Escolar Documentos
Profissional Documentos
Cultura Documentos
Elabora husi:
1
INDISE
Kapa…………………………………………………………….1
Indise……………………………………………………………2
Kapitulu I
1.1.Introdusaun………………………………………………..3
1.2.Objetivu……………………………………………………4
1.3.Benefisiu…………………………………………………...4
Kapitulu II
2.1.Definisaun………………………………………………….5
2.2.Etiolojia…………………………………………………....5
2.3.Manifestasaun Klinika…………………………………....6
2.4.Patofisiologia………………………………………………7
2.5.Pathways…………………………………………………..8
2.6.Sinais Sintomas……………………………………………9
2.7.Klasifikasaun………………………………………………9
2.8.Komplikasaun…………………………………………….10
2.9.Examinasaun Diagnostiku……………………………….10
2.10.Jestaun…………………………………………………..11
2.11.Implementasaun resusitasaun………………………….11
Kapitulu III
Kuidadus enfermajen Teoria
3.1.Asesmentu emfermajen…………………………………..14
3.2.Diagnosa emfermajen…………………………………….15
3.3.Plano emfermajen…………………………………………15
3.4.Implementasaun emfermajen…………………………….17
3.5.Avaliasaun emfermajen…………………………………...17
Estudu kazu……………………………………………………18
Kapitulu IV
4.1.Konklusaun………………………………………………24
4.2.Sujestaun…………………………………………………25
Referensia…………………………………………………….25
2
KAPITULU I
1.1.Introdusaun
Numeru mortalitas ba bebe ka infant mortality rate (IMR) mak total bebe nebe
mate iha dade baixo 1 anos ba em cada 1000 bebe ne’ebe moris. Numero bebe nebe
mate iha Indonesia iha tinan 2012 quase 32 por 1000 bebe ne’ebe moris. Significa iha
32 bebe ne’ebe mate em cada 1000 bebe nebe moris. Realizasaun husi bebe ne’ebe
mate iha tinan 2012 la tuir ho targetu renstra kemenkes ne’ebe 24 por 1000 bebe
ne’ebe moris iha tinan 2014 (SDKI, 2012)
Data asfiksia tuir WHO cada tinan iha 120 milhaun bebe ne’ebe moris iha
mundu. Globalmente iha 4 milhaun bebe (33%) ne’ebe moris mai mate iha husi loron
1 to 7 (perinatal), no iha 4 milhaun bebe (33%) ne’ebe morias mai mate iha loron 1 to
28 (neonatal). Husi 120 milhaun bebe ne’ebe moris, iha 3,6 milhaun bebe (3%) ne’ebe
hetan moras asfiksia, no quase 1 milhaun bebe asfiksia (27,78%) ne’ebe mate
(Marwiyah, 2016)
Quase 47% husi bebe ne’ebe mate iha indonesia akontese iha masa neonatal
(fulan 1 mai kraik). cada 5 minutus iha neonatal ne’ebe mate. Kauza husi mate
neonatal iha Indonesia mak BLBR (29%), asfiksia (27%), trauma moris, tetanus
neonatorum, infeksaun no disturbios kongenital (Marwiah,2016).
Numeru mortalitas bebe iha kupang husi tinan 2016 mak 2,05 por 1.000 ne’ebe
moris. Numeru ne’e hatudu katak komesa menus ona bebe mate bainhira halo
diferensa ho tinan hira liu ba. Kauza husi bebe mate ne’e fator balun tanba bebe isin
tun no asfiksia, iha ne’ebe kaso mate tanba BBLR kasu 7 no asfiksia kasu 3 (profile
saude kota kupang, 2017).
Data asfiksia neonatorum iha Fatin NICU RSUD Prof. Dr. W. Z Johanes kupang
iha fulan marcu- juni iha tinan 2018 iha 52 bebe (Registo Fatin NICU RSUP Prof. Dr.
W. Z johanes kupang, 2018). Ida hateten katak numeru husi mortalitas ka numeru
moras kasu asfiksia neonatorum iha fatin NICU RSUP Prof Dr. W. Z Johanes Kupang
sae makas.
3
Impaktu ne’ebe akontese ba bebe ne’ebe foin moris ho asfiksia mak la lidera ho
lalais mak sei akontese hanesan: ran iha kakutak, anemia, hipoksia,
hyperbilirubinemia, convulsaun to koma.Komplikasaun ida ne’e kauza ba disturbios
desenvolvimentu no bebe bele mate. (Surasmi 2003).
Esforsu hodi reduz numero ne’ebe mate ba bebe foin moris kauza husi asfiksia
mak tenki fo habilidade resusitasaun ba enfermeira sira atu iha skill ne’ebe diak liu
tan hodi tun campo, atu nune’e bainhira partus s sira bele ajuda ho maksimal. (Depkes
RI, 2013)
Tuir antesedente iha leten ne’e hatudu katak numeru ne’ebe akontese ba bebe ho
asfiksia neonatorum aumenta barak tan ne’e autor estudante enfermagem tenki halo
cuidadu enfermagem ba bebe N.Y.E.N ho asfiksia normal iha fatin NICU RSUD.
Prof. Dr. W. Z Johanes kupang.
a.Objetivu geral
Iha discursu hodi hanoin cientifiku bainhira halo Kuidadu enfermagem ba bebe
Ny. E. N ho asfiksia normal iha fatin NICU RSUD Prof. Dr. W. Z. johanes kupang
b.Objetivu espesifiku
1. Halo avaliasaun ba bebe Ny. E.N ho asfiksia normal iha fatin NICU RSUD
Prof. Dr. W. Z. Johanes kupang
2. Formulasaun diagnosa enfermagem ba bebe Ny. E.N ho asfiksia normal iha
fatin NICU RSUD Prof. Dr. W. Z. Johanes kupang
3. Konjuntu intervensaun enfermagem ba bebe Ny. E.N ho asfiksia normal iha
fatin NICU RSUD Prof. Dr. W. Z. Johanes kupang.
4. Halo asaun enfermagem ba bebe Ny. E. N ho asfiksia normal iha fatin NICU
RSUD Prof. Dr. W. Z. Johanes kupang.
5. Halo evaluasaun enfermagem ba bebe Ny. E. N ho asfiksia normal iha fatin
NICU RSUD Prof. Dr. W. Z. Johanes kupang
4
1.3.Benefisio husi estudu kazu
a. Benefisiu ba estudante
Atu aumenta konhesimentu estudante nian kona-ba kuidadu ba bebe ho
asfiksia neonatum
b. Ba instituisaun
Fo konhesimentu hodi desenvolve liu baa iha parte ciensia enfermagem nian
kona-ba kuidadus eenfermagem ba bebe hho risku ne’ebe bot iha asfiksia
neonatum.
c. Ba hospital
Fo sugestaun ne’ebe presija ou imporantante bainhira pratika ba enfermeira
sira espesialmente pratika enfeermagem ba bebe ho risku ne’ebe bot iha
asfiksia neonatum.
5
KAPITULU II
ENKUADRAMENTU TEORIKU
2.1.Konseitu teoria
2.1.1 Definisaun Asfiksia
Asfiksia neonatorum hanesan situasaun iha ne`ebe bebe foin moris labele atu
dada iis ho espontania no regular depois de moris.Situasaun ne`e bainbain akompanha
ho konndisaun hipoksia no hiperkapnu ne`ebe sempre remata ho asidosis
(Marwyah,2016).
Asfiksia hanesan situasaun iha nebe bebe labele dada iis ho espontania no regular
depois de moris situasaun ne`e bele akompanha ho hipoksia,hiperkapnea no to
asidosis.(Fauziah dan Sudarti,2014)
2.1.2.Etiologia Asfiksia
Kauza jeral tamba iha disturbiu troka gases O2 husi inan ba fetus/bebe,iha tempu
gravida,partos ka depois de bebe moris.
Kauza disturbiu respirasaun ba bebe (Marwyah 2016):
6
2.Faktor plasenta
Inklui deslokamentu prematur husi plasenta,hemoragia ba plasenta
previa,plasenta mihis,plasenta kikuan,plasenta la lokalza iha nia fatin.
4.Faktor de parto
Inklui partu prolongadu,asaun partu no seluk tan.
2.1.3.Patofisiologia asfiksia
Depois de bebe moris sei dada iis primeiro (tanis), iha momentu ne’e pulmaun
fetal hahu iha funsaun ba resoirasaun. Alveoli sei desenvolve no ar ka anin sei tama
no liquido iha alveoli nia laran sei husi alveoli tutuir malu. Ho ida ne’e arteriol
pulamaun sei desenvolve no fluxo ran iha pulmaun sei aumenta.
Kuando fetal menus O2 no kadar CO2 aumeneta, mak sei akontese estimulu ba
nervus vagus to fetal frequensia cardiaca sai neneik. Bainhira menus O2 mak sei
kontinua mak nervus vagus labele fo influensia tan. No sei hamosu estimulu husi
nervu sempatikus mak fetal bafrequensia cardiaca sei lao lalais no sai irregular to
lakon. Fetal sei halo respirasaun intrauterine iha pulmaun, bronku entupidos no
akontese atelektasis. Bainhira fetal moris, alveoli sei la desenvolve.
Se kontinua, bebe sei hatudu nia dad iis ho klean, frequencia cardiaca sei tun,
pressaun ran ba bebe mos ei tun no bebe sei la iha forsa. Respirasaun kleur ba kleur
sei la forsa to bebe tama iha periodo apneu sekundario. Durante apneu sekundario,
frequensia fuan la iha reasaun ba estimulo no sei la hatudu dada iis ho spontan
(Sudarti dan Fauziah 2012).
7
2.4.PATHWAYS
Asfiksia
problema iha
kakutak G3 metabolismu no
DJJ no TD risku desequilibrio ba
temperatura isin nian mudansa ba base asida
bebe mate
fetal laiha reasaun asidosis respiratoriu
ba estimulus Processu familia Risku cedera
hapara
G3 funsaun ba
ventilasi
Disturbiu Troca
gases
Imagem 2.1.Pathway Asfiksia
(sumber : Sudarti dan Fauziah,2013).
8
2.1.5.Sinais no Sintomas Asfiksia
Sinais no sintomas ba bebe foin moris ho asfiksia tuir Sukarni & Sudarti (2012)
mak hanesan:
a. La dada iis ka dada iis supiro ka respirasaun lalais,ka respirasaun narinas.
b. Respirasaun la regular ka iha retraksaun parede peitu.
c. Tanis fraku ka gemendoo/merintih
d. Kor kulit palidu ka azul
e. Tonus muskulu fraku ka ekstremidade inklinadu
f. Batimentu kardiaku laiha ka fraku(bradikardia) menus husi 100x/minute
Enkuantu sinais no sintomas ba bebe foin moris ho asfiksia (Sudarti & Fauziah
2012) mak hanesan :
a. Respirasaun narinas
b. Respirasaun lais
c. Pulsu rapidu
d. Sianosis
e. Valor APGAR menus husi 6
2.1.6.Klasifikasaun asfiksia
Klasifikasaun asfiksia tuir Sukarni & Sudarti (2013) mak hanesan :
1. Virgorous baby (asfiksia leve) : Apgar Score 7-9,iha situasaun ne`e bebe nia
konndisaun diak,la presiza tratamentu espesifiku.
2. Mild-moderate asphyksia (asfiksia moderada): Apgar Score 4-6
3. Severe asphyksia (asfiksia grave): Apgar Score 0-3.
Tabela 2.1
Sinais Valor
0 1 2
Frekuensia kardiaka Laiha <100/minute >100/minute
Esforsu respiratorio Laiha Fraku/iregural Tanis ho forsa
Tonus muskulu Paralisado Ekstremidade fleksaun Movimentu ativu
Refleksaun Laiha Movimentu oituan Movimentu forsa
Kor kulit Azul/palidu Isin mean/ekstremidade Isin lolon mean
azul hotu
9
2.1.7.Komplikasaun asfiksia
Komplikasaun sei akontese ba bebe foin moris ho asfiksia sei la trata ho lalais
mak sei akontese situasaun hanesan tuir mai ne`e: hemoragia cerebral,anuragia no
onoksia,hyperbilirubinemia,konvulsaun to koma.Komplikasaun ne`e sei kauza
desenvolvimentu to bele mos to mate ba bebe (Surasmi,2013)
2.1.8.Examinasaun Diagnostiku
Examinasaun diagnostiku iha asfiksia ba bebe foin moris (Sudarti dan
Fauziah,2013) mak hanesan :
a. Examinasaun analisa gas iha ran
b. Examinasaun analisa eletrolitu iha ran
c. Pezu bebe
d. Avaliasaun Apgar score
e. Examinasaun EGC no CT-Scan
2.1.9.Jestaun ba Asfiksia
Jestaun asfiksia tuir (Surasmi,2013) mak hanesan :
1. Fornese via aerea ho sucção ba mukosa ho kaza esteril
2. Tesi kordaun umbilical ho teknika aseptiku no ho antiseptiku
3. Bainhira bebe la tanis halo asaun tuir mai ne`e:
a Dezenhu jestu ho modelu hanesan bok nia ain,hamaus nia hirus
matan,kabun no kotuk.
b Bainhira dezenhu jestu ne`e seidauk tanis halao resusitasaun mouth to
mouth.
c Manten temperature isin atu nune`e la aumenta kondisaun asfiksia ho
modelu : falun bebe ho hena manas,bebe nia isin tenki iha kondisaun
maran,labele fo haris bebe ho bee malirin tenki uza mina telon ka beby
oil hodi hamos bebe nia isin,taka bebe nia ulun ho didiak no uza sapeo.
4. Bainhira valor Apgar ba minute da-5 diak ona (7-10) halao tratamentu tuir mai
: hamos bebe nia isin,kuidado kordaaun umbilical,amamenta agora dalaruma
la dekuadu,halao antromenti no asesmentu saude,fo hatais bebe no uza sinal
konesimentu ba bebe.
10
2.1.10. Implementasaun ba resusitasaun
Imediatamente depois de bebe foin moris presiza atu identika ka rekonhese lalais
atu nune’e nia bele distinge entre bebe ne’ebe presija resusitasaun ka lae. Asaun ida
nee passu mak primeiru ba resusitasaun bebe foin moris. Objetivu husi intervensaun
ne’e mak atu hal’o ho diak no lalais (la iha rohan).
11
4.Administrasaun de VTP (ventilasaun com pressaun positivo)
Objetivu: atu ajuda bebe ne’ebe foin moris komesa nia respirar.
Metode: signifika katak bebe koloka ona iha pozisaun ne’ebe los, atu nune’e
velosidade bele bomba ho eficaz, ventilasaun presiza hanesan tuir mai ne’e: primeiro
respirasaun bainhira moris presiza 30-40cm H2O, depois respirasaun dahuluk leva 15-
2cm H2O, bebe ho kondisaun /moras pulmonares ne’ebe resulta tun komplianse
presija 20-40cm H2O, presaun ba ventilasaun bele medido bainhira uza bulaun ne’ebe
iha medido pressaun.
12
2.2 Konseitu Kuidadus Enfermagem
2.2.1Assesmentu Enfermagem
Assesmentu ba bebe ho risku aas: asfiksia tuir Wong, 2008. Mak hanesan:
A. Identidade:Hahu ho naran, tinan/ data moris, sexo, Religiao, identidade inan-
aman nian. No focus liu ba bebe nia tinan tanba iha ligasaun ho diagnosa asfiksia
neonatorum.
B. Moras presente: ba kliente ho moras asfiksia ne’ebe sempre akontese mak dada
iis la diak ou iis boot.
C. Historia inan isin-rua no partus: oinsa prosesu durante partus, premature, aterm,
posisaun bebe nian.
D. Nessesidade basica:
Pola ba nutrisaun: pola neonatus ho asfiksia halo limitadu intake oral,
tanba orgaun isin nian li-liu ba estomagu ne’ebe sei kik.
Pola eliminasaun
Geralmente kliente experiensia ona ganguan soe bee bot tanba orgaun
isin nian, li-liu ba digestaun ne’ebe seidauk desenvolvidu.
Higiene pessoal: enfermeira no familia kliente tenki kuidadu higiene
ne’ebe diak ba kliente. Li-liu bainhira soe bee bot.
Pola toba: dala-ruma menus descansa tanba dada iis boot.
E. Ezame fisiku
Asesmentu geral: Em geralmente pasinte ho mooras asfiksia iha
kondisaun ne’ebe fraku, iis bot, tremor, reflek tendon hyperaktif no
ida nee akontese iha stadium primeiro.
Asesementu respiratoriu: forma husi peitu (barrel ou sembung),
insesaun mangeira ba iha peitu, uza assesoris musculu nian no
repiratoriu ba cuping inus ka substernal, intercostals ka retraksaun
suplavikular, frequnensia no regularidade ba respiratoriu, auskultasi
no modelu ba respirasaun lian: stridor, krekes, nakoron no
resularidade ba dalan respiratoriu.
F. Dadus ba apoiu: dadus apoiu ba examinasaun laboratorium ne’ebe importante
hodi reforsa diagnosa ka kauza ne`ebe los atu nune ita fo aimoruk ne`ebe mak los
mos.
Examinasaun ne`ebe presiza mak : ran rutina
13
Valor ran kompletu ba bebe ho asfiksia kompostu husi : Hb (normal
15-19 gr%) bainbain ba bebe ho asfiksia Hb menus tamba O2 iha ran
oituan deit.Leukositu liu husi 10,3 x 10 gr/ct (normal 4,3-10,3x10
gr/ct) tamba bebe preterm nia imunidade sei menus tan ne`e hamosu
risku ass.Trombositu (normal 350x10 gr/ct)Trombositu ba bebe
preterm ho post asfiksia dalabarak tun tamba akontese hipoglikemia.
Examinasaun analisa gas ran:valor gas ran ba bebe post asfiksia
kompostu husi Ph (normal 7,36-7,44).Kadar pH dalaruma menus
tamba akonntese asidosis metaboliku.PCO2(normal 35-45 mmHg)
kadar PCO2 ba bebe post asfiksia dalaruma sae tamba akontese
hiperapnea.PO2(normal 75-100 mmHg),kadar PO2 ba bebe post
asfiksia dalaruma menus tamba akontese hipoksia progresif.HCO3
(normal 24-28 mEq/L).Valor serum eletrolitu ba bebe post asfiksia
kompostu husi: Natrium (normal 134-150 mEq/L ).Kalium (normal
3,6-5,8 mEq/L).Kalsium (normal 8,1-10,4 mEq/L).
Foto thorax :pulmaun lahetan dezenhu,fuan medida normal.
2.2.2.Diagnosa Enfermagen
Diagnose emfermagen neebe mosu ba bebe foin moris ho asfiksia (Wong,2008)
mak hanesan tuir mai ne`e:
1. Pola respirasaun la efektivu relasiona ho imaturidade pulmaun no
neuromuscular,diminuisaun energia no kolen.
2. Termoreguulasaun la efektivu relasionna ho kontrola temperatura ne`ebe
imatur no diminuisaun gordura isin subkutanea.
3. Risku infeksaun ass relasiona ho defende imunolojia ne`ebe mak menus.
4. Mudansa nutrisaun menus husi nesesidade corporal (risku ass) relasionna ho
inkapasidade digerir nutrisaun tamba imaturidade ka moras ruma.
5. Risku aas defisiensia ka excess volume likidu relasiona ho karakteristika
fisiolojia imatur ba bebe preterm ka imaturidade ka moras.
14
2.2.3 Plano Enfermagen
Intervensaun ne`ebe fo ba bebe ne`ebe foin moris ho asfiksia (Wong,2008) mak :
1.Pola respirasaun la efektivu relasiona ho imaturidade pulmaun no
neuromuscular,diminuisaun energia no kolen.
Objetivo : pasiente sei hatudu paremetru oxigenio nebe adekuadu..
Kriteira Resultadu :
a. dalan respiratorio patente.
b. respirasaun fo oxigenio no hasai CO2 nebe adekuadu.
c. frekuensia no pola respirasaun iha nivel normal.
d. oxigenio iha tesidu adekuadu
intervensaun :
a. ajusta pozisaun hodi troka ar ne`ebe ideal (pozisaun supina ho kakorok ne`ebe
ektensi oituan.R/ atu prevene estreitamentu ba via aereas.
b. Evita hiperekstensaun ba kakorok.R/ reduz diametru trakeia.
c. halo sucção.R/atu halakon mukosa iha nasofaringe,trakeia
d. uza pozisaun semi-propensu ka mirin.R/ hodi prevene aspirasaun ba bebe ho
mukosa ne`ebe barak.
e. manten temperature ambiente neutral.R/ hodi ekkonomiza konsumu oxigenio..
2. Termoreguulasaun la efektivu relasionna ho kontrola temperatura ne`ebe imatur no
diminuisaun gordura isin subkutanea.
Objetivu : pasiente defende temperaturra isin ho normal.
Kriteira Resultado : temperature aksila ba bebe iha valor normal.
Intervensaun :
a. koloka bebe iha incubator,ka akesedor radiano,ropa quentes iha fatin ne`ebe
nakloke.R/hodi manten temperature bebe.
b. kontrola temperature aksila ba bebe ne`be la estabil,no kontrola temperature
ambiente.R/hodi manten temperature kulit
c. uza protetor termiku plastiku kuandu adekuadu.R/atu hamenus lakon manas
3.Risku infeksaun ass relasiona ho defende imunolojia ne`ebe mak menus.
Objetivu : px la hatudu sinais infeksaun nosokomial
Kriteira Resultado: bebe la hatudu sinais infeksaun nosokomial.
Intervensaun :
a. asertifika katak emfermeiro/a ne`ebe fo tratamentu fase liman antes no depois
kuida bebe.R/hodi minimize ekspoisaun organizmu infeksau
15
b. sertifika ekipamentus ne`ebe kontaktu ho bebe ne mos no esterilizadu.R/hodi
prevene infeksaun ba bebe.
c. isolasaun bebe seluk ne`ebe hetan infeksaun tuir padraun instituisional.R/atu
nune labele daet ba bebe seluk.
d. fo antibiotiku tuir instrusaun.R/atu hamenus infeksaun
4.Mudansa nutrisaun menus husi nesesidade corporal (risku ass) relasionna ho
inkapasidade digerir nutrisaun tamba imaturidade ka moras ruma.
Objetivu : px hetan nutrisaun ne`ebe adekuadu,kaloria ne`ebe mak tama hodi
defende iregularidade nitrogen positive,no aumenta pezu ne`ebe ideal.
Kriteira Resultado:
a. Bebe hetan kalori no nutrisaun esensial ne`ebe adekuadu.
b. bebe hatudu aumenta pezu ne`ebe ideal(mais ou menus 20-30 gr/dia)
intervensaun :
a. manten likidu parenteral ka nutrisaun parenteral tuir instrusaun.R/atu atinji
pezu ideal
b. avalia sinais intoleransia konaba terapia parenteral total,esensialmente proteina
no gllukosa.R/ atu hatene proteina no glukosa ba bebe.
5.Risku aas defisiensia ka excess volume likidu relasiona ho karakteristika fisiolojia
imatur ba bebe preterm ka imaturidade ka moras.
Objetivu : px hatudu estatutu hidrasaun adekuadu
Kriteira Resultadu : bebe hatudu resultadu homeostase
Intervensaun :
a. avalia likidu no eletrolitu ho terapia ne’ebe mak bele hare’e likidu ne’ebe mak
lakon
b. sertifika hatama likidu oral/parenteral adekuuadu.R/ hodi hetan total likidu
adekuadu
c. avalia estatutu hidrasaun (turgor kulit,edema,pezu, membrama
mukosa,eletrolit nst).R/ hodi hatene mudansa ba isin lolon.
d. avalia didi’ak likidu parenteral
e. Hado’ok husi likidu hipertoniku(infus glukosa ne’ebe mak kontaminadu)
f. avalia eliminasaun urina no total laboratorium.R/ ba prova dehidratasaun nian
16
2.2.4.Implementasaun emfermagen
Iha etapa ne`e emfermeiro/a buka inisiativa husi plano tratamentu hodi atinji
objetivu espesifiku sira.Etapa implementasaun hahu depois de halo plano tratamentu
forma no hatudu ba nursing orders hodi ajuda pasiennte atu atinji objetivu ne`ebe mak
determina ona.
2.2.5.Evaluasaun Emfermagen
Etapa ne`e emfermeiro/a halo tratamentu intelektual hodi kompleta prosesu
emfermagen ne`ebe hatudu husi diagnose emfermagem,plano emfermagen,no
implementasaun emfermagen ne`ebe atinji ona.
17
KAPITULU 3
ESTUDU KAZU NO DISKUSAUN
3.1.Estudu Kazu
3.1.1.Asesmentu
Asesmentu ba bebe E.N ho diagnosa mediku: asfiksia medium iha fatin NICU
RSUD. Prof. Dr. W.Z Johanes kupang iha data 9 julho 2018, oras 09:00. Resultadu
husi asesmentu ne’ebe hetan mak: identidade, bebe E.N, Sexo man, loron moris 4
julho 2018 oras 07:30 (loron 6), moris ho dalan operasaun secar indikasaun iha
sungsang, religiao protestante, hela fatinlabat kupang.
a. Keixa prinsipal: bebe la dada iis ho spontam bainhira moras, APGAR score
5/7, tinan gestasaun 33 semanas, todan 2200grama, naruk 47cm,
sirkunferesnia ulun33cm, sirkunferensia peitu 28cm, sirkunferensia kabun
26cm. Sinas vitais: frequensia cardiaca 130/ minutu, temperatura 36,5 0c,
respiratoriu 60x/minutu.
b. Historia inan nian: idade 37 anos, gravida segundu, partus ba dala 2, seidauk
abortus, la iha komplikasaun.
c. Kondisaun geral ba bebe bainhira asesmentu: bebe hanesan moras uituan,
tanis makaas, la iis bot, respirasaun 60x/minutu, laiha respiratorio cuping inus
no retraksaun ba parede peitu nian. Uza OGT (oro grastric tube) no infus
dextrose 10%. Hemu susu ben inan nisn 8x20cc/24 horas, laran sae no muta
bainhira hemu bee.
d. Investigasaun ba apoiu iha data 10 juljo 2018 hanesan: RDW-SD 63,4H
mg/dl, RDW-CV 16,3 H mg/dl, dan Eosinofil 3,5 L mg/dl, no neutrofil 47,8 H
mg/dl.
e. Terapi: nessesidade ba infus ben glukosa 10% 330 cc/24 horas (
14tetes/minutu), injeksaun ampicilin 2x110mg (IV), no gentamicin 1x11mg
(IV), omeprazole 1x1 g/oral, ASI 8x20cc/24horas.
3.2.Analisa data
Tuir asesmentu no exame fisiku hodi halo analisa data mak hanesan tuir mai:
a. Data subjetivu: -, data objektivu: bebe laran sae, muta bainhira hemu ASI
per oral, OGT, hemu susu ben 8x20cc/24horas. Problema: risku husi
18
nutrisaun ne’ebe menus husi isin nia presija. Kauza husi: imaturitas sistema
digestivu.
b. Data subjektivu:-, data objektivu: pasiente pasang OGT no no uza infus. Iha
daun fatin ne’ebe usadu iha liman los no karuk (kor atu azul no bubu),
temperatura 36,50c. problema: risku bot ba infeksaun, kauza : prosedur
invasif no sistema imunitasaun desenvolve iha optimal.
3.3.Diagnosa Emfermagen
Diagnosa enfermagem ne’ebe estabelece ba bebe E.N mak hanesan:
1) Risku bot ba nutrisaun ne’ebe estabelece husi isin nia presija ligasaun ho
imaturitas ba sistema digestivu.
2) Risku bot ba infeksaun ligasaun ho prosedur invasivu no sistema imunitas
ne’ebe seidauk desenvolve optimal.
3.4.Plano emfermagen
Planu ba enfermagem ne’ebe aranja tuir diagnosa ne’ebe akontese ba bebe E.N
mak hanesan:
No Diagnosa emfermagen Objetivo/KR Intervensaun
1 risku bot ba nutrisaun goal: bebe sei mantem nia 1.status ba bebe nia nutrisaun
menus husi isin nia presija nutrisaun ne’ebe nia presija 2. hare tutuir infus ben,
ligasaun ho imaturitas durante cuidadu enfermagem 3. fo hemu susu ben liu husi
sistema digestaun objektivu: durante tempu 1x24 oral uituan-uituan,
horas ba nutrisaun nia presija. 4.kolaborasaun fo omeprazol
Resultadu ba kriteria: bebe 1x11g.
bele hemu susu ben oral tuir
nia presija, bebe la muta.
19
temperatura nebe normal enfermagem ho tekniku septik
(36,50c-370c), laiha sintomas no aseptik,
infeksaun ba daun fatin ( la 5. kuidadu ambiente ne’ebe
mean, bubu no la moras, I la mos durante halo cuidadu
akontese ba moras bainhira bok enfermagem,
liman). 6.kolaborasaun fo anti-biotik.
3.5.Implementasaun emfermagen
Implementasaun enfermagem ba bebe E.N halo durante loron 4 hau husi data 9 de
julhu ate dia 12 de jullho 2018 diagnosa.
Implementasaun enfermagem loron primeiro data 9 de julhu 2018.
Diagnosa 1. risku bot ba nutrisaun ne’ebe menus husi isin nia presija ne’ebe
ligasaun ho imaturitas sistema digestivu ba implementasaun: horas 09:00 fo susu ben
20cc per oral.Halo observasaun laran sae no muta durante fo hemu no fo aimoruk
omeprazol 1gr/ oral.
Diagnosa 2: risku bot husi infeksaun ligasaun ho prosedur invasif no sistema
imunitas ne’ebe seidauk desenvolve optimal. Implementasaun:horas 09.30: halo
observasaun sianis no sintomas infeksaun: la betan sinal infeksaun, hamoos
termometer no stetoskop ho alkohol antes halo obeservasaun, hare sinais infeksaun
iha fatin hasain raan nian; laiha sinais infeksaun, temperatura: 36,50c. horas 12:25:
fase liman antes I depois halo examinasaun, kuidadu ambiente nebe mos durante halo
examinasaun enfermagem. Horas 15.00 sona antobiotik gentamicin 11mg (IV), no
ampicilin 110mg (IV).
Implementasaun ba loron segundu 10 julho 2018.
Diagnosa 1: risku bot ba nutrisaun nebe menus husi isin nia presija ne’ebe
ligasaun ho imaturitas sistema digestivu nian. Implementasaun: tuku 09.00 fo susu
ben 25cc liu husi oral, 12.00 : fo susu ben 25cc husi oral, 14.00 : fo suus ben 25cc
husi oral no halo observasaun ba laran sae no muta ho infus ben.
Diagnosa 2: risku infeksaun ligasaun ho prosedur invasif no sistema imunitas
nebe seidauk desenvolve optimal. Implementasaun: tuku 09.30: hare sinais no
sintomas infeksaun: la hetan sinais infeksaun, hamoos termometer no steteskop ho
alkohol antes no depois halo examinasaun, hare sinais iinfeksaun ba hasain ran fatin:
20
laiha sinais infeksaun, temperatura: 36,60c. tuku 11.00: fase liman antes no depois
halo asaun, tuku 15.-00 sina natibiotik: gentamicin 11mg (IV), no ampicilin 110mg
(IV).
Implementasaun ba loron terseiru 11 de julho de 2018
Diagnosa 1 : risku bot ba nutrisaun nebe menus husi isin nia presija ligasaun ho
imaturitas sistema digestive.Implentasaun tuku 09:00 fo susuben 60cc per oral,tuku
12:00 fo susu ben 60cc per oral,tuku 15:00 fo susuben 60cc per oral,Observa laran
sa`e muta,tuku 15:30 tratamentu ho infuse.
21
3.6.Evaluasaun Emfermagen
Evaluasaun enfermagem ba bebe E.N durante loorn 4 hahu husi loron 09 julho to
12 julho 2018
Evaluasaun loron 09 juljo 2018
Diagnosa primeiru:
S:-.
O: bebe laran sae no muta, uza cairan dextrose 10%
A: problema seidauk resolve
P: intervensaun 1,2,3, no 4 kontinua ho
diagnosa segundu:
S: -,
O: pasiente uza OGT, uza infus. Iha fatin sona nian husi liman karuk no los (kor azul
no bubu).
A: problema ba risku infeksaun seidauk resolve
P: intervensaun 1,2,,3,4,5 no 6 sei kontinua.
Evaluasaun to loron 10 julho 2018
Notas ba progressu (SOAPIE)
Diagnosa primeiru:
S: -,
O: kondisaun bebe diak, laran sae, muta, respiratoriu 60x/minutu, temperatura 36,50c,
A: problema seidauk resolvidu
P: pertahankan (mantem)
I: halo asaun tuir prosedut intervensaun.
E: laran sae no muta
Diagnosa segundu:
S :-,
O:pasiente uza infus, OGT, fatin sona la kor azul no la bubu ona, S: 36, 50c.
A: problema resolvidu.
P: mantem intervensaun. diak
Evaluasaun loron 11 julhu 2018
Diagnosa primeiru:
22
S: -,
O: kondisaun bebe diak, laran sae no muta, digestivu 60x/minutu, temperatura 36,50c,
A: problema seidauk resolvido.
P: mantem intervensaun.
I: halo asaun tuir intervensaun.
E: bebe hemu susu ben ho diak.
Diagnosa segundu:
S: -,
O: pasiente uza infus, OGT no O2 nasal kanula hasai ona, fatin sona nian la kor no
bubu laiha ona. S: 36,50c.
A: problema resolvidu.
P: mantem intervensaun.
I: halo asaun tuir intervensaun.
E: laiha sinais ba infeksaun.
Evaluasaun loron 12 julho 2018
Diagnosa primeiru:
S:-,
O: kondisaun bebe diak, laran sae (menus), muta (menus), digestivu 50x/minutu,
temperatura 36,50c,
A: problema seidauk resolvidu.
P: mantem intervensaun
I: halo asaun tuir intervensaun
E: bebe bele hemu susu ben ho diak.
Diagnosa segundu:
S:-,
O: pasiente uza infus, OGT no daun fatin la kor no la bubu ona, S: 36,50c,
A: problema seidauk resolvidu.
P: mantem intervensaun.
I: halo asaun tuir intervensaun.
E: laiha sinais infeksaun.
23
Z. Johannes Kupang iha dia 09 to’o 12 de jullu 2018. Foti diskusaun: Estudo
kazu ho analiza data, tuir formula diagnostika enfermagem, planu asaun,
kuidadus enfermagem, implementasaun kuidadus enfermagem. Ho avaliasaun
resultadu ba kuidadus enfermagem inklui ho dokumentus ba kuidadus
enfermagem.
3.7.1 Assesmentu
Avaliasaun ba bebé sira ne'ebé moris ho asfyxia tuir Wong, 2008 mak sinál no
sintoma sira husi asfyxia: la dada-iis, dada-iis lalais, kaixote hirus-matan ne'ebé la
dada-iis, kór azúl ka kamutis ka sianosis,batimentu fuan la'o neineik liu 1 00 iha
minutu ida nia laran. Iha kazu Ny.E.N bebé, la hetan sinál moras sianoza iha ibun,
liman kuku no isin-lolon tomak, ne'e tanba bebé hetan ona tratamentu iha NICU no
laiha dadus apoiu.
3.7.2 Diagnosa
3.7.3 Planu
Revizaun ba teoria Planeamentu tuir Wong, 2008 kona-ba diagnóstiku: (1 ). Risku aas
ba nutrisaun menus husi nesessidade isin nian relasiona ho imaturidade sistema
digestivu.Kazu bebe Ny.E.N intervensaun hotu-hotu iha diagnoza risku aas nutrisaun
menus husi nesessidade isin nian relasiona ho sistema digestivo, mantein fluksu inan-
aman no nutrisaun inan-aman nian tuir instrusaun no monitorizasaun ba sinál terapia
parental totál, liuliu proteína no glukosa. Haree bebé nia prontidaun atu falun inan nia
hirus-matan, liuliu abilidade atu kordena ninia tolan susuben no dada-iis, fó-susu
bebé ba inan nia hirus-matan se forte. Intervensaun sira iha diagnóstiku kona-ba risku
infesaun ne'ebé aas relasiona ho prosedimentu invasiva, sistema imunidade seidauk
dezenvolve ho otimizmu. Bebé kazu Ny.E.N .Intervensaun hotu-hotu iha diagnóstiku
risku infesaun ne'ebé aas relasiona ho prosedimentu invasivu, sistema imunizasaun la
dezenvolve ho otimalmente. Asegura katak ema hotu ne'ebé mak tau Matan tenke fase
sira-nia liman antes no hafoin tau Matan ba bebé no asegura katak
ekipamentu hotu-hotu ne'ebé relasiona ho bebé ne'e moos no steril, izola labarik sira
24
seluk ne'ebé infetadu tuir polítika institusionál no hanorin pesoál saúde hotu-hotu no
inan-aman kona-ba prosedimentu kontrolu infesaun no fo antikótiku sira tuir
matadalan ne'ebé hato'o ona.
3.7.4 Implementasaun
Tuir revista jestaun enfermeiru ne'ebé mak implementa planu asaun tenke efisiente no
asegura sentidu seguransa ba kliente. Iha estudu kazu srs e.n ho asfyxia normal hala'o
ona asaun hotu-hotu ho di'ak. Atu hala'o asaun ne'e la iha ona uniformidade entre
teoria no prátika tanba teoria no prátika la'o tuir ninia tempu sira. Kliente sira simu
Terapia tuir planu. Intervensaun ba bebé ne’ebe prontu atu susu atu hatene iha inan
nia hirus-matan la konsege realiza tanba bebé ne'e sei iha relasaun ho OGT.
3.7.5 Evaluasaun
Avaliasaun ba jestaun kuidadu enfermajen nian avaliasaun ne'e nu'udar pasu finál hosi
prosesu jestaun kuidadus enfermajen. Avalia realizasaun kriteriu ne'ebé identifika
ona, deside ninia objetivu sira. Livru sira ne'ebé esplika kona-ba buat ne'ebé ita haree
mak tuir realidade kona-ba laran sa’e no muta, hodi hanoin-hetan filafali,
temperatura,isin-kulit, no kór isin nian. Bazeia ba estudu kazu sr.n ho asfyxia normal,
hala'o ona kuidadu di'ak, nune'e la hetan tan ona ninia kauza sira. Rezultadu
avaliasaun ba srs e.n la'o tuir objetivus ne'ebé mak breve ona,hanesan asfyxia sei
rezolve daudaun.
25
KAPITULO IV
4.1.Konklusaun:
a. Asesmentu ne’ebe hetan iha bebe Ny, E.N ho asfiksia normal iha fatin NICU
RSUD. Prof. Dr. W.Z Johanes kupang iha tinan 2018 mak situasaun geral ba
bebe hanesan moras ladun bot, bebe ativu ho tanis makas, RR: 60x/minutu,
laiha respiratoriu ba cuping inus no retraksaun parede fuan (todan), husar talin
sei bokon, temperatura: 36,5, RR 60x/minutu uza OGT ni infus Dextrose 10%.
b. Diagnosa enfermagem ne’ebe halo ba bebe Ny. E>N ho asfiksia normal iha
fatin NICU RSUD Prof. Dr. W.Z Johanes kupang iha tinan 2018 ho risku bot
ba menus nutrisaun no isin nia presija ligasaun ho imaturitas sistema digestivu
no risku bot ba infeksaun liga ho prosedur invasivu no sistema imunittas
ne;ebe seidauk desenvolve ho optima;.
c. Intervensaun enfermagem ne’ebe forma ba bebe Ny. E.N ho asfiksia normal
iha fatin NICU RSUD Prof. Dr.W.Z. Johanes kupang iha tinan 2018 nebe
halao acordo ho diagnosa enfermagem ne’ebe iha ona mak mantem ho liquido
parenteral no nutrisaun parental tuir instrusaun, atu evita infeksaun asaun
ne’ebe halo mak tenki lori equimentus hotu no fase liman antes no depois hare
bebe. Equimentus ne’ebe halo kontaktu ho bebe tenki mos no steril,
instruksaun ba enfermeira sira, parteira no familia hodi kontrola infeksaun, no
fo antibiotik tuir instrusaun.
d. Implementasaun enfermagem nebe halo ba bebe Ny. E.N ho asfiksia normal
iha fatin NICU RSUD Prof. Dr. W.z Johanes kupang iha tinan 2018 tenki halo
ho intervensaun ne’ebe iha ona.
e. Evaluasaun enfermagem nebe halo ba bebe Ny. E.N iha fatin NICU RSUD.
Prof. Dr. W.Z Johanes kupang iha tinan 2018 mak: risku bot ba menus
nutrisaun husi isin nia presija ligasaun ho imaturitas sistema digestivu nian
resolvidu ona, no diagnosa ba risku infeksaun ne’ebe bot liga ho prosedur
invasif no sistema imunitasaun seidauk desenvolve optimal, problema seidauk
akontese.
26
4.2. Sugestaun
a. Ba hakerek nain:
Nafatin esforsu hodi desenvolve konhesimentu bainhira halo cuidadu
enfermagem ba populasaun sira.
b. ba dosente sira:
Mantem orientasaun ba estudante hodi fo cuidadus enfermagem ne’ebe
komprehensivu.
c. Ba hospital :
Nafatin mantem no aumenta standar prosedur ba operasional (SPO) ne’ebe tau
ona iha fatin NICU.
27
FORMATU ASSESMENTU ENFERMAGEM BA BEBE
Naran estudante : Maternus Nule
NIM : PO. 05303201171008
Fatin pratika: Ruangan NICU RSUD
Data assesmentu: 09-07-2018
28
B).husar talin bobar malu: iha Laiha
C.)be manas nakfakar sedu : laiha ya, horas hira:__________
D). problema seluk : laran sae + mutah +
Lingkar iha ulun : 33 cm Kabun : 26cm
Lingkar fuan : 28cm
Sinais Vital
Temperatura:36.50c,Pulso :140/minute,Respiratoriu :50x/minute,Pressaun ran : -/mHg
Historia Inan
Idade Gravida partus Abortu
37 anos 2 2 --------
29
6. Matan : conjungtiva no kornea normal
7. THT : Normal
8. Oin :
a. Desenha oin nian : simetria Asimetris
9. Abdomen:
a. Lunak Makas kembung
b. Anel iha kabun : 26 cm
c. LIver/moris: teraba tidak teraba
d. Umbilikus : normal herna umbilikus inflamasaun drainase
e. Bising colon : laiha iha ; frekuensia:_____________ x/minutu
10. Pulmaun:
A. Lian iis karuk no los: hanesan la hanesan
B. Lian iis : mos ronchi rales bronchia wheezing
C. Respirasaun : spontan la spontan
Material ajuda ba dada iis : nasal kanula O2/inkubator
konsentrasaun_____ O2 litro/minutu
11. Fuan:
A. Lian normal sinus rhytim (NSR) Frekuensia 140x/minutu
B. Murmur Pulsu 140x/minutu
C. Sianosis bainhira tanis sim lae
12. Genitalia:
a. Feto : Vagina ya tidak : labia no klitoris : edema massa
b. Mane: uretra no testis : hispospadia - Epispadia -
Skrotum : edema -kiik hidrokel
- hernia
- -
c. Produksaun urina iha 24 horas :___________________
13. Kabaas no anus:
a. Kabaas : normal spina bifida sim lae
b. Meconium : iha la iha durante 24 horas
c. Anus: paten imperforata
14. Ekstremitas :
a. Bok aan : bele ROM limitada la terkaji
b. Ekstremitasaun leten : Normal abnormal , mak hanesan:________
30
c. Ekstremitasaun okos: Normal abnormal , mak hanesan: _______
15. Temperatura:
A. Ambiente (kuartu):__________
B. Inkubator: 33oc
C. Temperatura isin: 36,5oc
31
1. Risku aas ba menus nutrisaun husi isin nia presija ligasaun ho imaturitas sistema
digestivu.
2. Risku aas ba infeksaun ligasaun ho prosedur invasivu no sistema imaturitas seidauk
desenvolve ho optimal.
Kupang 10-07-201
REFERENSIA
1. Buku Panduan Praktek Klinik Keperawatan Anak_2015
2. Heather, T. Herdman. 2015. Diagnosis keperawatan definisi & klasifikasi 2015-
2017. edisi 10. Jakarta: EGC.
3. Hidayat, A Aziz Alimul,2008. Pengantar ilmu keperawataan Anak.Jakarta:
salemba Medika.
4. Kolo, Yolanda. 2015. Masalah keperawataan pola nafas tidakefektif dengan
diagnosa medis asfiksia. Program studi ilmu keperawataan fakultas ilmu kesehatan
Universitas Nusantara PGRI Kediri.
5.Dr.Saputra Lyndon,2014..Pengantar Asuhan Neonatus,Bayi dan Balita.Tangeran
selatan.
32