Escolar Documentos
Profissional Documentos
Cultura Documentos
HUSI:
NARAN GRUPO I :
1. ABILIO OBE
2. ALICIA FATIMA DE JESUS
3. CARMELITA GOMES
4. CESARINO DA SILVA
5. JACINTA MARIA CASTELHANO
6. FERNANDA PIRES XIMENES
7. FRANCISCO HALEC AMARAL
8. ISABEL G. DA COSTA
9. JOO PAULO M.T. MARIA
10.
SILVERIO DOS SANTOS
11.
UMBELINA SOARES
:
:
:
:
:
13.01.02.E001
13.01.02.E006
13.01.02.E019
13.01.02.E021
14.01.02.E033
: 13.01.02.E034
: 13.01.02.E040
: 13.01.02.E049
: 13.01.02.E060
: 13.01.02.E105
: 13.01.02.E106
SEMESTER
: VI
CLASSE : EXTENSAUN
MATERIA : LIDERAN ADMINISTRATIVA
DOSENTE
: ELDA DA SILVA, MGPP
1.1.
Antecedente
Hanesan ita hotu hatene katak iha organizasaun ida nia laran
sempre iha ninia jestaun rasik, iha jestaun nee ita sei koalia mos konaba
lideransa, wainhira iha ona lideransa sei koalia mos konaba desizaun, no
wainhira lideransa ida atu foti desizaun klaru katak iha mos alternativas
mak sai hanesan dalan ida atu eskolha alternativa ida entre alternativas
barak hodi sai hanesan desizaun ida.
Funsaun prinsipal konaba tomada desizaun nian mai husi lideransa
ida neeb iha autoridade no kompetensia balun hodi determina no
deside objetivu ida. Desizaun nee rasik lideransa foti atu alkansa
objetivu ida neeb bele fo satisfasaun ba ema hotu.
Iha pratika ohin loron ita har katak koalia konaba tomada
desizaun neeb lideransa sira foti iha ita nasaun Repblika Demokrtika
Timor Leste [RDTL] halo ladun refleta ho teoria hirak neeb ita estuda
iha Jestaun Organizasaun nian, problemas hirak nee tanba interese
neeb lideransa sira iha no vontade politika neeb la fo benefisiu ba
komunidade, katak lideransa ida wainhira foti desizaun tanba atu
benefisia ba aan rasik ka ba nia grupo rasik.
Iha trabalho grupo ida nee ajuda tebes ami estudante sira nunee
bele halo komparasaun entre teoria no pratika iha ita nia nasaun rasik
relasiona ho prosesu dezenvolvimentu nasaun RDTL nian, liliu funsaun
lideransa nia iha prosesu foti desizaun nian.
mak
desizaun
no
funsaun
tomada
desizaun
iha
organizasaun?
1.3. Objetivo no Vantazem
1.3.a.
Objetivo
Estudante iha kapasidade no abilidade hakerek, hanoin, peskiza,
halo aprezentasaun iha aula no bele responsabiliza servisu ida
nee tuir topiku no referensia mak iha.
1.3.b.
Vantazem
KAPITULU II
FUNDAMENTO TEORIA
2.1. Teoria
2.1.1.
Definisaun desizaun
Definisaun desizaun tuir matenek nain Ralp C. Davis katak
masalah
yang
merupakan
dihadapinya
jawaban
yang
dengan
pasti
tegas.
Suatu
terhadap
suatu
pertanyaan).
Definisaun desizaun tuir matenek nain Mary Follet katak
justisa ida hanesan situasaun justisa. Wainhira realidade hotu husi
situasaun nee bele iha no involve hotu-hotu, tantu observador ou
implementador sira hakarak obedese ba lei no regulamentu sira,
maibe laos obedese ba instrusaun. (Keputusan adalah suatu hukum
atau sebagai hukum situasi. Apabila semua fakta dari situasi itu
dapat diperolehnya dan semua yang terlibat, baik pengawas maupun
pelaksana mau mentaati hukumnya atau ketentuannya, maka tidak
sama dengan mentaati perintah).
Iha parte seluk definisaun desizaun tuir matenek nain James
A.F.
alternativas oi-oin. Definisaun ida nee iha ninia sentidu oin tolu mak
hanesan tuir mai;
a Eskolha bazeia ba logika ou sasukat.
b Iha alternativas barak mak sei hili ida neeb diak liu.
c Iha objetivu neeb atu alkansa, no desizaun refere besik liu
objetivu refere.
(Keputusan
adalah
pemilihan
diantara
alternatif-alternatif.
inti
dari
perencanaan.
Suatu
rencana
dapat
dikatakan tidak ada, jika tidak ada keputusan suatu sumber yang
dapat dipercaya, petunjuk atau reputasi yang telah dibuat).
Komprehensivu
Comprehensive
Theory),
husi
YEHEZKEL
DROR;
(Rational
Elementu
KAPITULU III
REZOLVE PROBLEMA
Desizaun nee hanesan esplika ona tuir peritu sira nia hanoin
(Ralp C. Davis, Marry Follet, James A.F. Stoner) katak ho hanoin
logika hodi hili alternative ida entre alternative oi-oin hodi bele alkansa
objetivu ruma, maibe presija hare mos katak lider ida wainhira atu foti
desizaun ruma presija tetu mos buat hirak hanesan logika, realidade,
rasionalidade no pragmatisidade.
Funsaun husi tomada desizaun bele individual ou grupo neeb
institusionalmente
ou
organizasionalmente
ho
modelu
futuristika.
Futuristika nee katak buat neeb iha relasaun ba tempu tuir mai, loron
neeb sei tuir mai neeb lori impaktu neeb sei akontese iha tempu
naruk.
Objetivu husi tomada desizaun nee fahe ba rua mak hanesan tuir
mai: Dahuluk Objetivu individual (tunggal), katak desizaun neeb foti so
bele ba rezolve problema ida deit no laiha relasaun ho problema seluk.
Daruak Objetivu oin barak (ganda), katak desizaun neeb foti bele
rezolve problema barak ka problema neeb liu husi ida, bele kontradiktif
ou lae.
Komponente importante sira iha tomada desizaun nian
katak
wainhira desizaun ida bele sai diak no atinze nia objetivu ho diak presija
mos buat sira mak hanesan: Objetivu husi foti ka tomada desizaun nian,
katak antes desizaun nee foti presija hatene uluk katak nia objetivu atu
alkansa saida, izemplu simples katak se ita planeia atu sosa kareta ida,
presija hatene uluk katak kareta nee hodi halo saida. Identifika
alternativas desizaun nian hodi rezolve problema, katak presija halo
alternativas oi-oin hodi bele alkansa objetivu refere, tanba nee antes
desizaun refere lider ida fo sai presija tetu ho alternativas barak nunee
labele prejudika iha implementasaun nian. Tetu antes fatores sira neeb
ita hatene ka fatores sira neeb ita la espera atu akontese, katak presija
ita hatene uluk ka halo predisaun sei akontese buat ruma neeb ita
lahatene. Izemplu planu konaba sosa kareta maibe presija ita hanoin
mos katak kareta nee presija gasolina nomos presija halo manutensaun
karik hetan dezastre ruma. Fasilidade no sasukat hodi evalua tomada
desizaun nian, katak wainhira desizaun nee foti presija fasilidade saida
hodi bele sukat nia rezultadu ba dezisaun refere.
Baze sira ba tomada desizaun nian mak hanesan: Intuisidade
(Intuisi), Intuisidade nee hanesan funsaun tomada desizaun ida neeb
haree liu ba sentimentu humanu neeb bele fo influensia ba ema nia
hanoin, desizaun nee bele dura ba tempu badak deit no desizaun nee
ladun iha kualidade diak tanba la tetu ba aspetu legalidade sira seluk.
Esperiensia (Pengalaman), Funsaun tomada desizaun ida neeb haree
liu ba esperiensia neeb ema ka lider nee iha, tanba ho esperiensia
nee bele hatene ona desizaun nee nia impaktu sira iha futuru, impaktu
diak ou ladiak. Realidade (Fakta), Funsaun tomada desizaun ida neeb
bazeia ba situasaun real ka realidade neeb fo rezultadu neeb
saudavel, solidu no diak. Ho realidade mak iha halo lider fiar aan ba
desizaun refere no nia rezultadu mos bele simu iha publiku ka ema hotu
7
Funsaun
tomada
desizaun
ida
neeb
bazeia
ba
valor
organizasaun
[organizational
value],
valor
pessoal
[Factor
KAPITULU IV
LIA FUAN MAK TAKA
10
4.1 Konklusaun
Desizaun nee katak ho hanoin logika hodi hili alternativa ida entre
alternativa oi-oin hodi bele alkansa objetivu ruma, maibe presija hare
mos katak lider ida wainhira atu foti desizaun ruma presija tetu mos buat
hirak hanesan logika, realidade, rasionalidade no pragmatisidade.
Funsaun husi tomada desizaun bele individual ou grupo neeb
institusionalmente
ou
organizasionalmente
ho
modelu
futuristika.
Futuristika nee katak buat neeb iha relasaun ba tempu tuir mai, loron
neeb sei tuir mai neeb lori impaktu neeb sei akontese iha tempu
naruk. Desizaun tenki iha ninia objetivu no presija hatene mos
komponente sira iha tomada desizaun nian nunee bele fo benefisiu ba
ema neeb efeitadu husi desizaun nian. Presija hatene mos baze sira
konaba tomada desizaun nian, ninia impaktu husi desizaun nomos
fatores sira neeb sai hanesan barreira ba implementasaun desizaun
nian. Har mos ba efetividade husi desizaun nian katak husi desizaun
neeb hanesan lider ida foti labele hamosu problema foun ka desizaun
nee tenki responde ba problema mak akontese dadauk iha terrenu. Atu
garantia desizaun neeb kualidade no benefisia ba publiku presija liu
lideransa nia vontade no abilidade neeb sufisiente, signifika katak sai
lideransa neeb diak no uja ninia autoridade neeb ho diak importante
liu mak lider refere tenki iha kapasidade hodi dezenvolve no halo analiza
ba situasaun hotu-hotu antes toma desizaun no implementa desizaun
refere.
4.2 Sujestaun
Hanesan ita hatene katak papel lideransa importante tebes iha
prosesu foti desizaun nian, nunee sujere ba lideransa no kandidatu
lideransa nian mak estudante sira presija hatene liu konaba desizaun no
nia prosesu tomak hahu husi problema neeb akontese, formulasaun
estrategia no identifika alternivas too foti desizaun nian nomos ninia
11
12
REFERENSIA
Assesu liu husi internet, uza Google:
Mulyono.staff.uns.ac.id;
Rogayah.staff.gunadarma.ac.id;
Repository.binus.ac.id
13