Você está na página 1de 18

TRABALHO DO GRUPO VII

SISTEMA KUSTU PADRAUN

Elabora husi :

 Marciano F. Gusmão (2021.05.04,071)


 Julia Quinidya da Costa Válida (2021.05.04.061)
 Febrianty A A. Pereira (2021.05.04.034)
 Jeliana Sila (2021.05.04.054)
 Sandra de Fatima (2021.05.04.107)
 Josefina Bakhita m. da Costa (2021.05.04.060)
 Saturnino Araujo da Costa (2021.05.04.109)
 Marito
 Ana da Costa Fraga

Semestre/ turma : V/C

UNIVERSIDADE NASIONAL TIMOR LOROSA’E


FAKULDADE EKONOMIA NO GESTAUN
DEPARTAMENTU CONTABILIDADE
DILI
2023

1
AGRADESIMENTU

Laiha lia-fuan murak ida husi ami (eskritor traballo) atu hato’o sentimentu
agradesimentu ba Nain Aas Liu Hotu Ne’ebe akompaña ona ami iha ami nia prosesu
traballu ho tópliku “KUSTO PADRAUN’. Ho lia-fuak folin-laek Obrigado mak ami bele
hato’o tamba ho Ita Bo’ot nia tulun no ajuda hotu liu husi Espiritu matenek Guia no
mos material hotu mak ami bele bele finalisa ho di’ak traballo ne’e, obrigado-wain
ami ata hato’o.
Ami nia sentimentu agradese ba Prof. Mateus Ximenes M. Si ne’ebe mak hanesan
ami nia professor Disiplina ida ne’e nian ne’ebe mak orienta ona ami ho di’ak tebes
ba iha realisasaun traballo ne’é, ba mos familias no kolega hotu ne’ebe kolabora ona
ho ami liu husi ideas sujestaun motivasaun no material hotu ami hato’o Obrigado-
Wain.
Ba membru do Grupo VII ne’ebe servisu makas, kopera no kolabora hamutuk iha
prosesu peskisa traballo ne’e Obrigado –wain espera ita nia servisu hamutuk neé sai
hanesan referensia ida mai ita atu buka meius oinsa atu aprende barak liu tan..
Esperansa mak traballo Ne’e bele to ba le-nain sira no espera mos ema ne’ebe le bele
koprende no bele implementa fali iha moris loroloron nian.

Ami husi grupo V mos deskobre katak pekisa ne’e seidauk perfeitu sei iha naksalak no
buat barak mak la dun klaru iha ne’eba, kurisi no hadia ba atu ita bele aprende
hamutuk, Obrigadu ba atensaun tomak.
Dili......../Fevereiru/2023

Representante hakerek-nain

Julia Quinidya da Costa Válida

1
II. INDICE

I. AGRADESIMENTU……………………………………………………………………..……….1
II. INDICE……………………………..…………………………………………………………….....2

III. INTRODUSAUN....…………..…………………………………………………………..……..3

IV. RESOLUSAUN PROBLEMATIKU......................................................4

V. DESENVOLVIMENTO DO TÓPIKU
A. Defi nisaun kustu padraun.............................................................5
B. Benifi siu sistema kustu padraun…………………………………………………….5-6
C. Procesidemntu termina kustu padraun..........................................6
C.1. Kustu materia Prima Padraun.................................................................7
c.2. Kustu trabalhador Padraun...............................................................8-10
c.3. Kustu Overhead fabrika padraun………………………………...…………….10-13
D. Tipos husi padraun ……………………………………………………………………....…………..…13

E. Kontabilidade Kustu Padraun……………………………………………………...............13-14

VI. KONKLUSAUN………………………………………………………………………………………........15
VII. REFERENSIAS……………………………………………………………………………………....….....16

III. INTRODUSAUN

2
Timor-leste hanesan nasaun ida ne’ebe foin ukun-an no komesa ona kria industria de
produsaun balun hanesan kafé no seluk tan, maibe Setor Ekonomia iha ita nia
Nasaun seidauk bele dehan suficiente tamba impaktu konsume hahan importasaun
barak liu duke exportasaun.

Alem de ne’e timor leste iha rai bokur barak maibe ita seidauk maneza diak atu
produs ita nia ai-han rasik, tamba governo seidauk fo atensaun tomak atu desevolve
Setor Agricultura iha Timor_leste aumenta tan ho estudante finalista iha área
Agricultura no Ekonomia ne’ebe desempregu barak no hili liu ba servisu iha
Estranjeiru.

Ho ida ne’e atu kualifika estudante ekonomista sira tenke aprende diak kona ba
Economia no nia disiplina espesifiku sira hanesan aprende oinsa atu; kria industria
rasik, produsaun fabrikas, gestaun, marketing, maneza osamento diak liu tan no fo
“kusto ba produto” sira ho lolos atu empresa sira labele hetan desfavoravel ba sira
nia produsan no consumidor sira mos satisfas ho custo no produto ne’ebe mak justo.

ida husi disiplina importante sira nee mak estudante ekonomista obriga atu aprende
ba iha materia espesifiku Custo mak ; custo hamutuk ,custo padraun, subproduto no
seluk tan... ho ida nee ami husi grupo VII sei relata iha apresentasaun trabalho ne’e
mak CUSTO PADRAUN ne’ebe mak sei hafalun tan ho tipo balun iha ne’eba, atu
kompleta liu tan ita bele hare hamutuk desenvolvimento tópiku tuir mai nee.

3
IV. RESOLUSAUN PROBLEMATIKU

1. EXPLIKA DEFINISAUN NO KONSEITU HUSI KUSTO PADRAUN?

2. BENIFISIU NO IMPORTANSIA KUSTO PADRAUN!

3. ESPLIKA PROSEDIMENTU KUSTO PADRAUN HO NIA TIPU NO ESEMPLO SIRA.

4. TIPO HUSI KUSTU PADRAUN!

5. ESPLIKA KONTABILIDADE KUSTO PADRAUN?

4
CAPITULO
V
 Definisaun kustu padraun

Etimologikamente Kusto katak folin no padraun katak modelo atu medida ou


sasukat.Tamba ne ita bele hatete katak kusto padraun mak tekniku ou medelo ida
atu sukat kusto ou folin ida.

Liga ba iha termos kontabilidade kusto padraun hanesan teknika ida neebe
contabilidade sira iha kompanhia ida pre-define/ hili tiha ona atu fo valor ba
kompania nia produto liga ba iha kuantidade produto ne’ebe sira atu uza.

Ba iha finalidade metodoliga ida ne’e kusto produto nian sei elabolra husi orsamento
nebe planeia tia ona ba longo periodo, possivel kompara ho nia kusto real no analiza
ninia variasaun sira. Bele define kustu padraun hanesan kustu ne’ebe determina ona
iha oin, ho montante kustu ne’ebe mak tenki gasta ba halo unidade produtu ka
finansia atividade balun, ne’ebe tuir kondisaun ekonomia.

Sistema kustu padraun ida ne’e sistema kontabilidade kustu ne’ebe prosesa
informasaun kustu ida, jestaun bele detekta atividade ne’ebe mak iha empreza kustu
ne’e rai (save) husi kustu padraun ne’ebe Mak determina ona. Sistema kontabildade
kustu ne’ebe rejistu kustu ne’ebe mak tenke hasai no kustu lolos ne’ebe akontese
apresenta komparasaun entre kustu padraun no kustu lolos no apresenta analiza
rai(save) kustu lolos husi kustu padraun.

 Benefisiu sistema kustu padraun


Sistema kustu padraun halo plano atu controla kustu ,hodi Evita desfavoravel atu
labele mosu iha empresa. Kustu padraun mak instrumentu importante ba iha
avaliasaun konaba implementasaun politika determinado antes tiha ona. Se kustu
padraun determina ona ho realista ho nune’e estimulario implementador ne’e halao
nia knaar ho efikasia, tamba implementasaun hatene tiha ona, nu’udar
implementador servisu ne’ebe tenki halao ho nia nivel kustu servisu hira mak
implementador servisu tenki halao.

5
Sistema kustu padraun ne’e fo matadalan(pedoman) ba jerensia kona ba kustu hira
mak tenki halao aktividade ruma, atu nune’e permite ba sira atu reduz kustu ho
metodu ida atu hadia produsaun, hodi hili maun-de-obra no atividade seluk. Sistema
kustu padraun ne’ebe hatoo analise penyimpangan kustu lolos husi kustu padraun
ne’e bele sai implementasaun ba iha gerenciamentu sira ho “prinsip
kelainan”(exception principles). Ne’ebe mak tau atensaun konaba sira nia situasaun
ne’ebe mak rai iha situasaun ne’ebe jerensia sira tenki halo kompletu ho feramentu
ne’ebe mak efektivu atu kontrola atividade iha empreza nian.

 Procesidemntu termina kustu padraun


Prosedura termina Kustu Padraun.
Tuir mai ita sei koalia konaba Prosedura termina kustu Padraun neebe Fahe ba Parte
3 (folu) mak hanesan:

1. Kustu materia Prima Padraun


2. Kustu trabalhador Padraun
3. Kustu Overhead Padraun

Variasaun neebe sei determina ba calcuo sira nee maka ;


 Variasaun Presu
 Variasaun kuantidade no
 Variasaun mista
Atu obter custo real (kusto ne’ebe akontese ona), primeira kusto padraun (kusto
neebe empresa plano ) atu halo diferensa ida ne’ebe los ita presija analisa antes atu
toma medida ba koreksaun erros empresa nian.

6
a. Kustu materia Prima Padraun
Kustu materia prima padraun hanesan sasukat atu halo plano ba materia prima nia
hodi atinze metas produsaun nian. Kustu Materia Prima Padraun neé rasik fahe ba
parte rua (2) mak hanesan :

a. Kuantidade Padraun
b. Presu Padraun
Atu determina Kustu materia Prima Padraun ita presija
a. Halo investigasaun espesial no
b. Analiza notas sira neebe iha tempu Passadu

Esemplo kusto padraun ba materia prima!

Kusto Padraun kusto real

MP $2 1 KG $2 MP $2,10 1.5 KG 3,15

Variasaun de presu/ MP = 0,10 X 1 KG (Quantidade padraun)= 0.10 = D


Variasaun de kuantidade/MP = 0,5 X $2 (Presu padraun ) = 1.OO = D
Variasaun mista MP = 0.10 X 0,5 = 0,05 = D
Variasaun Total =1.15
Kustu neébe uza hanesan Padraun bele mos sai hanesan :
 Kustu padraun estimadu sei aplika ba iha futuru oin mai (plano ba
futuru/longo prazo)
 Kustu Padraun ideal neebe aplika Loos ona iha ninia pozisaun Kustu ne'ebe
estimadu (diperkirakan) sei sai hanesan kustu normal iha tempu naruk nia
laran.

7
b. Kustu trabalhador Padraun (MOD)
MOD mak hanesan komponente produsaaun hotu neebe iha ligasaun direta ho
prosesu produsaun produto nian. Hanesan; operador makina, pintor, torneiro,
soldador, kortador no seluk.
Kustu trabalhador Padraun ne'e rasik fahe ba parte 2 (rua) mak hanesan :
a. Oras trabalhador Padraun
b. Taxa salario Padraun

Oras trabalhador Padraun bele determina liu husi metodu :


 Kalkula Media (rata-rata) horas servisu neebe uza iha trabalhador ida nia laran
 Halo teste operasaun ba produsaun iha kondisaun normal neebe espera (dan
diharapkan)
 movimenta investigasaun iha tempu varios (berbagai) trabalhador no
Funsionario sira iha situasaun neebe real(situasi yang diharapkan).

Taxa Salario Padraun bele determina liu husi :


 Halo akordu ho organizasaun funsionario sira.
 Dadus salario anterior .
 Kalkula taxa salariu iha kondisaun normal durante operasaun nia laran.

Esemplo kalkulo MOD!


Iha empresa ida utilisa Sistema de kusto atu absorve kusto padraun no kusto real,
seguinte valor nebe sira iha ba produto determinado ida;

Kustos Kusto total/unit

Kusto padraun R$340.00

Kusto real R$385.00

Tamba ne’e valor integrais husi R$340.00 no R$385 mak dekompostos husi
komponentes sira tuir mai neé;

8
Kusto padrao Valor Kusto Real Valor

Materia prima R$ 170.00 Materia prima R$ 185.00

Mão de obra R$95.00 Mão de obra R$ 105.00


direta direta

Mao de obra R$75.00 Mao de obra R$ 95.00


indireta / COF indireta / COF

Kusto R$ 340.00 Kusto Real R$ 340.00


padraun Total total

Variasaun Custos individual

Materia Prima R$ 15.00

Mão de Obra R$ 10.00

Custos indiretos R$20.00

Variasaun Total R$45.00

Variasaun Mão de obra hamutuk R$ 10.00/ unit. Desfavoravel


Analisa ão de obra Direta

Kusto padraun Kalkulo Kusto total

MOD Departamentu A 40 horas x R$ 1.20 R$ 48.00

MOD Departamentu B 20 horas X R$ 2,35 R$ 47.00

Total R$ 95.00

9
Kusto real Kalkulo Kusto total

MOD Departamentu A 46 horas x R$ 1.20 R$ 57.50

MOD Departamentu B 19 horas X R$ 2,35 R$ 47.50

Total R$105.00

Variasaun Kusto individual

MOD Departamentu A R$ 90.50 D

MOD Departamentu B R$ 0.50 D

Variasaun Total R$ 10.00

C. Kustu overhead fabrika padraun

Kusto overhead fabrika bele mos hanaran Kusto indireto fabrikasaun .

Hanesan ita hatene kusto fahe ba parte rua; kusto direto no kusto indireto.

 Kusto Direito : processso produsaun nebe ita bele identifika nia kusto exemplo
materia prima e trabllador sira, tmba facil atu identifika.

 Kusto Indireito ; ou kustu overhead fabrika , mak processso produsaun nebe


ita labele identifika nia ou susar atu identifika nia custo, hanesan gastos
eletrisidade, aluguel no seluk tan.

 Definisaun no konseitu Kusto indireto/COF


Cof maka hanesan kusto sira neebe la konsegue relasiona diretamente ba iha produto
ou servisu. Kusto sira ne’ebe labeleihaligasaundireitahoprodutoihaprocessoprodusaun
.

10
Kusto indireito presija konsidera se lae bele fo impakto negativo ba lucro
empresa.Kusto hotu neebe akontese iha departamento produsaun nebe mak ita
labele identifika direita ba iha produto nebe produs. Modal hotu neebe ita labele
identifika iha produto finalidade.

 Kusto indireto/COF sei iha tipo rua (2)


 Kustos indireto fixos no
 Kustos indireto varaveis

Kusto Indireto Fixos: Wainhira Kusto indireito akontese iha periodo nebe hanesan no
niania valor ita bele previsivel ( plano antes ). Kusto indireto mx mak Kusto
permanente ou la muda. se nia hapara maka automatico produsaun sei la lao. Kusto
sira ne previsiveis ou plano antes de plano produsaun realiza.
Kusto indireto variavel : kuando kusto nebe akontese dalaruma deit ( la bebeik ),
mudansa de posisaun tamba fator externa. kusto indireito variavel bele depende ba
fatores barak hanesan mudansa preso eletrisidade, depresiasaun ba makina no sira
seluk tan. kusto indireto mos bele muda depende ba mudansa preso produto nian.

 EXEMPLOS KUSTO INDIREITO/COF

Ita bele usa aluguel ba tarifa nebe ita tenke selu periodikamente, sai hanesan
exemplo simples ba COF . geralmente industria ida produs mistura rajoavel iha
produto sira nebe fahe aluguel ba iha produsaun sira hotu. ho ida nee ita bele dehan
custo aluguel coresponde ba iha produto produzido.

Tuir mai mak exemplo seluk husi custo indireito/COF nebe mak la iha diferensia ho
esemplo iha leten;

 Depresiasaun makinas no ferramentas industrias


 Energia eletrica consumidas pelas fabricas
 Mao de obra indireita funsionarios sira
 Materias indireitos

Utilisa sistema de departamentalisasaun nebe divide fabrica ba iha setor sira.

11
Tarifa overhead fabrika padraun konta ne’ebe fahe ho total kustu overhead
dianggarkan ba kapasitas normal husi kapasitas normal.

Kustu overhead fabrika standar nia fuansaun atu bele halo kontrola no halo planu ba
gastus ne’ebe akontese wainhira halo atividade produsaun, tenki mos hafahe kedas
ba iha COF fixos no variable.

 EXEMPLO ESPESIFIKU KALKULA TARIFA BA COF


Kompanhia ida produs bebidas iha garrafa no iha lata, iha fulan determinado empresa produs
5.000 unidades ba garrafa no 10.000 unidade ba lata processo ne’e hala’o ho COF tamba hetan
Kusto indireto balun iha ne’eba mak hanesan tuir mai ;

Salario ba supervisaun garrafa 5.500,00

Depresisasaun ekipamentu fabrika 500.00

Aluguel fabrika 4.000.00

Energia eletrika konsume iha fabrika 2.000.00

Total Osamento/Real 12.000.00

Tarifa COF ne’ebe akontese ba produto 2 ne’e ho base iha quantidade total mao de obra
direita. Tuir mai atu produs garrafa per unit ida presija 15 min husi MOD, no atu produs lata
unit ida necessaria presiza 6 min de MOD.

PERGUNTA !
Calcula COF per unit nebe sira produs.

Dados Garafa Lata Total

Quantidade produzida 5.000 10.000 15.000

12
Tempo unitario 0,25 0,1

Tempo total mod 1.250 1.000 2.250

R$ Garrafa Lata Total

COF TOTAL 6.666,67 5.333,33 12.000,00

COF /UNIT 1,33 0,53

 TIPOS HUSI PADRAUN :


Padraun klasifikadu ho baze nivel apertu ka haluha hanesan tuir mai nee:
 Padraun teoretis
 media kustu tempu liu ba/ pasadu
 Padraun normal
 Implementasaun Los No Bele Atinji.

 KONTABILIDADE KUSTU PADRAUN

Sistema kontabilidade Padraun kustu fahe ba metode rua mak hanesan :

• Metode Ida deit ( planu Ida)


• Metode Oioin ( Planu parsial)

Diferensa entre sistema kontabilidade kustu Padraun ba metode rua ne’e iha
apresentasaun kona ba jestaun informasaun konaba deviasaun entre kustu padraun
no kustu atual.

1. Metode Ida deit ( Planu ida)

Servisu iha prosesu nia laran hare debita no credito ho numero ida deit hanesan
numeru standar. Deviasoes entre kustu padraun no kustu atual registra iha “

13
konsiderasaun diferensa” wainhira mosu, atu nunee jestaun bele hatene iha kualker
tempu ne’ebe magnitude deviasi.

2. Metode Oioin (Planu Parcial)

Sasan ne’ebe iha prosesu regista ho numeru duplu/ oioin ho parte debit enxe ho
kustu atual no parte kreditu ne’ebe. nakonu ho padraun taxa.

Deviasi entre kustu atual no kustu Standar/( Padraun) kalkula iha periodiu
kontabilidade nia rohan.

PROSESU KONTA SASAN IHA METODE IDA DE’IT (PLANU IDA).

Sasan iha prosesu laran

Kuantidade Padraun X Presu Padraun, ka Kuantidade Padraun sasan ne’ebe hotu


tiha ona X kustu padraun kada unidade

Oras padraun X Salariu Padraun, ka Ka

Padtaun kapasidade X taxa padraun Motante padraun servisu iha prosesu C


padtaun produsaun kustu kada unidade.

PROSESU KONTA SASAN IHA METODU OIOIN ( PLANU PARCIAL)

Sasan iha prosesu laran

Kuantidade atual X presu atual kada kuantidade padraun sasan ne’ebe hotu
unidade, ka ona X kustu produsaun padraun kada
unidade

Oras atual X salariu atual, ka Ka

Kustu atual fabrika overhead Montante Padraun servisu iha prosesu X


padtaun kustu kada unidade.

KONKLUSAUN

14
 Etimologikamente Kusto katak folin no padraun katak modelo atu medida ou
sasukat.Tamba ne ita bele hatete katak kusto padraun mak tekniku ou
medelo ida atu sukat kusto ou folin ida.
 Sistema kustu padraun halo plano atu controla kustu ,hodi Evita desfavoravel
atu labele mosu iha empresa.
 Prosedura termina kustu Padraun neebe Fahe ba Parte 3 (folu) mak hanesan:
1. Kustu materia Prima Padraun
2. Kustu trabalhador Padraun
3. Kustu Overhead Padraun
 Kustu materia Prima Padraun; Kustu materia prima padraun hanesan sasukat
atu halo plano ba materia prima ( bahan utama) nia hodi atinze metas
produsaun nian.
 Komponente rua atu determina custo MP mak hanesan;
1. Kuantidade Padraun
2. Presu Padraun
 Kustu trabalhador Padraun (MOD); MOD mak hanesan komponente
produsaaun hotu neebe iha ligasaun direta ho prosesu produsaun produto
nian. Hanesan; operador makina, pintor, torneiro, soldador, kortador no seluk.
 Kustu trabalhador Padraun ne'e rasik fahe ba parte 2 (rua) mak hanesan :
1. Oras trabalhador Padraun
2. Taxa salario Padraun
 Kusto indireto/COF; mak hanesan kusto sira ne’ebe lakonsegue relasiona
diretamente ba iha produto servisu. Kustu sira ne’e labele iha ligasaun direta
ho produto iha processo produsaun.
 Variasaun ne’ebe sei determina kusto padraun mak hanesan;
1. Variasaun Presu
2. Variasaun kuantidade no
3. Variasaun mista
 TIPOS HUSI PADRAUN : Padraun klasifikadu ho baze nivel apertu ka haluha
hanesan tuir mai nee:
1. Padraun teoretis
2. media kustu tempu liu ba/ pasadu
3. Padraun normal
4. Implementasaun Los No Bele Atinji.
 Sistema kontabilidade Padraun kustu fahe ba metode rua mak hanesan :
1. Metode Ida deit ( planu Ida)
2. Metode Oioin ( Planu parsial)

15
REFERENSIAS

 Livro de Contabilidade:
 Custo de Contabilidade, Edisaun 5, pagina 387-395. By Muliady
 Google :
 https://pt.economy-pedia.com/11040614-standard-cost
 https://www.dicionariofinanceiro.com/custo-padrao/
 https://www.google.com/url?
sa=t&rct=j&q=&esrc=s&source=web&cd=&ved=2ahUKEwim8vP_s7D9AhWg
TmwGHRlxCY0QFnoECDIQAQ&url=https%3A%2F
%2Fwww.dicionariofinanceiro.com%2Fcustopadrao
%2F&usg=AOvVaw3WSvZFfqqN4E3eGX16QA8D
 youtube ;
 https://youtu.be/a5mvTgDplcYhttps://www.google.com/search?
client=firefoxbd&q=youtube+beranda+custo+padrao#fpstate=ive&vld=cid:9
7090d46,vid:HN1M0OF1VtY

16
17

Você também pode gostar