Você está na página 1de 3

RELATRIU ANALIZA SINTEZE

KUIDADUS ENFERMAJEN BA PASIETE INISIAL. AB HO INTOKSIKASAUN


IHA EMERGENSIA

HNGV DILI, TIMOR LESTE

ANALIZE SINTEZE

A Diagnosa Mediku : HEMORAGIA POSTPARTUM


B Diagnosa Enfermagem :Menus VOLUMe likidu assosia ho lakon likidu nebe la
ativu
C Data foku

Data subiektivu Data objktivu


Pasiente hatete dada iis araska Sinais vitais (SV) :
moras hanesan daun sona agitasaun TA : 110/70 mmHg
RR : 28 x/mnt
kosar malirin ansiedade sente la Pulso : 92 x/mnt
konfortavel. Temperatura : 38 oc
Sianosis
Pemfis : momentu halo pekusaun rona lian nebe mak
la normal
Lian nebe fraku
Iha sorin sorin hatudu bubu neebe mak atakadu no
iha respirasaun laran
Pasiente agitasaun
Imagen thoraks : hare parede pulmaun neebe mak
mihis liu.
Tauk no ansiedade
Hare pasiente sente moras

D Problema Enfermajen : Padraun respirasaun nebe la efetivu relasiona ho laiha


adekuadu ba ekspansaun pulmaun.
E Asaun Enfermajen

No DX Objetivu no Intervensaun Rasionalidade


kriteria rezultadu enfermagen
1 Padraun Depois halo aksaun Autonomu/ respirasaun neebe
respirasaun enfermagen durante independente mak menus oxigeniu
nebe la 3 X 24 oras Avalia funsaun no mudansa ba sinais
efetivu problema ba respiratoriu, hakerek vitais bele akontese
relasiona ho padraun neebe la velosidade ou hanesan estres
laiha aiha efetivu resolve ona respirasaun ho lian fisiologia no moras
adekuadu ba ho kriteria barulhu, dada iis bele hamosu hanesan
ekspansaun rezultasdu: araska. shoke relasiona ho
pulmaun pasiente bele Kontrola equilibriu hipoksia no sianose.
padraun respiratoriu dada iis araska ho
dada iis ho
karik uza ventilasaun ventilator ou akontese
normal.
La iha sianose. mekaniku. presaun ass iha kanal
Sinais vitais respiratoriu bele
normal : Kolaborasaun deskonfia kondisaun
TA : 120/70 Fo oxigeniu adisional
ladiak ou akontese
mmHg,
liu husi kanula/ maskra komplikasaun.
RR : 20 x/mnt,
P : 80 x/mnt, tuir indikasaun. avalia estadu troka
o
T : 36 C. oxigeniu no
ventulasaun, presija
atu kontinua terapia,
atu nunee bele
suporta servisu
respirasaun nian.

F Efeitu Kolateral :
G Evaluasaun

Nu Loron/Data Diagnosa Evaluasaun AST


Oras Enfermajen Enfermajen
S:

Pasiente hateten la iha ona keixa


susar dada is/dada iss araska.

O:

hare pasiente sente


hakmatek/konfortabel.
Pasiente dada iis ho diak ka la iha
susar dada iis ka araska.
SV : TA 120/70 mmHg, RR 20
x/mnt, P 80 x/mnt, T 36 oC.
Ispeksaun : forma hirus matan
hanesan no movimentu hirus
matan simetris momentu dada iis.
Palpasaun : palpa sente vibrasaun
iha pulmaun.
Perkusaun : sonor iha pulmaun.
Auskulta : rona lian iis iha
pulmaun.

A: problema padraun respirasaun


neebe la efetivu resolve tiha ona.

P: hapara intervensaun :

Edukasaun saude ba pasiente no


familia konaba tratamentu.
hatoo ba pasiente atu halo kontrolu
iha centru saude ka hospital karik
iha keixa ruma.
prepara kliente atu alta/fila ba uma.

Você também pode gostar