Escolar Documentos
Profissional Documentos
Cultura Documentos
ANALIZE SINTEZE
HUSI
2013.04.02.059
Dili
2017
BALUK I
INTRODUSAUN
Tuir matenek nain ida naran . (elisabeth, 2009). Hateten katak Queimadura mak
hanesan lesaun ida neebe mak doutor no enfremeira sira enfrenta ka hasoru bebeik.
Distansia kauzativu queimadura husi ahi neebe mak akontese diretamente no la
diretamente hanesan iha kontaktu ho loron matan neebe mak ho temperatura aas no
makaas, elektrisidade no substansias kimika.
No tuir matenek(phipps medical - surgical nrsing, volume iv, pag. 1969, lusodidacta)
nee mos hateten katak Queimaduras kauza husi ahi, no suar neebe kahur ho likidu ho
temperatura neebe aas, kontaktu ka liga diretamente ba iha superficie neebe mak manas
makaas, substansia kimika, korente electrika no radiasaun. Iha kazu barak, queimaduras
hanesan akontesimentu neebe aat tebes, neebe bele akontese queimaduras neebe
makaas. Aumenta ho moras neebe makaas, residivas infeksaun no sepsis, inkapasidade
makaas no alejadu, bele mos mate, se karik queimaduras neebe kliente nee infrenta
makaas entaun orsamentu problema psicologia ba pasiente ho familia mos aumenta
makaas.
1.2 OBJETIVU
A. OBJETIVU GERAL
B. OBJETIVU ESPESIFIKU
BALUK II
ENKUADRAMENTU TEORIKU
2.1 DEFINISAUN
Queimadura hanesan trauma neebe mak causa husi manas, corente eletrica, substancia
quimica no rai lakan neebe konaba kulit, mukosa no tecido neebe klean iha (iha parte
isin laran). (Irna Bedah RSUD Dr.Soetomo, 2001)
Iha matenek nain balun neebe fo definisaun kona b queimadura ho konseitu oi oin.
Tuir (Smeltzer no Bare 2001) queimadura mak hanesan estragus neebe mak diretamente
no dalaruma la diretamente ba tesidu kulit neebe mak la taka dalaruma mos too iha orgaun
neebe mak iha laran, neebe kauza kantaktu diretamente ho fonte neebe manas hanesan
ahi, bee manas, ka suar neebe mak ho temperatura aas ka manas, substansia kimika,
radiasaun, no korente eletrika.
2.2 KAUZA
Tuir matenek nain (Rahayuningsih 2012), kauza keimadura entre sira seluk
mak;
a. Gas
b. Likidu
c. Objektu solutu (solidu)
Keimadura thermal kauza tamba husi kontaktu direitamente ho ahi, likidu manas no objektu
solute/solidu.
Keimadura kimika kauza husi kontaktu tesidu kulit ho asidu ka baze forte.
Konsentrasaun substansia kimika neebe kontaktu kleur no barak liu iha tesidu neebe kontaktu
direitamente determina kuantidade estragus substansia kimika ida nee. Ezemplu keimadura
kimika bele mosu tamba kontaktu ho substansias neebe babain uza hodi hamos sasn sira iha
uma laran no substansia oi-oin neebe uza iha industria, agrikultura no military (forsa). Liu husi
25.000 produsaun substansia kimia bele kauza ba iha keimadura kimika.
Liu husi forsa enerjia eletrika neebe mak aas bele kauza ba tesidu neebe mak iha enerjia
termika. Nia hamosu keimadura neebe mak laos iha kulit deit no tesidu subkutanea maibe
bele ms ba tesidu hotu-hotu neebe iha lia korrente eletrika. Babain Keimadura eletrika nee
hetan kauza husi kontaktu fonte enerjia neebe halo rotasaun makaas ka sae makaas ba
membru movimentu hanesan kontaktu neebe la normal ho liman no brasu neebe frekuente liu
duk kanek iha ain no ain tur. Kontaktu babain kauza disturbiu fuan no respirasaun no
resusitasaun kardiopulmonar babain presiza iha momentu hetan asidente. Kanek iha area neebe
xoke husi korrente eletrika babain mosu metan no kanek.
Keimadura radiasaun kauza husi fonte radioaktivo. Tipu injuri nee babain asosia ho uza
radiasaun ion iha industria ka husi fonte radiasaun atu presiza terapeutik iha mundu parte
medisina nian.
Kona husi loromatan no hanesan rezultadu ida neebe mak durasaun kleur liu ms hanesan tipu
ida husi keimadura radiasaun nian.
Sinais sira neebe mak preukupa liu mak hanesan : falta de oxigeniu ka ar, lian neebe
nakdedar no stridor ka pieira (mengi), durante prosesu rekuperasaun mak hanesan faze
komum ba sensasaun hanesan katar, neebe akontese mais ou menus 90% ba ema boot ka
adulto no kuaze labarik hotu. Dormensia ka formigueiru sei bele senti iha tempu neebe
naruk depois lesaun eletrika. Queimadura mos bele kauza ba disturbius emosionais no
psikologia.
Queimadura superfisial baibain ho kor mean, ho nunee queimadura grave bele ho kor mean
metan roza. Queimadura neebe mak kona iha kamada kulit tomak bele kauza
insensibilidade total, ka sente sensitivu wainhira kaer ka tuu.
2.4 KLASIFIKASAUN
Queimadura sei klasifika ba parte tolu (3) mak hanesan agente kauzador,
profundidade, no extensaun.
a) Agente Kauzador
Queimadura termika: nee kauza husi ahi, bee manas ka vapor no ms likidu neebe
manas seluk (bee mak komun liu) Manas iha parte superfisiais, temperatura sae liu.
Prejudika ms ba ialasaun suar asosia ho mate tamba insendiu (ahi neebe alastra
lalais).
Queimadura eletriku : nee kauza husi korente eletriku ba iha isin
lolon.
Queimadura radiotiva : nee kauza husi radiasaun ionizada husi Industria sira no
ms wainhira halo tratamentu radioterapia (efeitu ba radioterapia) naroman ultraviolet
husi loromatan.
Queimadura Kimika: Kauza husi substansia kimika sira hanesan, Lysol, Alcool,
Creolina, Argentin nirato, Prostek.
b) Pronfundidade
Grau I : Kamada neebe superfisiu liu husi epiderme. Nia Kuadru kliniku: Manas /
rubor, moras, la dun edema, la iha bollas. Nia reasaun too horas 6 - 12 no nia prosesu
sikatrizasaun too loron 2 - 5 Ex: Queimadura solar / husi loron matan.
Grau II iha parte superficial ka Grau A: Destruisaun iha epiderme no kanek iha
parsial derme nian. Kuadru kliniku: Moras makaas husi iritasaun ba nervu terminais,
no hamosu bollas,. Prosesu sikatrizasaun husi loron 5 too loron 21.
Grau II Profundu ka Grau B: Destruisaun ba epiderme i no ms parte boot husi
derme nian. Kuadru kliniku: leses avermelhadas, bronze ou brancas. Ho edema no
ulseras. Sikatrizasaun semana 3 - 5 wainhira la iha infeksaun.
Grau III: lesaun / kanek atinji kulit nian hotu, too iha tesidu subkutaneu. Forma
neebe grave liu. No kanek apresenta kamutis, maran, ho aspektu karbonizada,
akompanha ho moras makaas. Kuadru Kliniku: lesaun anestesiadas (kanek neebe la
iha sensibilidade), toos no maran. Ulsera neebe profundu liu.
Grau IV: Queimadura neebe halo destruisaun total ba tasidus sira. Ex:
Queimadura eletrika.
2.5 FISIOPATOLOJIA
Keimadura (Combustion) Afeta Husi Pengalihan Energia Husi Fontes Nebe Manas Ba
Isin. Manas Bele Muda Liu Husi Hantaran Ou Radiasaun Elektromagnetik. Destrusaun Tsidu
Akontese Resulta Ba Koagulasaun. Denaturasaun Proteina Ou Ionisasaun Tama Ba Selula. Kulit
No Mukosa Kanal Respiratoriu Hanesan Fatin Destrusaun Tsidu. Tsidu Neebe Iha Orgaun
Visceral Bele Hetan Estraga Tamba Keimadura Elektrika Ou Kontatu Neebe Kleur Ho Burnig
Agent. Nekrosis Fo Ameasa Ba Orgaun Bele Akontese Ba Iha Keimadura Depende Ba
Temperatura Agente Afeta Ba Keimadura Neebe Kleur Kontatu Ho Gen Sira Seluk. Pajanan
Durante Minutu 15 Ho Bee Manas, Ho Temperatura Neebe Boot 56,10c Hamosu Trauma Full
Thickness Neebe Iguais. Patofisiologia Neebe Mudansa Afeta Husi Keimadura Neebe Grave
Durante Periodu Primeiro Keimadura Syok Inklui Hipoperfusaun Tsidu No Hipofunsaun
Orgaun Neebe Akontese Dala Rua Kauza Ba Debito Cardiaca Neebe Tuir Husi Fase
Hiperdinamiku No Hipermetabolik. Sistemik Mosu Primeiru Antes Keimadura Neebe Grave
Hanesan Hemodinamika Neebe La Sufisiente Akibat Neebe Lakon Integritas Kapiler Depois
Mosu Mudansa Ba Lkidu. Natrium Inklui Proteina Husi Fatin Intervaskuler Ba Iha Fatin
Interstisial.
5.6 Komplikasaun
a. Imediatamente
Syndrome kompartementu husi keimadura sirkunferensial(keimadura iha extremidade
skemia extremidade, keimadura torax hipoxia husi respiratorio insufisiente restritiva)
(prevene ho eskarotomia imediata).
b. hahu primeira
hiperkalemia (husi sitolise iha keimadura extensas).tratamentu ho insulina no dekstrosia)
insufisinsia renal aguda(kombinasaun husi hipovolemia,sepsis,toxina tsidu). Prevene
husi resusitasaun agora agresivu. pastikan GFR aas iha fornese fludos no
diuretikus,tratamentu sepsis.
infeksaun (antisipa streptococcus).tratamentu infeksaun neebe tibul (106 ba organisme
biopsia kanek nian) ho antibiotiko sistmiku.
Ulkus resultadu husi estres (ulkus curling) (prevene ho antacid, bloker, H2 ka inhibitor
bomba proton profilaksis).
2.8 TRATAMENTU
Atu f tratamentu ba eme neebe ho kanek husi ahi han neebe kleur ona, neebe tenke
halo planu neebe mak diak atu nunee bele halo tratamentu diak ba eme neebe mk hetan
moras ida nee.
Aguda;
Katak tratamentu intensivu kontinua halo tratamentu to diak.
Rehabilitasaun;
Wainhira halo ona tratamentu rua iha leten, kuandu sedauk passa ou sedauk diak
ona maibe, balun sei iha liman no ain nst..Ezemplu hanesan kleuk ka komplikadu
bele ba halo fali rehabilitasaun .
b. Terapia Intravenosa
Pasiente neebe menus perfusaun tenki f solusaun ka likidu kristaloideisotonika.
Labarik ho queimadura liu 10 20 % no adultu / ema boot liu 15 % f solusaun ka
likidu antes ita halo monitoriu. Formula husi Parkland maneira atu f fluidu ba
pasiente ho queimadura hare ba area queima no peso pasiente nian depis f volume
solusaun intravenosa f iha 24 horas primeiru. Metade solusaun f iha horas 8
primeiru restante hamutuk durante iha horas 16 tuir mai. Intervalu ba tempu nee sura
komesa husi momentu akontese laos komesa husi ita f solusaun ka likidu.
Baibain utiliza solusaun ka likidu hanesan solusaun ka likidu Ringer Lacta, soru
fisiologiku, solusaun cristaloides / solusaun coloides, no presiza ms halo transfuzaun
ran wainhira niveis Hemoglobina < 60 80 g / L .
c. Tratamentu cirurgia
Kanek neebe boot bele taka ho ita nia kulit seluk hodi nunee bele trata ho lalais no
diak. Queimadura sirkunferensia ba iha membrus ka toraks bele presija halo
eskarotomia urgente, atu nunee bele trata no prevene ba problema sirkulatoriu ka
respiratoriu. Queimadura elektrika bele halo fasiotomia.
d. Medikamentu
Kuandu queimadura ida tenki senti moras, entaun tenki halo tratamentu ba moras ho
ai moruk hanesan; analgesiku (ibuprofen, parasetamol, no morfina). Bele administra
benzodiazepinas ho analjesiku atu nunee bele hatun ka diminui tauk ka ansietas.
Lidokaina intravenosa tenki halo tiha estudu ba ema nee depois mak bele f hodi hatun
moras.
Pasiente neebe sofre queimadura ( > 60 % iha isin lolon) rekomenda tenki administra
antibiotiku intravenoza molok halo cirurgia ka operasaun. Eritropoitina neebe f para
bainhira iha anemia ruma ba ema neebe queimadura. Iha queimadra bele provoka husi
asidu fluoridiu, bele f antidotu espesifiku glukonatu kalsium bele uza husi via
intravenoza no ms topikal. Ema neebe queimadura > 40 % iha isin lolon, hormona
kresimentu recombinante (rhGH) atu bele aselera diak liu tan no lalais ka prosesu
sikatrizasaun hodi nunee la bele afeta ba risku too mate.
A. ASESMENTU ENFERMAJEMA
Asesmentu hanesan esforsu atu halibur data kompletamente no sistematiku atu avalia no
analiza atu nunee problema saude no enfermagem neebe pasiente hasoru hanesan problema
fisiku, mental, social, no mos spiritual bele define ka determina.
Koleta dados
Analise data
Defini diagnostiku enfermegem
Tipo de dados :
Data subjetivu :
Data nebe hetan husi keisa ou sentimento pasiente sira nian ou husi familia
moras nian. Ex : pasiente hatete susar dada iis & mear.
Data objetivu :
Data nebe hetan liu husi exame, sukat no halo observasaun ruma. Ex : TA,
RR, Pulsus, Temperatura.
Fonte de dados :
Os dados primrios :
Dados nebe elabora husi pasiente sira bazeia ba resultadu exame nian
Os dados secundrios :
Dados nebe hetan liu husi moras, estado pasiente sira nian
Sistematika
3) Maneira :
a) inspeksaun: hare
b) palpassaun : kaer
c) perkusaun : baku (dere)
d) auskulta : rona
6) Asesmentu funcional
7) Ezame Diagnostiku
9) Anlise Data
Anlise data katak capacidade atu desenvolve hanoin nebe kritiku tuir
capacidade hanoin nian nebe rasional, tuir formasaun cientfica.
Agrupa data
Tabulasaun data
C. DIAGNOSTIKA ENFERMAJEM
D. PLANEAMENTU ENFERMAJEM
Iha nee foti diagnose sira neebe sai hanesan prioridade hodi halo planu enfermajem
nian mak diagnosa (5) tuir mai nee:
a. Dalan iis neebe la efetivu relasiona ho edema.
Objetivu: Hamoos dalan iis nafatin efetivu
Kriteria: Lian dada iis nafatin vesikuler, RR nafatin normal, livre husi dispnea ka
sianosis.
Avalia ba refleks disturbius/tolan nian; atensaun ms ba nia saliva, la iha kapasidade
atu tolan, ka tolan kaben la diak, mear
Hare ba frekuensia, ritmu, dada iis kleur; antesaun ms ba iha ka lae pucat/sianosis
no mear tasak kahor ho karbonu ka kor de rosa.
Intervensaun:
Monitoriu:
Kondisaun kanek / queimadura (area neebe kaneek, ligadura )
Temperatura kada 4 horas
Sura total hahan neebe konsumu kada han dalan ida
Hamoos area kanek kada loro loron no hasai tesidus neebe nekrotiku tuir
nia instrusaun.
Hasai / hamoos kreme neebe tau uluk ba kaneek no tau fali kreme foun. Uza
luvas esteril no f kreme antibiotiku topikal tau ba iha area kaneek ho liman
tutun. Kose kreme ba iha area neebe kanek.
Informa ba Doutor karik dois iha area kanek , ligadura. F antibiotika IV
S imunizasaun la kompletu f globuline imune tetanus tuir instrusaun
Intervensaun:
E. Implementasaun Enfermagem
Implementasaun enfermagem maka hanesan etapa ikus husi kuidadus enfermagem nian
neebe implementa ona antes ba avaliasaun. Iha etapa ida nee planu hotu-htou neebe
implementa ona ho diak hanesan prioridade ou non prioridade no sei aplikadu no sei
halo ( kurativu ) hasoru pasiente. Iha etapa ida nee obrigatoriamente ho karakter neebe
diak husi komponenete no profesional sade husi utulizasaun ba rezultadu neebe
maksimal no satisfasaun komesa husi etapa primeiru assesmentu, formulasaun
diagnztiku, too intervensaun/ planu neebe maka planeada ona.
F. Avaliasaun
Rezultadu husi avaliasaun hanesan prossesu ou etapa ikus husi prossesu enfermagen nian
atu haree fila-fali kondisaun pasiente nian ho kondisaun saudavel ou lae, no mos haree ba
iha prosseu enfermagen nian ho satisfasaun husi kliente ba nia saude optimu ou lae. Husi
buat neebe ita espera ba kuidadus enfermagem nian liu husi prossesu enfermagem nian
ba iha pasiente ho Quimaduras ho objetivu baziku.
RELATRIU ANALIZA SINTEZE
ANALIZE SINTEZE
P = queimadura
Q = hanesan daun
nebee mak tuu
R = posterior, kakorok
no ekstremidade
superior
S =4-6
Tauk no ansiedade
1 Moras D A .
Relasiona Ho e u Atu
Kanek p t nun
terciaria o o ee
Asosia Ho i n sirk
Queimadura s o ulas
m aun
h u raan
a / bele
l lao
o i ho
n diak
a d ,
k e bele
s p nor
a e mal
u n fila
n d fali.
e Atu
e n bele
n t hate
f e ne
e dala
r . n
m Mane RR
a ja nian
g ninia ho
e pozis nor
n aun mal
semi
Atu
d Fowl
ham
u er
Auskultasaun ba oos
r
a pulmaun, atensaun ba kan
n estridor, hamenus lian ek
t dada iis nian. no
Atensaun ba iha ka
e la
lae kamutis ka kor bele
3 mean ba iha kulit le
neebe kaneek. infe
X ksa
F un
2 analg tan
4 esiku iha
narko area
o tiku neb
r Kola
ee
a boras
mak
s aun
F ai- kan
moru ek
p
k .
x
analje Atu
,
siku hatu
Tram
s n
adol :
e mor
5-
n as
10mg
t ka
IM
i kan
TID
PCT : ek
e nee
500
s be
mg
p mak
e aas
r No
a toda
n
k tebe
a s.
t
a
k
m
o
r
a
s
d
i
m
i
n
u
i
u
i
t
u
a
n
o
n
a
,
h
o
n
i
a
s
a
s
u
k
a
t
n
e
b
e
m
e
n
u
s
h
u
s
i
4
-
6
pasiente moras
lakon no
diminui.
Ho nia skala 1-3
Sinais vitais
normal :
T
A
1
2
0
/
7
0
m
m
H
g
,
R
R
2
0
x
/
m
n
t
,
8
0
x
/
m
n
t
,
:
3
6
C
.
C. Efeitu Kolateral :
D. Evaluasaun
S:
S:
Pasi
ente
hatet
en
kane
k la
dun
mora
s ona
no
kane
k
kom
esa
diak
oitua
n
ona
O:
Pasi
ente
iha
kane
k
gravi
dade
men
us
oitua
n
ona
iha
parte
post
erior
,
Kak
orok
no
ekstr
emid
ade
supe
rior
nian
Pasi
ente
senti
ladu
n
mora
s ona
Sinai
s
Vitai
s:
PA:
120 /
70
mm
Hg
P:
80
x/
mnt
RR:
20
x/
mnt
T:
36,0
C
A:
prob
lema
resol
ve
ona
P:
hapa
ra
inter
vens
aun
BALUK III
MAKTAKA
KONLUSAUN
Queimadura hanesan kanek ka inflamasaun ida neebe mak ninia kauza husi termika,
eletrika no kimika. Queimadura sei fahe ba grau I, II, III - IV, no iha queimadura grau I
akontese iha superfisial, queimadura grau II akontese profunda liu duke grau I, grau III
akontese profunda ka klean liu duke grau I no II. No iha grau IV queimadura neebe halo
destruisaun total ba tasidus sira.
Wainhira ita la halo tratamentu lalais sei hamosu komplikasaun hanesan Curling Ulcera,
Infeksaun, Disturbius Vias Aereas no Konvulzaun.
SUJESTAUN
Pasiente Neebe Ho Keimadurapresiza Halo Asaun Neebe Mak Lalais Tan Nee Enfermeiru
Tenke Kompriende Konseitu Bziku Moras Kemadura Too Halo Atendimentu Ho Forma
Adekuada Atu Nunee Bele Minimiza Impaktu Neebe Mosu Ba Isin No Proteje Husi
Defisiensia Fizika.
REFERENSIA
Yadiperawat..blogspot.com/2014/09/combustion-luka-bakar.html?m=1
Ipkeperawatan.blogspot.com/2014/1/laporan-pendahuluan-combustio-luka
bakar.html?m=1
Nursecarea.blogspot.com/2012/11/asuhan keperawatan-pada-pasien-
dengan.html?=1