Escolar Documentos
Profissional Documentos
Cultura Documentos
BASE TEORICAS
1.1. Fundo
Influenas de utilizao das Tecnolgias da informao para prestao dos estudantes
ajudos dos meios das tecnolgias todas as atividades podem ser de correr com efetivos,
eficiensia, e podem ser ganhar a informao com flexibilidade. Muitas vezes utilizadores ou
estudantes ainda no aproveitam os meios das tecnolgias, quer dizer internet para procurar
as referensias para a nescecidade de estudo, mas talvez deixaram esse tempo passou. Talvez
utilizam mas ainda no d vantagens para os estudos deles, por exemplo utilizam para a parte
da divertimento com os solegas deles quer dizer facebook para chatting com colegas,
ou levaram impacto negativo para os estudos dos estudantes, mas quando utilizam
corretamente baseando nas nescecidades da acadmica, por isso pode levar os impactos
positivo para prestao dos estudantes na acadmica. Vamos seguintes conhecer profundo
comunicao uma expresso que se refere ao papel da comunicao (seja por fios, cabos,
ou sem fio) na moderna tecnologia da informao. Entende-se que TIC consistem de todos
os meios tcnicos usados para tratar a informao e auxiliar na comunicao, o que inclui o
informacionais e comunicativos dos seres. Ainda, podem ser entendidas como um conjunto
de recursos tecnolgicos integrados entre si, que proporcionam, por meio das funes
jestor atu atende mudansa nebe akontese. Iha kasu nee mudansa nebe mensiona maka
mudansa informasaun nebe processa ona antes nee no rai iha komputador laran.
1.2.2. Komponentes TI
Komponentes TI, maka komponentes nebe bele servisu hamutuk hodi nunee bele
kompoen ba komputador ida nebe bele hare no bele kaer fisikamente. Exemplu,
CPU, Monitor ou ekran, mouse, keyboard, inpressora, projector no seluk seluk tan.
Fisikamente komputador kompostu husi komponentes nebe presisa iha sistema ida
nia laran. Sistema maka komponentes nebe iha ligasaun atu servisu hamutuk hodi
forma unidade ida. Karik komponente ida la funsiona ho diak bele prejudika la
husi liur ba memoria ou CPU atu processa atu nunee bele sai informasaun
hodi halo processu ba dadus nebe maka simu husi unidade processamentu.
maka processa ona, no ikus mai hodi bele sai informasaun nebe maka
no external.
v. Perifiriku (Periheral)
Unidade nee hanesan unidade adicional ida nebe utiliza karik unidade
(Modulador no Demodulador).
b. Programas (Software)
Software hanesan kolesaun husi instrusaun ida nebe ho regras spesifiku hodi bele
tuir ma nee:
i. Software inpressa (Firmware)
Software empressa ou firmware maka software nebe maka kuda ona iha
komponentes fisiku ida nia laran antes atu instala sistema operativu ba laran.
Exemplu firmware maka hanesan : Basic Input Output System (BIOS), RTAS,
ARCS no EFI.
ii. Sistema Operativu (Operating System)
Sistema operativu maka software nebe utiliza ba jestaun rekursu hotu durante
processu lao. Funsaun sistema operativu maka halo alokasaun memori, halo
tan.
iii. Linguajen Programasaun (Programming Language)
Utiliza hanesan instrumnetu atu desenvolve programa aplikasaun ruma nebe
maka hanesan : Microsoft Foxpro, Microsoft Visual Basic, Delphi, PHP, Java
iha ninia signifikadu nebe bele resolve no utiliza husi tekniku sira atu processa
ou bele funsiona instrumentu nee. Klasifikasaun utilizador tuir nia nivel uzu
informasaun ida bele funsiona ho diak iha sistema informatika nia laran.
ii. Desenador
Desenador maka ema nebe simu rezultadu husi analizador hodi introduz ba
diagrama ruma, hodi nune;e bele esplika klean liu tan kona ba programa.
iii. Programador,
Programador maka ema nebe utiliza komputador hodi kria fila fali programa
hetan avaria.
v. Operador
Operador maka ema nebe maka utiliza no halo operasaun ba komputador hodi
nunee bele halao servisu ruma tuir programa aplikasaun ida-idak nia funsaun,
dadus ruma nia laran, hodi nunee bele serve dadus no informasaun ho lolos,
efisiente no efetivu.
TI, halo ita bele halao atividade ruma ho efisiensia, efetivu, no flexibilidade tebes. TI
ajuda tebes ita ema liliu ba ema akademiku sira hodi bele buka referensia ruma ho lalais
no flexible, maibe laos katak progressu tomak nebe iha lori deit pontu positivu maibe
mos negativu. Tuir mai aspetus positivus no negativus ba utilizasaun TI iha area
edukasaun nian.
2. Inovasaun iha processu aprendisajen desenvolvidu liu tan ho presenca inovasaun
implementa TI.
Desvantajens:
1. Progressu TI mos sei hafasil liu kuandu mosu kontra direitu de autor tamba
kuandu masi facil acessu dadus sei prejudika ema atu halo plagiatis.
2. Mesmu sistema administrasaun iha instituisaun edukativu ida fahe nia sistema
laiha kuak, maibe karik iha kuat ruma maka sei mosu problema boot.
3. Efeito negativu ida maka halo ema hanoin badak no ladun estuda ho klean liu tan
kuandu iha trabalhu ruma husi professores ou dosente, tamba garantia hela
b. Area Ekonomia
Vantajens :
1. Kuandu utiliza livre liu tan TI sei loke ou kria liu tan kampu servisu.
2. Negociu nebe baseadu TI ou nebe normalmente bolu e-commerce bele fasilita
c. Area Social
Vantajens :
1. Progressu TI nebe lalais bele simplifika informasaun no komunikasaun entre fatin
komunikasaun face to fece sai ba laos face to face. Buat nee halo komunikasaun
kiak.
5. Acensaun cyber crime nebe nafatin imajina ba aktu cracker, manipulasaun dadus
ho facil liu tan iha acessu ba sabedoria guvernu, nunee programa nebe kuda ou
global nebe aberta no liga millaun ou billaun rede komputador nebe ho tipu variadade, ho
utilizasaun tipu komunikasaun hanesan telefone, satelite no selu seluk tan. Primeira vez
internet hanesan rede komputador nebe kria husi departementu defesa Estadus Unidos da
America iha tinan 1969 liu husi projetu ida nebe hanaran ARPANET.
Misaun inisiu husi projetu nee primeira vez utiliza deit ba nescecidade militar
deit, maibe lao kleur kleur aumenta no bele utiliza mos husi ema hotu hotu. Ho mosu
internet lori ona mudancas signifikantes iha aspetu hotu moris ema nian. Alende nee
internet mos hamoris mundu foun nebe iha karakteristikus aat iha mundo real.
ba internet no halao nia servisu search nomos fo informasaun lalais no bele utiliza
teknolojia hypertextu. Atu halo hypertextu, kria linguajens programasaun nebe bolu
Hyper Text Markup Language (HTML). HTML funsiona hanesan WWW ou ficheiro
iha dokumentu ida nebe bai-bain ho extensaun *.htm ou *.html. Atu manda ficheiro
hanesan Hyper Text Transfer Protocol (HTTP). Alende nee atu deskobre relasaun
entre hypertext presisa Uniform Resource Locator (URL). Exemplo servisu nebe
utiliza WWW maka hanesan site Wikis. Termu wikis aplika ba software kolaborativu
nebe nia pajina web ou site bele hakerek husi utilizador barak. Kada pajina wikis
hanesan dokumentu hypertextu nebe bele halo ligasaun ho pajina seluk iha wikis nia
utilizadores komputador. Email permite ema ida idak bele transmite mensajen ba ema
seluk ho tempu nebe lais, mesmu ho sura segundus. Agora nee evolusaun email
importante tebes, email laos deit kontein textu deit maibe ita bele mos anexu file
multimedia hanesan imajens, foto, video nomos animasi. Exemplu aplikasaun nebe
maka uza servisu nee maka hanesan gmail, yahooMail, rocketmail no seluk seluk
tan.
c. Mailing List
Mailing List ou nebe bai-bain ema bolu ho milis hanesan grupu diskusaun ida nebe
iha internet. Atu sai membrus milis, ita manda uluk lai email ba subsription address
no hein aceitasaun husi moderador milis nee. Bai-bain, membrus husi milis bele
troka informasaun ba malu, hanesan ideia no seluk seluk tan. Exemplu Mailing List
enderecu groups.google.com.
d. Chatting
Chatting hanesan komunikasaun entre utilizadores komputadores rua ou liu ho
kompleta device seluk hanesan webcame sira bele chatting ho hare utilizador seluk
nia oin liu husi chatting. Iha aplikasaun barak tebes nebe bele utiliza atu halo
atividades chatting, hanesan popular tebes maka IRC, Yahoo Messenger, AIM, Jabber
no sei iha barak tan. Aplikasaun atu halao atividades chatting bele temi IM ou Instan
komunikasaun entre ema rua ho maneira realtime. Atividades chatting mas amado
ikus ikus nee makas no modernu tebes ho telephone movel. Karik uluk mobile utiliza
deit ba manda mensajen badak (SMS) no kontaktu ho lian. Agora telefone movel
utiliza ba nescecidade oin-oin, nunee utilidade atu hanesan deit komputador. Iha
chatting nebe popular tebes maka Blackbeery Messenger (BBM), WhatsApp, Imo no
Line. Tuir lolos sei iha aplikasaun chatting barak tan nebe bele utiliza ba smartphone
rede komputador ida nebe suporta protokolu TCP/IP. Buat basiku rua ba FTP maka
FTP Server no FTP Client. FTP mos bele dehan protokolu Internet nebe lao iha
entre motores iha framework ida. FTP hanesan protokolu Internet ida nebe
desenvolve ikus, no sei utiliza too agora nee ba download no upload ficheiros entre
komputadores FTP Client no FTP Server. Client FTP ida hanesan aplikasaun nebe
bele hasai instrusaun FTP ba Server FTP ida, enkuantu Server FTP maka Windows
Service ida ou daemon nebe lao iha komputador ida nia leten nebe responde ba
instrusaun Client FTP ida. Instrusaun FTP bele utiliza ba mudanca direktori, mudah
komputador nebe liga ba rede, inklui internet. Iha lian teknis, FTP konese hanesan
protokolu rede nebe bele transfere file entre komputador nebe liga ba TCP/IP baseadu
rede. Fungsi FTP Server maka halao software nebe utiliza ba troka file (File
Exchange), nebe sempre prontu fo servicu FTP wainhira hetan pedidu (request) husi
FTP Client. FTP Client maka komputador nebe husu koneksaun ba FTP Server ba
objetivu troka file (Upload no Download File). Exemplo aplikasun nebe uza
ou acessu ba site nebe iha internet. Software nee sei facil liu ba utilizador iha acessu
dadus ou buka referensia nebe presisa. Iha software web browser barak nebe agora utiliza
maka hanesan Mozilla Firefox, Google Chrome, Opera, Safari, Internet Explorer no seluk
tan. Kada navegador ou web browser nebe utiliza iha ninia vantajens no desvantajens,
maske navegador ou web browser balun hanesan Mozilla no Chrome barak utiliza tamba
dehan katak lais liu wainhira acessu dadus. Maibe dala ruma navegador ou web browser
mesmu dala ruma ema define katak hanesan motores de peskiza ou search engine
hanesan Google maibe lolos navegador ou web browser lahanesan ho motores de peskiza
ou search engine iha nebe web browser nee rasik enkuantu search engine baibain
hanesan parte ida husi web browser. Funsaun husi navegador ou web browser maka
hanesan atu loke pajina website, define seguranca website ida, suporta husu dadus,
kolesaun dadus no maksimiza interface no ikus liu suporta utilizasaun motores de peskiza
ou serach engine.
nebe desenha ba ajuda, fasilita, asselera ema ruma atu hetan informasaun ou dadus nebe
konviniente. Motores peskiza (search engine) hanesan hatudu dalan ba buka buat ruma
nebe presisa. Motor peskiza sei funsiona depois iha kriteria base de dadus nebe halo antes
nee no sei hamosu resultadu tuir ho kriteria motor peskiza. Maneira servicu motor
peskiza maka ho hatama lia fuan chave ba kluna peskiza tuir mai motor peskiza sei
servisu hodi buka iha base de dadus no ikus mai bele hamosu resultadu nebe lolos baseia
ba lia fuan chave nebe iha base de dadus laran. Karik iha base de dadus lahanesan ho lia
(search engine) mos uza ba mundu komputador seluk inklui software, sistema operativu,
no seluk seluk tan. Hanesan exemplu: ita hakarak buka ficheiro ida nebe rai iha disku
komputador, maka dalan nebe lais maka loke search iha sistema operativu nebe utiliza
hodi hatama lia fuan chave nebe maka ita buka. Exemplu, wainhira ita loke programa
Photoshop tuir mai ita hakarak hatene funsaun tootilidade feramentas, maka ho ajuda
motor peskiza Photoshop (help), parese ita nia hakarak bele responde. Iha site motor
peskiza bele hasoru iha internet, tuir mai motor peskiza nebe konecidu maka hensan tuir
mai:
Google ( http://www.google.com/ )
Yahoo ( http://www.yahoo.com/ )
Bing (dulu MSN) ( http://www.bing.com/ )
Live ( http://www.live.com )
Altavista ( http://www.altavista.com )
AOL ( http://www.aol.com )
Altheweb ( http://www.althweb.com )
Baidu ( http://www.baidu.com )
Looksmart ( http://www.looksmart.com )
Ask ( http://www.ask.com )
Open Directory (http://www.dmoz.com/ )
nee:
A. Komputador Dekstop
Komputador desktop maka instrumentu nebe hanesan hardware no software nebe
bele utiliza ba ajuda precessa dadus sai ba informsaun no rai iha fatin
armazenamentu atu bele hamosu fila fali iha momentu ruma. Informsaun nebe
rezulta husi komputador maka hanesan letra, imagen, lian, video, no animasi.
Komputador Dekstop maka komputador nebe rai iha fatin fixu ruma no labele lori ba
mai.
B. Notebook
Notebook maka instrumentu nebe funsiona hanesan ho komputador maibe ninia
forma praktis, bele dobra no lori ba mai tamba utilizasaun ajuda husi bateria chas
variedade. Ekipamentu nee iha nia funsaun hanesan mos komputador desktop,
maibe tamba deit produsaun halo praktis liu nunee ho fasil atu lori ba nebe deit.
C. Netbook
Netbook maka komputador nebe hanesan ho Notebook maibe nia medida kiik liu
fali notebook ou laptop (tamanho fisiku) iha mos fitur balun nebe halakon hodi
nune bele halo medida sai kiik, nomos nia folin mos kiik alende Netbook ida.
D. Tablet
Tablet PC maka laptop ou komputador portable modelu hanesan livru. Iha touch
screen ou teknolojia tablet digital nebe permite utilizador komputador bele uza
liga ba telefone uza kabu (nirkabel; wireless). Alende Uza ba halao komunikasaun,
telemovel agora mos bele utiliza ba acessu informsaun, hanesan facebook, whatsApp
bai-bain koalia kona ba karakteristika cientifiku. Intensaun cientifiku dala ruma mos
sei iha ligasaun ho ciensia nebe baseadu ba teoria nebe bele julga ona nia lialos ho
kapacidade atu domina ciensia nebe julga ona nia lialos nunee bele sukat nia valor
prestsaun akademiku.
Baseia ba kompriensaun kada fraze hanesan prestasaun, estudante no
ou valores nebe maka estudante hetan durante halao nia processu estudu iha
univercidade.
Lista Referensi :
Sutedjo, Budi. 2007. Pengantar Teknologi Informasi Internet Konsep dan Aplikasi. Yogyakarta :
ANDI
Samsul kosasi (2012) Komponen input proses output komputer. From : http://12004-if-
unsika.blogspot.com/2012/10/komponen-input-proses-output-komputer.html 11 September 2014.
Pio Arfianova (2014) Komponen Utama TI. From :
http://arfianova.blogspot.com/2011/09/komponen-teknologi-informasi-komponen.html 11
September 2014.
Efisitek.com, (2009), Ilmu Pengetahuan Internet (Ipi) Untuk Pelajar, Mahasiswa Dan Umum,
Bandung: CV.YRAMA WIDYA.
Sutarman, 2009, Pengantar Teknologi Informasi, PT Bumi Aksara, Jakarta.
https://pt.wikipedia.org/wiki/Tecnologias_da_informa%C3%A7%C3%A3o_e_comunica
%C3%A7%C3%A3o