’e
rasik bele harahun standar hanesan material sasukat efisiente.tamba ne’e maske standar
ne’ebe defini ona akontese erro, manutensaun ba standar tenke hapara to’o period ikus
contabilidade.
Dalan klaran ne’ebe foti iha konflitu husi hanoin rua ne’e mak: halo revisaun husi
pratiku, se kuandu akontese mudansa ne’ebe importante iha metodu produsaun, servisu ka
materias primas ne’ebe uza husi parte kuantidade ka kualidade,maka standar teke halo
mudansa, husi standar presu materiais ka standar tarifa remunerasaun(upah) tenke halo
mudansa kuandu akontese mudansa ne’ebe importante ba presu merkadu materias primas no
tarifa remunerasaun(upah), kada Sistema presu basiku standar tenke revisadu ho maneira
periodiku no bele halo manutenasaun kuandu standar refere afinal erro ka akontese haluha
husi metodu produsaun, parte conatabilidade presu standar refere la hatodan gestaun,
mudansa akontese ba standar ne’ebe determina ona sem perturba Sistema presu basiku
standar ho maneira inteira.

RESUMU

Presu standa hanesan presu ne’ebe determina ona iha oin, hanesan presu ne’ebe tuir
lolo’os hodi halo organizasaun produtu ka hodi selu atividade ruma,iha supozisaun kondisaun
ekonomia nia okos,no factor-faktor seluk.sistema presu standar forma hodi halo kontrolu ba
presu, Sistema ida ne’e so adekuadu hodi utiliza iha centro responsabilidade ne’ebe nia presu
balun hanesan engineered expense.

Sistema conabilidade presu standar fahe ba parte rua: metodu duplu(ganda) no


metodu solteiro (tunggal). Iha metodu duplu,konta sasan ho maneira aponta ho maneira presu
rua: presu ne’ebe lo’os no presu standar.iha metodu duplu, selesaun presu ne’ebe lo’os husi
presu standar foin bele determina iha periode contabilidade ikus,tamba iha metode refere
selesaun halo kontazen baseia ba sai, iha metodu solteiro,konta sasan ho maneira aponta ba
modelu presu ida, ne’e mak presu standar, iha metode refere selesaun presu ne’ebe lolo’os
husi presu standar determina durante period contabilidade, wainhira selesaun refere akontese.

Analisa selesaun presu ne’ebe lolo’os husi presu standar bele fahe ba grupo rua:
analisa selesaun presu produsaun direita no analisa selesaun presu overhead fabrika.

Total lolo’os 4,550 organizasaun

Total tuir standar 50% x 9,000 organizasaun 4,500

Selesaun total (iha kuantidade) 50 oraganizasaun

Selesaun total iha dolar 50 x $.34 $ 1,700


Tamba kada organizasaun produtu 5 presiza presu materiais primas $ 170 maka presu
material ne’ebe akumula iha kada organizasaun 1 iha produtu feito ho montante $.34 ($
170,5) tan ne’e selesaun rezultadu iha dolar mak 50x$ 34 =$ 1.700 (lucru).

Tamba presu basiku produtu hotu la hamrik de’it husi presu materias primas, maibe
mos akumula presu servisu direita husi presu overhead fabrika, tan ne’e mosu selesaun total
la’os de’it kauza ba akontesimentu selesaun total materias primas,maibe afeita mos selesaun
total remunerasaun (upah) husi selesaun total overhead fabrika.

Selesaun total rua ne’ebe ikus-ikus halo kontazen ho maneira fahe selesaun total iha
organizasaun ho presu servisu direita ka presu overhead fabrika standar ne’ebe akumula iha
kada organizasaun produtu feitu.

Hanesan ho ezemplu iha leten, atu hamosu organizasaun 5 iha produtu presiza presu
servisu standar $150 no presu overhead fabrika standar = $200 maka selesaun total bele
kalkula hanesan tuir mai:

Total selesaun presu servisu

total lolo’os x presu servisu standar kada organizasaun

produtu 4.550 x $ 30 = $ 136,500

total standar x presu servisu standar kada organizasaun

produtu 4.500 x $ 30 = 135.000

total selesaun presu servisu = $ 1.500 L

total selesaun overhead fabrika

Total lolo’os x presu overhead fabrika

Kada organizasaun produtu 4.550 x $.40 = $ 182.000

Total standar x presu overhead fabrika

Kada organizasaun produtu 4.500 x $ 40 = 180.000

Total selesaun overhead fabrika = $ 2.000 L

Gravasaun selesaun kompozisaun materias primas no total selesaun


Diferensau entre selesaun kompozisaun no total selesaun materias primas hanesan
selesaun materias uzadu. Hanesan ezemplu iha leten selesaun materias uzadu ho montante
$.700($.1.700- $.1.000) iguala:

Total selesaun materias primas $ 1.700 L

Selesaun kompozisaun materias primas 1.000 R

$ 700 L

Selesaun kompozisaun materias primas aponta wainhira materias primas utiliza iha
produsaun. Ho ida ne’e rekening materias iha prosesu debitadu ho montante presu vezes
kuantidade. Tuir lolo’os materias primas ne’ebe utilizadu tuir kompozisaun standar ho
montante standar materias primas kada organizasaun no no rekening oferese materias primas
ne’ebe kredit ona ho montante presu vezes kuantidade, tuir lolo’os materias primas ne’ebe
utiliza ona tuir kompoziasaun lolo’os ho presu standar material primas kad organizasaun.
Selesaun debitu rekening materias iha prosesu ho kreditu rekening oferese materias primas
refere aponta iha rekening selesaun komposisaun materias primas.

Husi ezemplu iha leten apontamentu selesaun kompozisaun materias primas manesan
tuir mai:

Materias iha prosesu – presu materias primas $ 153.000

Selesaun kompozisaun materias primas 1.000

Oferese materias primas $ 154.000

Atu aponta rezultadu selesaun materias primas, rekening produtu iha prosesu ho rezultadu
produtu hanesan ho persentagem rezultadu standar vezes presu materias primas kada
organizasaun produtu feitu, enkuantu rekening oferese produtu feitu debitadu ho rezultadu
produtu feitu ne’ebe lo’os vezes presu materias primas kada organizasaun produtu feitu.husi
ezemplu iha leten, jurnal aponta rezultadu selesaun materias primas hanesan tuir mai:

Oferese produtu feitu $ 154.700*)

Rezultadu selesaun materias primas $ 1.7000

Materias iha prosesu – presu materias primas 153.000**)

Apontamentu:
*) 4.55 organizasaun x $34 = $ 154.700

**) 5,400 organnizasaun x $15 = 81,000

3,600 organizasaun x $ 20 = 72.000

$ 153.000

No mos apontamentu rezultadu selesaun presu servisu no rezultadu selesaun overhead


fabrika hanesan tuir mai:

Atu aponta rezultadu selesaun remunerasaun(upah) halo jurnal hanesan tuir mai:

Produtu feitu $ 136.500

Rezultadu selesaun presu servisu $ 1,500

Produtu iha prosesu – presu servisu 135.000

Atu aponta rezultadu selesaun presu overhead fabrika:

Selesaun kuantidade materias primas $ 200.000

Selesaun tarifa remunerasaun(upah) 127,500

Selesaun presu materias primas $.105.000

Selesaun efisiensia remunerasaun(upah) 50,000

Selesaun despesa 50,000

Selesaun kapasidade 30,000

Selesaun efisiensia overhead 70,000

perda-lukru 22,500

Aprezentasaun selesaun iha dadus lukru e perda bazeia ba imagem 13.28

Imagem 13.28

Dadus lukru-perda

PT Eliona sari

Dadus lukru-perda

Ba fulan janeiru 20x1


Rezultadu fa’an $
10,000.000

Kustu bens vendidus (standar) 7,250.000

Lukru brutu standar $


2,750.000

Selesaun perda

Selesaun presu materias primas $105.000

Selesaun efisiensia remunerasaun(upah) 50,000

Selesaun gastus 50,000

Selesaun kapasidade 30,000

Selesaun efisiensia overhead 70,000

Rezultadu selesaun perda $305,000

Selesaun lukru

Selesaun kuantidades materias primas $.200,000

Selesaun tarifa remunerasaun(upah) 127,500

Rezultadu selesaun lukru $.327,500

$22,500

Lukru brutu ne’e lo’os $2,772.500

Selesaun fahe ba rekening-rekening fornese no presu baziku fa’an

Fahe selesaun ba rekening-rekening oferese no presu baziku fa’an bele sujere ba razaun presu
baziku nia kuantidade.
Kapitulu 14

Sistema kustu standar - metode variable costing

Iha kapitulu 13 sistema padraun kustu ho métodu kustu kompletu


descreve ona. iha Sistema kontrolu, kustu nian hafoin kustu produtu ne’e kompostu husi
kustu material prima sira, kustu direta ba trabalho no variavel ba kustu overhead no kustu
fixu overhead. Nune’e análize kona-ba kustu réal diferensia kustu husi kustu padraun inklui
análiza ida kona-ba diferensa kustu materiál primáriu, diferensa entre kustu direta ba
trabalho, no diferensa entre variavel ba kustu no fator fiksu ba kustu overhead. Kapitulu 14
descreve padraun Sistema kustu uza metodu variavel kustu nian, ne’ebe konsidera kustu
produsaun variavel ba kustu produtu padraun no analiza diferensa entre kustu produsaun atuál
no padraun kustu produsaun variavel.

Komponente padraun kustu iha métodu variavel kustu.

Kustu variavel aprezenta informasaun kustu tuir hahalok kustu relasiona ho mudansa iha
volume atividade. Ne’e-duni, kustu produsaun no kustu la-produsaun fahe ba variavel kustu
no kustu fiksu. Kustu produsaun padraun kompostu husi komponente kustu hanesan tuir mai
ne’e :

Padraun material prima nia folin. Rpxx

Padraun kustu trabalhador direta xx

Padraun Fatór variavel overhead xx

Total padraun produsaun variavel kustu Rpxx

Análiza ba diferensia iha Sistema padraun kustu ho métodu variavel kustu.

Analiza kona-ba diferensa entre kustu materiál prima no kustu trabalho direta la hanesan ho
analiza kustu material prima nian no diferensa entre kustu materál prima nian no kustu
serbisu nian ne’ebe descreve iha kapitulu 13 Standard-full costing system. Tanba kustu
produsaun ne’ebe mak foti konsidera iha kustu produtu nian mak kompostu hosi kustu
produsaun variavel sira, ita analiza kona-ba diferensa iha kustu material prima sira nian,
kustu direta ba trabalho, no variavel fator overhead kustu sira mak konhesidu de’it tanba tipu
kapasidade Sistema nian iha rua (2) : kapasidade atual no kapasidade padraun.
Tanba iha metodu oi-oin kona-ba kustu fatór fikxu ba overhead cost la konsidera kustu
produtu sira nian, analiza kona-ba fatór sira ne’ebe kontrola kustu iha métodu avaliasaun
kustu tomak la hanesan ho analiza kustu ne’ebe hanesan iha métodu full costing. Iha métodu
full costing, analiza kona-ba diferensa iha fabrika ba kustu overhead nian konsidera diferensa
kustu nian ne’ebe kauza husi element fábrika fixu sira, hanesan exemplu diferensa iha
volume rua(2) diferensa modelu, diferensa kapasidade. Iha metodu variavel kustu nian,
analiza kona ba diferensa iha fabrika ba kustu overhead la konsidera diferensa kustu iha kustu
ne’ebe kauza husi elementu fabrika fixu sira nia kustu, tanba iha kustu produsaun ne’ebe
variavel de’it kustu produsaun bele konsidera. Kapasidade ne’ebe foti konsidera iha fatór
analiza nian, kustu overhead mak padraun kapasidade no kapasidade atual, atu nune be’ele
halo analiza ba diferensia sira entre fatór sira kona-ba kustu sira. Diferensa entre fator
variavel ba despeza overhead nian ( labele hakat liu ba despeza overhead nian variabilidade
diak liu no diferensa iha efisiensia husi variavel fator oi-oin kona-ba kustu overhead nian
effisiencia variabilidade).

Diferensa iha fatór variavel ba despeza overhead kauza husi deviasi fator variavel ba taxa
overhead nian, ne’ebe kalkula husi formula tuir mai ne’e:

Fabrika orsamentu kona-ba kustu kapasidade actual sira Rpxx

(tariff standar biaya overhead pabrik variavel x jam kerja sesungguhnya)

Fator variavel overhead loos xx

(tariff standar biaya overhead pabrik variavel x jam kerja sesungguhnya)

Fator variavel liu kompara ho alokasaun overhead Rpxx

Ou diferensa iha fator overhead nia despeza sira bele kalkula ho formulasaun sira tuir mai
ne’e:

Fator variavel konaba diferensia gastus overhead = (standar variavel factor variavel ba kustu
overhead – fator variavel atual variavel konaba taxa overhead) x oras atual servisu.

Diferensa iha efisiénsia variavel ba kustu overhead kauza husi deviasi kapasidade atual husi
padraun kapasidade ne’ebe kalkula husi formula tuir mai ne’e:
Kapasidade atuál Rpxx

Kapasidade padraun xx -

Efisiénsia diferensia (dalam satuan kapasitas) Rpxx

Fábrika variable ba taxa overhead

xx

Diferensa iha efisiénsia variavel fatór overhead kustu Rpxx

Ou diferensa iha efisiénsia husi fatór variavel ba kustu ulun bele kalkula husi formula tuir
mai ne’e ;

Fatór variavel kona-ba diferensa kustu nian = fatór variavel ba taxa X

( oras servisu fatin a’as – oras servisu atuál)

Exemplu 1:

Eliona iha negosiu imprime nian. Prosesu produsaun hala’o bazeia ba orden husi kliente sira.
Metodu determina kustu sasan ne’ebe uza mak métodu variavel kustu nian, tanba bazeia ba
konsiderasaun jestaun nian, informasaun kona-ba kustu ne’ebe produz husi métodu iha-ne’e
hodi determina kustu sasán ne’e util tebes ba planeamentu tempu badak no foti desizaun.

Standard variavel kustu dadus per unidade.

kustu material prima 5 kg @ Rp1.000 Rp5.000

Kustu trabalhadores 20 jam @ Rp500 10.000

Fatór variavel ba kustu overhead 20 jam @Rp400 8.000

totál Rp23.000

kapasidade produsaun kada fulan planeadu ba oras 5.200 traballador diretu.

Transaksaun sira ne’ebe akontese iha janeiru 20x1 hanesan tuir mai ne’e;

1. Kuantidade material prima ne’ebe sosa hamutuk 1500kg @Rp1000.


2. Númeru produtu ne’ebe produz no prosesu hotu ona iha janeiru mak unidade 250 ho
kustu produsaun atuál, hanesan tuir mai ne’e;
a. Uza material prima atu produs orden sira ne’ebe bele koa;
Orden numeru Numeru unidade Kuantidade material Folin loloos
produtu prima uza ona

101 25 150 Rp 1.100


102 85 400 1.100
103 57 300 1.100
104 83 200 1.100

Total 250 1.050

b. Labor costs 5.100 hours @ Rp475 = Rp2.422.500 with the following details:
Orden numeru Numeru unidade Oras servisu direta Taxa salariu atuál
produtu atuál per kg

101 25 600 Rp 475


102 85 1.600 475
103 57 1.200 475
104 83 1.700 475

Total 250 5.100

c. Fatór atuál kona-ba kustu sira ne’ebe hetan suporta husi Rp3.650,000 husi fábrika fixu
kona-ba kustu overhead nian husi Rp1.508.000.
3. Orden total 101,102,103, no 104 kompleta ona iha januari 20x1 no entrega ona ba
kliente sira, ho numeru orden 104, ne’ebe sira fa’an hanesan tuir mia ne’e;
Orden #101 Rp1.200.000
Orden #102 3.200.000
Orden #103 2.000.000
Total Rp6.400.000

4. Komersializasaun atuál kustu 3 incurred maka Rp400.00 ne’ebe kompostu husi kustu
komersializasaun variavel sira husi Rp250.000 no kustu komersializasaun fixu sira
husi Rp150.000.
5. Despeza administrativu no jerál sira ne’ebe daudaun ne’e hala’o maka Rp300.000
resin ne’ebe kompostu husi variavel jerál no kustu administrativa Rp100.000 no kustu
jeral fiksu no kustu administrativu Rp200.000.

Analiza diferensia.

Bazeia ba dadus iha exemplu 1, iha kalkulasaun no analiza kona-ba diferensa kustu atual husi
kustu padraun ne’ebe aprezenta iha deskrisaun tuir mai ne’e;

Diferensa iha kustu materiál prima.

Diferensa presu materiál prima uza ona= Rp105.000 R

(Rp1.000 – Rp1.100) x 1.050 kg

Diferensa iha uza materiál prima= 200.000 L

(1.250 -1.050) x Rp1.000

Totál iha kustu materiál prima nian Rp95.000 L

Diferensa kustu traballu direta.

Diferensa iha taxa saláriu= (Rp500-Rp475) x 5.100 kg Rp127.500 L

Diferensa efisiénsia saláriu= (5000-5100) x Rp500 500.000 R

Diferensa total iha kustu traballu direta Rp77.500 L

Diferensia kustu overhead pabrik

Variavel diferensa gastu (variable spending costing) Rp2.142.000

Fábrika orsamentu kona-ba kustu sira iha oras atuál 2.040.000

atinji ona oras 5100 x Rp400.

Diferensa entre fatór variavel ba despeza overhead nian Rp 102.000 R

Diferensa iha efisiénsia variavel ba kustu operasionál.

Padraun oras 5.000 jam

Oras ne’ebe loos 5.100 jam


Efisiénsia diferensia 100 jam

Fatór variavel liu taxa overhead nian Rp400/jam x

Diferensia iha efisiénsia variavel ba kustu operasionál 40.000 R

Total diferensia iha fábrika overhead kona-ba kustu Rp142.000 R

Padraun kustu kontabilidade iha variavel kustu ho métodu tunggal (single plan).

Hanesan deskreve ona iha kapitulu 13 husi Sistema padraun kustu kompletu nian, iha métodu
ida de’it, servisu iha prosesu ne’e konsidera debate husi produtu kuntidade standar/oras nian
ne’ebe bele hetan presu no tuir padraun presu nian ne’ebe tuir standar ne’e presiza liu atu
nune’e diferensa kalkula no rejista bainhira kompara ho numeru. Atu fasilita kompriensaun
kona-ba fluksu kustu iha Sistema padraun kustu nian uza métodu variavel kustu nian ne’ebe
variavel iha figura 14.2 aprezenta padraun kontabilidade kustu nian iha métodu variavel ba
kustu. Bazeia ba dadus iha exemplu 1, kustu standar contabilidade kustu variavel metodu ho
metodu úniku aprezenta iha descrisaun tuir mai ne’e;

Grava uza materiál prima.

Uza materiál prima ne’e hakerek iha jornál hanesan tuir mai

ne’e; La’o ba oin – kustu material prima Rp1.250.000

Inventoriu material prima Rp1.050.000

Diferensa iha efisiénsia kustu materiál prima 200.000

diferensia kustu material prima ne’ebe uza Rp105.000

Diferensia presu sosa material prima Rp105.000

Rejista kustu traballu.

Rejistu ba kustu trabalho ne’ebe mak suporta iha jeneiru 20x1 mak hanesan tuir mai ne’e;

Servisu iha prosesu-kustu traballu direta Rp2.500.000

Diferensa iha efisiénsia saláriu 50.000

Diferensa iha taxa saláriu Rp127.500

Saláriu no vensimentu 2.422.500


Rejistu atribuisaun fábrika variavel kustu ba produtu.

Atribuisaun fabrika variavel ba kada orden mak hanesan tuir mai

ne’e; Servisu iha prosesu-fabrika variavel liu kustu overhead

Rp2.000.000

Dezignadu variavel fotor overhead Rp2.000.000

Rejista fatór atuál kona-ba kustu overhead.

Fatór atuál kona-ba kustu sira ne’ebe akontese hanesan tuir mai

ne’e; Fabrika real kustu overhead Rp3.650.000

Varius rekening ne’ebe creditu Rp3.650.000.


Kapitulu 14

Sistema kustu standar - metode variable costing

Iha kapitulu 13 sistema padraun kustu ho métodu kustu kompletu descreve ona. iha Sistema
kontrolu, kustu nian hafoin kustu produtu ne’e kompostu husi kustu material prima sira, kustu
direta ba trabalho no variavel ba kustu overhead no kustu fixu overhead. Nune’e análize
kona-ba kustu réal diferensia kustu husi kustu padraun inklui análiza ida kona-ba diferensa
kustu materiál primáriu, diferensa entre kustu direta ba trabalho, no diferensa entre variavel
ba kustu no fator fiksu ba kustu overhead. Kapitulu 14 descreve padraun Sistema kustu uza
metodu variavel kustu nian, ne’ebe konsidera kustu produsaun variavel ba kustu produtu
padraun no analiza diferensa entre kustu produsaun atuál no padraun kustu produsaun
variavel.

Komponente padraun kustu iha métodu variavel kustu.

Kustu variavel aprezenta informasaun kustu tuir hahalok kustu relasiona ho mudansa iha
volume atividade. Ne’e-duni, kustu produsaun no kustu la-produsaun fahe ba variavel kustu
no kustu fiksu. Kustu produsaun padraun kompostu husi komponente kustu hanesan tuir mai
ne’e :

Padraun material prima nia folin. Rpxx

Padraun kustu trabalhador direta xx

Padraun Fatór variavel overhead xx

Total padraun produsaun variavel kustu Rpxx

Análiza ba diferensia iha Sistema padraun kustu ho métodu variavel kustu.

Analiza kona-ba diferensa entre kustu materiál prima no kustu trabalho direta la hanesan ho
analiza kustu material prima nian no diferensa entre kustu materál prima nian no kustu
serbisu nian ne’ebe descreve iha kapitulu 13 Standard-full costing system. Tanba kustu
produsaun ne’ebe mak foti konsidera iha kustu produtu nian mak kompostu hosi kustu
produsaun variavel sira, ita analiza kona-ba diferensa iha kustu material prima sira nian,
kustu direta ba trabalho, no variavel fator overhead kustu sira mak konhesidu de’it tanba tipu
kapasidade Sistema nian iha rua (2) : kapasidade atual no kapasidade padraun.
Tanba iha metodu oi-oin kona-ba kustu fatór fikxu ba overhead cost la konsidera kustu
produtu sira nian, analiza kona-ba fatór sira ne’ebe kontrola kustu iha métodu avaliasaun
kustu tomak la hanesan ho analiza kustu ne’ebe hanesan iha métodu full costing. Iha métodu
full costing, analiza kona-ba diferensa iha fabrika ba kustu overhead nian konsidera diferensa
kustu nian ne’ebe kauza husi element fábrika fixu sira, hanesan exemplu diferensa iha
volume rua(2) diferensa modelu, diferensa kapasidade. Iha metodu variavel kustu nian,
analiza kona ba diferensa iha fabrika ba kustu overhead la konsidera diferensa kustu iha kustu
ne’ebe kauza husi elementu fabrika fixu sira nia kustu, tanba iha kustu produsaun ne’ebe
variavel de’it kustu produsaun bele konsidera. Kapasidade ne’ebe foti konsidera iha fatór
analiza nian, kustu overhead mak padraun kapasidade no kapasidade atual, atu nune be’ele
halo analiza ba diferensia sira entre fatór sira kona-ba kustu sira. Diferensa entre fator
variavel ba despeza overhead nian ( labele hakat liu ba despeza overhead nian variabilidade
diak liu no diferensa iha efisiensia husi variavel fator oi-oin kona-ba kustu overhead nian
effisiencia variabilidade).

Diferensa iha fatór variavel ba despeza overhead kauza husi deviasi fator variavel ba taxa
overhead nian, ne’ebe kalkula husi formula tuir mai ne’e:

Fabrika orsamentu kona-ba kustu kapasidade actual sira Rpxx

(tariff standar biaya overhead pabrik variavel x jam kerja sesungguhnya)

Fator variavel overhead loos xx

(tariff standar biaya overhead pabrik variavel x jam kerja sesungguhnya)

Fator variavel liu kompara ho alokasaun overhead Rpxx

Ou diferensa iha fator overhead nia despeza sira bele kalkula ho formulasaun sira tuir mai
ne’e:

Fator variavel konaba diferensia gastus overhead = (standar variavel factor variavel ba kustu
overhead – fator variavel atual variavel konaba taxa overhead) x oras atual servisu.

Diferensa iha efisiénsia variavel ba kustu overhead kauza husi deviasi kapasidade atual husi
padraun kapasidade ne’ebe kalkula husi formula tuir mai ne’e:

Kapasidade atuál Rpxx


Kapasidade padraun xx -

Efisiénsia diferensia (dalam satuan kapasitas) Rpxx

Fábrika variable ba taxa overhead

xx

Diferensa iha efisiénsia variavel fatór overhead kustu Rpxx

Ou diferensa iha efisiénsia husi fatór variavel ba kustu ulun bele kalkula husi formula tuir
mai ne’e ;

Fatór variavel kona-ba diferensa kustu nian = fatór variavel ba taxa X

( oras servisu fatin a’as – oras servisu atuál)

Exemplu 1:

Eliona iha negosiu imprime nian. Prosesu produsaun hala’o bazeia ba orden husi kliente sira.
Metodu determina kustu sasan ne’ebe uza mak métodu variavel kustu nian, tanba bazeia ba
konsiderasaun jestaun nian, informasaun kona-ba kustu ne’ebe produz husi métodu iha-ne’e
hodi determina kustu sasán ne’e util tebes ba planeamentu tempu badak no foti desizaun.

Standard variavel kustu dadus per unidade.

kustu material prima 5 kg @ Rp1.000 Rp5.000

Kustu trabalhadores 20 jam @ Rp500 10.000

Fatór variavel ba kustu overhead 20 jam @Rp400 8.000

totál Rp23.000

kapasidade produsaun kada fulan planeadu ba oras 5.200 traballador diretu.

Transaksaun sira ne’ebe akontese iha janeiru 20x1 hanesan tuir mai ne’e;

6. Kuantidade material prima ne’ebe sosa hamutuk 1500kg @Rp1000.


7. Númeru produtu ne’ebe produz no prosesu hotu ona iha janeiru mak unidade 250 ho
kustu produsaun atuál, hanesan tuir mai ne’e;
d. Uza material prima atu produs orden sira ne’ebe bele koa;
Orden numeru Numeru unidade Kuantidade material Folin loloos
produtu prima uza ona

101 25 150 Rp 1.100


102 85 400 1.100
103 57 300 1.100
104 83 200 1.100

Total 250 1.050

e. Labor costs 5.100 hours @ Rp475 = Rp2.422.500 with the following details:
Orden numeru Numeru unidade Oras servisu direta Taxa salariu atuál
produtu atuál per kg

101 25 600 Rp 475


102 85 1.600 475
103 57 1.200 475
104 83 1.700 475

Total 250 5.100

f. Fatór atuál kona-ba kustu sira ne’ebe hetan suporta husi Rp3.650,000 husi fábrika fixu
kona-ba kustu overhead nian husi Rp1.508.000.
8. Orden total 101,102,103, no 104 kompleta ona iha januari 20x1 no entrega ona ba
kliente sira, ho numeru orden 104, ne’ebe sira fa’an hanesan tuir mia ne’e;
Orden #101 Rp1.200.000
Orden #102 3.200.000
Orden #103 2.000.000
Total Rp6.400.000

9. Komersializasaun atuál kustu 3 incurred maka Rp400.00 ne’ebe kompostu husi kustu
komersializasaun variavel sira husi Rp250.000 no kustu komersializasaun fixu sira
husi Rp150.000.
10. Despeza administrativu no jerál sira ne’ebe daudaun ne’e hala’o maka Rp300.000
resin ne’ebe kompostu husi variavel jerál no kustu administrativa Rp100.000 no kustu
jeral fiksu no kustu administrativu Rp200.000.

Analiza diferensia.

Bazeia ba dadus iha exemplu 1, iha kalkulasaun no analiza kona-ba diferensa kustu atual husi
kustu padraun ne’ebe aprezenta iha deskrisaun tuir mai ne’e;

Diferensa iha kustu materiál prima.

Diferensa presu materiál prima uza ona= Rp105.000 R

(Rp1.000 – Rp1.100) x 1.050 kg

Diferensa iha uza materiál prima= 200.000 L

(1.250 -1.050) x Rp1.000

Totál iha kustu materiál prima nian Rp95.000 L

Diferensa kustu traballu direta.

Diferensa iha taxa saláriu= (Rp500-Rp475) x 5.100 kg Rp127.500 L

Diferensa efisiénsia saláriu= (5000-5100) x Rp500 500.000 R

Diferensa total iha kustu traballu direta Rp77.500 L

Diferensia kustu overhead pabrik

Variavel diferensa gastu (variable spending costing) Rp2.142.000

Fábrika orsamentu kona-ba kustu sira iha oras atuál 2.040.000

atinji ona oras 5100 x Rp400.

Diferensa entre fatór variavel ba despeza overhead nian Rp 102.000 R

Diferensa iha efisiénsia variavel ba kustu operasionál.


Padraun oras 5.000 jam

Oras ne’ebe loos 5.100 jam

Efisiénsia diferensia 100 jam

Fatór variavel liu taxa overhead nian Rp400/jam x

Diferensia iha efisiénsia variavel ba kustu operasionál 40.000 R

Total diferensia iha fábrika overhead kona-ba kustu Rp142.000 R

Padraun kustu kontabilidade iha variavel kustu ho métodu tunggal (single plan).

Hanesan deskreve ona iha kapitulu 13 husi Sistema padraun kustu kompletu nian, iha métodu
ida de’it, servisu iha prosesu ne’e konsidera debate husi produtu kuntidade standar/oras nian
ne’ebe bele hetan presu no tuir padraun presu nian ne’ebe tuir standar ne’e presiza liu atu
nune’e diferensa kalkula no rejista bainhira kompara ho numeru. Atu fasilita kompriensaun
kona-ba fluksu kustu iha Sistema padraun kustu nian uza métodu variavel kustu nian ne’ebe
variavel iha figura 14.2 aprezenta padraun kontabilidade kustu nian iha métodu variavel ba
kustu. Bazeia ba dadus iha exemplu 1, kustu standar contabilidade kustu variavel metodu ho
metodu úniku aprezenta iha descrisaun tuir mai ne’e;

Grava uza materiál prima.

Uza materiál prima ne’e hakerek iha jornál hanesan tuir mai

ne’e; La’o ba oin – kustu material prima Rp1.250.000

Inventoriu material prima Rp1.050.000

Diferensa iha efisiénsia kustu materiál prima 200.000

diferensia kustu material prima ne’ebe uza Rp105.000

Diferensia presu sosa material prima Rp105.000

Rejista kustu traballu.

Rejistu ba kustu trabalho ne’ebe mak suporta iha jeneiru 20x1 mak hanesan tuir mai ne’e;

Servisu iha prosesu-kustu traballu direta Rp2.500.000


Diferensa iha efisiénsia saláriu 50.000

Diferensa iha taxa saláriu Rp127.500

Saláriu no vensimentu 2.422.500

Rejistu atribuisaun fábrika variavel kustu ba produtu.

Atribuisaun fabrika variavel ba kada orden mak hanesan tuir mai

ne’e; Servisu iha prosesu-fabrika variavel liu kustu overhead

Rp2.000.000

Dezignadu variavel fotor overhead Rp2.000.000

Rejista fatór atuál kona-ba kustu overhead.

Fatór atuál kona-ba kustu sira ne’ebe akontese hanesan tuir mai

ne’e; Fabrika real kustu overhead Rp3.650.000

Varius rekening ne’ebe creditu Rp3.650.000.


KAPITLU 15
KOMPARTEMENTU KUSTU
komportamentu kustu define hanesan relasaun entre kustu total no mudansa iha
volume aktividade.
Komportamentu kustu fahe ba parte tolu mak hanesan :
 Kustu fiksa (fixed cost)
 Kustu variavel (variabel cost)
 Kustu mixtu ka semi-variabel (mixed cost)
 Kustu fiksu (fixed cost)
Kustu fiksu (fixed cost) Hanesan kustu ne’ebe nia montante total fiksu/permanente ou
hela iha espasu mudansa volume atividade ne´ebe espesifiku. Kustu fiksa por unidade sei
iha mudansa bainhira iha mudansa ba volume atividade.
Kustu fiksa ka kustu kapasidade mak kustu ne´ebe atu mantein kapasidade operasaun
kompania nian iha nivel kapasidade ruma.

Kustu fiksu fahe ba parte rua:


1. Kustu fiksu komprometidu (committed fixed costs)
Kustu fiksa komprometido maior parte forma kustu fiksa ne´ebe mai husi propria
fabrika, ekipamentu, no organizasaun prinsipal. Kustu komprometido hirak ne’e bele
hatene ho klaru karik bainhira tau atensaun ba kustu hirak ne´ebe hasai/uja kontinua
karik kompania la halo aktividade ruma no fila fali ba aktivida inicial/normal.
Relasiona ho CFC sai hanesan kustu ne’ebe kontinua hasai/selu hodi mantein
kapacidade kompania ba longo prazu.

2. Kustu fiksa diskrisionariu (discretionary fixed cost)

Kustu ne’ebe mai/mosu husi desisaun preparasaun ba orsamentu regular ida ne’ebe
reflete diretamente ba politika jestaun relasiona ho montante masimu kustu ne’ebe bele
hasai/uja, no ida ne’e sei la deskreve relasaun ideal entre tama no sai (konforme
medido husi volume vendas, servisu no produto).

 Kustu variavel
Kustu variavel mak kustu ne’ebe nia valor muda proporsionalmente ba mudansa no
volume atividade. Kustu variavel por unidade konstante/fiksu ho mudansa/alterasaun iha
volume aktividade.
Kustu materia-prima hanesan ezemplu husi kustu variabel ne´ebe muda
proporsionalmente ba volume produsaun.

Kustu variavel fahe ba parte rua :


1. Kustu variavel projetadu (Engineered Variavle Costs) mak kustu ne´ebe iha
relasionamento fisiku lolos ho tamaño husi aktividae espesifika ida. EVC entre ninia
tama no sai iha relasaun real no metin, karik tama iha mudansa maka sai mos sei iha
mudansa proporsionalmente ho alterasaun tama nian no visiversa.

2. Kustu variavel diskrisionariu (dicretionaryo variable costs) dalaruma ema dehan EC


hanesan/igual ho kustu variabel, maibe ejiste kustu variavel balun ne´ebe merese
agrupa ba DVC. Hirak ne´e akontese tanba DVC ho carakter variabel, muda
proporsionalmente ho mudansa volume aktividade tanba manajemen mak foti
desijaun refere. Ho liafuan seluk DVC mak kustu ne´ebe tama no sai iha relasaun
metin maibe la real.

Ezemplu: kustu ba publisidade define hosi administrasaun katak 2% husi resultado


vendas sei altera/muda proporsional ho mudansa volume vendas. Tanba kustu refere
comporta hanesan variabel politika manajemen(laos variabel real), maka karik kusto
publisidade hasae seidauk klaru katak fo influensia ba aumento volume vendas.

 Kustu semi-variavel
Kustu semi-variavel (mixed costs) mak kustu sira ne’ebe iha elemento fiksu no variabel.
Klase husi kustu fiksu mak kuantidade minimu husi kustu atu fornese servisu, enkuantu
elementu variabel hola parte husi kusto semi-variabel ne´ebe mak afekta husi
mudansa/alterasaun volume aktividade.
 TERMINA POLA KOMPARTEMENTU KUSTU
Eziste faktor tolu (3) nebe tenki tau iha kontagen determinasaun padraun komportamento
iha kustu :
1. Variavel la livre (variabel dependente) normalmente uja simbolu y.
2. Variavel livre (variabel independente) ne mak buat nebe halo kustu refere sai
flutua(bele tun ou sa´e) Y=f(X).
Ho nune variavel la livre hanesan kustu reparasaun (hadi´a fali) no manutensaun, bele
espresa iha funsaun variavel independente hanesan oras makina(jam mesin) ho nune
funsaun refere fo sai husi y=f(x).
3. Aktividade oi-oin nebe relevante (relevant range of activity) iha nebe relasaun entre
variavel livre ho variavel la livre nebe mak fo sai iha fugsaun kustu nee rasik.

 Metode Avaliasaun Funsaun Linear


Iha aproximasaun rua ne’e atu halo estimativa kustu:
 Abordagem istorika ( hitorycal approach) funsaun kustu ne’ebe determina hanesan
analiza komportamentu kustu iha tempu uluk ne’ebe iha relasaun ho mudansa volume
atividade ne’ebe ho tempu hanesan.
 Abordagem analitika(analytical approach) hanesan kolabora servisu hamurtuk entre
ema tekniku no pesaoal konaba gestaun orsamentu hala’o investigasaun entre kada
atividade ka okupasaun.

Iha metodu tolu ne’ebe atu estimativa funsaun kustu ho aproximasaun istoria ma hanesa:

1. Metode pontu aas ho metode pontu kiik (high and low point method) Metode ida
ne’ebe halo kalkula ba kustu fiksa sira mak la uza pontu rua ne’ebe diferente , pontu
ne´ebe aas liu (tertingi) no pontu ki’ik (terendah). Pontu ne’ebe mak selecionadu mak
periodu ne’e,no atividade sira ne’ebe aas liu no ki’ik liu. Karik tempu ne’ebe aas
liu(tertingi) no ki’ik liu (terendah) ba kustu ne’ebe la hanesan ba atividade sira ne’e,
no mos hili pontu bazeia ba atividade ne’e.
Ezemplu : kompania Eliona sari iha tinan 2001.

Metode pontu aas (tertinggi) no ki’ik (terendah) (high and low point -HLP)
Ekuasaun determina kustu variavel sira kona-ba unidade no kustu fiksa:
Kustu variavel por unidade = kustu ne´ebe aas – kustu ne´ebe ki’ik output tingi –
output renda.
Kustu reparasaun no manutensaun makina nivel atividade
kustu variavel por unidade = Rp 1.000.000 – Rp 600.000
Total jam makina = 8.000 - 4.000
selisih/biaya variavel = Rp 400 .000 / 4.000
= 100 por jam makina.
 Kalkula Elementu kustu fiksa no kustu reparasaun no manutensaun makina mak
hnesan:
pontu atividade pontu
atividade
aas(tertinggi)
ki’ik(terendah)

Kustu reparasaun no manutensaun makina ne’ebe akontese Rp 1.000.000 Rp


600.00
Kustu mreparasaun no nmanutensaun makina.
Rp 100 x 8.000 800.000
400.000
Rp 100 x 4.000
Kustu reparasaun no manutensaun fiksa Rp 200.000 Rp
200.000

2. Metode kustu mantein(standby cost method) Metode ida ne’e koko atu kalkula
kustu hira mak tentke manten no mos fo sai informasaun ba empreza atu nune’e taka
sementara, produsaun hanesan zero.

Kustu ida ne’e temi hanesan kustu manten, kustu mantem ne’e hanesan kustu ida ne’ebe
iha parte fiksa.

Ezemplu : Iha nivel reparasaun no manutensaun oras makina kada fulan kustu ne’ebe
hasai hanesan Rp 1.000.000. kuandu tuir kalkula,sekuandu empreza la produz, kustu
reparasaun no manutensaun ne’ebe fiksa hasai hanesan Rp 400.000 kada fulan.

Kustu ne’ebe hasai iha nivel 8.000 oras makina Rp 1.000.000


Kustu tetap (kustu mantem) 400.000

Diferensa Rp 600.000

Kustu variavel kada oras = Rp 600.000 : 8.000 = RP 75 kada oras makina

3. Metode kuadradu ki’ik (least-square Method) metodu kustu variavel no kustu viksa
kalkula ho base iha ekuasaun linear: y= a+bx
obs: y = kustu oi-oin husi periodu ka mediu atividade
a = kustu fiksa ne’ebe hetan husi kustu semi variavel
b = unidade produsaun ka atividade volume ka medida sira seluk hanesan
makina oras, oras servisu nian.
x = kustu variavel por unidade iha kustu semi variavel.
b = n ∑ xy - ∑ x) ∑ y a=∑y–b∑x
n ∑ x2 – ∑x)2 n

b = 12 x 49.185.000 – 66.250 x 8.570


12 x 382.062.500 – (66.250)2
= 0,115
a = 8.570 – 0,115 x 66.250 = 79,270
12
= 79,270
Kustu reparasaun no manutensaun oras makina :
Kustu variavel = Rp115 per jam mesin (0,115 x Rp1.000)
Kustu fiksa = Rp 79.270 kada fulan
Kustu reparasi no manutensaun makinamak hanesan:
Kustu variavel : Rp 115 por jam makina
Kustu fiksa : Rp 79,270
funsaun linear kustu mak : y = 79.270 + 115x
 Standard Error Of Estimate
Standard error of estimate sura uza formula hanesan :
Se = standard error of estimate
y = kustu realmente observado
y’ = kustu estimasaun uza rumus y’= a+bx
n-2 = direitu ba liberdade (degree of freedom)

Ezemplu : Standar error of estimate bele uza menaksir interval kustu reparasaun no
manutensaun ne’ebe iha esperansa sei akontese iha kustu ne’ebe asli. Estima(taksiran)
atividde 90.000 jam makina iha tinan 2002 no iha nivel konfiansa(degree confidence)
95%, estima(taksiran) interval kustu reparasaun no manutensaun kalkula hanesan:
y’= (Rp79,270 + Rp 115 x 90.000) + /-t0.025 ( Rp 31.820)
y’= Rp 10.429.270 +/-2,228 (Rp 3.820 )
Y’= Rp 10.429.270 +/- Rp 70.895

Koeficiente determinadu (abreviadu hanesan r2) hanesan medida ida ne’ebe hatudu iha
percentagem mudansa variavel la independente (y) tanba relasaun linear variancia livre
(x). Kustu la’os de’it mudansa iha volume atividade, maibe mos iha fator sira seluk
(hanesan presu) ne’ebe aafeta ba comportamentu kustu.kalkula coeficiente
determinasaun ne’e bele haree kona-ba distansia iha kustu ne’e tamba mudansa iha
volume atividade.

 DETERMINA COEFISIENTE
Formula determinasaun koeficiente :
r 2 = ∑ (y-y)2 _∑(y-y’)2
∑ (y-y)2
y
= kustu realmente observada y
= kustu medio real observadu
y = kustu estima ne’ebe uza ekuasaun regresi y = a +bx

 Relasaun Linear Entre Kustu Ho Volume Atividade


Analiza regresaun ho ekuasaun y = a+bx bazeia ba y bazeia no pressupostu iha relasaun
linear x. relasaun kustu reprasaun no manutensaun ne’ebe deklara ho ekuasaun y =
79.270+ 115x , signifika mudansa hoto–hotu iha makina ne’ebe kausa ba mudansa kustu
reparasaun no manutensaun Rp115.
Sekuandu y ho x la iha relasaun (signifika b=0) maka uza ekuasaun garis y= 79.270+
115x. Atu estima kustu reparasaun no manutensaun ne’ebe produz estima errado.
Ekuasaun oinsa sura(kalkula) t value hanesan :
t value = b
Sb
b = kustu variavel por unidade
Sb = standar error of the regression coefficient ne’ebe kalkula ho ekuasaun
Sb = Se/√ ( )

 Tamanho volume atividade


Ezemplu sira ne´ebe iha leten uja oras makina hanesa medida ba volume atividade iha
selesaun tamaño volume atividade. Iha perguntas prinsipal rua ne´ebe tenki responde
mak:
1. Tamaño ne’ebe atu uza bazeia ba baze ne’ebe tama((input) ou sai (output)?
2. Tamaño refere indika iha unidade monetariu(osan) ka fisika?
1. Tamaño tama no sai: tamaño tama relasaun ho fonte-fonte ne´ebe uja iha sentru kustu
ida. Ejemplu iha sentru kustu produsaun tamaño volume atividade bele expresa ho
numero/total oras servisu direta, kustu mão-de-obra direta, oras makina, todan materia-
prima ne’ebe utiliza.
2. Tamaño iha unidade osan no iha unidade fisiku: Tamaño unidade volume atividade ne
´ebe expresa iha unidade fisiku hanesan oras mão-de-obra direta, dalaruma, diak liu
bainhira kompara ho unidade rupiah hanesan kustu mão-de-obra direta.

Sb = se /√ ( )
Sb = 31,82/ 16.307.292
= 31,82 / 4038.23
= 0,008
KAPITULO 16
ANÁLIZE KUSTU MARKETING
Iha sentidu kloot, kustu marketing sira dala barak define nu'udar kustu fa'an nian,
liuliu kustu ne'ebé halo atu fa'an produtu sira ba merkadu. Iha sentidu kloot ida-ne'e, Kustu
marketing nian sei inklui de'it kustu ne'ebé hetan hosi tempu produtu ne'ebé remata ne'e
haruka ba kompradór to'o sosa-nain simu produtu ne'e.
Iha sentidu ne'ebé luan, Kustu Kustu marketing nian inklui kustu hotu ne'ebé hetan hosi
tempu ne'ebé produtu ne'e prodús hotu ona no rai iha armazén laran to'o produtu ne'e tama
fali ba osan. Atividade marketing produtu nian sira hahú kleur ona molok produtu ne'e
remata. Atividade publisidade baibain hahú atividade marketing produtu. Hafoin prodús tiha
produtu ne'e, atividade marketing sira-ne'e hala'o liuhusi asaun oin-oin tuirmai ne'e: armajen
produtu sira-ne'e nian iha armazén, fa'an sasán, embalajen no instalasaun sira atu halo rejistu
ba tranzasaun fa'an sira. Nune'e, iha sentidu luan ida de'it marketing laos inklui de'it kustu
fa'an nian maibé inklui mós kustu publisidade, Kustu armazenamentu, embalajen no kustu
transportasaun, kustu kréditu no kolesaun, no kustu kontabilidade komersializasaun. Iha
kapítulu ida-ne'e defini kona-ba kustu marketing ne'ebé uza ne'e iha sentidu luan ida.
Klasifikasauin Kustu marketing
Ko'alia kona-ba sentidu luan, kustu komersializasaun bele fahe ba grupu rua:
1. Kustu atu hetan orden (kona-ba atu hetan kustu), kustu hotu-hotu ne'ebé hasa’i atu
halo negosiu hodi hetan order. Ezemplu kustu sira ne'ebé monu ba kategoria ida-ne'e
mak saláriu fa'an nian, Komisaun fa'an nian, no kustu promosaun nian.

2. kustu atu kumpri orden (kustu atu kee), liuliu kustu hotu-hotu ne'ebé hakarak atu
hetan produtu ne'e tama ba sosa na'in no kustu atu foti osan hosi sosa na'in sira.
Ezemplu kustu sira ne'ebé inklui iha kategoria ida-ne'e mak kustu armajen, embalajen
, kustu transporte no kustu kobransa.

Kustu komersializasaun sira mós bele klasifika tuir Funsaun ka atividade komersializasaun
sira atu hetan orden (kona-ba simu) kompañia hala'o atividade fa'an nian no PUBLISIDADE,
enkuantu atu kumpre orden (onder prienxe formuláriu) kompañia ne'e hala'o uza armazem,
fa'an embalajen, no haruka sasán, no aktividade kontabilidade komersializasaun. Tuir
Funsaun merkadu nian, kustu Komersializasaun klasifika hanesan tuirmai ne'e:
1. Funsaun fa'an nian. Funsaun fa'an nian kompostu hosi atividade sira atu kumpre
orden sira ne'ebé simu hosi kliente sira. Kustu funsional vendas konsiste husi saláriu
empregadu vendas, kustu depresiasaun, kustu aluga eskritóriu.

2. kustu PUBLISIDADE. Funsaun PUBLISIDADE kompostu husi planu no


implementasaun orden ba atividade liu husi PUBLISIDADE no promosaun. Kustu
funsional ne'e kompostu husi PUBLISIDADE ba saláriu funsionáriu, kustu
PUBLISIDADE, kustu espozisaun, kustu promosaun, no kustu amostra (husi komples).
3. kustu armazenamentu. Funsaun armazem kompostu husi hasai produtu sira ne'ebé
hotu ona ne'ebé prontu atu fa'an. Kustu funsionamentu armazén nian kompostu hosi
gráfiku armajen saláriu empregadu, kustu depresiasaun, no kustu aluga armajen nian

4. atividade marketing. Funsaun pakote sira-ne'e kompostu husi atividade pakote produtu
no prestasaun produtu ba kompradór sira. Kustu pakote sira no kustuping inklui kustu ba
dezenvolvimentu no funsionáriu sira ne'ebé serbisu iha ro, kustu ba materiál pakote nian,
kustu ba transporte, depresiasaun veikulu Ordináriu, kustu operasaun ba transporte.

5. Funsaun kréditu no kobransa. Funsaun kréditu ne'e kompostu hosi kapasidade


monitorizasaun konsumidor no halibur receita hosi kliente sira.

6. Funsaun kontabilidade marketing. Funsaun kontabilidade marketing, no atividade sira


halo fatura no organiza eventu kontabilidade fa'an iha merkadu. Funsaun
komersializasaun nian sira kompostu hosi funsionáriu sira-nian saláriu, Funsaun
komersializasaun no taxa eskritóriu.

Karakteristika kustu Marketing


kustu Marketing hatudu karakterístika oin-oin husi kustu produtu nian. Karakterístika sira
husi kustu komersializasaun mak hanesan tuir mai ne'e:
Atividade komersializasaun oin-oin ne'ebé kompañia sira hala'o iha komersializasaun
sira-nia produtu, atu nune'e kompañia sira ne'ebé iha produtu hanesan la presiza uza
métodu komersializasaun ne'ebé hanesan. Ida ne'e diferente liu husi atividade produtu
nian. Iha produsaun produtu, jeralmente raw materiál, orden no métodu produsaun uza
hosi tempu ba tempu. Ida ne'e permite halo komparasaun entre kustu produsaun entre
empreza sira ne'ebé hanesan. Ida ne'e la hanesan ho atividade merkadu produtu ne'ebé la
hanesan iha kompañia ne'ebé hanesan. Tan ne'e, dala barak la bele kompara ho kompañia
ida ho kompañia seluk.
atividade merkadu sira dala barak muda tuir mudansa kondisaun merkadu nian. Aleinde
métodu komersializasaun oin-oin, iha mudansa barak iha métodu komersializasaun atu
reflete mudansa iha kondisaun merkadu. Tanba mudansa nesesidade konsumidor sira-
nian ne'ebé hakarak servisu lalais, kompañia ida bele muda kanál distribuisaun Negósiu
ne'ebé durante ne'e uza ona. Nune'e mós, atividade sira husi kompañia ne'ebé kompete sei
iha influénsia ba métodu komersializasaun ne'ebé kompañia ida uza, atu nune'e métodu
komersializasaun produtu sira-ne'e fleksivel tebes. Ida ne'e hamosu problema no
interpreta kustu komersializasaun,
atividade komersializasaun ne'ebé hasoru konsumidor sira ne'ebé variavel ne'ebé la bele
kontrola hosi jestaun kompañia nian bele kontrola kustu traballu, kustu material-prima, no
kustu overhead fabrika, maibé la iha ema ida mak bele hateten saida mak konsumidor sira sei
halo. Iha atividade produsaun, efisiénsia ne'e sukat liu husi haree ba montante husi kustu
ne'ebé bele rai ba kada Unidade produtu ne'ebé prodús. Iha parte seluk, iha atividade
komersializasaun nian sira ne'ebé fahe, aumentu iha volume fa'an nian mak hanesan medida
ida ba efisiénsia, maski laos kada volume fa'an nian ne'ebé aumenta maka'as tuir fali ho
aumentu iha lukru
Iha kustu komersializasaun sira iha kustu indiretu ou kusto hamutuk (Joint Artes) ne'ebé
difisil liu atu rezolve bainhira kompara ho sira ne'ebé iha kustu produsaun. Se kompañia
ida fa'an produtu oioin ho Métodu distribuisaun ne'ebé diferente iha área
komersializasaun oioin, nune'e mós iha área ne'e Hamosu problema kusto ba iha
korrente ne'ebé kompleksu.
Oinsá atu analiza kustu merkadu
Análize kona-ba kustu komersializasaun ho objetivu atu determina kustu husi kontrolu kustu
produtu, Planeamentu, no orienta atividade komersializasaun sira. Análize kustu
komersializasaun bele klasifika ba iha maneira tolu:
a) Análize ida kona-ba kustu komersializasaun nian tuir tipu kustu ka objetu gastu neebe
mak iha.

b) análize kona-ba kustu komersializasaun nian sira tuir Funsaun marketing nian

c) Analiza marketing liu husi esforsu marketing

Análize kustu komersializasaun tuir tipu kustu .


Iha maneira orijinál, kustu Marketing ne'e fahe tuir tipu kustu merkadu nian hanesan saláriu,
taxa, despeza viajen, despeza depresiasaun ekipamentu eskritóriu nian, kustu operasaun no
kamioneta no seluk tan. Ho análize ida-ne'e, jestaun bele determina tipu kustu Marketing
nian, maibé labele hetan informasaun kona-ba gastus ba halao atividade marketing refere.
Tanba iha análize ida-ne'e direitu atu implementa planu jestaun ne'e la hasoru problema kona-
ba sukat efisiénsia orsamentu merkadu nian, abilidade hosi produtu ida-idak ne'ebé fa'an atu
hetan lukru, maneira fa'an no abilidade atu hetan rendimentu iha área komersializasaun ida-
idak,

Análize kustu komersializasaun tuir Funsaun marketing


Fusaun marketing hanesan atividade merkadu nian ne'ebé presiza despeza. Analiza kustu
marketig tuir Funsaun marketig ne'e ho objetivu atu kontrola fa'an sasán no analiza kustu
marketig nian tuir esforsu merkadu nian.
Etapa sira ba análize kustu marketig nian tuir Funsaun ne'ebé hatene didi'ak mak
hanesan tuirmai ne'e:
1. Define klaru Funsaun marketig atu nune'e jestór apropriadu bele determina se mak
iha responsabilidade atu hala'o Funsaun hirak ne'e. Divizaun Funsaun iha atividade
marketig mak hanesan tuir mai ne'e: fa'an, halo publisidade ba armazén, embalajen no
transporte, kréditu kobransa no Funsaun kontabilidade komersializasaun.

2. klasifika kada tipu kustu komersializasaun tuir nia Funsaun.

3. 3 determina Unidade medida servisu ne'ebé produz hosi Funsaun ida-idak.


4. 4 hasa'e kustu atividade komersializasaun nian sira hodi fahe totál despeza
komersializasaun nian ba Funsaun espesiál husi númeru Unidade servisu nian
ne'ebé prodús husi Funsaun ne'ebé refere.

Análize kustu marketing nian husi esforsu merkadu nian


Análize ba kustu marketing tuir tipu kustu no Funsaun marketing ne'e ba kontrolu kustu,
maibé la tulun atu diriji atividade marketing. Atividademarketing, sei la efetivu se la iha
Diresaun di'ak, tanba ne'e nesesáriu atu hala'o análize kustu komersializasaun ne'ebé bele
fornese informasaun kona-ba abilidade esforsu komersializasaun balun ne'ebé bele hamosu
lukru.
Análize ba kustu marketing tuir esforsu komersializasaun bele fahe hanesan tuirmai ne'e:
1. Tipu produtu

2. tuir área marketing

3 tuir orden
4. Tuir grupu ne'ebé fahe.
Pasu sira ne'ebé tenke hola atu hala'o análize kustu marketing nian, tuir tipu produtu, iha area
marketing, medida orden no distribuisaun mak hanesan tuir mai ne'e:
1. Klasifika tipu kustu komersializasaun tuir sira-nia Funsaun.
2 determina tipu análize ne'ebé sei hala'o.
3 klasifika tipu kustu distribuisaun ba: kustu diretu, kustu semi-direitu no kustu indiretu.
Kustu direta mak kustus ne'ebé diretamente relasiona ho atividades komersializasaun balun.
Iha análize kona-ba kustu komersializasaun produtu nian, kustu promosaun ba produtu balun
maka kustu diretu ba produtu ne'e. ezemplu, kustu atu halo promosaun iha notísia, Komisaun
rejionál ba fa'an-nain sira-nian)
semi-direitu iha análize produtu nian Kustu sa'e (karik idade ne'ebé iha relasaun klaru ho
Funsaun komersializasaun balun ka atividade sira. Porezemplu, la Commissioner nest iha
área merkadu balun nu'udar kustu semi-direitu iha análize tuir tipu produtu, tanba kustu hirak
ne'e bele aloka ho baze apropriadu.
4 define baze ba alokasaun benefísiu komersializasaun. Laiha nesesidade atu aloka kompras
direta husi nia-an rasik tanba servisu ne'ebé fornese husi kustu ida-ne'e sente orgulhu ba
diagrama ka objetu ruma. Entretantu, rasio semi-direitu bazeia ba alokasaun justu nune'e kada
diagrama ka objetu simu todan razoavel.
Baze alokasaun kustu Margeting

Funsaun Marketing Baze alokasaun ne’ebé mak utiliza


Fa’an/vendas Rezultadu fa’an

Armazenajen Volume, todan ka total produtu ne’ebé envia

Embalajen no Frekuensia transferensia, todan ka volume produtu


transferensia

Advertensi Kuantidade produtu ne’ebé fa’an, kompara sirkulasaun media ne’ebé uza
ba advertensi

Kreditu no Faturamentu Total order komprador, transaksaun ka liña ne’ebé uza iha faktor

Kontabilidade Marketing Total order komprador, transaksaun ka liña ne’ebé uza iha factor

5 buka relasaun entre kustu ba reseita ne'ebé hetan no despeza, ba tipu produtu ida-idak,iha
áreamarketing, medida orden ka distribuisaun ne'ebé bele kanaliza.
a. kálkulu kona-ba lukru boot liu

b. Kálkulu kustu merkadu nian

Análize kustu marketing tuir tipu produtu


1) Determina abilidade hosi tipu produtu ida-idak iha resultadu lukru

2) tulun atu estimula efeitu mudansa iha produtu no métodu fa'an produtu sira-nian
kona-ba kustu no lukru sira.

3) Fornese informasaun kona-ba kustu ba desizaun hodi determina fa'an folin produtu
nian

Ba objetivu atu analiza kustu komersializasaun tuir tipu produtu, presiza klasifika tipu
produtu iha maneira sira mak tuir mai ne'e:
1. Klasifikasaun produtu tuir natureza produtu nian,

ezemplu iha empreza ida iha surat-tahan, produtu sira-ne'e klasifika hanesan surat-tahan hvs
nian Surat-tahan sigaru, surat-tahan ka surat-tahan klasifikasaun
2. kona-ba produtu tuir modelu pakote nian.
Purezemplu: kompañia sabaun ne'ebé fa'an nia produtu iha tipu oioin hanesan falun ki'ik no
boot, no kompañia shampoo ne'ebé fa'an nia produtu iha surat-tahan wrappers no botir sira.
3. Klasifikasaun produtu sira tuir Komérsiu produtu marka sira ne'ebé iha
karimbu na'an Sira halibur hamutuk hanesan ida de'it.

4. Klasifikasaun produtu tuir oinsá produtu ne'e uza hosi kliente. Iha kliente
ne'ebé sosa produtu ba sira-nia uzu rasik no iha ema ne'ebé sosa hodi fa’an fila
fali.

Análize kustu komersializasaun tuir área komersializasaun


Análize kona-ba kustu komersializasaun nian tuir área komersializasaun util ba
1. Kontrolu kustu komersializasaun ne'ebé akontese iha área merkadu ida-idak.
2 orienta produtu komersializasaun dmin área komersializasaun ne'ebé fornese lukru ne'ebé
boot.
Análize kona-ba kustu komersializasaun nian tuir área komersializasaun nian bele aplika
de'it iha empreza sira ne'ebé iha área komersializasaun luan ne'ebé fahe ba área
komersializasaun nian sira, iha ne'ebé área ida-idak lidera husi Jestór. Karik jestór área
komersializasaun ida-idak iha responsabilidade atu orienta kustu komersializasaun nian,
entaun análize ne'e tuir área komersializasaun sei fó rezultadu importante. Tanba ne'e, karik
kustu merkadu barak mak sei kontrola diretamente husi Xefe Gabinete, nune'e analiza kustu
komersializasaun nian Tuir área merkadu nian la di'ak.
Atu hili fronteira sira iha área komersializasaun, tenke konsidera fatór sira tuir mai ne'e:
1. Área komersializasaun sira labele ansi liu, atu nune'e la iha kustu merkadu ne'ebé aas liu
iha área balun atu bele kompensa ho kustu ne'ebé ki'ik iha área merkadu sira seluk. Ezemplu:
ema hili illa Java nu'udar área merkadu. Klaru katak área merkadu ne'e hakarak luan, tanba
iha illa Java iha provínsia oioin ka sidade boot sira ne'ebé bele iha merkadu oioin.
2 área komersializasaun ne'ebé define ona tenke permite ba análize. fa'an no despeza. Karik
área komersializasaun ne'e ki'ik liu, nia sei kauza proporsaun boot hosi kustu indiretu,
maibé karik luan liu ida-ne'e sei kauza kustu diretu boot.
3. Área komersializasaun ne'ebé selesionadu tenke hatudu potensiál komersializasaun
Análize kustu komersializasaun tuir orden
Medida orden ne'e iha relasaun besik ho profesaun husi kliente sira. Husi análize tuir orden,
iha ne'ebé hatudu katak maioria orden ne'ebé simu husi kliente sira, kompañia ne'e inklui
kustu sira ne'ebé boot liu duke lukru brutu. Tanba ne'e, empreza ne'e tenke determina
montante mínimu husi rupiah ba kada orden atu hamenus númeru tranzasaun no hasae lukru.

EXEMPLO 2
PT Elonia sari fa’an tipo produto 3 : A, B no C kustu margeting ne’ebe hasai iha fulan
julho 20 x 1
Data kustu tuir funsaun margeting
Funsaun Total

Fa’an/vendas $ 95.500
Armazenajen 75.000
Embalajen no pengiriman 63.000
Publisidade (advertensi) 54.000
Kreditu no Faturamentu (Penagihan) 28.000
Kontabilidade Marketing 49.200

$ 365.500

Data baze alokasaun


Tipu produto
A B C

Presu fa’an pur unidade $ 10 $ 15 $ 18

Presu baziku produtu pur unidade $8 $ 11 $ 12

Total produtu ne’ebé fa’an (terjual) 80.000 unidade 500.000 unidade 200.000
unidade
Todan/peso produtu pur unidade 2,25 kg 2,50 kg 3,50 kg

Frekuensia produtu inklui iha fator 6.400 5.700 2,900


fa’an
Frekuensia order husi kliente 2,400 3.000 1.800

Tarifa alokasaun kustu


margeting

Funsaun Marketing Total kustu Total baze alokasaun Tarifa


marketing (1) (2) alokasaun
kustu
marketing
2:1
Fa’an/vendas $ 95,500 $ 1,910,000 (1) 5%
Armazenajen 75,000 375,000 (2) $ 0,20
Embalajen no entrega 63,000 150,000 (3) $ 0,42
(pengiriman)
Publisidade 54,000 150,000 $ 0,36
Kreditu no Faturamentu 28,800 7,200 (4) $ 4,00
Kontabilidade Marketing 49,200 15,000 (5) $ 3,28

Lukru/prejuizu

tipo produtu

total A B C

Resutadu fa'an $ 1.910,000 $ 800.000 $ 750.000 $ 360.000

presu baziku fa'an $ 1.430,000 $ 640.000 $ 550.000 $ 240.000

lukru brutu $ 480.00 $ 160.000 $ 200.000 $ 120.000

kustu distribuisaun

fa'an $ 95.500 $ 40.000 $ 37.500 $ 18.000,00

Armajen $ 75.000,00 $ 36.000,00 $ 25.000,00 $ 14.000,00

enbalajen no entrega $ 63.000,00 $ 33.600,00 $ 21.000,00 $ 8.400,00

advertensi $ 54.000,00 $ 28.600,00 $ 18.000,00 $ 7.200,00

kredit ho kobransa $ 28.000,00 $ 9.600,00 $ 12.000,00 $ 7.200,00

akuntansi $ 49.000,00 $ 20.992,00 $ 18.695,00 $ 9.512,00

total $ 365.500,00 $ 168.992,00 $ 1.132.196,00 $ 64.312,00

total lucro $ 114.500,00 $ -8.992,00 $ 67.804,00 $ 55.688,00

Analiza Kustu Marketing Tuir Área Marketing


Analiza Kustu Maketing tuir area marketing iha benefisiu hodi :
 Kontrola kustu marketing ne’ebé akontese iha kada area marketing.
 Fó diresaun podutu marketing ba iha áreas marketing ne’ebé fó lukru bo’ot.
 Fo benefisiu nmos ba iha konsumidor sira.
 Gere diak financialmente / montante ne’ebe mak simu husi konsumidor.
 Relasaun intimamente iha area margeting ne’ebe mak ami aloka ba.

Analiza Kustu Marketing Tuir Tipu Produtu


Analiza ksutu tuir tipu produtu ne’ebé mak hanesan tuir mai no kronolojia alokasaun kustu
marketing tuir tipu produtu mak hanesan tuir mai:
 Alokasaun kustu vendedor .
 Alokasaun kustu funsaun kreditu no faturamentu no funsaun kontabilidade marketing
.
 Alokasaun kustu funsaun embalajen no pengiriman no funsaun armazenajen

Analiza Kustu Marketing Tuir Medida Order


Media order (order size) ne’e mak hanesan pesan ida ne’ebe mak husi media no
vantagem(menguntukan) order husi kliente no analiza husi media signifika nia hatudu parte
medida order nian ne’ebe bele simu husi konsumidor, no tanba ne’e empreza hasai ninia
kustu ne’ebe mak ninia total/montante ne’ebe bo’ot husi gros lukro ne’ebe hetan tanba ida
ne’e empreza tenki foti total valor fa’an ka quantidade minimu atu nune’e bele ba iha kada
order atu hamenus transaksaun fa’an aumenta/hasa’e lukro.

Você também pode gostar