Você está na página 1de 17

Ministério da Administração Estatal

SERETÁRIO ESTADO BA DESCENTRALIZASAUN


ADMINISTRATIVA

Ministério da Administração Estatal


SERETÁRIA DE ESTADO DA DESCENTRALIZAÇÃO
Matadalan ba
Pré-Deskonsentrasaun Administrativa
ADMINISTRATIVA

Timor-Leste 2013
Ministério da Administração Estatal
SERETÁRIO ESTADO BA DESCENTRALIZASAUN
ADMINISTRATIVA

Matadalan ba
Pré-Deskonsentrasaun Administrativa

Timor-Leste 2013
INDISE

Reforma Administrasaun Lokal Explikada........................................................................04


Saida maka pré-desconcentrasaun administrativa?...........................................................05
Saida maka Estruturas de Pré-desconcentrasaun
Administrativa?....................................................................................................................06
Estruturas de
Pré-desconcentração administrativa serve ba saida?.........................................................06
Saida maka Jestores Distritais?..........................................................................................07
Sé maka Secretárius Jestores Distritais nian?...................................................................07
Saida maka Postos Administrativos?..................................................................................07
Sé maka Administradores Posto?.......................................................................................08
Oinsá maka hili Jestores Distritais?..................................................................................08
Sé maka Jestor Distrital?...................................................................................................09
Oinsá maka hili Secretárius
Jestores Distritais?.............................................................................................................10
Sé maka bele sai nomeadu Secretário Jestor Distrital?....................................................10
Administrasaun Distritais no
Administrasaun Subdistritais
iha nafatin Estruturas
Pré-desconcentrasaun Administrativa?..............................................................................11
Saida maka akontese ho funcionárius
Administrasaun Distritais no Administrações Subdistritais?............................................12
Cidadauns sira partisipa ka lae iha decissaun
Estruturas Pré-desconcentração Administrativa?..............................................................12
Saida maka Assembleia Distrital?.......................................................................................13
Saida maka Assembleia de Posto Administrativo?.............................................................13
Oinsá ita assegura ekilibriu no representasaun
jenerú iha Assembleia Distrital no
Assembleia Postu Administrativu?.....................................................................................13
Sé maka fiskaliza aktividades
Estruturas Pré-desconcentração Administrativa?..............................................................14 http://descentralizasaun.wordpress.com
Ajênsia fiscalizasaun distrital
www.facebook.com/desentralizasaunadministrativa
se la viola kompetênsias
fiscalizasaun Parlamentu Nasional?....................................................................................14
Komissaun Anti-korrupsaunno Provedor
Direitus Humanus no Justisa bele
fiskaliza Estruturas Pré-desconcentrasaun Administrativa?.............................................15
A referênsia distritus la viola
Lei Divisaun Administrativa Territóriu nian?....................................................................15
Kriasaun Postos Administrativos
viola ka lae Lei Divisaun Administrativa Territóriu?.........................................................15

02 31
2003 – Hari’i Grupu Traballu Tékniku Interministerial hosi halo Saida maka Desconcentrasaun Administrativa?.................................................................16
Oinsá koncretiza Desconcentrazaun Administrativa?.......................................................16
estudu, analiza no desenvolvimentu ba opsaun kona ba prosessu Pré-desconcentrasaun no Desconcentrasaun Administrativa
descentralizasaun administrativa no implementasaun hosi Poder se konflitu ba malu?..............................................................................................................17
Lokal, haktuir vizita estudu nebe’e halau ona iha Cabo Verde, Pré-desconcentrasaun no desconcentrasaun
administrativa viola ka lae Konstituisaun?..........................................................................17
Filipina, Indonésia, no Congo no mós apresentasaun hosi propostas Saida maka descentralizasaun administrativa?...................................................................18
7 kona ba modelu Poder Lokal ba Timor-Leste; Tipus saida descentralizasaun administrativa mak iha?.....................................................18
Vantajens saida ba descentralização administrativa?.........................................................19
Saida maka devolusaun?......................................................................................................19
2004 – Hafoin hahú programa-piloto “Plano de Desenvolvimento Eziste ona descentralizasaun administrativa iha Timor-Leste?
Local”(distritus de Bobonaro, Lautém, Manatuto e Aileu), nebe’e Saida maka munisípius?......................................................................................................20
prevé ona envolvimentu populasaun nian, iha prosessu desizaun Munisípius hira maka sei existe Timor-Leste?...................................................................20
IhaTimor-Leste sei iha Governu Lokal ka Poder Lokal?..................................................20
local liu hosi partisipasaun iha 25 assembleia local ( liu-liu 500 Wainhira hari munisípiu iha Oe-cusse ita
partisipantes). sei la viola prinsipiu kona ba tratamento administrativo espesial?....................................20
Saida maka regisaun autónoma?.........................................................................................21
Wainhira ita hari regisaun autónoma ita bele kualifika mós nudar forma descentralizasaun
2006 – Aprovasaun hosi Resolusaun Governu nian n.º6/2006, hosi administrativa ida?...............................................................................................................22
27 Dezembru, nebe’e lori ba aprovasaun “Política que institui a Saida maka ita hanaran nudar orgaun reprezentativu Poder Lokal nian?.......................22
descentralização e Governo Local em Timor-Leste”; Saida maka misaun orgaun reprezentativu Poder Lokal?.................................................22
Oin sá maka bele klasifika orgaun reprezentativu Município nian?.................................23
Saida maka atribuisaun município nian?............................................................................24
2006 – Aprovasaun Resolusaun Governu nian n.º10/2006, 27 Saida maka kompetensias Municipios nian?......................................................................24
Dezembru, nebe’e lori ba kriasaun Secretariadu ba Descentraliza- Oin sá maka sei estabelese atribuisaun no kompetensias Municipios nian?....................24
Saida maka princípio subsidiariedade?..............................................................................25
saun no aprova ona kuadru estratéjiku Descentralizasaun nian; Oinsá maka Municipios sei ezerse sira nia kompetensias?...............................................25
Saida maka Plano Desenvolvimentu Municipal?..............................................................25
2007 – Halau Konsulta Nasional kona ba Descentralizasaun, konk- Oin sá maka sei financia aktividades municipios nian?.....................................................26
Municipios sei iha nia orsamentu rasik?............................................................................27
retiza tia ona liu 78 reunioens iha distritu sira hotu no konta ho Muncipios sei presta kontas ba sé?....................................................................................27
partisipasaun liu hosi 6,000 cidadauns; Municipios sei iha sira nia rekursus humanus rasik?........................................................27
Orgauns nebe’e reprezenta
Poder Lokal bele hetan demisaun?.....................................................................................28
2009 – Aprovasaun ba Lei Divisaun Administrativa território nian, Wainhira hari Municipios sukus sei lakon/hamate?..........................................................28
hare ona atu hari’i munisípius, iha ona autunumia administrativa no Saida maka funsaun Sukus nian
financeira ho orgauns representativus rasik(liu-liu ba assembleia wainhira hari Municipios?................................................................................................. 29
Rejumu históriku prosessu descentralizasaun administrativa nian..............................29/30
municipal);

2009 – Publikasaunba Diploma Ministerial n.º 7/2009/MAEOT, 14


de Outubru nian nebe’e instituiu ona Comissoens ba Preparativas
Munisípius nian.

30 03
Reforma Administrasaun Saida maka funsaun Sukus
lokal explikada nian wainhira hari Municípios?

Sukus sei halao funsaun tomak nebé baibain sira halao hela no bele
Nota prévia estabelese ho municípios parserias nebé nesesariu atu asegura desen-
volvimento lokal, bem-estar no konfortu populasaun lokal nian.
V Governu Konstitusional deside ona halo importante no ambisiosa Nomós Sukus bele halao knar importante tebe tebes kona ba kon-
reforma administrasaun lokal. Ho reforma ida ne’e Estadu hakarak trolo sosial aktividade/knar município nian.
organiza sira nia servisu iha forma koerente no harmonioza besik
sidadaun mak sai nudar benefisiadu ba servisu públiku esensial, no
la iha nesesidade atu desloka bebeik ba kapital país nian. Kovernu
konvensidu ona katak hadia hikas fali administrasaun lokal Estadu Rejumu histórika prosessu
nian sei favorese mosu, iha musipiu ida-idak, massa krítika nesesaria descentralizasaun administrativa nian
ba kriasaun munisipius, nudar uma kakuluk ba prosesu desenvolvi-
mentu nasional.
Konstituisaun Repúblika Demokrátika Timor-Leste tau matan ba
Maibe prosesu reforma no hadia hikas fali servisus lokais adminis- prinsípiu descentralizasaun administrativa nudar vector fundamen-
trasaun publika nian la bele hari’i se la iha partisipasaun sidadaun, tal ba organizasaun iha administrasaun públika, haktuir artigu 72.º
tenke iha sira nia kontribuisaun ho empeñu no esklaresidu, atu kon- instituisaun hosi Poder Lokal Demokrátiko ida, nebe’e forma hosi
solida ba futuru prátika partisipasaun demokrátika katak nakloke grupu Koletiva ho direitu polítiku, populasaun no território, nebe’e
liu tan eleisaun deit. mai hosi orgauns representativus rasik, ho kbi’it hodi kontinua inter-
esse hosi porpulasaun lokal sira nian rasik, nebe’e la fo’o prejuízo ba
Ita deside, nune’e, elabora dokumentu ki’ik ne’e atu serve nudar intervensaun estadu nian.
madalan, no la iha kaprixu akademiku, ba aktividade lejislativa, Buka oinsa atu assegura no hodi konkretiza komandu konstitusional
polítika no administrativa katak Governu sei dezenvolve no ajuda sira, hosi parte oin oin governu RDTL nian, tau fo’o aksaun balu no
formasaun sívika ba sidadaun maluk sira no ba debate konstrutivu foti desizaun nebe’e bo’ot no loke liu, atu bele lori instituisaun Poder
kona ba administrasaun públika mak ita hakarak atu serve ita nia Lokal iha Timor-Leste, tuir dalan lolos :
Povu.

Díli, Dezembru 2013

Tomás do Rosário Cabral


Secretáriu Estado ba Descentralizasaun Administrativa

04 29
Orgauns nebé representa Saida maka pré-deskonsentrasaun
Poder Lokal bele hetan demisaun? administrativa?
Aktividade/kanr nebé municípios halao tenki hetan fiskalizasaun
husi servisu inspesaun município no Estado nian. Wainhira halao Pré-deskonsentrasaun administrativa, ho respektiva konfigurasaun
knar inspektivu maka deteta katak orgaun nebé representa Poder jurídika, nudar prosesu reorganizasaun servisus periférikus adminis-
Lokal halo violasaun grave no bebeik ona kona ba lei, Conselho trasaun direkta Estado nian, liu hosi prosesu integrasaun parte
Ministros bele demiti orgaun sira ne’e no konvoka eleisaun foun iha signifikativa sira nia ba estrutura direktiva no burokratika komun,
loron 90 nia laran. liderada liu husi Jestor Distrital.

Desisaun nebé demiti orgaun hirak nebé representa municípios


tamba verifika ona ilegalidades nebé grave no halo bebeik ona bele
hetan impugnasaun iha Tribunal Superior Administrativo, Fiscal e
de Contas.

Wainhira hari Municípios


Sukus sei lakon/hamate? Saida maka Estruturas
Estado rekoñese sukus nudar estrutura organizativu tradicional Pré-deskonsentrasaun Administrativa?
nebé la integra administrasaun Estado nian no la integra mós admin-
istrasaun munisipal. Sukus sei mantem wainhira hari municípios no Estruturas Pré-deskonsentrasaun Administrativa nudar servisus
sukus sei halao nafatin sira nia funsaun nomós sira bele estabelese periférikus administrasaun direkta Estadu nian, iha âmbitu Ministé-
parserias no kolaborasaun nebé presija atu asegura prosesu desen- riu Administrasaun Estatal, ho autonomia administrativa.
volvimentu lokal, bem-estar no konfortu populasaun lokal nian.

28 05
Estruturas Pré-deskonsentrasaun Municípios sei iha nia orsamento rasik?
Administrativa serve ba saida?
Municípios tenki prepara tinan tinan sira nia orsamento no identi-
Estruturas Pré-deskonsentrasaun Administrativa sei serve atu
fika sira nia reseita no despesa tomak no submete ba orgaun delib-
asegura:
erativu municipal atu aprova.
a) Unidade asaun no koerensia aktividade Estado nian, iha rai nia
laran;
Municípios sei presta kontas ba sé?

Municípios iha obrigasaun atu diskute no aprova relatorio anual de


b) Utiliza diak meius matérias no humanus Estado nian, utilização
kontas atu haruka ba Ministério das Finanças no Câmara de Contas
de meios materiais e humanos do Estado, liur Kapital Nasional nian,
Tribunal Superior Administrativo, Fiscal e de Contas nian.
atu asegura efisiensia diak iha utilizasaun rekursus públikus;
Sidadaun hotu hotuiha direito atu konsulta dokumentu finanseiru
c) Kriasaun massa krítika nian iha parselas território nasiona ba:
município nian. Sira bele husu esklaresimentu nebé sira considera
nesesariu no sira bele informa servisus Ministerio Publiku, Komi-
i. Desempeño lokal tarefas foun administrativas nian;
saun Anti-Korupsaun, Servisus Inspektivus no Kamara Kontas kona
ba irregularidade ruma nebé sira hetan.
ii. Desempeño máior responsabilidades finanseiras nian;

iii. Kria Munisípius no instalasaun respektivus órgauns repre-


sentativus. Municípios sei iha sira nia
rekursus humanus rasik?

Municípios sei iha sira nia kuadru pesoal rasik no rekursus humanus
nebé sei halo parte ba tenki jere tuir nesesidade no opsaun municí-
pio ida idak nian, labele iha interferência ruma husi orgaun sira
seluk.

Kuadru rekursus humanus municípios nian tenki prienxi dahuluk


tuir prosesu transferensia husi administrasaun direkta no indirekta
Estado nian afoin maka wainhira iha necessidade bele halao rekruta-
mentu externu (rekrutamentu husi liur laós husi administrasaun
Estado nian).

06 27
Oin sá maka sei financia Sé maka Jestores Distritais?
aktividades municípios nian?
Jestores Distritais mak representantes Governo nian iha nível distri-
Municípios sei iha reseita finanseiro rasik hanesan tuir mai: tal, responsável ba direksaun, superintendênsia no koordenasaun
husi servisus Administrasaun Lokal Estadu nian hotu integradus iha
a) Transferensia korente husi orçamento geral Estado nian; Estruturas Pré-deskonsentrasaun Administrativa nian.

b) Osan nebé transfere ba Município tuir kontratualizasaun ezeku- Iha Distrito ida-idak iha Jestor Distrital ida.
saun projetos nian;
Sé maka Sekretárius
c) Transferensia tomak nebé realiza husi Administrasaun Central
tuir acordo delegasaun kompetensias nian;
Jestores Distrital?

d) Osan nebé sei hetan/kobra wainhira aplika taxas munisipais; Secretárius Jestores Distritais mak dirijentes Estruturas Pré-
Deskonsentrasaun Administrativa nia mak koadjuva Jestores
e) Osan nebé hetan wainhira aplika koimas; Distritais iha ezersísiu respektivas funsoens nian, enkarregadu
particularmente ba direksaun servisus administrasaun, finansas,
f) Osan nebé hetan husi selebrasaun kontratos administrativos; rekursus humanus, aprovisionamentu, patrimóniu, lojístika, planea-
mentu integradu distrital no koordenasaun Postus Administrativus.
g) Osan nebé simu tamba iha indemnizasaun sivil ruma;
Iha Distrito ida-idak iha Sekretáriu Jestor Distrital ida.
h) Osan nebé mosu husi heransa, legadu no doasaun ruma nebé
ema ka instituisaun ruma halo ba Município;

i) Osan husi empréstimo nebé Estado fó ba Município; Saida maka Postus Administrativus?

j) Osan nebé mosu husi lokasaun uma ruma ka bens móveis seluk. Postus Administrativus nudar konjuntu servisus Estruturas Pré-
Deskonsentrasaun Administrativa katak iha nível inframunisipal
buka garante aproximasaun efektiva husi servisus administrasaun
públikas ba populasaun no assegura máior partisipasaun sidadaun
nian ba realizasaun interesse lokais nian.

26 07
Sé maka Administradores Posto nian? Saida maka princípio da subsidiariedade?
Prinsípiu ida ne’e hateten katak buat nebé bele ezekuta iha nível kiik
Administrador Posto nian mak responsável husi koordenasaun no labele ezekuta fali iha nível ás liu.
implementasaun, iha nível Postu Administrativu, polítikas nasionais
no estratéjias no mós planos distritais. Administrasaun Sentral sei ezekuta deit kompetensias hirak nebé
labele ezerse diak liu iha administrasaun lokal.
Administradores Posto nian sei depende ba Sekretáriu Jestor Distri-
tal.
Oin sá maka municípios sei
Oinsa hili Jestores Distritais nian? ezerse sira nia kompetensia?

Jestores Distritais sei hili liu husi prosesu espesial seleksaun nian Muncípios bele ezerse deit atribuisaun no komptensia tomak nebé
reguladu husi lei no inklui halo ezame no konsulta iha Konselhus preve iha lei. Knar ka aktos administrativus nebé Municípios halao
Konsultivu Lokais atu avalia perfil kandidatu ida-iak. Depois reali- wainhira la preve iha lei sei implica ninia nulidade (art. 50.º, n.º 2, b)
zasaun ezame no parecer Konselhus Konsultivus Lokais, Konselho husi DL n.º32/2008, loron 27 fulan Agosto) no kompetensias nebé
Ministrus hili Jestores Distritais katak sei nomeia iha rejime Komis- município ezerse wainhira la hetan atribuisaun tuir lei ida ne’e sei
saun Servisu, períodu tinan rua. implica ninia anulabilidade (art. 52.º husi DL n.º 32/2008, loron 27
fulan Agosto).

Saida maka Plano Desenvolvimento Municipal?

Plano Desenvolvimento Municipal dokumnetu nebé define estraejia


mediu prazo (ba peiodo minimu tinan lima) ba desenvolvimento
município nian, tuir identifikasaun programas, metas, aktividades,
resultadus, indicador desempeño nian no ninia kuadro finanseiru.

Planos Desenvolvimento Municipal sei konkretiza tuir aktividades


nebé preve iha planu anual aktividades nian atu ezekuta.

08 25
Saida maka atribuisaun Município nian? Sé maka bele sai nudar Jestor Distrital?
Atribuisaun Município nian maka fins nebé lei fó ba Município no
nia tenki konkretiza. Bele sai Jestores Distritais:

Saída maka kompetensias Município nian? a) Tenke iha vinkulo definitivu iha funsaun públika, integra
grupu pessoal tekniku superior ka desempenha funsaun nudar
Kmpetensias Município nian maka poderes funsionais nebé lei fó ba dirijente no iha idade 35 to’o 55 tinan;
Município atu halao fins nebé fó ba nia atu konkretiza.
b) Kapasidade lideransa, kapasidade gestaun no integridade
karater;

c) Iha kapasidades físikas no psíkika, atu dezempeña funsoens


jestor distrital nian;
d) Hatudu koñesimentu iha administrasaun públika, hanesan
ne’e: jestaun, finanas, planeamentu no aprovisionamentu;

e) Hatudu koñesimentu diak ba tétum no português;

f) Hatudu koñesimentu báziku ba utilizasaun teknolojia infor-


masaun no komunikasaun, nudar utilizador.

Oin sá maka sei estabelese atribuisaun No mós bele nomeia Jestores Distritais sidadaun sira katak la iha
vínkulu ho funsaun públika, maibe preenxi requisitus, iha, pelo
´ no kompetensias Municípios nian?
menus, tinan liman experiensia iha administrasaun ka jestaun púb-
Atribuisaun no kompetensias municípios nian sei determina tuir lei lika no tinan ida husi 45 to’o 60 anos.
no sei halao tuir buat nebé lei determina. Fixasaun/detrminasaun
atribuisaun no kompetensias municípios nian sei halao tuir kapasi-
dade municípios nian ho respeitu ba aplikasaun prinsipiu subsidiar-
iedade.

24 09
Oinsa sei hili Sekretarius Jestores Distritais? Oin sá maka bele klasifika orgaun
reprezentativu Município nian?

Prosesu atu hili Sekretárius Jestores Distritais hanesan ba prosesu Orgaun reprezentativu Município nian nomós orgaun sira seluk
hili Jestores Distritais. Administrasaun Publika nian bele klasifika nudar:

Sé maka bele sai nudar a) Orgaun representativo - Orgaun nebé hili direktamente husi
sidadauns;
Sekretariu Jestor Distrital?
b) Orgaun la reprezentativu – Orgaun hirak nebé sira nia titulares
la hili husi eleisaun popular;
Bele sai nudar Secretárius Jestor Distrital sidadaun Timor oan
c) Orgaun singular – Orgaun ida nebé ninia kompozisaun ema ida
katak:
deit maka halo parte;
d) Orgaun kolegial – Orgaun nebé ninia kompozisaun liu ema ida;
a) Iha vínkulo definitivu iha funsaun públika, ho, pelu menos,
e) Orgaun deliberativo – Orgaun nebé iha responsabilidade atu foti
tinan lima antiguidade nian;
desizaun ho karater jeral;
f) Orgaun executivo – Orgaun responsavel atu ezekuta desizaun
b) Hola parte grupu pessoal de tékniku profissional;
nebé foti husi orgaun deliberativo;
g) Orgaun konsultivo – Orgaun responsavel atu esklarese orgauns
c) Hetan klassifikasaun “bom” iha avaliasaun profissional ba dala
hirak nebé iha responsabilidade atu desidi, liu liu molok atu hili desi-
ikus;
saun;
h) Orgaun primario – Orgaun nebé iha kompetensia rasik atu hili
d) Iha koñesimentus diak kona ba Konstituisaun no koñesimen-
desizaun;
tus geral kona ba ordenamentu jurídiko
i) Orgaun sekundario – Orgaun nebé foti desizaun kona ba asuntu
e) Koñesimentus diak iha áreas Administrasaun Públika, no mós
nebé nia hetan kompetensia atu desidi tuir delegasaun kompetensia;
domínius iha administrasaun, finanas, aprovisionamentu no planea-
j) Orgaun vikario – Orgaun nebé foti desizaun iha orgaun seluk nia
mentu;
fatin;
k) Orgaun permanenti – Orgaun hirak nebé lei preve durasaun
f) Hatudu kapasidade lideransa no integridade karáter;
nebé indefinidu (lei la hateten wainhira orgaun ida ne’e mate);
l) Orgaun temporario – Orgaun nebé hari atu halao ninia knar
g) Hatudu kapasidade diálogo no konsiliador ho instituisoens no
durante periodo ida nebé define tia ona.
grupus iha distritu;

10 23
Wainhira ita hari regiaun autónoma h) Iha kapasidades físikas no psíkika, atu dezempeña funsoens
ita bele kualifika mós nudar forma Sekretáriu Jestor Distrital;
descentralizasaun administrativa ida? i) Hatudu koñesimentus diak ba Tétum no Português;
Lae. Tamba regiaun autónoma ezerse funsaun administrativa nomós
funsaun soberania nian – funsaun lejislativu –, regiaun autónoma la j) Hatudu koñesimentus bázikus ba Inglês;
mosu deit nudar descentralizasaun administrativa maibé liuliu mosu
nudar descentralizasaun politika ida. k) Hatudu koñesimentus diak atu uza teknolojias informasaun
nian no komunikasaun, hanesan tuir mai ne’e:

i. Halo textus (word no etc.);


ii. Halo kalkulu (excell no etc.)
iii.Halo apresentasaun (power point no etc.);
iv.Halo base de dados (acces no etc.);
v. Asessu ba internet;
vi.Korreio electróniku no ajenda diária tarefas nian (e-mail no
etc.).

Saida maka ita hanaran nudar


orgaun reprezentativu
Poder Lokal nian?
Orgaun tomak Município nian nebé hili livremente husi sidadaun
hotu hotu nebé rejistu iha area Município nia laran.
Administrasaun Distritais Administrasaun
Saida maka misaun orgaun Subdistritais iha nafatin ka lae ho kriasaun Estrutura
reprezentativu Poder Lokal nian? Pré-Deskonsentrasaun Administrativa?

Orgaun reprezentativu Poder Lokal nian maka foti desizaun iha


Município ho Município nia naran, hanesan desizaun nebé foti atu Wainhira hahu funsionamentu Estruturas Pré-deskonsentrasaun
halao interese ninia populasaun nian hare ba benefisiu unidade nasional no Administrativa Administrasoens Distrital no Subdistrital sei hamate.
desenvolvimento lokal nian.

22 11
Saida maka akontese ho funsionárius Wainhira hari município iha Oe-cusse ita
husi Administrasaun Distritais no Subdistritais? sei la viola prinsipiu kona ba tratamento
administrativo espesial?

Funsionárius husi quadros pessoal Administrasoens Distrito no Artigos 5.º, n.º 3 e 71.º, n.º 1 Konstituisaun nian preve tratamento
Administrasoens Subdistrito automatikamente, la lakon sira nia especial ba Oe-cusse maibé la explica saída maka tratamento admin-
direitos no regalias, ba quadros pessoal husi Estruturas Pré- istrativo espesial. Parlamento Nasional maka tenki prepara no
deskonsentrasaun Administrativa nian. aprova lejislasaun kona ba tratamento administrativo espesial.

Tuir Lei n.º 11/2009, loron 7 fulan Outubro, Parlamento Nacional


Sidadaun sira partisipa desidi tia ona atu fahe teritorio nasional ba municípios no estabelese
ka lae kona ba desissaun iha korespondensia unidade teritorial ida idak ne’e ho unidade poder
Estruturas Pré-deskonsentrasaun Administrativa? lokal ida idak. Wainhira hari Município iha Oe-cusse Ambeno,
hanesan mós Município seluk iha rai tomak, sei la viola Konstitui-
saun tamba Lei Inan preve tratamento administrativo espesial ba
Sim, sidadaun sira bele partisipa iha prosesu desisaun husi Estru-
Oe-cusse Ambeno, maibé la preve entidade administrativa espesial
turas Pré-deskonsentrasaun Administrativa.
no oin seluk ba Oe-cusse. Tratamento administrativo espesial sei
mosu husi kompetensia administrativa tomak nebé sei fó fila fali ba
Lideransas komunitárias tradicionais no representantes husi grupus
Município Oe-cusse Ambeno no sei la mosu husi entidade adminis-
veteranus, feto no joven sira hola parte Assembleia Postu Adminis-
trativa nebé sei ezerse kompetensia administrativa nebé foin refere.
trativu no orgaun ida ne’e mak hili representantes nain rua ba
Assembleia Distrital.

Saída maka regiaun autonoma?

Ita hanaran regiaun autónoma pessoa kolektivu direitu publiku nian,


populasaun no território nian nebé preve iha Konstituisaun ho
estatuto politiku no administrativo rasik nomós orgaun governo
rasik nebé hili demokratikamente, ho kompetensia administrativo no
lejislativu atu halao ninia objetivus nebé espesifiku.

12 21
Saida maka Assembleia Distrital?

Assembleia Distrital mak orgaun kolejial diskusaun no koordena-


saun distrital husi programas dezenvolvimentu lokal nian.

Saida maka Assembleia


Postu Administrativu?
Assembleia Postu Administrativu mak órgaun kolejial konsulta no
controlo sosial Postu Administrativu nian, katak asegura halo reko-
mendasaun kona ba áreas prioridade ba dezenvolvimentu lokal.
Saída maka ita hanaran municípios?
Tuir artigo 2.º husi Lei n.º 11/2009, loron 7 fulan Outubro “os municí- Oinsa ita asegura ekilibriu no representasaun
pios são pessoas colectivas de território, dotadas de autonomia administrativa jéneru iha Assembleia Distrital
e financeira e de órgãos representativos eleitos, que visam a prossecução dos no Assembleia Postu Administrativu?
interesses das populações respectivas em benefício da unidade nacional e do
desenvolvimento local”. Assembleia Postu Administrativu integra husi representates grupus
feto sira iha Postu Administrativu ida-idak.
Município hira maka
sei existe iha Timor-Leste? Iha komposisaun Assembleia Distrital sei prevê representantes
Assembleias de Postu Administrativu (representantes nain 2) sendo
Tuir artigo 4.º, n.º 1 husi Lei n.º 11/2009, loron 7 fulan Outubro, sei que representante ida tenke feto.
existe iha Republika Demokratika Timor-Leste município 13 nebé
koresponde ba distrito 13 nebé existe hela.

Iha Timor-Leste sei existe


Governo Lokal ka Poder Lokal?

Tuir artigo 72.º husi Konstituisaun Republika Demokratika Timor-


Leste nian sei eziste Poder Lokal.

20 13
Sé maka fikaliza aktividades Estruturas Vantajens saida ba
Pré-deskonsentrasaun Administrativa? desentralizasaun administrativa?
Hamutuk ho Estruturas Pré-desconsentrasaun administrativa sei Em jeral desentralizasaun administrativa apresenta vantajens tuir
funsiona ajensia ida kona ba fiskalizasaun distrital mak fiskaliza mai ne’ e:
aktividades servisus distritais, qualidade obras públikas ezekutadas
husi programas dezenvolvimentu lokal no estimula sei funsiona ajên- a) Atu garanti liberdade lokal nian;
sia fiscalizasaun distrital ida nebe’e sei halo fiscalizasaun ba aktivi- b) Favorese administrasaun publika pluralista tan no limita abuzo
dades servisus distritais, kualidade obras públikas ezecutadas iha husu poder politiko sentral;
abrigo programas desenvolvimentu lokal no estimula adopsaun c) Estimula partisipasaun sidadaun nian ba participasaun
lokal boas prátikas administrativas no gestionárias. cidadauns sira iha foti desisaun públikas;
d) Impulsiona enerjias lokais atu bele konkretizasaun decissaun
Ajensia fiskalizasaun distrital sei
hosi administrasaun públika, nebe’e tuir hosi sensibilidades no inter-
viola ka lae kompetensias fiskalizasaun esses públikus lokais;
Parlamentu Nasional nian? e) Adosaun opsaun administrativas financeiramente nebe’e vanta-
josas no administrativamente eficajes liu.
Lae. Tuir artigu 92.º husi Konstituisaun, Parlamentu Nasional iha
kompetensias fiskalizasaun polítika. Ajensia fiskalizasaun sei desem-
peña funsoens fiskalizasaun administrativa no financeira, hanesan, Saida maka devolusaun?
saída mak akontese ho Inspeksaun Jeral Estadu nian, Ajensia
Dezenvolvimentu Nasional ka Gabinetes Inspeksaun no Auditoria Devolusaun maka movimentu transferência atribuisaun Estado nian
mak iha iha ministérios ida-idak. ba pessoa koletiva seluk.

Eziste ona descentralizasaun administrativa


iha Timor-Leste?

Sim, ezite ona descentralizasaun administrativa iha Timor-Leste, tuir


forma descentralização institucional nian (Institutos Publikus no
Agensias Publikas, nebé integra hela administrasaun indireta Estado
nian).

14 19
Komissaun Anti-korrupsaun no
Provedor Direitus Humanus no Justisa bele
fiskaliza ka lae Estruturas
Pré-deskonsentrasaun Administrativa?

Sim. Kompetênsias atribuí ona liu husi lei ba Komissaun Anti-


korrupsaun no Provedor Direitus Humanus no Justisa permite
katak entidade ne’e husu esklaresimentu no inspeksiona Estruturas
Saida maka desentralizasaun administrativa? Pré-Deskonsentrasaun Administrativa hanesan akontese ona ba
Administrasaun Públika hotu.
Desentralizasaun administrativa bele defini nudar prosessu atu fo
fila fali funsoens Estado nian ba pessoas koletivas direitu públiku
nian seluk. Atu temi naran distritus viola ka lae
Lei Divisaun Administrativa Territoriu nian?
Tipus saída desentralizasaun Atu temi naran distrutus la viola Lei Divisaun Administrativa Terri-
administrativa mak iha? tóriu nian (Lei n.º 11/2009, de 7 de Outubro), tamba lei ne’e wain-
hira kria munisipius identifika sira nia territorius nudar territorius
Iha identifikadu pelo menus tipus desentralizasaun administrativa distritu nian. Lei rasik mak temi naran distritu atu identifika parselas
tolu: territorias mak kompoem munisipiu.

a) Desentralizasaun institusional, prosessu mak Estadu halo


devolusaun funsoens ba pessoas koletivas direitu públiku nian katak Kriasaun Postos Administrativus
iha inkluida âmbitu administrasaun públika indirekta (ex. Institutus viola ka lae Lei Divisaun Administrativa
Públikus);
Territóriu nian?
b) Desentralizasaun territorial, prosessu katak Estado efektiva
Lae. Lei Divisaun Administrativa Territoriu nian hatete deit kona
em que o Estado efectiva devolusaun funsoens administrativas nian
ba kriasaun territorial administrativa no la’os kona ba kriasaun
ba pessoas koletivas direitu públiku ho base territorial (ex. Muni-
servisus administrativus. Postus administrativus nudar konjuntus
sípius);
servisus administrativus ho kompetensia territorial katak la koinside
totalidade territóriu munisípiu nian.
c) Desentralizaun assosiativa, prosessu mak Estadu efektiva
devolusaun funsoens administrativa ba pessoas koletivas direitu
públiku nian ho base associativa (ex. Ordens profissionais).
18 15
Regras kona ba organizasaun no funsionamentu administrasaun Pré-deskonsentrasaun no Deskonsentrasaun
públika nian (inklui kriasaun no organizasaun entidades no servisus,
Administrativa sei konflitu malu ka lae?
no mós kompetensia territorial ida-idak) responsabilidade Governu,
tuir artigo 115.º, n.º 3 husi Konstituisaun, inkumbindo ba Parla-
Pré-desknsentrasaun no Deskonsentrasaun Administrativa la kon-
mento Nasional legislar kona ba divisaun territorial, tuir artigo 95.º,
flitu malu. Pré-Deskonsentrasaun administrativa buka haruka ba
n.º 2, g) husi Konstituisaun.
distritos Repúblika Demokrátika Timor-Leste nian konjuntos meius
materiais no humanus ho kapasidade assegura ezersisiu kompeten-
Saida maka Deskonsentrasaun Administrativa? sias administrativas katak sei delega husi servisus sentrais Ministe-
rius iha respektivus servisus distritais no Estruturas Pré-
Deskonsentrasaun Administrativa.
Deskonsentrasaun administrativa definisaun nudar prosessu fahe
kompentensias administrativas ba várius níveis ierárkiku husi Bele afirma katak se la iha Pré-Deskonsentrasaun sei difícil liu atu
pessoa koletiva ida deit. assegura deskonsentrasaun administrativa no desentralizasaun
administrativa ba oin.
Ezemplu: Husi pessoa koletiva Estado nia laran, kompetensias sei fahe ba Pré-deskonsentrasaun no
Ministérius, iha Ministériu ba Direksoens-Jerais, Direksoens Nasionais, deskonsentrasaun administrativa
Direksoens Rejionais ka Distritais.
viola ka lae Konstituisaun?

Oinsa konkretiza Lae. Pré-deskonsentrasaun no deskonsentrasaun administrativa


kumpre Konstituisaun Repúblika Demokrátika Timor-Leste nian.
Deskonsentrasaun Administrativa?
Pré-deskonsentrasaun administrativa buka tau besik servisus
Deskonsentrasaun administrativa sei concretizada liuhosi administrasaun direkta Estado sidadauns nian, atu assegura presta-
delegasaun kompetensias órgauns ierarkikamente superiores iha saun uniforme no harmoniosa servisus públikus esensiais iha terri-
orgauns ierarkikamente inferiores iha pessoa koletiva nian laran tório nasional no dezenvolvimentu harmonioso no integrados
sektores no rejioens no fahe ho justisa produtu nasional, ba kumpre
artigo 6.º, i), artigo 71.º, n.º 1 no artigo 137.º, n.º 2 husi Konstituisaun
Repúblika Demokrátika Timor-Leste nian.

Deskonsentrasaun administrativa sei previstu nudar prinsípiu


fundamental mak organizasaun administrasaun públika tenke
obedese, expressamente rekoñesidu iha artigu 156.º, n.º 1, h) husi
Konstituisaun.

16 17

Você também pode gostar