Você está na página 1de 14

TRABALLU GRUPO I

FUNO DE TOMADA DE DESSISO

HUSI:
NARAN GRUPO I :
1. ABILIO OBE
2. ALICIA FATIMA DE JESUS
3. CARMELITA GOMES
4. CESARINO DA SILVA
5. JACINTA MARIA CASTELHANO
6. FERNANDA PIRES XIMENES
7. FRANCISCO HALEC AMARAL
8. ISABEL G. DA COSTA
9. JOO PAULO M.T. MARIA
10.
SILVERIO DOS SANTOS
11.
UMBELINA SOARES

:
:
:
:
:

13.01.02.E001
13.01.02.E006
13.01.02.E019
13.01.02.E021
14.01.02.E033
: 13.01.02.E034
: 13.01.02.E040
: 13.01.02.E049
: 13.01.02.E060
: 13.01.02.E105
: 13.01.02.E106

SEMESTER
: VI
CLASSE : EXTENSAUN
MATERIA : LIDERAN ADMINISTRATIVA
DOSENTE
: ELDA DA SILVA, MGPP

DEPARTAMENTU ADMINISTRASAUN PUBLIKU


FAKULDADE CINCIAS SOCIAIS
UNIVERSIDADE NACIONAL TIMOR LOROSAE
(UNTL)
2016
KAPITULU I
LIA DAHULUK

1.1.

Antecedente

Hanesan ita hotu hatene katak iha organizasaun ida nia laran
sempre iha ninia jestaun rasik, iha jestaun nee ita sei koalia mos konaba
lideransa, wainhira iha ona lideransa sei koalia mos konaba desizaun, no
wainhira lideransa ida atu foti desizaun klaru katak iha mos alternativas
mak sai hanesan dalan ida atu eskolha alternativa ida entre alternativas
barak hodi sai hanesan desizaun ida.
Funsaun prinsipal konaba tomada desizaun nian mai husi lideransa
ida neeb iha autoridade no kompetensia balun hodi determina no
deside objetivu ida. Desizaun nee rasik lideransa foti atu alkansa
objetivu ida neeb bele fo satisfasaun ba ema hotu.
Iha pratika ohin loron ita har katak koalia konaba tomada
desizaun neeb lideransa sira foti iha ita nasaun Repblika Demokrtika
Timor Leste [RDTL] halo ladun refleta ho teoria hirak neeb ita estuda
iha Jestaun Organizasaun nian, problemas hirak nee tanba interese
neeb lideransa sira iha no vontade politika neeb la fo benefisiu ba
komunidade, katak lideransa ida wainhira foti desizaun tanba atu
benefisia ba aan rasik ka ba nia grupo rasik.
Iha trabalho grupo ida nee ajuda tebes ami estudante sira nunee
bele halo komparasaun entre teoria no pratika iha ita nia nasaun rasik
relasiona ho prosesu dezenvolvimentu nasaun RDTL nian, liliu funsaun
lideransa nia iha prosesu foti desizaun nian.

1.2. Formulasaun Problema


Saida

mak

desizaun

no

funsaun

tomada

desizaun

iha

organizasaun?
1.3. Objetivo no Vantazem
1.3.a.

Objetivo
Estudante iha kapasidade no abilidade hakerek, hanoin, peskiza,
halo aprezentasaun iha aula no bele responsabiliza servisu ida
nee tuir topiku no referensia mak iha.

1.3.b.

Vantazem

Estudante bele dezenvolve diak liutan nia kuesimentu atraves


servisu grupo nomos hetan apresiasaun no kritiku husi estudante
sira seluk nomos dosente rasik wainhira halo aprezentasaun iha
klasse. Servisu grupo ida nee importante tebes tanba tulun
estudante hodi halo analize no buka referensia ba finalizasaun
servisu ida nee, estudante bele abitua halo servisu no diskusaun
iha grupo.

KAPITULU II
FUNDAMENTO TEORIA
2.1. Teoria
2.1.1.

Definisaun desizaun
Definisaun desizaun tuir matenek nain Ralp C. Davis katak

rezultadu husi resolve problema neeb hasoru ho firme no desizaun


refere sai hanesan resposta ba pergunta ida. (Keputusan adalah hasil
pemecahan
keputusan

masalah

yang

merupakan

dihadapinya

jawaban

yang

dengan
pasti

tegas.

Suatu

terhadap

suatu

pertanyaan).
Definisaun desizaun tuir matenek nain Mary Follet katak
justisa ida hanesan situasaun justisa. Wainhira realidade hotu husi
situasaun nee bele iha no involve hotu-hotu, tantu observador ou
implementador sira hakarak obedese ba lei no regulamentu sira,
maibe laos obedese ba instrusaun. (Keputusan adalah suatu hukum
atau sebagai hukum situasi. Apabila semua fakta dari situasi itu
dapat diperolehnya dan semua yang terlibat, baik pengawas maupun
pelaksana mau mentaati hukumnya atau ketentuannya, maka tidak
sama dengan mentaati perintah).
Iha parte seluk definisaun desizaun tuir matenek nain James
A.F.

Stoner katak desizaun nee hanesan eskolha ida entre

alternativas oi-oin. Definisaun ida nee iha ninia sentidu oin tolu mak
hanesan tuir mai;
a Eskolha bazeia ba logika ou sasukat.
b Iha alternativas barak mak sei hili ida neeb diak liu.
c Iha objetivu neeb atu alkansa, no desizaun refere besik liu
objetivu refere.
(Keputusan

adalah

pemilihan

diantara

Definisi ini mengandung tiga pengertian, yaitu :


3

alternatif-alternatif.

a Ada pilihan dasar logika atau pertimbangan.


b Ada beberapa alternatif yang harus dan dipilih salah satu yang
terbaik.
c Ada tujuan yang ingin dicapai, dan keputusan itu makin
mendekatkan pada
tujuan tersebut).
Tuir matenek nain Prof.Dr. Prajudi Atmosudirjo,SH. katak
desizaun hanesan prosesu ikus liu husi ita nia hanoin konaba
problema ida hodi responde pergunta saida tenki halo hodi responde
problema refere, liu husi hili alternativa ida. (Keputusan adalah suatu
pengakhiran dari proses pemikiran tentang suatu masalah atau
problema untuk menjawab pertanyaan apa yang harus diperbuat
guna mengatasi masalah tersebut, dengan menjatuhkan pilihan pada
suatu alternatif).
2.1.2.

Definisaun funsaun tomada desizaun


Tuir matenek nain G. R. Terry; Toma desizaun bele halo

signifikasaun hanesan hili alternativas husi hahalok ruma husi opsaun


rua ou liu husi alternativas neebe mak iha. (Pengambilan keputusan
dapat didefenisikan sebagai pemilihan alternatif kelakuan tertentu
dari dua atau lebih alternatif yang ada).
Tuir matenek nain Harold Koontz dan Cyril ODonnel; Toma
desizaun mak opsaun entre alternativas kona-ba maneira ka asaun
ruma mak intmu husi planejamentu. Planu ida bele hatete la iha, se
la iha desizaun fontes ruma neebe mak bele fo fiar, instruksoens ou
reputasaun neebe mak halo tiha ona. (Pengambilan keputusan
adalah pemilihan diantara alternatif-alternatif mengenai sesuatu cara
bertindakadalah

inti

dari

perencanaan.

Suatu

rencana

dapat

dikatakan tidak ada, jika tidak ada keputusan suatu sumber yang
dapat dipercaya, petunjuk atau reputasi yang telah dibuat).

Tuir matenek nain Theo Haiman; Intmu husi planejamentu


hotu mak toma decisaun, opsaun ida maneira acto. Iha relasaun nee
ita haree decisaun hanesan maneira acto ruma neebe mak
selecionadu husi jestor hanesan maneira ida neebe mak efectivu liu,
signifika alokasaun atu hodi alkanza tarjetu no resolve problema. (Inti
dari semua perencanaan adalah pengambilan keputusan, suatu
pemilihan cara bertindak. Dalam hubungan ini kita melihat keputusan
sebagai suatu cara bertindak yang dipilih oleh manajer sebagai suatu
yang paling efektif, berarti penempatan untuk mencapai sasaran dan
pemecahan masalah).
Tuir matenek nain Drs. H. Malayu S.P Hasibuan; Toma
decisaun maka prosesu ida decidi desizaun neebe mak diak liu husi
numeru alternativu atu hodi halo atividade-atividade ba futuru mai.
(Pengambilan keputusan adalah suatu proses penentuan keputusan
yang terbaik dari jumlah alternative untuk melakukan aktifitasaktifitas pada masa yang akan datang).
Teoria
Rasional

Komprehensivu
Comprehensive

Theory),

husi

YEHEZKEL

DROR;

(Rational
Elementu

importante iha teoria nee mak; Identifika problemas no halo


komparasaun entre problemas; Determina nia klasifikasaun ka
rangking kondis ho nivel importansia sira; Buka alternativa oi-oin;
Analiza konsekuensias ka impaktus (kustu no benefisiu) kada
alternivas; Halo komparasaun ba alternativa hotu-hotu no hili
alternativa ida. Tuir teoria rasional komprehensivu nee katak
desizaun ida nee sei hetan ninia objetivu neeb efetivu liu.
Teoria Inkremental (Incremental Theory), husi Charles E.
Lindblom; Elementu importante iha teoria nee mak: Determina
objetivu no alvu neeb mak atu alkansa; Tetu mos ho alternativas
neeb mak iha relasaun direta ho problemas (Marginalmente no
Inkrementalmente); Evalua impaktu kiik sira neeb baze kada
alternativa; Redefini problemas ho organizadu (hatetu ba objetivu

Fasilidade no Fasilidade - Objetivu); Tuir teoria inkremental katak


desizaun nee bele hamenus risku no kustu neeb la serteza.
Teoria Mix Scanning (Mixed Scanning Theory), husi Org.
Aitai Etzioni; Desizaun tuir teoria nee bele uza teoria fundamental
nomos teoria inkremental. Iha teoria nee katak desponivel ba ema
neeb foti desizaun hodi uza teoria konprehensivu no teoria
inkremental iha situsaun neeb diferente ka situasaun lahanesan.

KAPITULU III
REZOLVE PROBLEMA
Desizaun nee hanesan esplika ona tuir peritu sira nia hanoin
(Ralp C. Davis, Marry Follet, James A.F. Stoner) katak ho hanoin
logika hodi hili alternative ida entre alternative oi-oin hodi bele alkansa
objetivu ruma, maibe presija hare mos katak lider ida wainhira atu foti
desizaun ruma presija tetu mos buat hirak hanesan logika, realidade,
rasionalidade no pragmatisidade.
Funsaun husi tomada desizaun bele individual ou grupo neeb
institusionalmente

ou

organizasionalmente

ho

modelu

futuristika.

Futuristika nee katak buat neeb iha relasaun ba tempu tuir mai, loron
neeb sei tuir mai neeb lori impaktu neeb sei akontese iha tempu
naruk.
Objetivu husi tomada desizaun nee fahe ba rua mak hanesan tuir
mai: Dahuluk Objetivu individual (tunggal), katak desizaun neeb foti so
bele ba rezolve problema ida deit no laiha relasaun ho problema seluk.
Daruak Objetivu oin barak (ganda), katak desizaun neeb foti bele

rezolve problema barak ka problema neeb liu husi ida, bele kontradiktif
ou lae.
Komponente importante sira iha tomada desizaun nian

katak

wainhira desizaun ida bele sai diak no atinze nia objetivu ho diak presija
mos buat sira mak hanesan: Objetivu husi foti ka tomada desizaun nian,
katak antes desizaun nee foti presija hatene uluk katak nia objetivu atu
alkansa saida, izemplu simples katak se ita planeia atu sosa kareta ida,
presija hatene uluk katak kareta nee hodi halo saida. Identifika
alternativas desizaun nian hodi rezolve problema, katak presija halo
alternativas oi-oin hodi bele alkansa objetivu refere, tanba nee antes
desizaun refere lider ida fo sai presija tetu ho alternativas barak nunee
labele prejudika iha implementasaun nian. Tetu antes fatores sira neeb
ita hatene ka fatores sira neeb ita la espera atu akontese, katak presija
ita hatene uluk ka halo predisaun sei akontese buat ruma neeb ita
lahatene. Izemplu planu konaba sosa kareta maibe presija ita hanoin
mos katak kareta nee presija gasolina nomos presija halo manutensaun
karik hetan dezastre ruma. Fasilidade no sasukat hodi evalua tomada
desizaun nian, katak wainhira desizaun nee foti presija fasilidade saida
hodi bele sukat nia rezultadu ba dezisaun refere.
Baze sira ba tomada desizaun nian mak hanesan: Intuisidade
(Intuisi), Intuisidade nee hanesan funsaun tomada desizaun ida neeb
haree liu ba sentimentu humanu neeb bele fo influensia ba ema nia
hanoin, desizaun nee bele dura ba tempu badak deit no desizaun nee
ladun iha kualidade diak tanba la tetu ba aspetu legalidade sira seluk.
Esperiensia (Pengalaman), Funsaun tomada desizaun ida neeb haree
liu ba esperiensia neeb ema ka lider nee iha, tanba ho esperiensia
nee bele hatene ona desizaun nee nia impaktu sira iha futuru, impaktu
diak ou ladiak. Realidade (Fakta), Funsaun tomada desizaun ida neeb
bazeia ba situasaun real ka realidade neeb fo rezultadu neeb
saudavel, solidu no diak. Ho realidade mak iha halo lider fiar aan ba
desizaun refere no nia rezultadu mos bele simu iha publiku ka ema hotu
7

senti kontente ho desizaun refere. Wewenang (Kompetensia), Funsaun


tomada desizaun neeb bai-bain lideransa sira foti hasoru ninia
subordinadu sira no desizaun nee ho durasaun tempu kleur no rutina,
desizaun nee mos bele sai ditadura ba nia subordinadu sira. Rasional
(Rasionalidade)

Funsaun

tomada

desizaun

ida

neeb

bazeia

ba

rasionalidade tanba desizaun neeb foti ho objetividade, logika,


transparante no iha konsistensia, nunee desizaun refere kuaze atinze
nia objetivu.
Iha prosesu foti desizaun rasionalmente tanba: Iha problema
neeb klaru, katak iha problema neeb identifikadu no klaru ba lider
atu foti desizaun. Iha orientasaun ba obketivu, katak desizaun neeb
lider atu foti iha objetivu neeb klaru atu atinze. Iha konhesimentu
konaba alternativas, katak antes desizaun nee implementa lider
identifika ona alternativas balun no konsekuensia neeb sei akontese.
Iha prioridade neeb klaru, iha alternativas neeb organizadu kondis ho
kriteria mak iha. Iha rezultadu maximu, katak desizaun neeb atu foti
sei atinze rezultadu neeb boot no ekonomiku.
Desizaun neeb efetivu (Efective Decition), desizaun neeb
efetivu wainhira desizaun refere iha kualidade no bele simu iha ema
hotu nia hanoin. Maibe hanesan lider neeb toma desizaun presija iha
kualidade hodi deside no fo garantia katak desizaun neeb nia foti sei
hamosu problema seluk.
Desizaun neeb efetivu nia benefisiu ba lideransa mak hanesan
tuir mai: Lider neeb foti desizaun hetan fiar husi ninia
subordinadu sira. Katak wainhira lideransa ida toma desizaun ba
problema ruma presija garante mos katak ninia subordinadu rasik tenki
fiar nia no rekonhese ninia kualidade no kapasidade ba toma desizaun
nian. Ema neeb simu desizaun nee fiar no simu lider nee nia
instrusaun. Katak wainhira desizaun neeb ita foti ho rasional liu husi
hanoin logika no tetu ita nia desizaun iha kualidade no benefisiu ba ema
barak ka publiku, laiha tendensia no interese pessoal ka grupo. Lider
8

nee konhesidu hanesan ema neeb bele rezolve problema.


Sempre iha maneira foun hodi rezolve problema neeb benefisia ema
barak, iha kreatividade no hanoin inovativu sira wainhira rezolve
problema, la dependenti ba desizaun ema seluk maibe iha planu rasik no
maneira rasik hodi deside no tesi problema ho rezultadu neeb diak ba
publiku. Lider nee livre husi frustasi (hanoin barak/stress).
Wainhira desizaun neeb la fo benefisiu ba ema barak no laiha
kualidade konserteza nia efeitu ba ita nia hanoin, sei lakon konfiansa iha
publiku no ba ita nia familia rasik. Desizaun neeb ita foti iha rezultadu
diak signifika ita susesu iha desizaun ida nee no hanesan lider halo ita
fiar aan nafatin.
Fatores importante sira iha prosesu foti desizaun nian, kondisaun
internu organizasaun nian, kondisaun externu organizasaun nian, iha
informasaun sira neeb presija no kapasidade foti desizaun nian
[Decission maker].
Fatores neeb fo influensia ba iha prosesu foti desizaun nian, iha
prosesu foti desizaun nian presija haree mos fator hirak tuir mai:
Pozisaun Katak presija haree mos ba pozisaun neeb ema nee okupa
ba, katak ema nee hanesan toma desizaun (decission maker) ou
hanesan staff (staffer). Problema Presija hatene no identifika mos
problema saida mak sei difikulta ita no sai hanesan barreira ba ita nia
desizaun nee. Situasaun Tetu mos ho situasaun mak ita hasoru karik
relasaun fator ida ho ida seluk neeb bele influensia ita nia desizaun, ou
desizaun neeb ita foti kondis ho situasaun mak akontese dadauk ou
lae. Kondisaun Kondisaun neeb ita prepara sufisiente atu rezolve
problema refere atraves ita nia desizaun ou lae, kondisaun nee haree liu
ba rekursu sira neeb ita iha. Objetivu Objetivu neeb atu alkansa
atraves desizaun mak ita foti, objetivu individual, grupo no ba publiku
presija hatene mos katak desizaun nee sei benefisia ba se deit.
Etapa sira iha prosesu foti desizaun nian, Intelligence katak sei
halibur informasaun hotu-hotu hodi identifika problemas. Design katak
9

etapa atu formula solusaun no alternativo ba rezolve problema nian.


Choice katak etapa hodi hili solusaun husi alternativa hotu neeb
prepara. Implementation katak etapa implementasaun desizaun no
relatoriu husi desizaun refere.
Difikuldade sira iha prosesu foti desizaun nian; Susar atu hetan
informasaun mak adekuadu, susar atu halibur evidensial, iha interese
neeb lahanesan no bele influensia opsaun neeb lahanesan, impaktu
husi desizaun neeb susar atu detekta, feedback husi desizaun neeb
la metin/ba-mai [Sporadis] no prosesu foti desizaun ida neeb ladun
kumpriende diak ho problema mak iha.
Valor sira iha prosesu foti desizaun nian; valor politika [political
value],

valor

organizasaun

[organizational

value],

valor

pessoal

[Personal value], valor desizaun [policy Value] no valor ideologia


[ideological value].
Nivel desizaun nian; desizaun automatika [automatic decision],
desizaun bazeia ba informasaun

[Espected Information Decision],

desizaun bazeia ba tatetun oi-oin/berbagai pertimbangan

[Factor

Weighting Decission] no desizaun inserteza [Uncertainty decision].

KAPITULU IV
LIA FUAN MAK TAKA
10

4.1 Konklusaun
Desizaun nee katak ho hanoin logika hodi hili alternativa ida entre
alternativa oi-oin hodi bele alkansa objetivu ruma, maibe presija hare
mos katak lider ida wainhira atu foti desizaun ruma presija tetu mos buat
hirak hanesan logika, realidade, rasionalidade no pragmatisidade.
Funsaun husi tomada desizaun bele individual ou grupo neeb
institusionalmente

ou

organizasionalmente

ho

modelu

futuristika.

Futuristika nee katak buat neeb iha relasaun ba tempu tuir mai, loron
neeb sei tuir mai neeb lori impaktu neeb sei akontese iha tempu
naruk. Desizaun tenki iha ninia objetivu no presija hatene mos
komponente sira iha tomada desizaun nian nunee bele fo benefisiu ba
ema neeb efeitadu husi desizaun nian. Presija hatene mos baze sira
konaba tomada desizaun nian, ninia impaktu husi desizaun nomos
fatores sira neeb sai hanesan barreira ba implementasaun desizaun
nian. Har mos ba efetividade husi desizaun nian katak husi desizaun
neeb hanesan lider ida foti labele hamosu problema foun ka desizaun
nee tenki responde ba problema mak akontese dadauk iha terrenu. Atu
garantia desizaun neeb kualidade no benefisia ba publiku presija liu
lideransa nia vontade no abilidade neeb sufisiente, signifika katak sai
lideransa neeb diak no uja ninia autoridade neeb ho diak importante
liu mak lider refere tenki iha kapasidade hodi dezenvolve no halo analiza
ba situasaun hotu-hotu antes toma desizaun no implementa desizaun
refere.
4.2 Sujestaun
Hanesan ita hatene katak papel lideransa importante tebes iha
prosesu foti desizaun nian, nunee sujere ba lideransa no kandidatu
lideransa nian mak estudante sira presija hatene liu konaba desizaun no
nia prosesu tomak hahu husi problema neeb akontese, formulasaun
estrategia no identifika alternivas too foti desizaun nian nomos ninia
11

implementasaun, tanba failhansu husi lideransa nia desizaun bele efeita


ba ema barak nia moris.

12

REFERENSIA
Assesu liu husi internet, uza Google:

Mulyono.staff.uns.ac.id;
Rogayah.staff.gunadarma.ac.id;
Repository.binus.ac.id

13

Você também pode gostar