Escolar Documentos
Profissional Documentos
Cultura Documentos
Monografia
HUSI:
TITO DE CARVALHO VITAL
NRE : 2014.04.02.061
ESCOLA SUPERIOR DE ENFERMAGEM
FACULDADE DE MEDICINA E CIÊNCIAS DE SAÚDE
UNIVERSIDADE NACIONAL TIMOR-LOROSA’E
DÍLI
2021
i
RELASAUN ENTRE ESTADU NUTRISAUN HO KRESIMENTU
DESENVOLVIMENTU KOGNITIVU BA LABARIK HO IDADE
PRE ESKOLAR IHA PRE ESKOLAR STA.MARIA GORRETI
BECORA,DILI 2020
ii
UNIVERSIDADE NACIONAL TIMOR LOROSA’E
FACULDADE DE MEDICINA E CIÊNCIAS DE SAÚDE
ESCOLA SUPERIOR DE ENFERMAGEM
Husi :
Tito de Carvalho Vital
NRE : 2014.04.02.061
TINAN 2020
MONOGRAFIA
Traballu efeitu orienta husi Professor Orientadores no hetan ona aprovasaun iha
data:07//2020, ho nune’e bele submete ba Semináriu monografia.
iii
ESCOLA SUPERIOR DE ENFERMAGEM
FACULDADE DE MEDICINA E CIÊNCIAS DA SAÚDE
UNIVERSIDADE NACIONAL TIMOR LOROSA’E
PELO :
Aprovada pela
Directora Académica da Escola Superior de Enfermagem
Legalizado pelo
Decano da Faculdade de Medicina de Ciências de Saúde
iv
DEKLARASAUN INTEGRIDADE
Dili ,....,..2021
v
DEDIKATÓRIA
Antes atu bele hetan susesu ho resultadu nebe di’ak, la iha ema ida nebe mak
bele esforsu a’an mesak, maibé sempre ho orasaun ba Aman Maromak no mos
ajuda no tulun husi ema seluk. Ksolok no gratidaun ba orientasaun, apoiu moral no
material nebe importante tebes iha aspeitu hotu, nune’e monografia ida ne’e la
haluha agradese:
1) Ba Maromak ne’ebé sempre proteje hau, akompaña hau no haraik grasa, kbi’it,
espíritu matenek, forsa, no nia tulun tomak mai hau.
2) Ba hau nia Pai Hernestro Marsal Sequeira Mãe Domingas`Ximenes no
Francisco de Carvalho ne’ebé mak ha’u hadomi, tamba liu husi imi nain rua
nia suporta, domin, orientasaun, motivasaun no orasaun mak ohin loron hau
bele realiza ona saidá mak durante ne’e imi nain rua hein, obra kiik ne’e ha’u
oferese ba pai no mãe, ha’u só bele hato’o obrigada no agradese ba buat hotu.
3) Ba Mino, no mos`bin Eva, maun no Primo Prima sira hotu, ne’ebé sempre fó
orasaun, espiritu, motivasaun, domin no suporta moral no mos matérial ne’ebé
nunka mais para iha tempo tomak, nune’e hau bele realiza duni hau nia estudu
iha Universidade Nacional Timor Lorosa’e (UNTL) hau hato’o agradese no
obrigado wa’in ba imi hotu nia suporta no motivasaun.
4) Ba hau nia amigus intimu samu,peu,nina ne’ebé sempre motiva no hamaluk
ha’u. Agradese ba domin, orasaun no suporta hotu ne’ebé iha mai ha’u.
5) Ba kolega Escola Superior de Enfermagem anu lektivu 2014 nian, obrigada
barak no hakoak bo’ot ba imi hotu tan imi sai ona ha’u nia belun diak
durante tinan barak nia laran hodi fó korazen ba malu, fahe matenek ba
malu, fó liman ba malu hodi hakat hamutuk ba oin no sempre fó
motivasaun ba malu atu labele rende ba situasaun hotu.
6) Ikus liu ba hau rai doben Timor Leste.
vi
AGRADESIMENTU
Ho neon ho laran tomak atan ha'u hasa’e agaradese wa’in ba Aman Maromak
ne’ebé nu’udar kriadór no Na’in ba buat hotu-hotu iha mundu ida ne’e. No liu
husi Na’i nia Grasa ha'u bele hakerek” monografia ho topiku “Relasaun Entre
Estadu Nutrisaun Ho Kresimentu Desenvovimentu Kognitivu Ba Labarik Ho
Idade Pre Eskolar Iha pré eskolar Sta.Maria Gorreti Becora,Dili”
Monografia ida ne’e la ses husi papel no apoiu husi váriu partidáriu. Ho nune’e
iha oportunidade ida ne’e hau hakarak hato’o Obrigado no Agradesimentu Wa’in
ba:
Dili, ../../2020
Hakerek Nain
vii
SITASAUN
“Se voce quer saber o que vai colher amanha,observar o que esta
semeando hoje”
Autor ;Tithus24
viii
REZUMU
ix
REZUMO
Introducao :Os infanteis no periodo pré escolar como investimento para uma
nação ,porque eles são os novos geraçoes para uma nação. A qualidade da nação
nas mãos dos infanteis porque os infanteis como um recurso humanos que prejisam
implemnta agora com o sistemático e continua aumenta o cresimento e o
dezenvolvimento para os Infanteis nas idades de pre escolar ser optimo atraves no
estado de nutrição com qualidade e certo (Judarwanto, 2019). Esse pesquiza
queria identificar numa relação entre estado nuritricão e o cresimento
dezenvolvimento para infanteis no periodo pré escolar em Sta.Maria Goretti
Becora Dili?
Objetivo : Para identificar numa relação entre estado nutrição e o cresimento
dezenvolvimento para infanteis no periodo pré escolar em Sta.Maria Goretti
Becora Dili?
Metodolojia Investigação : neste pesquiza utilizam o metodo quantitative na
abordagem com aproximacão cross sectional na utilizacao tecnica non probability
sampling com maneira a purposive sampling.
Resultadu Peskiza : O resultado de pesquiza há 60,4% os infanteis pre escolar com
estado nutricão moderada e 39,6% bom. E tem 62,5% o cresimento e
dezenvolvimento cognitivo bom. No resultado da estatístca com a utiliza teste Chi
Square no grau da corelação com valor 95% (α = 0,05) entre nivel estado nutrição e
o cresimento desenvolvimentu cognitivo identifica valor p value = 0,000 ou p= <
0,05
Palavra Save : Estado nutrição, cresimento no dezenvolvimento cognitivo .
Livro referensia : livro 10 (2010-2020) internet 10
x
ABSTRACT
xi
INDISE
Kapa ........................................................................................................................ I
Prefasiu .................................................................................................................. Xi
Indisexi
KAPITULO I INTRODUSAUN
xii
KAPITULO II ENKUADRAMENTO TEORIKU ............................................ 8
xiii
3.2 Fatin No Tempo Peskiza ............................................................................ 43
xiv
4.4.5 Rezultadu Peskiza No Analiza Dadus .................................................. 68
4.4.6 Deskrisaun Dadus Univaridade ............................................................ 70
4.4.7 Deskrisaun Dadus Bivariadu ................................................................ 71
4.4.8 Diskusaun Ba Resultadu Peskiza ......................................................... 72
xv
INDISE TABELA
xvi
TABELA KUADRUS
xvii
SIGLAS ABREVIATURA
LKL :LimanKabunLeten
ML : Milhões
SD :StandarteDeviasaun
xviii
KAPITULU I
INDTRODUSAUN
1. Antesedente
Atu hasa’e visaun saudavel ne’ebe enfatiza ema hotu hotu mak parte
atendementu saúde ho karakter halo promosaun no prenventivu atu bele fo
resultadu fontes nesesidades ema nian sai saudável iha fíziku,mental no
intelektual. Atu alkansa ba objetivu ida ne’e inegavel katak satisfasaun
atinjimentu nutrisaun desempeña papel ne’ebe importante tebes.
Labarik idade pre - eskolar hanesan investimentu ba nasaun,tanba sira mak
gerasaun foun ba nasaun tuir mai. Kualidade nasaun ba futuru iha labarik sira
nia liman tanba labarik mak sai hanesan rekursus ida ba nasaun.Atu hasa’e
fontes rekursus humanus tenki implementa agora,ho sistemátiku no kontinua
hasa’e kresimentu dezenvolvimentu labarik sira husi idade pré eskolar sai
optimu liu husi estatutu nutrisaun ho kualidade ne’ebe diak no los(Judarwanto,
2019).
Bele hare’e mos husi parte idade labarik sira nian husi idade pré - eskolar
makhahu husi tinan 3 to’o 5 anos mak sai hanesan idane’ehodi forma
hamutuk ba periodu infansia nian.Kresimentu labarik sira nian atu la’o lalais
wainhira hetan substânsia nutrisaun nebe’e diak ba sira nia saúde.
Labarik menoridade sira dalabarak hetan kauzas moras tanba nutrisaun ne’ebe
menus. (Santoso, 2019). Nesesidade nutrisaun ba labarik pre- eskolar
importante tebes ba sira nia kresimentu no dezenvolvimentu ,liu liu ba kakutak
importante depende liu ba gestaun nutrisaun ne’ebe konsumu.No mos ba
labarik sira ne’ebe afeta ba dezastre ruma labele hapara sira nia gestaun
nutrisaun ,manten nafatin total nutrisaun ne,ebe adekuadu no regula wainhira
fo influênsia ba prosesu inteligênsia ba labarik refere.Wainhira kondisaun ida
ne’e mak kontinua mak dezenvolvimentu no kualidade inteligênsia sei hetan
pertubasaun. (Karmini,2018)
1
Inteligensia ka hanoin sai hanesan kognitivu ,tanba kognitivu mak define
klean kona ba inteligênsiano observa sai komportamentu ne’ebe kauza ba ema
no hetan koñesimentu.
Dezenvolvimentu kognitivu hatudu husi metodu labarik hanoin.Kapasidade
labarik atu halo kordinasaun hanesan metodu balun atu responde ba problema
balunne’ebe utiliza hanesan referensia kresimentu inteligensia. (Portosuwido,
2016).
Dezenvolvimentu kognitivu influensia husi kresimentu selula kakutak.
Kondisaun nutrisaun saude ba labarik masku iha periodu gravida inan sai
influênsia ba kresimentu no desenvolvimentu ba labarik (Portosuwido, 2016).
Fasil liu labarik ne’ebe hetan menus nutrisaun sei fo kausa sai aguda
liu.kondisaun ida ne’e sei grave liu wainhira menus nutrisaun ne’e hahhu husi
periodu gravida. Detoritasaun mental ne’ebe kauza husi kondisaun menus
nutrisaun ne’ebe grave bele sai permanente.maibe ba kondisaun menus
nutrisaun no ambiente ne’ebe labarik horik ba.(Husain, 2018)
Relatóriu Organizasaun Mundial Saúde tinan 2019 deskobre katak kuaze
45% mortalidade labarik sira ho idade menus husi tinan 5 tanba nutrisaun
ladiak/undernutrition. Iha parte seluk OMS relata mos katak, labarik millaun
52 mak krekas/wasted, millaun 17 mak krekas tebés/several wasted no pezu
liu/obesidade hamutuk millaun 41 (OMS, 2019).
Bazeia ba publikasaun relatoriu United Nation Children’s Fund (UNICEF)
2016 relata katak, nasaun ne’ebé enfrenta krise nutrisaun prejudika tebes
labarik sira nia prosesu desenvolviementu inklui kresimentu. Ida ne’e maioria
akontese ba labarik sira ne’ebé moris iha nasaun ho rendimentu kiik hanesan
Indonesia, Malasia, Filipina, Thailandia no inklui Timor Leste.
Dadus hatudu katak nasaun iha sudeste asiatiku tinan 2016 relata
prevalensia malnutrisaun iha Indonesia 12% kompara ho nasaun Timor Leste
iha 31% kazu malnutrisaun (UNICEF, 2018).
2
Iha Timor Leste númeru malnutrisaun a’as tebés, dadus husi DHS tinan
2016 hatudu katak labarik isin raes/stunted hamutuk 46%, 23% labarik idade
menus husi tinan 5 isin krekas tebes/several stunted, labarik pezu
menus/underwigth 40% no labarik ho pezu liu/overweight hamutuk 6%. Husi
dadus refere hatudu katak iha impaktu bo’ot tebés ba prosesu kresimentu no
dezenvolvimentu labarik ho idade < tinan 5 iha Timor Leste (TLDHS, 2018)
Tuir Municipiu Dili labarik ho idade menus husi tinan lima ne’ebe ho
todan normal ho fulan fulan hamutuk 97 %,média prevalensia husi
malnutrisaun moderadu iha 3% no Mal nutrisaun Grave 0%(RES,MdS,2018.
Baseia ba estudu antesedentes iha leten mak peskizador peskiza iha Pre-
escolar Sta.Maria Goretti , Becora Dili ho total estudantes ne’ebe mak agora
ativu iha eskola refere hamutuk turma rua ho total 96 pessoas no Mane iha 36
pessoas no Feto hamutuk 60 pessoas.
Inan aman sira tenki tau atensaun liu ba stadu nutrisaun ne’ebe diak ba
labariks ira.Ho ida ne’e ita tenki hanoin ba futuru tanba labarik sira mak sai
hanesan gerasaun foun ba nasaun.Menus nutrisaun balabarik espesialmente ba
labarik Pre – Escolar nebe’e tama iha fase krescimentu atu halo bele fo kausa
ba iha celula kakutak la desenvolve ho diak . Ho nune’e mak kapasidade
hanoin ba labarik nebe’e menus nutrisaun neineik wainhira ita halo
komparasaun ho labarik nebe’e menus nutrisaun.
Baseia ba fenomenas iha leten mak pesquizador iha interesante atu identifika
“Iha ka lae relasaun estadu nutrisaun ba krescimentu no desenvolvimentu
iha pre-escolar Sta.Maria Goretti Becora Dili tinan
2020.
3
1.1 JUSTIFIKASAUN BA ESTUDU
Baseia ba deskrisaun iha leten mak peskizador interesante tebes kona ba iha
relasaun estadu nutrisaun ho kresimentu no dezenvolvimentu kognitivu ba
labarik ho idade pre-escolar iha Sta.Maria Goretti , Becora Dili total estudantes
hamutuk 96 pessoas.
1.2 FORMULASAUN PROBLEMA
Baseia ba antesedente iha kotuk maka pesquisador hakarak atu hare’e ida
ne’ebe mak iha relasaun estadu nutrisaun kresimentu no dezenvolvimentu
kognitivu ba labarik pre- eskolar Sta.Maria Goretti , Becora Dili?
1.3 OBJETIVU BA INVESTIGASAUN
1.3.1 Objetivu Jeral
Atu identifika relasaun entre estadu nutrisaun ho kresimentu no
dezenvolvimentu kognitivu ba labarik idade Pre-eskolar iha Sta.Maria
Goretti, Becora Dili
1.3.2 Objetivu espesifiku
a. Atu hatene deskrisaun konaba estadu nutrisaun ba labarik ho
idade Pre - eskolar iha eskola Santa Maria Goretti, Becora Dili?
b. Atu hatene deskrisaun konaba krescimento no desenvolvimentu ba
labarik idade Pre - eskolar iha eskola Santa Maria Goretti, Becora
Dili?
c. Hakarak atu hatene relasaun estadu nutrisaun ho kresimentu no
dezenvolvimentu kognitivu ba labarik idade pre eskolar iha eskola
Sta.Maria Goretti , Becora Dili?
4
1.4 IMPORTÂNSIA BA ESTUDU
1.4.1 Universidade Nacional Timor Lorosa’e
Bele uza sai informasaun ida ou referensia ida ba Faculdade Medicina
Ciencia da Saúde (FMCS)especial liu ba Eskola Superior Enfermajen,atu
nune’e iha dezenvolvimentu kona ba kualidade edukasaun iha tempo
ne’ebe sei mai.
1.4.2 Ba Eskola Santa Maria Gorreti
Rezultadu ba esperimentu ida ne’e iha esperansa katak bele fo imput ida ba
iha dezenvolvimentu no kresimentu ba labarik idade pre eskolar iha Sta
Maria Gorreti Becora,Dili hodi atu dezenvolve informasaun kona
ba fo aihan nutrisaun ba labarik
1.4.3 Ba hakerek nain
Aumenta koñesimentu, kapasidade no esperiensia hodi hakerek propostas
atu aplika iha Ciências Enfermajen ne’ebe hahu durante iha prosesu estudu,
no sai hanesan motivasaun ida atuatinje grau akádemika licenciatura
Enfermajen iha Faculdade Medicina e Ciencias da Saúde, Eskola Superior
Enfermajen.
5
1.4 SELESAUN TERMINOLOGIA
Bazeia ba topiku ne’ebe mak iha leten maka peskizador halo definisaun ka
teminologia hanesan tuir mai ne’e:
a) Estadu Nutrisaun : Ciencias ne’ebe koalia kona ba aihan ita konsumu
nomos oinsa aihan hirak ne’e bele fo benefisiu ba ita nia isin lolon.
b) Kresimentu : Hanesan kresimentu ba mudansa husi selula,molekula no
atetude ema nian.Mudansa ida ne’e akontese ho taka no ita labele halo
prediksaun maske individuo ne,e sai variasaun no influensia funsaun
genetika,experensia ne,ebe signifikadu.
c) Dezenvolvimentu : Hanesan mudansa ne’ebé sistematika, progresiva no
iha relasaun ho individu ida nia an hahu husi nia moris to iha ne’ebé nia
bele final
d) Kognitivu : hanesan esperansa individu ida atu hetan prosesso intelijensia
ema ida nia ka buat ruma.Proseso ne’ebe hala’o atu iha kapasidade
konesimentu no manipula liu husi aktividade hanoin ,sukat,
hatudu,imajinasaun, no linguajen.
e) Labarik Pre – Eskolar :Labarik sira ne’ebe husi idade tinan lima mai
kraik ihafaze kresimentu iha nia karakter target atinjimentu diak iha
aspetu sosial intelektual , psikosocial no biologico.wainhira labarik forma
nian an no hetan adaptasaun ba fase tuir mai ;karakteristika no tarjetu iha
faze pre eskolar.
6
KAPITULU II
ENKUADRAMENTU TEÓRIKU
7
d. Konfigura metabolismu no fahe likidus ho adekuadu (ekilibriu
bee,sal, no minerais)
Tuir Santoso (2012) hateten katak subtânsia nutrisaun fahe ba partes tuir
mai: karbohidrato, proteina, mina, vitamina, no minerais. Entretantu
subtânsia nutrisaun relasaun ho funsaun subtansia nutrisaun ne’ebé fahe
iha leten: subtânsiane’ebe fo energia kompostu husi karbohidrato, mina,no
proteina
8
kresimentu la maximu.Karik periódu kresimental normal no liu
rekuperasaun sei la akontese maske ho gestaun nutrisaun ho diak.
c. Relasaun nutrisaun ho imunidade
Ema ne’ebe la hetan hahan honutrisaun sai fasil liu atu hetan moras
henesan ,infeksaun,mear,kolen,no moras pulmonar.
9
estadu nutrisaun mak kondisaun ntrisaun labarik ne’ebe sukat tuir
antropometrika(todan,no idade) atu haree kondisaun nutrisaun agora.
Atu hatene kondisaun estadu nutrisaun ba ema ida mak prejisa halo
sukat. Supariasa (2015), avaliasaun ba estadu nutrisaun bele halo direta
no indireta.Avaliasaun estadu nutrisaun fahe ba parte haat hanesan tuir
mai; antropometri, klinika, biokimia no biofíziku.Entretantu avalia estadu
nutrisaunne’ebe la direta fahe ba parte tolu ; observa konsumu hahan,
estatístika vital no faktor ekologia.
Iha komunidade metodu sukat estadu nutrisaun ne’ebe dala barak uja
mak antropometri nutrisaun.Adolsente ida ne’e iha programa nutrisaun
komunitariu atu hatene estadu nutrisaun ba labarik utiliza metodu
antropometriku, hanesan metodu atu avalia estadu nutrisaun (Supariasa,
2015)
Tuir Supariasa (2015),tipo antropometri barak uja iha aktividade
programa no mos peskiza parte seluk mak tetu todan no alturasiha
utilizasaun ba avalia estadu nutrisaun antropometri validu tuir indikador
nebe ligadu ho variavelseluk hanesan;
a. Todan tuir idade(T/I)
b. Alturas tuir idade(A/I)
10
(a) Todan (T) ho idade
(b) Alturas (A) ho idade
(c) Sirkulu ulun (SU) ho idade
(d) Sirkulu liman kabun leten (LKL) ho idade
2. La depende ba idade
(a) Todan ho altura
(b) Sirkulu liman kabun leten LKL (QUAC Stick: Quacker Arn
Circunaferena measuringStick)
(c) Seluk seluk tan liman kabun leten kompara o padraun dobra kulit ba
trissep,sub kapular,abdominal kompara ho padraun.
11
leten,sirkulu ulun ,sirkulu peitoral,sirkulu kotuk.Iha okos sei define
paramtro tuir mai; (Supariasa,2015).
a. Idade
Faktor geral ne,ebe importante ba estadu nutrisaun,falhansu husi
idade bele kauza interpretasaun ba estadu nutrisaun ne’ebe sala
wainhira sukat alturas no todan ne’ebe iha akurasaun sei la signifika
wainhira define katak nia idade bele kompletu.Exemplo: Tinan
idade kompleta (Completed Year); idade : 7 anos 2 fulan , kalkula 7
anos, no 6 anos 11 meses, kalkula 6 anos.Exemplo mêses idade
kompleta (Completed Month); idade : 4 mêses 5 dias, kalkula 4
mêses, no 3 mêses 27 dias, kalkula 3 mêses.
b. Tetu todan
Tuir Santoso (2013), tetu todan hanesan parte ida ne’ebe importante
tanba utiliza ba oportunidade au hare’e saúde labarik nian kada
idade grupo.Tetu todan hanesan resultadu husi ita nia sistema
korporal hotu hotu inklui likidu sira.
Medida ida ne’e hanesan indikador ne’ebe diak liu ba kada tempu
agora ba kresimentu no dezenvolvimentu nian.Tuir manual
deteksaun kresimentu desenvolvimentu labarik(Supariasa,2012),iha
parte balun ne’ebe prejisa tau atensaun hanesan tuir mai:
(a) Wainhira iha lina mean nia okos mak nivel menus nutrisaun
aguda menus energia no protein.
(b) Iha lokal rua pita kor kinur( iha lina mean nia leten ) mak tenki
kuidadu tanbakondisaun nutrisaun labarik menus ka moderada.
(c) Fita rua ho kor azul no kor verde (iha kinur nia leten )mak
labarik nia todan diak ka kompleta bele dehan nutrisaun diak.
(d) Fita kor kinur rua (leten liu) mak labarik nia todan sa’e no barak
liu Mudansa no kresimentu tuir velocidade ne’ebe ita hare’e iha
12
tabela 2.1 atu konese idade ho todan.
Tipo idade no peso
c. Alturas
Kresimentu altura labarik iha idade pre eskolar tarde la hanesan ho
periodu primeiro.kada tinan sempre aumenta alturas ba labarik to’o
7 cm (Gustian. E, 2011).
Tuir Santoso (2016),prejisa hatene katak valor peso sa’e nafatin
maske isin lolon iha mudansa husi todan iha periodu infansia
noaumenta tan iha periodu joven.. Alturas tuir ita nia idade,ho ida
ne,e valor alturas utiliza atu halo diferensa báziku hasoru mudansas
ne,ebe relativu,hanesan valor peso no sirkulu liman kabun leten
Sirkulu liman kabun leten.
d. Sirkulu Liman kabun leten
Sirkulu liman kabun leten ba adultu ida ne’e parte ida atu bele
hatene estadu nutrisaun tanba fasil hatu hala’o no laos uja
instrumwentu ne’ebe difisil ho kustu ne’ebe boot. Maibe iha parte
balun ne’ebe prejisa atu halo peskiza liu liu utiliza sai hanesan
indikador ba estadu nutrisaun. (Supariasa, 2015).
e. Sirkulu ulun
Sirkulu ulun hanesan estandar prosedur iha siênsia medicina labarik
13
nian sai hanesan prátiku ne’ebe dala barak halo examinasaun ba
patologia husi medidas ulun no ruin kakorok nian.Medidas
serebrusa’e lalais ne’ebe akontese iha primeiru periódu, maibe
sirkulu ulun la iha konêsimentu kondisaun saúde no nutrisaun. To’o
iha ne’ebe medida kakutak,kamada ruin ulun ho kakorok hetan
variasaun tuir nia kondisaun nutrisaun. (Supariasa,2015)
f. Z-Score
Hanesan base husi avaliasaun estadu nutrisaun,kombinasaun entre
parametru refere indikador Z-Score.Iha indikador Z-Score ne’ebe
dala barak utiliza mak peso tuun tuir nia idade (A/I)no peso tuun
alturas (T/A Indikador T/I hanesan sasukat total peso inklui
bee,mina,ruin no muskulu sira.Alen indikador alturas isin tuir idade
mak kresimentu linear no LKL mak sasukat hasoru muskulu,mina
no ruin iha area ne’ebe sukat.Entre tipu oioin indikador
antropometriku,Tetu todan /Idade hanesan indikador ne’ebe engeral
uja husi tinan 1972, no hato’o mos uja A/I ho T/A batu halo
diferensa karik menus nutrisaun akontese kroniku ka
aguda.Diferensa entre utilizasaun indikasaun ida ne’e sei
konhesimentu prevalensia ba estadu nutrisaun ne’ebe la hanesan.
Hanesan tebala 2.2 (Supariasa, 2015)
14
Peskiza estadu nutrisaun baseia ba indikador estadu nutrisaun
peso/idade, altura/Uidade, peso/altura Z-Score tuir, WHO
N Indikasaun Estadu nutrisaun Limitasaun grupu
o ne’ebe utiliza
15
Iha okos define husi klasifikasaun estadu nutrisaun tuir WHO-NCHS, mak:
a. Obesidade
Departementu Saúde Indonésia (2013),deskobre katak labarik ho estadu
nutrisaun liu maske resultadu ekivalente peso labarik tuir idade (TT/I) no
baseia ekilibriu peso labarik tuir Alturas (TT/A) liu 110% valor estandar
WHO-NCHS.
Defesa ba família,informasaun nutrisaun,aktividade fiziku no orienta
psikologia importante tebes iha situasaun sira hanesan ne’e. (Pudjiadi,
2016).
b. Nutrisaun normal
Nutrisaun normal hanesan kondisaun saudável ne’ebe produz husi
konsumu hahan ne,ebe konten nutrisaun ne’ebe barak prejisa iha
kondisaun diak ho ekilibriu no total kuantidade(Apriadji, 2016). Tuir
Winarno (2017)kondisaun nutrisaun ema ida nian bele dehan diak
wainhira hetan ekilibriu entre dezenvolvimentu físiku no mental.
c. Nutrisaun menus/ moderada.
Labarik ho estadu nutrisional menus mak tetu peso tuir idade (TT/I) no
tetu todan tuir alturas (TT/A) hatudu resultadu husi 60%-60,9% baseia ba
standar WHO-NCHS (Supariasa, 2015).
d. Nutrisaun águda
Tuir Apriadji (2016), nutrisaun aguda hanesan kondisaun la saudável
ne’eb kauza husi konsumu hahan ne’ebe menus ,kuantidade no
kualidadehahan husi periodu ne’ebe kleur.
Labarik estadu nutrisaun grave wainhira tetu todan tuir idade (TT/I) no
tetu todan labarik tuir alturas (TT/A) hatudu resultadu menus < 60%
baseia ba valor estandar WHO-NCHS (Supariasa, 2015)
16
2.1.3 Konseitu Kresimentu No Desenvolvimentu
2.2.1 Definisaun
Ema hotu hotu moris liu husi prosesu kresimentu. Definisun kresimentu
dezenvolvimentu hatudu proceso husi ovulu ne’ebe forma too adultu.
(Santoso, 2019)
Kresimentu hanesan aumentu selula ba parte isin lolon nian ne,ebe ho nível
kuantitativu ita labele halo dimensaun ka sukat, maibe dezenvolvimentu
hanesan mudansas psikologiku hanesan resultadu husi divizaun psikosis no
físiku ba labarik rasik ne’ebe mai husi fator ambiente no prosesu estudu
husi tempo ne’ebe taka ba nia adulteiru.(Suherman, 2012).
Dezenvolvimentu sai hanesan mudansas korporal baindividuo, tanba
individuo ida bele dezenvolve nia an no forma sai integradu ida.Tuir
aspektu normal privasidade individual bele fahe ba parte hanesan: aspektu
fisiku motorik, aspektu intelektual, aspektu sosial, aspektu lingua, aspektu
emosaun, aspektu moral, no aspektu religion (Sukmadinata, 2009: 114).
Dezenvolvimentu hanesan prosesu ida ne’ebe akontese ba individu tuir
etapa ema nian hanesan todan no labarik aumenta aas tanba simulasaun
funsiona tuir kognitivu, psikososial no mos spiritual (Supartini, 2010).
2.2.2 Etapa kresimentu no Dezenvolvimetu
Tuir Moersintowarti, (2012) kresimentu no dezenvolvimentu labarik nian
adekuadu direta liga ho kontinuidade husi konsepsaun to’o adulto.maske
hetan variasaun oioin maibe labarik sira kontinua ultrapasa padroes
inportantes ne’ebe sai hanesan etpa kresimentu tuir mai;
a. Periódu Pranatal /masa intra uterin (periodo embrion) periodu ida
ne’e fahe ba parte hanesan;
(1) Periódu embriaun komesa konsepsaun to’o idade 8
semanas.Ovum ne’ebe forma sai hanesanorganismu ida
akontese diferente no direta lalais forma sistema orgaun
17
perfeitamente iha isin lolon no komesa funsiona.
(2) Periódu fetal ikus kresimentu komesa komesa husi 9 semanas
to’o partus.Periódo ia ne’e fahe ba parte rua hanesan tuir mai;
(a) Periódo fetus atual durante idade 9 semanas ho trimestre
segunu intra uterina moris, akontese velosidade ba
dezenvolvimentu sai forma perfeitamente sai hanesan
ema.
(b) Periódu fetus kontinua ba trimestre ikus kontinuasaun no
iha funsionamentu ba dezenvolvimentu. Ba Periódo ida
nee akontese tranferensia G (Ig G) raan liu inan nia
plasenta. Akumulasaun asidu gordura esensial seri omega
3 (docossa hexamic acid), Omega 6 (Arachionic Acidu)
ba kakutak no retina.
b. Periódu postnatal /periodu moris no fahe ba parte hanesan tuir
mai;
(1) Periódu neonatal(0-28 dias), akontese adaptasaun hasoru
ambiente no akontese mudansa sirkulasaun raan ho komesa
funsionamentu ba orgaun sira seluk.
(2) Periódu bebe fahe ba parte rua hanesan;
(a) Periódu bebe (1-12 meses), kresimentu ne’ebe todan no
proceso kresimentu direta kontinua liu liu hasa’e
funsionamentu iha muskulu sira.
(b) Periódu labarik (1 – 2 ano), velocidade kresimentu
dezenvolvimentu komesa tuun no hetan kontinuasaun ba
dezenvolvimentu motoriku no funsaun eskresaun.
c. Periódu pre eskola (2 – 6 anos):iha Periódu ne’e kresimentu
kontinua la’o diak akontese dezenvolvimentu aktividade fízika
aumenta.
18
d. Periódu eskolar/Periódu pubersidade(feto:6–anos.Mane:8–12
anos): kresimentu la’o lalais liu kompara ho Periódu pre eskolar,
karakteristika no intelegensia komesa desenvolve ;gosta halimar
ho grupo sexo ne’ebe hanesan.
e. Periódu adolsensia (feto 10 – 18 anos, mane : 12 – 20 anos):
labarik feto 2 anos lalais liu tama ba Periódo asolensia kompara
labarik mane.Periodu ida ne’e hanesan tranasisaun husi periodu
labarik ba adultu.Husi periodu ne’e velocidade todan Alturas tuir
nia todan ne’ebe baseia ba Adolescent Growth Sput.Periodu ne’e
akontese desenvlvimetu ba todn no orgaun vitais komesa fo sinais
sekundariu.
Labarik pre eskolar prense karakter espesifiku mak hasoru Periódu
dezenvolvimentu ne’ebe lalais.kresimentu fiziku akontese ba
labarik wainhira tuir mudansas ka dezenvolvimento iha parte
balun hanesan hanoin ,koalia, sentiment , no seluk
tan.Dezenvolvimentu ne’ebe labarik hasoru mak pajina
dezenvolvimetu ne’ebe akuradu no tuir etapa kresimentu ba etapa
dezenvolvimentu tuir mai exemplu tuur, la’o, no halai.Periodu
tinan lima primeiru hanesan periodu formasaun ba privasidade
ema nian ,kapasidade audisaun , inteligensia karakteristika
linguajen no koalia iha sociedade (Santoso, 2010).
Tuir Santoso (2011), iha fator rua ne’ebe influensia ba proceso
kresimentu no dezenvolvimentu labarik nian ho optimal;
a. Fator (internal)
Hanesan fator ne’ebe iha labarik sira ne’e rasik inklui; parte
ne,ebe husi familia no mos jerasaun antes ne’e mak kor,fuuk,isin
lolon.
(1) Partes sira ne’ebe mai husi familia no mos jerasaun antes; hanesan
19
kor fuuk,forma isin lolon.
(2) Fontes hanoin kapasidade intelektual mak velocidade intelegensia.
(3) Kondisaun glandula subtansia iha isin lolon mak diminui hormona
ne’ebehetan atrazu iha kresimentu no dezenvolvimentu labarik
nian
(4) Emosaun; karakter (temperamen) principal hanesan ;moe, hirus,
taka an no seluk tan.
2. Faktor liur (eksternal)
Hanesan fktor ne’ebe iha liur ka mai husi liur iha labarik sira ne’e
rasik kompleta ambiente fizika no mos nesesidade fisiku ba
labarik sira hanesan;
(1) Familia
Influensia familia karakter baibain ne’ebe familia sira utilize atu
eduka oan sira, relasaun familia ho oan ,entre kolega no seluk tan.
(2) Nutrisaun
Kondisaun nutrisaun baseia ba nivel konsumu,mak kualidade
hahan sira ne’ebe ho komposisaun ba ita nia isin lolon.Iha nivel
nutrisaun ne’ebediak no menus.Kauza husi saude nutrisaun
ne’ebe la diak mak sei mosu moras ma-nutrisaun.
(3) Kultura
Faktor ambiental komunidade iha kuidadus no kostuma influensia
kresientu dezenvolvimentu labarik nian hanesan; Limpeza,saude,
no edukasaun.
(4) Kolega intimu
Ambiente sosial hanesan kolega diak, fatin, no sexo,oportunidade
edukasaun iha mak eskola, sei influensia kresimentu no
dezenvolvimentu ba labarik.
20
2.3 Konseitu dezenvolvimentu kognitivu
2.3.1 Definisaun kognitivu
Kognitivu dala barak signifika sai hanesan kapasidade hanoin kognitivu
hanesan definisun ne’ebe klean kona ba nivel konesimentu ema nian ne’ebe
prejisa atu utilize iha konesimentu. Dezenvolvimentu kognitivu hatudu
dezenvolvimentu kapasidade labarik atu kordena hanesan métodu hanoin
atu esplika problema balun ne’ebe uja hanesan sukat kakutak ba
dezenvolvimentu labarik.(Patmonodewo, 2010).
Piaget iha Gunarsa (2017), hare’e katak iha sistema ne’ebe kontrola husi
akontesimntu ba sistema kognitivu ne’ebe sei fo influensia husi faktores
ambiental.sistema ne’ebe mak influensia ho durasaun kleur kontinua
manten nafatin desenvolvimentu individu ida.
21
2.3.2 Etapas dezenvolvimentu kognitivu
Tuir Soetjiningsih (2012), dezenvolvimentu kognitivu dezenvolve tuir
estadiiu hanesan tuir mai;
a. Estadiu Sensorial – Motoriku (idade 0 – 18 meses)
Iha estadiu ida ne’e inteligênsia labarik servisu iha aktividade motoriku
hanesan reasaun ba estimulasaun motoriku. Movimentu reflex hanesan
hatama iis, kaer, doko isin lolon,book an hanesan tuku, ida ne’e hanesan
etapa primeiru atu atu labarik sira bele konese ambiente external.
b. Estadiu Pra – Operasional (idade 18 meses – 7anos )
Stadiu ida ne’e komesa ho domina linguagen ne’ebe sistemátiku halimar ho
simbolikamente (halimar akompanha koalia ,exemplo dada kareta
akompanha halo lian.prosesu sira ne’e hatudu katak labarik bele hanoin
simboliku laiha reasaun hasoru aktividade internal maske kontinua
egoséntriku.
Labarik iha kapasidade ho hanoin prespektivu ka koalia ho ema seluk ho
diak ho konseptualidade, perseptualidade, emosional no motivasional
(Soetjiningsih, 2012).
c. Estadiu Operasional Konkretu (idade 7 – 11anos)
Operasaun konkretu konêsimenus ne’ebe menus perfeitamente liu, ba iha
estadiu ida ne’e.fase ida ne’e egosentriku no inteligênsia komesa lakon.
labarik bele halo desentrasaun ,mak ika kapasidade atu tau atensaun liu ba
dimensaun ida inklui kontaktu ho dimensaun refere.
d. Estadiu Operasional Formal (komesa idade11anos)
Kapasidade inteligênsia iha estadiu ne’e ho sinal iha karakteristika rua
hanesan;
(1) Kapasidade deduktivu –hipotese
Wainhira labarik hasoru problema ruma atu resolve nia sei hanoin
uluk teórika no analiza problema no dezenvolve respostas tuir
22
hipotesa balun ne’ebe iha.
(2) Karakter kombinatoriu
Relasaun métodu oinsa halo analiza mak karakter kombinatoriu sai
métodu inteligensia operasaun formal ida ne’e bele kompostu husi
etapa error no trial iha estadiu 12-18 meses. Maibe koko parte iha
estadiu operasional formal ne’ebe iha base teória no hipotesa ne’ebe
klaru.
2.4 Dezenvolvimentu kognitivu ba labarik idade pre eskolar
Dezenvolvimentu kognitivu ba labarik hetan resposta husi teória no
terminologia balun.Lokal energia behavorismu (behaviorisme) hetan katak
kresimentu akontese wainhira liu husi informasaun ne’ebe nakonu no
aumenta.Alen energia interactionist no developmentalishetan konesimentu
husi interasaun labarik iha ambiente. Kontinua hetan katak dezenvolvimentu
influensia husi maduru no experensia.(Patmonodewo, 2013).
Tuir Wong (2004),dezenvolvimetukognitivu ba labarik pre eskolar
hanesan;
a. Faze perceptual egosentriku iha inteligensia no atitude.
b. Komesa komprende horas utiliza expresaun barak ne’ebe orienta
tempo,koalia nia pasadu no futuru ho ida agora,mura mura hatete horas.
c. Hasoru hadi’a konseitu kona ba sala ne’ene hatudu,orienta atu dereta lao
tuir.
d. Avalia buat hotu hotu tuir nia dimensaun hanesan badak,luan no naruk.
e. Hetan sura ho loos maibe iha konseitu matematika ho frase ne’ebe
aguda.
f. Utilize lia fuan orintasaun tempo ho aumenta ba kompriensaun.
23
Tuir Abdurraham (2013) ba periodu pra operasional ,baseia ba Piaget nia
teoria ne’ebe fahe ba rua hanesan tuir mai;
(a) Sub periodu pra konseptual (2-3) anos.
Sub periodu pra konseptual ba labarik sei uja simbolu no sinais. Iha
periódu ida ne’e dezenvolve ne’ebe hanaran husi Piaget sai hanesan
simbolika. Abdurraham (2013) periódu ne’e labarik komesa komprende
atu hato’o buat ruma ho nia dimensaun , exemplu kores, medidas ka nia
forma. Bele aplika buat ruma ho resultadu simulasaun ho modelu
komportamentu ida (Patmonodewo,2010). Simbolu ne’ebe aplika husi
labarik hetan formatu simbolu verbal hanesan lia fuan ka fo naran
boneka no formatu simbolu ne’ebe aplika ho físiku hanesan;
Ai,televisaun fatin sai hanesan kareta. Inteligênsia simbólika bele hare’e
husi aktividade tolu labarik nian ne’ebe enjeral hala’o husi sira hodi
halimar mak hanesan;f antasia, dezenu, lian (gustian.E, 2011)
(b) Sub periódu intuitivu(4-7)
Iha Sub periódu intuitivu (4-7) labarik bele hato’o ona material ka
karaktéristika espésifiku sira nian maibe, limite ba dimensaun ida
deit.Iha periódu ne’e labarik labarik labele halo diferensa ba materíal rua
ne’ebe hamutuk no hanesan. Iha periodu ne’e labarik foin iha
kapasidade atu forma dimnsaun ida deit hanesan, komprimentu. Iha
periódu intituitif labarik sedauk iha kapasidade observa valor
sira.(Abdurrahman, 2013)
Iha idade pré eskolar labarik sira komprende no hanoin deit baseia ba
buat ne’ebe sira imagina la baseia ba konklusaun ne’ebe rasional. Tuir
Piaget metodu hanoin intituitif bele hare’e liu husi aspeitu sira hanesan
tuir mai ne’e;mehi, animisme, egosentrisme (Gustian.E, 2011)
Egosentrismu ba labarik ho idade pre eskolar laos ba nia a’an rasik deit
dala barak mos sira la hare’e ba pontu devista husi ema seluk.
24
2.5 Konseitu Labarik Idade Pre Eskolar
2.5.1 Definisaun
Tuir Patmonodewo (2013),labarik pre eskolar mak sira ne’ebe ho idadeentre
3-6 anos. Tuir The National Associayion For The Education, define ”Pre
School” mak labarikentre idade ”Toddler” (1-3 anos) no tama primeiro ano
husi idade (3 anos) to’o (5 anos)”Kinderganten” objetivu atu prepara ba
primeiru ano ho dezenvolvimentu husi idade 4-6 anos.holia fuan seluk
signifika labarik eskola infantil mak 4 to’o 6 anos entretanto labarik pre
eskolar mak labarik ne’ebe ho variasaun idade 3 to’o 5 anos.
25
2.6 Aktividade Dezenvolvimentu Labarik Idade Pre Eskolar
Tuir livru Moeslihatoen (2017) sita aktividades ne’ebe kompleta husi
labarik sira tuir Hildebrand. Iha periodu labarik komesa inisiu ,l labarik iha
aktividades ba dezenvolvimentu ne’ebe tenki kompletu atu bele hetan tama
tuir etapa ho diak.
a. Dezenvolve sai individu ne’’ebe indepedente
b. Labarik labele depende ba ema seluk no hetan atendementu rasik ba
sira nia esforsu.
c. Hanorin fo sentimento domin
d. Hanorin fo sentimentu domin hanesan kapasidade atu bele iha
kapasidade moris ihasosiedadenia leet ho tuir labarik sira ne’ebe hela
iha ambiente refere..
e. Aprende atu halo intersaun labarik sira seluk.
26
2.4. KUADRU TEORIKU
Estadu nutrisaun
1. Peso/tinan
a. Nutrisaun aguda
b. Nutrisaun normal
c. Nutrisaun
Moderadu
d. Nutrisaun a’at Kresimentu no
loos dezenvolvimentu
2. Alturas/tinan kognitivu labarik
a. Alturas liu
b. Normal
c. Badak
d. Badak liu
3. Peso/Alturas
a. Obesidedade
b. Normal
c. Krekas
Figura 2.1 Kuadru Teoria,
d. Krekas liu
27
2.7 KUDARU PESKIZA
Variavel indepedente Variavel depedente
Kresimentu no
Estadu nutrisaun dezenvolvimentu
kognitivu labarik
28
KAPITULU III
METODULOJIA PESKIZA
29
3.3.4 Kritéria foti amostra
a. Kritéria inklusivu
1. Labarik sira ne’ebe ho idade pre eskolar
2. No bele kolabora ho investigador hodi hatan hahusuk sira
b. Kritéria esklusivu
1. Labarik sira ne’ebe ho falta ka moras
2. Labarik ne’ebe la kolabora ho investigador hodi hatan hahusuk sira
3.4 Variavel ba investigasaun
Variavel hanesan medida ida oinsa mak bele uza hodi karakteriza no
distinge membru iha grupu ruma ne’ebé diferensia ho grupu sira seluk
(Notoatmojo, 2012)
3.4.1 Variavel Independente
Hanesan variavel ida ne’ebé iha rasik nia karakteristika no valor hodi deside
variavel sira seluk. Iha investigasaun ida ne’e variavel independente mak
utiliza Estadu Nutrisaun
3.4.2 Variavel Dependente
Hanesan variavel ida ho nia karakteristika no valor depende ba variavel
seluk. Iha investigasaun ida ne’e variavel dependente maka kresimentu no
dezenvolvimentu kognitivu labarik pre eskolar
30
3.5 Definisaun Operasional
Difinisaun operasional katak halo difinisaun ba variaveloparasionalmente
bazeia ba karakteristika ne’ebé investigador iha, no ne’e hotu sai nudar sasukat
ida atu bele hare fenomena investigasaun nian ho klean/profundu (Hidayat,
2007).Tabela 3.1
No Variavel Definisaun Sasukat Kriteria Eskala
operasional
1 Variavel Kondisaun Dasi no Diak Ordinal
indepedente labarik nia microtoa ho 80%-100
Estadu Nutrisaun baseia ba cheklist Natoon
necesidade observasaun 56%-79%
prienximentu
nutrisaun
hare husi :
Tinan, Pesu,
Altura
2 Variavel Aumentu Kuestionario Diak Ordinal
depedente tamanho ho perguntas 80%-100
Kresimentu no fisiku no 10 Natoon
dezenvolvimentu intelegensia 56%-79%
kognitivu ba labarik
31
b. Kresimentu no dezenvolvimentu kognitivu ba labarik.
1. Diak : Wainhira krakter labarik nian bele indepedente halo kolega
interasaun tuir nia idade.
2. Menus Diak : Wainhira karakter labarik labele halo intersaun tuir nia
idade iha amiente ne’ebe nia hela ba (Moeslihatoen,2010)
3.6.1 TEKNIKA REKOLLA DADUS
Tuir Nursalam (2011) Teknika rekolla dadus mak prosesu ida ne’ebé
akumula dadus hotu ne’ebé nesesita husi investigador rasik.
Tekniku rekolla dadus iha investigasaun ida ne’e mak investigador uza
instrument hanesan : kestionáriu no cheklist.Peskizador sei utiliza folha
checklist atu avalia labarik hotu nia estadu nutrisaun ho metodu sukat
altura no tetu atu hatene labarik nia z score no instrumentu nebe uja mak
hanesan: dasi no mikrotoa.Kuestionário peskizador sei uja perguntas no
komposisaun aberta no kriterio avalisaun diak no nia valor >80%-<100%,
natoon <56%-<60,atu hatene labarik nia kresimentu no dezenvolvimentu
kognitivu.
Iha investigasaun ne’e utiliza kestionariu/folla hahusuk hodi avalia labarik
nia dezenvolvimentu no kresimentu kognitivu no instrumentu seluk hanesan
cheklist ,peso no microtoa hodi tetu no sukat labarik nia estadu nutrisaun.
3.6.2 Fonte Rekolla Dadus
Dadus ne’ebé rekolla husi Fontes Rua hanesan :
a. Dadus Primaria
Dadus ne’e investigador hetan diretamentu husi respondente sira
wainhira hala’o prosesu kolekta dadus nian konaba tinan, pesu,
altura.
32
b. Dadus Sekundaria
Fontes ne’ebé investigador hetan liu husi referensia ne’ebé relevante
ho objetu investigador nian, hanesan relatoriu anual konaba
kresimentu no dezenvolvimentu kognitivu ba labarik pre eskolar.
3.6.3 Instrumentu peskiza
Iha investigasaun utiliza kestionáriu/folla hahusuk hodi sukat labarik nia
Kresimentu no Dezenvolvimentu kognitivu no mos uja cheklist atu avalia
labarik nia estadu nutrisaun. instrumentu seluk hanesan Dasi ka balansia
hodi sukat labarik nia kresimentu no dezenvolvimentu.
3.6.4 Teste Validade no Reabilidade
3.6.5 Teste validade
Sugiyono (2010) hateten katak exame validade buat ne’ebe los ka
Realidade ka atu hatene kestionáriu ne’e validu ga lae.Exame validade ka
kestionáriu utiliza tekniku korelasaun produc moment.
Se valor r- sura boot liu husi valor r- tabela (0,05) ne’e hatudu katak la
validu. Iha peskiza ida ne’e exame validade halao iha pre eskolar Sta.Maria
Gorreti Becora Dili ho total 96 respondente.
Tekniku korelasaun ne’ebe uja mak korelasaun pearson product moment
( ) ( )
√ ( ) ( ) ( ) ( )
Nota been
rxy = koefisiente korelasaun entre variavel x no variavel y
N = total amostra
Σxy = score variavel x vezes ba y
X = sccor variavel x
Y = scor variavel v
3.6.6 Teste Reabilidade
Depois perguntas hotu hotu validu ona ,kontinua analiza reabilidade ho uja
alpha cronbach. Halo ba perguntas hotu husi variavel. Métodu atu halo
33
diferensa resultadu r ho nia valor konstanta (0,6).Husi analiza reabilidade
valor r hanesan resultadu valor alpha. Prinsipal wainhira r alpa> konstanta
(0,6) mak perguntas refere reliabel.
Dr.Soekidjo Notoatmodjo (2010) reabilidade hatudu ba rezultadu sasukat ho
intrumentu fiar katak los, rezultadu sasukat tenke reable ho signifika katak
tenke iha nível konsistensia ho diak. Exame reabilidade iha peskiza ida n’e
mak halao ho exame, depois nia rezultadu hodi halo analizasaun ho uza
alpha Cronbach intrumentu strateskop no seluk tan hodi sasukat hatudu
konsistensia internal ne’ebe los.
[ ]
Nota ben
34
Husi resultadu hotu ne’ebé rekolla ona presisa koreksaun/hadia fila fali
hodi kompleta tanba iha hahusuk balun ne’ebé la fo resposta ka
lakompletu.
b. Coding/Kodifikasaun
Atu fasilita hodi hatama dadus hodi kalkula, mak halo koding hodi
troka dadus ne’ebé mak iha kuestionáriu ne’e ba iha númeru ne’e mak
fasil komputador atu le. Exemplu servisu: (Funsionáriu = 1,
Domestika=2, Privadu =3 no seluk tan.
c. Scoring/Pontuasaun
Dadus ne’ebé mak liu ona numerasaaun/Skor pois komesa prossesu ona
atu nune’e dadus sira ne’e bele analiza ona.Prossesu dadus ne’e halao ho
maneira hatama dadus husi kuesionario ba iha programa computer.
d. Tabulating /Tabulasaun
Hanesan dadus ne’ebé foti/rekolla halo tabulasaun ho forma tabela
distribuisaun frekuensia.
e. Entry dadus/Hatama dadus
Dadus ne’ebé mak iha liu husi faze tolu ne’ebé mak sedauk pois hatama
ba iha master table ka dadus baze komputador ho softerware statistika
nian.
f. Cleaning/Reverifikasaun
Dadus hotu hotu ne’ebé mak hatama ba iha makina ita presisa kontola
fila fali atu elabora hodi hare dadus ne keta iha buat ruma sala ka lae,
ida ne’e ita indentifika dadus ne’ebémissing/Lakon, atu hatene variasaun
de dadus, no detekta dadus ne’ebé la konsisten ho relasaun entre
variavel rua.
3.9.2 Analiza dadus
Tuir Notoatmodjo (2012), hateten katak analiza kuantitativu ne’e mak dadus
ne’ebé iha relasaun ho valor sira, no mos bele hetan liu husi rezultadu
35
sasukat, ka liu husi valor dadus ida ne’ebé hetan ho dalan mudansa husi
kualitativu ba iha kuantitativu, exemplu valor husi rezultadu teste, no
rezultadu husi kontajen.Analiza dadus nia objektivu atu hatudu imagen hosi
rejultadu peskiza ne’ebé mak halo ona formulasaun iha objektivu peskiza
nia laran. Analiza dadus uja iha pekiza ida ne’e liu husi faze oioin.
1. Analiza Univariadu
Analiza univariadu katak analiza ne’ebé halo ba variabel ida. Analiza
univariat nia objektivu atu halo deskripsaun katakteristika iha variabel ida-
idak ne’ebé peskija ba. Analiza univariadu iha peskiza ida ne’e uja atu halo
deskripsaun ba karakteristika respondente iha dadus, ba kresimentu no
dezenvolvimentu kognitivu labarik atu hetan distribuisaun frequensia no
persentajem kada Variavel.
Formula;
Observasaun :
P : porsentu
F : frekensia
N : amostra
2. Analiza bivariavel
Analiza bivariavel mak analiza ne’ebe envolve variavel depedente
hotu hotu no mos variavel indepedente. Atu hatene relasaun entre
variavel depedente no indepedente utiliza analiza estatistika ho
forumula teste chi kuadradu (X2) ho uja valor α = 0,05. Base ba
hipotesa peskiza baseia ba nivel signifikante (valor p), mak ;
a. Se valor p < 0,05 mak hipotesa peskiza (Ho rejeita) ka bele konklui
iha relasaun.
36
b. Se valor p > 0,05 mak hipotesa peskiza (Ha simu ) mak bele konklui
katak laiha relasaun
Analiza bivariedade mak analiza ne’ebe envolve hotu varivel
depedente no indepedente, tanba dadus kategoria formadu mak atu
hatene relasaun entre variavel depedente no indepedente sei uja
analiza estatistika teste chi Kudradu ho uja valor α = 0,05.
(Notoatmodjo. 2005).
( )
X2 = ∑
Nota Been
O : valor observasaun
E :valor Espektavel.
Teste estatistika korelasaun Chi- Square hodi utiliza atu sukat relasaun
entre variavel no eskala kategoria .
37
Tabela 3.6. Forsa korelasaun nebe’e mak determina diresaun
korelasaun ne’e rasik:
1 0 La iha korelasaun
6 1 Korelasaun perfeitu
38
KAPÍTULU IV
REZULTADU PESKIZA NO DISKUSAUN
Visaun
Misaun
39
4.1.2 Fasilidade no Rekursu Umanu iha Pre Eskola Sta.Maria Goreti
Fasilidade Pre Eskola Sta.Maria Goreti
Pre Eskola Sta.Maria Goreti iha fasilidade sira mak hanesan: Sala
aprendizagen 4 no primeiro turno tama dader no segundu turno tama
lokraik. No edificio iha 1 no laboratorio iha 1. Rekursu Umanu Pre Eskola
Sta.Maria Goreti
Diagrama 4.1. Rekursu Umanu Pre Eskola Sta.Maria Goreti, Tinan 2020
Recursu Humano
Diretora Professores Cleaner Administrasaun Seguransa Total
4%
32%
50%
4%
5% 5%
40
4.2 ESTRUTURA PRE ESKOLAR STA.MARIA GORETTI BECORA
FUNDASAUN S.PAULU
PAROKIA
PRE.ESKOLAR STA.MARIA
GORETTI
DIREC.PE.DOMINGOS GODINHO
VIC.PROF.ROSENTINA F.C DA
SILVA
PROF.
PROF. PROF.ER PROF. LOURENS P.ANANIAS P.TOMAS P.ROSEN
OLIVIO MELINDA AUGUSTU A
SANTOS SILVA EKO SARMENT COSTA IA C.S.S TINA F.C
U
41
4.3 DESKRISAUN DADUS KARAKTERISTIKA RESPONDENTE
100%
Tinan 5
75% Tinan 6
Total
42
4.3.1 Distribuisaun karakterístika respondente bazeia tuir Sexu iha Pre
eskola Sta.Maria goretti Becora, Setembro 2020 (n=96).
43
reliabilidade alpha konta ho total 0.783. No mós resultadu kontajen
koefisiensia reliabilidade alpha konta boot liu husi limitasaun alpha
cronbach (0.783 > 0.60). No ba rezultadu koko reabilidade husi kresimentu
desenvolvimentu kognitivu (Y) hetan koefisiensia reliabilidade alpha
konta ho total 0.783. No mós resultadu kontajen koefisiensia reliabilidade
alpha konta boot liu husi limitasaun cronbach alpha (0.783> 0.60).
Respondente ba peskiza mak ida ne’e mak labarik sira ne’ene ho idade pre
eskolar ne’ebe ativu iha aulas aprendisajen ho total 96 estudantes. Peskiza
ida ne’e halo durante semana rua , hahu husi loron 28 Setembru to’o loron
09 Outubru 2020. Karakteristiku respondente ba peskiza ida ne’e mak
hanesan : Labarik sira ho idade pre eskolar husi tinan 5 t’o 6 .
44
Diagrama 4.4. Distribuisaun frekuênsia respondente tuir estadu
nutrisaun ba labarik Pre Eskolar iha Sta.Maria Gorreti Becora, Dili.
Estadu Nutrisaun
39,6%
Diak
100%
Natoon
60,4% Total
Baseia diagrama 4.4 iha leten hatudu katak entre husi 96 respondente, iha
60,4% labarik Pre Eskolar ne’ebe mak estadu nutrisaun naton, no parte
seluk iha 39,6% mak Diak.
Kresimentu no Desenvol.kognitivu
37,5%
Diak
100%
62,5% Natoon
Total
45
Baseia ba Diagrama 4.5 iha leten hatudu katak entte 96 respondente iha
62,5% ne’ebe iha kresimentu no desenvolvimentu kognitivu Menus Diak,
no iha deit 37,5% ne’ebe mak kresimentu no desenvolvimentu kognitivu
diak.
Korelasaun chi
square
Estadu Kresimentu no Total
Nutrisaun desenvolvimentu kognitivu
Diak Natoon
Koefisie P-
nte Value
F % F % F %
46
Resultadu analiza estatistika no utiliza uji Chi Square ba iha grau
korelasaun valor 95%(α =0,05) entre nivel estadu nutrisaun ho
kresimentu desenvolvimentu kognitivu hatudu valor p value = 0,000 ka
p= < 0,05, mak signifika iha relasaun entre estadu nutrisaunho
kresimentu desenvolvimentu kognitivu ba labarik Pre Eskolar Sta.Maria
Gorreti Becora, Dili. No wainhira hare’e husi odds mak boot liu
0,957 mak laiha oportunidade hasoru kresimentu no desenvolvimentu
kognitivu labarik Pre Escolar.
Husi resultadu analiza tabela cuzada rekonese katak nivel estadu nutrisaun
ho kresimentu desenvolvimentu hatudu valor p value = 0,000 ka p = <0,05,
mak signifika iha relasaun entre estadu nutrisaun ho kresimentu kognitivu
ba labarik idade pre escolar Sta.Maria gorreti Becora Dili. Karik hare’e husi
odds ratio boot liu mak 0.957 mak sei la fo espasu ba kresimentu no
desenvolvimentu kognitivu labarik idade pre escolar. Relasaun ida ne’e
hetan husi Pamularsi (2009) katak aihan iha ligadu tebes ho isin lolon liuliu
ba labarik eskola sira ne’ebe sei iha fase kresimentu no desenvolvimentu
fisiku no maduru. Se wainhira hahan sira ne’e la sufisiente iha subtansia
nutrisaun ne’ebe prejisa iha kondisaun direta ni hein kleur mak sei fo
influensia ba mudansa metabolismu iha kakutak, sei hamosu inkapasidade
iha funsionamentu ne’ebe normal. Iha kondisaun ne’ebe grave ka kronika,
diminuisaun nutrisaun desenvolvimentu korporal influênsiadu, isin lolon sai
kiik tuir medida kakutak mos sei kiik. Total selula iha kakutak menus no
47
akontese inmaduru no imperfeitu ba oganisasaun, biokimika kakutak.
Kondisaun ida ne’e fo influênsia kresimentu no desenvolvimentu ba labarik.
48
KAPITULU V
ENSERAMENTU
5.1 KONKLUZAUN
Bazeia ba objetivu peskiza ne’ebe mak hala’o tiha ona katak atu hatene relasaun
entre estadu nutrisaun ho kresimentu no dezenvolvimentu kognitivu ba labarik
idade pre eskolar iha eskola Sta.Maria Goretti , Becora DiliTinan 2020?. Ho
ida ne’e mak peskizador halo konkluzaun bazeia ba rezultadu peskiza sientifika
ida ne’e mak hanesan tuir mai ne’e:
Peskiza ida ne’e nia rezultadu analiza hatudu katak husi total baseia ba
diagrama 4.4 hatudu katak entre husi 96 respondente, iha 60,4% labarik Pre
Eskolar ne’ebe mak estadu nutrisaun naton, no parte seluk iha 39,6% mak
Diak.
No baseia analiza dadus iha tabela 4.5 iha leten katak entre 96 respondente iha
62,5% ne’ebe iha kresimentu no desenvolvimentu kognitivu natoon, no iha deit
37,5% ne’ebe mak kresimentu no desenvolvimentu kognitivu diak.
Resultadu analiza bivariadu iha estatistika no utiliza uji Chi Squareba iha grau
korelasaun valor 95% (α = 0,05) entre nivel estadu nutrisaun ho kresimentu
desenvolvimentu kognitivu hatudu valor p value = 0,000 ka p= < 0,05, mak
signifika iha relasaun entre estadu nutrisaun ho kresimentu desenvolvimentu
kognitivu ba labarik Pre Eskolar Sta.Maria Gorreti Becora, Dili. No wainhira
hare’e husi odds mak boot liu 0,957 mak laiha oportunidade hasoru kresimentu
no desenvolvimentu kognitivu labarik Pre Escolar.
49
5.1.1 SUJESTAUN
Sai hanesan referensia ida ba eskola hodi uza iha prosesu estuda atu
nune’e bele eleva no garantia koñesimentu estudante nian ne’ebé mak
sai nu’udar futuru enfermeiru nian ho nune’e sujere ba instituisaun
hodi bele utiliza iha prosesu aprendizajen nia laran.
5.1.5 Peskizador
50
REFERÊNSIA
Sistem Kesehatan.Jakarta
Kartini (2014)Penggunaan SKDN sebagai ala tukur status gizi balita dalam
UPGKThesis, FKM. UJ, Jabuta
51
Patmonodewo, 2010).Hubungan Anemia Kekurangan Zat Besi dengan
Konsentrasi dan Prestasi Berajar(tesis), Program Pascasarjana UNDIP.
52
5.1 Matadalan Peskiza
Submisaun karta
peskiza
Survey preliminariu ba
pre eskolar
Hakerek proposal
Define populasaun no
amostra
Halo peskiza
Analiza dadus
53
ANEXO 1
54
Figura 3. Peskizador tetu labarik sira nia todan
55
Informed consent
Ho respeito/a
Becora …./…./2020
Peskizadora
56
Kuestionario entre estadu nutrisaun ho kresimentu no Dezenvolvimentu
Labarik pre eskolar Sta.Maria Goreti Becora Dili
Fontes ;Piaget,2010
57
CHEKLIST BA AVALIASAUN BA ESTADU NUTRISAUN LABARIK
PREESKOLAR Sta.Maria Goreti Becora Dili.
Naran Estudante :
Turma :
Tinan :
Peso (kg) :
Alturas (cm) :
1. Z-score peso/tinan
Kategoria z-score
Nutrisaun <-3,0
aguda
Obesiedade >2,0
58
2. z-score
alturas/tinan * Kategoria z-score
Normal >2,0
A’as >+ 2 SD
Estandarte Devisaun
3. Z score peso
/alturas * Kategoria z-score
Krekas <-3,0
liu
Bokur >2,0
Estandarte Devisaun
59
SCHOOL NUTRITIONAL STATUS RECORD
Body
Name of Weight(in Height (in Height2 Birth mass Nutritional
Student kg) cm) (cm2) date Index Status
RM 27 132 1.61 2015 13.92 Natoon
60
GH 20 137 1.49 2015 17.59 diak
61
SE 23 123 1.43 2015 16.34 natoon
62
LO 28 123 1.41 2015 17.59 diak
63
RESULTADU SPSS
Estadu Nutrisaun
CROSSTABULATION
KRESIMENTU NO Total
DESENVOLVIMENTU
KOGNITIVU
DIAK NATOON
Count 36 2 38
DIAK
% of Total 37.5% 2.1% 39.6%
Estadu Nutrisaun
Count 0 58 58
NATOON
% of Total 0.0% 60.4% 60.4%
Count 36 60 96
Total
% of Total 37.5% 62.5% 100.0%
64
Chi-Square Tests
CORELASAUN
b
Value Asymp. Approx. T Approx. Sig.
a
Std. Error
c
Interval by Interval Pearson's R .957 .029 31.973 .000
c
Ordinal by Ordinal Spearman Correlation .957 .029 31.973 .000
N of Valid Cases 96
65