KUIDADUS ENFERMAJEN BA PASIETE INISIAL. AB HO INTOKSIKASAUN
IHA EMERGENSIA
HNGV DILI, TIMOR LESTE
ANALIZE SINTEZE
A Diagnosa Mediku : HEMORAGIA POSTPARTUM
B Diagnosa Enfermagem :Menus VOLUMe likidu assosia ho lakon likidu nebe la ativu C Data foku
Data subiektivu Data objktivu
Pasiente hatete dada iis araska Sinais vitais (SV) : moras hanesan daun sona agitasaun TA : 110/70 mmHg RR : 28 x/mnt kosar malirin ansiedade sente la Pulso : 92 x/mnt konfortavel. Temperatura : 38 oc Sianosis Pemfis : momentu halo pekusaun rona lian nebe mak la normal Lian nebe fraku Iha sorin sorin hatudu bubu neebe mak atakadu no iha respirasaun laran Pasiente agitasaun Imagen thoraks : hare parede pulmaun neebe mak mihis liu. Tauk no ansiedade Hare pasiente sente moras
D Problema Enfermajen : Padraun respirasaun nebe la efetivu relasiona ho laiha
adekuadu ba ekspansaun pulmaun. E Asaun Enfermajen
No DX Objetivu no Intervensaun Rasionalidade
kriteria rezultadu enfermagen 1 Padraun Depois halo aksaun Autonomu/ respirasaun neebe respirasaun enfermagen durante independente mak menus oxigeniu nebe la 3 X 24 oras Avalia funsaun no mudansa ba sinais efetivu problema ba respiratoriu, hakerek vitais bele akontese relasiona ho padraun neebe la velosidade ou hanesan estres laiha aiha efetivu resolve ona respirasaun ho lian fisiologia no moras adekuadu ba ho kriteria barulhu, dada iis bele hamosu hanesan ekspansaun rezultasdu: araska. shoke relasiona ho pulmaun pasiente bele Kontrola equilibriu hipoksia no sianose. padraun respiratoriu dada iis araska ho dada iis ho karik uza ventilasaun ventilator ou akontese normal. La iha sianose. mekaniku. presaun ass iha kanal Sinais vitais respiratoriu bele normal : Kolaborasaun deskonfia kondisaun TA : 120/70 Fo oxigeniu adisional ladiak ou akontese mmHg, liu husi kanula/ maskra komplikasaun. RR : 20 x/mnt, P : 80 x/mnt, tuir indikasaun. avalia estadu troka o T : 36 C. oxigeniu no ventulasaun, presija atu kontinua terapia, atu nunee bele suporta servisu respirasaun nian.
F Efeitu Kolateral : G Evaluasaun
Nu Loron/Data Diagnosa Evaluasaun AST
Oras Enfermajen Enfermajen S:
Pasiente hateten la iha ona keixa
susar dada is/dada iss araska.
O:
hare pasiente sente
hakmatek/konfortabel. Pasiente dada iis ho diak ka la iha susar dada iis ka araska. SV : TA 120/70 mmHg, RR 20 x/mnt, P 80 x/mnt, T 36 oC. Ispeksaun : forma hirus matan hanesan no movimentu hirus matan simetris momentu dada iis. Palpasaun : palpa sente vibrasaun iha pulmaun. Perkusaun : sonor iha pulmaun. Auskulta : rona lian iis iha pulmaun.
A: problema padraun respirasaun
neebe la efetivu resolve tiha ona.
P: hapara intervensaun :
Edukasaun saude ba pasiente no
familia konaba tratamentu. hatoo ba pasiente atu halo kontrolu iha centru saude ka hospital karik iha keixa ruma. prepara kliente atu alta/fila ba uma.
Monografia Ese-Fmcs 2020 "Relasaun Entre Estadu Nutrisaun Ho Kresimentu Desenvolvimentu Kognitivu Ba Labarik Ho Idade Pre Eskolar Iha Eskola Sta - Maria Gorreti Becora, Dili Tinan 2020