Escolar Documentos
Profissional Documentos
Cultura Documentos
INTRODUSAUN
Queimadura hanesan lesaun ida neebe mak doutor no enfremeira sira enfrenta ka hasoru
bebeik. Distansia kauzativu queimadura husi ahi neebe mak akontese diretamente no la
diretamente hanesan iha kontaktu ho loron matan neebe mak ho temperatura aas no
makaas, elektrisidade no substansias kimika. (Elisabeth, 2009).
Kulit hanesan orgaun kompleksu neebe mak haduluk liu atu defende ita nia isin lolon, no
hodi kontra ambiente neebe mak la diak. Kulit atu proteze isin lolon hodi kontra infeksaun,
atu evita ka prevene fluidu neebe lakon, no atu ajuda hodi kontrola temperatura isin nian no
nia funsaun sai hanesan orgaun sensoriku no atu halo kontribuisaun ba aktivasaun vitamina D
no afekta ba ita nia imagen isin nian. Queimaduras hanesan buat neebe mak jeral, maibe ho
nia forma hanesan mos kanek ka lesaun ida neebe bele prevene. ( Horne no swearingen,
2000)
Queimaduras kauza husi ahi, no suar neebe kahur ho likidu ho temperatura neebe aas,
kontaktu ka liga diretamente ba iha superficie neebe mak manas makaas, substansia kimika,
korente electrika no radiasaun. Iha kazu barak, queimaduras hanesan akontesimentu neebe
aat tebes, neebe bele akontese queimaduras neebe makaas. Aumenta ho moras neebe
makaas, residivas infeksaun no sepsis, inkapasidade makaas no alejadu, bele mos mate, se
karik queimaduras neebe kliente nee infrenta makaas entaun orsamentu problema
psicologia ba pasiente ho familia mos aumenta makaas. (Phipps medical - surgical nrsing,
volume IV, pag. 1969, lusodidacta)
1
1.2 OBJETIVU
A. OBJETIVU GERAL
B. OBJETIVU ESPESIFIKU
Estudante enfermagem bele hatene no komprende diak liu tan kona b queimadura
mak hanesan:
2
KAPITLU II
ENKUADRAMENTU TEORIKU
2.1 DEFINISAUN
Queimadura katak kanek ka lesaun neebe kauza husi transferensia enerjia liu husi fonte
neebe manas ba organismu, no manas neebe bele liu husi transferensia husi kondusaun ka
radiasaun elektromagnetika. (Brunner & Suddarth, 2002).
Queimadura hanesan lesaun ka kanek neebe kauza husi ahi manas, elektrisidade,
substansia kimika, no rai lakan neebe kona isin kulit, ho mukosa no tesidu neebe iha parte
laran.(Rumah Sakit Bedah IRNA Dr. soetomo,2001)
Queimadura hanesan moras neebe mak bele kauza ba morbidade neebe komplexu no
sai hanesan trauma ho potensia neebe grave ba perturbasaun no integridade psikologika no
iha efeitu wainhira iha kauza ba Integridade grave roptura. (OH teddy SMF bedah plastic
Dr. Soetomo).
Queimadura hanesan estragus iha tesidu neebe lakon no kauza husi fonte neebe manas
hanesan ahi, bee manas, substansia kimika, eletrisidade, no radisaun. (Smeltzer, suzana,
2002).
3
2.2 ETIOLOGIA
Kliente ka ajente neebe mak sofre ba queimadura iha ninia kauza tuir sientista (Doenges
EM, 2000) & (longo, 1996) sei fahe ba parte parte ( 4 ) mak hanesan :
a. Queimadura Termika
Agente neebe sofre queimadura bele kauza liu husi ahi, bee manas, ka kontaktu ho
substansia neebe manas, no queimaduras iha relasaun ho estragus husi lesaun ahi ka ahi
suar (queimaduras neebe kontaktu ho ahi)
Exemplo: ahi, bee manas, mina neebe mak manas, no metaliku neebe manas.
b. Queimadura Elektrika.
Queimadura elektrika hanesan queimadura neebe akontese tanba iha kontatu ho dalan
ahi nian. Nee akontese fluxu tife ka tensaun bele resulta proporsaun neebe manas atu
kaer no fahe prisioneirus kiik sira (exemplu menus defesa nervu ruin nian no presaun
neebe boot).
c. Queimadura Kimika
Queimadura kimika ninia kauza husi asidu neebe mak forte (substansia kimika) neebe
mak kontaktu ba ita nia tesidu kulit nian. Konsentrasaun substansia kimika, iha kontaktu
kleur no barak, tesidu neebe expostu determina ninia area lesaun neebe kauza husi
produtus kimiku. Substansia kimika neebe mak bele estraga ita nia tesidu kulit nian
Ezemplu hanesan : Lysol, Alcool, Creolina, Argentin nirato, Prostek, Substansia
phosphor, Pepsida.
d. Queimadura Radiasaun
Queimadura radiasaun katak queimadura neebe akontese tanba iha kontatu ho naroman
ultravioleta husi loromatan ka husi fonte sira seluk hanesan laser, x ray (rongten)
4
2.3 SINAIS NO SINTOMAS
Karakteristika queimadura depende liu ba profundu husi kanek nee rasik. Queimadura
superfisial kauza moras durante loron rua too loron tolu, neebe iha loron tuir mai iha
mudansa ba iha esfoliasaun kulit. Individu neebe mak sofre queimadura grave dalaruma bele
hatudu sentimentu neebe mak la seguru ka hatoo keixa iha presaun duke moras.
Queimadura neebe mak kona iha kamada kulit tomak bele kauza insensibilidade total, ka
sente sensitivu wainhira kaer ka tuu.
Queimadura superfisial baibain ho kor mean, ho nunee queimadura grave bele ho kor de
roza, mutin no metan. Queimadura iha parte ibun ka fuuk neebe mak ahi han ka motuk no
iha inus laran mos bele hatudu queimadura iha fatin vias respiratorios nian. Maibe, tenke tau
matan nafatin ida nee mak presiza atu halo no bele konfirma ba diagnosa.
Sinais sira neebe mak preukupa liu mak hanesan : falta de oxigeniu ka ar, lian neebe
nakdedar no stridor ka pieira (mengi), durante prosesu rekuperasaun mak hanesan faze
komum ba sensasaun hanesan katar, neebe akontese mais ou menus 90% ba ema boot ka
adulto no kuaze labarik hotu. Dormensia ka formigueiru sei bele senti iha tempu neebe
naruk depois lesaun eletrika. Queimadura mos bele kauza ba disturbius emosionais no
psikologia. (Dr. Hasdianah & dr. Suprapto MM; 2014, PATOLOGI DAN
PATOFISIOLOGI PENYAKIT, jilid 1, pag 125, nuha medika, Yogyakarta)
5
2.4 KLASIFIKASAUN
Queimadura sei klasifika ba parte tolu (3) mak hanesan agente kauzador, profundidade, no
extensaun.
a. Agente Kauzador
Queimadura termika: nee kauza husi ahi, bee manas ka vapor no ms likidu neebe
manas seluk (bee mak komun liu) Manas iha parte superfisiais, temperatura sae liu.
Prejudika ms ba ialasaun suar asosia ho mate tamba insendiu (ahi neebe alastra lalais).
Queimadura eletriku : nee kauza husi korente eletriku ba iha isin lolon.
Queimadura radiotiva : nee kauza husi radiasaun ionizada husi Industria sira no ms
wainhira halo tratamentu radioterapia (efeitu ba radioterapia) naroman ultraviolet husi
loromatan.
Queimadura Kimika: Kauza husi substansia kimika sira hanesan, Lysol, Alcool,
Creolina, Argentin nirato, Prostek.
b. Pronfundidade
Grau I : Kamada neebe superfisiu liu husi epiderme. Nia Kuadru kliniku: Manas /
rubor, moras, la dun edema, la iha bollas. Nia reasaun too horas 6 - 12 no nia prosesu
sikatrizasaun too loron 2 - 5 Ex: Queimadura solar / husi loron matan.
Grau II iha parte superficial ka Grau A: Destruisaun iha epiderme no kanek iha parsial
derme nian. Kuadru kliniku: Moras makaas husi iritasaun ba nervu terminais, no hamosu
bollas,. Prosesu sikatrizasaun husi loron 5 too loron 21.
Grau III: lesaun / kanek atinji kulit nian hotu, too iha tesidu subkutaneu. Forma neebe
grave liu. No kanek apresenta kamutis, maran, ho aspektu karbonizada, akompanha ho
moras makaas. Kuadru Kliniku: lesaun anestesiadas (kanek neebe la iha sensibilidade),
toos no maran. Ulsera neebe profundu liu.
6
Grau IV: Queimadura neebe halo destruisaun total ba tasidus sira. Ex: Queimadura
eletrika
c. Extensaun
Extensaun nee hanesan posentu ba area superfisie corpora neebe hetan Queimadu Sai
hanesan propriu extensaun ba Queimadura, atu determina gravidade lesaun/kanek nian.
Extensaun ba Queimadura atu determina husi sura ka konta ba area neebe afeta kanek
ka queimadura.
Uza regra dos Noves(metodu neebe prpriu no fasil). Tuir isin lolon neebe hetan
queimadura.
7
Queimadura neebe boot, konsidera pasiente ida kuandu:
Adultu: > tinan 55, ho 10% ba area korporal neebe ahi han ka queima tuir regra dos
nove.
Labarik: < tinan 10 nee ms ho 10 % ba area corporal neebe ahi han / queima tuir
regra dos nove.
8
2.5 ANATOMIA NO FISIOLOGIA
a. Kulit
Kulit hanesan orgaun isin neebe mak luan liu neebe hodi taka ka falun muskulu no iha
funsaun hanesan protesaun ba isin husi trauma oi oin ka bakteria, virus no parasita
neebe mak atu tama ba isin. Kulit ms iha funsaun prinsipal ba reseptor hanesan sensor
ba temperatura, sentimentu moras, no presaun. Iha parte stratum korneum iha kapasidade
atu absorve bee ho nunee atu prevene diminuisaun bee inklui elektrolitu neebe mak
barak liu no atu mantein umidu ka kobon iha tesidu subkutan.
Ita nia isin sempre produz manas hanesan resultadu metabolismu hahan nian neebe atu
produz energia, manas nee sei lakon liu husi kulit, alein de nee kulit neebe kontaktu ho
loron ultravioleta iha mudansa ba substansia neebe presija atu halo sistese ba vitamina D.
Kulit kompostu husi kamada prinsipal tolu (3) mak hanesan epidermes, dermes, no tesidu
subkutanea.
9
1. Kamada epiderme, kompostu husi :
o Stratum Korneum, nia hanesan selula ida neebe mate, laiha nukleu selula, no nia
nukleu selula neebe mak mate nia kontein keratina, proteina fibrosa neebe insoluvel
ka la nabeen hodi forma barier kulit parte liur no iha kapasidade atu duni ka defende
patogeniu no prevene lakon likidu neebe mak barak husi isin.
o Stratum Lusidum. Selula plana hanesan kamada neebe so bele hetan iha parte liman
laran no ain laran.
o Stratum Granulosum, stratum nee kompostu husi selulas plana hanesan selula
fusiformes (kumparan) nee rasik so iha deit kamada 2 3 neebe paralelu ka loos
iha superfisie kulit.
o Stratum spinosum / stratum akantosum. Kamada nee hanesan kamada neebe mak
mahar liu no kompostu husi kamada 5 8. Ninia selula sira kompostu husi selula
neebe ho ninia forma polygonal (iha sikun barak no iha chifre).
o Stratum basal / germinatum. Hanaran mos hanesan stratum basal tanba ninia selula
sira lokaliza iha parte basal / basis, stratum basal atu troka selula sira neebe iha nia
leten no hanesan selula estaminais.
10
2. Kamada dermes hafahe ba parte rua mak hanesan :
Hanesan kamada kulit neebe parte laran. Kamada nee prinsipalmente hanesan tesidu
adipose neebe fo amortesimentu entre kamada kulit no strutura internal hanesan
muskulu no ruin. Tesidu subkutaneu no kuantidade depositu gordura hanesan faktor
importante iha regulasaun ba temperatura korporal.
11
b. Glandula Kulit
Glandula kulit ita hetan iha parte kulit no iha parte superfisie korporal. Glandula nee
prinsipal liu iha parte liman no ain. Glandula sudoriparas ka kosar sei klasifika ba parte
rua mak hanesan glandula ekrinumu no apokrinu. Glandula ekrinu akontese iha parte kulit
hotu hotu ka parte tomak. Glandula apokrinu ho medida boot liu no gladula nee
akontese iha parte aksila, anus, skrotum no labia mayora.
12
2.6 FISIOPATOLOGIA
Queimadura kauza husi transferensia energia neebe husi fonte neebe mak manas ba isin
lolon. Manas neebe iha bele transfere liu husi dalan ka radiasaun elektromagnetiku.
Queimadura bele agrupa ba iha queimadura termal, radiasaun ka kimika. Destruisaun ba iha
tesidus akontese kauza husi koagulasaun, denaturasaun protein ka ionizasaun ba selula. Kulit
no mukosa ba kanal respiratoriu superior sai hanesan fatin ba destruisaun ba tesidu nian.
Tesidu internu ka tesidu parte laran inklui orgaun viseral bele hetan estragus tanba
queimadura elektrika ka halo kontaktu neebe kleur liu ho agente kausador (burning agent).
Bele akontese estragus neukrotiku no estragus iha orgaun sira seluk. Kanek neebe bazeia ba
temperatura husi agente kauzador, queimadura ho kontaktu neebe kleur ona ho agente nee
rasik. Exemplu hanesan, iha kazu queimadura, ba ema boot sira neebe bee manas kona, ka
kontaktu direitamente ho bee manas durante segundu 1 ho temperatura 68,9 0C bele hamosu
queimadura neebe bele estraga ba parte epidermes no dermes to akontese lesaun grau III
(fullthickness injury). (Dr. Hasdianah & dr. suprapto; 2014, PATOLOGI DAN
PATOFISIOLOGI PENYAKIT, jilid 1, pag 119, nuha medika, Yogyakarta)
13
ESKEMA PATWAY
Problema ba perfusaun
tesidu / orgaun
Hipoxia
Dalan respiratoriu la
efetivu r/h edema
14
2.7 KOMPLIKASAUN
Wainhira ema neebe mak sofre queimadura bele hamosu problema ka komplikasaun ba
moras hanesan:
e. Syok ba sikurlasaun mosu tamba likidu desmaziadu ka hipovolemika neebe akontese iha
sekundariu kauza husi resusitasaun ho likidu neebe adekuadu. Nia Sinais baibain
pasiente sira hetan mak hanesan mudansa ba mental, mudansa ba estadu respirasaun,
output urine diminui, mudansa ba presaun arterial, debitu kardiaku, presaun vena sentral
no pulsu sae makas.
15
2.8 TRATAMENTU
Atu f tratamentu ba eme neebe ho kanek husi ahi han neebe kleur ona, neebe tenke halo
planu neebe mak diak atu nunee bele halo tratamentu diak ba eme neebe mk hetan
moras ida nee.
3. Rehabilitasaun;
Wainhira halo ona tratamentu rua iha leten, kuandu sedauk passa ou sedauk diak
ona maibe, balun sei iha liman no ain nst..Ezemplu hanesan kleuk ka komplikadu bele
ba halo fali rehabilitasaun .
Terapia Intravenosa
Pasiente neebe menus perfusaun tenki f solusaun ka likidu kristaloideisotonika. Labarik
ho queimadura liu 10 20 % no adultu / ema boot liu 15 % f solusaun ka likidu antes
ita halo monitoriu. Formula husi Parkland maneira atu f fluidu ba pasiente ho
queimadura hare ba area queima no peso pasiente nian depis f volume solusaun
intravenosa f iha 24 horas primeiru. Metade solusaun f iha horas 8 primeiru restante
hamutuk durante iha horas 16 tuir mai. Intervalu ba tempu nee sura komesa husi
momentu akontese laos komesa husi ita f solusaun ka likidu.
Baibain utiliza solusaun ka likidu hanesan solusaun ka likidu Ringer Lacta, soru
fisiologiku, solusaun cristaloides / solusaun coloides, no presiza ms halo transfuzaun ran
wainhira niveis Hemoglobina < 60 80 g / L .
16
Tratamentu cirurgia
Kanek neebe boot bele taka ho ita nia kulit seluk hodi nunee bele trata ho lalais no
diak. Queimadura sirkunferensia ba iha membrus ka toraks bele presija halo eskarotomia
urgente, atu nunee bele trata no prevene ba problema sirkulatoriu ka respiratoriu.
Queimadura elektrika bele halo fasiotomia.
Medikamentu
Kuandu queimadura ida tenki senti moras, entaun tenki halo tratamentu ba moras ho
ai moruk hanesan; analgesiku (ibuprofen, parasetamol, no morfina). Bele administra
benzodiazepinas ho analjesiku atu nunee bele hatun ka diminui tauk ka ansietas.
Lidokaina intravenosa tenki halo tiha estudu ba ema nee depois mak bele f hodi hatun
moras.
Pasiente neebe sofre queimadura ( > 60 % iha isin lolon) rekomenda tenki administra
antibiotiku intravenoza molok halo cirurgia ka operasaun. Eritropoitina neebe f para
bainhira iha anemia ruma ba ema neebe queimadura. Iha queimadra bele provoka husi
asidu fluoridiu, bele f antidotu espesifiku glukonatu kalsium bele uza husi via
intravenoza no ms topikal. Ema neebe queimadura > 40 % iha isin lolon, hormona
kresimentu recombinante (rhGH) atu bele aselera diak liu tan no lalais ka prosesu
sikatrizasaun hodi nunee la bele afeta ba risku too mate.
17
2.9 KUIDADUS KONSEITU ENFERMAJEM BA MORAS QUEIMADURA
A. ASESMENTU ENFERMAJEM
1. Identidade
Kompostu husi naran, idade, sexu, nivel eduksaun, profisaun, hela fatin, data tama
ospital, no ita presija informasaun seluk husi pasiente. Idade ema nian ms bele
influensia ho queimadura neebe f perigu ba labarik < tinan 2 no ema boot > tinan 80
bele hamosu mate. (Lukmann F. & Sorensen K. C).
2. Keixa prinsipal
Keixa prinsipal neebe senti husi pasiente queimadura mak hanesan senti moras, susar
dada iis. Historia moras presente
Kondisaun pasiente komesa akontese queimadura, kauza husi kontatu neebe mak
kleur, primeiru sokoru neebe mak ho keixa pasiente durante halao kuidadus kuando
halo asesmentu. S karik halo tratamentu inklui fase sira hanesan: fase emerjensia
(+/- 48 horas komesa akontese mudansa ba iha pola bak ), fase agudu
(48 horas ba loron / fulan balu), faze rehabilitsaun (iha tempu bainhira pasiente atu fila
ka alta ). Moras / dor kauza husi iritasaun ba iha nervus sira. Durante halo asesmentu ba
moras tenki hare liu ba iha nia (P,Q,R,S,T). Susar dada iis neebe mosu iha oras ka
loron balun depois de pasiente enfrenta queimadura no kauza tanba vasus sanguineus
haluan / boot ate hamosu intupidu ba iha dalan respiratoriu superior, kuandu edema iha
pulmaun kauza too ba iha diminuisaun ba ekspansaun pulmaun.
18
6. Padraun ADL
Pasinte nia kostume lor - loron iha uma no iha hospital, sekuando akontese mudansa ba
iha pola bele hamosu problema ba pasiente nee rasik. Atu kompleta ba nessesidade ba
nutrisaun nian dalaruma bele hetan anoreksia, nausea, no vomito. Kuidados ba limpeza
korporal menus tamba kliente labele halo aktividade mesak. Pola ba dekansa ka toba
mos hetan problema. Ida nee akontese tanba senti moras.
7. Historia psikososial
Ba pasiente ho queimadura sempre mosu problema ba iha konseitu ba nia imagen
korporal rasik. Neebe kauza tanba funsaun kulit nia hanesan kosmetiku neebe hetan
problema bainhira iha mudansa. Alein ida nee queimadura presija tratamentu neebe
kleur bele interompe pasiente nian aktividade. Ida nee bele hamosu stress, trauma no
ansiedade.
8. Aktividade ka Deskansa.
Sinais : diminuisaun ba forsa defesa, limitasaun movimentu ba area neebe moras,
problema ho massa muskulu nian, no mudansa ba tonus.
9. Sirkulasaun
Sinais : ( kanek neebe mak liu husi 20 % APTT ) : hipotensaun (syok); diminuisaun
pulsu periferiku ba ekstremidade neebe hetan kanek; vazu kontraksaun periferiku
hotu hotu laiha pulsu, kulit neebe mutin no malirin (syok elektrika); takikardia;
disritmia no hamos oedema iha tesidu.
11. Eleminasaun
Sinais: Output urinra menus durante faze kritiku; kor kastau, bele ms akontese
mioglobin, indika estrugus tesidu neebe klean liu; diurese (wainhira kapilares sira
estragus likidu sira bele tama fali ba sirkulasaun nia laran ), intestinu nia lian menus ka
la iha (bising usus); espesial liu ba queimadura ka kanek iha kutaneus neebe mak boot
mais ou menus 20 % sai hanesan problema ba movimentu peristaltiku.
19
12. Nutrisaun ka Likidu:
Sinais: Oedema iha tesidu hotu, anoreksia, nauseas no vomitu.
13. Neurosensoriku:
Sintomas: area neebe queimadura, isin matek.
Sinais: mudansa ba orientasaun; refleksu tendon diminui ka reduz hetan problema iha
eskremidade sira; Nakdedar (syok listrik); kanek iha kornea; estragus ba retina; menus
funsaun ba vizual nian (syok listrik); rupturasaun membrana timani (syok listrik);
paralisis (problema listrik ba iha sistema nervozu).
15. Respiratoriu;
Sintomas: Iha fatin neebe taka metin; ho kleur (nia hetan problema ba iasaun).
Sinais: kakorok maran; mear, partikula karbonu kahur ho mear tasak; la iha forsa ka
kapasidade atu tolan sekreta sira no sianosis; indika problema ba ialasaun. Karik iha
mudansa ba toraks tanba queimadura iha area peitu nian; dalan respiratoriu ka stridor ka
mear (halo obstrusaun relasiona ho larinje, oedema larinje); sona respiratoriu:
gemetricik (oedema iha pulmaun); stridor (oedema iha larinje); sekretu iha dalan
repiratoriu parte superior (ronchi).
16. Seguransa:
Sinais: Parte Kulit nian: dekstrusaun tesidu neebe klean sei lori tempu ho loron
3 - 5, tanba prosesu trombus mokrovaskular ba kanek hirak nee. Area kulit neebe la
hetan kanek senti malirin ka umidu, kamutis ran halai ba iha kapiler tarde tanba
korasaun bomba ka transfere ran la forsa no ms relasiona ho lakon likidu ka estadu
syok.
Queimadura tanba Ahi : hetan kanek ka lesaun relasiona ho intesidade manas oi - oin
neebe rezulta koagulasaun ba queimadura ka kanek. Iha parte inus nian ahi han;
mukoza inus & ibun kulit maran; mean; bubu iha farinje posterior; oedema haleu iha
ibun no iha nasal.
20
Queimadura tanba Kimika: hetan kanek ka lesaun neebe oi oin asosia ho ajente
kauzador. Karik kor coklat, kinur; ulkus; no nekrosis.
Queimadura Eletriku : katak kanek ka lesaun iha kutaneus eksternu baibain atu hanesan
nekrosi.
b. SV (sinais vitais)
Presaun arterial menus pulsu lalais, temperatura malirin, fraku tanba raan la
adekuadu ho 48 horas primeiru.
Matan
Simetria no kompletu ka lae, edema, matan kulit, iha kanek neebe influensa ba
vizual no ms matan fulun neebe monu kona bee manas, substansia kimika.
Inus
Iha ka laiha hemorajia, mukoza maran, sekretu , intupidu no inus fulun monu.
Ibun
Sianosis tanba supllay ka fornese ran ba kakutak la adekuadu, ibun kulit maran
tanba intake likidu menus.
Tilun
Nia forma, problema ba rona tanba iha sasan ruma, hemorajia no serumen
Kakorok
Pozisaun trakea, arteria karotide, kanek, glandula
21
Exame ba toraks ka peitu
Inspeksaun ba forma toraks, ritmu respiratoriu, ireguler, ekspansaun peitu la
maksimu, lian respiratoriu Ronchi
Abdomen
Inspeksaun kabun atu hatene ninia forma, wainhira palpasasaun iha senti moras
ka lae ba area epigastrium atu bele hatene karik iha gastritis,
Urogenital
Hare ba limpeza, karik iha ran foer ka kanek sai hanesan fatin hodi hamosu
bakteria no ms bele hamosu infeksaun.
Muskuloskeletal
Iha atropia ka lae, muskulu la simetrika, hetan kanek iha muskulusketal, forsa
muskular menus tamba moras / dor.
Exame neurologia
Nivel konsensia ho metodu kuantitava avalia ho GCS. Valor sempre tun tanba
supply ka fornese ran ba kakutak la adekuadu (syok hipovolemiku) no moras n
eebe makaas (syok neurologiku)
Exame ba kulit
Exame ida nee so halo deit ba fatin neebe hetan queimadura
(area no nia klean). Atu sukat persentagem area queimadura tenki tuir formula
Regra 9 (rule of nine lund an Browder) mak tuir mai:
Ekstrimidade Inferior
18% 18% 18 %
(karuk & loos)
Ektrimidade superior
27% 31% 30%
(karuk no loos)
Genetalia 1% 1% 1%
22
B. DIAGNOSTIKA ENFERMAJEM
Marilynn E. Doenges iha Nursing care plans, Guide for Planning and Documenting
Patient Care, diagnosa enfermajem mak tuir nee:
23
C. PLANEAMENTU ENFERMAJEM
Iha nee foti diagnose sira neebe sai hanesan prioridade hodi halo planu enfermajem
nian mak diagnosa (5) tuir mai nee:
Intervensaun :
24
b. Volume likidu menus relasiona ho lakon likidu
Objetivu : Pasiente nia estadu likidu no biokimia bele diak
Kriteria : la iha dehidrasaun, resolusaun ba oedema, elektrolitu iha kondisaun
normal, Urinee sai 1 - 2 cc/kg/horas
Intervensaun:
25
c. Risku ba infeksaun relasiona ho estragus tesidus.
Objetivu: Pasien bele hetan oxigenasaun ho adekuadu
Kriteria : RR 12-24 x/mnt, kor kulit normal, lian dada iis nia moos, la iha
difikuldade atu dada iis
Intervensaun:
Intervensaun:
- Monitoriu:
Kondisaun kanek / queimadura (area neebe kaneek, ligadura )
Temperatura kada 4 horas
Sura total hahan neebe konsumu kada han dalan ida
- Hamoos area kanek kada loro loron no hasai tesidus neebe nekrotiku tuir nia
instrusaun.
- Hasai / hamoos kreme neebe tau uluk ba kaneek no tau fali kreme foun. Uza
luvas esteril no f kreme antibiotiku topikal tau ba iha area kaneek ho liman
tutun. Kose kreme ba iha area neebe kanek.
- Informa ba Doutor karik dois iha area kanek , ligadura. F antibiotika IV
- S imunizasaun la kompletu f globuline imune tetanus tuir instrusaun
26
e. Estragus kulit relasaun ho queimadura
Objetivu : Pasiente moras ka la seguru lakon / diminui
Kriteria: Moras lakon/diminui, senti seguru, ekspresaun oin no postura isin lolon
rileks.
Intervensaun:
D. IMPLEMENTASAUN ENFERMAGEM
Iha faze ida nee ita realiza fali intervensaun no atividade neebe ita trasa tiha ona iha
planu enfermajem atu f kuidadus ba pasiente. No tuir ordem implementasaun ka
exekusaun tuir planu neebe iha ho efikaz, tenki hare ba nia nesesidade neebe indetinfika
sai hanesan prioriedade, monitoriu no grava resposta husi pasiente bainhira halao
implentasaun, no ms tenki halo dokumentadu ba implementasan tratamentu nian.
E. AVALIASAUN ENFERMAGEM
Faze ida nee mak faze final husi prosesu enfermajem atu avalia fali resposta husi pasiente
kona - b tratamentu neebe mak halo ona ba pasiente no atu agarantia katak resultados
nee atinji duni ka lae, atinji duni ka atinji sorin deit, ka la atinji.
27
F. ILUSTRASAUN ESTUDU KAZU
Iha dia 19-01-2016, ho horas 15:00 otl Sra. M.C ho idade 24 anos, hela fatin Mulia, laga,
Baucau, tama iha Ospital referal Baucau, ho Diagnosa mediku Queimadura grau III. no
transfere mai iha HNGV iha Dili 19 01 - 2016 Oras 21 : 35 OTL, akompanha ho bin idade 28
anos.
A. Asesmentu Enfermajem
1. Koleta dados
a. Identidade
Responsabilidade
28
b. Keixa Prinsipal
Pasiente hateten katak oin halai no moras iha area neebe kanek.
Durante atendimentu iha sala emerjensia kalan tomak, no haruka ba iha sala internamentu
sala sirurjia mulher ho data 20 01 - 2016 oras 01:00 OTL. Wainhira too iha sala sirurjia
mulher kondisaun jeral pasiente nian, bulelu / fraku no konsiensia komposmestis.
Enfermeira neebe iha sala sirurjia mulher f kedas kuidadus, ho nia observasaun ba sinais
0
vitais sira: PA: 133 / 86 mmHg, P : 94 x / minutu RR : 20 x / minute, T : 37,3 C,
SPO2 : 99%
Halo Asesmentu Enfermajem iha loron 19 01 - 2016 ho Oras 07:00 OTL, pasiente ho
kondisaun jeral fraku no hatene tuir aan / sadar, Observasaun ba nia sinais vitais;
PA : 128 / 83 mmHg, P : 86 x / minut, RR : 19 x / minutu, T: 37,6 0c, SPO2: 99%.
29
Bainhira halo asesmentu pasiente ho kondisaun fraku ho nia konsensia komposmentis, no
ms bele toda no tur iha kama leten.
f. Ezame Fiziku
- Kondisaun jeral : hare pasiente fraku/lemah, kamutis
- Konsensia: komposmentis, GCS; 15 ( E = 4. V= 5, M = 6)
- Sinais vitais:
0
PA: 138 / 86 mmHg ,T : 36,5 C, RR : 19 x / minutu, P: 92 x/minute,
SPO2: 99%
- Ulun:
Ulun nia forma mesocefalu (la iha kelainan), ulun kulit moos, fuuk kor metan
nakdulas nakdulas no la iha kaspa, La senti moras wainhira hanehan/kaer, fuuk la
monu.
- Matan :
Matan simetria, konjuntiva la kamutis, esklera la iha ikterik, reflex ba iha pupil
pozitivu.
- Tilun :
Tilun simetria, la iha bubu no mean mean, la iha sekretu, no la moras bainhira kaer.
- Inus:
Inus kuak simetris (karuk & los), la iha lesaun, la moras bainhira kaer/sena.
30
- Nehan, ibun no ibun kulit:
Nehan kompletu, la ular
Ibun laran dois hanesan ureum
Mukoza ibun kulit maran
- Kakorok:
Hetan queimadura ho 1% glandula tiroide la boot
- Toraks
Pulmaun;
I : peitoral simetri husi los & karuk, la iha retraksaun ba iha peitoral
P : la hetan moras, la iha masa
P : sonor
A : Lian dada iis nian vesikuler
- Fuan :
I : Iktus cordis/ fekit
,P : Iktus cordis/fekit makaas
P : Redup, katup pulmonal iha dextra kostelas 2 no katup aorta iha kostelas 2
sinistra, katup trikuspidalis iha kostelas 2 bikuspidalis iha kostelas 5 no 6 .
A : Rona lian S1 no S2 reguler, la iha lian seluk
- Abdomen :
I : Forma flat, la iha fitar
P : la moras, la iha masa
P : Timpani
A: lian (intestinu) normal
31
- Ekstremitas:
Superior:
Iha queimadura ba iha liman rua ho 2 %, forsa muscular diak, Fleksi ekstensi
abnormal tamba queimadura, Kapiler kuu fila liu 2 segundu
Inferior :
Forsa muskular diak, fleksi ekstesnsaun normal
Asesmentu ba moras
P = queimadura
Q = hanesan tuu ho daun
R = Posterior
S = 4-6
T = kuandu book aan
h. Asesmentu Funsional
- Seidauk moras
Pasiente hateten babain toba iha kalan 08:45 no hader fali iha 07 : 00 dader senti
konfortavel, toba iha meiudia oras 1 lor - loron.
- Durante moras
Pasiente hateten la bele toba no hader hela deit husi kama iha kalan tamba senti
moras no susar atu dezkansa iha meiudia.
32
- Durante Moras
Pasiente hateten katak wainhira nia moras tiha ms han diak nafatin tuir kondisaun
spital nian ho frekuesnia han loron ida dala 3, ho nia menu etu, modo, bikan 1. No
hemu bee mais ou menus 1000 ml / loron no aumenta tan susu been kopu 3
lor loron tuir nia estandar han no hemu ba pasiente sira iha spital.
3. Padraun eliminasaun
- Seidauk moras
Pasiente hateten katak LB (liur boot) normal ho nia frekuensia 1 2 x kada loron
depende ba hahan neebe konsumu lor loron, konsistensia nia maran no bokon /
mamar, kor verde dois aromatiku no LK (liur kiik) frekuensia dala 3 loron Ida ho nia
kor kinur moos.
- Durante moras
Paseinte hateten katak agora daudaun nee LB ho kondisaun normal nafatin ho nia
frekuensia kada loron dala 1 ho nia konsistensia bokon /mamar no LK kada loron dala
5 200 ml ho nia kor kinur moos.
- Seidauk moras
Pasiente hateten katak nia sempre hari loron ida dala 2-3 uza ho sabaun no kose
nehan ho pepsodente wainhira haris.
- Durante Moras
Pasiente hateten katak nia la bele haris mesak no tenki familia mak f haris no
enfermeiru, kada semana ida dala 3.
33
5. Padraun papel no relasaun nian
- Seidauk moras
Pasien hateten katak seidauk moras nia papel hanesan dona da casa no ms iha
relasaun diak ho nia familia no komunidade neebe sira hela ba.
- Durante moras
Pasiente hateten katak agora nee nia la bele halao nia papel hanesan dona da casa ho
diak maske nia hetan moras maibe nia la influenza ninia relasaun ho nia familia ka
komunidade neebe iha.
e. Alerjia
Kliente la alerjia ba aimoruk no mos hahan sira
34
g. Prevensaun ba estilu de vida
Kliente la fuma no la hemu alkohool/tua
b. Nutrisaun
- Karakteristika fisiku: Turgor diak
- Kondisaun jeral: baibain
b. Identidade pessoal
Karakterisriku privadu pasiente nian diak no seguru
c. Dignidade pessoal
Kliente iha relasaun diak ho familia no pessoal sade sira
35
i. Exame kontininuasaun
Ezame Laboratoriu (data, 19 01 - 2016)
- Raan Kimia
- Raan Kompletu
j. Programa Terapia
Terapia neebe pasiente nee hetan iha data 19 01 2016 mak hanesan:
o Tramal 100mg IM
o Cef 1gr OD IV
o Sodium bicarbonate 1 tab BID PO
o PCT 500 mg BID
o Resusitasi fluidu IV Ns 0,9% 1000ml/24oras
o Dresing ; Ns washing, semana ida dala tolu
36
2. Analiza data
Idade : 24 anos
DO:
P = queimadura
Q = hanesan daun mak tuu
R = posterior, kakorok no
ekstremidade superior
S =4-6
T = kuando book aan
2. DS: Pasiente hatete oin Lakon likidu Volume
halai tuir dalan likidu menus
neebe
abnormal
3. Formulasaun Problema
Moras relasiona ho kanek sekundariu asosia ho Pasiente hateten katak moras iha area
neebe mak kanek tamba qeimadura, senti hanesan daun mak tuu, iha area (posterior,
kakorok no ekstremitas superior) ho nia eskala 4 - 6 kuandu book aan.
B. Diagnosa Enfermajem
1. Moras relasiona ho kanek sekundariu asosia ho queimadura
37
B. Intervensaun Enfermajem
Data
N / Diagnosa Ojektivu & Intervensa Rasional P
loron
Enfermajem Sasukat un idade a
I
Oras Enfermaje r
I m a
f
Tera,
1 Moras Dpois - Autonomu 1. Atu bele
191 relasiona ho hatene moras
halo/f KE
/ 01
1 kanek 1. Asesmentu ba nee iha
/ 2016
1 sekundariu durante 3x24 nia (PQRST)
mudansa ka lae
1 asosia ho
horas nia
queimadura
laran espera 2. Avalia ba sinais 2. Atu hatne
vitais kondisaun G
katak moras
pasiente nian y
diminui ka e
3. Hanorin kona ba 3. Atu nunee O
lakon, ho nia
utilzasaun
bele halakon
sasukat; tekniku
relaxamentu no moras
diktrasaun
- Pasiente
apresenta
4. Demonstra fali 4. Atu nunee
tekniku pasiente bele
moras relaxamentu & senti seguru
dikstrasaun
lakon/diminu
i 5. Maneja ninia 5. Atu nunee
pozisaun Fowler sirkulasaun raan
bele lao ho diak,
- Ho nia
6. F analgesiku 6. Atu hamoos
skala 1-3
narkotiku
kanek
7. Kolaborasaun ho G
- Sinais vitais
doutor: y
normal: e
- F ai-moruk - Atu hatun O
analjesiku moras neebe
38
PA : 120/80 Tramadol : 5- makaas
mmHg 10mg IM TID
PCT : 500 mg
RR : 18-
BID
20x/mnt
P : 60-
100x/mnt
T : 36,11-
37,22 0C
SPO2 : 97%
C. Implementasaun Enfermajem
Naran ; Martina da Costa
Idade ; 24 anos
Hela fatin ; Mulia, Laga, Baucau
39
Hanorin kona ba Pasiente relata
08:30 OTL tekniku katak hodi
relaxamentu &
nunee bele
diktrasaun
book aan ho
diak
09:45 OTL Demonstrasaun Pasiente senti
tekniku moras maibe
relasamentu & halo tuir
diktrasaun demostrasaun
nafatin
40
D. Evaluasaun Enfermajem
Idade : 24 anos
Diagnosa
N Loron Evaluasaun Enfermajem
enfermajem
u /Data/Oras
.
S
Moras Quarta, S: Pasiente hateten la dun moras ona no kanek
relasiona ho 20/01/2016 komesa diak oituan ona
kanek
08 :
sekundariu
asosia ho 00 O: Pasiente iha kanek gravidade menus oituan
queimadura OTl ona iha parte posterior, Kakorok no
ekstremidade superior nian
Pasiente senti ladun moras ona
Sinais Vitais
PA: 119 / 79 mmHg
P: 88 x / mnt
RR: 20 x / mnt
T: 37,20C
41
CAPITULU III
ENSERAMENTU
A. KONKLUZAUN
Queimadura hanesan kanek ka inflamasaun ida neebe mak ninia kauza husi termika,
eletrika no kimika. Queimadura sei fahe ba grau I, II, III - IV, no iha queimadura grau I
akontese iha superfisial, queimadura grau II akontese profunda liu duke grau I , grau III
akontese profunda ka klean liu duke grau I no II. No iha grau IV queimadura neebe halo
destruisaun total ba tasidus sira.
Wainhira ita la halo tratamentu lalais sei hamosu komplikasaun hanesan Curling Ulcera,
Infeksaun, Disturbius Vias Aereas no Konvulzaun.
B. SUJESTAUN
Liu husi traballu ida nee ami grupu I hakarak sujere deit ba lee nain sira katak
queimadura hanesan kanek ka lesaun neebe mak bele mos f ameasa ba ita nia vida, tan
wainhira iha ema balun mak sofre queimadura halo favor tenki lori lalais ba klinika
neebe besik atu nunee bele halo tratamentu lalais.
No iha ami nia elaborasaun traballu nee, ami grupu I senti katak traballu nee seidauk
perfeitu ka seidauk diak nee duni ami husi grupu husu ita boot sira nia kritika no
sujestaun atu nunee iha loron tuir mai ami bele hadia diak liu tan.
42
REFRENSIA
Amin & Hardi ; 2013 , Aplikasi Asuhan Keperawatan Berdasarkan Diagnosa Medis &
NANDA; Mediaction.
Dr. Hasdianah & dr. Suprapto MM; 2014, PATOLOGI DAN PATOFISIOLOGI
PENYAKIT, jilid 1, pag 125, nuha medika, Yogyakarta.
http://www.blogspot.com/2010/01/asuhan-keperawatan-pada-pasien-dengan.html
(Data Asesu : 28 / 02 / 2016 )
https://www.translate.google.tl/translate?hl=ptPT&sl=id&u=http://yadiperawat.blogspot.
com/2014/09/combustio-luka-bakar.html ( Data Asesu : 28 / 02 / 2016 ).
http://www.ipkeperawatan.blogspot.com/2014/01/laporan-pendahuluan-combustio-luka-
bakar.html (Data Asesu : 28 / 02 / 2016)
http://www.tugas-kuliah-keperawatan.blogspot.com/2010/12/luka-bakar-
combuction.html (Data Asesu : 16 / 04 / 2016)
43
44