Escolar Documentos
Profissional Documentos
Cultura Documentos
Timor-Leste 2013
Ministério da Administração Estatal
SERETÁRIO ESTADO BA DESCENTRALIZASAUN
ADMINISTRATIVA
Matadalan ba
Pré-Deskonsentrasaun Administrativa
Timor-Leste 2013
INDISE
02 31
2003 – Hari’i Grupu Traballu Tékniku Interministerial hosi halo Saida maka Desconcentrasaun Administrativa?.................................................................16
Oinsá koncretiza Desconcentrazaun Administrativa?.......................................................16
estudu, analiza no desenvolvimentu ba opsaun kona ba prosessu Pré-desconcentrasaun no Desconcentrasaun Administrativa
descentralizasaun administrativa no implementasaun hosi Poder se konflitu ba malu?..............................................................................................................17
Lokal, haktuir vizita estudu nebe’e halau ona iha Cabo Verde, Pré-desconcentrasaun no desconcentrasaun
administrativa viola ka lae Konstituisaun?..........................................................................17
Filipina, Indonésia, no Congo no mós apresentasaun hosi propostas Saida maka descentralizasaun administrativa?...................................................................18
7 kona ba modelu Poder Lokal ba Timor-Leste; Tipus saida descentralizasaun administrativa mak iha?.....................................................18
Vantajens saida ba descentralização administrativa?.........................................................19
Saida maka devolusaun?......................................................................................................19
2004 – Hafoin hahú programa-piloto “Plano de Desenvolvimento Eziste ona descentralizasaun administrativa iha Timor-Leste?
Local”(distritus de Bobonaro, Lautém, Manatuto e Aileu), nebe’e Saida maka munisípius?......................................................................................................20
prevé ona envolvimentu populasaun nian, iha prosessu desizaun Munisípius hira maka sei existe Timor-Leste?...................................................................20
IhaTimor-Leste sei iha Governu Lokal ka Poder Lokal?..................................................20
local liu hosi partisipasaun iha 25 assembleia local ( liu-liu 500 Wainhira hari munisípiu iha Oe-cusse ita
partisipantes). sei la viola prinsipiu kona ba tratamento administrativo espesial?....................................20
Saida maka regisaun autónoma?.........................................................................................21
Wainhira ita hari regisaun autónoma ita bele kualifika mós nudar forma descentralizasaun
2006 – Aprovasaun hosi Resolusaun Governu nian n.º6/2006, hosi administrativa ida?...............................................................................................................22
27 Dezembru, nebe’e lori ba aprovasaun “Política que institui a Saida maka ita hanaran nudar orgaun reprezentativu Poder Lokal nian?.......................22
descentralização e Governo Local em Timor-Leste”; Saida maka misaun orgaun reprezentativu Poder Lokal?.................................................22
Oin sá maka bele klasifika orgaun reprezentativu Município nian?.................................23
Saida maka atribuisaun município nian?............................................................................24
2006 – Aprovasaun Resolusaun Governu nian n.º10/2006, 27 Saida maka kompetensias Municipios nian?......................................................................24
Dezembru, nebe’e lori ba kriasaun Secretariadu ba Descentraliza- Oin sá maka sei estabelese atribuisaun no kompetensias Municipios nian?....................24
Saida maka princípio subsidiariedade?..............................................................................25
saun no aprova ona kuadru estratéjiku Descentralizasaun nian; Oinsá maka Municipios sei ezerse sira nia kompetensias?...............................................25
Saida maka Plano Desenvolvimentu Municipal?..............................................................25
2007 – Halau Konsulta Nasional kona ba Descentralizasaun, konk- Oin sá maka sei financia aktividades municipios nian?.....................................................26
Municipios sei iha nia orsamentu rasik?............................................................................27
retiza tia ona liu 78 reunioens iha distritu sira hotu no konta ho Muncipios sei presta kontas ba sé?....................................................................................27
partisipasaun liu hosi 6,000 cidadauns; Municipios sei iha sira nia rekursus humanus rasik?........................................................27
Orgauns nebe’e reprezenta
Poder Lokal bele hetan demisaun?.....................................................................................28
2009 – Aprovasaun ba Lei Divisaun Administrativa território nian, Wainhira hari Municipios sukus sei lakon/hamate?..........................................................28
hare ona atu hari’i munisípius, iha ona autunumia administrativa no Saida maka funsaun Sukus nian
financeira ho orgauns representativus rasik(liu-liu ba assembleia wainhira hari Municipios?................................................................................................. 29
Rejumu históriku prosessu descentralizasaun administrativa nian..............................29/30
municipal);
30 03
Reforma Administrasaun Saida maka funsaun Sukus
lokal explikada nian wainhira hari Municípios?
Sukus sei halao funsaun tomak nebé baibain sira halao hela no bele
Nota prévia estabelese ho municípios parserias nebé nesesariu atu asegura desen-
volvimento lokal, bem-estar no konfortu populasaun lokal nian.
V Governu Konstitusional deside ona halo importante no ambisiosa Nomós Sukus bele halao knar importante tebe tebes kona ba kon-
reforma administrasaun lokal. Ho reforma ida ne’e Estadu hakarak trolo sosial aktividade/knar município nian.
organiza sira nia servisu iha forma koerente no harmonioza besik
sidadaun mak sai nudar benefisiadu ba servisu públiku esensial, no
la iha nesesidade atu desloka bebeik ba kapital país nian. Kovernu
konvensidu ona katak hadia hikas fali administrasaun lokal Estadu Rejumu histórika prosessu
nian sei favorese mosu, iha musipiu ida-idak, massa krítika nesesaria descentralizasaun administrativa nian
ba kriasaun munisipius, nudar uma kakuluk ba prosesu desenvolvi-
mentu nasional.
Konstituisaun Repúblika Demokrátika Timor-Leste tau matan ba
Maibe prosesu reforma no hadia hikas fali servisus lokais adminis- prinsípiu descentralizasaun administrativa nudar vector fundamen-
trasaun publika nian la bele hari’i se la iha partisipasaun sidadaun, tal ba organizasaun iha administrasaun públika, haktuir artigu 72.º
tenke iha sira nia kontribuisaun ho empeñu no esklaresidu, atu kon- instituisaun hosi Poder Lokal Demokrátiko ida, nebe’e forma hosi
solida ba futuru prátika partisipasaun demokrátika katak nakloke grupu Koletiva ho direitu polítiku, populasaun no território, nebe’e
liu tan eleisaun deit. mai hosi orgauns representativus rasik, ho kbi’it hodi kontinua inter-
esse hosi porpulasaun lokal sira nian rasik, nebe’e la fo’o prejuízo ba
Ita deside, nune’e, elabora dokumentu ki’ik ne’e atu serve nudar intervensaun estadu nian.
madalan, no la iha kaprixu akademiku, ba aktividade lejislativa, Buka oinsa atu assegura no hodi konkretiza komandu konstitusional
polítika no administrativa katak Governu sei dezenvolve no ajuda sira, hosi parte oin oin governu RDTL nian, tau fo’o aksaun balu no
formasaun sívika ba sidadaun maluk sira no ba debate konstrutivu foti desizaun nebe’e bo’ot no loke liu, atu bele lori instituisaun Poder
kona ba administrasaun públika mak ita hakarak atu serve ita nia Lokal iha Timor-Leste, tuir dalan lolos :
Povu.
04 29
Orgauns nebé representa Saida maka pré-deskonsentrasaun
Poder Lokal bele hetan demisaun? administrativa?
Aktividade/kanr nebé municípios halao tenki hetan fiskalizasaun
husi servisu inspesaun município no Estado nian. Wainhira halao Pré-deskonsentrasaun administrativa, ho respektiva konfigurasaun
knar inspektivu maka deteta katak orgaun nebé representa Poder jurídika, nudar prosesu reorganizasaun servisus periférikus adminis-
Lokal halo violasaun grave no bebeik ona kona ba lei, Conselho trasaun direkta Estado nian, liu hosi prosesu integrasaun parte
Ministros bele demiti orgaun sira ne’e no konvoka eleisaun foun iha signifikativa sira nia ba estrutura direktiva no burokratika komun,
loron 90 nia laran. liderada liu husi Jestor Distrital.
28 05
Estruturas Pré-deskonsentrasaun Municípios sei iha nia orsamento rasik?
Administrativa serve ba saida?
Municípios tenki prepara tinan tinan sira nia orsamento no identi-
Estruturas Pré-deskonsentrasaun Administrativa sei serve atu
fika sira nia reseita no despesa tomak no submete ba orgaun delib-
asegura:
erativu municipal atu aprova.
a) Unidade asaun no koerensia aktividade Estado nian, iha rai nia
laran;
Municípios sei presta kontas ba sé?
Municípios sei iha sira nia kuadru pesoal rasik no rekursus humanus
nebé sei halo parte ba tenki jere tuir nesesidade no opsaun municí-
pio ida idak nian, labele iha interferência ruma husi orgaun sira
seluk.
06 27
Oin sá maka sei financia Sé maka Jestores Distritais?
aktividades municípios nian?
Jestores Distritais mak representantes Governo nian iha nível distri-
Municípios sei iha reseita finanseiro rasik hanesan tuir mai: tal, responsável ba direksaun, superintendênsia no koordenasaun
husi servisus Administrasaun Lokal Estadu nian hotu integradus iha
a) Transferensia korente husi orçamento geral Estado nian; Estruturas Pré-deskonsentrasaun Administrativa nian.
b) Osan nebé transfere ba Município tuir kontratualizasaun ezeku- Iha Distrito ida-idak iha Jestor Distrital ida.
saun projetos nian;
Sé maka Sekretárius
c) Transferensia tomak nebé realiza husi Administrasaun Central
tuir acordo delegasaun kompetensias nian;
Jestores Distrital?
d) Osan nebé sei hetan/kobra wainhira aplika taxas munisipais; Secretárius Jestores Distritais mak dirijentes Estruturas Pré-
Deskonsentrasaun Administrativa nia mak koadjuva Jestores
e) Osan nebé hetan wainhira aplika koimas; Distritais iha ezersísiu respektivas funsoens nian, enkarregadu
particularmente ba direksaun servisus administrasaun, finansas,
f) Osan nebé hetan husi selebrasaun kontratos administrativos; rekursus humanus, aprovisionamentu, patrimóniu, lojístika, planea-
mentu integradu distrital no koordenasaun Postus Administrativus.
g) Osan nebé simu tamba iha indemnizasaun sivil ruma;
Iha Distrito ida-idak iha Sekretáriu Jestor Distrital ida.
h) Osan nebé mosu husi heransa, legadu no doasaun ruma nebé
ema ka instituisaun ruma halo ba Município;
i) Osan husi empréstimo nebé Estado fó ba Município; Saida maka Postus Administrativus?
j) Osan nebé mosu husi lokasaun uma ruma ka bens móveis seluk. Postus Administrativus nudar konjuntu servisus Estruturas Pré-
Deskonsentrasaun Administrativa katak iha nível inframunisipal
buka garante aproximasaun efektiva husi servisus administrasaun
públikas ba populasaun no assegura máior partisipasaun sidadaun
nian ba realizasaun interesse lokais nian.
26 07
Sé maka Administradores Posto nian? Saida maka princípio da subsidiariedade?
Prinsípiu ida ne’e hateten katak buat nebé bele ezekuta iha nível kiik
Administrador Posto nian mak responsável husi koordenasaun no labele ezekuta fali iha nível ás liu.
implementasaun, iha nível Postu Administrativu, polítikas nasionais
no estratéjias no mós planos distritais. Administrasaun Sentral sei ezekuta deit kompetensias hirak nebé
labele ezerse diak liu iha administrasaun lokal.
Administradores Posto nian sei depende ba Sekretáriu Jestor Distri-
tal.
Oin sá maka municípios sei
Oinsa hili Jestores Distritais nian? ezerse sira nia kompetensia?
Jestores Distritais sei hili liu husi prosesu espesial seleksaun nian Muncípios bele ezerse deit atribuisaun no komptensia tomak nebé
reguladu husi lei no inklui halo ezame no konsulta iha Konselhus preve iha lei. Knar ka aktos administrativus nebé Municípios halao
Konsultivu Lokais atu avalia perfil kandidatu ida-iak. Depois reali- wainhira la preve iha lei sei implica ninia nulidade (art. 50.º, n.º 2, b)
zasaun ezame no parecer Konselhus Konsultivus Lokais, Konselho husi DL n.º32/2008, loron 27 fulan Agosto) no kompetensias nebé
Ministrus hili Jestores Distritais katak sei nomeia iha rejime Komis- município ezerse wainhira la hetan atribuisaun tuir lei ida ne’e sei
saun Servisu, períodu tinan rua. implica ninia anulabilidade (art. 52.º husi DL n.º 32/2008, loron 27
fulan Agosto).
08 25
Saida maka atribuisaun Município nian? Sé maka bele sai nudar Jestor Distrital?
Atribuisaun Município nian maka fins nebé lei fó ba Município no
nia tenki konkretiza. Bele sai Jestores Distritais:
Saída maka kompetensias Município nian? a) Tenke iha vinkulo definitivu iha funsaun públika, integra
grupu pessoal tekniku superior ka desempenha funsaun nudar
Kmpetensias Município nian maka poderes funsionais nebé lei fó ba dirijente no iha idade 35 to’o 55 tinan;
Município atu halao fins nebé fó ba nia atu konkretiza.
b) Kapasidade lideransa, kapasidade gestaun no integridade
karater;
Oin sá maka sei estabelese atribuisaun No mós bele nomeia Jestores Distritais sidadaun sira katak la iha
vínkulu ho funsaun públika, maibe preenxi requisitus, iha, pelo
´ no kompetensias Municípios nian?
menus, tinan liman experiensia iha administrasaun ka jestaun púb-
Atribuisaun no kompetensias municípios nian sei determina tuir lei lika no tinan ida husi 45 to’o 60 anos.
no sei halao tuir buat nebé lei determina. Fixasaun/detrminasaun
atribuisaun no kompetensias municípios nian sei halao tuir kapasi-
dade municípios nian ho respeitu ba aplikasaun prinsipiu subsidiar-
iedade.
24 09
Oinsa sei hili Sekretarius Jestores Distritais? Oin sá maka bele klasifika orgaun
reprezentativu Município nian?
Prosesu atu hili Sekretárius Jestores Distritais hanesan ba prosesu Orgaun reprezentativu Município nian nomós orgaun sira seluk
hili Jestores Distritais. Administrasaun Publika nian bele klasifika nudar:
Sé maka bele sai nudar a) Orgaun representativo - Orgaun nebé hili direktamente husi
sidadauns;
Sekretariu Jestor Distrital?
b) Orgaun la reprezentativu – Orgaun hirak nebé sira nia titulares
la hili husi eleisaun popular;
Bele sai nudar Secretárius Jestor Distrital sidadaun Timor oan
c) Orgaun singular – Orgaun ida nebé ninia kompozisaun ema ida
katak:
deit maka halo parte;
d) Orgaun kolegial – Orgaun nebé ninia kompozisaun liu ema ida;
a) Iha vínkulo definitivu iha funsaun públika, ho, pelu menos,
e) Orgaun deliberativo – Orgaun nebé iha responsabilidade atu foti
tinan lima antiguidade nian;
desizaun ho karater jeral;
f) Orgaun executivo – Orgaun responsavel atu ezekuta desizaun
b) Hola parte grupu pessoal de tékniku profissional;
nebé foti husi orgaun deliberativo;
g) Orgaun konsultivo – Orgaun responsavel atu esklarese orgauns
c) Hetan klassifikasaun “bom” iha avaliasaun profissional ba dala
hirak nebé iha responsabilidade atu desidi, liu liu molok atu hili desi-
ikus;
saun;
h) Orgaun primario – Orgaun nebé iha kompetensia rasik atu hili
d) Iha koñesimentus diak kona ba Konstituisaun no koñesimen-
desizaun;
tus geral kona ba ordenamentu jurídiko
i) Orgaun sekundario – Orgaun nebé foti desizaun kona ba asuntu
e) Koñesimentus diak iha áreas Administrasaun Públika, no mós
nebé nia hetan kompetensia atu desidi tuir delegasaun kompetensia;
domínius iha administrasaun, finanas, aprovisionamentu no planea-
j) Orgaun vikario – Orgaun nebé foti desizaun iha orgaun seluk nia
mentu;
fatin;
k) Orgaun permanenti – Orgaun hirak nebé lei preve durasaun
f) Hatudu kapasidade lideransa no integridade karáter;
nebé indefinidu (lei la hateten wainhira orgaun ida ne’e mate);
l) Orgaun temporario – Orgaun nebé hari atu halao ninia knar
g) Hatudu kapasidade diálogo no konsiliador ho instituisoens no
durante periodo ida nebé define tia ona.
grupus iha distritu;
10 23
Wainhira ita hari regiaun autónoma h) Iha kapasidades físikas no psíkika, atu dezempeña funsoens
ita bele kualifika mós nudar forma Sekretáriu Jestor Distrital;
descentralizasaun administrativa ida? i) Hatudu koñesimentus diak ba Tétum no Português;
Lae. Tamba regiaun autónoma ezerse funsaun administrativa nomós
funsaun soberania nian – funsaun lejislativu –, regiaun autónoma la j) Hatudu koñesimentus bázikus ba Inglês;
mosu deit nudar descentralizasaun administrativa maibé liuliu mosu
nudar descentralizasaun politika ida. k) Hatudu koñesimentus diak atu uza teknolojias informasaun
nian no komunikasaun, hanesan tuir mai ne’e:
22 11
Saida maka akontese ho funsionárius Wainhira hari município iha Oe-cusse ita
husi Administrasaun Distritais no Subdistritais? sei la viola prinsipiu kona ba tratamento
administrativo espesial?
Funsionárius husi quadros pessoal Administrasoens Distrito no Artigos 5.º, n.º 3 e 71.º, n.º 1 Konstituisaun nian preve tratamento
Administrasoens Subdistrito automatikamente, la lakon sira nia especial ba Oe-cusse maibé la explica saída maka tratamento admin-
direitos no regalias, ba quadros pessoal husi Estruturas Pré- istrativo espesial. Parlamento Nasional maka tenki prepara no
deskonsentrasaun Administrativa nian. aprova lejislasaun kona ba tratamento administrativo espesial.
12 21
Saida maka Assembleia Distrital?
20 13
Sé maka fikaliza aktividades Estruturas Vantajens saida ba
Pré-deskonsentrasaun Administrativa? desentralizasaun administrativa?
Hamutuk ho Estruturas Pré-desconsentrasaun administrativa sei Em jeral desentralizasaun administrativa apresenta vantajens tuir
funsiona ajensia ida kona ba fiskalizasaun distrital mak fiskaliza mai ne’ e:
aktividades servisus distritais, qualidade obras públikas ezekutadas
husi programas dezenvolvimentu lokal no estimula sei funsiona ajên- a) Atu garanti liberdade lokal nian;
sia fiscalizasaun distrital ida nebe’e sei halo fiscalizasaun ba aktivi- b) Favorese administrasaun publika pluralista tan no limita abuzo
dades servisus distritais, kualidade obras públikas ezecutadas iha husu poder politiko sentral;
abrigo programas desenvolvimentu lokal no estimula adopsaun c) Estimula partisipasaun sidadaun nian ba participasaun
lokal boas prátikas administrativas no gestionárias. cidadauns sira iha foti desisaun públikas;
d) Impulsiona enerjias lokais atu bele konkretizasaun decissaun
Ajensia fiskalizasaun distrital sei
hosi administrasaun públika, nebe’e tuir hosi sensibilidades no inter-
viola ka lae kompetensias fiskalizasaun esses públikus lokais;
Parlamentu Nasional nian? e) Adosaun opsaun administrativas financeiramente nebe’e vanta-
josas no administrativamente eficajes liu.
Lae. Tuir artigu 92.º husi Konstituisaun, Parlamentu Nasional iha
kompetensias fiskalizasaun polítika. Ajensia fiskalizasaun sei desem-
peña funsoens fiskalizasaun administrativa no financeira, hanesan, Saida maka devolusaun?
saída mak akontese ho Inspeksaun Jeral Estadu nian, Ajensia
Dezenvolvimentu Nasional ka Gabinetes Inspeksaun no Auditoria Devolusaun maka movimentu transferência atribuisaun Estado nian
mak iha iha ministérios ida-idak. ba pessoa koletiva seluk.
14 19
Komissaun Anti-korrupsaun no
Provedor Direitus Humanus no Justisa bele
fiskaliza ka lae Estruturas
Pré-deskonsentrasaun Administrativa?
16 17