Escolar Documentos
Profissional Documentos
Cultura Documentos
Elabora husi :
1
AGRADESIMENTU
Laiha lia-fuan murak ida husi ami (eskritor traballo) atu hato’o sentimentu
agradesimentu ba Nain Aas Liu Hotu Ne’ebe akompaña ona ami iha ami nia prosesu
traballu ho tópliku “KUSTO PADRAUN’. Ho lia-fuak folin-laek Obrigado mak ami bele
hato’o tamba ho Ita Bo’ot nia tulun no ajuda hotu liu husi Espiritu matenek Guia no
mos material hotu mak ami bele bele finalisa ho di’ak traballo ne’e, obrigado-wain
ami ata hato’o.
Ami nia sentimentu agradese ba Prof. Mateus Ximenes M. Si ne’ebe mak hanesan
ami nia professor Disiplina ida ne’e nian ne’ebe mak orienta ona ami ho di’ak tebes
ba iha realisasaun traballo ne’é, ba mos familias no kolega hotu ne’ebe kolabora ona
ho ami liu husi ideas sujestaun motivasaun no material hotu ami hato’o Obrigado-
Wain.
Ba membru do Grupo VII ne’ebe servisu makas, kopera no kolabora hamutuk iha
prosesu peskisa traballo ne’e Obrigado –wain espera ita nia servisu hamutuk neé sai
hanesan referensia ida mai ita atu buka meius oinsa atu aprende barak liu tan..
Esperansa mak traballo Ne’e bele to ba le-nain sira no espera mos ema ne’ebe le bele
koprende no bele implementa fali iha moris loroloron nian.
Ami husi grupo V mos deskobre katak pekisa ne’e seidauk perfeitu sei iha naksalak no
buat barak mak la dun klaru iha ne’eba, kurisi no hadia ba atu ita bele aprende
hamutuk, Obrigadu ba atensaun tomak.
Dili......../Fevereiru/2023
Representante hakerek-nain
1
II. INDICE
I. AGRADESIMENTU……………………………………………………………………..……….1
II. INDICE……………………………..…………………………………………………………….....2
III. INTRODUSAUN....…………..…………………………………………………………..……..3
V. DESENVOLVIMENTO DO TÓPIKU
A. Defi nisaun kustu padraun.............................................................5
B. Benifi siu sistema kustu padraun…………………………………………………….5-6
C. Procesidemntu termina kustu padraun..........................................6
C.1. Kustu materia Prima Padraun.................................................................7
c.2. Kustu trabalhador Padraun...............................................................8-10
c.3. Kustu Overhead fabrika padraun………………………………...…………….10-13
D. Tipos husi padraun ……………………………………………………………………....…………..…13
VI. KONKLUSAUN………………………………………………………………………………………........15
VII. REFERENSIAS……………………………………………………………………………………....….....16
III. INTRODUSAUN
2
Timor-leste hanesan nasaun ida ne’ebe foin ukun-an no komesa ona kria industria de
produsaun balun hanesan kafé no seluk tan, maibe Setor Ekonomia iha ita nia
Nasaun seidauk bele dehan suficiente tamba impaktu konsume hahan importasaun
barak liu duke exportasaun.
Alem de ne’e timor leste iha rai bokur barak maibe ita seidauk maneza diak atu
produs ita nia ai-han rasik, tamba governo seidauk fo atensaun tomak atu desevolve
Setor Agricultura iha Timor_leste aumenta tan ho estudante finalista iha área
Agricultura no Ekonomia ne’ebe desempregu barak no hili liu ba servisu iha
Estranjeiru.
Ho ida ne’e atu kualifika estudante ekonomista sira tenke aprende diak kona ba
Economia no nia disiplina espesifiku sira hanesan aprende oinsa atu; kria industria
rasik, produsaun fabrikas, gestaun, marketing, maneza osamento diak liu tan no fo
“kusto ba produto” sira ho lolos atu empresa sira labele hetan desfavoravel ba sira
nia produsan no consumidor sira mos satisfas ho custo no produto ne’ebe mak justo.
ida husi disiplina importante sira nee mak estudante ekonomista obriga atu aprende
ba iha materia espesifiku Custo mak ; custo hamutuk ,custo padraun, subproduto no
seluk tan... ho ida nee ami husi grupo VII sei relata iha apresentasaun trabalho ne’e
mak CUSTO PADRAUN ne’ebe mak sei hafalun tan ho tipo balun iha ne’eba, atu
kompleta liu tan ita bele hare hamutuk desenvolvimento tópiku tuir mai nee.
3
IV. RESOLUSAUN PROBLEMATIKU
4
CAPITULO
V
Definisaun kustu padraun
Liga ba iha termos kontabilidade kusto padraun hanesan teknika ida neebe
contabilidade sira iha kompanhia ida pre-define/ hili tiha ona atu fo valor ba
kompania nia produto liga ba iha kuantidade produto ne’ebe sira atu uza.
Ba iha finalidade metodoliga ida ne’e kusto produto nian sei elabolra husi orsamento
nebe planeia tia ona ba longo periodo, possivel kompara ho nia kusto real no analiza
ninia variasaun sira. Bele define kustu padraun hanesan kustu ne’ebe determina ona
iha oin, ho montante kustu ne’ebe mak tenki gasta ba halo unidade produtu ka
finansia atividade balun, ne’ebe tuir kondisaun ekonomia.
Sistema kustu padraun ida ne’e sistema kontabilidade kustu ne’ebe prosesa
informasaun kustu ida, jestaun bele detekta atividade ne’ebe mak iha empreza kustu
ne’e rai (save) husi kustu padraun ne’ebe Mak determina ona. Sistema kontabildade
kustu ne’ebe rejistu kustu ne’ebe mak tenke hasai no kustu lolos ne’ebe akontese
apresenta komparasaun entre kustu padraun no kustu lolos no apresenta analiza
rai(save) kustu lolos husi kustu padraun.
5
Sistema kustu padraun ne’e fo matadalan(pedoman) ba jerensia kona ba kustu hira
mak tenki halao aktividade ruma, atu nune’e permite ba sira atu reduz kustu ho
metodu ida atu hadia produsaun, hodi hili maun-de-obra no atividade seluk. Sistema
kustu padraun ne’ebe hatoo analise penyimpangan kustu lolos husi kustu padraun
ne’e bele sai implementasaun ba iha gerenciamentu sira ho “prinsip
kelainan”(exception principles). Ne’ebe mak tau atensaun konaba sira nia situasaun
ne’ebe mak rai iha situasaun ne’ebe jerensia sira tenki halo kompletu ho feramentu
ne’ebe mak efektivu atu kontrola atividade iha empreza nian.
6
a. Kustu materia Prima Padraun
Kustu materia prima padraun hanesan sasukat atu halo plano ba materia prima nia
hodi atinze metas produsaun nian. Kustu Materia Prima Padraun neé rasik fahe ba
parte rua (2) mak hanesan :
a. Kuantidade Padraun
b. Presu Padraun
Atu determina Kustu materia Prima Padraun ita presija
a. Halo investigasaun espesial no
b. Analiza notas sira neebe iha tempu Passadu
7
b. Kustu trabalhador Padraun (MOD)
MOD mak hanesan komponente produsaaun hotu neebe iha ligasaun direta ho
prosesu produsaun produto nian. Hanesan; operador makina, pintor, torneiro,
soldador, kortador no seluk.
Kustu trabalhador Padraun ne'e rasik fahe ba parte 2 (rua) mak hanesan :
a. Oras trabalhador Padraun
b. Taxa salario Padraun
Tamba ne’e valor integrais husi R$340.00 no R$385 mak dekompostos husi
komponentes sira tuir mai neé;
8
Kusto padrao Valor Kusto Real Valor
Total R$ 95.00
9
Kusto real Kalkulo Kusto total
Total R$105.00
Hanesan ita hatene kusto fahe ba parte rua; kusto direto no kusto indireto.
Kusto Direito : processso produsaun nebe ita bele identifika nia kusto exemplo
materia prima e trabllador sira, tmba facil atu identifika.
10
Kusto indireito presija konsidera se lae bele fo impakto negativo ba lucro
empresa.Kusto hotu neebe akontese iha departamento produsaun nebe mak ita
labele identifika direita ba iha produto nebe produs. Modal hotu neebe ita labele
identifika iha produto finalidade.
Kusto Indireto Fixos: Wainhira Kusto indireito akontese iha periodo nebe hanesan no
niania valor ita bele previsivel ( plano antes ). Kusto indireto mx mak Kusto
permanente ou la muda. se nia hapara maka automatico produsaun sei la lao. Kusto
sira ne previsiveis ou plano antes de plano produsaun realiza.
Kusto indireto variavel : kuando kusto nebe akontese dalaruma deit ( la bebeik ),
mudansa de posisaun tamba fator externa. kusto indireito variavel bele depende ba
fatores barak hanesan mudansa preso eletrisidade, depresiasaun ba makina no sira
seluk tan. kusto indireto mos bele muda depende ba mudansa preso produto nian.
Ita bele usa aluguel ba tarifa nebe ita tenke selu periodikamente, sai hanesan
exemplo simples ba COF . geralmente industria ida produs mistura rajoavel iha
produto sira nebe fahe aluguel ba iha produsaun sira hotu. ho ida nee ita bele dehan
custo aluguel coresponde ba iha produto produzido.
Tuir mai mak exemplo seluk husi custo indireito/COF nebe mak la iha diferensia ho
esemplo iha leten;
11
Tarifa overhead fabrika padraun konta ne’ebe fahe ho total kustu overhead
dianggarkan ba kapasitas normal husi kapasitas normal.
Kustu overhead fabrika standar nia fuansaun atu bele halo kontrola no halo planu ba
gastus ne’ebe akontese wainhira halo atividade produsaun, tenki mos hafahe kedas
ba iha COF fixos no variable.
Tarifa COF ne’ebe akontese ba produto 2 ne’e ho base iha quantidade total mao de obra
direita. Tuir mai atu produs garrafa per unit ida presija 15 min husi MOD, no atu produs lata
unit ida necessaria presiza 6 min de MOD.
PERGUNTA !
Calcula COF per unit nebe sira produs.
12
Tempo unitario 0,25 0,1
Diferensa entre sistema kontabilidade kustu Padraun ba metode rua ne’e iha
apresentasaun kona ba jestaun informasaun konaba deviasaun entre kustu padraun
no kustu atual.
Servisu iha prosesu nia laran hare debita no credito ho numero ida deit hanesan
numeru standar. Deviasoes entre kustu padraun no kustu atual registra iha “
13
konsiderasaun diferensa” wainhira mosu, atu nunee jestaun bele hatene iha kualker
tempu ne’ebe magnitude deviasi.
Sasan ne’ebe iha prosesu regista ho numeru duplu/ oioin ho parte debit enxe ho
kustu atual no parte kreditu ne’ebe. nakonu ho padraun taxa.
Deviasi entre kustu atual no kustu Standar/( Padraun) kalkula iha periodiu
kontabilidade nia rohan.
Kuantidade atual X presu atual kada kuantidade padraun sasan ne’ebe hotu
unidade, ka ona X kustu produsaun padraun kada
unidade
KONKLUSAUN
14
Etimologikamente Kusto katak folin no padraun katak modelo atu medida ou
sasukat.Tamba ne ita bele hatete katak kusto padraun mak tekniku ou
medelo ida atu sukat kusto ou folin ida.
Sistema kustu padraun halo plano atu controla kustu ,hodi Evita desfavoravel
atu labele mosu iha empresa.
Prosedura termina kustu Padraun neebe Fahe ba Parte 3 (folu) mak hanesan:
1. Kustu materia Prima Padraun
2. Kustu trabalhador Padraun
3. Kustu Overhead Padraun
Kustu materia Prima Padraun; Kustu materia prima padraun hanesan sasukat
atu halo plano ba materia prima ( bahan utama) nia hodi atinze metas
produsaun nian.
Komponente rua atu determina custo MP mak hanesan;
1. Kuantidade Padraun
2. Presu Padraun
Kustu trabalhador Padraun (MOD); MOD mak hanesan komponente
produsaaun hotu neebe iha ligasaun direta ho prosesu produsaun produto
nian. Hanesan; operador makina, pintor, torneiro, soldador, kortador no seluk.
Kustu trabalhador Padraun ne'e rasik fahe ba parte 2 (rua) mak hanesan :
1. Oras trabalhador Padraun
2. Taxa salario Padraun
Kusto indireto/COF; mak hanesan kusto sira ne’ebe lakonsegue relasiona
diretamente ba iha produto servisu. Kustu sira ne’e labele iha ligasaun direta
ho produto iha processo produsaun.
Variasaun ne’ebe sei determina kusto padraun mak hanesan;
1. Variasaun Presu
2. Variasaun kuantidade no
3. Variasaun mista
TIPOS HUSI PADRAUN : Padraun klasifikadu ho baze nivel apertu ka haluha
hanesan tuir mai nee:
1. Padraun teoretis
2. media kustu tempu liu ba/ pasadu
3. Padraun normal
4. Implementasaun Los No Bele Atinji.
Sistema kontabilidade Padraun kustu fahe ba metode rua mak hanesan :
1. Metode Ida deit ( planu Ida)
2. Metode Oioin ( Planu parsial)
15
REFERENSIAS
Livro de Contabilidade:
Custo de Contabilidade, Edisaun 5, pagina 387-395. By Muliady
Google :
https://pt.economy-pedia.com/11040614-standard-cost
https://www.dicionariofinanceiro.com/custo-padrao/
https://www.google.com/url?
sa=t&rct=j&q=&esrc=s&source=web&cd=&ved=2ahUKEwim8vP_s7D9AhWg
TmwGHRlxCY0QFnoECDIQAQ&url=https%3A%2F
%2Fwww.dicionariofinanceiro.com%2Fcustopadrao
%2F&usg=AOvVaw3WSvZFfqqN4E3eGX16QA8D
youtube ;
https://youtu.be/a5mvTgDplcYhttps://www.google.com/search?
client=firefoxbd&q=youtube+beranda+custo+padrao#fpstate=ive&vld=cid:9
7090d46,vid:HN1M0OF1VtY
16
17