Escolar Documentos
Profissional Documentos
Cultura Documentos
Husi
ii
KAPITULU I
INTRODUSAUN
1.1. ANTESEDENTES
iii
1.2. FORMULASAUN PROBLEMA
Oinsa atu bele fó kuidadus enfermagem ba pasiente ho diagnostika
médiku Hipertensaun ba inan isin rua iha enfermaria Maternidade,
HNGV?
1.3. OBJETIVU
1.3.1. OBJETIVU JERAL
iv
e. Atu bele hantete no komprende halo evaluasaun bazeia ba
objetivu no kriteria rezultadu ba pasiente ho diagnostika
médiku Hipertensaun ba inan isin rua iha enfermaria
Maternidade, HNGV.
1.4. BENEFÍSIU
a. Ba Universidade Nacional Timor Lorosa’e
Sai hanesan fontes referensia ba Universidade Nacional Timor
Lorosa’e, Faculdade Medicina e Ciências de Saúde, liu-liu
Departamentu Escola Superior Enfermagem atu aumenta koñesimentu
ba moras Hipertensaun ba inan isin rua prinsipal liu ba iha kuidadus
enfermajen no prevensaun ba moras refere.
b. Ba Hospital Nacional Guido Valadares
Traballu ne’e bele sai hanesan fontes sugestaun no
informasaun ba Hospital refere hodi bele halo inovasaun ba programa
relasiona kuidadus enfermajen ba pasiente ho diagnosa mediku
Hipertensaun ba inan isin rua iha enfermaria Maternidade - HNGV.
c. Ba Pasiente
Sai hanesan fontes informasaun ba familia hodi hasa’e
koñesimentu atu bele halo kuidadus ba membru familia ho moras
Hipertensaun no bele halo mudansa ba estilu de vida ba vida saudavel
hodi kontribui hamenus taxa morbilidade no mortalidade ba inan isin
rua no bebe iha iha Timor Leste.
d. Ba Estudante Rasik
Sai hanesan fontes informasaun ba estudante rasik hodi
aumenta koñesimentu no esperensia ba iha kuidadus enfermajen ho
diagnostiku mediku Hipertensaun ba inan isin rua.
v
KAPITULU II
RELATORIU PRELIMINARIU
A. Konseitu Moras
1. Definisaun
Hipertensaun hanesan disturbiu ba arteria raan nian ne’ebe suplai
oxigeniu no nutrisaun ne’ebe lori husi raan no impedimentu to’o tesidu
korporal ne’ebe presiza (Sustrani & Permadi,2012). Hipertensaun ba inan
ne’ebe ho gravida hanesan hipertensaun kroniku ne’ebe aumenta pressaun
raan sistoliku ass liu 140 mmHg ka persssaun diastoliku mak aas 90 mmHg.
Tuir tradisaun konaba hipertensaun “todan” no “normal” la konsegue esplika
influensia primeiru ba pressaun raan sae ba moras vaskular. (Anderson:
2006. H582).
Hpertensaun ka raan sae ou hipertensaun kroniku ho gravida mak
hanesan kondisaun ida ne’ebe presaun raan inan nian sa’e liuhusi valor
normal. Konsekuensia ho kondisaun ne’e hanesan aparensia moras ne’ebe
atrapalha orgaun kliente. Iha mos hipertensaun sai hanesan problema saude
no presiza halo prevensaun ne’ebe diak (Sudjaswandi: 2002.h.17).
2. Klassifikasaun
a. Hipertensaun kroniku hanesan hipertensaun ne’ebe mosu antes idade
gestasional 20 semana no hipertensaun ne’ebe primeira vez ne’ebe
diagnostiku depois idade gestacional semana 20 no hipertensaun to’o 12
semana post partu.
b. Preeklamsia hanesan hipertensaun ne’ebe akompanha ho antes 20
semana, gravida ne’ebe akompanha ho protenuiria.
c. Eklamsia hanesan preeklamsia ne’ebe akompanha ho konvulzaun to’o
koma.
66
d. Hipertensaun kroniku ho suportadu preeklamsia hanesan hipertensaun
kroniku akompanha ho sinais preeklamsia no hipertensaun kronik
akompanha ho protenuria.
3. Etiologia
Tuir matenek nain Prawirohardjo (2013) hateten kauza husi hipertensaun
ho gravida seidauk hatene klaru. Nune’e iha factor risku balun ne’ebe kauza
hamosu hipertensaun mak hanesan :
a. Primigravida, primipaternitas
b. Hiperplasentosis, hanesan: mota hedatidosa, gravida multipel, DM,
hidrops fetalis, bebe boot.
c. Idade
d. Istoria familia ne’ebe pernah hetan preeklamsia no eklamsia.
e. Moras rins nk hipertensaun ne’ebe iha antes gravida
f. Obisidade
4. Manifestasaun klinika
Tuir matenek nain (Saifudin Abdul Bari 2006).
Katak :
Disturbiu ba hare ka matan
Ulun moras ,laran sae,no muta
Moras iha kabun
Produsaun urina menus
Takikardia ,total trombosit menus
Bubu iha oin no liman
Problema funsaun hepar
5. Anatomia no fisiologia
a. Fuan
67
Iha medidada hanesan ho ema adultu nia liman kumu no pozisiona iha
feitu ,mid –substernal ho diresaun ba sistema nia limitasaun hahu iha
intrekosta 2 to,o 5.
Fuan hanesan orgaun ida nebe lokaliza iha kavidade toraxika no nia
medida mais ou menus hanesan ida idak nia lman fuan kumu ho medida
220-250 grama,fuan fahe ba parte los nia naruk ho nia parte 2 ne’ebe sei
fahe tan ba fatin nia iha leten hanaran atrium no iha okos hanaran vetrikel
fuan kompostu husi kamada perikardiu merdiu no endokardiu . fuan nia
funsaun mak bomba raan no husik ba isin lolon tomak.
b. Alteria
Alteria hanesan tubu nebe raan halai no fornedse ba Venula hanesan veia
nebe kiik liu ho forma konjuntu ho kapilariu . nia hanesan vbazus
sanguineo husi orgaun sira hodi fila ba fuan . nia funsaun hodi lori raan
nebe dioxida ba fuan hodi atu ba filtra iha fuan , rekolha raan husi isin
lolon tomak. orgaun hotu alteria forma husi strata laran :
lizu,muskulu ,aorta no nia ramu sira iha estrata interna nebe forma husi
elastin alteria nebe kiik iha estrata interna muskular (regula volume raan
hodi ba atingi orgaun ) funsaun alteria lori raan husi fuan ba isin lolon
tomak .
c. Vena no venule
Venula hanesan veia ne’ebe kiik liu ho forma konjuntu ho kapilariu . nia
hanesan vazu sanguineo husi orgaun sira hodi fila ba fuan. Nia funsaun
hodi lori raan ne’ebe dioxigenadu ba fuan hodi atu ba filtra iha
fuan,rekoilha raan husi isin lolon tamak.
6. Patofigiologia
Mekanismu nebe kontrola kontraksaun no relaksosaun vaso sanguineo
iha intimu vasomotor iha medula kakutak nian . husi instimu vasomotor
68
inisiu husi nervuzu sinpatis no kontinua ba kraik kordaun espinalis no sai
husi koluna medula espinalis ba ganglia sinpatis iha toraks no abdomen .
instimulus intiu vasomotor lori ho forma impuls nebe movel ba kraik liu husi
mervozu sinpatiku ba iha ganglia sinpatiku .(Brumer , 2002).
Iha kondisaun hipertensaun pasente dalabarak la manifesta sinais
sira,ate sinal no sintoma dalabarak mosu hafoin hipertensaun nebe dura fo
disturbiu ba orgaun sira nune hamosu sintomas hanesan ulun moras ran ,husi
inus oin halai oin mian no kolen karik nivel hipertensaun eleva ba todan no la
halo tratamentu bele mosu sintomak hanesan ulun mloras,kolen laran sae
muta,dada iis araska, la hakmatek,hare la mos nebe mosu tamba estragus iha
kakutak ,matan,korasaun no rins.
Dalaruama hipertensaun todan sofre menus konsensia no kama tamba
bubu iha kakutak ida nee hanaran ensefalopatia hipertensaun nebe mak
presiza jestaun imediatamente (Simon ,2013).
Iha tempu ne’ebe hanesan sistema nervozu simpatiku fo estimulus ba
vazu sanguineo hanesan respon estimulus emosaun glandula acrenal fo
estimulu hamosu aumednta ba aktividade vasokontrasaun . kortex ardenal fo
espresaun kortisol no storoid nebe haforsa resposta vasokontriktor vazu
sanguineo
69
7. Patway
Disturbiu Sirkulasaun
Kakutak Vasus
Sanguinus
Intoleransia Aktividade
Dor
Diminuisaun Debitu kardiaka
70
8. Exame diagnostiku
a. HB /HT : atu halo examina relasaun husi raan
Konaba vulume likidu (viskositas ) no hetan identifakasaun fator risku
hanesan : hipokogulabilitas ,anemia
b. BUN / kriatinin: fo informasaun kona ba perfusaun funsaun rins .
c. Glokosa : Hiperglikemia (DM hanesan pensetus hipertensaun) hetan
inpaktu husi hasai nivel ketokolamin .
d. Urinaliza : raan protein glukosa ,obsaun ( mengisaratkan) rins la
funsiona dada DM..
e. CT Scan : Examina keta iha tumor cerebral ,enselopati.
f. EKG : Hetan hatudu pola rega nebe luan,hakarak onda P hanesan sinais
ida husi moras fuan hipertensaun agora .
g. IUP : Atu identifikasaun kauza hipertensaun kalkulu renal, rins neb’e
diak .
h. Photo dada : hatudu destrusaun identifikasaun ba aria valvula (katup)
fuan ne’ebe bo’ot .
9. Tratamentu .
Tuir Supryatmi “, 2012 haktuir maneoira prevensaun ba moras
hipertensaun mak hanesan .
a. Hatur pezu ba sira ne’ebe bokur liu ema ne’ebe semfre abesidade ka
bokur iha risku atu hetan hipertensaun . ho nune’e tenki kontrola
pezu atu labele hetan risku hipertensaun no prevene moras
hipertensaun .
b. Dieta hahan ne’ebe saudavel konsumu aifuan no modo ,ne’ebe riu
(setrat) nebe iha papel diak atu hatun hipertensaun .kalium ka
potasium iha papel importante atu bele hatun hipertensaun exemplu
aifguan ne’ebe iha benifisiu atu hatun hipertensaun mak hanesan :
hudi, pipinu, bilimbi, tomate, nst.....
c. Hamenus hahan natrium
71
Hipertensaun bele kontrola ho maneira hamenus masin ,hamenus
masin mos bele prebene hipertensaun ba sira ne’be sidauk sofre
hipertensaun .
d. Jinastika no deskansa nebe adekuadu .
Jinastiki hanesan maneira ida ne’ebe diak atu kontrola hipertensaun .
jinastika ba aktividade fiziku ne’ebe mos bele ajuda hatun pezu isin
nian tamba pezu ne’ebe todan liu bele hasae presaun alterial.
e. Hamenus konsumu alkol no hapara fuma .
f. Hases aan husi aimoruk sira ne’ebe bele hasae presaun alterial .
g. Utilizasaun aimoruk ne’ebe bele hatun presaun arterial .
10. Komplikasaun
Tuir ( Kemenkkes ,2012) iha mos komplikasaun mosu husi moras
hipertensaun mak hanesan :
a. Moras vasus sanguine hanesan stroke ,hemoragia,kakutak,transient
ischemic attack (TIA).
b. Moras korasaun hanesan desturbiu korasaun angina pectoris ,infark
miocard agudu (IMA).
c. Moras rins hanesan disturbiu iha rins …
d. Moras matan hanesan hemoragia retina, ritina mahar, edema pupil .
72
B. Kuidadaus enfermagem teoriku
1. Anamnesa :
1) Identidade pasiente
Naran, idade ,hela fatin, nivel edukasaun ,relojiaun .
2) Keixa prinsipal
Hanesan keisa ida ne’ebe hato husi pasiente ka familia pasiente
normalmente nia u;un moras iha area fontal, moras iha epigastrium hare
ladun moos laran sae no muta .
3) Historia moras agora .
Normalmente inan nebe grvida ne’ebe sofre hipertensaun antes nee
iha ona historia kona ba tensaun aas normalmente akontese ba inan ne’ebe
obesidade no DM..
4) Historis moras pasadu
Avalia konaba historia moras pasadu konaba karik uluk sofre ona
konaba moras hipertensaun .
5) Historia moras familia
Avalia konaba historia moras pasadu konaba moras hipertensaun
ruma iha familia laran.
2. Diagnosa enfermagem .
73
3. Intervensaun enfermagem .
a) Dor agudu a/h el;evasaun prasaun vaskulariu serebral .
Kriateria rezultadu :
Bele kontrola nivel Dor (hatene kauza bele uza tekniku non
farmakologia hodi redus Dor )
Relata Dor diminui ho jestaun Dor nebe iha .
Bele koinese Dor (eskala ,intensidade frekuensia,sinal Dor).
Sinais vital sira iha parametru normal .
Intervendsaun
1) Asegura (bed rest) repouzu iha kama faze ajuda .
R: Diminui estimulasaun ba dor no eleva relaksaun .
2) Fo asaun non farmaklogia hodi halakon Dor serebral .
R: Redus presaun vaskulariu serebral no asegura blok responde nervu
simpatiku hodi redus Dor .
3) Diminui hapara aktividade vasokonstriksaun ne’ebe bele eleva Dor serebral
R: Aktividade eleva vasokonstriksaun nebe rezulta elevasaun presaun
vaskular selebral .
4) Ajuda pasiente oiha ambulasaun tuir nesesidade .
R: Bulelu no vazaun perturva asisia ho Dor serebral pasiente mos bele spoofre
epizodiu hipertensaun postural .
5) Fo likidu ,hahan mamar regulariu bainhira akontese epistaksis ka kompresa
inus hodi hapara sangramentu .
R : Eleva konfortavel pasiente nian.
74
b) Intoleransia aktividade a/h frakeza,desequilibru suplei no nesesidade oxigeniu.
Objetivu : atu hasoru konserva energia.
Ktriateria rezultadu:
Bele partisipa iha aktividade fiziku no la akompainha ho elevasaun
presaun alterial ,pulsu no respiratoriu .
Bele halo aktividade diariu (DOL ) ho indepedent .
Intervensaun
1) Buka hatene respond kliente relasiona hofrekuensia atividade sinal vital sira ,
dispnea ka dor iha hirus matan kode diaphoresis ,ulun moras ka sinkope
R : Sai hanesan indikador over activity.
2) Fo instrusaUn pasiente hodi prezerva energia.
R : Teknuiku reduz utilizasaun energia bele ajuda balansu suplai utilizasaun.
3) Motiva hodi halao aktividade ho indepedente ho etapa bainhira iha
intoleransia ruma.
R : Prosesu aktividade ho etapa sira bele prevene fuan servisu ho imediatu .
ajuda pasiente hodi asegura indepedensia pasiente.
75
2) Determina no deklara limiter normal esplika konaba hipertensaun no nia
efeitui ba fuan ,vazus, sanguenius nomos rins
R : Atu nune pasiente ho nia familia iha koinesementu baziku konaba
komprensaun elevasaun presaun alterial no klasifika termu mediku sira
3) Ajuda pasiente hodi identifika fator risku kardiovaskulariu no fator sira nebe
bele muda .
R : Atu nune bele hatene fator riskui hatudu relasaun iha dinostiku
hipertensaun no moras kardiovaskulariu inklui rins .
4) Ajuda pasiente hodi identifika fonte natriun sira .
R : Dieta menus natrium bele ajuda kontrola hipertensi moderado ka nivel
aimoruk nebe presiza .
5) Motiva pasiente hodi redus ka hapara konsumu kafe.
R: Atu nune’e bele hamenus moras.
76
R : Atu hatene tonu muskular fuamn no ruidu RR pasiente nian .
4) Observa kor kulit umidade temperatura no CRT .
R : Atu hatene kor kulit uminidade temperatura no CRT pasiente nian .
5) Sujere hodi halo tekniku relaksaun ,orientasaun imaginasaun aktividade
distraksaun .
R : Atu bele diminui estimulasaun stresor ,rezultadu hakmatek nune reduz
presaun alterial .
6) Monitoriza aimoruk kontrola presaun alterial .
R : Atu nune responde ba aimoruk depende ba individu no efetivu
sinergia aimoruk .
77
4) Rekomenda uza ka hemu medikamentus hatun presaun arterial
antikoagulasaun.
R: Atu nune’e presaun arterial bele di’ak no labele koagulasaun.
4. Implementasaun
Implementasaun inisiativu asaun sira ne’ebé halo tuir planu
enfermagem hodi atinji objetivu espesifiku . Etapa implementasaun hahu
depois de planu intervensaun enfermagem preparadu no halo tuir nursing
orders hodi ajuda kliente atinji objetivu ne’ebé espera.
5. Avaliasaun Enfermagem
Asaun intelektual hodi kompleta prosesu enfermagem ne’ebé hatudu
konaba progresu tratamentu husi diagnostiku, planu no nia implementasaun
sira ne’ebé atinjidu ona hodi hatan ba objektivu sira ne’ebé espera.
78
REFERENSIA
79
KAPITULU III
RELATORIU KAZU
A. Asesmentu
1) Identidade pasiente
Naran : E.S
Idade : 31 A.
Abilitasaun Literaria : Universidade
Profissaun : Dona de casa
Nasionalidade : Timorense
Hela fatin : Comoro
Diagnosa médiku : PIH / Hipertensaun
Data Pasiente : 03-04-22
Data halo asesmentu : 04-04-22
3) Dadus Fíziku
Altura : 155 cm
Pezu isin antes gravida : 34 kg
Problema saúde espesifiku : ulun moras, kabun moras.
Pezu isin atual agora : 36 kg
Medikasaun regular / irregular: Regular
Alerjia : la iha alerjia
Dieta espesifiku : la iha
Defekasaun
80
a. Frekuensia : 3x/loron
b. Konsistensia : normal
Urina
81
e.Trauma orgaun ou estrutura pélbika
5) Historia Mesturasaun
idade hahu mesturasaun : pasiente hateten nia hahu mesturasaun
iha 15 anus.
Karakteristika siklu mesturasaun : diak
koagulasaun : laiha koagulasaun
Moras : kabun kidun moras, ulun moras.
Hemorajia siklu intermesturasaun : pasiente hateten katak laiha
hemorajia.
7) Historia gravida
Historia obstetrika :
Numeru no historia oan sira nia
82
3 Normal Bekora/parteira 3,4 kg diak 1A
Gravida Atual
1) Loron primeiru ba menstruasaun ikus : Haluha
2) Data partus : - seidauk hatene
3) Movimentu fetal desde semana : -16
4) Sintomas :
muta : laiha
frekuensia urina : +/- 3x/dia
ulun fatuk moras : sim
Edema : laiha
Hemorajia : laiha
kabun moras : sim
5) Hemu aimoruk durante gravida : vitamina
9) Oinsa reasaun ita nia kaben ou familia nia relasiona ho gravida ida ne’e :
kaben no familia senti kontenti hein bebe nia prezensa
8) Ezaminasaun Fiziku
ulun no kakorok : moos no maran
Inspeksaun
83
Kanek iha matan : laiha kanek
Palpasaun
Inspesaun
Auskultasaun
84
Movimentus peristaltika : 9x/m
Palpasaun
L.I (Desidi altura husi fundu uterina) : sukat fundu uterina 30 cm.
L.II (desidi pozisaun kanotak feto) : kaer kabun senti bebe iha parte los.
L.III ( Disidi parte okos feto) : bebe nia ulun sidauk tama iha pelviku
Pede :
Inspeksaun
Estremidade
Anus :
Hemoroide : Laiha
85
-TA : 170/90 mmhg
-P : 80x/m
-Spo2 :99%
-RR : 21x/m
-T : 36,5.c
9) Keixa prinsipal : Pasiente hateten katak ulun moras makas iha parte kotuk .
10) Exame laboratorius
USG : Sim
Hb :-
Raio x :-
Proteina urina –
ECK : -
B. Analiza dadus
86
hiperperfunzaun
DO : Oin tristi serebral
P : Bainhira lezaun no
hipoperfuzaun serebral.
Q : Hanesan sunu no hanehan
iha ulun.
R : Kanuruk no tensaun :ulun
S : Skala Dor 5
T : Bainhira hirus hanoin
barak
C. Diagnostiku enfermagem
i. Dor agudu a/h estimulasaun nervu sensorilu ba prosesu infeksaun no
hiperperfuzaun cerebral.
ii. Menus krescimenntu a/h perfunzaun plasenta la adekuadu .
D. Intervensaun enfermagem .
87
No Diagnosa Data Objetivu no Intervensaun Rasional
enfermagem oras kriateria enfermagem
rezultadu
88
horas espera vitais ulun moras
katak pasiente 4.prevene fuan
bla senti fraku 2.Fo instrusaun servisu ho
no kolen pasiente hodi imediatamente .
Kriateria prejerva energia
rezultadu
-Kondisaun 3.Motiva pasiente
jeral la fraku atu halo
ona aktividade ho
-Forsa indepedente
mulkulu iha
ona
-Takipnia (-)
-Sinaisvitais
normal fila
fal;i ona.
E. Inplementasaun Enfermagem
89
cerebral 4.Hanorin no halo ona -RR : 21x/m
tekniku relaxamentu . -Spos :99%
3.Skala Dor 5
5.Fo ona edukasaun
4.Pasiente distrait
saude ba pasiente kona ba
ona no ladun hanoin
motras hipertensaun
ona nia Dor .
6.Kolabora ona ho 5.Pasiente
mediku hodi fo aimoruk komprende ona kona
anti –hipertensaun . ba prosesu
hipertensaun
6 Fo ona aimoruk
hipertensaun.
90
No Diagnostiku Data oras Evaluasaun Ass
enfermagem enfermagem
91
asosia ho perfuzaun Otl katak la senti fraku no
plasenta la kolen .
adekuadu O: Kondisaun jeral diak
-Forsa mulkulu diak
-Takipnia
-Sinais vitais :
PA : 120/70 mmhg
T : 36,7.c
RR : 20x/m
P : 80x/m
Spo2 : 99%
A : Problema rezolvida
P : Hapara planu
intervensaun
92
93