Escolar Documentos
Profissional Documentos
Cultura Documentos
6
maswavleblis wigni
nino gordelaZe,
gvanca Cxenkeli
TinaTin kuxianiZe
naTia nafetvariZe
Tea gabisonia
zogadi ganaTlebis erovnuli miznebi
saqarTveloSi zogadi ganaTlebis sistema miznad isaxavs Seqmnas xelsayreli pirobebi erovnu-
li da zogadsakacobrio Rirebulebebis matarebeli, Tavisufali pirovnebis CamoyalibebisaTvis.
amasTan erTad, ganaTlebis sistema uviTarebs mozards gonebriv da fizikur unar-Cvevebs,
aZlevs saWiro codnas, amkvidrebs jansaRi cxovrebis wess, moswavleebs uyalibebs liberalur da
demokratiul Rirebulebebze damyarebul samoqalaqo cnobierebas da exmareba maT ojaxis, sazo-
gadoebisa da saxelmwifos winaSe sakuTari ufleba-movaleobebis gacnobierebaSi.
saqarTvelos zogadi ganaTlebis sistemaSi miRebuli gamocdilebis safuZvelze mozardma
unda SeZlos:
a) qveynis interesebis, tradiciebisa da Rirebulebebis mimarT sakuTari pasuxismgeblobis
gaazreba:
saskolo ganaTlebam unda ganuviTaros mozards unari, rom sworad gansazRvros sakuTari
qveynis saxelmwifoebrivi, kulturuli, ekonomikuri da politikuri interesebi, da misces mas
sasikeTo gadawyvetilebaTa miRebisa da aqtiuri moqmedebis SesaZlebloba;
b) bunebrivi garemo pirobebis SenarCuneba da dacva:
mozardma unda icodes, ra bunebriv garemoSi cxovrobs, ra ziani SeiZleba miayenos garemos
adamianis ama Tu im moqmedebam, rogor SeinarCunos da daicvas bunebrivi garemo;
g) teqnologiuri Tu sxva inteleqtualuri miRwevebis efeqtianad gamoyeneba; informaciis
mopoveba, damuSaveba da analizi:
dRes, rodesac adamianisaTvis misawvdomia didi moculobisa da sxvadasxva Sinaarsis infor-
macia, misi efeqtianad gamoyenebis unari sasicocxlo mniSvnelobas iZens. mozards unda SeeZlos
ara mxolod informaciis mopoveba, aramed misi Sefasebac Sinaarsis, daniSnulebisa da xarisxis
mixedviT, dasaxuli miznebisaTvis misi gamoyenebis formebis gansazRvra; teqnologiuri miRw-
evebis efeqtiani gamoyeneba yoveldRiuri cxovrebis, muSaobis, inteleqtualuri Tu sulieri
moRvaweobis pirobebis gasaumjobeseblad;
d) damoukideblad cxovreba, gadawyvetilebis miReba:
saskolo ganaTlebam unda ganuviTaros mozards pirad, ojaxur da sazogadoebriv cxovrebaSi
damoukidebel gadawyvetilebaTa miRebis unar-Cvevebi;
e) iyos Semoqmedi, Tavad Seqmnas Rirebulebebi da ar icxovros mxolod arsebulis xarjze:
saskolo ganaTlebam unda uzrunvelyos mozardis im unar-Cvevebis ganviTareba, romlebic
miscems mas saSualebas, ukve arsebuli gamocdileba da miRwevebi gamoiyenos axali materialuri,
inteleqtualuri Tu sulieri Rirebulebebis Sesaqmnelad;
v) sakuTari SesaZleblobebisa da interesebis uwyveti ganviTareba mTeli cxovrebis ganmav-
lobaSi da maTi maqsimaluri realizeba rogorc qveynis SigniT, ise mis sazRvrebs gareTac;
saskolo ganaTlebam unda Camouyalibos mozards uwyveti ganviTarebis, mTeli cxovrebis
ganmavlobaSi axali codnisa da Cvevebis damoukideblad SeZenis unari, raTa SeZlos sakuTari
SesaZleblobebisa da sulieri midrekilebebis adekvaturad gansazRvra da amis mixedviT sazoga-
doebriv cxovrebaSi sakuTari adgilis damkvidreba; mozardi mzad unda iyos arCevani gaakeTos
momavali ganaTlebisa da SromiTi saqmianobisaTvis;
z) komunikacia individebTan da jgufebTan:
saskolo ganaTlebam unda uzrunvelyos, rom sazogadoebis momaval wevrebs ganuviTaros zo-
gadi sakomunikacio unar-Cvevebi (wera, kiTxva, metyveleba, mosmena), saorganizacio da jgufuri
muSaobis Cvevebi, maT Soris imaT, visTvisac saqarTvelos saxelmwifo ena mSobliuri ar aris;
T) iyos kanonmorCili, toleranti moqalaqe:
dRevandel dinamikur, eTnikurad da kulturulad mravalferovan samyaroSi sazogadoebis
funqcionirebisaTvis gansakuTrebul mniSvnelobas iZens urTierTpativiscemis, urTierTgagebi-
sa da urTierTSemecnebis Cvevebi. skolam unda gamoumuSaos mozards adamianis uflebebis dacvi-
sa da pirovnebis pativiscemis unari, romelsac igi gamoiyenebs sakuTari da sxvisi TviTmyofado-
bis SesanarCuneblad. mozards unda SeeZlos adamianis arsebiTi uflebebis Sesaxeb miRebuli
Teoriuli codnis ganxorcieleba da am principebiT cxovreba.
qarTuli
6
maswavleblis wigni
nino gordelaZe
gvanca Cxenkeli
TinaTin kuxianiZe
naTia nafetvariZe
Tea gabisonia
grifminiWebulia saqarTvelos
ganaTlebis, mecnierebis, kulturisa
da sportis saministros mier
2018 wels.
qarTuli 6
maswavleblis wigni
Tbilisi, 2018
ISBN 978-9941-30-022-6
Georgian 6
Teacher’s Book
Tbilisi, Georgia
www.sulakauri.ge
sarCevi
2. Sesavali
Tqven winaSea dawyebiT safexurze qarTuli enisa da literaturis swavlebis kargad gaazre-
buli kursi, romelic wlebis ganmavlobaSi iqmneboda da ixveweboda avtorTa mier. muSaobis pro-
cesSi SesaZlebloba gvqonda, Segvemowmebina Cven mier Sedgenili gakveTilebi saklaso garemoSi,
gansxvavebuli unar-Cvevebis mqone moswavleebTan. Sesabamisad, aqtivobebi Sedgenilia saSualo
monacemebze dayrdnobiT. maswavlebels advilad SeuZlia moargos isini sakuTar garemoebebs,
moswavleTa SesaZleblobebsa Tu skolis materialur-teqnikur bazas.
SevecadeT, mravalferovani TemebiTa da aqtivobebiT dagvekmayofilebina erovnuli saswavlo
gegmisa da sagnis swavlebis standartis yvela moTxovna. magram Cveni mTavari mizania, SevayvaroT
bavSvebs mSobliuri ena, gavuRvivoT interesi gramatikisa da literaturisadmi, gavxadoT Semoq-
medebiTi procesis Tanamonawileebi da iniciatorebi. amitom SevecadeT, mSobliuri enisa da lite-
raturis samyaro warmogveCina moswavleebisTvis saintereso kuTxiT, migvewodebina maTTvis ara
mxolod klasikuri, aramed Tanamedrove teqstebi da mniSvnelovani Teoriuli masala, romelic
gauzrdida cnobismoyvareobasa da interess sagnisadmi.
maswavleblisTvis gakveTilebis scenarebi gawerilia detalurad (zog SemTxvevaSi mocemulia
mxolod gakveTilis gegma) da Seicavs srul informacias gakveTilze moswavleebisTvis misawode-
beli Teoriuli codnisa da praqtikuli samuSaos Sesaxeb. maswavlebels SeuZlia sityvasityviT
misdios scenarSi aRweril gakveTilis msvlelobas, an scenari gamoiyenos, rogorc sabazo resur-
si an idea da sakuTari TvalTaxedviT SearCios sasaubro Tu sailustracio masala. wignSi aseve
mocemulia codnis gasamyarebeli, saazrovno unarebis ganmaviTarebeli aqtivobebi.
moswavleTa aqtivobebi Sedgenilia asakobrivi Taviseburebebis gaTvaliswinebiT, miwodebulia
gasagebi formiT, xSirad TamaSebisa da SemoqmedebiTi eqsperimentebis saxiT. damoukideblad
gakeTebuli aRmoCena (magaliTad, gramatikis kursSi, romelic am seriis mniSvnelovani nawilia)
gansakuTrebiT dasamaxsovrebels gaxdis TiToeul gakveTils. aRsaniSnavia, rom saxelmZRvanelo
Tavebad dayofilia ara misaRwevi Sedegebis, aramed Temebis mixedviT, rac muSaobas gauadvilebs
rogorc pedagogebs, aseve moswavleebs. bavSvebi SeZleben, erTi Temis farglebSi gaecnon sxvadasxva
tipis teqsts. garda amisa, kursis masala xels Seuwyobs moswavleebSi komunikaciis, TanamSromlo-
bis, organizebulobis, analizis, interpretaciis, Sefasebisa da refleqsiis unarebis formirebas.
5
2. Sesavali
6
samagierod, kargad aris ganviTarebuli une- maswavlebelma unda ganaviTaros bavSvebSi
blie yuradReba. yvelaferi axali, moulod- cnebiTi da logikuri azrovneba, msjeloba,
neli, saintereso, naTeli ainteresebs. SeiZle- daskvnis gakeTebis unari.
ba ar SeaCeros yuradReba saswavlo masalaSi davalebebisa da sagakveTilo scenarebis
arsebiT detalebze da SeaCeros araarsebi- Sedgenisas Cven es principebi maqsimalurad
Tze, imitom, rom maT miizidon. gaviTvaliswineT, danarCeni ki maswavleb-
garda amisa, bavSvis yuradReba mWidrodaa lis ostatobazea damokidebuli. Cvens yovel
dakavSirebuli azrovnebasTan. mas uWirs rekomendacias maswavlebeli SemoqmedebiTad
yuradRebis koncentracia misTvis gaugebar, unda miudges. wignSi mocemul masalaSi Cven
bundovan masalaze. mniSvnelovania yoveli ganvsazRvravT muSaobis mimarTulebas, miznis
gakveTili moswavleTa momzadebis donis Ses- miRwevis SesaZlo gzebs. saukeTeso varianti ki
abamisad warimarTos. Cvens saxelmZRvaneloSi maswavlebelma TviTon unda SearCios. ra Tqma
Tematika isea SerCeuli da dalagebuli, rom unda, maswavlebels SeeZleba gadaaadgilos
axali masala moswavlis codnasa da gamoc- gakveTilSi mocemuli davalebebi, saWiroe-
dilebas eyrdnoba da mis bunebriv gagrZele- bis mixedviT, da amisTvis SeuZlia sarezervo
bas warmoadgens. ufro metic, yoveli axali saaTebi gamoiyenos.
Tema efuZneba wina klasSi naswavls. moswav-
leebi ara mxolod axal nawarmoebebs ecnobi- dawyebiT safexurze qarTuli enisa da lit-
an, aramed maT xSirad gasul wlebSi ganvlili eraturis swavlebis procesSi gansakuTrebu-
masalis Tematikur WrilSic ganixilaven da li yuradReba unda gamaxvildes aucilebe-
amiT erTgvarad amTlianeben codnas. li enobrivi unar-Cvevebis Camoyalibebaze
zepirmetyvelebis, kiTxvisa da weris mimar-
6-8 wlis asakis bavSvi damkvirvebelia. TulebiT. amave dros, es procesi gulisxmobs
9-11 wlis bavSvi mkvlevaria. im minimaluri lingvisturi kompetenciis
formirebas, romelic enis praqtikuli gam-
am asakis bavSvic aseve kargi damkvirvebe- oyenebis TvalsazrisiT aris aqtualuri da
lia, magram ufro yuradRebiT akvirdeba da Seesabameba moswavlis inteleqtualur Sesa-
logikurad azrovnebs. svams bevr kiTxvas da Zleblobebsa da interesebs.
SeuZlia TviTon ipovos maTze pasuxi. mSobliuri enisa da literaturis swavle-
umcrosi saskolo asakis moswavleebs uCn- ba dawyebiT safexurze efuZneba mdidar teqs-
debaT logikuri azrovnebis niSnebi, romel- tur korpuss - sxvadasxva saxis mxatvrul da
ic jer kidev mxolod konkretulia. bavSvis aramxatvrul, aseve multimediur teqstebs.
msjeloba, rogorc wesi, emyareba konkretul teqstebis nairsaxeoba qmnis im aucileb-
magaliTebsa da pirad gamocdilebas. amitom, el Tematur garemos, romlis gacnobac
axsnisas upiratesoba unda mivaniWoT konk- moswavles SesZens cxovrebiseuli urTier-
retuli magaliTebis gamoyenebas. TobebisaTvis saWiro gamocdilebas. moswav-
unda gvaxsovdes, rom bavSvs ar SeuZlia leebi unda daeuflon mxatvruli, sainfor-
kargad gaigos Teoriuli codna, romelic mas macio-SemecnebiTi da pragmatuli teqstebis
eZleva gamzadebuli saxiT. namdvil gagebas aRqmis, gagebis, gamoyenebisa da Seqmnis, aseve
adgili eqneba mxolod obieqtebze aqtivobis informaciis mopovebisa da damuSavebis saba-
ganxorcielebis Sedegad – transformacia, ziso unar-Cvevebs. saTanado yuradReba unda
gadaadgileba, dakavSireba, kombinacia. mieqces aseve moswavleTa SemoqmedebiTi
unda aRiniSnos, rom azrovnebis yvela unarebis ganviTarebas. moswavleebma unda
zemoT CamoTvlili maxasiaTebeli ar aRmo- SeZlon miRebuli codnisa Tu enobrivi gamoc-
cendeba erTdroulad (`erT mSvenier dRes~). dilebis safuZvelze axali teqstebis Seqmna
bavSvs sWirdeba ramdenime weliwadi, raTa da TviTgamoxatva.
SeZlos azrovnebis aRniSnuli maxasiaTe- moswavleTa asakobrivi Taviseburebebis
blebis gamoyeneba problemis gadasawyvetad. gaTvaliswinebiT, I-IV klasebis standartis
7
moTxovnebis Sesrulebisas ZiriTadi aqcen- mixedviT. mkafio da gasagebi instruqciebis
ti unda gakeTdes moswavleTa bunebrivi TanxlebiT, mravalferovani da Sinaarsiani
enobrivi unarebis koreqciasa da Semdgom konteqstis mqone weriTi davalebebis Ses-
ganviTarebaze, leqsikuri maragis gamdidre- rulebis gziT moswavleebi TandaTan daxvewen
baze; zepirmetyvelebis, kiTxvisa da weris kaligrafias, gaiwafebian weraSi da Seiqmnian
kulturis gamomuSavebaze (sawyis doneze). garkveul warmodgenas weris procesze, rac
muSaoba unda warimarTos im mimarTulebi- gulisxmobs moswavleTa aqtiur monawileobas
Tac, rom moswavleebs CamouyalibdeT pozi- weris samive etapze: weris dawyebamde, weris
tiuri damokidebuleba kiTxvisa da, zogadad, procesSi, weris Semdeg.
swavlis mimarT, ganuviTardeT metakognitu- saxelmZRvanelos agebis mTavari principi
ri unarebi sawyis doneze (sakuTar swavlis swored am sami mimarTulebis (weris, kiTxvis,
procesze dakvirveba, damoukideblad muSao- zepirmetyvelebis) integrirebulad swavle-
ba, saswavlo saqmianobis organizeba da sxv.). baa.
swavla-swavlebis procesSi moswavle- mniSvnelovania sagnis swavlebisas yur-
Ta zepirmetyvelebis unarebis ganviTare- adReba gamaxvildes gamWoli kompetenciebis
bas sistemuri da Tanamimdevruli xasiaTi ganviTarebazec: saocrad swrafad cvalebad
unda mieces. mosmenilis zepirad gadmocema/ msoflioSi warmatebis misaRwevad moswav-
Txroba, masze azris gamoTqma, piradi damok- leebs unda SeswevdeT informaciis mikvle-
idebulebis gamoxatva da sxva xels uwyobs visa da imis gadawyvetis unari, Tu ra aris
gageba-gaazrebis procesebs. swavlebis pro- mniSvnelovani am informaciidan da ra – ara.
cesSi mosmenili teqstobrivi masalis eno- maT unda SeeZloT informaciis daxarisxeba,
briv-gamomsaxvelobiTi saSualebebisa da Ses- damuSaveba da gamoyeneba. amdenad, dRevan-
wavlili sityvebis aqtiurad gamoyenebiT ki deli xedviT, codnas marto maSin aqvs fasi,
TandaTanobiT mdidrdeba moswavleTa leqsi- rodesac mas sargebloba moaqvs. dRes sarge-
kuri maragi, ixveweba maTi metyveleba. bloba mxolod im codnas moaqvs, romelic
kiTxvis swavlebis saboloo mizania wakiTx- konceptualurad aris gaazrebuli da Sesa-
ulis gaazreba, rac gulisxmobs mkiTxvelis Zlebelia misi praqtikuli, SemoqmedebiTi da
aqtiur monawileobas kiTxvis procesis samive kritikuli gamoyeneba.
etapze: kiTxvis dawyebamde, kiTxvis drosa da amitom Cveni erT-erTi mTavari amocanaa,
kiTxvis Semdeg. kiTxvis teqnikis TandaTano- movamzadoT moswavle SemoqmedebiTi da kri-
biT srulyofa saSualebas miscems moswav- tikuli azrovnebisTvis, raTa man SeZlos
leebs, gaxdnen gawafuli mkiTxvelebi, gaigon informaciis mopoveba, gaanalizeba, kritiku-
da gaiazron wakiTxuli. li gansja, Sefaseba da gamoyeneba Tavisi amo-
wakiTxulis gageba-gaazreba mniSvnelo- canebis gansaxorcieleblad.
vanwiladaa damokidebuli leqsikur maragze
- rac ufro mdidaria moswavlis leqsikuri Cven mier Seqmnili saxelmZRvanelo xels
maragi, miT ufro warmatebulia igi, rogorc Seuwyobs moswavleebSi rogorc sagnobrivi
mkiTxveli. amdenad, leqsikuri maragis Sevse- codnis SeZenasa da gaRrmavebas, ise sxvadasxva
ba-gamdidrebaze zrunvas swavlebis sawyis saswavlo-socialuri unar-Cvevis ganviTare-
etapzeve sagangebo yuradReba unda mieqces. bas. wignSi mocemulia ara marto mravalfero-
zepiri da beWduri verbaluri teqstebis gar- vani literaturuli teqstebi, aramed aRwer-
da, muSaoba unda warimarTos aseve multime- iTi da sainformacio xasiaTis masalac, rac
diuri teqstebis kiTxva-gagebis mimarTuleb- daexmareba maswavlebels ganuviTaros moswav-
iTac, rac xels Seuwyobs moswavleebSi zogadi leebs kiTxvis unar-Cvevebi da Camouyalibos
wignierebis unar-Cvevebis ganviTarebas. literaturuli gemovneba. saxelmZRvanelo
sxvadasxva saxisa da tipis teqstebis Sed- gaTvlilia yvela tipis moswavleze da iTval-
genaze muSaoba Tavdapirvelad unda warimar- iswinebs maT aqtiur CarTvas saswavlo pro-
Tos maswavleblis xelmZRvanelobiT, sayrden- cesSi.
ebis/miniSnebebis gamoyenebiT Tu modelis teqstebs darTuli aqvs savarjiSoebi, rom-
8
lebic gansazRvravs muSobis ZiriTad specifi- sxvadasxva saxis saswavlo resursi is sako-
kas. munikacio saSualebaa, romelmac moswav-
saxelmZRvaneloSi mocemuli SekiTxvebi leebSi unda ganaviTaros azrovneba, Semoq-
gadis yvela saazrovno doneze. maRali saaz- medebiToba, dakvirveba, kvleva, esTetikuri
rovno donis SekiTxvebze winaswar gansaz- gemovneba da sxv. aseve xeli unda Seuwyos mos-
Rvruli swori pasuxebi xSirad ar arsebobs, wavleebSi informaciis vizualurad miRebasa
maTi daniSnulebaa moswavleebSi Rrma da kri- da gagebas, swavlis, analizis, kvlevis da sxva
tikuli azrovnebis unaris ganviTareba. kiTx- unar-Cvevebis Camoyalibebasa da ganviTarebas.
vebs Soris zogjer gvxvdeba dabali saazrov- damxmare saSualebebis, masalebisa da
no donis, anu mexsierebaze orientirebuli resursebis saWiroebisamebr gamoyeneba imazea
kiTxvebic. maTi pasuxebi advili mosaZebnia damokidebuli, Tu ramdenad Seesabameba is
TviT teqstSi. kiTxvis dasmisa da masze rea- gakveTilis mizans. amitom maswavlebelma
girebis xerxebis codna metad mniSvnelovania gakveTilis dagegmvis dros pirvel rigSi unda
efeqturi swavlebisTvis. gaiTvaliswinos, Tu ra saxis resursebi sWird-
eba da rogor gamoiyenos isini miznobrivad da
saswavlo procesSi udidesi mniSvneloba efeqtianad.
aqvs saswavlo garemos mowyobas, gansakuTre- saganmanaTleblo resursebis Sesafaseb-
biT ki dawyebiT klasebSi, maTi asakobrivi Tav- lad metad mniSvnelovania iseTi kriteriume-
iseburebebidan gamomdinare. saswavlo garemo bis gaTvaliswineba, rogorebicaa: saWiroeba
ise unda iyos mowyobili, rom xels uwyobdes (ra resursebia saWiro saswavlo procesis
saswavlo procesis efeqturobis amaRlebas, uzrunvelsayofad?), xelmisawvdomoba (ra
moswavleTa damoukidebel da SemoqmedebiT resursebia xelmisawvdomi saklaso oTaxSi,
muSaobas, swavlebis organizacias da sagni- skolaSi, sazogadoebaSi?), Senaxvis uzrunve-
sadmi interesis gaRvivebas. lyofa (rogor inaxeba resursebi da ramde-
es sakmaod rTuli, kompleqsuri sistemaa nadaa isini daculi saklaso oTaxSi, skola-
da moicavs, rogorc saklaso oTaxis fizikur Si?), maTi usafrTxo moxmareba (usafrTxoebis
maxasiaTeblebs (mag; ganaTeba, temperatura, ra zomebis dacvaa saWiro) da daxmareba (ra
saswavlo aveji da sxv.), ise swavlebisaTvis saxis daxmarebaa saWiro?).
saWiro sxvadasxva saxis resursebs (mag; sap- informaciis moZiebis dros mniSvnelovania
rezentacio da saeqspozicio masalebs, mowyo- maswavlebelma miuTiTos konkretuli ele-
bilobebs, saswavlo-meTodur kompleqtebs da qtronuli Tu beWduri resursebi, raTa mos-
sxv.). wavlem SeZlos swori da Rirebuli masalis
saswavlo garemosa da swored SerCeuli mopoveba.
resursebis saSualebiT maswavlebelma unda warmatebuli da Sedegze orientirebuli
SeZlos moswavleSi aRZras sagnisadmi intere- swavlebisaTvis gamosayenebeli saganmanaT-
si, gaaRvivos kvlevis survili da Seuqmnas leblo resursebis efeqtianobis Sesamow-
mas iseTi mimzidveli da praqtikuli garemo, meblad mniSvnelovania, rom maswavlebelma
sadac is SeZlebs muSaobasa da swavlas. klasSi gaiTvaliswinos ramdenime faqtori, kerZod
unda arsebobdes individualuri da jgufuri ramdenad SesaZlebelia maTi daxmarebiT:
muSaobisaTvis, kvlevisaTvis, dasvenebisa da 1. gavuRvivoT moswavleebs swavlis sur-
TamaSisaTvis saWiro pirobebi. vili (ra aris resursebSi iseTi, rac
saswavlo resursebi saswavlo procesSi xels Seuwyobs moswavleebSi motivacias,
unda iZleodes stimuls, aadvilebdes klas- interess?);
Si muSaobas da saswavlo process ufro din- 2. moswavleebma SeZlon swavla keTebiT
amiursa da interaqtiuls xdides. resurse- (ra aris resursebSi iseTi, rac xels Seu-
bis gulisyuriT SerCevas, Sesabamisi saxiT wyobs swavlas gamocdilebis safuZvel-
wardgenas da maT miznobriv gamoyenebas gan- ze, praqtikiT);
sakuTrebuli mniSvneloba aqvs bunebisme- 3. moswavleebma SeZlon ukugeba ( rogori
tyvelebis swavlebis procesSi. iqneba am resursebis gamoyenebisas
9
ukugeba anu gaacnobiereben Tu ara mos- Cios. maswavleblis wignSi mocemulia CaSlili
wavleebi, rogor mimdinareobs swavlebis Sefasebis rubrikebic.
procesi klasSi, ra iswavles erTmaneTis- maswavlebels saxelmZRvanelos Sinaarsi-
gan da maswavleblisgan?); dan gamomdinare rCeba sarezervo dro, romel-
4. moswavleebma SeZlon masalis aTviseba sac sxvadasxva aqtivobisa da damoukidebeli
(Seuwyobs Tu ara es resursi naswavlis samuSaosTvis gamoiyenebs.
ufro ukeT gaazreba-gagebas?). sagakveTilo procesis gasamravalferovne-
saswavlo garemosa da resursebis Seqmnis blad, maswavlebels SeuZlia isargeblos sxva-
procesSi metad mniSvnelovania Tavad moswav- dasxva eleqtronuli Tu beWduri damxmare
leebis CarTvac. resursiT. eleqtronuli resursebis wyarod
SesaZlebelia gamoiyenos Semdegi vebgverdebi:
Cven mier SemoTavazebuli gakveTilebis tpdc.ge/ptk_files/_ckuploaded/747850.pdf
gegmebi/scenarebi upiratesad samfaziani http://mastsavlebeli.ge/?p=12760
gakveTilis modelzea awyobili. maswav- http://mastsavlebeli.ge/?p=12743
leblebs vTavazobT, erTi mxriv, konkretul http://mastsavlebeli.ge/?p=12733
gakveTilze morgebul, zedmiwevniT, nabij- http://ena.ge/
nabij gaweril scenarebs, meore mxriv, geg- aseve, maswavlebels SeuZlia Seswavlil
mebs, romlebic, marTalia, aRwers am Tu im masalasTan dakavSirebiT arsebuli video
meTodis mimdinareobas saxelmZRvaneloSi resursebis/filmebisa/naxatebis gamoyeneba,
mocemuli nawarmoebebis safuZvelze, Tumca romelTa moZiebac sakmaod martivia saZie-
maswavlebels SeuZlia maTi modificireba da bo sistemebis meSveobiT. Tumca, zogierTi
sxva TemisTvis gamoyeneba miznis Sesabamisad. gakveTilis aRweraSi Cven Tavad vTavazobT
am tipis gakveTilebis aRwerisas Cven Segnebu- maswavlebels ist-is gamoyenebis nimuSebs.
lad miveciT maswavleblebs meti Tavisufle- rac Seexeba beWdur resursebs, SegiZli-
ba, ar mivuTiTeT dro da xSirad alternati- aT moswavleebs SesTavazoT asakis Sesabamisi
uli aqtivobebi SevTavazeT. sakiTxavi literatura, magaliTad: qarTuli
rogorc ukve giTxariT, Cven maswavleb- xalxuri da/an msoflios xalxTa zRaprebi,
els vTavazobT saxelmZRvaneloSi mocemu- qarTvel sabavSvo mweralTa (iakob gogebaS-
li teqstebis damuSavebisa da kritikulad vilis, revaz inaniSvilis, ekaterine gabaSvi-
gaazrebis ramdenime efeqtur meTods, xolo lis, nodar dumbaZis, goderZi Coxelis, arCil
pedagogma TavisiT unda gadawyvitos, romel sulakauris, vaJa-fSavelas, Tedo razikaSvi-
SemTxvevaSi gakveTilis romeli meTodiT lis...) nawarmoebebi, Sarl peros, hans qristian
Catareba iqneba umjobesi. es meTodebi, sasur- andersenis, Zmebi grimebis zRaparTa krebule-
velia, maswavlebelma gamoiyenos erTmaneTis bi, ane-katerine vestlis Txzulebebi, astrid
monacvleobiT, raTa bavSvebisTvis swavla lindgrenis teqstebi, donald bisetis „yve-
mosabezrebeli ar gaxdes. bunebrivia, peda- laferi yiramala“, jeims meTiu baris „piter
gogs SeuZlia zogjer teqstis damuSavebis peni“, Carlz dikensis „oliver tvisti“, luis
tradiciuli xerxebic gamoiyenos an Semoq- kerolis „elisi saocrebaTa qveyanaSi“, mark
medebiTad gaamdidros. tvenis „tom soieris Tavgadasavali “ „hekl-
rac Seexeba moswavleTa Sefasebas, Cven beri finis Tavgadasavali“ da a.S.
gegmebis bolos miTiTebuli gvaqvs krite-
riumebi, Tumca maswavlebels aqac SeuZlia, saxelmZRvanelos Sinaarsi Seesabameba
saWiroebidan gamomdinare, Seafasos yvela erovnuli saswavlo gegmiT gaTvaliswinebul
kriteriumis mixedviT, an mocemulidan Sear- misaRwev Sedegebsa da indikatorebs.
10
3. erovnuli saswavlo gegma
mimarTuleba:
11
VI klasi – საფეხურებრივი სტანდარტის შედეგები და
მათი შეფასების ინდიკატორები
mimarTuleba: zepirmetyveleba
12
ალტერნატიულ ვარიანტებს შორის მისი თვალსაზრისით საუკეთესოს;
• სთავაზობს აუდიტორიას ნაწარმოებში გამოკვეთილი კონკრეტული პრობლემის გადაჭრის
საკუთარ ვერსიას.
13
• ლიტერატურული საღამოების/შეხვედრების ორგანიზება (შეხვედრები მწერლებთან,
მეცნიერებთან, სპორტსმენებთან)
• და სხვა.
mimarTuleba: kiTxva
14
• ასახელებს მისთვის ესთეტიკური თვალსაზრისით მიმზიდველ ადგილებს და ხსნის აღნიშნულ
ეპიზოდში გამოყენებული ნაცნობი მხატვრული ხერხების დანიშნულებას;
• გამოაქვს დასკვნა მთლიანი ტექსტის გააზრების საფუძველზე;
• უდარებს წაკითხულ ნაწარმოებს მის ეკრანიზებულ და თეატრალიზებულ ვერსიებს..
15
დავალებათა / აქტივობათა ნიმუშები:
• არეულად მოცემული ეპიზოდების/ნაწყვეტების დალაგება ლოგიკური თანამიმდევრობით;
• ტექსტში „გამოტოვებული“ (ავტორის მიერ ნაგულისხმევი) ეპიზოდების აღდგენა;
• მოვლენათა ჯაჭვის შექმნა მიზეზშედეგობრიობის პრინციპით, გრაფიკული სქემის
გამოყენებით;
• დისკუსიისთვის ტექსტში არგუმენტების მოძიება;
• ტექსტში (ბეჭდური თუ ელექტრონული) მოძიებული ინფორმაციის გამოყენებით რადიო ან
სატელევიზიო ახალი ამბების რეპორტაჟის მომზადება;
• სემანტიკური რუკების შედგენა;
• მხატვრული და არამხატვრული ტექსტების შედარება ლექსიკური თვალსაზრისით;
• მასწავლებლის მითითებით ტექსტში რომელიმე მეტყველების ნაწილის გამოყოფა და
ფორმაცვალება (დროის, რიცხვის, კილოს და ა.შ. შეცვლა), დაკვირვება მიღებულ შედეგზე;
• უცნობი სიტყვებისა და ფრაზების სინონიმური განმარტებებით ჩანაცვლება;
• ვარაუდების სქემის შევსება კითხვის დაწყებამდე;
• ფრაზეოლოგიზმების შინაარსის ამოცნობა კონტექსტზე დაყრდნობით;
• ინფორმაციის მისაღებად წყაროს შერჩევა;
• კრიტერიუმების კითხვარის შემუშავება ინფორმაციის წყაროს საიმედობის შესაფასებლად;
• იმის შესახებ მსჯელობა, თუ რომელ საგნებში და/ან რა სახის ტექსტების წაკითხვისას
შეიძლება აღნიშნული სტრატეგიების გამოყენება;
• წაკითხული წიგნების კატალოგის შედგენა (მოკლე ანოტაციით);
• გაბმული სახით (აბზაცების გარეშე) წარმოდგენილი ტექსტის დაყოფა აბზაცებად
• და სხვა.
mimarTuleba: wera
16
• მხატვრული ტექსტის შედგენისას ცდილობს ნაცნობი მხატვრული ხერხების (ეპითეტის,
შედარების, მეტაფორის) გამოყენებას;
• ინფორმაციული ტექსტების შედგენისას იყენებს სპეციალურ/ დარგობრივ ტერმინოლოგიას;
• მიზნის შესაბამისად იყენებს სათანადო ლექსიკურ და გრამატიკულ საშუალებებს;
• სწორად იყენებს ირიბ ნათქვამსა და ციტირებას;
• განარჩევს ნაცვალსახელთა ჯგუფებს და შესაფერის კონტექსტ-ში სწორად უნაცვლებს მათ
სათანადო სახელთა ფორმებს;
• მართებულად იყენებს მისათითებელ სიტყვებსა და კავშირებს (წევრ-კავშირებს)
მიზეზშედეგობრიობისა თუ სხვა მიმართებების გადმოსაცემად;
• მართლწერის შესამოწმებლად იყენებს დამხმარე საშუალებებს;
• იყენებს სხვადასხვა სტილისტურ თუ ენობრივ-გრამატიკულ საშუალებას ფუნქციური
ტექსტების შესადგენად;
• სწორად იყენებს სასვენ ნიშნებს;
• კონტექსტის მიხედვით მართებულად იყენებს ენობრივად სწორ, დასაშვებ და შესაძლებელ
ფორმებს.
17
• მოკლე წერილობითი კომენტარის შედგენა საინტერესო მონაკვეთების შესახებ;
• აზრის გამოთქმა/მსჯელობა ტექსტის და/ან ტექსტში დასმული პრობლემის/საკითხის,
მხატვრული ნაწარმოების პერსონაჟის შესახებ;
• მარტივი სახის ორიგინალური თხზულების დაწერა ნაცნობ თემატიკაზე;
• განხორციელებული პროექტის (მაგ., მარტივი სოციოლოგიური გამოკითხვის) წერილობითი
ანგარიშის შედგენა (საყრდენების/მოდელის გამოყენებით);
• ერთი ტიპის ტექსტის შეცვლა სხვა ტიპის ტექსტით (მაგ., მოსმენილი ბიოგრაფიული ტექსტის
ინფორმაციის გადმოცემა ტექსტის მთავარ გმირთან ინტერვიუს სახით, ინტერვიუსი –
ბიოგრაფიული ტექსტის სახით)
• და სხვა.
programis Sinaarsi
შედეგების მიღწევა შესაძლებელია მოცემული შინაარსის საფუძველზე:
ძირითადი თემატიკა:
ლექსიკოლოგიური ასპექტი: სიტყვათა მარაგის შევსება სხვადასხვა დარგობრივი ლექსიკით;
მოსწავლისთვის უკვე ცნობილი მოდელების მიხედვით ახალი სიტყვებისა და ფრაზების გააზრებულად
წარმოება; სათქმელის (როგორც ზეპირად, ასევე წერილობით) ხატოვნად და ამომწურავად გამოხატვა.
18
სათავგადასავლო ლიტერატურა და ფანტასტიკა; პატრიოტული და სამოქალაქო ჟღერადობის,
ისტორიულ თემატიკაზე შექმნილი ნაწარმოებები.
19
II.12. მოსწავლემ უნდა შეძლოს წერის ნაცნობი სტრატეგიების
შერჩევა და გამოყენება მიზნის შესაბამისად.
kiTxva
ადეკვატურად გამოყენება.
foToli (moTxroba)
gakveTilebisa
nekerCxlis wiTeli
Teoria. mxatvru-
da Temebis da-
Tavi 1. ametyve-
Tavi 2. da me vi-
wamye beTaniisaken
lebuli buneba
quCi (moTxroba)
saxeleba
4.
li xerxebi
goneb...
TuTa
20
1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12
xazarula
Teoria. moTxroba
Cveni Werami
aleqsandre yazbegi
mokle biografia
namwyemsaris mogo-
nebani
Tavi 3. sibrZne
12
sicruisa
sulxan-saba orbe-
liani biografia
mTieli da kaklis xe
aqlemi da viri
usamarTlo Sir-
vanSahi
mosameni: mefe da
avsityva
Teoria. igav-araki
Tavi 4. legen- 12
debSi Semo-
naxuli warsuli
sparsi istorikosis
Canaweri
baxtrionis aReba
baxtrionis aRe-
ba – fragmenti
poemidan, romelic
eZRvneba 1659 wlis
ajanyebas.
baxtrionis aReba
21
22
1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12
legenda bazaleTis
tbis Sesaxeb
bazaleTis tba
Teoria.
faqti, varaudi,
Tvalsazrisi
modioda nino
mTebiT
Tavi 5. sicili
12
gadamdebiao!
baron miunhauzenis
Tavgadasavali
mosameni: mowafe
da moZRvari
oboli da
qostyuila
uwindeli cxenebi
raRa iqneno
Teoria. anotacia
Teoria. reklama
Tavi 6. xalxuri
14
sityviereba
eTeri (zRapari)
opera `abesalom da
eTeri~
Teoria. zRapari
Tavi 7. vaJa-
fSavelas 12
samyaro
Svlis nukris
naambobi
Teoria. personaJi
1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12
Tavi 8. didi
12
wignebi
vefxistyaosani
ambavi rostevan
arabTa mefisa
rostevan mefisagan
da avTandilisagan
nadiroba,
naxva arabTa
mefisagan mis ymisa
vefxistyaosnisa
`vefxistyaosnis~
aforizmebi
mosasmeni:
homerosis odisea
Teoria.
funqciuri
teqstebi
Tavi 9. qarTuli
saliteraturo 7
enis istoriidan
qarTuli
saliteraturo ena
da ilia WavWavaZe
meoce saukuneSi
Seqmnili qarTuli
terminebi
da giorgi nikolaZe
Teoria.
arqaizmebi da
neologizmebi
Tavi 10. Cemi
8
Tbilisi
Tbilisis istoria
* * * (rusTavelis
prospeqtze)
23
24
1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12
sadRegrZelo iyos
misi
gazafxulis
dResaswauli
lurji sufra
muSTaidi
`zepiri gazeTebi~
Zvel TbilisSi
pansionebi da
gimnaziebi
transporti
Teoria. teqstis
gasworeba
Tavi 11.
Targmanis 7
xelovneba
tomis dasja
mosasmeni:
heklberi finis
Tavgadasavali
Teoria. Targmani
qarTuli enis
gramatika
5. saxelmZRvanelos komponentebi da struqtura
Sesavali
25
Sesavali mecadineoba, da, garda amisa, mas sWirdeba dro moswavlis rveulze samuSaod. igive
SeiZleba iTqvas danarCeni Tavebis Sesaxebac.
yoveli Tavis dasawyisSi calke gverdze moTavsebulia Tavis nomeri, miTiTebulia Temis
saTauri, gverdi gaformebulia saTanado naxatiT da erTvis epigrafebi, romlebic am Temas
Seesabameba. es gverdi gamiznulia erTgvari Sesavali saubrisaTvis. aqve ganTavsebulia
Tavis sarCevi.
yoveli Tavi moicavs teqstebs, saTanado savarjiSoebs, Teoriul sakiTxebs. wignSi
CarTulia masala `qarTuli idiomebis leqsikonidan~, wignis bolos ki mocemulia uSualod
saxelmZRvanelos leqsikoni, romelSic ganmartebulia ama Tu im TavSi Setanili teqstebSi
varskvlaviT moniSnuli sityvebi. aqve aRvniSnavT, rom leqsikonSi Tavmoyrili sityvebi
kargi masalaa damatebiTi davalebebisaTvis. Tu maswavlebels dro morCeba, mas SesaZlebloba
aqvs, daavalos moswavleebs winadadebebis Sedgena am sityvebis gamoyenebiT.
teqstebi
saxelmZRvaneloSi Setanilia moTxrobebi, zRaprebi, legendebi, igav-arakebi, leqsebi,
SemecnebiTi xasiaTis teqstebi.
saxelmZRvanelos teqstebi SerCeulia ramdenime niSniT:
1) Seesabamebodes Temas;
2) hqondes mxatvruli an SemecnebiTi Rirebuleba;
3) Seesabamebodes da iTvaliswinebdes moswavleTa asakobriv Taviseburebebs;
4) aisaxos is enobriv-gramatikuli momentebi, romlebic qarTuli enis saxelmZRvaneloSi
Seiswavleba.
wignSi Setanilia rogorc qarTuli klasikuri literatura, aseve Targmanebi.
yvela teqsti ilustrirebulia feradad, bavSvisaTvis gasagebi, Temis Sesabamisi sura-
TebiT. saxelmZRvaneloSi warmodgenilia unikaluri fotomasala, sagangebod mopovebuli
literaturis muzeumidan, xelnawerTa erovnuli centridan da fotofiqsaciis laborato-
riidan. teqstebi specialurad SerCeuli, advilad aRsaqmeli, kargad sakiTxavi SriftiT aris
awyobili.
iseve, rogorc wina klasebis saxelmZRvaneloebSi, aqac uzarmazari roli eniWeba leqsikaze
muSaobas. leqsikuri savarjiSoebi uxvadaa davalebaTa blokebSi, aseve, moswavleTa leqsiku-
ri maragis gamdidrebas isaxavs miznad uxvi masala `qarTuli idiomebis leqsikonidan~.
wignis yovel teqsts mosdevs savarjiSoebis bloki. am blokSi sxvadasxva tipis davalebe-
bi gvxvdeba. ganvixiloT es davalebebi rubrikebis mixedviT:
26
gaixsene – am rubrikis savarjiSoebi moswavlisagan moiTxovs, gaixsenos esa Tu is
Seswavlili nawarmoebi an ama Tu im nawarmoebis personaJebi da daukavSiros personaJebis
moqmedeba axlad Seswavlil masalas Tu pirad cxovrebiseul gamocdilebas. garda amisa,
moswavlem unda gaixsenos romelime sakvanZo sityvis mniSvneloba.
Teoriuli sakiTxebi
yovel TavSi Setanilia garkveuli Teoriuli masala. oRond mizani is ki ar aris, rom
bavSvebs es Teoriuli teqstebi gavazepirebinoT, aramed is, rom moswavles SeeZlos,
SeZenili codna praqtikulad gamoiyenos.
mosasmeni teqstebi
27
moawyveT Cveneba
28
zogadi rekomendacia:
1. gakveTilis msvlelobisas, dro rom dazogoT, winaswar dafaze dawereT saxel-
mZRvanelos leqsikonis im gverdebis nomrebi, romelzedac mocemulia savaraudod ucnobi
(varskvlaviani) sityvebis ganmartebebi.
2. winaswar SeafaseT Tqveni klasis moswavleTa SesaZlebloba da Sesabamisad gaanawileT
erTianad mocemuli gramatikuli masalisaTvis dasaTmobi dro erTsa Tu or gakveTilze.
3. saxelmZRvaneloSi gaTvaliswinebulia xolme wina klasebSi Seswavlili masalis cod-
na, maTi Sexseneba. Tu Tqven ar aswavlidiT Cveni wignebiT, Tqveni saubriT gaacaniT moswav-
leebs aRniSnuli nawarmoebebi.
4. winaswar sTxoveT mSoblebs, SeZlebisdagvarad moumaragon moswavleebs sulxan-saba
orbelianis `sityvis kona~, aseve – qarTuli enis ganmartebiTi leqsikoni (erTtomeuli) da
orTografiuli leqsikoni.
5. ama Tu im sakiTxze (magaliTad, Tbilisze, saberZneTze an romelime mweralsa Tu isto-
riul pirze) damatebiTi informaciis mosapoveblad internet-saZiebo sistemaSi CawereT Se-
sabamisi sityva da aCveneT moswavleebs, rogor unda moiZion informacia.
6. teqstze muSaobis dros, wakiTxulis ukeT gasaazreblad, SeaxseneT moswavleebs, mex-
sierebis xarjze ki ar gascen mocemul SekiTxvebs pasuxi, aramed teqsts miubrundnen, ipov-
on adgili, romlis Sexsenebac mniSvnelovania swori pasuxis gasacemad.
rogorc me-5, ise me-6 klasSi gramatikis kursis Teoreiuli nawili Sedgenilia gasaazre-
blad, Sesamecneblad. umTavresi yuradReba unda mivaqcioT e.w. praqtikuli gramatikis naw-
ils da moswavleTa Sesafaseblad swored mas daveyrdnoT.
TiToeuli rubrikis win mocemulia martivi logo (Zaxilis niSani, kiTxvis niSani an
lupa), romelic vizualurad aformebs rubrikis saTaurs (gaixsene, daimaxsovre, daakvirdi,
upasuxe SekiTxvebs...).
moswavlis rveuli
maswavleblis wigni
29
6. rekomendaciebi SefasebaSi
30
ganmsazRvreli da ganmaviTarebeli Sefasebebis aRweriloba
ganmaviTarebeli ganmsazRvreli
31
akademiuri miRwevis doneebi da Sefasebis sistema
moswavleTa akademiuri miRwevebi fasdeba aTquliani sistemiT xuTi donis
mixedviT:
10
maRali
9
8
saSualoze maRali
7
6
saSualo
5
4
saSualoze dabali
3
2
dabali
1
32
a) mimdinare saSinao davaleba;
b) mimdinare saklaso davaleba;
g) Semajamebeli davaleba.
2. maswavlebels SeuZlia semestris ganmavlobaSi ganmaviTarebeli Sefaseba gamoi-
yenos nebismier komponentSi.
3. semestris ganmavlobaSi ganmsazRvreli SefasebiT moswavleebi fasdebian Semdeg
komponentebSi:
a) mimdinare saklaso davaleba (V klasis meore semestri, VI-XII klasebi),
b) mimdinare saSinao davaleba (VII-XII klasebi),
g) Semajamebeli davaleba (V klasis meore semestri, VI-XII klasebi).
4. am muxlis me-3 puqtiT gansazRvrul komponentebs erTnairi wona aqvs.
5. I-VI klasebSi saSinao davalebis komponentSi gamoiyeneba mxolod ganmaviTarebeli
Sefaseba.
6. I-IV klasebsa da V klasis pirvel semestrSi saklaso da Semajamebel davalebaTa
komponentebSi gamoiyeneba mxolod ganmaviTarebeli Sefaseba.
7. V klasis meore semestrsa da VI-XII klasebSi saklaso da Semajamebel davalebaTa
komponentebSi gamoiyeneba rogorc ganmsazRvreli, aseve ganmaviTarebeli Sefaseba.
33
9. erovnuli saswavlo gegma V klasis meore semestris, VI klasis da sabazo-saSu-
alo safexurebis TiToeuli sagnisaTvis gansazRvravs semestris ganmavlobaSi
Casatarebeli Semajamebeli davalebebis savaldebulo minimalur raodenobas.
10. moswavle valdebulia Seasrulos klasSi Catarebuli yvela Semajamebeli
davaleba (erovnuli saswavlo gegmiT dadgenili savaldebulo minimumi da sko-
lis mier damatebiT dadgenili, am ukanasknelis arsebobis SemTxvevaSi).
11. Tu moswavle ar Seasrulebs romelime Semajamebel davalebas gacdenis gamo,
skola valdebulia, misces mas gacdenili Semajamebeli davalebebis aRdgenis
saSualeba. Semajamebeli davalebebis aRdgenis vadebi da misi Catarebis forma
ganisazRvreba saskolo saswavlo gegmiT.
12. TiToeuli maswavlebeli valdebulia, kaTedras warudginos mis mier klas-
Si Catarebuli Semajamebeli davalebebis dokumentacia. aRniSnul dokumenta-
ciaSi warmodgenili unda iyos: Semajamebeli davalebis nomeri, Semajamebeli
davalebis piroba, sagnis standartis is Sedegi/Sedegebi, romlis Sefasebasac
emsaxureba konkretuli Semajamebeli davaleba; kriteriumebi, romliTac Se-
fasdeba es davalebebi; aseve, moswavleebis mier Sesrulebuli da maswavleblis
mier Sefasebuli Semajamebeli davalebis ramdenime nimuSi an Sesrulebuli Sema-
jamebeli davalebis amsaxveli vizualuri masala.
34
d) Tu semestris ganmavlobaSi skolidan skolaSi gadasvlisas aRmoCndeba, rom
mimReb skolaSi romelime saganSi/sagnebSi Catarebulia Semajamebeli davalebis/
davalebebis ufro meti raodenoba, vidre gamSveb skolaSi, mimRebi skola mos-
wavlis Semajamebeli davalebis raodenobas daiTvlis gamSveb skolaSi dadgeni-
li da moswavlis mier Sesrulebuli, aseve mimReb skolaSi moswavlis gadmosv-
lis momentidan Catarebuli da mis mier Sesrulebuli Semajamebeli davalebebis
mixedviT;
e) 36-e muxlis me-2 punqtiT gaTvaliswinebuli semestruli gamocdis Cabarebis
SemTxvevaSi, semestruli qula gamoiTvleba misi gaTvaliswinebiT: gamocdis
qula emateba sagnis semestrul qulas da jami iyofa orze.
2. sagnis wliuri qulis gamoangariSebis wesi:
a) sagnis wliuri qulis gamosaangariSeblad sagnis semestruli qulebis jami
unda gaiyos orze;
b) sagnis wliuri qula mrgvaldeba mTelis sizustiT (mag., 7.25 mrgvaldeba 7-mde,
4.49 mrgvaldeba 4-mde, 9.5 mrgvaldeba 10-mde);
g) Tu saskolo saswavlo gegma iTvaliswinebs wliuri gamocdis Catarebas da gan-
sazRvrulia, rom am gamocdis qulac aisaxeba sagnis wliur qulaze, maSin sagnis
wliuri qula sami (ori - sagnis semestruli da erTi - gamocdis) qulis saSualo
ariTmetikulia (damrgvalebuli mTelis sizustiT);
d) Tu moswavles, skolidan skolaSi semetris mimdinareobisas gadasvlis gamo,
mouxdeba gansxvavebuli sagnebis swavla da manamde naswavl saganSi miRebuli
aqvs 32-e muxlis me-3 punqtiT gaTvaliswinebuli Sefaseba, romlis saSualo
ariTmetikuli aris 5.0 an meti qula, es qula daufiqsirdeba naswavli sagnis
wliur qulad. amasTan, mimRebma skolam unda Seafasos moswavle axal gansxvave-
bul saganSi, Tu es eswreba semestris dasrulebamde;
e) moswavlis mier semestris dasrulebis Semdeg skolidan skolaSi gadasvlis
gamo, mimReb skolaSi gansxvavebuli sagnis swavlis SemTxvevaSi, gansxvavebuli
sagnebis semestruli qulebi aRiricxeba, rogorc ori damoukidebeli sagnis
wliuri qula. (mag., Tu moswavle pirvel semestrSi ucxour enad swavlobda
franguls, meore semestrSi ki frangulis nacvlad - germanuls, maSin franguli
enis semestruli qula gadadis franguli enis wliur qulad, xolo germanuli
enis semestruli qula - germanuli enis wliur qulad).
3. safexuris qulis gamoangariSebis wesi:
a) safexuris qulis gamoTvlisas jamdeba safexuris manZilze naswavli yvela sa-
gnis wliuri qula da jami iyofa wliuri qulebis saerTo raodenobaze;
b) safexuris qula mrgvaldeba meaTedis sizustiT (mag., 6.43 mrgvaldeba 6.4-mde,
7.58 mrgvaldeba 7.6-mde, 9.75 mrgvaldeba 9.8-mde).
35
ganmaviTarebeli Sefaseba
36
4. განმავითარებელი შეფასება გვეხმარება იმის განსაზღვრაში, თუ რამდენად მზადაა ბავშვი, რომ ცოდნა
და უნარები ახალ სიტუაციებში გამოიყენოს.
5. განმავითარებელი შეფასება გვეხმარება სწავლების დიფერენცირებაში, ჯგუფების სწორად
დაკომპლექტებაში და მოსწავლეებისთვის ადეკვატური დავალებების შერჩევაში.
6. მოსწავლეთა განმავითარებელი შეფასებით მიღებულ ინფორმაციაზე დაყრდნობით მასწავლებელს
შეუძლია შეაფასოს ჩატარებული გაკვეთილის ეფექტურობა.
7. განმავითარებელი შეფასება ხელს უწყობს მოსწავლეთა თვითშეფასებისა და ურთიერთშეფასების
უნარების განვითარებას.
8. განმავითარებელი შეფასება ეხმარება სასწავლო პროცესის მონაწილეებს კონსტრუქციული
უკუკავშირის გაცემასა და გამოყენებაში (მასწავლებელი-მოსწავლე, მოსწავლე-მოსწავლე, მოსწავლე-
მასწავლებელი).
9. განმავითარებელი შეფასების მეშვეობით მასწავლებელი ღებულობს ინფორმაციას და გა-
11. განმავითარებელი შეფასება კომფორტს უქმნის და თავდაჯერებას მატებს მოსწავლეს
მოსაზრებების საჯაროდ გამოხატვისას.
კვირის განმავლობაშიმრავალფეროვანიგანმავითარებელი შეფასების გამოყენებით მასწავლებელი
მიიღებს რეალურ სურათს იმის შესახებ, თუ რა აქვთ ათვისებული და კიდევ რის ათვისება სჭირდებათ
მოსწავლეებს საბოლოო მიზნის მისაღწევად. ყოველდღიურად, სულ მცირე, თითო ტიპის განმავითარებელი
შეფასების გამოყენებით მასწავლებელს ეძლევა საშუალება, შეაფასოს სწავლის პროცესი და მიიღოს პასუხი
საკვანძო კითხვებზე: როგორ ვითარდება თითოეული მოსწავლის ცოდნა და უნარები? რით შემიძლია
დავეხმარო მოსწავლეებს ამა თუ იმ დავალების შესრულებასა თუ უნარის გაწაფვაში?
ეფექტურ საკლასო ოთახში განმავითარებელი შეფასება სასწავლო პროცესის განუყოფელი ნაწილია.
კარგი მასწავლებლები:
- მუდმივად იყენებენ განმავითარებელ შეფასებას, როგორც ინფორმაციის მნიშვნელოვან წყაროს;
- შეაქვთ ადეკვატური ცვლილება-დამატებები სწავლების პროცესში მიღებულ ინფორმაციაზე
დაყრდნობით;
- სწრაფად რეაგირებენ ცალკეულ მოსწავლეთა შეფერხებებზე და სთავაზობენ მათ ადეკვატურ
დახმარებას (სკაფოლდინგი); აძლევენ ამ მოსწავლეებს ხელახლა მოსინჯვისა და წარმატების მიღწევის შანსს;
- ადეკვატურ აქტივობებში ჩართვითა და სათანადო სირთულის დავალებების მიცემით
შემდგომი განვითარების შესაძლებლობას აძლევენ წარმატებულ მოსწავლეებს.
მოსწავლეთა მიერ საკითხის/უნარის ათვისების გადამოწმების შემდეგ მასწავლებელი სვამს ისეთ
შეკითხვებს, როგორებიცაა:
• ვის სჭირდება ახლა ჩემი ყურადღება?
• რომელი მოსწავლეები საჭიროებენ სწავლების სხვაგვარ მიდგომებს?
• რომელი მოსწავლეები ვერ ახერხებენ ახალი ცოდნის დაუფლებას?
• რა შემიძლია გავაკეთო იმისთვის, რომ თითოეულმა მოსწავლემ გადადგას ნაბიჯი ახალი უნარების
გამოყენების მიმართულებით?
სწავლისა და ათვისების შემოწმება მოითხოვს მასწავლებლის დიდ ძალისხმევასა და ერთგულებას.
მასწავლებელმა უნდა გაისიგრძეგანოს, რომ მოსწავლეებს აქვთ განსხვავებული საჭიროებები, რომლებსაც
უნდა მოვარგოთ სწავლების მეთოდები და ტემპი. ზოგიერთი მოსწავლე მყისიერად იგებს ახალ საკითხს
და ამიტომ შედარებით რთული დავალებები სჭირდება განვითარებისთვის. ზოგიერთი მოსწავლისთვის კი
განმეორებითი სწავლება და ნაბიჯ-ნაბიჯ დახმარებაა აუცილებელი.
ეფექტური აქტივობები და ინსტრუმენტები განმავითარებელი შეფასებისთვის არსებობს
განმავითარებელი შეფასების ინსტრუმენტთა ვრცელი ნაირსახეობა. ეს ინსტრუმენტები (შემაჯამებელი
შეკითხვები – დროგამოშვებით მასწავლებელი აძლევს მოსწავლეებს წერილობით დავალებას და სთხოვს,
ფურცლის/ბარათის ერთ მხარეს დაწერონ დამუშავებული ტექსტის მთავარი აზრი მაქსიმუმ სამი წინადადებით;
37
ფურცლის მეორე მხარეს კი დასვან შეკითხვა ტექსტის იმ ნაწილის შესახებ, რომელიც კარგად ვერ გაიგეს;12-
სიტყვიანი რეზიუმე (შეჯამება) – გაკვეთილის დასრულებისას მასწავლებელი სთხოვს მოსწავლეებს, დაწერონ
რეზიუმე (შეჯამება), რომლისთვისაც მხოლოდ 12 სიტყვას გამოიყენებენ. ეს ეხმარება მასწავლებელს იმის
დადგენაში, თუ რამდენად აითვისეს მოსწავლეებმა გაკვეთილის მასალა და მისი ძირითადი კომპონენტები.
სიტყვების რაოდენობის შეზღუდვა `აიძულებს~ მოსწავლეებს, ყველაზე მნიშვნელოვან აზრებს მოუყარონ თავი.
შესაძლებელია სიტყვების ნაცვლად წინადადებების რაოდენობის შეზღუდვაც (მაგალითად, დაწერონ რეზიუმე
ორი ან სამი წინადადებით); ერთწუთიანი ესეი – სწრაფი წერილობითი რეაგირება კონკრეტულ შეკითხვაზე;
ცნების/გონებრივი რუკა – მასწავლებელი სთავაზობს მოსწავლეებს, შეავსონ სხვადასხვა ვიზუალური სქემა/
გრაფიკული ორგანიზატორი. შევსებული სქემების/ფორმების გადამოწმებით მასწავლებელი დაადგენს, თუ
როგორ გაიაზრეს მოსწავლეებმა კავშირები და მიმართებები ცნებებს, მოვლენებს, იდეებს შორის. და ა.შ.)
გვეხმარება, სწრაფად გადავამოწმოთ მიმდინარე სასწავლო სიტუაციის ეფექტურობა. მათი გამოყენებით
შეგვიძლია სწრაფად გავიგოთ, თუ როგორ მოგვყვებიან მოსწავლეები, რას ითვისებენ და რაში სჭირდებათ
დამატებითი დახმარება.
კონსტრუქციული უკუკავშირი
უკუკავშირი არის რეაგირება იმაზე, თუ როგორ ასრულებს მოსწავლე ამა თუ იმ დავალებას და როგორ
იყენებს ცოდნას/უნარებს მისი შესრულების დროს. როგორც წესი, უკუკავშირს ზეპირი ან წერილობითი
კომენტარის სახე აქვს და მოიცავს შეფასებას, წახალისებას და რჩევებს. უკუკავშირი სწავლის შეფასების
არსებითი ნაწილია. სწავლის შეფასება განსხვავდება ნასწავლის შეფასებისგან. მისი საშუალებით
შეგროვებული ინფორმაცია კონკრეტული მიზნით გამოიყენება – დავეხმაროთ მოსწავლეებს აკადემიური
მოსწრების გაუმჯობესებაში უშუალოდ სწავლის პროცესში, ანუ მანამდე, სანამ შემაჯამებელ შეფასებამდე
მივალთ. როგორ ზემოქმედებს უკუკავშირი მოსწავლეთა სწავლის მოტივაციასა და შედეგებზე? მრავალი
კვლევა ადასტურებს უკუკავშირის დიდ გავლენას მოსწრებაზე. აღმოჩნდა, რომ გავლენა შეიძლება იყოს
დადებითიც იყოს და უარყოფითიც. ეს ბევრ ფაქტორზეა დამოკიდებული: უკუკავშირის ტიპზე, მიწოდების
დროსა და ფორმაზე. ამას გარდა, უკუკავშირის სტრუქტურა, ფოკუსი და მოცულობაც მნიშვნელოვნად
განაპირობებს მის ეფექტურობას. უკუკავშირის ზოგიერთი ტიპი, მაგალითად, უხეში ნეგატიური შეფასება,
სხვა მოსწავლეებთან შედარება, საჯაროდ გაკრიტიკება კლასის წინაშე, გამოკვეთილად უარყოფით
ზეგავლენას ახდენს სწავლასა და მოტივაციაზე. ასეთი უკუკავშირი შთააგონებს მოსწავლეებს, რომ ისინი
არასაკმარისად უნარიანები არიან, რაც ამცირებს მათ სწრაფვას წარმატებისკენ. ეფექტური უკუკავშირი
აუცილებლად შეიცავს პასუხს სამ შეკითხვაზე:
1. რა გაკეთდა კარგად?
კომპლიმენტი და შექება აუცილებელია იმისათვის, რომ მოსწავლემ: • უმტკივნეულოდ მიიღოს
კრიტიკული შენიშვნები და დაიწყოს ფიქრი გასაუმჯობესებელ მხარეებზე; • გააცნობიეროს საკუთარი
ძლიერი მხარეები და აქტიურად გამოყენოს ისინი მომავალში; • თავდაჯერებულად და მოტივირებულად
გააგრძელოს სწავლა. მნიშვნელოვანია, რომ უკუკავშირი შეიცავდეს ერთზე მეტ კომპლიმენტს სამუშაოს
შესრულების სრულიად კონკრეტული ასპექტების შესახებ. უნდა მოვერიდოთ დაუმსახურებელ ქებას.
2. რა საჭიროებს გაუმჯობესებას?
ზოგჯერ აუცილებელია სამუშაოს შესრულების ნეგატიურ ასპექტებზე კონცენტრირება, რათა მოსწავლემ:
• ყურადღება გაამახვილოს გასაუმჯობესებელ მხარეებზე და გააანალიზოს ისინი; • შეგნებულად აარიდოს
თავი ხარვეზების გამეორებას მომავალში. მნიშვნელოვანია, რომ უკუკავშირი კონკრეტულად აღწერდეს
იმას, თუ რის გაუმჯობესებას მოელიან მოსწავლისგან. ზოგჯერ მეტად სასარგებლოა რეფლექსიური
შეკითხვის დასმა, რათა მოსწავლემ თავად გამოთქვას გასაუმჯობესებელი მხარეები. უნდა მოვერიდოთ
პიროვნების გაკრიტიკებას, მკაცრ ტონს და ისეთ ასპექტებზე საუბარს, რომელთა ფაქტობრივი დასაბუთებაც
გაგვიძნელდება.
38
3. როგორ უნდა გაუმჯობესდეს .............. ?
ეფექტური უკუკავშირი მოსწავლეს აწვდის დეტალურ და კონკრეტულ ინფორმაციას სწავლის
გაუმჯობესების გზების შესახებ. მოსწავლემ აუცილებლად უნდა მიიღოს მკაფიო მითითებები და რჩევები
გაუმჯობესებისთვის საჭირო შემდგომი მოქმედებების შესახებ, რათა მან: • აიღოს პასუხისმგებლობა
გაუმჯობესებაზე; • გადადგას პრაქტიკული, თანმიმდევრული ნაბიჯები სამუშაოს უკეთ შესასრულებლად
და სასწავლო მიზნის მისაღწევად; • გაუძლიერდეს თვითრწმენა და სამუშაოს უკეთ შესრულების მოლოდინი.
მნიშვნელოვანია, რომ უკუკავშირი კონკრეტულ (არაბუნდოვან და არააბსტრაქტულ) ინფორმაციას
იძლეოდეს იმის შესახებ, თუ რა უნდა გააკეთოს მოსწავლემ უკუკავშირის მიღების შემდეგ. კვლევა და
პრაქტიკა გვეუბნება, რომ უკუკავშირს კონსტრუქციული ეფექტი აქვს, როდესაც ის: – მიბმული და
ფოკუსირებულია დასახულ სასწავლო მიზნებზე/ამოცანებზე. მოსწავლისთვის ნათელი უნდა იყოს, თუ
რის ცოდნას და რომელ უნარს ეხება უკუკავშირი; - არის კონკრეტული. არ არის ზოგადი და ფრაგმენტული.
ფოკუსირებულია სწავლის ერთ ან ორ პრაქტიკულ ასპექტზე. შეიცავს დეტალებსა და ინფორმაციას
კონკრეტული დავალების/აქტივობის შესრულების შესახებ; - იძლევა სასარგებლო, პრაქტიკულ ინფორმაციას
ამა თუ იმ უნარის გაწაფვისათვის ან სტრატეგიის გამოყენებისათვის, ასევე, რჩევებს კონკრეტული ხარვეზის
აღმოსაფხვრელად. რეკომენდაციების განხორციელება შესაძლებელია დროის განსაზღვრულ პერიოდში;
– არის ობიექტური, ეყრდნობა ფაქტობრივ ინფორმაციას და გამყარებულია კონკრეტული მაგალითებით.
აღწერითი ტიპისაა და არ ეხება მოსწავლის პიროვნულ მახასიათებლებს; – ფორმულირებულია მკაფიოდ,
გასაგებად და მეგობრული ტონით. არ შეიცავს უხეშ კრიტიკას და ბუნდოვან, ზოგად მითითებებს. არ არის
ზედმეტად ვრცელი; – არის დროული. მიეწოდება სამუშაოს/დავალების შესრულების პროცესში, სამუშაოს
დასრულებისთანავე ან დასრულებიდან არცთუ დიდი დროის გასვლის შემდეგ. მომდევნო შანსი მოსწავლეს
წუთებისა და საათების შემდეგ მიეცემა და არა – კვირებისა და თვეების შემდეგ; - არის მიმდინარე და უწყვეტი.
მიეწოდება ხშირად და რეგულარულად. მნიშვნელოვანია, რომ უკუკავშირი კონსტრუქციულად დაიწყოს.
ქვემოთ მოყვანილია უკუკავშირის ტექსტის გახსნითი ფრაზები, რომლებიც დაგეხმარებათ მოსწავლის
საჭიროებებსა და კონკრეტულ სასწავლო მიზნებზე ორიენტირებული უკუკავშირის ჩამოსაყალიბებლად:
• ეს კარგი ნაშრომია, რადგან .......... • შენი ნააზრევიდან გამოჩნდა, რომ .......... • შენ მართლაც კარგად
გააკეთე ორი რამ: .......... და .......... • სასურველია, რომ ამის შემდეგი ნაბიჯი იყოს .......... • იქნებ გეცადა ..........
• საკითხის ახსნისას შენ .......... • კიდევ ერთი რამ, რაც უნდა გააუმჯობესო, არის .......... • შენ გჭირდება
უფრო მეტი ძალისხმევა, რათა .......... • შენ ნაკლებად გჭირდება .......... • შეეცადე, მეტი ყურადღება დაუთმო
.......... • გაიხსენე, როგორ ვაკეთებთ .......... • შემდეგ ჯერზე გამოიყენე .......... სასწავლო მიზნების მისაღწევად
მოსწავლეებს სჭირდებათ უწყვეტი უკუკავშირი. უკუკავშირი ეხმარება მოსწავლეებს, რომ მასწავლებლის
მიერ მიცემული დავალებები აღიქვან, როგორც სწავლისა და განვითარების შესაძლებლობა და არა მათი
გაკრიტიკების საშუალება. ხშირი, ეფექტური უკუკავშირი მოსწავლეებს აწვდის ინფორმაციას იმის შესახებ,
თუ რა წარმატებას მიაღწიეს და, ამასთანავე, როგორ მიაღწიონ უკეთეს შედეგს მომავალში. მთავარია,
რომ უკუკავშირის მიღების შედეგად მოსწავლემ გააცნობიეროს არსებული მდგომარეობა და პრაქტიკული
ნაბიჯები გადადგას სასწავლო მიზნის მისაღწევად.
გამოყენებული წყარო:
http://kargiskola.ge/teacherintro/teacher-resurswignebi-maswavleblebistvis.php
39
7. moswavleTa Sefasebis (niSnebis weris) sistema
I-IV klasebSi da V klasis I semestrSi moswavleTa Sefaseba niSnebiT ar xdeba. am klasebSi seme-
stris bolosa da wlis bolos klasis damrigebelma sakuTari da sxva maswavleblebisgan miRe-
buli informaciis safuZvelze unda daweros mokle Semajamebeli werilobiTi Sefaseba,
romelSic daaxasiaTebs moswavles, aRniSnavs mis warmatebebs da miuTiTebs, raSi sWirdeba
gavarjiSeba moswavles sakuTari SesaZleblobebis ukeT gamosavlenad.
V klasis II semestrsa da VI-XII klasebSi niSnebi iwereba 10-quliani sistemiT.
40
sagnis semestruli niSnis Semadgeneli nawilebi (komponentebi)
semestris manZilze moswavleebi fasdebian ori komponentis mixedviT – saklaso samuSao da
Semajamebeli davaleba. orive komponents erTnairi wona aqvs.
41
gamaviTarebeli Sefasebis procesSi maswavlebelTan erTad CarTulebi arian moswavleebic.
isinic cdiloben, maswavleblis daxmarebiT daadginon sakuTari moTxovnilebebi, Zlieri da
susti mxareebi, Semaferxebeli faqtorebi. am procesebSi CarTva ayalibebs maTSi
TviTSefasebisa da TviTganviTarebis unar-Cvevebs, zrdis maT qmedunarianobasac da pasuxis-
mgeblobasac.
qvemoT SemoTavazebulia TviTSefasebis konkretuli instrumentis nimuSi, romelic,
SesaZloa, gamoyenebul iqnes proeqtis ganxorcielebisas. moswavles SeuZlia imdenjer Seavsos
aseTi tipis baraTi, ramdeni aqtivobac eqneba mas Sesasrulebeli proeqtis msvlelobisas.
am baraTebis nakrebi warmoadgens e.w. `proeqtis dRiurs~.
davaleba Sevasrule:
• individualurad
• jgufTan erTad
• jgufis wevrebi:
aqtivoba/dasaxeleba:
mizani:
42
niSnebis gamoangariSebis wesi
43
8. moswavleTa TviTSefaseba
ZiriTadi sakiTxebi:
moswavleTa TviTSefasebis gaumjobeseba;
maswavleblis ukukavSiris gavlena TviTSefasebaze;
TviTSefasebis gasaumjobesebeli aqtivobebi.
Sesavali
sakuTari Tavis Sesaxeb warmodgena sxvadasxva faqtoris zegavleniT bavSvs adreul
asakSive uCndeba, Tumca misi Camoyalibebis procesi gansakuTrebiT intensiurad skolis
asakSi mimdinareobs. skolaSi swavlis periodSi sakuTari Tavis Sesaxeb warmodgenaze
gansakuTrebul zegavlenas Tanatolebi da maswavleblebi axdenen; amitom maT mier ga-
keTebul komentarebs moswavleebi, Cveulebriv, did mniSvnelobas aniWeben.
moswavlis TviTSefaseba arsebiT gavlenas axdens sakuTari Tavis mimarT rwmenis
Camoyalibebaze da, xSir SemTxvevaSi, saswavlo Sedegebis gaumjobesebazec moqmedebs.
moswavlis mier sakuTari Tavis aRqma da TviTSefaseba ara mxolod saskolo konteqstSi,
aramed im problemebis gadaWris TvalsazrisiTac unda ganvixiloT, romlebic bavSvebs
yoveldRiurad SeiZleba SeeqmnaT. dabal TviTSefasebas arasasurveli gavlena aqvs
moswavlis akademiur miRwevebsa da, zogadad, mis warmatebaze cxovrebaSi. Sesabamisad,
bunebrivia, rom moswavleebis TviTSefasebis gaumjobesebis xelSewyoba maswavleblisa
da skolis erT-erTi mTavari mizania.
am TavSi Cven visaubrebT TviTSefasebis mniSvnelobaze moswavlis cxovrebaSi; ganvi-
xilavT, ra gavlenas axdens moswavlis TviTSefaseba da sakuTari Tavis aRqma mis akade-
miur moswrebaze da rogor SeuZliaT skolasa da maswavlebels, rom moswavleebs adekva-
turi TviTSefasebis CamoyalibebaSi daexmaron.
mkvlevrebi ganasxvaveben TviTSefasebas, TviTpativiscemasa da sakuTari Tavis aRq-
mas. TviTSefasebis cneba, ZiriTadad, gamoiyeneba adamianis sakuTari Tavis Sefasebaze
saubrisas da, SeiZleba ganimartos, rogorc adamianis warmodgena sakuTari mniSvnelo-
bis Sesaxeb, romelic sakuTar TavTan damokidebulebaSi gamoixateba (kupersmiTi, 1967).
Cven vafasebT, ramdenad kargad vakeTebT raimes imiT, rom sakuTar Sesrulebul sam-
uSaos sxvisas vadarebT. am Sedarebis safuZvelze yalibdeba TviTpativiscema (noziki,
1974). sakuTari Tavis aRqma niSnavs adamianis Sexedulebas sakuTar Tavze, romelic mas
uyalibdeba garemosTan da megobrebTan urTierTobis procesSi. magaliTad, profe-
sionali fexburTelisaTvis sakuTari Tavis aRqma fizikuri unarianobis kuTxiT Zalian
mniSvnelovania, Tumca sakuTari Tavis aRqma, SesaZloa, akademiuri kuTxiT misTvis nak-
lebad arsebiTi iyos. erT-erTi Teoriis Tanaxmad, sakuTari Tavis Sefaseba mravalgan-
zomilebiania (marSi da sxvebi, 1983). mravalganzomilebianoba niSnavs, rom adamiani, Ses-
aZloa, gansxvavebulad aRiqvamdes Tavs Tavisi cxovrebis sxvadasxva aspeqtis mixedviT.
magaliTad: moswavle xvdeba, rom kargad swavlobs qarTul enas an romelime ucxo enas,
magram imave warmatebiT ar gamosdis maTematika; aseve, SeiZleba, mas komunikaciis gansa-
kuTrebuli unari gaaCndes, magram arcTu ise warmatebuli iyos sportSi.
gamocdileba aCvenebs, rom adamianebi TviTSefasebis formirebisas, rogorc wesi,
did mniSvnelobas aniWeben sakuTari Tavis aRqmis im aspeqts, romelSic maT sakuTar Tav-
TanA dadebiTi damokidebuleba aqvT. xSirad moswavleebi, romelTa akademiuri miRwevebi
arcTu ise kargia, amcireben kargad swavlis mniSvnelobas TviTSefasebisas da sakompen-
saciod cdiloben sxvadasxva strategiis amuSavebas (magaliTad, isini iwyeben musikis
sferoSi garkvevas, an amboben, rom `cxovrebaSi didi mniSvneloba ar aqvs, rogor swav-
lob skolaSi~).
44
Aaris Tu ara TviTSefaseba damokidebuli moswavleebis akademiur miRwevebze?
kvlevebiT dasturdeba, rom TviTSefasebasa da akademiur miRwevebs Soris arsebobs
mniSvnelovani kavSiri. Tumca es kavSiri yovelTvis mizez-Sedegobrivi ar aris. cnobil-
ia, rom warumatebel moswavles mis warmatebul TanaklaselTan SedarebiT bevrad daba-
li TviTSefaseba gaaCnia.
aRsaniSnavia, rom TviTSefasebasa da akademiur miRwevebs Soris kavSiri moswav-
lis asakTan erTad icvleba. es kavSiri yvelaze sustia dawyebiT klasebSi da izrdeba
asakis matebaTan erTad. Tumca studentebis SemTxvevaSi kvlav iklebs. zogadad, mos-
wavleebis TviTSefaseba sagrZnoblad maRalia dawyebiT klasebSi. droTa ganmavlobaSi
es Sexedulba icvleba, vinaidan moswavleebs uviTardebaT unari, kritikulad Sexedon
sakuTar Tavs, miiRon ukukavSiri da moaxdinon misi integrireba TviTSefasebaSi.
aseve, unda aRiniSnos, rom TviTSefasebis xarisxi gansxvavebulia gogonebisa da bi-
Webis SemTxvevaSi. kvlevebi cxadyofs, rom gogonebs ufro maRali TviTSefaseba aqvT
TanatolebTan urTierTobis kuTxiT, biWebs ki gogonebTan SedarebiT gacilebiT maRa-
li TviTSefaseba aqvT fizikuri unarebis TvalsazrisiT (marSi da sxvebi, 1983). dawyebi-
Ti klasebis Semdgom etapze biWebs ufro maRali TviTSefaseba uyalibdebaT maTema-
tikaSi, xolo gogonebs – humanitarul sagnebSi. kvlevam aCvena, rom msgavsi situaciaa
mraval qveyanaSi da, miuxedavad imisa, sjobnian Tu ara biWebi gogonebs maTematikaSi,
maT mainc uyalibdebaT SedarebiT maRali TviTSefaseba am saganSi (qloeri da daltoni,
2001). aRmoCnda, rom biWebs, gogonebTan SedarebiT, ufro maRali TviTSefaseba hqondaT
maTematikSi, miuxedavad imisa, rom maTi niSnebi am saganSi praqtikulad ar gansxvavdebo-
da erTmaneTisagan (muisi, 1997). es SemTxveva adasturebs, rom TviTSefasebaze gavlenas
axdens sazogadoebaSi arsebuli myari Sexedulebebi imis Sesaxeb, Tu romeli sqesis war-
momadgenels romeli sagnis Seswavla SeuZlia ukeT.
sainteresoa, aseve, is faqti, rom moswavleTa TviTSefaseba fardobiTia, rac niSnavs,
rom isini TavianT akademiur miRwevebs raime absolutur standarts ki ar adareben, ara-
med im moswavleebisas, romlebTanac yoveldRiuri urTierToba aqvT skolaSi. swored
amis mixedviT uyalibdebaT maT TviTSefaseba. es niSnavs, rom SedarebiT dabali moswre-
bis mqone moswavles, romelic garSemortymulia ufro dabali moswrebis mqone moswav-
leebiT, ufro maRali TviTSefaseba eqneba, vidre saSualo moswrebis mqone moswavles,
romelic masze maRali moswrebis mqone moswavleebTan erTad swavlobs.
moswavleebis TviTSefasebis gaumjobeseba
cnobilia, rom moswavleebis TviTSefasebis gaumjobesebam, SeiZleba, dadebiTi gav-
lena iqonios maT akademiur miRwevebze. ar aris gamoricxuli, dabali TviTSefaseba,
aseve, fsiqologiur problemebTanac iyos dakavSirebuli; Sesabamisad, TviTSefasebis
gaumjobesebas bevri dadebiTi Sedegi mohyveba.
saskolo garemoSi moswavleebis TviTSefasebis gaumjobesebis sxvadasxva gza ar-
sebobs. ZiriTadi saSualebaa Tbili, megobruli da amavdroulad, disciplinirebuli
garemos Seqmna, sadac moswavleTa ufleba-movaleobebi naTlad iqneba gamijnuli erT-
maneTisagan da yvelasaTvis misaRebi qcevis wesebi iarsebebs.
TviTSefasebis gaumjobesebisaTvis, aseve, Zalian mniSvnelovania, rom moswavlis mi-
marT arsebobdes pozitiuri molodini. Tu moswavle grZnobs, rom maswavlebeli misgan
bevrs arafers elis, misi akademiuri TviTSefaseba konkretul saganSi mcirdeba, rac,
Tavis mxriv, akademiuri miRwevebis gauaresebas iwvevs. qvemoT mocemulia ramdenime
rCeva, romelTa gaTvaliswineba maswavlebels daexmareba, xeli Seuwyos moswavleebs
adekvaturi TviTSefasebis formirebaSi:
moswavlis akademiuri miRwevebisa da disciplinis Sesaxeb sajarod nu isaubrebT;
saSualeba mieciT moswavleebs, gamoasworon niSnebi da xelaxla Seasrulon dav-
45
aleba, Tu amis survili aqvT (da TuU amis SesaZleblobas saswavlo gegma iZleva);
nu daajgufebT moswavleebs unarebis mixedviT da maT gansakuTrebul SesaZleb-
lobebs nu gausvamT xazs;
davalebebis SerCevisas maqsimalurad gaiTvaliswineT moswavleTa individualuri
Taviseburebebi;
xazi gausviT moswavleTa Soris TanamSromlobisa da ara konkurenciis mniSvnelobas.
dabali negatiuri
TviTSefaseba qceva
uaryofiTi ukukavSiri
46
agreTve, xazi unda gausvas, rom swavla Secdomis gziTac SesaZlebelia, da rom Secdo-
maSi sasircxvilo araferia. maswavlebelma naTlad unda miuTiTos moswavles sworad
Sesrulebul samuSaozec da imazec, Tu ra gaakeTa arasworad. mniSvnelovania, moswavle
orientirebuli iyos sakuTari davalebis, Tavisi saqmis kargad Sesrulebaze da mudmi-
vad Tanaklasels ar ejibrebodes.
TviTSefasebis gasaumjobesebeli aqtivobebi
Aarsebobs moswavlis TviTSefasebis gasaumjobesebeli ramdenime aqtivoba. erT-erTi
aseTi aqtivobaa `magiuri wre~. klasSi romelime moswavles eZleva samkerde, romelsac
aweria `me kargi var~, igi droebiT tovebs oTaxs da misma Tanaklaselebma unda gaixsenon
yvela is dadebiTi Tviseba, romelic oTaxidan gasuls gaaCnia. Semdeg moswavle brundeba
saklaso oTaxSi da Tanaklaselebi mas eubnebian yvelafers, rac mis Sesaxeb gaaxsendaT.
mniSvnelovania, rom moswavleebma TavianTi winadadebebi daiwyon fraziT `me vfiqrob~
an `Cemi azriT~, raTa moswavlem aRiqvas, rogorc sxvisi mosazreba da ara mtkicebuleba,
romelsac, SesaZloa, gansxvavebuli mosazreba daupirispiro. bolos, moswavles eZleva
saSualeba, Tavadac daasaxelos erTi ram, rac moswons Tavis TvisebebSi da riTac ama-
yobs.
zemoT Cven vaxseneT, rom TviTSefasebaze akademiuri miRwevebis gavlena mniSvnelova-
nia, Tumca mxolod akademiuri miRwevebis gaumjobesebam, SesaZloa, yvela moswavlis
TviTSefasebaze erTnairi gavlena ar moaxdinos. Sesabamisad, maRali miRwevebis mqone
moswavlesac ki SeiZleba, ar hqondes maRali TviTSefaseba, vinaidan ar aris gamoricxu-
li, rom sxva moswavleebi skolaSi masze ukeT swavlobdnen.
moswavleebis TviTSefasebze dadebiTi gavlenis mosaxdenad saukeTeso saSualebaa,
moswavles SevuqmnaT rac SeiZleba didi asparezi, miaRwios warmatebas. amis miRweva Se-
saZlebelia, magaliTad, rTuli da kompleqsuri davalebis mcire amocanebad dayofiT
da maTi safuZvlianad SeswavliT. sxvadasxva klasgareSe aqtivobaSi monawileobac, Ses-
aZloa, mniSvnelovnad daexmaros moswavleebs warmatebis miRwevasa da am grZnobis ganc-
daSi.
TviTSefasebis asamaRlebel aqtivobad SeiZleba ganvixiloT situacia, rodesac mas-
wavlebeli moswavleebs Sesafaseblad erTmaneTis naSromebs aZlevs. am gziT moswavlee-
bi igeben, rogor Seasrula igive davaleba misma klaselma da msjelobs, Tu ra Sefaseba
ekuTvnis mas. Tanatolebis mier erTmaneTis naSromebis Sefaseba, sasurvelia, iyos ano-
nimuri, raTa gamoiricxos subieqturoba. amgvari Sefaseba rom maqsimalurad efeqturi
gamovides, amisTvis maswavlebelma dadebiTi da mxardamWeri garemo unda Seqmnas, rac
uzrunvelyofs moswavleTa mxridan gulwrfelsa da konstruqciul ukukavSirs.
47
9. moswavleTa Sefaseba da TviTSefaseba dawyebiT safexurze –
V-VI klasebi
saSinao davaleba
zepiri wera
Txroba; sistematuroba;
sazepiro (leqsi, citata) xarisxi.
saklaso davaleba
teqstze muSaoba
msjeloba
diskusia
wera (kiTxvebze pasuxi, gramatikuli savarjiSoebi, personaJis daxas-
iaTeba, nawarmoebis an epizodis mokle Sinaarsi, citatis perifrazi)
Semajamebeli
gramatikuli testi
literaturuli testi
daxasiaTeba (werilobiT)
mokle Sinaarsi (werilobiT)
kiTxvebze pasuxi (werilobiT)
sakuTari naSromis wardgena klasis winaSe (prezentacia)
48
gTavazobT ramdenime rubrikis Sefasebis kriteriumebs
saSinao davalebis xarisxi
• weriTi saSinao davaleba pasuxobs Temas;
• weriTi saSinao davaleba srulad aris Sesrulebuli.
kiTxvebze pasuxi
• SekiTxvebs upasuxebs adekvaturad;
• pasuxebSi daculia gramatikuli, orTografiuli normebi da punqtuaciis wesebi.
Txroba
• hyveba Tanmimdevrulad (mokled, vrclad );
• Txrobisas icavs saliteraturo enis normebs;
• adekvaturad iyenebs saTanado leqsikur erTeulebs.
daxasiaTeba
• naSromi organizebulia (icavs abzacebs, maT Soris aris logikuri kavSiri);
• nawerSi daculia orTografiuli normebi da punqtuaciis wesebi;
• personaJis Tvisebebi dasabuTebulia da gamyarebulia teqsturi masaliT;
• asabuTebs sakuTar damokidebulebas personaJis an misi saqcielis mimarT (es kri-
teriumi im SemTxvevaSia saWiro, Tu davalebis piroba iTvaliswinebs moswavlis damok-
idebulebis dafiqsirebas personaJis an movlenis mimarT).
mokle Sinaarsi
• teqsti organizebulia (daculia abzaci, azrTa Tanmimdevroba logikurad ukav-
Sirdeba erTmaneTs);
• naweri Sesrulebulia Tanamedrove qarTuli enis normebis gaTvaliswinebiT;
• nawerSi gamoyenebuli leqsika adekvaturia;
• nawerSi daculia orTografiuli normebi da punqtuaciis wesebi.
diskusia
• mkafiod da gasagebad ayalibebs azrs;
• msjelobs argumentirebulad;
• gamoaqvs daskvna;
• msjelobs Tanmimdevrulad, konkretul Temaze;
• koreqtulia oponentis (gansxvavebuli azris) mimarT, ismens da konstruqciulad
pasuxobs gansxvavebul azrs.
teqstze muSaoba – gaazrebuli kiTxva
• amoiwers ucxo sityvebs da ganmartavs;
• moiZiebs mniSvnelovan frazebs, sakvanZo sityvebs da asabuTebs arCevans;
• ganarCevs mTavar da meorexarisxovan informacias erTmaneTisgan;
• amoicnobs literaturul – gamomsaxvelobiT saSualebebs;
• akavSirebs wakiTxuls sakuTar gamocdilebasTan;
• gamoTqvams azrs, afasebs da ayalibebs argumentebs wakiTxulTan dakavSirebiT.
prezentacia
• pasuxobs Temas;
• saubrobs gamarTuli saliteraturo eniT da iyenebs Sesabamis terminologias;
• iyenebs gansxvavebul wyaroebs (azrebs), adarebs movlenebs, faqtebs, sagnebs;
• iyenebs TvalsaCinoebas;
49
• icavs drois limits;
• flobs auditorias (iyenebs mimikas, Jestikulacias, intonacias).
50
10 praqtikuli nawili –
gakveTilebis gegmebi da scenarebi, mosasmeni teqstebi
51
Tavi 1 – ametyvelebuli buneba
TuTa
winare codna
naswavli aqvT vaJa-fSavelas „ia“, SeuZliaT mxatvruli xerxebis amocnoba teqstSi.
resursebi
saxelmZRvanelo, proeqtori, dafa, carci, cxrili formatze.
organizebis formebi
individualuri, saerTo-saklaso, wyviluri
gakveTilis msvleloba
aqtivoba 1. motivacia
gakveTilis Temisa da miznis gacnobis Semdeg maswavlebeli moswavleebs uCvenebs mglis, Citis,
iis, futkris, qvis suraTebs (an wers dafaze) da sTxovs Tqvan erTi winadadebiT, ras ityodnen
es arsebebi, laparaki rom SeeZloT. prezentaciebis Semdeg ekiTxeba: roca vkiTxulobT Tavis
Temas, „ametyvelebuli buneba“, romeli mwerali an nawarmoebi gaxsendebaT? Tqveni azriT, ra
mizniT alaparakeben bunebas mwerlebi? moswavleTa pasuxebis Sejamebis Semdeg maswavlebeli
gadadis gakveTilis Temaze.
52
aqtivoba 2. winare codnis gaaqtiureba
teqstis wakiTxvamde maswavlebeli sTxovs moswavleebs, gaixsenon ra ician leqsis Sesaxeb.
moswavleebi asaxeleben, rom leqsi gamoxatavs ganwyobas, aris musikaluri, aqvs ritmi da
riTma.....
aqtivoba 4. prezentacia
aqtivobis dasrulebis Semdeg moswavleebi akeTeben prezentaciebs.
maswavlebeli sTxovs moswavleebs, daakvirdnen, vin raze gaamaxvila yuradReba.
moswavleTa pasuxebiT maswavlebeli Seavsebs dafaze gamokrul cxrils:
saSinao davaleba
Seasrulon saxelmZRvanelodan #me-11 savarjiSo (mosw. wigni, gv. 8).
Sefaseba
moswavleebi Sefasdebian imis mixedviT, ramdenad moaxerxes leqsis ganwyobisa da mxatvruli
xerxebis amocnoba, kiTxvebze adekvaturi pasuxebis gacema.
53
quCi pirveli gakveTili
winare codna
moswavleebs aqvT mxatvruli teqstebis gaanalizebis unari.
organizebis formebi
individualuri, saerTo-saklaso, wyviluri
resursebi
fotoebi (an slaidebi) mcenareebis gamosaxulebiT, cxrili baraTebze
gakveTilis msvleloba
aqtivoba 1. motivacia
maswavlebeli Temisa da miznis gacnobis Semdeg moswavleebs uCvenebs sam fotos (an slaids),
romlebzec sami sxvadasxva mcenarea gamosaxuli. maT Soris erT-erTi quCia. maswavlebeli sTxovs
moswavleebs, jer yuradRebiT mousminon mas da ukiTxavs vaJa-fSavelas „quCis“ pirvel abzacs,
Semdeg ki sTxovs, teqstidan gamomdinare, upasuxon, romel suraTzea gamosaxuli mcenare quCi.
TavianTi mosazreba daasabuTon. Semdeg ki sTxovs gamoTqvan TavianTi mosazreba, ras fiqro-
ben, rogori balaxia quCi da mis ra maxasiaTebelze SeiZleba gaamaxvilos yuradReba mweralma.
moswavleTa pasuxebis Semdeg sTxovs gadaSalon saxelmZRvaneloebi da daakvirdnen, rogoria
quCi vaJa-fSavelas moTxrobaSi.
54
abzaci quCis damokidebuleba sxvebisadmi sxvebis damokidebuleba quCisadmi
1. quCs klde sakuTar mSoblad miaCnia. klde TanaugrZnobs da zrunavs masze.
mag. quCs ebraleba klde, radganac klde
2.
dastiris Tavis Svilebs (lodebs).
3.
4.
5.
ramdenime wyvili akeTebs prezentacias, danarCenebi avseben. maswavlebeli adarebs moswav-
leTa mosazrebebs. afaseben maT, ramdenad logikuri iyo pasuxebi.
SeniSvna:
a) maswavlebeli moswavleTa naSromebs gamoikiTxavs yoveli abzacis dasrulebis Semdeg.
b) maswavlebels SeuZlia saorientaciod Tavad Cauweros cxrilSi personaJTa saxelebi.
aqtivoba 3. Sejameba
maswavlebeli dafaze wers kiTxvas: ra iyo am monakveTis mTavari saTqmeli?
moswavleebi TavianT mosazrebebs Camoweren baraTebze da toveben maswavleblis magidaze.
am baraTebs maswavlebeli ganixilavs meore gakveTilze.
Sefaseba
SeuZliaT Tu ara teqstis damoukideblad gageba-gaazreba, sakuTari Tvalsazrisis naTlad
Camoyalibeba, grafikuli maorganizeblebis Sevseba.
saSinao davaleba
maswavlebeli sTxovs moswavleebs, am Tavis mixedviT da cxrilis gamoyenebiT werilobiT
daaxasiaTon quCi. Seaxsenebs saSinao davalebis Sefasebis kriteriumebs (TxzulebaSi daculi
unda iyos logikuri Tanmimdevruloba, msjeloba iyos argumentirebuli, ena – gamarTuli).
maswavlebels, klasis saWiroebidan gamomdinare, SeuZlia yuradReba gaamaxvilos weriTi
davalebis Sefasebis sxva kriteriumebzec.
55
quCi meore gakveTili
winare codna
moswavleebs aqvT mxatvruli teqstebis gaanalizebis unari.
gakveTilis msvleloba
organizebis formebi: individualuri, saerTo-saklaso, wyviluri.
56
moswavleebi jer individualurad kiTxuloben teqsts, Semdeg ki wamoWrian sakiTxebs, rom-
lebic meordeba an emateba teqsts: pirimzisadmi damokidebuleba, sikvdil-sicocxlisadmi
damokidebuleba, adamianebis gulgriloba/daundobloba, omis saSineleba da a.S. moswavleebi
wyvilebSi Seajereben naSromebs.
ramdenime wyvili akeTebs prezentacias, danarCenebi avseben. maswavlebeli adarebs moswav-
leTa mosazrebebs. afaseben maT, ramdenad logikuri iyo pasuxebi.
aqtivoba 3. Sejameba
maswavlebeli ramdenime mTavar sakiTxs Camowers dafaze da sTxovs imsjelon mocemul
Temebze Semdegi miTiTebebis mixedviT:
teqsti da me (Cemi damokidebuleba saTqmelis mimarT);
teqsti da teqsti (gavixsenoT msgavs problemebze Seqmnili nawarmoebebi da davasabuToT,
riT hgavs an riT gansxvavdeba is vaJas am moTxrobisgan).
Sefaseba
SeuZliaT Tu ara teqstis damoukideblad gageba-gaazreba, sakuTari Tvalsazrisis naTlad
argumentirebulad Camoyalibeba.Sesabamisi paralelebis moxmoba.
saSinao davaleba
maswavlebeli moswavleebs sTxovs, daweron saxelmZRvanelodan me-15 davaleba (mosw. wigni,
gv. 12).
57
Teoria – mxatvruli xerxebi
resursebi
saxelmZRvanelo, winaswar baraTebze amowerili nimuSebi, Tabaxis furclebi, fanqrebi.
winare codna
moswavleebma ician kiTxvis strategiebi, mxatvruli enis raoba, aqvT TanamSromlobisa da
SemoqmedebiTi azrovnebis unarebi.
gakveTilis msvleloba
aqtivoba 1. motivacia, wina klasebSi ganvlili masalis Sexseneba
maswavlebeli Temisa da miznis gacnobis Semdeg, saSinao davalebis gamokiTxvamde moswav-
leebs sTxovs gaixsenon, ris meSveobiT axerxebs mwerali mkiTxvelze emociur zemoqmedebas da
saTqmelis ukeT gamoxatvas. moswavleebi ityvian, rom amas avtori axerxebs mxatvruli xerxebis
meSveobiT. maswavlebeli sTxovs, gaixsenon, romeli mxatvruli xerxebi ician da TiToeul maT-
gans ra funqcia SeiZleba hqondes teqstSi. rasac ver gaixseneben, maswavlebeli Tavad daukonk-
retebs. saubroben Sedarebaze, epiTetsa da bolos - gapirovnebaze (radgan gapirovnebis xerxis
gamoyenebiT maT Txzulebebi hqondaT Sesadgeni saxlSi). maswavlebeli aucileblad ganumartavs
maT im sakiTxebs, romlebzec wina klasebSi yuradReba ar gaumaxvilebiaT (magaliTad, epiTetis
Sesaxeb saubrisas aucileblad axsenebs mudmiv epiTetebs).
58
aqtivoba 2. saSinao davalebis gamokiTxva
maswavlebeli moswavleebs sTxovs, gadaSalon rveulebi da survilis mixedviT, ramdenime
moswavles akiTxebs saSinao davalebas (maT unda SeeqmnaT Canaxati gapirovnebis xerxis gamoy-
enebiT).
Sefaseba
moswavleebi Sefasdebian imis mixedviT, ramdenad adekvaturad SeuZliaT amoicnon da gan-
sazRvron mxatvruli xerxis funqcia teqstSi, axsnili masalis gageba-gaazreba da praqtikulad
gamoyeneba, jgufebSi SemoqmedebiTad muSaoba.
saSinao davaleba
maswavlebeli moswavleebs sTxovs, Seasrulon saxelmZRvaneloSi mocemuli savarjiSo (gv. 15).
59
nekerCxlis wiTeli foToli
winare codna
moswavleebs aqvT mxatvruli teqstebis gaanalizebis unari.
gakveTilis msvleloba
organizebis formebi: individualuri, saerTo-saklaso, wyviluri, jgufuri.
aqtivoba 1. gamowveva
maswavlebeli acnobs moswavleebs Temasa da mizans, uCvenebs cxrils, romelzec Camower-
ilia nawarmoebis (r. inaniSvilis „nekerCxlis wiTeli foToli“) personaJebi (cxrili ivseba
momdevno aqtivobisas):
personaJebi/ nekerCxlis
epizodebi muxa wiTeli maCvi wyali iremi
(komentari) foToli
I
II
III
IV
V
da sTxovs moswavleebs isaubron maTze, ra ician maT Sesaxeb. Semdeg Tavad awvdis informa-
cias da uCvenebs suraTebsac.
Semdeg ki ekiTxeba, ra mosdiT xeebs zamTarSi da Tavad Tu unaxavT xe, romelsac foToli
SerCenia zamTarSi, da ra aris mizezi (mieyina, miaxma...).
60
aqtivoba 2. teqstis wakiTxva da cxrilis Sevseba
maswavlebeli urigebs moswavleebs baraTebze gamzadebul cxrils (an sTxovs gadaixazon
rveulSi, an ugzavnis bukiT), awyvilebs maT, uyofs teqsts epizodebad da sTxovs jer indi-
vidualurad waikiTxon teqsti, epizodebad, moniSnon gaugebari sityvebi da paralelurad
Seavson cxrili, Semdeg gauziaron mosazreba gverdiT mjdoms. TiToeuli monakveTis mixedviT
isini weren komentars personaJze (Tviseba an mniSvnelovani ram personaJze an nebismieri sxva
saxis komentari).
nawarmoebi SeiZleba daiyos Semdeg Sinaarsobriv monakveTebad:
1. „beberi muxa... - ...raRacas eloda“ (pirveli abzaci);
2. „- vis eli... - ...eRuneboda mxrebi“.
3. „erT dRes ca... - ...TavdaWerili dumda“.
4. „SuadRisas mze gamovida... - ...gakvirvebuli SeaCerda“.
5. „maSin foToli mowyda...“ - bolomde.
ramdenime wyvili akeTebs prezentacias, danarCenebi avseben. maswavlebeli adarebs moswav-
leTa mosazrebebs. afaseben maT, ramdenad logikuri iyo pasuxebi.
SeniSvna: maswavlebeli moswavleTa naSromebs gamoikiTxavs yoveli monakveTis dasrulebis
Semdeg.
aqtivoba 5. Sejameba
bolos ki maswavlebeli sTxovs moswavleebs, erTi sityviT gamoxaton TavianTi damokidebule-
ba axsnili teqstis mimarT.
Sefasdebian
SeuZliaT Tu ara teqstis damoukideblad gageba-gaazreba, mxatvruli xerxebis amocnoba,
mis funqciaze msjeloba.
saSinao davaleba
maswavlebeli sTxovs moswavleebs daweron teqstis mokle Sinaarsi.
61
Tavi 2 – da me vigoneb...
Teoria – moTxroba
resursebi
saxelmZRvanelo. jgufebSi dasarigebeli mcire teqstebi
winare codna
moswavleebi icnoben sxvadasxva tipis moTxrobas, aqvT TanamSromlobis unari.
gakveTilis msvleloba
organizebis formebi: saerTo-saklaso, wyviluri, jgufuri.
62
aqtivoba 3. masalis ganmtkiceba
maswavlebeli sTxovs moswavleebs sxvadasxva Temaze Seqmnili nawarmoebebis magaliTebis
dasaxelebas. Semdeg Tavadac usaxelebs ramdenimes.
aqtivoba 5.
maswavlebeli yofs moswavleebs jgufebad, asaxelebs maTTvis nacnob ramdenime moTxrobas an
TviTon urigebs jgufebSi mcire teqstebs (SeuZlia bavSvebs daasaxelebinos maTTvis sayvareli
romelime nawarmoebi) da gamoayofinos moqmedebis ganviTarebis etapebi.
aqtivoba 6.
aqtivobis Semdeg moswavleebi akeTeben prezentaciebs. maswavlebeli sxva jgufis wevrebs
sTxovs, Seafason sworad hqondaT Tu ara gamoyofili moqmedebis ganviTarebis etapebi.
saSinao davaleba
maswavlebeli moswavleebs sTxovs, Seasrulon saxelmZRvaneloSi mocemuli me-2 savarjiSo
(mosw. wigni, gv. 33).
Sefaseba
moswavleebi Sefasdebian imis mixedviT, ramdenad adekvaturad SeuZliaT axsnili masalis
gageba-gaazreba da praqtikulad gamoyeneba – moTxrobis Taviseburebebisa da ganviTarebis
etapebis gamoyofa.
63
damatebiTi masala:
literaturis Teoriis erT-erT gakveTilSi `moTxroba~ (moswavlis wigni, gv. 33); savarjoSoe-
bis blokis rubrika `imsjele~ – 3-4) moswavleebs evalebaT, moiZion da Sin waikiTxon revaz
inaniSvilis moTxroba `miranduxt~. im SemTxvevaSi, Tu moswavleebi ver moipoveben am moTxrobas
skolis biblioTekaSi, maswavlebels vaZlevT rekomendacias, gaakeTos qvemoT mocemuli teqstis
aslebi da daurigos moswavleebs, raTa maT SeZlon teqstze Sin muSaoba.
64
yveli. karaqs awona ar undoda, dafasoebuli iyo oras-oras gramad. sami cali miawoda gogonas.
saangariSos miswvda, frTxilad Camoyara da gayara koWebi. gaubedavad Tqva:
– sami da samocdaaTi.
– sami maneTi da samocdaSvidi kapiki.
– vaax, kaco! – wamoiZaxa gerontim. isev daapira angariSi. gadaifiqra, momeci, Svilo, ramdenic
ginda, da wadi, samuSao maqvs me.
– aiReT sami maneTi da samocdaSvidi kapiki.
gerontim zustad daubruna xurda.gogona wavida. yvelani uyurebdnen. xom patara iyo da
sifrifana, raRac qalbatonurad midioda, welSi gamarTuli, swori, qera Tma `cxenis kudad~
hqonda Sekruli ukan.
– deda eyoleba magas... Cems mters, – Tqva kamodiviT ganierma qalma.
– mSvenieri gogonaa, – Cailaparaka viRacam.
– rogor?
aravin amoiRo xma.
– me SviliSvili myavs magaze didi, Tavs maRla ver aaRebineb ufrosebTan, – gverdze mdgoms
eubneboda TiTqos raRac tvirTiT mxrebdamZimebuli WaRara qali.
– Cems gogonasac.
– aRzrdaa yvelaferi.
gerontisTvis jerac ar gaevlo sibrazes. xelebi ukankalebda.
– kargi maSin viqnebodi, sulac rom ar mimeca araferi. ratom gzavnian maRaziaSi magodenebs?
deda ar hyavT, mama ar hyavT?
– ara scaliaT.
– kargi ra, ra ar scaliaT!
– Tan saqme, amxanagebo, Tan saqme! – daiboxa viRacam xma.
da, ai, im dRidan daiwyo: gamoCndeboda gogona da gamyidveli qalebi, maro da margalita,
siciliT acnobebdnen gerontis:
– modis, geronti, modis.
geronti ixtibars ar itexda.
– movides da movides.
– magrad dadeqi.
– magisTanebi minaxavs, – magrobda geronti, magram mainc etyoboda, Zalian Relavda..
gogonas plastmasis wiTeli badura yovelTvis marcxena mklavze ekida. grZeli, farfata
qvedatani sanaxevrod ufaravda wvivebs. ki ar modioda, mobrZandeboda. sul ar atokebda mxrebs.
Semovidoda maRaziaSi, SemoanaTebda TiTqosda arafrismetyvel Tvalebs. gamyidveli qalebi
gacqafulebi iyvnen – ainteresebdaT, axla ra moxdeboda. gogona gerontisTan mividoda, gaC-
erdeboda mSvidad.
– momeciT... samas samoci grami Zexvi.
– daiwyo axla... – xelebs umweod CauSvebda geronti. maro da margalita ukve siciliT igude-
bodnen.
– Tqvens saswors aTgramiani danayofebic aqvs. samas samoci grami Zexvi, oras ocdaaTi grami
yveli.
– kargi ra, gogo, kargi. an orasi Tqvi, an samasi. sadisti xar, ra xar?
– sadisti ras niSnavs?
– mwvalebels, mtarvals, – xmas uwevda geronti.
65
– gmadlobT. davixsomeb am sityvas.
maro da margalita cxvirsaxocebs eZebdnen cremlebis mosawmendad. geronti wvalobda,
awonazec wvalobda, angariSiTac veRar angariSobda. ras ramdeni undoda, gogona hkarnaxobda.
geronti usinaTlosaviT arTmevda fuls, kankaliT ubrunebda xurdas da, gogona rom wavidoda,
niaTgamoclili jdeboda.
– vax, kaco, zogi ra mrude varskvlavze daebadeba dedas, – winsafris kalTas idebda dac-
varul Sublze.
maro da margalita urCevdnen:
– sxvagan unda gadaxvide, geronti, Torem aq raRaca dagemarTeba.
– damemarTa da eg aris. veRarafers vangariSob. meCveneba, rom sul meSleba. eg mofsrituli
ki Tvals ar daaxamxamebs. namdvili jado aqvs TvalebSi.
gavidoda oriode dRe, damSviddeboda geronti da isev gamoCndeboda gogona, isev mSvidi
qalbatoniviT Semodioda maRaziaSi. geronti sabrZolo pozaSi dgeboda, maro da margalita
seiris sayureblad emzadebodnen. gogona iwyebda: – samas ocdaaTi – es, oras oTxmoci – is, as
ocdaaTi...
geronti mTlad mosawylda.
– modi, ra, muqTad waiRe yvelaferi.
– muqTad ratom?
– deda ara gyavs? deda movides Sen magivrad.
– dedas sxva saqmeebi aqvs.
– maSin gavigeb, romel skolaSi swavlob da Cemi fexiT mival direqtorTan.
– rogorc geneboT.
magram gerontis aRar dasWirda skolaSi wasvla. is ki aSkarad etyoboda, damSvidda. saxec
daumSvidda. TiTqos ufro sufTadac iparseboda, sufTadac icvamda. `galstukis~ gakeTebac
ki daiwyo. lamazad ivarcxnida WaRara Tmas. myidvelebTanac ufro Tavaziani gaxda.
erTi-orjer moatyues marom da margalitam, modis, modiso. geronti wiTldeboda. mere, rom
naxavda, atyuebdnen, welSi swordeboda – movideso.
Semodgomis Tbili dReebi zamTrispiris civma dReebma Secvala. daubera qarmac. quCebi
Camocvenili foTlebiT aivso. meezoveebi lanZRavdnen qars. erT dilas ki, qari rom Cadga,
Tovlic wamovida. mofarfatebdnen brtyel-brtyeli fifqebi, magram Zirs ecemodnen Tu ara,
dnebodnen. da, ai, am TovaSi gamoCnda gogona. Tbili, grZeli palto ecva, Tbili, naqsovi qudi
exura, TiTqmis warbebamde Camoweuli. Tbili, maRalyeliani fexsacmelebiT isev mSvidad moabi-
jebda, mxrebs ar moatokebda. gerontim rom gogona dainaxa, maSinve gawiTlda, magram mainc
gaiRima. marom da margalitam daiZaxes:
– Zvirfasi stumari gvewvia!
gogonam qalebs mqrqali RimiliT gaxeda da gerontis miuaxlovda. geronti raRacas wonida,
magram saswors ki ara, gogonas uyurebda da uRimoda.
– rogora brZandebiT? – moikiTxa gogona didiviT.
gogonac uRimoda gasaocari lamazi RimiliT. gasaocari lamazi tuC-kbili hqonda, gasaocari
lamazi, keTili Tvalebi, raRac naTeli edga mTel saxeze.
– Tqven xom kargad? me avad gaxldiT, qunTruSa mqonda. axla kargad var.
– vaax! – wamoiZaxa gerontim, – aki ar mikvirda?!
– ra gikvirdaT?
– rom aRar Candi.
66
– aRar gawvalebdiT?
– ara, es ra wvalebaa. Sen kargad iyavi da egeATi wvaleba ra wvalebaa.
– dReidan sul kargad moviqcevi.
– adrec ra, riT iqceodi cudad!
gogonas ecineboda.
maro da margalita saxtad darCenilebi iyurebodnen.
– dRes momeciT: orasi grami `Sveicariuli~ yveli, orasi grami Zexvi.
– serviladi? serviladi maqvs,– gerontim daxl-qveSidan serviladi gamoiRo, Tan icinoda,
– oras samoci grami aRar ginda an as oTxmocdaCvidmeti?
– ara, aRar aris saWiro, – icinoda gogonac.
– vax, egre cotas rom Wam, imitoma xar gamxdari.
– Cemi gasuqeba ar SeiZleba. isedac... – gogonam loyebi dabera.
– ratom? ratom?
– balerina unda gavxde.
– vax, operaSi?
– Tuki SevZleb, operaSi.
– Sen ras ar SeZleb, Sen ras ar SeZleb, – geronti welSi gaiSala, – Tu rame iseTi iyos, me nu
momeridebi. me aqa var.
– gmadlobT, gmadlobT, – gogona qvemodan Sehyurebda da ucinoda, – ai, ra kargi brZandebiT
axla. aRar mimarToT aRaravis wyromiT. miT ufro – qalebs.
– mee? wyromiT?
gogonam lamazad gaxveuli yveli da Zexvi CanTaSi Caiwyo, xeli maRla aswia da RimiliT wavida
karisken. karTan misuls, gerontim dauZaxa:
– saxeli ra gqvia, saxeli.
– miranduxt.
– ese igi, mira.
– miranda?
– ara, miranduxt.
– vaax.
gogonam isev aswia lamazi xeli da TiTebis qneviT gavida TovaSi.
maro da margalita cxvirCamoSvebulebi idgnen. Sesvenebaze mcire tablas miusxdnen qalebi
da geronti. gerontim Tqva:
– ra aris adamiani! xom mabrazebda eg gogo. mabrazebda, magram Tanac mafxizlebda. rac eg
gamoCnda, aSkarad davinaxe Cemi gogoebis naklovanebebi. cecxlis kaloSi vayeneb, – an siaruli
iswavlon, an TavdaWera. meca... meca vzivar da sul vangariSob.
marom da margalitamac aRiares:
– genialuri gogoa, – da erTad Caawes purebi qonian tafaSi.
– namdvili geniosi. rogor angariSobs, xom iciT, manqanasaviT. ra-ta-ta-ta-ta – zustad!
im dRidan didi megobrebi arian miranduxt da geronti. gerontis raRac-raRaceebi aqvs xolme
gadanaxuli miranduxtisTvis.
erTi eg aris, jerjerobiT veRaraferi moawona. miranduxti isev imas yidulobs, rac daxleb-
Sia gamowyobili... da kidev erTic – gerontis unda, Tavis gogoebTan miipatiJos miranduxti,
naxalovkaSi, ver ki gaubedavs. gerontis xis samsafexuriani patara saxli udgas patara baRSi.
miranduxti ki – ase eCveneba – sul marmarilos kibeebze dabrZandeba aRma-daRma da momxibvlelad
uqnevs Semxvedrebs patara, lamaz xels. rogoria aseTi gogonas naxalovkaSi stumroba?! o o o o!..
67
Tavi 3 – sibrZne sicruisa
Teoria – igav-araki
winare codna
moswavleebs naswavli aqvT igavebi, icnoben igavis struqturas, mis mxatvrul Tavisebure-
bebs, SeuZliaT msjeloba, mxatvruli teqstebis Seqmna.
gakveTilis msvleloba
organizebis formebi: saerTo-saklaso, wyviluri/individualuri
68
zedac uaresiao“; „moyvares pirSi uzraxe, mters – pirs ukanao“.
SeniSvna: klasis mzaobis donis gaTvaliswinebiT, maswavlebels SeuZlia msgavsi andazebi
TviTon moafiqrebinos moswavleebs.
maswavlebeli sTxovs moswavleebs, imsjelon TiToeul andazaze, da imaze, romeli maTgani
ufro aqtualuria maTTvis da ratom.
aqtivoba 5. prezentacia
aqtivobis Semdeg moswavleebi akeTeben prezentaciebs. afaseben erTmaneTs, ramdenad SeZles
igavis mxatvruli maxasiaTeblebis gaTvaliswineba Txzulebis Seqmnisas, ramdenad pasuxobs
maTi igavi morals, ramdenad sainteresod, SemoqmedebiTad hyveba ambavs.
Sefaseba
yvela moswavle Sefasdeba imis mixedviT, ramdenad SeZlo igavis mxatvruli maxasiaTeblebis
gaTvaliswineba Txzulebis Seqmnisas, ramdenad pasuxobs misi igavi morals, ramdenad saintere-
sod, SemoqmedebiTad hyveba ambavs.
69
3 mefe da avsityva
sibrZne sicruisa
70
moaxsena: 3
sibrZne sicruisa
– Cems iq yofnaSi sasaxleSi bzesa yridnen da mere aRaraferi
vicio.
Turme yvela misi naTqvami tyuili iyo da kacTa sawyenad mogo-
nili.
sulxan-saba orbeliani
teqstis Sinaarsi
1. danomre, ra TanamimdevrobiT moaxsena avsityvam mefes es
saSineli ambebi:
goSiam mefis TeTri aqlemis mZori Wama da mokvda.
sasaxleSi aRaravin darCa, bzesa yridnen Sesanaxad.
mefis Zeni da asulni yvavilma imsxverpla da dedofalma simwares ver gauZlo.
mefis deda pirimze dedoflis sikvdils gadahyva.
mefis deda gardaicvala, aqlems ahkides, samaremde atarebines da mokvda.
imsjele
2. av adamianebze ramdenime andaza Tu aforizmi arsebobs:
avi kaci aqe da erideo;
avi kaci aRdgomasac aviao;
av kacs Soridan Semouareo;
avsa kacsa avi sityva urCevnia sulsa, gulsa;
enamunji sjobia avmetyvel mosaubresa;
enisa danakodari xmlisagan uaresiao;
avs Tu avi ar vuwodo, kargs saxelad ra davarqva?!
andazebisa da aforizmebis perifrazi Cawere rveulSi. imsjele TiToeul andazaze
da, romelic yvelaze metad mogwons, daizepire.
dawere
3. dawere mokle Txzuleba:
„avs nu iq, avisa nu geSinia“.
71
Tavi 4 – legendebSi Semonaxuli
warsuli
72
gakveTili I. `sparsi istorikosis Canaweri~
gakveTilis msvleloba
aqtivoba 1. winare codnis gaaqtiureba, asociaciuri ruka
gakveTilis dawyebisTanave werT dafaze – 1659 weli – da ekiTxebiT (savaraudo pasuxebs
mokled werT dafaze):
yy gaixseneT istoriidan, ra moxda am wels saqarTveloSi? romeli saukunea? (meCvidmete
saukunea; moxda brZola;)
yy gaixseneT imdroindeli saqarTvelos politikuri mdgomareoba (Sah-abasi Semoesia saqa-
rTvelos)
saWiroebisamebr, maswavlebeli daazustebs moswavleTa pasuxebs, esaubreba maT baxtrionis
ajanyebaze.
73
kiTxvis damTavrebis Semdeg SeamowmeT, maTTvis gaugebari ra leqsikuri erTeulebi moniSnes.
SesaZlebelia, moniSnon: „iq utyv da metyvel arsebaTa kvalic ar arsebobda“; „usafrTxoeba
aReTqva“; „morCilebaze waexalisebina“; „kulturuli meurneoba“; „strategiuli punqti“. mimar-
TeT klass, iqneb romelimem SeZlos axsna abzacis saerTo Sinaarsis gaTvaliswinebiT, Semdeg
Tavad ganumarteT. CamoTvalon, ra iyo maTTvis ukve nacnobi, naswavli... rac SeiZleba meti
moswavle CarTeT aqtivobebSi. sasurvelia, nebismieri aqtivobis dros swored is moswavleebi
gamokiTxoT, romlebic ar aqtiuroben, xels ar iweven.
aqtivoba 3. kiTxva-pasuxi
dasviT SekiTxvebi teqstis gasaazreblad (gansakuTrebiT sparsi istorikosis monakveTTan
dakavSirebiT):
– vin Semoesia saqarTvelos?
– saqarTvelos romel mxares esazRvreba daRestani? gaixseneT, romel nawarmoebSi SegxvdaT
es geografiuli saxeli?
– risTvis Camodiodnen daRestnelebi kaxeTSi?
– ratom ver icavdnen kaxelebi Tavs?
– romeli fraza asaxavs meore abzacSi kaxeTis gaveranebas?
– ratom daasaxla Sahma kaxeTSi momTabareebi?
– ras afarebda Tavs gadarCenili xalxi?
– ra xerxs mimarTa Sahma xalxis dasamorCileblad?
– waikiTxeT is abzaci, romelSic weria, Tu ra safrTxe daemuqra kaxeTisa da mTianeTis
mosaxleobas?
– riT dagvirgvinda xalxis gausaZlisi mdgomareoba?
– ratom daecnen qarTvelebi Tavs baxtrionis cixes?
– ras miaRwies qarTvelebma am ajanyebiT?
– daasaxele istoriuli gmirebi, romlebic Seewirnen am ajanyebas.
mTeli klasi CarTeT kiTxva-pasuxSi. pasuxebis gacemisas SeuZliaT, Caxedon teqsts da pasuxi
wignidan amoikiTxon. am savarjiSos mizania, moswavleebi kidev erTxel miubrundnen teqsts da
kargad gaigon Sinaarsi.
aqtivoba 4. perifrazi
teqstis ukeT gaazrebisTvis kidev erTi aqtivoba CaatareT: waikiTxeT xmamaRla meore
abzaci (SedarebiT rTuli monakveTia leqsikuradac da weris stiliTac), waakiTxeT erT-or
moswavlesac da Semdeg sTxoveT klass, daweron am abzacis perifrazi. amisTvis ki daavaleT,
xazgasmuli sityvebi da frazebi Secvalon sinonimebiT. mieciT 10 wuTi. Semowmebis mizniT,
rac SeiZleba bevrs waakiTxeT. kidev erTxel SeekiTxeT, aris Tu ara raime gaugebari da Semdeg
mieciT davaleba.
moswavleebs sTxoveT, teqstSi naxseneb sam istoriul pirze moiZion informacia (internetSi,
74
istoriis saxelmZRvaneloSi, enciklopediaSi) da waradginon momdevno gakveTilze.
pasuxebi unda iyos sruli da adekvaturi. Txrobis dros unda daicvan Tanamimdevroba,
daimaxsovron faqtebi da istorikosis teqstis gadmocemisas gamoiyenon ramdenime fraza
zustad teqstis mixedviT. es frazebi SegiZliaT Tqven miuTiToT da swored is amoarCioT,
romlebic teqstis damuSavebis dros maTTvis gaugebari iyo da maT amaze klasSi imuSaves.
Sefaseba
moswavle Sefasdeba imis mixedviT, Tu ramdenad SeZlo teqstis wakiTxva da gaazreba, Sinaar-
sis werilobiT gadmocema, leqsikaze muSaoba.
75
gakveTili II. `baxtrionis aReba~ – legenda (2 sT.)
gakveTilis etapebi
aqtivoba 1. saSinao davalebis gamokiTxva
yy waakiTxeT ramdenime moswavles pasuxebi. gadaamowmeT, romelime moswavles gansxvavebuli
pasuxi xom ara aqvs konkretul kiTxvaze. 5 wT.
yy gamoiZaxeT ramdenime moswavle da moayoleT teqsti. SegiZliaT, wyvilebSi moayoloT.
TiTo wyvils gaunawileT teqsti: erT moswavles moayoleT istorikos isqander munSis
monaTxrobi, meores ki, danarCeni informacia. 7 wT.
yy Semdeg ramdenime moswavles waakiTxeT gmirebze moZiebuli informacia. SesaZloa, zogi-
erTs ar hqondes moZiebuli informacia. gaafrTxileT, rom maT yuradRebiT unda mousmin-
on Tanaklaselebs. mosmenili informacia maT Semdeg aqtivobaSi unda gamoiyenon. 7 wT.
aqtivoba 2. wera
mosmenis Semdeg maT unda daweron saxelmZRvaneloSi mocemuli me-8 savarjiSo. miTiTebebi
moswavleebisTvis:
yy werisas gamoiyeneT mosmenili da wakiTxuli teqstidan miRebuli informacia;
yy wera daiwyeT imdroindeli saqarTvelos mdgomareobis aRweriT (erTi-ori winadadebiT);
yy TiToeuli gmiris Sesaxeb dawerili informacia gaamyareT argumentebiT;
yy daicaviT abzacebi, orTografiisa da punqtuaciis wesebi, daicaviT Tanamimdevroba;
yy daskvna erTi winadadebiT dawereT: „es gmirebi saqarTvelos damoukideblobas Seewirnen~.
76
naweri mTlianobaSi daaxloebiT naxevari gverdi an cota meti unda gamovides.
moswavleebma unda SeZlon moZiebuli informaciidan da damuSavebuli teqstidan daskvnis
gamotana da werilobiT Camoyalibeba. nawerebi CamoarTviT, SeamowmeT da Semdeg gakveTilze
gaacaniT Sedegebi. teqsti miTiTebebis (Sefasebis kriteriumebis) mixedviT unda gaswordes.
aqtivoba 3. kiTxva-pasuxi.
yy dasviT kiTxvebi:
– iciT Tu ara romelime legenda? Tu wagikiTxavT, giswavliaT an gagigoniaT? (savaraudod,
gaixseneben legendas Tbilisze. Zalian mokled moayoleT.)
– rogor fiqrobT, Tqven mier dasaxelebul legendaSi romelia istoriuli faqti?
(savaraudod, upasuxeben: Tbilisi vaxtang gorgasalma daaarsa im adgilas, sadac Tbili wyle-
bi amodioda);
yy sTxoveT, waikiTxon legenda „baxtrionis aReba“ da gaarkvion, maTTvis cnobili romeli
istoriuli faqtebia gamoyenebuli am xalxur legendaSi.
77
gakveTili III.
gakveTilis etapebi
aqtivoba 1. davalebis Semowmeba
1. gakveTili daiwyeT wina gakveTilze weriTi samuSaos Sedegebis gacnobiT.
2. Semdeg SeamowmeT weriTi saSinao davaleba.
Tqven mier wakiTxuli TiToeuli kiTxvis Semdeg pasuxi ramdenime moswavles waakiTxeT.
ikiTxeT, xom ar iyo rame gaugebari.
78
aqtivoba 4. saSinao davaleba
moifiqron da dasvan kiTxvebi, romelTa pasuxebic maT mier SerCeul epizodebSia (istori-
uli teqstic gamoiyenon kiTxvebis dasmis dros); CarTon idiomaturi gamoTqmebi kiTxvebSi an
pasuxebSi, romlebsac saxlSi gascemen pasuxebs.
nimuSi:
– vin umagrebda zurgs kaxelebs ajanyebis dros da vin aiRo baxtrionis cixe? (fSav-xevsurebi)
– baxtrionis asaRebad pankiss wamosul qarTvelebs vin Caudga kvalSi? (TaTris daraji,
romelic pankiss idga).
– ra bedi ewiaT alaverdidan da baxtrionidan gaqceul TaTrebs? (qarTvelebma isini viwroSi
moatanes da daxoces).
Sefaseba
moswavle Sefasdeba imis mixedviT, Tu ramdenad sworad moaxerxa teqstis epizodebad dayofa
da dasaTaureba, idiomebis praqtikulad gamoyeneba.
79
gakveTili IV. `baxtrionis aReba~ (nawyveti poemidan
„baxtrioni“)(2 sT.)
gakveTilis etapebi
aqtivoba 1. davalebis Semowmeba
gakveTili daiwyeT davalebis SemowmebiT. sakmaod rTuli davaleba hqondaT da, albaT,
saintereso iqneba, rogor moamzades. SeecadeT, maqsimalurad bevri moswavle gamokiTxoT (Tu
klasSi cota moswavlea, weriTi saSinao davaleba yvelas waakiTxeT xolme). saSinao davalebis
klasSi Semowmebis dros aucileblad komentariT unda SeafasoT TiToeuli moswavlis namuSe-
vari. maT naweri iqve unda Seasworon an CainiSnon da saxlSi Caasworon.
davalebis wakiTxvisas moswavleebma aucileblad unda daasabuTon, ratom SearCies esa Tu is
epizodi kiTxva-pasuxis dasawerad. am aqtivobas sakmaod didi dro dasWirdeba, magram, vfiqrobT,
moswavleebs mniSvnelovan unarebs ganuviTarebs: pasuxismgebloba sakuTari namuSevris mimarT;
argumentirebuli msjeloba; sakuTari arCevanis dacva; Secdomebis aRmoCena da Sesworeba, rac,
aseve, TviTSefasebisa da urTierTSefasebis unars ganuviTarebs maT.
aqtivoba 2. minileqcia
moswavleebs erTi-ori sityviT gadaeciT informacia vaJa-fSavelas am poemis Sesaxeb. sayur-
adReboa, rom TuSebma da xevsurebma mniSvnelovani roli Seasrules 1659 wlis ajanyebaSi. poet-
mac swored am faqts miuZRvna es poema. saxelmZRvaneloSi ki mocemulia is nawyveti poemidan,
romelic gadmoscems poetis ganwyobas am ajanyebis mimarT.
80
aqtivoba 3. xmamaRali kiTxva
waikiTxeT xmamaRla nawyveti da hkiTxeT, ra gaiges erTi mosmeniT. savaraudo pasuxi, albaT,
erTgvarovani iqneba: TuSebma aisxes abjari da aiRes baxtrionis cixe, daamarcxes TaTrebi. 5 wT.
aqtivoba 6. perifrazi
daavaleT, daweron bolo strofis perifrazi da Semdeg waakiTxeT. TiToeuli moswavlis
gamosvlis Semdeg komentarebi jer Tavad moswavleebma gaakeTon, Semdeg ki – Tqven.
saSinao davaleba
gascen sam kiTxvas pasuxi (gv. 52); leqsi mieciT zepirad (leqsis zepirad Seswavlis dros,
sasurvelia, moswavlem icodes, rom Tu is meore dRisTvis bolomde ver iswavlis leqss, SeuZlia,
Semdegi dRisTvis daizepiros da Caabaros maswavlebels).
Sefaseba
moswavle Sefasdeba imis mixedviT, Tu ramdenad SeZlo istoriuli faqtis mxatvrul nawar-
moebSi amokiTxva da Tavad poetis ganwyobis danaxva.
81
gakveTili V
gakveTilis etapebi
aqtivoba 1. davalebis Semowmeba
SeamowmeT weriTi davaleba. gamoikiTxeT leqsi zepirad. winaswar daazusteT, da gamoiZaxeT
is moswavleebi, vinc bolomde icis leqsi zepirad.
82
`baSi-aCuki~
saSinao davaleba
moswavleebma saSinao davalebad unda gascen pasuxi savarjiSoSi mocemul pirvel or kiTxvas
(mosw. wigni, 58).
Sefaseba
moswavle Sefasdeba imis mixedviT, Tu ramdenad SeZlo teqstze dayrdnobiT personaJis
daxasiaTeba werilobiT, leqsis perifrazireba, teqstis wakiTxva miTiTebebze dayrdnobiT.
83
gakveTili VI
gakveTilis etapebi
aqtivoba 1. leqsika
(es aqtivoba xels Seuwyobs oTxive teqstis ukeT gaazrebasa da gaxsenebas).
yy moswavleebs sTxoveT, amoweron teqstebidan (istoriuli nawyvetis bolo abzaci –
`xeli aiRes~; legendis II abzaci – `moTminebis fiala aivso~; IV abzaci – `qvas qvaze aRar
datovebs~; `baSi-aCuki~ – `gaavles musri~) idiomaturi gamoTqmebi da Seadginon wina-
dadebebi;
yy waakiTxeT moswavleebs maT mier Sedgenili winadadebebi da zepiri komentarebi daurTeT.
aqtivoba 4. msjeloba
moswavleebma cxrilis daxmarebiT unda daaxasiaTon informaciuli da mxatvruli teqstebi
da daaskvnan, riT gansxvavdeba es teqstebi erTmaneTisgan.
saSinao davaleba
mieciT saSinao davaleba: gv. 64, davaleba 11; mimoixileT TiToeuli punqti, gaugebari rom
ar darCes rame.
84
Tavi 5 – sicili gadamdebiao
gakveTilis etapebi
aqtivoba 1. mosmena da kiTxvebze pasuxi
sasurvelia, maswavlebels winaswar momaragebuli hqondes 2-3 sabavSvo wigni, aCvenos klass
es wignebi, waukiTxos anotaciebi da gakveTilis scenari ganaviTaros aq mocemuli scenaris
mixedviT. Tu ara da, maSin ukiTxavs qvemoT mocemul anotaciebs. jer ukiTxavs `salamuras~
anotacias (saWirobisamebr, 2-jer):
85
crumzeTunaxavi frintasa da sasacilo ufliswulis, qondaruxis, gacnobaSi wignis mxiaruli
ilustraciebi dagexmareba.
patara biWunas didi Tavgadasavali Seni da Seni megobrebis sayvareli wigni gaxdeba – is xom
Seni mSoblebis usayvarlesi wigni iyo jer kidev maSin, roca isini Senxelebi iyvnen.
86
– Tqveni azriT, es wigni qarTulia Tu Targmnili? saidan gaigeT?
– am anotaciis mixedviT, axlavs Tu ara ilustraciebi wigns? visi?
– wignis personaJebi realuri arsebebi arian? saidan mixvdiT?
– aqvs TUu ara wigns gagrZelebebi?
– dainteresdiT am wignebiT? anotaciis romeli nawili iyo TqvenTvis saintereso?
aqtivoba 3. mosmena, kiTxvebze pasuxi, msjeloba da muSaoba dafasTan axali Teoriuli masa-
lis irgvliv
maswavlebeli klass asmeninebs nebismieri produqtis radioreklamas an ayurebinebs satele-
vizio reklamas. aseve, aCvenebs sagazeTo reklamasac:
– ra movismineT Cven? ra hqvia amas?
– sxva romelime produqtis reklamis teqsti xom ar gaxsendebaT? (savaraudod, moswavleebi
gaixseneben ramdenime reklamis teqsts).
– razea gamaxvilebuli yuradReba Tqven mier dasaxelebul reklamebSi?
– ra adgili aqvs teqsts?
– Tqveni azriT, ramdenad mniSvnelovania reklamisTvis feradovneba da mimzidveloba?
– Tqveni azriT, ra roli aqvs satelevizio da radioreklamebSi musikas?..
aseTi kiTxvebis Semdeg maswavlebeli ambobs:
– efeqturi reklamisTvis saWiroa... (Tan dafaze Camowers)
87
yy ZiriTadi, wamyvani fraza – slogani;
yy mokle, lakonuri teqstebi (informacia produqtis Sesaxeb);
yy mimzidveli ferebi da efeqturi dizaini (qaRaldze dabeWdili reklama an satelevizio
sareklamo rgoli);
yy eweros, visTvisaa gankuTvnili es produqti;
yy xazgasmuli iyos am produqtis upiratesoba da Rirseba (SeiZleba es iyos xarisxi an fasi);
maswavlebeli moswavleebs sTxovs, waikiTxon 88-e gverdis pirveli savarjiSos piroba, rom-
lis mixedviTac, moswavleebma unda Seafason gakveTilSi mocemuli reklama: ganixilon, aqvs Tu
ara am sagazeTo reklamas slogani; efeqturia Tu ara; aRniSnulia Tu ara am wignis upiratesobebi
da rame xom ar aklia sagazeTo reklamas. es savarjiSo klasSive Sesruldeba.
misaRwevi
moswavle Sefasdeba imis mixedviT, Tu ramdenad SeZlo sxvadasxva gamomxatvelobiTi
saSualebis gamoyenebiT martivi anotaciisa da reklamis Sedgena winaswar mocemuli pirobebis
mixedviT; gaiazra upiratesobebi, ris afiSirebac surda reklamis saSualebiT.
88
mowafe da moZRvari
5
sicili gadamdebiao
ugnuri dadis borkiliT,
saxeze azis daRia,
swavlas win uZevs gza xsnili,
karebi sruli da Ria.
89
5 gaRma-gamoRma mosaxleebi idgnen. ufliswulma aqeT-iqiT Tvaliereba
sicili gadamdebiao
90
Tavi 6 – xalxuri sityviereba
eTeri
winare codna
moswavleebs naswavli aqvT zRapari „eTeri“, SeuZliaT dasvan kiTxvebi da imsjelon perso-
naJis poziciidan.
gakveTilis msvleloba
organizebis formebi: saerTo-saklaso, individualuri, jgufuri.
91
aqtivoba 1. zRapris Sinaarsis gaxseneba
maswavlebeli Temisa da miznis gacnobis Semdeg sTxovs moswavleebs, Tavebis mixedviT Zalian
mokled, erTi-ori winadadebiT gadmoscen zRapris TiToeuli Tavis Sinaarsi.
aqtivoba 2. personaJebi
maswavlebeli sTxovs moswavleebs, daasaxelon personaJebi. personaJTa saxelebs maswavle-
beli Camowers dafaze.
aqtivoba 5. Sejameba
gakveTilis bolos moswavleebi msjeloben, romeli pasuxi daamaxsovrdaT yvelaze metad,
romeli kiTxva moewonaT, ramdenad SeZles ukeT gaeazrebinaT TiToeuli personaJis qmedeba.
Sefaseba
yvela moswavle Sefasdeba imis mixedviT, ramdenad logikuri da SemoqmedebiTia misi kiTx-
vebi da pasuxebi.
saSinao davaleba
maswavlebeli moswavleebs aZlevs saSinao davalebad, daweron rubrikidan „es sainteresoa“
(gv. 105) #1-li savarjiSo.
92
Tavi 7 – vaJa-fSavelas samyaroSi
Teoria – personaJi
gakveTilis etapebi
aqtivoba 1. kiTxvebze pasuxi, msjeloba da muSaoba dafasTan axali Teoriuli masalis irgvliv
saSinao davalebis Semowmebis Semdeg maswavlebeli ambobs:
– gavixsenoT am TavSi Seswavlili nawarmoebebi (`Svlis nukris naambobi~, `xmeli wifeli~) da
CamovTvaloT maTi personaJebi, anu moqmedi gmirebi.
– Tqven mier CamoTvlili personaJebidan zogi mTavaria da zogic meorexarisxovani. Tqveni
azriT, romeli personaJebia mTavari `Svlis nukris naambobSi~? aramTavari, anu meorexarisx-
ovani? (moswavleebi gamoTqvamen varaudebs)
mawavlebeli dafaze wers saTaurs `Svlis nukris naambobi~ da romelime moswavles sTxovs,
saTauris qveS cal-calke Camoweros klasis mier CamoTvlili mTavari da aramTavari personaJebi.
– Tqveni azriT, romeli personaJebia mTavari `xmel wifelSi~? meorexarisxovani? (moswav-
leebi gamoTqvamen varaudebs)
maswavlebeli dafaze wers saTaurs `xmeli wifeli~ da romelime moswavles sTxovs, saTauris
qveS cal-calke Camoweros klasis mier CamoTvlili mTavari da aramTavari personaJebi. Semdeg
mimarTavs klass:
– gadaSaleT wignebi 123-e gverdze. gakveTilSi `personaJi~ moZebneT adgili, sadac
ganmartebulia mTavari da aramTavari personaJebi.
– vin waikiTxavs mTavari personaJis ganmartebas? (mTavaria personaJi, romelic mniSvnelovan
93
rols asrulebs nawarmoebSi da warmarTavs masSi mimdinare movlenebs.)
– axla wavikiTxoT aramTavari personaJis ganmarteba. (meorexarisxovani personaJi nawar-
moebSi asaxul movlenebze ver axdens mniSvnelovan gavlenas.)
– Tqveni sityvebiT miTxariT, saxelmZRvaneloSi rogoraa ganmartebuli mTavari personaJi?
aramTavari? (sxvadasxva moswavle ambobs mTavari da aramTavari personaJis ganmartebas)
– weRan sworad CamovwereT dafaze mTavari da aramTavari personaJebi?
Tu Secdomaa, maswavlebeli kiTxvebis daxmarebiT Seecdeba am Secdomebis gasworebas. Semdeg
gamoiZaxebs romelime moswavles da sTxovs, dafazec gaasworos daSvebuli Secdomebi.
aqtivoba 2. mosmena
– wavikiTxoT ucnobi moTxroba da vecadoT, gamovarCioT mTavari da aramTavari personaJebi.
maswavlebeli nela da garkveviT kiTxulobs winaswar SerCeul moTxrobas usaTaurod
(asaxelebs mxolod avtors) da sTxovs moswavleebs, gzadagza rveulebSi CainiSnon personaJebis
saxelebi da ucnobi sityvebi.
94
xom giTxariT – vefxvia skolaSi dadis-meTqi, sadacaa meore klasSic unda gadavides. sko-
laSi ki dadis, magram quCaSi mainc martos ar uSveben – vaiTu manqana dagejaxoso. Cahkidebs
xolme deda xels da midian ase skolamde; daumTavrdeba gakveTilebi da axla skolidan modian
xelixelCakidebulebi.
skolaSi mimavals xandaxan mgelikac aedevneba: mixtis, mibakunebs patara kviciviT trotu-
arze; skolidan mosvlisas ki TiTqmis yovelTvis sZinavs. (is xom jer sami wlisaa da aucileblad
unda daiZinos dRisiT!).
eZina im dResac, gmiruli saqme rom Caidina. dedam ki Cahkida xeli skolidan gamosul vefxvias
da modian arxeinad. ai, arxeinadve gadmovidnen mTavar quCaze, sadac uamravi manqana ireva. arx-
einadve daiwyes asvla TavianTi saxlis kibeebze, arxeinadve Caiyo xeli dedam jibeSi gasaRebis
amosaRebad da...
– vaime! – daiZaxa SemkrTalma.
– ra aris, ra moxda, deda?! – gaukvirda vefxvias.
– gasaRebi meore paltos jibeSi Tu safuleSi CamrCa.
– mere?
– mere isa, rom is safule Sin, karadaze devs. raRa vqna axla?! ram gadamayrua ase?! anki raRa
Wkua maqvs Tqvens xelSi! Tqven rom Wkvianebi iyoT da ar mabrazebdeT, maSin gasaRebi Sin aRar
damrCeboda.
mividnen karTan, ucacuneben xelebs, TiTqos exvewebian – gaiRviZeo; ramdenjerme mxriTac
miawvnen, magram ra unda daekloT amiT! kari inglisuri klitiT iyo daketili; misi daketva
advilia, gamoxurav da kap! daiketeba. magram ugasaRebod eSmakic ki ver gaaRebs.
– modi, mgelika gavaRviZoT, deda, is gagviRebs, – wamoiZaxa vefxviam.
– is rogor gagviRebs, Svilo, rogor Seswvdeba sakets. Tundac Seswvdes, rogor SesZlebs
mis gawevas.
– gasaRebi gadmogvigdos ai aqedan, gazeTebs rom yris xolme fostalioni.
xedavT, ra eSmakebi arian es biWebi?!
dedas imediT gaunaTda saxe da gaubedavad daaWira zaris Rilaks TiTi. jer wynarad rekavdnen
xan deda, xan vefxvia, iqneb am wynarma xmamac gaaRviZos mgelikao. magram patara mgelikas tkbilad
eZina, lamaz sizmrebs xedavda da sulac ar undoda gaRviZeba. maSin ufro da ufro umates zaris
rekvas. axla ki mgelikac SeSmuSnda, wamoiwia, Tvalebi moifSvnita, miixed-moixeda da raki ver-
avin dainaxa, Rnavili amouSva. am gmiruli saxelis mqone biWma ubralo biWiviT amouSva Rnavili!
– aqa varT, mgelika! aqa varT, genacvalos dedao!
magram mgelikas karga xani araferi esmoda. bolos, rogorc iqna, yuri mohkra Zaxils. sawol-
idan gadmobobRda da SiSveli fexebis tyapatyupze mixvdnen, rom kars miuaxlovda.
deda da vefxvia imwamsve gazeTebis Casayrel WrilTan Cacucqdnen, Seixedes SigniT da dai-
naxes, rogor gabrwyindnen cisferi namtiralevi Tvalebi da mere rogor miuaxlovda ori patara
funTuSa xeli cremlebis mosawmendad.
– Cveno mgelikao, Cveno kargo, yoCaRo mgelikao. ase da ase dagvemarTao da aba Tu marTla
mgelika xaro, Tu marTla gmiri xaro, miidgi karadasTan skami, adi zed, karadaze safule devs,
im safuleSi gasaRebia, amoiRe da mogvawodeo.
da ai, am wuTidan daiwyo mgelikas gmiruli saqme. cremlebi moiwminda, skami daiTria; axrigina,
axrigina, bolos mainc miaxrigina karadasTan; abobRda im skamze, ayelyelavda, dainaxa safule,
staca xeli da swrafad Camovida Zirs.
95
modis, morbis da Tan cdilobs, gzaSive gaxsnas safule. is ki ar ixsneba. sxva dros sul
advilad xsnida xolme, axla ki ar ixsneba.
– vela vqsni, deda!
– rogor vera xsni, kaco! vaJkaci xar, gmiri vaJkaci! aba nel-nela Seecade!
nel-nela Seecada da tkac! – gaxsna. gaxsna, magram Sig araferi ar aRmoCnda, garda surnelo-
vani cxvirsaxocisa da fulisa.
– al alis gasagebi, deda!
– rogor ar aris, kargad naxe!
– kalgad vnaxe.
raRa unda eqnaT, dedac darwmunda, rom mgelika marTali iyo. albaT gasaRebi meore paltos
jibeSi CarCa.
da isev dauwyes darigeba:
– Cveni mgelikao, Cveni yoCaRi mgelikao, aba, Tu marTla gmiri xaro, skami axla tansacmlis
sakidarTan miidgi, iq lurji palto hkidia, Cayavi xeli jibeSi da iq iqneba gasaRebio.
Cveni mgelika isev datrialda da – tyap-tyup, tyap-tyup – miirbina SiSveli fexebiT skamTan;
xrig-xrig-xrig – axrginda skami da ai, is skami ukve tansacmlis sakidarTan dgas da mgelika
xvneSiT adis zed. ai, avida kidec. moZebna palto, mouZebna jibe. Cayo xeli, ubrwyinavs Tvalebi
da mere daunaRvlianda isev.
– al alis alc jibeSi.
– meore jibeSi, meore jibeSic naxe!
ar ginda, monaxo meore jibe? aba, aq aris namdvili gmiroba saWiro, magram mgelika ris mgelika
iqneboda, rom meore jibe ver epova. bevri eZeba da bolos mainc miagno. Cayo xeli Sig, gaubrwy-
inda Tvalebi, gaubrwyinda Zalian, amoswia da...
vaSa!.. patara funCula xelSi gasaRebma daiwyo brwyinva.
– vipone! vipone! vipone!
axla Zneli aRaraferi darCenoda. skamidan CamobobRda, karis WrilTan miirbina da sul male
gasaRebma axla dedikos xelSi daiwyo brwyinva.
– yoCaR, mgelikav, yoCaR!
dedam swrafad gaaRo kari da es Cveni gamarjvebuli vaJkaci, sami wlis fexSiSvela, mucelSiS-
vela gmiri, aRtacebiT Caikra gulSi. hkocnida, agreTve, vefxviac. mgelika ki, TiTqos araferi
ar gamikeTebiao, marto siyvaruliT uTaTunebda saxeze xelebs, da ise icinoda, rogorc sxva
dros icinoda xolme, roca deda da vefxvia ubralod brundebodnen skolidan.
rac Seexeba mamas... mamam rom gaigo, ra gmiruli saqmc Caidina Tavisma mgelikam, kidev erTxel
daemsgavsa mTvrals, kidev erTxel daiwyo mkerdSi siamayiT xelis cema da mTel qveyanas mosdo
es ambavi – xedavT, ra gmiri biWi myavso, eux! ra vaJkaci myavs patara mgelikao, euux!..
imisi Tqma xom zedmetia, ra imedic aqvs mamas. misi azriT, gmiri vefxviac iqneba, xolo mgelika,
mgelika iqneba namdvili gmirTa gmiri. ra Tqma unda, rodesac didi gaizrdeba.
96
– sad cxovrobs moTxrobaSi aRwerili ojaxi?
– romel klasSia vefxia?..
– ramdeni wlisa iyo mgelika, roca pirveli `gmiroba~ Caidina?
– erTad vimsjeloT da CamovTvaloT, dafaze dawerili personaJebidan romelia meorex-
arisxovani.
– Tqveni azriT, ramdeni mTavari personaJi hyavs am moTxrobas? (erTi, mgelika)
– ra SeiZleba iyos am moTxrobis saTauri?
moswavleebi CamoTvlian variantebs. bolos maswavlebeli ukiTxavs saTaurs `mgelikas pir-
veli gmiruli saqme~ da ambobs: – am moTxrobas mTavari personaJis saxeli hqvia!
aqtivoba 4. kiTxvebze pasuxi, msjeloba da muSaoba dafasTan axali Teoriuli masalis irgvliv
– vin hyveba ambavs `Svlis nukris naambobSi~?
– romel pirSi mimdinareobs Txroba `Svlis nukris naambobSi~?
– nawarmoebSi zogjer mTxrobeli Tavadac aris ambis monawile. aseT dros Txroba pirvel
pirSi mimdinareobs da mTxrobeli igivea, rac personaJi. `Svlis nukris naambobSi~ mTxrobeli,
anu Svlis nukri, Tavad gviyveba tragikul ambavs, rac mas Tavs gadaxda. gadavSaloT wignebi am
nawarmoebze da amovikiTxoT sami winadadeba sxvadasxva abzacidan, saidanac Cans, rom Svlis
nukri hyveba ambavs.
moswavlebs miecema 20-30 wami aseTi winadadebebis mosaZebnad. 3 sxvadasxva moswavle kiTxu-
lobs TiTo winadadebas. magaliTad, aseTs:
`pawawa var, oboli. bedma damibriyva: cud dros davobldi. tanze macvia patara, moklebewvi-
ani, TeTri TvlebiT mowinwkluli Txeli qaTibi...~
maswavlebeli kidev erTxel imeorebs:
– Svlis nukri personaJic aris da mTxrobelic.
– sxva nawarmoebi xom ar gaxsendebaT, sadac mTxrobeli da personaJi erTi da igivea? (mos-
wavleebi CamoTvlian.)
maswavlebeli moswavleebs sTxovs, gadaSalon saxelmZRvaneloebi 103-e gverdze da waikiTxon
pirveli savarjiSos piroba (mTavari da aramTavari personaJebi Camoiwereba dafaze).
– am zRapris mTavar gmirebs Tu aqvT saxeli?
– zRapars xom ar gaixsenebdiT, sadac moqmed gmirs aqvs saxeli da gvari?
– gavixsenoT zRaprebi, sdac mTavar gmirs aqvs metsaxeli. (dafaze Camoiwereba: nacarqeqia,
xuTkunWula...)
– sainteresoa, rom xalxuri zRapris mTavar personaJebs arasodes aqvT gvari (magaliTad:
abesalomi, eTeri...); an aqvT mxolod metsaxeli: nacarqeqia, wiTelquda, xuTkunWula, naxevarqa-
Tama, asfurcela... meorexarisxovan personaJebs ki xalxur zRaprebSi ar aqvT saxelebi. isini
pirdapir moixsenebian rogorc: veziri, mefe, qvrivi, glexi, kariskaci da ase Semdeg.
meore savarjiSoc klasSi Sesruldeba.
saSinao davaleba
maswavlebeli klasTan erTad ganixilavs mesame savarjiSos pirobebs da savarjiSo miecemaT
Sin Sesasruleblad.
97
Tavi 8 – didi wignebi
Tavis Sejameba
winare codna
moswavleebs naswavli aqvT saxelmZRvaneloSi mocemuli nawyvetebi „vefxistyaosnidan“,
aqvT TanamSromlobiTi unarebi.
resursebi
saxelmZRvanelo, furclebi, feradi fanqrebi, webo, makrateli, feradi furclebi, stepleri.
gakveTilis msvleloba
SeniSvna: umjobesia, maswavlebelma gamoiyenos wyvili gakveTili an aqtivoba `albomis
Seqmna~ gadados meore dRisTvis.
organizebis formebi: saerTo-saklaso, individualuri, jgufuri.
98
aqtivoba 1. Seswavlili masalis gaaqtiureba, monakveTebis SerCeva
maswavlebeli Temisa da miznis gacnobis Semdeg sTxovs moswavleebs, „vefxistyaosnidan“
amoweron: a) Sinaarsobrivad yvelaze saintereso monakveTi; b) yvelaze emociuri fraza teqs-
tidan; g) mxatvrul-esTetikuri TvalsazrisiT yvelaze mimzidveli adgili nawarmoebidan; d)
mosazreba, romelic yvelaze damafiqrebelia, brZnulia; e) gamonaTqvami, romelsac ar veTanx-
mebi. v) dRes yvelaze aqtualuri fraza teqstidan.
SeniSvna: maswavlebels SeuZlia CamoTvlilTagan airCios ramdenime davaleba, an Secvalos
saWiroebisamebr.
aqtivoba 2. prezentacia
maswavlebeli ramdenime moswavles sTxovs, waikiTxon TavianTi naSromebi da isaubron argu-
mentirebulad, ratom SearCies esa Tu is monakveTi.
aqtivoba 5. Sejameba
gakveTilis bolos moswavleebi msjeloben, romeli albomi iyo ufro SemoqmedebiTad gafor-
mebuli, kaligrafia daxvewili, saintereso monakveTebi SerCeuli da sworad axsnili prezent-
aciisas.
Sefaseba
moswavleebi Sefasdebian imis mixedviT, ramdenad moaxerxes Sinaarsobrivi Tu esTetikuri
TvalsazrisiT Rirebuli monakveTebis SerCeva da TavianTi arCevanis dasabuTeba. logikuri da
SemoqmedebiTia moswavleTa namuSevrebi.
99
8 homerosis `odisea~
didi wignebi
upasuxe SekiTxvebs
1. ramdeni qalaqi iCemebda Zvel saberZneTSi homerosis mSobliuri
qalaqis saxels?
ra azria gamoTqmuli amasTan dakavSirebiT mTargmnelTa winasity-
vaobaSi?
2. ra informacias gvawvdis winasityvaoba homerossa da mis poemaze?
amowere da Seni sityvebiT moamzade sainformacio teqsti.
3. ra saxiT moaRwia Cvenamde homerosis „odiseam“? ra ewodeba homero-
sis meore nawarmoebs?
100
troelma ufliswulma parisma spartis mefes, menelaoss,
8
didi wignebi
mSvenieri meuRle elene mostaca. Seuracxyofili berZnebi
troasken daiZrnen saomrad, magram 10 weli moundnen qalaqis aRe-
bas, romelsac RmerTebis mier nagebi galavani icavda.
troas aTwliani omis dasrulebis Semdeg Zalian didxans ar
eRirsa iTakis mefes, mravaltanjul odisevss, samSobloSi dab-
runeba. sanam iTakaSi dabrundeboda, kidev 10 weliwads ixetiala
da mravali Tavgadasavali gadaxda Tavs. amasobaSi mis meUuRles,
penelopes, saberZneTis saukeTeso vaJkacebi sTxovdnen xels. yve-
lani odisevsis sasaxleSi cxovrobdnen da moTminebiT elodnen
qalis gadawyvetilebas. erTguli penelope ki meuRles eloda.
odisevsi da penelope
qoredi
1. (Zv.) Senobis
qoredSi avida evriklea, rom Zvirfasi meuRlis Camosvla exare- zemo
sarTuli
bina dedoflisaTvis. mkvircxlad airbina dedaberma kibe, TavTiT
daudga mZinare penelopes da SesZaxa:
– gaiRviZe, Svilo Cemo! sakuTari TvaliT ixile, rasac amden
xans elodi. Camogivida didi xnis unaxavi qmari, Seni odisevsi! basilevsi
Semusra Tavisi saxlis amaoxrebelni da telemaqes SemWirvebelni! (berZn.) mefe
101
8 – Cqara, Cqara mamcne yovelive! Tu is yaribi marTla odisevsia,
didi wignebi
102
daexara da eloda, ras etyoda oci wlis unaxavi meuRle. mdu-
8
didi wignebi
mared ijda gaognebuli penelope, dakvirvebiT ucqeroda, TiTqos
cnobdao jvaloTi mosil odisevss.
telemaqem yvedrebiT mimarTa dedamiss:
– gulqva qali xar, dedaCemo! calke damjdarxar da arafers ek-
iTxebi mamas. arc erTi qali ar Sexvdeboda ase gulcivad oci wlis
unaxav Tavis mravaltanjul meuRles!
– jerac gons ver movsulvar, Svilo! – miugo penelopem, –
enadabmuls Zali ara maqvs, rame vkiTxo da misi Sexedvac ki
mimZims. Tu es kaci, marTlac, Sin dabrunebuli odisevsia, Cven
Tavad gamovemcnaurebiT erTurTs. aki marto Cven orma vuwyiT
sxvebisagan dafaruli Cveni saidumlo!
jvalo
CaeRima amis gamgone odisevss, telemaqes miubrunda da fr-
uxeSi qsovili,
Tiani sityva uTxra: romelsac Txis
– dedaSens daexsen, telemaqe! Tavad ukeT icis, rogor gamom- bewvi urevia.
cados. maSin ki ueWvelad micnobs. ra gasamtyunia, rom odisevsad
qitoni
ver vucnivar ZonZebSi gaxveuli yaribi? Cvens saqmes mivxedoT Zvel
axla, gavbrWoT, ra ajobebs, rogor moviqceT. mokluls erTi saberZneTSi:
matylis an
SurismaZiebelic rom darCes gvarSi, mkvlels mamapapeuli miwidan selis grZeli
gadaxvewa marTebs. Cven ki iTakis warCinebuli da saxelovani moy- perangi
meni davxoceT. amaze ifiqre axla. ai, ras girCev! formingi
– gamWriaxi da gonebiT sworupovari xar kacTa Soris. ase gvsme- simebiani
nia, arasodes gacudebulao odisevsis TaTbiri, amitomac Tavad sakravi
103
8 teqstis Sinaarsi
didi wignebi
imsjele
8. moZebne epiTetebi, romlebiTac telemaqe amkobs mamamiss.
imsjele, ra Tvisebebis mqone unda yofiliyo kaci, romelic
aseT epiTetebs imsaxurebs?
leqsika
9. 1-l-85-e striqonebSi moiZie Semdegi sityvebis sinonimebi: swra-
fad, gaanadgura, mSvidad. amoiwere da Seadgine winadadebebi.
10. amoiwere idiomaturi gamoTqmebi, ganmarte da maTi gamoyenebiT
Seadgine winadadebebi.
11. CamoTvlili sityvebi gadaiwere rveulSi, ganmarte da Seadgine
winadadebebi: ukadrisad, Seicxada, gamecxadebina, Zalumad, dire,
mdumared, gaognebuli, vuwyiT, gadia.
12. gadaiwere rveulSi da Seni sityvebiT gadmoeci:
warxda dRe Wirisa da siavisa.
dabrunebis imedi gadawuruli maqvs.
es ra sityva dascda Sens kbilTa zRudes!
13. penelope Tavs svegamwarebuls uwodebs. ras niSnavs es sityva?
gaixsene, romel nawarmoebSi Segxvda sityva `sve~. romeli per-
sonaJis epiTetia `sviani~?
14. moZebne teqstSi epiTetebi: keTilgonieri, mravaltanjuli,
qvegamxedvari, svegamwarebuli... rogor aris Sedgenili es zed-
sarTavi saxelebi? gamoyavi or-ori fuZe.
104
8
didi wignebi
sanTiobo
col-qmris
saZinebeli
oTaxi
Zirkvi
igivea, rac
kunZi
2.
agrec moiqcnen: tani ganibanes da axalTaxali qitonebi Caicves.
monaqalebic moikazmnen, RvTaebrivma aedma xmatkbili formingi
momarTa da cekva-TamaSic gaCaRda. mrokvel qal-vaJTa fexebis
dgriali ayruebda darbazs. ase ambobda odisevsis bWemaRal saxl-
Tan Cavlili mavani:
– albaT, qorwils ixdis Cveni dedofali. sasiZoTagan Tu mis-
Txovda visme, ar daeloda qmris dabrunebas, upatronod tovebs
saxlsa da sabadebels!
ase ambobdnen, radgan ar uwyodnen, ra ambavi datrialda am
darbazSi. amasobaSi evrikleam dabana odisevsi, surnelovani
nelsacxebliT dauzila tani, qitoni Caacva da Zvirfasi mosasxami
moasxa mxrebze. aTenam RvTaebrivi mSvenebiT ganumSvena pirisaxe,
axovaneba da ferxorci Sehmata. xSiri, oqrosferi kululebiT
Seumko Tavi da, rogorc hefestosebr daxelovnebuli oqrom-
Wedeli moavarayebs xolme oqroTi vercxls, ise ganamSvena aTenam
Txemidan terfamde mravaltanjuli gmiri.
abazanidan RvTivganmSvenebuli gamovida odisevsi. kvlav pe-
nelopes pirispir, imave adgilze, dajda da ase Seesityva Tavis
meuRles:
– dedakaco, ulmo guli CaudgamT SenTvis olimpoelebs!
gulSeuvali sxva qalic ki ufro lmobierad Sexvdeboda oci wlis
105
8 unaxav mravaltanjul meuRles. maS, Sen gamiSale, Cemo gadia, sa-
didi wignebi
106
gamiqra gulSi! eg saidumlo xom Cven garda mxolod erTma mesa-
8
didi wignebi
wole qalma, aqtorisma, icoda, romelic mamaCemma gamomayola
gamoTxovebisas. is mudam fxizlad darajobda xolme Cveni san-
Tiobos kars.
penelopes naTqvamma aatira odisevsi. tiroda igi da gulSi
ikravda Tavis Wkviansa da RvTivmSvenier meuRles.
rogorc mZvinvare poseidonis risxviT xomalddalewili mez-
Rvaurebi Tavs daaRweven boboqar zRvas da, samSvidobos gasulni,
Sehxarian xmeleTs, ase sasoebiT Sescqeroda Tavis meuRles pe-
nelope da aRar undoda, yelidan Camoxsnoda. am yofaSi mouswreb-
da col-qmars vardisferTiTeba eosi, rom Tvalsxivosan aTenas
sxvagvarad ar ganesaja: man gaaxangrZliva Rame, oqrostaxtian
eoss ubrZana, okeanis ufskrulebSi dayovnebuliyo da jerxnobiT
etlSi ar Seeba frTamali raSebi – lamposi da faeToni, romelTac
cargvalze amohyavdaT xolme SuqTamfeneli riJraJi.
poseidoni
zRvebisa da
okeaneebis
RmerTi
eosi
gariJraJis
qalRmerTi
107
8
didi wignebi
teqstis Sinaarsi
1. amoiwere rveulSi geografiuli da adamianTa saxelebi da sax-
elmZRvanelos leqsikonis daxmarebiT ganmarte.
2. ras ambobdnen moqalaqeni, odisevsis saxlidan musikisa da ce-
kvis xma rom SemoesmaT?
3. ra usayvedura odisevsma penelopes? ra xriki moumzada penelo-
pem odisevss?
4. rogor iyo mowyobili odisevsisa da penelopes sanTiobo?
5. ra aSinebda penelopes? ratom ar gauxsna man odisevss warbi
danaxvisTanave? visi ambavi gaixsena man Tavisi eWvis dasadas-
tureblad?
6. maT garda, vin icoda col-qmris saidumlo?
leqsika
7. moZebne teqstSi CamoTvlili sityvebis sinonimebi da Seadgine
winadadebebi: mocekvave, moaxura, mokvdavTagan, maRali, Semoex-
via, ubedureba, gamibrazdebi, momatyuos.
8. gamoyofili leqsikuri erTeulebi Secvale msgavsi Sinaarsis
mqone erTi sityviT:
rkinis guli hqonda.
iWvis natamalic gamiqra gulSi.
9. moZebne Sedgenili zedsarTavi saxelebi: gulSeuvali...
10. teqstis bolo abzacSi rasTan aris Sedarebuli penelopes six-
aruli ?
imsjele
11. ra TvisebebiT iyo Semkuli penelope? daaxasiaTe is. aRwere misi
garegnoba, Tvisebebi. moZebne Sesabamisi striqonebi teqstSi.
12. imsjele ZvelTaganve cnobil gamonaTqvamze:
„homerosi imdens aZlevs bavSvs, Warmag kacsa Tu moxucebuls,
ramdenis miRebac TiToeul maTgans SeuZlia“.
13. odisevss xSirad uwodebs avtori mravaltanjuls, eoss ki –
vardisferTiTebas.
Seni azriT, ratom?
108
8
didi wignebi
Semajamebeli samuSao
14. amoiwere teqstidan Zveli berZnuli yofierebisaTvis damax-
asiaTebeli nivTebisa Tu samosis saxelebi.
15. Semdegi gegmis mixedviT dawere orive nawilis mokle Sinaar-
si:
odisevsis vinaoba; troas aTwliani omi; aTi wlis xetialis
Semdeg; sasiZoebi; penelopes eWvi; penelope odisevss cdis;
meuRlem Seicno odisevsi.
109
Tavi 9 – qarTuli saliteraturo enis
istoriidan
winare codna
moswavleebma ician kiTxvis strategiebi, SeuZliaT sityvaTa mniSvnelobis axsna.
gakveTilis msvleloba:
organizebis formebi: saerTo-saklaso, individualuri, jgufuri.
aqtivoba 1. motivacia
maswavlebeli gakveTilis dasawyisSi moswavleebs acnobs Temasa da mizans da ekiTxeba:
Tqveni azriT, romeli terminebi ar iarsebebda meoce saukunemde? ratom? moswavleebi daas-
axeleben sakuTar variantebs da ecdebian daasabuTon pasuxi (magaliTad, ar iarsebebda sityva
kompiuteri, imitom rom es nivTi ar arsebobda manamde...). maswavlebeli ekiTxeba: Tqveni azriT,
rogor iqmneba es sityvebi?
110
aqtivoba 3. davalebis Semowmeba
aqtivobis dasrulebis Semdeg maswavlebeli svams kiTxvas: vin ra moniSna? (jer asaxelebs
erT niSans, Semdeg - meores da a.S.). ramdenime moswavle pasuxobs TiToeuli mimarTulebiT
moniSnul sakuTar variants, danarCenebi avseben. maswavlebeli TiToeuli sakiTxidan gamom-
dinare aZlevs ganmartebas.
aqtivoba 6. prezentacia
aqtivobis dasrulebis Semdeg jgufebi akeTeben prezentacias. SeiZleba moswavleebma
dasaxelebuli termini ver ganmarton an ganmarton arasworad. maswavlebels SeuZlia iqve
moaZebninos leqsikonSi an saxlSi misces davalebad.
saSinao davaleba
maswavlebeli moswavleebs sTxovs an moiZion da ganmarton is sityvebi, romlebic ver
ganmartes gakveTilze, an Seasrulon saxelmZRvaneloSi mocemuli №5 savarjiSo (mosw. wigni,
gv. 127).
Sefaseba
moswavleebi Sefasdebian imis mixedviT, ramdenad adekvaturad SeuZliaT kiTxvis strategiis
gamoyeneba da ramdenad sworad Seasrules micemuli davaleba jgufebSi.
111
Tavi 10 – Cemi Tbilisi
muSTaidi
gamWoli kompetencia:
wigniereba, mediawigniereba.
mediawignierebis miznebi:
mediaresursis kritikuli analizi; mediis mier sinamdvilis reprezentaciis Sefaseba.
gakveTilis msvleloba:
aqtivoba 1. winare codnis gaaqtiureba
maswavlebeli ekiTxeba moswavleebs: yofilxarT muSTaidis baRSi? sad mdebareobs is? ra
iciT am baRis Sesaxeb?
Tqveni azriT, ratom SeiZleboda daerqmiaT am baRisaTvis aseTi saxeli? (dro: 3 wT.)
112
maswavlebeli moswavleebs urigebs (SeiZleba zepiradac) SekiTxvebs:
1. romel wels Seiqmna muSTaidis baRi?
2. vis saxels ukavSirdeba misi Seqmna?
3. saidan modis saxeli „muSTaidi“?
4. romeli informacia migaCniaT teqstSi saeWvod? ratom?
(dro: 5 wT.)
ra mizans isaxavs?
visTvisaa es informacia
gankuTvnili?
ramdenad sandoa
informacia?
(dro: 15 wT.)
Sefaseba:
Sefasdeba:
• wakiTxuli teqstis gageba-gaazreba (kiTxvebze pasuxiT);
• teqstisa da mediainformaciis Sedareba (cxrilis SevsebiT);
• TanamSromloba (jgufebis muSaobaze dakvirvebiT). (dro: 3 wT.)
113
Tavi 11 – Targmnis xelovneba
winare codna
moswavleebs SeuZliaT mosmeniT aRiqvan da gaigon teqstis Sinaarsi, aqvT TanamSromlobiTi
da prezentaciis unarebi.
gakveTilis msvleloba
organizebis formebi: saerTo-saklaso, individualuri, jgufuri.
114
aqtivoba 2. teqstis wakiTxva
maswavlebeli kiTxulobs teqsts gamometyvelebiT, yoveli abzacis wakiTxvis Semdeg Cerdeba
da aZlevs moswavleebs saSualebas ifiqron davalebaze individualurad.
aqtivoba 4. prezentacia
jgufebi waradgenen prezentaciebs da moswavleebi erTmaneTs afaseben imis mixedviT, Tu
ramdenad damajerebeli iyo argumentebi da ramdenad sainteresod moaxerxa prezentatorma
jgufis saerTo poziciis warmodgena.
resursebi
mosasmeni teqsti, formatis furceli, markeri.
Sefaseba
moswavleebi Sefasdebian imis mixedviT, ramdenad adekvaturad gaiges mosmenili teqsti, da
sakuTari Tu jgufis mosazrebebi warmoadgines klasis winaSe.
115
11 Hheklberi finis Tavgadasavali
Targmnis xelovneba
Tavi mesame
diliT mis uotsonisagan lazaTianad momxvda gaTxupnili tan-
isamosis gamo. magram qvrivs ar davutuqsivar; iseTi daRonebu-
li Canda, rodesac qonsa da Tixas aSorebda Cems tanisamoss, rom
vifiqre, modi, ramdenime xans kargad moviqcevi, Tu SevZeli-meT-
qi. mis uotsonma patara oTaxSi gamiyvana da karga xans iloca. ase
miTxra, yoveldRe iloce da rasac inatreb, yvelaferi Segisrul-
debao. magram ase ar moxda, Tumca ki vcade. erTxel ankesi viSove,
nemskavi ar mqonda; unemskavod ki ankesi aba ris maqnisia! samjer
Tu oTxjer viloce: RmerTo, maSovnine-meTqi, magram sul amaod.
mere mis uotsons vTxove, Cem magier eloca, magram iman suleli
miwoda, xolo ra mizeziT – ar miTxra, me TviTon ki verafriT ver
mivxvdi.
erTxel tyeSi vijeqi da didxans vfiqrobdi amis Sesaxeb; Cems
Tavs vekiTxebodi, Tuki adamians SeuZlia, locviT miiRos rac
unda, ratom ar daubrunda diakvan uins is fuli, Roris xorcze
rom izarala-meTqi? ratom ar ubrundeba qvrivs vercxlis saT-
uTune, romelic mohpares? ratom ver suqdeba mis uotsoni? ara,
vTqvi CemTvis, es sul tyuilia. wavedi da yvelaferi qvrivs vuTx-
ari. iman mipasuxa, locviT adamiani `sulier jildos~ iRebso.
es CemTvis sruliad gaugebari iyo, magram qvrivma amixsna, ras-
ac gulisxmobda: riTac ki SegiZlia, yvelafriT unda daexmaro
xalxs, mTeli dro maTze zrunvaSi gaataro da Sens Tavze sul ar
ifiqroo. rogorc gavige, maT Soris mis uotsonic igulisxmebo-
da. wavedi tyeSi da kidev bevri vifiqre. Cemi azriT, es mxolod^
sxvebisTvis unda yofiliyo saxeiro. bolos gadavwyvite, amaze
Tavis Sewuxeba ar Rirs, daviviwyeb-meTqi. zogjer qvrivi gan-
ze gamiyvanda da ise damiwyebda RmerTze laparaks, rom nerwyvi
momividoda, magram meore dRes mis uotsoni Camigdebda xelSi da
sul sxvas CamCiCinebda. ise rom, bolos davaskveni, ori RmerTi
yofila-meTqi. sabralo codvili qvrivis RmerTs rogorme gau-
Zlebs kaci, magram Tu mis uotsonisas Cavuvardi xelSi, saSveli
aRar meqneba-meTqi. es yvelaferi rom avwon-davwone, davaskveni,
isev qvrivis gangebas mivkedlebodi, Tu mindomebda. Tumca ratom
116
movewonebodi, me xom umecari, mdabio da saZageli biWi viyavi.
11
Targmnis xelovneba
Cemda sabednierod, mamaCemi ager weliwadze meti iyo, aRar Can-
da; aRarc mindoda misi naxva. Tu fxizeli iyo^ da xelSi Camigdeb-
da, sul mcemda; rodesac igi axlomaxlo meguleboda, metwilad
tyeSi gavrbodi. hoda, daaxloebiT am dros, mdinareSi, qalaqidan
Tormeti milis^ daSorebiT, viRac damxrCvali kaci epovaT da
eTqvaT,^ TiTqos mamaCemi iyo. misi tanisa yofila, imnairive ZonZe-
bi scmia da masaviT araCveulebrivad grZeli Tma hqonia. magram
wyalSi imden xans gdebuliyo, rom saxeze ver ecnoT. wyals gvami
Turme gulaRma mohqonda. xalxma amoitana da napirze damarxa.
magram Cemma simSvidem didxans ar gastana, radganac erTi ram
gamaxsenda: damxrCvali kaci wyals, Cveulebriv, guldaRma moaqvs.
maSin mivxvdi, rom is mamaCemi ki ara, viRac qali unda yofiliyo^
kacis tansacmelSi gamowyobili. isev avforiaqdi. vSiSobdi, moxu-
ci kidev gamoCndeboda. amis survili ki sul^ ar mqonda.
erTi Tvis ganmavlobaSi xandaxan yaCaRobanas vTamaSobdiT.
mere me Tavi davanebe. danarCenma biWebmac mianebes Tavi. arc
aravin gagviZarcvavs da arc aravin mogviklavs. TvalTmaqcoba
iyo, meti araferi; gamovcvivdebodiT tyidan da Tavs vesxmod-
iT meRoreebsa da dedakacebs, romlebsac urmebiT bostneuli
mihqondaT bazarSi gasayidad. magram arasodes aravis arafers
vavnebdiT. tom soieri Rorebs `oqros zodebs~ eZaxda, Talgamsa
da bostneuls ki `Zvirfas nivTebs~. mivaSurebdiT gamoqvabuls
da Tavs viqebdiT, es ra movimoqmedeT, ramdeni xalxi davxoceT, an
ramdeni davWeriTo... me amaSi araviTar xeirs ar vxedavdi. erTx-
el tomma biWi gagzavna, anTebuli maSxaliT qalaqi dairbineo.
amas sabrZolo Zaxils eZaxda, razmis Sesakrebi niSani iyo, da mere
gamoacxada: jaSuSebis saidumlo cnobebiT xval espaneli vaWre-
bisa da mdidari arabebis mTeli qaravani apirebs gamoqvabulTan,
^xevSi dabanakebas Tval-margalitiT datvirTuli orasi spiloTi,
eqvsasi aqlemiT da aTasze meti joriT; maT oTxasiode jariska-
ci eyolebaT badragad, ase rom, Cven CavusafrdebiT (ase ambobda
tomi), amovJletT yvelas da gavitacebT nivTeulobaso. tomma
gvibrZana: daleseT xmlebi, gaasufTaveT Tofebi da moemzadeTo.
TalgamiT savse urmebsac ki ar daedevneboda ise, rom xmlebi da
Tofebi yvelas dakrialebuli ara gvqonoda, miuxedavad imisa,
rom Tamasebisa da cocxis tarebis meti xelSi araferi gveWira da,
117
11 ramdenic unda gvekrialebina isini, mainc araferi Seetyoboda.
Targmnis xelovneba
118
– visTvis da imisTvis, vinc lampas an beWeds gaxexavs. sulebic
11
Targmnis xelovneba
imas ekuTvnian da yvelafers usruleben: Tu ubrZaneb, Tval-mar-
galitidan ormoci milis sigrZe sasaxle amiSeneT da saReWi rez-
iniT an kidev sxva ramiT amivseTo, an kidev CineTis imperatoris
qali moitaceT da ^sacoled momgvareTo, isini valdebulni arian,
es meore diliT, mzis amosvlamde Seasrulon. es kidev araferia;
valdebulni arian, am sasaxliT mTeli qveyana Semoiaron, Tuki ase
ubrZaneben, gesmis?
– Cemi azriT, – vTqvi me, – isini sulelebi yofilan. ar ur-
CevniaT is sasaxle TavisTvis daitovon, vidre ase sulelurad
daTmon-meTqi. kidev metic, imaT adgilas rom vyofiliyavi, umal
jandabaSi gavistumrebdi ^maT, vidre Cems saqmes Tavs davanebebdi;
Zveli Tunuqis lampis gaxexvisTvis aravis veaxlebodi.
– raebs laparakob, hek fin. ginda, Tu ar ginda, Seni valia – mix-
vide, Tuki lampas gaxexaven.
– rao! isic me, xesaviT maRali da eklesiasaviT ganieri arse-
ba? kargi, mividodi, magram im kacs vaiZulebdi, asuliyo yvelaze
maRal xeze, romelic ki im mxareSi idga.
– ra azri aqvs SenTan laparaks, hek fin, Cans, araferi ici, namd-
vili suleli xar.
ori-sami dRe sul am fiqrSi viyavi, ^mere ki gadavwyvite Se-
memowmebina, marTla ase iyo Tu ara. aviRe erTi Zveli^ Tunuqis
lampa da rkinis beWedi, tyeSi gavedi, imdeni vxexe, sanam oflSi
ar gaviwuwe, vifiqre, sasaxles aviSeneb da fulad vaqcev-meTqi,
magram araferi gamovida, araviTari sulebi ar gamoCenilan. maSin-
Ra mivxvdi, rom mTeli es ambavi tom soieris morigi tyuili iyo.
SeiZleba TviTon kidec sjeroda arabebisa da spiloebis, magram
me sul sxva azrisa var. yvelafriT aSkaraa, rom is sakvirao skola
iyo.
119
Tavi 12 – erTi kacis Tavgadasavali
winare codna
moswavleebs naswavli aqvT „ioTam zedginiZis Tavdadeba“, SeuZliaT msjeloba konkretuli
sakiTxis irgvliv.
resursebi
saxelmZRvanelo, internetresursi an enciklopedia
gakveTilis msvleloba
organizebis formebi: saerTo-saklaso, individualuri, jgufuri.
aqtivoba 1. motivacia
maswavlebeli gakveTilis dasawyisSi moswavleebs acnobs Temasa da mizans, Seaxsenebs Ses-
wavlili teqstis („ioTam zedginiZis Tavdadeba“) mTavar sakiTxebs da sTxovs dafiqrdnen: Tqveni
azriT, ramdenad aris SesaZlebeli, erTma adamianma Secvalos qveyanaSi mimdinare procesebi?
maswavlebeli sTxovs daasaxelon Sesabamisi magaliTebi da sakuTari mosazrebebi daasabuTon.
moswavleTa mier dasaxelebul pirovnebebs maswavlebeli Camowers dafaze.
120
aqtivoba 2. peplis efeqti
dafaze Camowerili pirebidan SeirCeva ramdenime (5-6). maswavlebeli ajgufebs moswavleebs,
da sTxovs imsjelon Semdeg sakiTxebze: a) riT aris es moRvawe gamorCeuli? b) ra iqneboda, is
rom ar yofiliyo? (jgufebi survilis mixedviT irCeven pirovnebas. SeiZleba, orma jgufma erTi
da igive pirovneba airCios, rac saintereso iqneba prezentaciis TvalsazrisiT).
aqtivoba 3. prezentacia
aqtivobis dasrulebis Semdeg jgufebi akeTeben prezentaciebs. moswavleebi erTmaneTs
afaseben, ramdenad sainteresod da damajereblad iyo warmodgenili prezentacia.
aqtivoba 4. Sejameba
maswavlebeli sTxovs moswavleebs 1-2 sityviT yvelam gasces pasuxi kiTxvas: ra SeiZleba
Secvalos erTi kacis Tavgadasavalma?
Sefaseba
moswavleebi Sefasdebian imis mixedviT, ramdenad gamarTulad, naTlad da argumentebis
moxmobiT SeuZliaT msjeloba, jgufis Tvalsazrisis warmodgena klasis winaSe.
121
qarTuli ena (gramatika)
fonetikuri movlenebi
gakveTilis etapebi
aqtivoba 1. wina gakveTilze Seswavlilis gameoreba
122
ers?
(yru mkveTri Tanxmovnebis warmosaTqmelad sakmarisia haeris is maragi, romelic ada-
mianis piris RruSia dagrovebuli. yru fSvinvier TanxmovanTa warmoTqmisas ki filt-
vebidan amodis haeris didi nakadi);
6. amaTgan romelia mkveTri da romeli – fSvinvieri? wyvilad CamoTvaleT da dafazec
dawereT:
yru bgerebi: p f; q k; T t; w c; C W.
rogorc amjerad, ise Semdgom etapebze aRniSneT Tqven mier SerCeul moswavleTa pasuxebis
Sefaseba (TqvenTvis misaRebi formiT: sityvierad Tu qulis saxiT).
dasviT SekiTxva:
ra SegiZliaT miTxraT am fonetikuri movlenebis Sesaxeb?
moswavleebi amoicnoben kvecisa da kumSvis SemTxvevebs da daaskvnian, rom
arsebiTi saxelebis kveca da kumSva fonetikuri movlenis nimuSebia.
123
dafaze dawereT Sesaswavli sakiTxi:
fonetikuri movlenebi:
Semdeg ki CamowereT magaliTebi:
1. cissartyela cisartyela; deda-mama ded-mama
dasviT SekiTxva:
– daakvirdiT bgeris dakargvis am magaliTebs. amaTgan romelSi daikarga Tanxmovani da
romelSi – xmovani?
dafaze dawereT Semdegi magaliTi:
4. bedSavi beCavi
dasviT SekiTxva:
– aq ra cvlileba momxdara rTuli sityvis Sedgenis Semdeg?
ganmarteT:
– amgvar fonetikur cvlilebas bgeraTa Serwyma ewodeba.
dawereT dafaze mexuTe magaliTi komentariT:
124
– pirvel SemTxvevaSi gvaqvs bgeris damsgavseba: sityvis fuZeSi mdebare Sin Tanxmovan-
ma daimsgavsa sityvis pirveli bgera – sani; meore SemTxvevaSi ki piriqiT momxdara – bgera-
Ta ganmsgavseba: sityvis pirvelma bgeram – lasma ganimsgavsa fuZiseuli lasi, mis nacvlad
rae gvaqvs.
bolos CamoTvaleT fonetikuri movlenebi da sTxoveT moswavleebs, Caiweron:
– fonetikuri movlenebia: 1) bgeris dakargva, 2) xmovnis dasusteba, 3) bgeraTa gadasma,
4) bgeraTa Serwyma, 5) bgeris gaCena, 6) bgeris damsgavseba an ganmsgavseba.
SeamowmeT, miusadageben Tu ara sworad moswavleebi am definiciebs dafaze Camoweril
magaliTebs.
125
cdomileba (// cTomileba)
cduneba (// cTuneba)
ganagrZeT saubari:
– wignieri, ganaTlebuli adamiani enaSi dadgenil normebs icavs. Cveni mizania, rom
Tqven, werisas Tu metyvelebisas, gamoiyenoT saliteraturo enis normebis mixedviT mar-
Tebuli formebi;
magaliTad, Tanamedrove qarTuli enis normebis mixedviT: (dafaze CamowereT)
marTebulia: mcdaria:
kargi karqi
tkbili tkpili
frCxili brCxili
frTxili brTxili
RvTis neba xvTis neba
mSvidad mSvidaT
gaacaniT klass, rogor SeafasebT gakveTilis msvlelobis dros Tqven mier SerCeul mos-
wavleTa monawileobas;
Semdeg sTxoveT moswavleebs, CainiSnon moswavlis wignSi gverdi 9 da codnis ganmtkicebis
mizniT, saxlSi yuradRebiT gaecnon aq warmodgenil masalas; Seasrulon mocemuli davalebe-
bi:
126
leqsikologia
mravalmniSvnelobiani sityva
xerxi
mravalmniSvnelobiani sityvis arsis gamokveTa omonimebTan SepirispirebaSi.
127
Semdeg dafaze wers winadadebas – `nawarmoebSi mweralma Tavisi epoqis namdvili saxe gad-
mogvca~. – da sTxovs moswavleebs, moiZion am winadadebaSi xazgasmuli sityvis mniSvneloba.
mivyveT g variants:
2. Ziebis faza
Ziebisas moswavleebi aRmoaCenen, rom orTografiuli leqsikoni ver SesZens maT codnas am
konkretul situaciaSi; sinonimTa leqsikoni mxolod nawilobriv daexmareba; ganmartebiTi
leqsikoniT ki dasaxul amocanas Seasruleben.
3. refleqsiis faza
maswavlebeli iyenebs e.w. `xaraCos~ meTods: dasmuli SekiTxvebiT man am sam leqsikons
Soris arsebiTi gansxvaveba unda aRmoaCeninos moswavleebs da TiToeulis funqcia maTve gana-
sazRvrinos.
magaliTad, maswavlebels SeuZlia dasvas SekiTxva:
– xSirad rom ar gavimeoroT sityva epoqa, sad moviZiebT, romeli sityva Caenacvleba
mas? (moswavleebi sinonimTa leqsikonSi moiZieben: epoqa//xana).
isev SekiTxva:
Semdegi SekiTxva:
– romeli leqsikonis daxmarebiT unda gavarkvioT, ra aris marTebuli – sinonimuri Tu
sinonimiuri? (moswavleebi gamoiyeneben orTografiul leqsikons).
– sad moviZiebT Tavisi mniSvnelobiT orTografiis msgavs sityvas? (amjerad moswav-
leebi sinonimTa leqsikonSi ipovian sityvas – marTlwera).
4. ganxilva-Sejamebis faza
moswavleebi ajameben ZiriTad sakiTxebs:
leqsikoni sxvadasxvagvaria. adamiani maT Tavisi miznis mixedviT SearCevs: sityvis marTlw-
eras azustebs orTografiul leqsikonSi, sityvis mniSvnelobas – ganmartebiTSi, xolo msgav-
si sityvis mosaZebnad sinonimTa leqsikons iyenebs.
mniSvnelovania, rom moswavleebma es codna gamocdilebiT miiRes.
gakveTilis etapebi
aqtivoba 1. axali sakiTxis gasaazreblad problemis gamokveTa
128
miuTiTeT rubrika daakvirdi:
1. `nigozTa Zirsa daeZina~ (sulxan-sabas igavidan);
2. `WinWris Zirze WinWari amovao~ (andaza);
3. `velze idga ori-sami Ziri bali~ (vaJa-fSavelas prozidan);
4. Aa) `godris ZirSi Tagvi raRacas xravs, aknatunebs~ (T. razikaSvilis prozidan);
b) `wyaros Zirze kenWebs saTiTaod daTvlidi~ (i. gogebaSvilis prozidan);
5. `fexsacmlis Ziri ramdenime alagas iyo gaxeuli~ (k. baqraZis Targmanidan);
6. `doqtori strongi mudam garTuli iyo sityvaTa berZnuli Zirebis ZiebaSi~ (k. baqra-
Zis Targmanidan);
7. `naxe, Tu oqro rasa iqms, kverTxi eSmakTa Zirisa~ (SoTa rusTaveli).
129
aqtivoba 3. refleqsiis faza anu sakiTxis gansja-aTviseba
ganmarteT:
– amgvar sityvebs enaTmecnierebma mravalmniSvnelobiani sityva uwodes; `Ziri~
mravalmniSvnelobiani sityvis nimuSia.
Semdeg gamoiyeneT e. w. `xaraCos~ meTodi – gansjas Tqven mier dasmuli SekiTxvebiT mieciT
gezi – dasviT SekiTxva:
– gaixseneT omonimebi da SeecadeT, axsnaT, ra gansxvavebaa mravalmniSvnelobian sity-
vasa da omonimebs Soris?
Sesadareblad dafaze dawereT omonimuri sityvebis ganmarteba:
bali – kurkovani xili;
bali – mejlisi;
bali – cifriT gamoxatuli Sefaseba.
130
– SeiniSneba Tu ara gansxvaveba omonimebisa da mravalmniSvnelobiani sityvis sale-
qsikono ganmartebis modelebSi?
rodesac gansjisaTvis gamoyofili dro dasruldeba, SeamowmeT, rogor Seadareben erT-
maneTs gansxvavebul nimuSebs jgufis warmomadgenlebi;
mosalodnelia, rom moswavleebi SeniSnaven:
ganmartebiT leqsikonSi omonimuri wyvilis calebi ganmartebulia cal-calke, xolo
mravalmniSvnelobiani sityvis sxvadasxva mniSvneloba Tavmoyrilia amave sityvis gan-
martebaSi.
bolos TvalsaCino nimuSebi Tqven ganixileT:
omonimuria:
lomi1 – moyviTalo feris didi mtacebeli ZuZumwovari cxoveli. gadataniTi mniSvnelobiT
– Zlieri, guladi, uSiSari.
lomi2 – [rusuli лом] Zalayini, wveriani rkinis keti.
mravalmniSvnelobiani sityvaa:
kakali – 1. maRali, farTofoTlebiani xe; 2. am xis magarnaWuWiani nayofi;
3. patara da mrgvali ram, risame marcvali, burTula; 4. gurulsa da imerul kiloebSi cali
(`ori kakali muStari uSovniaT da ggonia, xvalac eyolebaT?~)
131
.1.
10 Semajamebeli savarjiSoebi
თავი 2 – დაწერე მცირე ზომის თხზულება „ვინ ვარ მე?“. ეცადე, უკეთ გააცნო თანაკლასელებსა და
მასწავლებელს შენი თავი.
თავი 3 – ა) შექმენი იგავი (შეგიძლიათ მორალად გამოიყენოთ რომელიმე ანდაზა) და გააცანი მეგობრებს;
ბ) კლასში შექმნილი იგავები გადაწერეთ ლამაზად, აკინძეთ, გააფორმეთ და მოაწყვეთ
პრეზენტაცია სკოლაში.
თავი 5 – მოჰყევი რაიმე ამბავს შენი თუ სხვისი ცხოვრებიდან (ან ეპიზოდს შენი საყვარელი
ნაწარმოებიდან ან კინოფილმიდან) ისე, რომ შექმნა სახალისო განწყობა კლასში.
თავი 6 – ამ თავში ორი ზღაპარი შეისწავლეთ. ორივე ტექსტის ზღაპრული ელემენტები შეადარეთ
ერთმანეთს; აღმოაჩინეთ მსგავსება და განსხვავება.
132
შემაჯამებელი სავარჯიშო გრამატიკისთვის
zmna
10 დაასრულე ზმნები:
გოგონას ძმამ წყალი დაალ..., თმა შეაკვრ... და წიგნი გადააშლ...
133
.2.
13 wlis barti dedasTan erTad saerTo sacxovrebelSi cxovrobs. maT Zalian uWirT, radgan
dedas mudmivi samsaxuri ara aqvs; zogjer maT komunaluri gadasaxadebis gadaxdac ugviandebaT,
magram barts Tavisi moxerxebiT xSirad dauZvrenia xolme Tavi sibneleSi darCenisagan. magali-
Tad, erTxel, rodesac kontroliorma morigjer gaafrTxila, deni unda gagiTiSoTo, bartma moi-
gona, viTom uhaeroba sWirda; yelze iseTnairad moiWira xeli, rom CasunTqvisas stvenismagvari
xmebi gamoeca, mere ki karTan momdgar kacs amcno, Jangbadis karavSi miwevs Zili da dens Tu gamo-
mirTavT, usaTuod movkvdebio. gadasaxadis amkrefs ki, ra Tqma unda, ar surda, misi mizeziT vin-
me momkvdariyo, miT umetes, patara biWi, romelic TiTqmis yovelTvis marto xvdeboda saxlSi.
ar ifiqroT, TiTqos barti matyuaraa: „yoveldRe namdvilad ar miwevs tyuilis Tqma... xanda-
xan, ubralod, iZulebuli xdebi, rom icruo, samyaro xom savsea msgavsi tyuilebiT“, - ambobs is.
miuxedavad gaWirvebuli cxovrebisa, barti mainc axerxebs, mudam xalisiani da optimizmiT sa-
vse iyos. igi krivis wreze dadis da Tavis wonaSi sakmaod warmatebulicaa, Tumca amqveynad simRe-
ra mainc yvelafers urCevnia. Tumca misi TanatolebiviT popmusika ki ar moswons, mas iseTi xme-
bi xiblavs, „SuSas rom amsxvrevs da yvela sasmen arxs erTianad avsebs“ - barti saopero musikiTaa
gatacebuli. xandaxan quCaSic ki Tavs ver ikavebs xolme da saopero ariebs xmamaRla mReris, ma-
gram mxolod maSin, Tuki axlomaxlo aravinaa. erTi ucnauroba sWirs: auditoriis winaSe simRera
ar gamosdis, Sinac yovelTvis maSin mReris, roca martoa. Tu deda Sinaa, an bebiaa maTTan stumrad,
saabazanoSi iketeba.
barts mamamisis Sesaxeb mxolod is smenia, rom mas jon josi hqvia. dedamac amis meti araferi
icis. amitom barti gadawyvets, mama moZebnos. meilsac ki ugzavnis erT-erT Jurnals, romelSic
erayis omSi mebrZoli jon jonsis fotoa gamoqveynebuli, magram, samwuxarod, igi mamamisi ar aR-
moCndeba. bolos mainc Sexvdeba jon jonss, marTalia, arc is aRmoCndeba bartis mama, magram, misi
saxiT ufros megobars SeiZens da marTlac mamaSviluri urTierToba eqnebaT.
barts Zalian awuxebs is ambavi, rom saerTo sacxovreblis sadarbazo nagviTaa savse, amitom ga-
dawyvets, SabaToba moawyos da kedelze gancxadebas akravs, romelSic mezoblebs mouwodebs, er-
Tad daasufTaon sadarbazo. am dros gaicnobs mezobels, Suaxnis mamakacs, saxelad gairs, rome-
lic Semdgom bartis saukeTeso megobari xdeba da biWs didi xnis nanatr nivTs, velosipedsac ki
aCuqebs.
erTxel samma Tanaklaselma biWma avgustma, ionma da gabrielma, romlebic bartis faruli me-
toqeebi iyvnen, Seityves, rom igi RaribTa ubanSi, saerTo sacxovrebelSi cxovrobda da radgan
biWi am ambavs malavda, gadawyvites, niSni moegoT. erT dResac ubanSi daxvdnen. barti Tavidan moT-
minebiT itanda maT dacinvas, magram roca avgustma dedamisi udierad moixsenia, veRar moiTmina
da sacemrad gaiwia, Tumca sams erTi ras moereoda da barts Tanaklaselebma cxviris Zvali gau-
texes.
barti Tavisi hobis, operis Sesaxeb aravis umxels, Tumca erTxel misi Tanaklaseli gogona ada
sTxovs, moasmeninos, ra musikas usmens yursasmeniT. biWi uars veRar etyvis da amgvarad Seityobs
ada misi gatacebis Sesaxeb. miuxedavad bartis Txovnisa, es ambavi Cvens Soris darCes da aravis gau-
mxiloo, male ukve mTeli klasi igebs, rom barti operas mReris.
amis Semdeg biWs maswavlebeli sTxovs, sakolo RonisZiebaSi miiRos monawileoba. barti Zalian
nerviulobs, eSinia, rom xalxis winaSe simRera ar gamouva, is da ada erT cnobil momReralsac ki
Sexvdebian profesiuli rCevebis misaRebad. sabolood yvelaferi sasikeTod dasruldeba, barts
simRera gamouva da mxurvale ovaciasac daimsaxurebs.
134
xoWo biWi
erT Cveulebriv dRes, 13 wlis darkus qaTli sruliad marto darCa. mas deda 7 wlisas garda-
ecvala, axla ki mamamac miatova.
48 wlis qvrivma barTolome qaTlma Svili darkusi 27 seqtembers skolaSi waiyvana, iqidan ki
bunebis istoriis muzeumSi wavida, sadac samecniero direqtorad muSaobda. mama saRamos Sin ar
dabrunebula. darkusma mezoblebs dauZaxa, mezoblebma ki policiaSi darekes. policia muzeumSi
rom mivida, doqtor qaTlis samuSao oTaxi - xeSeSfrTianTa nimuSebis sacavi - Signidan Caketili
dauxvda. SeeSindaT, gulis Seteva an ubeduri SemTxveva xom ar mouvidao, kari rkinis taraniT Se-
angries da oTaxi carieli daxvdaT.
magidaze yinuliviT civi yava, furclebi da mikroskopi ewyo. xeSeSfrTianebis nimuSebis ujre-
bi Riad iyo datovebuli, doqtori barTolome qaTli ki arsad Canda.
sacavs fanjrebi ar hqonda, kari – mxolod is, romlidanac qaTli oTaxSi Sevida. mdgradi at-
mosferos SesanarCuneblad oTaxi hermetulad iyo daxuruli.
gauCinarebuli mecnieris ambavi gazeTebis pirvel gverdzeve daibeWda. Jurnalistebi sagone-
belSi Cacvivdnen. verafriT amoexsnaT, rogor gaaRwia doqtorma qaTlma sacavidan. isini darkuss
quCaSi aCerebdnen, fotoebs uRebdnen da aTas kiTxvas usvamdnen.
barTolome qaTli cotaTi dabneuli kaci gaxldaT - gasaRebs mudam kargavda, wvimian dReebSi
ki qolga aviwydeboda. skolaSi xuTi wuTi agviandeboda, Tumca yovelTvis modioda... asea Tu ise,
darkuss erT rameSi eWvi ar epareboda: mamamisi is adamiani ar iyo, cameti wlis Svili rom mieto-
vebina.
hoda, darkusma gadawyvita, radac unda dasjdomoda, mamas gauCinarebis ambavi gameZiebina.
barTolomes dakargva saswrafod Seatyobines mis Zmas, doqtor maqsimilian qaTls da isic ma-
Sinve Camovida londonSi oblad darCenili ZmiSvilis sapatronod.
darkusma axal skolaSi daiwyo siaruli. ramdenime abezarma Tanaskolelma almacerad dauwyo
cqera axalmisuls, mamis dakargvis ambavze uxeSad exumrebodnen da ise amcirebdnen, rom biWs gul-
ze brazis cecxli ekideboda. erTxel isic daapira, sastikad gasworeboda am Tavxed biWebs, magram
erTma gambedavma, Tamamma gogonam SeaCera. am gogonas virjinia erqva. darkusma swored am dRes
gaicno morcxvi, magram Zalian keTili biWi bertolti. amis Semdeg virjinia da bertolti darku-
sis ganuyreli megobrebi gaxdnen da mamamisis Zebnis saqmeSi isinic CaerTvnen.
erT dRes skolidan dabrunebulma darkusma gadawyvita, biZia maqss gareT dalodeboda. swo-
red am dros ipova Tavisi yvelaze didi megobari - xoWo baqsteri. ai, rogor moxda es ambavi: biZis
lodinSi darkusi avtobusis gaCerebasTan rom ijda, uceb Cxubis xma Semoesma. biZaSvilebi Cxu-
bobdnen: hamfri da pikeringi. biZia maqsma erTxel gaafrTxila: maTgan yovelTvis Sors daiWire
Tavio. hamfrsa da pikerings memkvidreobiT erTi Senoba rgebiaT. orive maTgans iq sakuTari ma-
Raziis gaxsna sdomebia da amis gamo gamudmebiT Cxubobdnen. hamfri pikerings CxubSi aZaxebda,
feTxumi xar da Seni oTaxi xoWoebiTaa savseo. lanZRva-gineba xelCarTul brZolaSi gadaizarda
da rodesac hamfri pikeringisgan Tavis dasaxsnelad fexebs iqnevda, misi Savrlis totidan ucbad
uSvelebeli Savi xoWo gadmovarda da gzaze daebertya.
darkusi Tavidan ki SeSinda, magram mere TandaTan moewona giganturi xoWo, Tanac is biWisadmi
aSkarad keTilganwyobili Canda. swored am dros darkuss CxubisTavi robi da misi banda wamoad-
ga Tavs. baqsterma darkusi metoqisgan daicva: Tavisi basri rqiT daetaka robis. SeSinebulma biWeb-
ma isRa moaxerxes, SeSlili xoWo biWi xaro, miaZaxes ukanmouxedavad gaiqcnen.
im dRidan baqsteri darkusis megobari da TanamebrZoli gaxda.
rogorc gairkva, doqtori barTolome qaTli wlebis ganmavlobaSi ikvlevda xoWoebs, maT Se-
saxeb uamravi Sromac hqonda dawerili da darkuss swored misgan gadmoeca memkvidreobiT xoWo-
ebisadmi siyvaruli.
135
darkusis mamas unikaluri koleqcia - iSviaTi xoWebis asobiT nimuSi hqonda da albaT misi gau-
Cinarebac swored am ambavs ukavSirdeboda.
rogorc aRmoCnda, es koleqciac, barTolome qaTlis Sromebic da sxva kidev bevri ram, rac
doqtors ekuTvnoda, mis yofil jgufels, gavlenian da amave dros Zalian saSiS qals, lukrecia
katers miuTvisebia da rogorc varaudobdnen, darkusis mamac mas hyavda datyvevebuli.
maS, ase: darkusi, biZia maqsi, bertolti, virjinia da baqsteri barTolome qaTlis gamosaxsne-
lad ibrZvian. maT SeuerTdeba lukrecia kateris qaliSvili novaki, romelsac deda sastikad
epyroba.
bolos da bolos, yvela maTganis ZalisxmeviT barTolome qaTls lukrecia kateris sapyrobi-
leSi miagneben da gamoixsnian. masTan erTad xeSeSfrTianTa unikalur koleqciasac gadaarCenen.
136
11 damatebiTi rekomendaciebi
137
weris strategia:
sqema personaJis daxasiaTebisaTvis
nawarmoebis saTauri
personaJi
fiqrobs
akeTebs
ambobs
Sedegi
gmiris mizani
redaqtireba
mas Semdeg, rac moswavleebi weriTi davalebis monaxazs Seqmnian, SeZleba CaiTvalos,
rom isini ukve mzad arian TavianTi naSromis pirveli redaqciis dasawerad. weriTi met-
yvelebis procesze orientirebuli swavleba ewinaaRmdegeba weriTi metyvelebis swav-
lebis im tipis midgomas, rodesac maswavlebeli moswavleebs raime Temas miscems da-
sawerad da meore dRes nawerebs Caibarebs maTi gasworebis, niSnis daweris da niSnebis
momentalurad JurnalSi Setanis mizniT.
procesze orientirebuli weriTi metyvelebis swavleba moswavleTaTvis naweris
Camoyalibebisa da daxvewisaTvis droisa da SesaZleblobebis micemazea orientirebu-
li. Sesabamisad, es midgoma gulisxmobs e.w. monaxazis mTel etaps, Tavisi strategiiTa
da aqtivobebiT da redaqciebis CamoyalibebisaTvis gamiznul garkveul samuSaoebs.
meti mkafioobisaTvis umjobesia, ganvmartoT termini redaqcia. qarTuli enis gan-
martebiTi leqsikonis definiciiT, redaqcia: `xelnaweris gasworebasa da liter-
aturul damuSavebas~ niSnavs, rac gulisxmobs: konkretuli ideebis Camoyalibebasa da
gavrcobas, mosazrebaTa dakonkretebas, magaliTebisa da argumentaciis gamxatvrule-
basa da gamravalferovnebas, daskvnebis Sejamebas, teqstis stilurad da gramatikulad
gamarTvas, koreqturas da sxva. aqedan gamomdinare, moswavleebs redaqtirebis erTze
meti Sansi eZlevaT, radganac mxolod pirveli redaqciis daweris Semdeg iCens Tavs
realuri sirTuleebi da erTi SexedviT gadaulaxavi problemebi. mniSvnelovania, rom
saredaqcio samuSao mxolod saSinao davalebis formatSi ar sruldebodes da maswav-
139
lebeli saklaso muSaobis garkveul nawils uTmobdes Casabarebeli weriTi davalebis
redaqtirebis process. swored am dros eZlevaT moswavleebs kiTxvebis dasmis, infor-
maciis dazustebis, bundovani sakiTxebis naTelyofis Sansi, rac swavlis umniSvnelova-
nesi etapia da uSualod ganapirobebs akademiuri moswrebis maRal dones.
qeTevan TofaZe,
fragmenti wignebis seriidan – swavlebis strategiebi skolaSi
`artlainsi~, Tbilisi 2011
Txzulebis Sefaseba
140
rebulad miaCnia, an im faqtorebze yuradRebis gamaxvilebas, romelTa dasaZlevad mas
sWirdeba muSaoba samomavlod.
niSnebiT Sefaseba. zogierT maswavlebels ufro emarjveba TiToeuli moswavlis yo-
veli naSromis niSniT Sefaseba, sxvebi ki Tvlian, rom moswavlis SesaZleblobebis Se-
fasebisas gacilebiT mkafio suraTs iZleva maswavleblisa da moswavlis mier erTad
SerCeuli namuSevrebis Sefaseba.
moswavlis Txzulebis komentireba. rodesac moswavle maswavleblis mier wiTeli
pastiT aWrelebul Tavis naSroms daxedavs, nakleb savaraudoa, rom moundes mis daxve-
waze Semdgomi garja. ufro metic, moswavleebis Txzulebebis Sesworeba did drosa da
Sromas moiTxovs da maswavlebelsac guli ucruvdeba weriTi davalebebis xSirad mice-
maze. gacilebiT ufro saxalisoa nawerSi ramdenime yvelaze regularulad daSvebuli
Secdomis gasworeba da, amasTanave, zogi dadebiTi mxaris aRniSvnac. kidev ufro ukeTe-
sia, Tu am davalebis Sesasruleblad moswavleebi wyvilebad imuSaveben da maswavlebel-
Tan periodul sakonsultacio Sexvedrebze Tavad aRniSnaven sakuTar sustsa da Zlier
mxareebs. amgvari Sefasebebis meTodi gulisxmobs imas, rom moswavleebi gaecnobian da
SeiTviseben Sefasebis kriteriumebs da analitikuri komentaris formas.
nino RambaSiZe,
fragmenti wignebis seriidan – swavlebis strategiebi skolaSi,
`artlainsi~, Tbilisi, 2011 weli
141
.1.
142
qarTuli ena da literatura
• Tanmimdevrulad gadmoscen faqtebi da movlenebi;
• Sesaferisi leqsikis gamoyenebiT Seadginon martivi dar-
gobrivi teqstebi (klimatis aRwera, geografiuli garemos
aRwera, maTematikuri amocana da sxv.);
• informaciuli teqstis Sedgenisas gamoiyenon specialuri
terminologia;
• ama Tu im Janris teqstis Seqmnisas gamoiyenon sxvadasxva
mxatvruli xerxi (epiTeti, Sedareba da sxv.);
• sxvadasxva saganSi SeZenili codnis safuZvelze Seqmnan
mcire zomis Txzuleba (mag., „Semodgoma“, „Sinauri cxove-
lebi“ da sxv.).
I v a ria n ti
msvleloba:
1. maswavlebeli dafaze wers moswavleebisaTvis ukve axsnil, nas-
wavl leqsikur erTeulebs;
2. moswavleebma unda Seadginon winadadebebi damoukideblad,
risTvisac eZlevaT garkveuli dro;
3. weris dasrulebis Semdeg maswavlebeli waakiTxebs moswavleebs
maT mier Sedgenil winadadebebs;
4. maswavlebeli gaakeTebs komentarebs moswavleebis mier Ses-
rulebul samuSaoze.
143
dawyebiTi safexuris maswavleblis meToduri gzamkvlevi
I I v a r i a n ti
msvleloba:
1. weris dawyebamde moswavleebi SearCeven Temas da maswavleblis
daxmarebiT Camoweren dafaze am TemasTan dakavSirebul sity-
vebs (mag., mze _ mcxunvare, cxraTvala, oqrosferi...);
2. moswavleebi am sityvebis gamoyenebiT weren mxatvrul an in-
formaciul teqsts.
3. informaciuli teqstis Sesaqmnelad maswavlebeli sTxovs,
gaixsenon sxva sagnebSi miRebuli codnac (mag. bunebismetyve-
leba).
4. mxatvruli teqstis Seqmnisas ki uTiTebs maT, ra tipis teqsti
unda Seqmnan: TxrobiTi, monologuri Tu dialoguri.
144
qarTuli ena da literatura
I I I v ar ia n ti
msvleloba
1. winaswar SerCeuli, moswavlisaTvis ucnobi teqstidan maswav-
lebeli dafaze wers 4-5 „sakvanZo“ sityvas (maT Soris SeiZleba
iyos: arsebiTi saxeli, zedsarTavi saxeli, zmna da sxva);
2. moswavleebi am sityvebiT Seadgenen sakuTar moTxrobas;
3. aucilebelia gamoiyenon „sakvanZo“ sityvebi. Tumca, teqstis
saWiroebidan gamomdinare, moswavleebs SeuZliaT sityvebis
gramatikuli formis Secvla da sityvebis damateba;
4. moswavleebi muSaoben individualurad;
5. moswavleebi wyvildebian da uziareben mewyviles „nawarmoebis“
sakuTar variants;
6. Semdeg maswavlebeli kiTxulobs Tavdapirvel teqsts, saida-
nac aris amokrebili „sakvanZo“ sityvebi;
7. moswavleebi adareben TavianT variantebs ukve arsebul mxat-
vrul teqsts (pouloben msgavseba-gansxvavebas maT Soris).
145
dawyebiTi safexuris maswavleblis meToduri gzamkvlevi
we r a m a g idis ir g vliv
msvleloba:
1. daajgufeT moswavleebi (4-5 moswavle) da gaacaniT saweri Tema.
(Tema, sasurvelia, SerCeuli iyos moswavleTa interesebidan
gamomdinare).
2. TiToeul moswavles unda hqondes Tavisi saweri furceli.
3. winaswar gansazRvrul droSi (3-5 wuTi) moswavleebma unda
moaswron TavinTi mosazrebebis dawera Temis garSemo.
4. drois amowurvisTanave moswavleebi furcels, romelzec maTi
naazrevia dawerili, gadaawodeben marjvniv mjdoms da TviTon,
Sesabamisad, miiReben furcels marcxniv mjdomisagan.
5. moswavleebi waikiTxaven da gaagrZeleben Tanaklaselis naazrevs.
6. furclebi wreSi manam itrialebs, sanam jgufis yvela wevrs
sakuTari ar daubrundeba.
7. nawerebi klasSi ganixileba, saukeTeso naSroms maswavlebeli
SearCevs da saTanadod Seafasebs.
146
qarTuli ena da literatura
p i r a m iduli is tori a
msvleloba:
1. pirvel xazze iwereba moTxrobis mTavari gmiris saxeli. meo-
re xazze vwerT or sityvas, romelic mTavar gmiris xasiaTs
an garegnobas gamoxatavs.
2. mesame xazze iwereba sami sityva, romlebic gamoxatavs, sad
xdeba moqmedeba (qveyana, adgili, moqmedebis garemo);
147
dawyebiTi safexuris maswavleblis meToduri gzamkvlevi
3. meoTxe xazze _ oTxi sityva, romlebic aRwers moTxrobis mTa-
var problemas (vTqvaT siRaribe, gzis dakargva, Sexvedra da a. S);
4. mexuTe xazze _ xuTi sityva, romlebic aRwers moTxrobis im
epizods, saidanac iwyeba problemis gaSla-ganviTareba;
5. meeqvseze _ eqvsi sityva, romlebic asaxavs movlenebis Semdgom
ganviTarebas moTxrobaSi;
6. meSvideze _ Svidi sityva, romlebic aRwers axal movlenas,
ambavs, romelic siuJetSi wamoWrili problemis mogvarebas em-
saxureba;
7. merve xazze _ rva sityva, romlebic gviCvenebs problemis sabo-
loo gadaWras;
8. moswavleebi qmnian piramidis sakuTar variantebs;
9. moswavleebTan erTad maswavlebeli irCevs moswavleTa na-
muSevrebidan erT-erT variants da gadaaqvs dafaze (an didi
formatis qaRaldze);
10. piramidis Sevsebis Semdeg moswavleebs vTavazobT, am sityvebis
gamoyenebiT individualurad Seadginon moTxrobis sakuTari
varianti (aucilebelia am sityvebis gamoyeneba, magram moswav-
leebs SeuZliaT sityvebis gramatikuli formis Secvla da sxva
sityvebis damateba);
11. moswavleebi Txzulebaze 10-15 wuTi muSaoben;
12. msurvelebi (avtorebi) gaacnoben sakuTar Txzulebas audito-
rias.
148
qarTuli ena da literatura
msvleloba:
1. Tavdapirvelad moswavleebTan erTad gansazRvreT saweri Tema
da dawereT dafaze;
2. sTxoveT moswavleebs airCion roli _ vis rolSi isurvebdnen
yofnas? e. i. vin iqneba werilis adresanti (es SeiZleba iyos:
moswavle, maswavlebeli, mSobeli, megobari, direqtori, minis-
tri, prezidenti, mwerali, Jurnalisti, redaqtori an rome-
lime usulo sagani an sulieri arseba da sxva);
3. CamowereT maT mier arCeuli rolebi dafaze;
4. sTxoveT SearCion Sesaferisi auditoria _ visTvis undaT
rom daweron? e. i. vin iqneba teqstis adresati (es SeiZleba
iyos: maswavlebeli, megobari, sakuTari Tavi, ojaxis wevrebi,
klaselebi, direqtori, prezidenti, popularuli adamiani,
kedlis gazeTi, Jurnali, nawarmoebis gmiri, avtori da a.S.)
149
dawyebiTi safexuris maswavleblis meToduri gzamkvlevi
5. dawereT maTi pasuxebi dafaze;
6. sTxoveT moswavleebs SearCion forma _ ra formiT isurve-
ben weras? (werili, monologi, piradi dRiuri, moxseneba, Tema,
referati, kedlis gazeTi, Jurnali, wigni, moTxroba, zRapari,
scenari, leqsi, Canaxati, werili momavalSi, interviu, gancxa-
deba, Ria baraTi, Setyobineba, prezentacia da sxva);
7. yovelive amis Semdeg mieciT moswavleebs dro, weron Tavisuf-
lad;
8. survilis mixedviT gauziaron erTmaneTs TavianTi naSromebi;
9. naSromis wakiTxvamde daasaxelon: Tema, roli, auditoria, for-
ma;
10. Tavi SeikaveT uaryofiTi komentarebisagan;
11. visac survili aqvs, SeuZlia naSromi klasis kedelze gamo-
akras.
150
qarTuli ena da literatura
we ra ` fa n ta zia ~
msvleloba:
1. winaswar moamzadeT saklaso oTaxi ise, rom moswavleebs da-
moukideblad muSaobaSi, samuSaoze koncentraciaSi xeli ar
SeeSaloT.
2. im Temis irgvliv, razec moswavleebma unda weron, ramdenime
miniSneba gaakeTeT. es SeiZleba iyos dafaze dawerili ramdeni-
me sityva, TvalsaCinoeba, musika an sxva.
3. sTxoveT moswavleebs, micemuli miniSnebebidan gamomdinare,
Caiweron TavianTi azrebi, emociebi da warmodgenebi.
4. werisaTvis gamoyaviT 15-20 wuTi.
5. moswavleebs mieciT dro, rom TavianTi fantaziis nayofi me-
gobrebsac gauziaron.
6. SeagroveT moswavleTa nawerebi.
151
dawyebiTi safexuris maswavleblis meToduri gzamkvlevi
msvleloba:
1. mieciT instruqcia moswavleebs: waikiTxon maT mier Sesrule-
buli weriTi davaleba; miaqcion yuradReba sasven niSnebsa da
orTografias;
2. winaswar ganusazRvreT dro;
3. waakiTxeT xmamaRla erT moswavles; moswavlem unda Tqvas, ra
Seaswora da ratom;
4. ikiTxeT, hqonda Tu ara vinmes msgavsi Secdoma;
5. CarTeT msjelobaSi mTeli klasi.
152
qarTuli ena da literatura
SeniSvnebisaTvis ?
153
.2.
154
is Sefasebas, maTze daskvnebis gamotanas moiTxovs iseTi maxasiaTeblebis
mixedviT, rogorebicaa: xarisxi, sandooba, Rirebuleba, praqtikuli mniSvne-
loba da a. S. moswavleebs evalebT sakuTari poziciis mxardamWeri mtkice-
bulebebis warmodgena, maTi poziciis gamyareba RirebulebiTi msjelobebiT.
kritikuli azrovnebis unari yvelaze mWidrod blumis taqsonomiis yvelaze maRal –
me-5 da me-6 – safexurebTan aris dakavSirebuli. Sesabamisad, moswavleebSi am unaris gan-
viTarebisaTvis Zalian mniSvnelovania maTi daxmareba, mxardaWera blumis taqsonomiis
`kibeze asvlis~ TvalsazrisiT.
praqtikuli strategiebi
155
nia, bavSvi grZnobdes, rom maswavlebeli mas afasebs, rogorc damoukideblad
moazrovne pirovnebas, pativs scems mis azrs da ainteresebs masTan urTier-
Toba. rogorc ukve vnaxeT, kritikuli azrovneba gulisxmobs ukve aTvisebu-
li, gamjdari Rirebulebebis, Sexedulebebis, wesebisa da normebis gadasin-
jva/gadafasebas. aRniSnuli bevrad ufro umtkivneulod warimarTeba, Tuki
moswavle darwmunebuli iqneba sakuTar TavSi, sakuTar SesaZleblobebSi.
mxolod Tavdajerebul moswavles ar SeeSindeba im `uxerxuli kiTxvebis~
dasmis, romlebsac kritikuli azrovnebis procesi moiTxovs. kritikuli az-
rovnebis xelSewyobis mizniT gamoyenebuli maprovocirebeli SekiTxvebi ise
frTxilad unda iyos formulirebuli, rom ar gamoiwvios moswavleTa Rirse-
bis, maTi TviTSefasebis Selaxva.
• yuradRebiT usmineT Tqvens moswavleebs. imisaTvis, rom bavSvebisTvis
diskomfortuli ar iyos sakuTar Rirebulebebsa da Sexedulebebze saubari,
mniSvnelovania, maswavlebelSi isini sando msmenels xedavdnen. am mxriv mas-
wavleblis qceva profesionali fsiqoTerapevtis saqmesac hgavs. kargi Ter-
apevti yovelTvis aqtiurad usmens pacients, yuradRebiania mis mimarT da
Sefasebebisagan sruliad Tavisufal atmosferos sTavazobs mas. moswavleSi
saTanado ndobis mopovebis mizniT, maswavlebelic unda axerxebdes, rom bavS-
vis sityvebi, misi Sinagani samyaro ar gaxdeba misi an klasis sxva moswavleebis
Sefasebis sagani; pedagogi mxolod exmareba sakuTar TavSi ukeT garkvevaSi,
sakuTari Rirebulebebis SefasebaSi, kritikuli azrovnebis ganviTarebaSi.
• mosmena ar aris pasiuri procesi. is msmenelisagan aqtiur CarTvas, yuradRe-
bis koncentracias da mosmenilis inteleqtualur analizs moiTxovs.
• SeuqmeniT moswavleebs kritikulad azrovnebis motivacia. aCveneT, Tu raoden
sasargeblo SeiZleba iyos maTTvis am unaris ganviTareba. maswavlebelma unda
gaaRvivos moswavleTa interesi am unaris mimarT Sesabamisi saubrebis Tu sas-
wavlo aqtivobebis dagegmviT. am mxriv Zalian mniSvnelovania moswavleTa
mcdelobebis da ara mxolod saboloo Sedegebis dafaseba, aRniSvna da wax-
aliseba. motivaciis Seqmnis procesSi mniSvnelovania, maswavlebelma realis-
turi, misaRwevi miznebi dausaxos moswavleebs, winaaRmdeg SemTxvevaSi isini
maleve dakargaven interessa da enTuziazms.
• mniSvnelovania, rom moswavleebs kargad esmodeT TviTSefasebis, sakuTari
azrovnebis procesis analizis mniSvneloba. amisaTvis, garda Sesabamisi sau-
brebisa, sasargebloa periodulad saklaso aqtivobebis SeCereba da moswav-
leTa CarTva mimdinare azrovnebis procesis analizSi.
mokle Sejameba
156
identificireba-gadamowmebas da SesaZlo alternativebis Zieba/Sefasebas.
• moswavleebSi kritikuli azrovnebis ganviTarebisTvis mniSvnelovania, rom
maswavlebeli Tavad iyos kritikulad moazrovne; is erTgvari misabaZi mode-
li unda iyos moswavleebisaTvis am unaris gamoyenebis TvalsazrisiT.
• kritikuli azrovnebis swavlebisas, maswavlebeli unda eyrdnobodes blumis
taqsonomias.
• Sesabamisi saswavlo garemos SeqmniT, maswavlebeli unda zrunavdes moswav-
leebSi kritikuli azrovnebis mimarT interesis gaRvivebaze.
• dauSvebelia, maswavlebelma moswavleebs Tavs moaxvios sakuTari ideebi da
varaudebi; maswavleblis valdebulebaa, daexmaros TiToeul moswavles da-
moukidebel pirovnebad, kritikulad moazrovne moqalaqed CamoyalibebaSi.
masala amokrebilia gamocdebis erovnuli centris kvlevis departamentis mier momzadebuli krebuli-
dan `efeqtiani swavleba~. (Seadgina mariam gabaSvilma, redaqtori ia kutalaZe)
157
.3.
მსჯელობს არგუმენტირებულად 2 1 0
აკეთებს დასკვნებს 2 1 0
158
ჯგუფური მუშაობის შეფასების რუბრიკა
პრეზენტაცია
წერა
წერითი დავალების შეფასების კრიტერიუმები
I კრიტერიუმი
შინაარსობრივი გამართულობა
159
II კრიტერიუმი
ნაწერის აგება
III კრიტერიუმი
მსჯელობის დასაბუთება
IV კრიტერიუმი
ლექსიკა და სტილი
V კრიტერიუმი
160
მცირე ზომის მხატვრული ტექსტის შედგენა საყრდენების
გათვალისწინებით
საჭიროებისამებრ იყენებს
საყრდენებს
შინაარსი შეესაბამება
დავალების პირობას
ყურადღება გამახვილებულია
არსებით დეტალებზე
იცავს მართლწერის
ელემენტარულ ნორმებს
წერილის დაწერა
ადეკვატურად იყენებს
წერილის სტრუქტურულ
ელემენტებს (მიმართვა-
მისალმება, ძირითადი ნაწილი,
დამშვიდობება)
გამოხატავს საკუთარ
თვალსაზრისს,
დამოკიდებულებას
161
თხზულების შეფასების კრიტერიუმები
შინაარსი შეესაბამება
დავალების პირობას
აბზაცები სწორადაა
გამოყოფილი
ყურადღება გამახვილებულია
მნიშვნელოვან დეტალებზე
საკუთარი თვალსაზრისის
საილუსტრაციოდ მოსწავლეს
მოჰყავს ადეკვატური
მაგალითები ტექსტიდან...
იცავს მართლწერის
ელემენტარულ ნორმებს
162
წერითი დავალების შეფასების კრიტერიუმები შინაარსისთვის
(გამოყენებულია შეფასების რუბრიკა სტატიიდან „წერის შეფასება“, ავტორი
მაია ინასარიძე, http://mastsavlebeli.ge/?p=3990)
I კრიტერიუმი
შინაარსობრივი გამართულობა
II კრიტერიუმი
ნაწერის აგება
III კრიტერიუმი
163
IVკრიტერიუმი
ენობრივი გამართულობა
164
.4.
11 inkluziuri ganaTleba
inkluziuri ganaTleba
165
saswavlo Sedegs yvela moswavlisTvis. Sesabamisad, ganaTlebis sistemaSi skola warmateb-
ulad iTvleba, Tu mas Seswevs unari, Sesabamisi ganaTlebiT uzrunvelyos ganurCevlad
yvela moswavle. sworad dagegmili inkluziuri ganaTlebis pirobebSi, yvela moswavles
eZleva sakuTari potencialis srulad realizebis SesaZlebloba.
inkluziuri ganaTlebis danergva skolisgan garkveuli amocanebis gadaWras moiTxovs:
• skolaSi CarTulma yvela adamianma unda mimarTos erTobliv Zalisxmevas inkluzi-
uri ganaTlebis dasamkvidreblad skolis sivrceSi, inkluziuri ganaTlebis ideas
unda iziarebdes yvela skola;
• inkluziurma garemom unda aRiaros da gaiTvaliswinos moswavlis mravalferovani
saWiroebebi; skolam unda SeZlos swavlis gansxvavebuli stiliT da Sesabamisi
strategiis gamoyenebiT swavlebis uzrunvelyofa;
• skolis garemom unda SeZlos specialuri sagnmanaTleblo saWiroebis mqone bavSve-
bis Sesabamisi mxardaWera; saWiroebis SemTxvevaSi, daaxmaros moswavleebs special-
istebi;
• skola dainteresebuli unda iyos pedagogebis uwyveti profesiuli ganviTarebiT
da momzadebiT specialuri saganmanaTleblo saWiroebis mqone moswavleTaTvis
Sesabamisi mxardaWeris aRmosaCenad;
• skolas unda hyavdes motivirebuli pedagogebi, romlebsac uwyveti urTierToba
eqnebaT specialuri saganmanaTleblo saWiroebis mqone moswavleebis mSoblebTan;
skolam xeli unda Seuwyos mSoblebs, aqtiurad CaerTon Svilebis swavlis procesSi.
• skolam unda Seqmnas misawvdomi fizikuri garemo da saWiroebis SemTxvevaSi (komu-
nikaciisTvis, mobilobisTvis), gamoiyenos Sesabamisi teqnologiebi. inkluziuri
ganaTlebis midgomis Tanaxmad, specialuri saganmanaTleblo saWiroebis mqone
bavSvis zogadsaganmanaTleblo skolasa da mis saswavlo procesSi CarTva umTavresi
prioritetia. moswavleebi specializebul skolebsa da klasebSi unda nawilde-
bodnen gamonaklis SemTxvevebSi da rekomendebulia mxolod maSin, roca zogadsa-
ganmanaTleblo klasSi CarTuloba ver uzrunvelyofs bavSvis saganamanaTleblo
Tu socialur saWiroebebs an roca es aucilebelia am bavSvis an sxva bavSvebis
keTildReobisTvis. am SemTxvevaSi mSoblebs aqvT ufleba, miiRon kvalificiuri
da amomwuravi konsultacia ganaTlebis im formis Sesaxeb, romelic yvelaze metad
Seesabameba maTi Svilebis saWiroebebs, raTa swori arCevani gaakeTon.
skolebi, romlebic iziareben inkluziuri ganaTlebis midgomebs, diskriminaciuli
damokidebulebis winaaRmdeg brZolis, keTilganwyobili garemos Seqmnis yvelaze efeqtu-
ri saSualebaa. inkluziuri ganaTleba inkluziuri sazogadoebis formirebis aucilebeli
winapiroba. swored inkluziuri ganaTlebis konteqstSi xdeba SesaZlebeli specialuri
saganmanaTleblo saWiroebis mqone pirebma miaRwion progress ganaTlebaSi da socialur
integracias.
166
• kiTxva, wera, angariSi
• informaciis gadamuSaveba
• sakuTari azris da Sexedulebebis gamoxatva, sxvebis azris gageba
• saSinao da saklaso davalebebis Sesruleba
• qceva
• urTierToba TanatolebTan da pedagogebTan
• mowesrigebuloba
• sxvadasxva saxis sensoruli da fizikuri deficiti, romelic zegavlenas axdens
saswavlo procesze
• grZelvadiani mkurnalobis/hospitalizaciis saWiroeba
• erovnul umciresobaTa warmomadgenloba
• socialuri daucveloba
• swavlasTan dakavSirebuli sirTuleebis gamo saganmanaTleblo procesidan gari-
yvis saSiSroeba
terminis – specialuri saganmanaTleblo saWiroeba – damkvidreba aucilebeli gaxda mas
Semdeg, rac specialistebma aRiares, rom sirTuleebi swavlis procesSi mxolod SezRud-
uli SesaZleblobis mqone bavSvebs ar axasiaTebT. miuxedavad imisa, rom bevr moswavles ar
aReniSneba TvalsaCino dazianeba Tu ganviTarebis darRveva, isini mainc warumatebelni
arian skolaSi.Sesabamisad, gansazRvra imisa, aqvs Tu ara moswavles specialuri saganmanaT-
leblo saWiroeba, damokidebuli unda iyos ara mis samedicino diagnozze an SezRuduli
SesaZleblobis statusze, aramed sirTuleebze swavlis procesSi.
2004 wlamde saqarTvelos ganaTlebis sistema ar icnobda inkluziuri ganaTlebis prin-
cipebs da Sesabamisad, nebismieri SezRuduli SesaZleblobis Tu specialuri saganmanaT-
leblo saWiroebis mqone bavSvis ganaTlebis erTaderT alternativas specializebuli
skola warmoadgenda. bavSvebs, romelTac aReniSnebaT uyuradRebobisa da hiperaqti-
urobis sindromebi, disleqsia, kiTxvis, werisa Tu metyvelebis specifikuri darRvevebi,
SezRuduli SesaZleblobis piris statusi ara aqvT, Tumca ganaTlebis mxriv seriozuli
saWiroebebi udgebaT. samedicino diagnozis Tu SezRuduli SesaZleblobis ararsebobis
gamo ki, maTi swavlisa da qcevis Taviseburebebi arasworadaa interpretirebuli. xSirad
specialuri saganmanaTleblo saWiroebis mqone bavSvis Seusabamo qceva sizarmaced fas-
deba. es ki, Tavis mxriv, saswavlo procesis araswor dagegmvas, Carevis mcdari strate-
giebisa da araefeqtiani RonisZiebebis ganxorcielebas gulisxmobs. Sesabamisad, naTelia,
rom skolaSi inkluziuri ganaTlebis danergvis procesSi specialuri saganmanaTleblo
saWiroebis mqone moswavleTa gamovlenas didi sifrTxiliT unda movekidoT, raTa Tav-
idan aviciloT rogorc moswavlis qcevis Taviseburebis araswori interpretacia, ise
specialuri saganmanaTleblo saWiroebis statusis arasworad miniWeba iq, sadac amis
saWiroeba ar arsebobs.
167
da ganaTlebis Tanabari pirobebis uzrunvelyofa da Tanamonawileoba mTlian saskolo
saqmianobaSi.
swavlisa da moswavleebisTvis keTilganwyobili garemos Seqmna skolis, rogorc sagan-
manaTleblo dawesebulebis, umTavresi amocanaa. rodesac yvela moswavlis akademiuri
da socialuri warmatebebi skolisTvis mTavari Rirebulebaa, maSin yvela, vinc saswavlo
procesSia CarTuli - maswavleblebi, moswavleebi, administracia da mSoblebi, yuradRe-
bas am miznis miRwevisken mimarTavs da Sesabamisad, skolaSi TanamSromlobis, urTierT-
daxmarebisa da pativiscemis garemo iqmneba. inkluziuri ganaTleba Tavisi arsiT swored
aseT damokidebulebas gulisxmobs yvela moswavlis mimarT da aRiarebs, rom miuxedavad
individualuri gansxvavebebisa swavlisa da moswavlis mimarT, keTilganwyobili garemo
ganaTlebis aucilebeli pirobaa.
yvela maswavleblis mizani da amocana moswavlis miRwevebsa da warmatebebze orien-
tirebaa, magram molodini da moswavlisTvis dasaxuli miznebi aucileblad realisturi
da ganxorcielebadi unda iyos. Sesabamisad, nebismieri davaleba, romelsac moswavles
vaZlevT, mis SesaZleblobebs, unarebs da codnis dones unda Seesabamebodes.
moswavleebs Soris individualuri gansxvavebebis miuxedavad, arsebobs maTi mxardaW-
eris da swavlis stimulirebis ramdenime faqtori, romlebic erTnairad mniSvnelovania
yvelasTvis. upirveles yovlisa, es aris moswavlis TviTSefasebis amaRleba, qcevis pozi-
tiuri marTva, swavlisadmi interesis gaRviveba da swavlis motivaciis amaRleba.
inkluziuri ganaTleba skolaSi danergvisTanave am skolis cxovrebis Semadgeneli
nawili xdeba. skolaSi mimdinare yvela procesi gavlenas axdens inkluziur ganaTleba-
ze da piriqiT. Sesabamisad, skolis farglebSi zogadsaganmanaTleblo da inkluziuri
ganaTlebis procesebi skolis marTvis erTian konteqstSi ganixileba. kargad dagegmili
marTvis procesSi skola qmnis yvela aucilebel pirobas imisTvis, rom TiToeuli mos-
wavlis saganmanaTleblo saWiroeba maqsimalurad iyos dakmayofilebuli da yvela mos-
wavles swavlisa da ganviTarebis yvela aucilebeli piroba hqondes Seqmnili. aRniSnulis
miRweva SesaZlebeli xdeba mxolod im SemTxvevebSi, rodesac skola erTi miznis garSemoa
gaerTianebuli da yvela - skolis administracia, maswavleblebi, mSoblebi da moswavlee-
bi – am saerTo miznis miRwevaSia CarTuli. inkluziuri ganaTlebisTvis saerTo mizani da
TanamSromloba gansakuTrebiT mniSvnelovania, rac karg organizebulobasa da marTvas
moiTxovs. zogadsaganmanaTleblo skolis marTvaSi aris ramdenime ZiriTadi principi,
romelTa dacvac uzrunvelyofs mTlianad skolis da inkluziuri ganaTlebis efeqtian
marTvas. aRniSnuli principebia:
• skola uzrunvelyofs specialuri saganmanaTleblo saWiroebis mqone moswavlis
zogadi ganaTlebis miRebis uflebas. moswavleebis miRebisas skola ar uSvebs raime
saxis diskriminacias da ar ambobs uars swavlis sirTuleebis mqone bavSvis skolaSi
miRebaze.
• TiToeuli specialuri saganmanaTleblo saWiroebis mqone moswavlisTvis skolis
administracia da maswavleblebi uzrunvelyofen adekvatur da xarisxian ganaTlebas
misi saganmanaTleblo saWiroebebis gaTvaliswinebiT. amisaTvis skolis adminis-
traciam saministros mier dadgenili wesiT1 unda ganaxorcielos: a) kvalifici-
uri specialistebis mier specialuri saganmanaTleblo saWiroebis mqone bavSvis
1
im SemTxvevaSi, Tu skolas ar hyavs Sesabamisi specialisti specialuri saganmanaTlebo saWiroebis mqone bavSvis gan-
viTarebis Sefasebisa da individualuri saswavlo gegmis SemuSavebisTvis, skola valdebulia, mimarTos ganaTlebisa
da mecnierebis saministros programebis departemantis inkluziuri ganaTlebis mimarTulebas da/an saganmanaTleb-
lo resurs-centrs daxmarebisTvis.
168
fsiqikuri, fizikuri da socialuri unarebis ganviTarebis Sefaseba; b) specialuri
saganmanaTleblo saWiroebis mqone moswavlis individualuri saganmanaTleblo
saWiroebis gamokveTa da g) Sefasebis Sedegebsa da saganmanaTleblo saWiroebebze
dayrdnobiT, bavSvis mSobelTan da maswavleblebTan erTad misTvis individualuri
saswavlo gegmis (isg) SemuSaveba.
• skolis administracia gamoyofs skolisTvis inkluziuri ganaTlebis koordina-
tors. koordinatori SeiZleba iyos direqciis wevri, maswavlebeli an mSobeli.
sasurvelia, inkluziuri ganaTlebis arCeuli koordinatori skolis sameurveo
sabWos wevric iyos. skolis inkluziuri ganaTlebis koordinatoris funqciaa,
Tvalyuri adevnos inkluziuri ga naTlebis process, moswavleTa daswrebas, sas-
wavlo processa da mTlian saskolo aqtivobebSi maTi CarTulobis xarisxs. koor-
dinatorma sabWos winaSe unda daayenos inkluziur ganaTlebasTan dakavSirebuli
yvela sakiTxi da sabWos wevrebTan erTad problemebis mogvarebis efeqturi gzebi
eZios. maT Soris, sabWos wevrebTan erTad dagegmos inkluziuri ganaTlebisTvis
aucilebeli damatebiTi saxsrebis moZiebis RonisZiebebi. kviris ganmavlobaSi koor-
dinatorTan Sexvedris dReebi winaswar unda iyos gamoyofili, raTa specialuri
saganmanaTleblo saWiroebis mqone moswavleebis mSoblebma, specialuri saganmanaT-
leblo saWiroebis mqone moswavleebma da am moswavleTa megobrebma SeZlon masTan
gasaubreba garkveul iniciativebze, SesaZlo problemebsa da maTi gadaWris gzebze.
• skola, romelsac hyavs specialuri saganmanaTleblo saWiroebis mqone moswavle,
valdebulia, erovnuli saswavlo gegmis principebze dayrdnobiT, saskolo saswavlo
gegmaSi warmoadginos: specialuri saganmanaTleblo saWiroebis mqone moswavleebis
ganaTlebis xelSemwyobi meqanizmebi: individualuri saswavlo gegmebi, modificire-
buli an adaptirebuli saswavlo gegmebi, gansakuTrebuli sagakveTilo ganrigi,
damatebiTi individualuri da jgufuri mecadineobebi, specialuri saganmanaT-
leblo saWiroebis mqone moswavleTaTvis maqsimalurad xelSemwyobi da naklebad
SemzRudveli saswavlo garemos Seqmna (magaliTad, mecadineoba da/ an dasveneba
resursoTaxSi, SemecnebiTi eqskursiebi, damoukidebeli cxovrebis gakveTilebi
da sxva); skolam sistematurad unda Seafasos specialuri saganmanaTleblo saW-
iroebis mqone moswavleTa akademiuri miRwevebi. aseTi Sefasebis principebia: 1. Tu
specialuri saganmanaTleblo saWiroebis mqone moswavle miyveba saskolo saswavlo
gegmas yvela saganSi da damakmayofilebel dones aRwevs, maSin igi yvela danar-
Ceni moswavlis msgavsad fasdeba; 2. Tu specialuri saganmanaTleblo saWiroebis
mqone moswavle swavlobs individualuri saswavlo gegmiT, klasidan klasSi gada-
sasvlelad man unda miaRwios individualuri saswavlo gegmiT gaTvaliswinebul
miznebs da amocanebs. am amocanebis farglebSi ki Sefaseba Cveulebrivi aTquliani
sistemiT moxdeba. magaliTad, VI klasis specialuri saganmanaTleblo saWiroebis
mqone moswavles maTematikis gakveTilze davalebad hqonda, ewarmoebina martivi
gamoTvlebi asis farglebSi. man warmatebiT gaarTva Tavi davalebas. Sesabamisad, mas
maswavlebeli umaRles Sefasebas (10 qulas) uwers. im SemTxvevaSi, Tu specialuri
saganmanaTleblo saWiroebis mqone moswavle misi individualuri saswavlo gegmiT
gaTvaliswinebul davalebebs Tavs aridebs da ar asrulebs, is dabal qulas iRebs.
Aucilebelia, specialuri saganmanaTleblo saWiroebis mqone TiToeuli bavSvi
qulebTan (niSnebTan) erTad iRebdes komentars teqstis saxiT, sadac aRwerilia
misi Zlieri da susti mxareebi davalebis Sesrulebisas da mocemulia konkretu-
169
li rekomendaciebi, Tu rogor SeuZlia specialuri saganmanaTleblo saWiroebis
mqone moswavles sakuTari SesaZleblobebis ukeT gamovlena. 3. Tu specialuri
saganmanaTleblo saWiroebis mqone moswavle ver aRwevs damakmayofilebel dones
romelime konkretul saganSi, misTvis unda SemuSavdes individualuri saswavlo
gegma am saganSi. mag. specialuri saganmanaTleblo saWiroebis mqone moswavle
standartulad sZlevs qarTuls da istorias, xolo maTematikas individualuri
saswavlo gegmiT eufleba. Sesabamisad, qarTulsa da istoriaSi mas standartuli
niSnebi ewereba, xolo maTematikaSi – niSani da Sesabamisi komentari.
• moswavlis skolaSi miiReba da misTvis Sesaferisi swavlis safexuri (klasis) irCe-
va misi akademiuri da socialuri unarebis, asakis da saganmanaTleblo saWiroe-
bebis gaTvaliwinebiT. moswavleTa saganmanaTleblo da socialuri integraciis
interesebis dasacavad, skola mniSvnelovan yuradRebas uTmobs bavSvis asaksa da
misTvis SerCeul swavlis safexurs (klass) Soris Sesabamisobas. dauSvebelia, aTi
wlis moswavle swavlobdes I an II klaselebTan erTad an 14-15 wlis moswavle - III an
IV klaselebTan erTad. dasaSvebi gansxvaveba maqsimum sami welia.
• skola specialuri saganmanaTleblo saWiroebis mqone moswavleebis ganaTle-
basTan dakavSirebuli SesaZlo sadavo sakiTxebis, saCivrebis damoukidebeli da
miukerZoebeli ganxilvis efeqtian meqanizms qmnis. specialuri saganmanaTleblo
saWiroebis mqone bavSvis ganaTlebasTan dakavSirebuli saCivrebis ganxilvisas,
skola uflebamosilia, mimarTos saganmanaTleblo resurscentrs da moiTxovos
multidisciplinuri gundis momsaxureba/daxmareba sadavo sakiTxebis miukerZoe-
blad gansaxilvelad.
• skola adgilobriv TemTan erTad gegmavs da axorcielebs sxvadasxva tipis aqtivobas,
raTa xeli Seuwyos specialuri saganmanaTleblo saWiroebis mqone moswavleebis
sazogadoebaSi integracias. mag. moawyos moswavleTa namuSevrebis gamofena-gayidva;
saqvelmoqmedo koncertebi, romelTa SemosavlebiTac specialuri saganmanaTleblo
saWiroebis mqone moswavleebi megobrebTan erTad daexmareba mSobelTa mzrunve-
lobas moklebul bavSvebs da sxva.
170
saWiroebis mqone pirebsac TviTrealizaciis Tu warmatebis iseTive pirobebi mieceT,
rogorc saqarTvelos sxva moqalaqeebs.
erovnuli saswavlo gegmis gamoyenebiT saganmanaTleblo sistema SeZlebs specialuri
saganmanaTleblo saWiroebis mqone moswavleTa xarisxiani ganaTlebis miRebis uzrunve-
lyofas, im codnis gadacemas da unar-Cvevebis gamomuSavebas, rac maT sakuTari poten-
cialis srul realizebaSi daexmareba da cxovrebis maRali xarisxis gancdas mianiWebs.
erTiani saswavlo gegma aris saukeTeso saSualeba WeSmaritad inkluziuri ganaTlebis
uzrunvelyofisTvis. am midgomis Tanaxmad, yvela sajaro skolis moswavlisTvis unda
arsebobdes erTi gansazRvruli (mizandasaxuli, dokumentirebuli) saswavlo gegma,
romliTac ixelmZRvanelebs pedagogi ganurCevlad yvela moswavlesTan. Sesabamisad,
miuxedavad moswavlis saganmanaTleblo saWiroebisa, pedagogis upirvelesi survili
unda iyos, ganaviTaros da gaaZlieros moswavle im ZiriTad da prioritetul sakiTxebSi,
romlebic erovnuli saganmanaTleblo miznebiT aris gansazRvruli. is unda cdilobdes,
rac SeiZleba metad miuaxlovos moswavle gaTvaliswinebul saswavlo Sedegebs, radgan
sjera, rom dadgenili saswavlo gegma moswavlisTvis yvela mniSvnelovan saswavlo aspeqts
moicavs. Sesabamisad, swavlis unaris darRvevis mqone moswavleTa swavlebisas, maTi sas-
wavlo gegma maqsimalurad unda iyos datvirTuli imgvarive SinaarsiT, rac erovnuli
saswavlo gegmiT aris gaTvaliswinebuli.
arsebuli Tanamedrove midgomiT, erovnuli saswavlo gegmiT swavlebisas maswavlebelma
unda gaiTvaliswinos moswavlis interesebi, misi individualuri SesaZleblobebi, gauwios
angariSi moswavleTa cxovrebiseul gamocdilebas da swavlebisas erovnuli saswavlo
gegmidan maTTvis yvelaze aqtualur saswavlo miznebze gaakeTos aqcenti. maswavlebelma
Tavisi moswavleebis saWiroebis gaTvaliswinebiT unda gaanalizos, ra saswavlo Sedegebis
miRwevaa pirveladi mniSvnelobis
moswavleTa srulad realizebis, damoukidebeli maqsimaluri cxovrebis donis misaRw-
evad. amavdroulad, dasaSvebia, moswavleTa swavlebis procesSi maswavlebelma gadaxedos
saswavlo gegmas da moswavlisTvis da/an moswavleTa gundis Taviseburebebis gaTvalis-
winebiT xelaxla dagegmos is. mTavaria, maswavlebelma sworad gansazRvros, ra saswavlo
mizania am konkretuli moswavlisTvis misi pirovnuli faqtorebis da samomavlo cxovre-
biseuli miznebis gaTvaliswinebiT prioritetuli.
erovnuli saswavlo gegma iZleva saSualebas, maswavlebelma Tavad gansazRvrospirvela-
di, meoreuli, mesameuli mniSvnelobis saswavlo Sedegebi konkretuli saganmanaTleblo
saWiroebis mqone moswavlisTvis da daazustos miznebis Tanmimdevroba saswavlo gegmis
farglebSi. SeiZleba iTqvas, rom erovnuli saswavlo gegmis farglebSi, maswavlebelma
unda gansazRvros, Tu ra iqneba moswavlisTvis yvelaze Sesaferisi saswavlo programa.
maswavlebeli moswavleTa saganmanaTleblo saWiroebis gaTvaliswinebiT azustebs da
erovnuli saswavlo gegmidan irCevs maTTvis aqtualur misaRwev Sedegebs da gansazRvravs
miznis miRwevis (codnis gadacemis, unaris gavarjiSebis) gzebs. dazustebuli saswavlo
gegmis farglebSi detalurad igegmeba maswavleblis swavlebis strategiebi da saswavlo
aqtivobebi (saklaso da saSinao), gamoyenebuli masala, saxelmZRvaneloebi. amavdroulad,
zustdeba dro, romelsac maswavlebeli dauTmobs SerCeul mizans, aqtivobas Tu masalas.
maswavlebeli cdilobs, ufro specifikuri gaxados saswavlo gegma moswavlisTvis da
masSi asaxos yvela mniSvnelovani saswavlo mizani. Tuki moswavlis saganmanaTleblo
procesi am perspeqtividan daigegmeba, es diskretuli da izolirebuli miznebis dasax-
visgan daicavs pedagogs da mis moswavles. mniSvnelovania, maswavlebelma moswavlisTvis
171
individualuri saswavlo gegmis Sedgenisas, gaiTvaliswinos erovnuli saswavlo gegma,
radgan SeuZlebelia izolirebulad dasaxuli miznebiT inkluziuri saganmanaTleblo
procesis uzrunvelyofa. xSirad moswavlis pirovnuli faqtorebi aucilebels xdis
misTvis, saswavlo programaSi arsebobdes damatebiTi miznebi, romlebic erovnul sas-
wavlo gegmaSi naklebad aris xazgasmuli, magram mniSvnelovania moswavlis pirovnuli gan
viTarebisTvis. xSir SemTxvevaSi, swavlis unaris darRvevis mqone moswavleebTan aseTi
miznebi yoveldRiuri unarebis gaumjobesebiT ganisazRvreba.
172