Você está na página 1de 15

TUGAS INDIVIDU

PAPEL OSAN BA DESENVOLVIMENTO EKONOMIA NO COMERCIO


IHA TIMOR-LESTE

Naran : Lucia Fatima Dos Reis Soares

NRE : 1810211025

Fakuldade : Economia

Departemento : Acontabilidade

Materia : Metodologia De Pesquisa

EAST TIMOR INSTITUTE OF BUSINESS

2021
KAPITLU I

INTRODUSAUN

1.1. ANTECENDENTES

Moris iha nebe’e deit sempre la ses husi oinsa komplementa (pemenuhan) nesisidade vida loron
ba loron. Hodi kompleta nesisidade hirak nee ema persija hasai osan.  Osan nudar media ida nebe
sai sasukat ho sasan seluk. Atu troka osan ho sasan persija iha fatin ruma ba sosa-nain ho faan-
nain hodi halo negosiu kona ba valor ka folin entre osan ho sasan nebe atu sosa. Fatin nemak
hanaran merkadu, Osan tanba nudar sentral aktividade ekonomia persija tebes hetan atensaun
boot iha vida ekonomia. Ho osan ema ka grupo bele realija saida maka sira hakarak sosa, ho osan
maka ema bele muda sira nia vida ekonomia liu husi estuilus konsume no bele uja ba rai hela.
Media osan fasilita ema baiban to’o ukun nain bele iha mehi atu hadia vida sosial no ekonomia
nasaun ida, osan karik laiha sei fo impaktu tebes iha realijasaun planu. Kestaun ne’e hotu hatur
ass tebes esensialidade osan ba aktu ekonomia emjeral no ba indivudu hotu.

Iha pasadu osan nebe uja transaksaun la hanesan nebe agora ita hare iha ema hotu nia liman.
Osan laos halo husi besi ka surat tahan. Maibe, osan nebe’e sira uja maka hanesan sasan hirak
nebe nunka ema hetan iha emvairomento ida no ema barak konhese no simu nia nudar moeda
transaksaun. Husi rajaun nemak halo sasan nebe nudar osan  iha folin ass.

Iha pasadu Sasan hirak nee maka bele uja nudar osan  hanesan ahi, masin, besi, ai-kameli, belak,
mortel, hena husi tasi balun no sira seluk.  Maibe, husi periode ba periode evolusaun uja osan
hetan ona mudansa tanba ema hakarak osan ida nebe fasil ou efisiente, efektifu no importante liu
maka ema hetan konkordansia uja osan refere.

1.2. FORMALASAUN PROBLEMA


Formulasaun Problema mak hanesan tuir mai ne:

1. Oinsa hatene kona ba istoria osan iha timor leste


2. Oinsa Influensia cresemento economia ho taxa de cambio hasoru osan nebe circula iha
mundo internasional.
3. Oinsa aprende Gastos Osan ho kalkulasaun
4. Oinsa hatene vantazen ou dezvantazen wainhira iha osan
5. Oinsa hatene vantazen ou desvanzen uja osan ema rai seluk nian

1.3. OBJECTIVE HAKEREK


Tuir descrisaun nebe halo ona maka hakerek nain hakarak foti nia objetivu mak hanesan
tuir mai ne:
1. Aprende liu taan oinsa istoria husi osan ne rasik
2. Aprende liu taan oinsa atu halo management ba osan rasik
3. Aprende liu taan oinsa kosenkuensi husi uja osan ema rai seluk nian
4. Aprende liu taan kona vantazen ou desvantazen iha osan rasik
KAPITLU II
FUNDAMENTO TEORIA

2.1. ESTORIA OSAN IHA TIMOR-LESTE

Osan nasionál Timór-Leste nian mak dólar Estadu Naklibur Sira Amérika nian, nebe maka bele
aseita iha pagamentu ka sosa sasan hanesan mos osan besi ka osan tahan ne’be mak hasai husi
sistema monetáriu rai ida neba. Maibe, mai husi kedas iha 10 Novembru 2003 Autoridade
Bankária no Pagamentus Timór-Leste nian (ABP) hasai tiha ona ba iha sirkulasaun osan besi
naran centavos sentavus nebe so bele uza iha rai laran. Horik kedas otas luta ba libertasaun ita-
nia rain nian, katak Konferénsia iha Melbourne, Austrália 1998 nebe’e CNRT mak promove,
mosu ona hanoin atu halo no fo sai Timór-Leste nebe’e independente nia osan rasik. Otas ne’eba
ema hanoin kona ba halo osan rasik (moeda própria; currency), no laos halo deit doit (moedas
metálicas; coins) ne’ebe ita atu halo dadaun. Lalika lai hasai kedas ona oras ne’e moeda
rasik Timór-Leste nian nebe’e iha naran rasik, osan surat tahan rasik no folin rasik, hodi troka ho
moeda rai seluk nian.

Desizaun ida-ne’e la teri-netik ita atu uza nafatin dólar amerikanu nu’udar osan (moeda)
ofisiál Timór-Leste nian (liuliu osan surat-tahan sira), no hatuba ba hanoin oinoin diak liu no la
susar atu uza bainhira ita soi doit neebe’e hatudu nia valór ho númeru, buka atu fó dalan seluk
atu lalika uza demais osan dólar surat-tahan ho folin dólar ida keta halo bá aat lalais buka atu
hametin soberania nasaun foun no nurak ne’e no Estadu bele hetan funan finanseiru ruma. Liu
tiha prosesu konsulta ho empreza internasionál badaen halo doit nian, no mós ho
Governu Timór-Leste nian, lia kotu tun atu Imprensa Nacional Casa de Moeda, Portugal nian,
bele halo ona doit ne’e. Empreza ne’e mak halolon presu diak liu, nune’e mós dezeñu be furak
liu, hodi nune tuir kontratu nebe’e asina iha loron 20 fulan Maiu tinan 2003, iha Lizboa, soi
direitu atu komersializa kolesaun ne’ebe’e nia sei habahat.

Fulan Novembru tinan 2003, sei bahat no fo sai atu sirkula doit hamutuk tokon 16 (16 milloens),
ho valór centavos 1, 5, 10, 25 no 50.
Doit centavo 1 (ho kór osan-mutin, iha besi-asu nikel, ho diámetru 17 mm, ho mahar 2,15 mm no
todan 3,1 grama), hatudu nautilus pompilius, molusku ka ida nebe’e moris iha metru 600 iha tasi
laran. Ita uza ilas ne’e iha doit atu fó-hanoin katak ita presiza kuidadu didi’ak riku-soi tasilaran
ita-nia rain nian, riku-soi prinsipál ida iha Timór-Leste. Doit 1 cent amerikanu nian sukat 19 mm,
bootliu uitoan doit 1 centavo Timór-Leste nian

Doit 5 centavos (kór osan-mutin nian, halo ho besi asu no nikel, ho diámetru sukat 18,75 mm, ho
mahar 2,15 mm, no todan 4,1 g) reprezenta hare (oryza sativa). Ne’e atu fo hanoin katak ita sei
buka haburas ai-hán ba Timór oan tomak, liu liu sira be kiak liu sa tan sira ne’e mak lubun boot
iha railaran. Doit 5 cents amerikanu (nickel) sukat 21,2 mm, ne’e duni boot liu uitoan 5
centavos Timór-Leste nian.

Doit 10 centavos (kór osan-mutin nian, halo ho besi-asu no nikel, ho diámetru 20,75 mm, mahar
2,15 mm no todan 5,2 g) reprezenta manu rai na’in, baibain tau tara hodi futu. Ne’e atu
hahi’i kultura Timor nian, nune’e mós determinasaun povu Timor iha luta ba independénsia.
Manu mós tama iha F-FDTL (Falintil-Forças de Defesa de Timor-Leste) nia tadak, nune’e,
hatudu mos omenajen ba ema hotu nebe’e luta iha kombate ba liberdade ba ita-nia rain. Doit ida-
ne’e boot liu fali 10 cents Amérika nian (dime), sura resin besik 3 mm.

Doit 25 centavos (kór osan-mean nian, iha nikel mahar, diámetru 21,25 mm, mahar 2,3 mm, no
todan 5,58 g) hatudu beiru-oan tiha ikan nian ida. Ne’e atu fo hanoin katak ita sei uza ita nia riku
soin tasi nian ho kuidadu atu bele husik mós ba ita nia bei oan sira aban bainrua nian.
Nune’e mos, loke-matan ba ai-han oinoin nebe’e ita nia povu bele han atu hetan isin di’ak. Doit
25 cents Amérika nian boot liu uitoan fali 25 centavos.

Ikus liu, doit 50 centavos iha kór osan-mean nian, iha nikel mahar, ho diámetru 25 mm, mahar
1,9 mm, no todan 6,5 g) reprezenta riku-soi makaas ita-nia rain nian, kafé (coffea arabica). Ne’e
atu hatudu momoos funan nebe’e to’os na’in no nasaun bele hetan bainhira esporta produtu ne’e.
Ne’e mós atu hateke aas ba 75% Timór-oan sira ne’ebé moris iha zona rurál no barakliu mak
moris husi agrikultura. Nia boot atu hanesan ho doit quarter Amérika nian, no ita bele uza nia
envezde osan surat tahan dólar amerikanu 1 (USD 1), ne’ebé bele aat lalais tan ita uza demais.

Osan tempu portugues, Hahu tempu kolonial Portugues, sirkula ona osan nebe validu iha
merkadu Timor Portugues. Osan nee kunhesidu ho narak Pataka, tuir estoria pataka nee rasik
lolos mai husi Cina Macau depois mak hetan karimbu  nebe legalija atu uja iha Timor Portugues.
Pataka Timor Leste depois konsege hamrik mesak la hanesan pataka Macau nian maibe lolos nee
sira nain rua mai husi agente ida nebe maka Banco Nacional Ultramarinho Portugal nian nebe
halo operasaun iha teritorio koloni Portugal.

Osan tempu Indonesia nasaun vijinho Indonesia nebe invade Timor  1975 fo mos implikasaun ba
ekonomia rai laran liu-liu oinsa uja osan iha tempu neba. Indonesia Rupiah nudar osan legal
durante tempu okupasaun. Direitu sirkulador osan Indonesia Rupiah mak Bank Indonesia nudar
Banku sentral Indonesia.

Osan tempu transisaun Depois referendum, Timor Leste tama ba fase administrasaun
transisional fomos konsekuensia uju osan nebe la hanesan husi nasaun barak. Tempu transisaun
osan nebe sirkula iha Timor maka Dollar Amerika,Dollar Australia, Indonesia Rupaih, Portugal
Escudo no balun nebe iha maibe la barak hanesan Philipina nia osan.

Maibe, tempu refere osan nebe familiar liu ho povu Timor maka Rupiah ne duni ema barak liu
hakarak uza rupiah duke sira seluk.  Basea ba Lei UNTAET 2000/7  nebe hatur iha loron 24
Janeiru 2000 nian nebe adopta Amerika Dollar nudar osan offesial Timor Leste fo ona Estadu
Timor Leste Liu husi Authoridade Bankaria no Pagamentu Timor Leste nebe agora sai ona 
Banco Central Timor Leste nian fo ona autorijasaun ba ema timor atu uja Dollar amerika deit iha
vida social ekonomia ita nian rain.  Prova hatudu duni osan nebe ita uja likuidade tebes no fasil
atu troka no lori ba fatin seluk.
Osan tempu ukun aan Restorasaun independensia Timor Leste desde inisiu 20 Maiu 2002 to’o
2013  seidauk iha mudansa uja Moeda Dollar Amerika nebe aplika ona hahu husi tempu
transisaun Administrasaun UN ( United Nations ) antes restora ukun ann. Nain husi Moeda
Dollar Amerika Mak Estadu Unidus Amerika.

2.2. FUNSAUN OSAN

Barter  sistema osan ida nebe tuan liu iha mundu. Iha Timor Leste sistema barter sei akontese iha
fatin balun. Exemplu nebe maka ema rona no hare mak troka sasan entre mane foun ho familia
feto nian wainhira iha soru mutu halo estilus ka lia. 

Iha fatin balun hanesan sub Distritu Kailako distrito Bobonaro sorumutu lia moris no lia mate
sempre troka sasan balun entre parte familia mane (laen) ho familia feto (fen). Sistema troka
sasan ba malun nee lolos kedas ho sistema barter nebe uluk ejiste wainhira osan hanesan notas.
Koalia kona ba osan, iha defenisaun no kriateria barak. Osan bele nudar sasukat ida hodi havalor
no hatodon entre valor sasan ida ho sasan seluk. Kriteria osan nee barak sa tan iha era modernu
no glabalisasaun nebe nakloke entre nasaun ho nasaun sira.

Kriteria osan persija prense buat balun nebe hetan aseitasaun. Prinsipiu komum habelit ann iha
osan maka hanesan Osan tengki iha valor ekonomia, osan tengki bele lori troka ho sasan, osan
tengki hetan rekuyesementu legal, osan bele sai hanesan riku soin, osan nudar fator ida hodi
dudu aktividade ekonomia.

2.3. EKONOMIA TIMOR LESTE

Evolusaun sistema ekonomia mudaan depende nesisidade komum nomos depende sikun matenek
sira nian perspektiva oinsa kria no responde nesisidade situasaun nebe akontese iha lalaok
ekonomia rai ida. Baibain sistema ekonomia fahe ba rua ida mak sistema kapitalissmu no seluk
mak sistema sosialismu.

Husi sistema rua nemak mosu sistema seluk nebe barak ka ituan sadere ba idelogia sistema rua
neba. Diskusaun barak hamosu valor liu no menus bodik favoritismu sistema refere. Maibe
vantajen no desvantajen sistema rua nee bele emjeral hanesan tuir mai nee.
Tanba sistema kapitalismu valorija tebes kreativitismu indivu-individu para hetan direitu ba
sasan balun liu husi sakrifisiu kapital (modal) nebe boot hodi manan iha kompitisaun merkadu.
Sikun seluk sistema sosialismu hakarak halakon direitu individu no hakarak liu buat hotu tengki
iha tratamentu nebe hanesan. Sistema sosialismu fo poder boot ba estadu atu garante ema hotu
nia vida tuir povu nian hakarak.

Sistema kapitalismu ninian vantajen boot liu maka kria kreatividade ba ema atu kontinua halo
inovasaun hodi hetan direitu nebe merese prega ba ninian kreatifidade (penciptaan). Nomos
sistema nee garante direitu ba sasan nebe ema ida merese hetan liu husi dalan legal. Maibe
sistema nee rasik demenui valor sosial nebe maka ema sempre lori wainhira nia moris iha
mundu. Sistema nee havalor tebes no ass liu ba ema sira nebe iha fundu kapital.  Oin seluk husi
sosialismu nian maka sistema nee iha mehi ida nebe atu kria kondisaun nebe hanesan ba
sidadaun hotu maibe sistema nee rasik ignora direitu individu nian ba proprioridade nebe nian
iha, buat hotu estadu maka fahe.

2.4. REALIDADE EKONOMIA RAI LARAN

Kaoalia ekonomia la ses husi produtu hotu hotu nebe valorija ho osan. Estoria ba estoria nebe rai
hela ba jerasaun sempre hatutan dehan Timor riku barak ho ninian Ai-Kameli, kafe, minarai, Gas
no sira seluk. Riku soin hirak nee kontribui dadaun ona ba dezenvolvimetu ekonomia no baluk
sei tenta atu bele explora liu tan. Sensus populasaun tinan 2010 indika ona numuru popolasaun
atinji ate 1.1 miliaun. Nebe kompustu husi labarik ate idade katuas nian. Maske nune husi
numere refere kompostu popolasaun TL barak liu moris iha vida joven nebe sinal ba estadu katak
aumenta forsa trabaladores nebe persija hetan atensaun. Perguntas ida persija ita buka tuir
numeru joven nebe barak no sei desempregu nee emvolve ann seitor produktivu ekonomia Timor
ka lae?  Biban nee sei la koalia asuntu refere maibe biban ida nee hakarak hatuur  deit ekonomia
hotu nebe sei lao persija uja osan ida nebe iha base legal no hetan konkordansia entre ema hotu
nebe uja.
Hateke realidade desenvolvimentu rai laran indika momos sitema ekonomia Timor-Leste maka
adopta sistema kapitalismu nebe fo liberdade ba ema hotu atu kompete iha merkadu. Masqe
sistema nee fo liberdade aktividade ekonomia maibe lolos nee karik fihir didiak kahur ona ho
sistema sosial kapitalismu nebe Estadu esforsu makaas halo interfensaun merkadu wainhira
akontese disekualibriu aktividade negosiu ekonomia iha merkadu. Exemplu kiik indikasaun
merkadu libre nudar indikasaun sistema kapital hanesan movementu sasan tama fasil iha portu
Timor nudar sasan importasaun. Bele dehan ate tinan 2013 estadu liu husi governu seidauk
interfere kuatasaun ruma ba sasan balun nebe tama iha Timor laran.

Anglu seluk indikasaun sistema sosialismu nebe Timor Leste adopta iha ninian vida ekonomia
maka hanesan interfensaun estadu liu husi governu kria no garante reserva aihan hanesan foos
masqe liu husi importasaun no faan tutan be agente negoisu sira ho presu nebe baratu kompara
ho foos lokal nebe folin ass. Argumentu nee hotu hakarak fo sai momos katak iha mundu
modernu hanesan agora laiha nasaun ida maka adopta idealismu nebe pure hamrik mesak maibe
barak liu maka kahur. Maibe, idealismu kahur nee ninian pesu todan entre rua neba maka sai
faktores determinante nasaun ida ninian sistema afilia liu ba sira ida. Fila hikas ba topiku nebe
hakerek. Sistema oinsa deit atu hetan suksesu iha implementasaun nian fakores determinante
mak osan. Laiha osan planu sei la realija, husi osan mehi nebe idelogia sira fira bele atinji. Tanba
idelogia hotu diak maibe realijasaun mehi husi idelogia persija tebes osan.

Valor osan iha nasaun ida depende ba produtu hira maka bele produs iha fulan ate tinan nia laran,
koresponde ho ida nee tengki iha mos singkronijasaun entre total sasan iha merkadu ho total osan
nebe sirkula. Entre fungsaun rua nee karik la balansu sei fo impaktu ba folin sasan iha merkadu
no afeita direita ba valor osan ida. Ho adoptasaun sistema ekonomia nebe libre fo ona dalan ba
produtu rai liur atu bele asesu faan produtu iha rai laran.  Asesu produtu liur mai iha merkadu rai
laran  sei fo ninian impaktu boot ba reserve estadu nian. Reserve nebe sei sai nee sei la fila hikas
karik produtu nebe importa la uja bodik halo prudusaun sustenvel nian. Referensia barak husi
nasaun sira nebe adopta sistema merkadu livre hanesan Estadu Unidus de Amerika maske, sira
uja sitema merkadu livre maibe sira iha sistema proteksaun no quota ba sasan balun nebe tuir sira
merese bodik proteje sira nian produsaun rai laran.  Ho ida nee hakarak kompara deit sistema
livre laos signifika livre total ho produtu hotu bele asesu merkadu rai laran.
2.5. BELE KA LAE TIMOR LESTE IHA OSAN RASIK?

Perguntas esensial ba Timor oan hotu maka nee, bele ka lae ita iha osan rasik? Responde
perguntas nee bele mosu pro no kontra. Maibe, iha osan rasik loas deit habelit ann ho valor
ekonomia maske ida nee maka pontu importante. Iha osan rasik ba nasaun ida sai hanesan
identidade nasaun ida nian liu husi identidade ekonomia. Nebe ninian valor sei la bele sukat ho
valor osan. Iha osan rasik halo ita fiar ann liu tan ho ukun ann nebe atinji ona.

Osan rasik nia desvantajen no vantajen depende Timor nian kapasidade jere rekursu ekonomia.
Reserve Mina ho gas porexemplu bele sai nudar reserve especial ida nebe haforsa ekonomia rai
laran. Produsaun seluk nebe mai husi seitor seluk persija moris no sustentavel atu nune ekonomia
forte no hamosu invetores foun. So liu husi kria osan rasik maka autoridade monetraria hanesan
Banco Central bele halo approsimasaun hodi kontrola taxa inflasaun, kontrola activida bankaria
no bele halomos interfensia ba merkaduria. Definisaun politika monetaria mak hanesan meus ida
nebe autoridade kompetente soverano ida halo relasaun ho oinsa bele influensa sirkulasaun osan
iha merkaduria bodik salva ekonomia rai laran ho ojektivu mantein poder kompras ekonomia rai
laran hanesan traba taxa inflasaun nebe ass liu husi ekspektasaun. Signifika katak politika nee
halo atu responde povu konsumedores  nia kbit no politika nemos nudar dalan ida oinsa bele
dada investores sira atu investe tanba ekonomia nebe stabel. Ho preparasaun rekursu nebe
sufisiente husi seitor hotu ita  bele iha hanoin ida oinsa bele kria ona Timor Leste ninian osan 
nudar identidade ekonomia Timor Leste. Komesa 2012 Timor Leste adopta Dollar Amerika
nudar moeda ofisial ba roda ekonomia rai laran kontrubui tebes ba transaksaun iha merkaduria.
Alende Timor Leste iha mos nasaun seluk hanesan Panama, Ecuador, El Salvador, Caribbean
Netherland, Marshall Island, Palau no Turk no Caicos Island.  nebe adopta Moeda Dollar
Amerikanu nudar moeda Ofisial iha vida ekonomia rai laran.

Orgulho ituan ho uja moeda refere tanba famouju iha rai barak ho nune impaktu tebes bodik fasil
iha sirkulasaun no likuidade nebe ass. Maibe nasaun nebe deit mak  uja moeda refere lakon ona
sira nian indepensia monetaria tanba  Moeda nain hanesan Estadu unidus Amerika rasik maka
merese ho direitu tomak halo politika monetario ba sira nian vantajen ekonomia rai laran laos
hare ba nasaun   sira nebe hakarak uja sira nian osan rasik hanesan Timor Leste nee no sira seluk.
Dependensia politika monetaria ba Estadu Unidus Amerika neneik maibe los hafraku dadaun
ekonomia rai laran. Inflasaun rai laran susar atu kontrola, banku komersial sira libre determina
osan funan, tanba sekarik banku komersial sira refere ba jurus banku sentral Amerika nian
entaun sira sei lakon valor osan nebe kiik liu kompara ho inflasauan rai laran por exemplu
trimester primeiru tinan nee atinji 1.4 porsentu.

Nudar informasaun ate fulan marsu 2013 banku sentral amerika mantein sira nian impresta nian
porsentu 0,25 ba kurtu praju nian. Politika mantein empresta iha Estadu Amerika ho objetivu atu
mantein inflasaun rai laran nebe kiik no kontroladu ho nune bele salva puder kompras sidadaun
Amerika no  ekonomia sira nian pais. Signifika katak jurus impresta iha estadu unidus de
Amerika determina atu salva guarda sira nian kondisaun ekonomia laos nasaun hotu nebe
hakarak uja ona sira nian moeda.

Situasaun sei kontrariu karik Timor leste iha ona osan rasik politika monetaria sei basea ba
kondisaun ekonomia rai laran.  Orgaun kompetente sira iha kbiit atu regula no traba sirkulsaun
osan liu husi mekanismu monetariu nebe merese.

Osan  iha sirkulasaun ekonomia bele kompara hanesan ita raan iha isin. Wainhira raan barak liu
bele afeita tensaun no ladiak ba saude no kontrariu mos wainhira raan menus fo impaktu la diak
ba isin no saude ema nian. Husi deskrisaun refere bele dehan montante osan persija kontroladu.
Realidade hatudu momos barak liu osan semo sai husi Timor laran susar atu kontrola. Situasaun
nee bele komprende tanba osan nebe ita uja laos ita nian.

2.6. OINSA HO VALOR OSAN RASIK

Tuir sistema Breton Wood valor osan tengki sukat ho reserva osan mean nebe konversi hikas ho
osan Dollar Amarika nian. 

Valor osan bele hare husi sikun rua permeiru valor osan nebe iha sirkulasaun rai laran. Ba ida
nee sasukat importante maka montante sirkulasaun osan iha rai laran koresponde ho sasan nebe
maka sirkula iha merkaduria. Osan nian valor seimenus wainhira sasan ituan maibe osan barak
iha sirkulasaun bele kontrariu mos osan iha valor ass se kuwandu sasan barak maibe osan naton
deit. nomos sei hetan balansiu se karik entre sasan iha merkadu ho osan nebe sirkula hamutuk
montante hanesan.

Prinsipiu jeral ekonomia aplika iha neba, estadu ida wainhira hakarak ekonomia ekuilibriu
sempre hakarak osan sira nebe iha valor maibe sira hakarak mos sasan nebe ema produs iha
valor. Kuidadu equilibriu nee merese hetan atensaun para desenvolvimentu nebe investe hetan
lukru ekonomia no sosial. Ba kaju Timor Leste kuandu iha osan rasik estadu sei kbiit boot atu
sirkula no kontrola osan hirak maka merese sirkula iha ekonomia rai laran.  Estadu liu husi
orgaun kompetente bele estimula ekonomia liu husi sistema bankaria nebe defende povu nia
interese liu husi kreditu.

Estadu ho orgaun kompetente determina osan funan (interest rate) hira mak merese ajuda dudu
seitor ekonomia maibe la fo impaktu inflasun boot. Sikun segundu maka valor osan iha troka ho
osan rai seluk ( exchange rate ). Valor ida nee hare liu ba transaksaun iha exportasaun-
importasaun no ema estranjeiru wainhira tama ita rain no ita nian ema halo viajen ba rai liur.
Faktores dominante ba valor troka osan rasik ho ema nian maka produtu hirak maka ita exporta
ba rai liur? Tanba wainhira Timor leste halo exportasaun ba merkadu liur nian bele simu osan iha
osan rai destinadu bele simu iha Amerika Dollar no bele  simu ho ita nian osan rasik. Valor osan
entre sosa no faan la hanesan.

Wainhira ema sosa Timor leste nian osan entaun sei selu karun maibe wainhira sira faan ita nia
osan maka sei baratu tanba merkadu finanseiru rekunyese  duni diffrensia nee.  Maske valor
troka osan depende ba movimentu exportasaun no importasaun maibe fakores seluk nebe fo
influensia ba valores osan nasaun ida mos bele mai husi bomba osan nebe tama iha silku
ekonomia rai laran. Bele mai mos husi dinamika politika rai laran nebe manas halo paniku
investores sira.

Wainhira Timor Leste iha ona osan rasik, politika kontrola valor osan merese hetan atensaun
husi orgaun kompetente. Mekanismu kontrola valor osan lius husi interfensaun merkadu ho
ojektifu mantein valor osan iha etapa nebe kontroladu. Situasaun ekonomia Timor Leste nebe
kiik persija tebes iha estudu klean wainhira atu adopta sistema kontrola folin osan iha
merkaduria. Baibain sistema kontola valor osan uja approsimaun libre, fiksu no kahur entre
sistema rua refere.
Uza sistema libre signifika valor osan iha merkadu depende kondisaun merkadu. Ba ida nee
Estadu la persija reserva barak hodi mantein valor sira nian osan rasik. Uja sistema fiksu bodik
mantein valor osan signifika katak estadu persija iha reserva barak no boot para interfen merkadu
ho intensaun valor osan rai laran estabel nafatin tuir politika nebe determina antes. Karik uja
metode kahur entre aprrosimasun rua neba entaun estadu iha politika mantein valor osan tuir
nesisidade nebe determina.

Ba kestaun hotu nebe apresenta iha leten hatun fiar ida katak nudar nasaun idependente no ho
ninian soveranu tomak sei merese no diak liu sekwandu Timor-Leste prefere iha ninian osan
rasik. Tanba, alende orgulho boot nudar identidade ekonomia fo duni impaktu ekonomia ba povu
nia vida ekonomia liu husi politika monetaria no jera osan rasik bodik nesesita povu area urbana
no rural. Duvidas bele barak no mosu presegisaun oioin maibe iha osan rasik sei fo liu vantajen
duke dezvantajen ba ekonomia emjeral tanba puder kompras rai laran bele sukat ho ninian
volume rasik no fasil atu kontrola.

2.7. Influensia osan ba aktividade economia setor riil


Setor riil maka setor ida nebe produs sasan hanesan: Agrikultura, industria no minerasaun
aumenta ho aktividade nebe iha relasaun ho serbisu turista internasional. Influensia osan ba
setor riil bele afeita direitamento ne mos lae. Influensia direitamente mak hanesan liu husi
esplikasaun relasaun osan ho desenvolvimeto taxas de juros (suku bunga).

2.8. Influensia osan ba bens e servisu


Aktividade produsaun sempre hetan apoio ou suporta husi kapasidade economia ida nebe
kondisaun reflete sobre disponivilidade recursos nebe sufisiente hanesan material prima,
recursos humanus ho teknologia.

2.9. Controla quantidade osan nebe espalha


Configurasaun osan nebe espalha iha rai laran ou iha komunidade sei regula ho aumenta ou
hamenus quantidade osan nebe espalha.
Politika moneter clasifika ba buat rua, mak hanesan tuir mai ne:
1. Politika moneter expansivo (Monetary expansive policy)
Politika ida nebe iha intensaun aumenta quantidade osan nebe espalha. Politika ne halo
hodi bele resolve desemprego no aumenta entusias hola sasan husi komunidade. Wainhra
economia hasoru ressisaun ou depresaun, politika nebe it abele dehan mos politika
moneter longra (easy money policy).
2. Politika moneter kontraktif (Monetary contractive policy)
Politika ida nebe iha intensaun hamenus quantidade osan nebe espalha. Politika ne halao
wainhira economia rai laran hetan inflasaun, politika ne ita bele dehan mos politika osan
apertadu (tight money policy).
REFERENCIA

http://id.wikipedia.org/wiki/Kebijakan_moneter

http://graziabrigita.blogspot.com/2013/10/peran-uang-dalam-perekonomian.html

https://id.answers.yahoo.com/question/index?qid=20090602013221AA5p9u2

http://bizgun.wordpress.com/tag/pengaruh-jumlah-uang/

http://www.ut.ac.id/html/suplemen/adbi4331/modul_3.htm

http://deluk12.wordpress.com/makalah-jenis-dan-fungsi-uang/

http://witriya.wordpress.com/makalah-permasalahan-kebijakan-moneter/

http://makalahekonomimoneterwahyusriyanto.blogspot.com/2012/11/makalah-ekonomi-
moneter.html

Você também pode gostar