Você está na página 1de 52

KAPITULU I

1. INTRODUSAUN

Estrada mak hanesan nesesidade importante ba transporte rai maran nian neebe mak atu halo
movimentu husi fatin ida ba fatin seluk atu fasilita aktividade Ekonomiku no Aktividade sosial
seluk, importante, liu-liu sektor Ekonomiku hanesan; bele distribui sasan husi fatin ida ba fatin
seluk. Ejistensia Estrada importante liu bele halo roda ekonomia avansadu.

Bainhira atu halo estrada no loke estrada Foun ba fatin ida Presija Enjieiru ba rea estrada
nian atu nunee bele halo planu no dezeu ba Fatin refere. Maibe agora dau-daun iha ita nia
Nasaun Timor - Leste laran kuaze Loke estrada foun bar-barak Maibe ita nia Estadu La tau
atensaun maximu ba Obra sira nee. Tamba nee ho traballu ida nee ami halo kalkulasaun no
dezeu ba estrada nian atu nunee bele hatene tipu kurva, aliamentu horijontal no vertical.

1.1.INTRODUSAUN GERAL
1.1.1. GEOMETRIA

Planeamentu geometria rodoviariu hanesan parte ida husi planeamentu Estrada neebe
haree liu ba iha planeamentu modelu fisiku husi estrada atu nunee bele alkansa funsaun bajiku
husi Estrada iha neebe atu oinsa bele fo kondisaun enebe mak optimal ba iha trafego no sai
hanesan mos meiu ida atu bele hetan asesu husi fatin ida ba fatin seluk.

Base husi planeamentu geometria Estrada mak karakter husi movimentasaun, medida
vekulu, karakter husi kondutor atu kontrola movimentu husi ninia vekulu no karakteristika husi
trafegu. Asuntu sira nee hotu tenke sai hanesan sasukat ba iha planeamentu atu nunee bele
resulta modelu, medida no mos espasu movimentu vekulu neebe tuir grau konfortabilidade no
seguransa neebe presija.

Geometria rodoviariu neebe planea ho sasukat seguransa no mobilidade iha nia


importansia neebe relasiona ba malu, tan nee sasukat rua neebe iha tenke iha
balansu.Mobilidade neebe ita sukat laos deit mobilidade husi tranporte motorizadu maibe mos
mobilidade husi tranporte nonmotorizadu no sira neebe lao ain.

DIMENSIONAMENTU ESTRADA Page 1


1.1.2. PAVIMENTU

Dejemvolvimentu teknolojia rodoviariu hahu ho istoria dejemvolvimentu ema nia neebe


sempre buka nesesidade moris no mos komunikasaun.Iha skulu 18 mak foin determina modelu
pavimentasaun husi Thomas Telford (1757 1834) husi Eskotladia mak hanaran estrutura
Telford no mos ho Jhon Lauden Mc Adam (1756 1836) em Eskolandia mos ho nia naran
estrutura Makadam,estrutura pavimentasaun ho metodu uja misturasaun manas (hot mix) koese
iha tinan 1975, no pavimentasaun ho asfaltu emulsu iha tinan 1980, (Fonte: Rekayasa jalan raya,
Hendra Suryadharma dan Benediktus Susanto),pagina 1.

Rodoviariu ka Estrada hanesan via ida neebe trafegu sira liu ba mai husi fatin ida ba
fatin seluk. Atu bele halo diak liu tan movimentasaun hirak nee tuir ninia funsaun, maka
rodoviariu ka Estrada ida nee tenke planea ho didiak liu-liu iha nia modelu konstrusaun
pavimento tenke tuir ninia kriteria tekniku no ekonomiku neebe marka tiha ona.Kriketria hirak
nee relasiona tebe-tebes ho konfortabilidade nee presija durante iha viajem ida nia laran.

1.2.OBJETIVU
1.2.1. OBJETIVU GEOMETRIA
Objetivu husi planeamentu geometria rodoviariu mak :
1. Planeamentu Estrada husi pontu inisiu too pontu final
2. Hatene maneira oinsa atu determina no halo kontagem ba pontu/estaka
3. Atu hantene kuantidade no modelu husi kurva sira neebe planea
4. Hatene maneira oinsa atu desing aliamentu horizontal no vertical
5. Hatene oinsa atu halo korte transvelsal no lonjitudinal
1.2.2. OBJETIVU PAVIMENTU
Objetivu husi pavimentasaun rodoviariu nian mak :
1. Atu hantene didiak parametro importante pavimento rodoviariu nian, liu-
liu ba iha tipu pavimentu fleksivel
2. Atu hatene oinsa atu foti dadus volume trafegu tuir klase Estrada neebe
iha.
3. Hatene oinsa halo kalkulsaun ba volume trafegu neebe iha
4. Oinsa atu determina kamada/espesura husi pavimentu baseia ba
kalkulasaun volume trafegu.

DIMENSIONAMENTU ESTRADA Page 2


KAPITULU II

BAZE TEORIA

2.1 GEOMETRIA

Planeamentu geometria rodoviariu mak hanesan planeamentu rota Estrada nia nian (trase
jalan) neebe kompletu,envolve mos ho komponente rodoviariu balun neebe sai hanesan dados
bajiku neebe hetan durante prosesu levantamentu iha kampu, peskija sira neebe halo iha kampu
no ikus mai halo analija ba dados sira nee tuir kriteria/rekejitu neebe aplika tiha ona. Iha
planeamentu geometria buat neebe importante liu atu halo Dimensionamentu mak, Alinamentu
Horizontal no Alinamentu Vertikal.

2.1.1 ALINAMENTU HORIZONTAL

Aliamentu horizontal mak projesaun eixu Estrada ba iha superfisie horizontal,neebe


kuese mos ho naran situasaun dalan/estrada ka bele mos trase Estrada. Aliamentu
horizontal kompostu husi :

1. Linha reta (tangent) iha Estrada loos.


2. Linha curva bainhira iha Estrada kurva.

Iha Parametru neebe importate liu wainhira atu halo Dimensionamentu ba Estrada ruma
tenke fo atensaun maximu ba parametru hirak nee.
Parametru hirak nee mak haktuir iha kraik :

- Wainhira halo dimensionamentu tenke, seguru. Tamba nee antes halo dimensionamentu
ba Estrada ruma tenke fo atensaun ba klasifikasaun hanesan tuir mai :
Tipu Estrada
Funsaun Estrada
Dadus topografia
Dadus trafegu
- Tenke Ekonomis no labele estraga ambiente.
- Tenke halo dimensionamentu tuir espesifikasaun neebe determina.
- Halo kalkulsaun ho kuidadu atu labele iha failansu ba Determiasaun Kurva no buat seluk
tan.

DIMENSIONAMENTU ESTRADA Page 3


DIMENSIONAMENTU ALIAMENTU HORIZONTAL
Iha Dimensionamentu Aliamentu horizontal, bele fo segurana ba utilizadores. Atu
atingi objetivu ida nee Dimencinamentu Estrada tenke konsidera :
a. Aliamentu Estrada tenke kosedera situasaun data topografia, no forma
kompojisaun diak. Comprimentu parte reta bele too <2.5 minutus (depende husi
velocidade planu).

b. b. Iha aliamentu Estrada, relativamente reta no naruk labele derepenti deit mosu
kurva neebe perigu no fo Hakfodak ba Kondutor. Karik karik akontese kurva
entaun diak liu halo uluk kurva neebe kiikuan mak foin bele tama circle, atu
kondutor bele oprtunidade hodi bele hatun velocidade.
c. Evita raio minimu ba velocidade Planedu nian.
d. Evita kurva dupla ou kompojisaun, Distancia husi kurva ida ba kurva seluk tenke
ninia distancia minimu liu mak 20m.

DIMENSIONAMENTU ESTRADA Page 4


PROSEDIMENTU KALKULASAUN NO FORMULASAUN GERAL BA
ALINAMENTU HORIZONTAL.
Etapa I
Determina Coeficiente Aderncia f bazeia ba valor velocidade planu.

Tabelela 1. Determina coeficiente Aderencia

Husi grafiku leten, konklui katak wainhira Velocidade kiik liu husi 80m/s entaun uja
equasaun fm= -0.00065V + 0.192 no karik velocidade boot liu Husi 80m/s entaun uja equasaaun
fm= -0.00125V + 0.24.

Etapa II
Determina valor superelevsau e , determina comprimentu kurva transio Ls desaing no
determina Raio Desaing Rd, Depende ba Valor velocidade planu. Hare iha Tabela Tuir mai :

Tabela 2. Determina superelevasaun no Comprimento Transio

DIMENSIONAMENTU ESTRADA Page 5


Tabela 3. Determina superelevasaun no Comprimento Transio

Tabela 2 no 3 neebe iha, uja hodi determina valor R desaign no Ls desaign, maibe valor R
desaign no Ls desaign.

Etapa III
Determina valor Raio minimu Rmin.

Valor Rmin Neebe iha tenke Kiik liu Rdesaign.


Etapa IV
Determina Comprimento da curva de transio (Ls) Bazeia ba equao tuir mai :
Depende ba tempu

Iha neebe :

DIMENSIONAMENTU ESTRADA Page 6


Depende ba Landai relatif

Iha neebe :

Depende ba formula Modifikasaun SHORTT

Iha neebe :

DIMENSIONAMENTU ESTRADA Page 7


Depende ba iha tingkat perubahan kelandaian

Iha neebe :

Bazeia ba formula/ekuasaun haat neebe iha, valor Lsmin neebe atu foti mak ida boot liu.

Etapa V

Determina tipu kurva.

Iha parte ida nee sei halo kakulasaun ba Long circle ou Comprimentu do circulo Lc.

Atu determina tipu kurva, iha mos kriteriu ida atu bele haktuir :
Karik :
Angulu Tagente < 3% no nia Raio kiik liu husi velocidade
entaun Kurva Full circle
Lc < 25 entaun Kurva SS ( spiral spiral)
Lc > 25 entau kurva SCS (spiral circle spiral)

DIMENSIONAMENTU ESTRADA Page 8


Etapa VI
Kalkulsaun ba, Ts, Es, L, P, K, x, no y.

Formula

Husi formulsaun (4.18 , 4.19 , 4.20, 4.21, 4.22, 4.23 no 4.24), Valor s,p,k,x no y
depende ba Valor raio curva Neebe aprezenta iha Tabela Ls.

Nota ba simbolos.

DIMENSIONAMENTU ESTRADA Page 9


ETAPA VII
I. Haboot Pavimentu ba Kurva/Pelebaran Perkerasan Pada Tikungan.
Atu tingkat pelayanan optimu ba sepanjan Estrada hanesan nafatin maka ba Kurva
horizontal presiza aumenta pavimentu bazeia ba Raio no velocidade planu.
Formulasaun :

DIMENSIONAMENTU ESTRADA Page 10


II. Kebebasan samping pada tikungan

Atu halo area Livre iha Kurva nia sorin ita presija hare fali ba iha distansia vizada husi
kondutor ba iha kurva horizontal katak distansia vizada husi kondutor livre husi halangan
sasan sira neeb iha estrada ninin (area livre iha estrada ninin)

Area Livre iha Kurva nia sorin katak fatin neeb bele garante vizada neeb Livre iha
Kurva atu nunee distansia vizada parar bele tuir kriteriu.
Objetivu husi Area Livre iha Kurva nia sorin atu halo fasil kondutor hodi hare bainhira
iha kurva,hodi hases tiha sasan sira neeb sai hanesan halangan ho distansia E, sukat
husi risku iha via parte klaran to ba iha objetu neeb sai hanesan halangan.atu nunee
JH bele tuir duni kriteriu.
Atu sura area Livre iha Kurva nia sorin bazeia ba :

DIMENSIONAMENTU ESTRADA Page 11


DIMENSIONAMENTU ESTRADA Page 12
FLOW CHART DIMENCIONAMENTO CURVA HORIZONTAL

INPUT
Klasifikasaun Funsaun Estrada
Klasifikasaun Klasse Estrada
Klasifikasaun Medan estrada

DADOS DIMENCIONAMENTO

Velocidade Planu (Vr)


en = 2% - 3%
emax = 8% - 10%
fmax = Depende velocidade
Largura Estrada depende
Funsaun Estrada.

Hil Valor R = Rencana

Tabela 2 ba emax = 8% no
Tabela 3 ba emax = 10 %

Husi Tabela rua nee Hetan:


- Seperlevasaun
- Ls standar (Ls)

no
KARIK
e < 3%

sim
SCS
Full
Ou
circle
SS
A B

DIMENSIONAMENTU ESTRADA Page 13


A. FLOW CHART FULL CIRCLE
A

Full circle c

KALKULA Ls DEPENDE BA:

Tempu
Landai relatif
Modifikasi SHORTT
Tingkat Perubahan Kelandaian

KARIK
NO Ls > Ls

SIM
HILI Ls
NEEBE Ls
BOOT LIU

KALKULA
Lc
s
C
Lc

DADOS LENGKUNG

STA

en
Superelevasaun e
Ec , Lc no Tt

DIMENSIONAMENTU ESTRADA Page 14


B. FLOW CHART SCS NO SS
B

INPUT

Ls NO

KALKULA

S
C
Lc

KARIK
NO Lc > 25 SIM

SS SCS
Lc=0
KALKULA

Lc Valor Valor
p p
k k
x x
y y
ts ts
Es Es
L = 2LS L = Lc + 2LS

DEFINE PONTO ESTASAUN DEFINE PONTO ESTASAUN

TS TS
SC/CS SC
ST CS
ST

FINIS

DIMENSIONAMENTU ESTRADA Page 15


2.1.2 ALINAMENTU VERTIKAL

Aliamentu vertikal mak seco ba objetu ho vertikalmente hamutuk ho objetu superficie


pavimentu estrada liu husi sumbu estrada 2 vias no 2 diresaun ou liu husi kada pavimentu ninin
ba estrada ho median. Dala barak liu bolu hanesan seco Logitudinal estrada.

Dimensionamentu aliamentu vertikal depende deit ba orsamentu konstrusaun neebe iha.


Aliamentu vertikal neebe halai tuir superficie rai Asli sei hamenus servisu ba rai, maibe dalaruma mos
estrada nee sei iha kurva barak liu. Klaru que asuntu nee seidauk lao tuir Regras ou parametrus neebe
fo husi fusaun estrada. Superficie estrada diak liu Tula iha superficie rai asli at nunee fasil wainhira halo
drainase ba estrada, liu liu iha parte rai tetuk nian. Ba area neebe dalabarak banjir hela deit diak liu
Seco Longitudinal estrada Tula iha elevasaun superficie Bajir nia leten. Iha area foho tenke esforo atu
volume cortes no aterru quaze atu hanesan, atu nunee orsamentu neebe uja la bele barak liu. Estrada
neebe iha rai mamar nia leten tenke fo mos atensaun tamba iha parte nee sei akontese penurunaan. Ho
nunee atu dada aliamentu vertikal tenke fo Atensaun maximu ba kondisaun balu neebe fo ameasa ba
konstrusau , mak hanesan :

Kondisaun rai Original/ Tanah dasar


Kondisaun Medan
Funsaun estrada
Superficie Banjir
Superficie bee/Muka air tanah
Deklividade

Presija mos fo atensaun katak aliamentu vertikal neebe planea sei funsiona too tinan naruk, Tamba
nee diak liu Aliamentu vertikal neebe hili tenke tuir cresimentu kurva.

Declividade ba Aliamentu vertikal


o Declividade Minimu
Tuir importansia Arus Lalulintas/Veikulu, Deklividade ideal mak Plana (0%).
Aukontrariu husi importansia drainase estrada, estrada neebe ho deklividade
ideal. Iha dimensionamentu tenke uja:
e. Deklividade plana ba estrda sira neebe iha rai aterru leten la iha kereb.
Lereng melintang estrada konsidera hanesan bee mak sulin estrada nia
leten no hotu nia sulin ba lereng estrada.

DIMENSIONAMENTU ESTRADA Page 16


f. Deklividade 0.15% nee oferese deit ba estrada estrda hirak neebe iha
aterru leten ho medan plana no uja kereb.
g. Deklividade munimu 0.3% - 0.5% oferese hodi uja ba estrada estrada
hirak neebe kee/escava ou estrada neebe utilija kereb.
o Deklividade maximu

Deklividade maximu 3% iha parte nee komesa fo ona risku ituan wainhira kareta
ruma halai komesa book an ituan-ituan.

Influencia husi deklividade ida nee mos komesa fo ona ba kondutor sira atu
hamenus velocidade no mudansa.

o Komprimentu kritika ba Deklividade.


Komprimentu kritika nee presija sai hanesan limite komprimentu
deklividade maximu. Atu nunee redusaun velocidade veiculus la bele tun
liu separuh velocidade.

DIMENSIONAMENTU ESTRADA Page 17


Tipu Kurva vertikal

Tipo kurva vertikal hare husi pazisaun pontu seco rua husi parte reta (tnagen), mak
hanesan:

1. Kurva vertikal convexa


2. Kurva vertikal concave

Husi tipu kurva vertikal rua iha leten sei iha mos forma nem (6) neebe haktuir iha
desenho kraik :

Diferena de treinel/Gradien ( A ).

DIMENSIONAMENTU ESTRADA Page 18


Kurva vertikal Convexa

1. Comprimentu da kurva vertikal ( Lv)


Determina husi kriteriu :
Distancia visada parar e ultrapasar
Drenagem
Forma
A. Lv Bazeia Distancia visada Parar.
~ ba ( S < Lv )

~ ba ( S > Lv )

DIMENSIONAMENTU ESTRADA Page 19


B. Lv Bazeia Distancia visada Ultrapasar.
~ ba ( S < Lv )

~ ba ( S > Lv )

C. Lv Bazeia Kriteria Drainase :

D. Lv Bazeia Kriteria Keluwesan bentuk :

DIMENSIONAMENTU ESTRADA Page 20


2. Distancia Liur vertikal ( Ev ) Ou jarak luar vertikal

Kurva vertikal Concave.

1. Comprimentu kurva vertikal (Lv)


Comprimentu kurva vertikal (Lv) Hili liu husi Kriteri-kriteria hanesan :
Distansia Naroman lampu husi veikulus iha Tempu kalan.
Seguransa Ba Kondutor
Konfortabilidade
Keluwesan Bentuk
Drainase

A. Kriteria Lampu Nia naroman Ba tempu kalan :


Bajeia ba Distancia Visada Ultrapasa ba ( S>Lv).

DIMENSIONAMENTU ESTRADA Page 21


Bajeia ba Distansia visada Parar, Ba (S<Lv)

B. Kriteria Seguransa
Bajeia ba Distansia visada Parar,
~Ba (S<Lv)

~ Ba ( S < Lv )

Bajeia ba Distancia Visada Ultrapasar.


~ Ba (S<Lv)

~ Ba ( S > Lv )

C. Criteria Konfortabilidade.

DIMENSIONAMENTU ESTRADA Page 22


D. Kriteria Keluwesan Bentuk

E. Kriteria Drainase

2. Distancia Liur vertikal ( Ev ) Ou jarak luar vertikal

DIMENSIONAMENTU ESTRADA Page 23


2.2 PAVIMENTU

Pavimentu Estrada mak composisaun entre agregadu no material ligantes neebe utiliza
atu atende todan trafegu. Agregadu neebe utiliza mak hanesan, batu pecah, batu belah,
batu kali. No material ligantes neebe utiliza mak hanesan, Asphaltu no semen.

Bazeia ba material ligantes neebe iha, konstrusaun pavimentu Estrada hafahe ba tipu tolu
(3) :

a. Konstrusaun pavimentu flexivel (Flexible pavement), maka pavimentu ida neebe


utiliza Asphaltu sai hanesan material Ligantes. Camadas-camadas pavimentu ho
karakter ombru/memikul no espalha/menyebarkan todan trafegu ba superficie rai.
b. Konstruksaun pavimentu Rigidu (Rigid Pavement), maka pavimentu neebe utiliza
semen sai hanesan material ligantes.
c. Konstrusaun pavimentu kopositu (Composite Pavement), maka pavimentu rigidu
neebe halo konbinasaun ho pavimentu flexivel, babain uza pavimentu flexivel mak
iha leten no bele mos pavimentu rigidu mak iha leten.

Husi diferensa entre pavimentu rigidu no flexivel maka fo tan tabela 2.1 neebe
haktuir iha kraik :

DIMENSIONAMENTU ESTRADA Page 24


2.2.1. PARAMETRU BA DIMENCIONAMETU PAVIMENTASAUN :
2.2.1.1. TRAFEGU
Total faixa rodajen no koeficiente distribuisaun veiculos ( C ).
Vias planea sai hanesan parte ida husi faixa rodazen nia neebe
acumula trafegu, karik Estrada la iha sinal ida atu hafahe faixa rodazen
maka total vias sei indentifika husi largura pavimentu bazeia lista
neebe haktuir iha kraik :

Koeficiente distribuisaun veiculus ( C ) ba veiculu kaman/Ligeiro no


todan/pesado, neebe liu husi faixa rodazen planu sei indentifika bazeia ba lista
neebe haktuir iha kraik :

*) Total todan Kareta < 5 ton, kategoria veiculo Ligeiro.


**) Totan todan Kareta > 5 ton, Kategoria veiculo Pesado.

DIMENSIONAMENTU ESTRADA Page 25


Valor Equivalencia ( E ) todan eixo veiculos.
Valor equivalencia (E) ba kada tipu kareta ida-idak todan eixo ba (kada
veiculo) sei indentifika bazeia ba formula lista neebe haktuir iha kraik:

Passagen de Trafegu diario no formula-formula Lintas Ekivalen.


a. Passagen de trafego diario (LHR) kada tipu veiculo neebe indentifika
komesa husi hahu tinan planeado nian.
b. Equivalencia passage inicio (EPI/LEP) kakula husi formula neebe iha
kraik :

c. Equivalencia passgen no fim (EPF/LEA) kakula husi formula Neebe iha


kraik :

DIMENSIONAMENTU ESTRADA Page 26


d. Equivalencia Passagen Media (EPM/LET) kalkula husi formula Neebe
iha kraik:

e. Equivalencia Passagen de Dimencionamento (EPD/LER) kalkula husi


formula neebe iha kraik :

2.2.1.2. KAPASIDADE SUPORTE RAI (DDT) NO CBR


Kapasidade suporte rai (DDT) atribui bazeia ba grafiku korelasaun (iha kraik).
Neebe pretende ho valor CBR iha nee mak valor CBR iha kampu/Terenu ou
CBR Laboratorium.
Se utiliza CBR kampu/terenu maka foti exemplu Suporte rai halo ho tabun
(undisturb), depois hoban no verifika valor CBR. Bele sukat kedas iha terenu
iha tempu udan.
Valor CBR neebe reprezenta mak hanesan tuir mai :
a. Indetifika Valor CBR Hoban/terendam
b. Indentifika kada valor CBR neebe hanesan no boot liu kada Valor
CBR.
c. Valor total neebe barak liu konsidera hanesan 100%.
d. Halo grafiku korelasaun ho CBR no total porcento ohin.
e. Valor CBR neebe Representa maka hetan husi valor 90%.

Grafiku korelasaun CBR ho DDT

DIMENSIONAMENTU ESTRADA Page 27


CBR SEGMEN
CBR ida nee mak sei reprezenta kapasidade suporta rai (DDT), no utiliza iha
Dimensionamentu pavimentu nian. Bele detrmina valor CBR ho metodu
Analitiku (analisis ) no Metodu Grafiku (grafis).
METODU ANALITIKU
CBRsegmen = CBRmedio (CBRmax CBRmin) / R
Valor R depende ba total dados segment, Neebe haktuir iha Tabela Kraik :

METODU GRAFIKU
Prosedimentu:
Determina valor CBR neebe kiik liu.
Determina total pontos CBR neebe hanesan no Boot liu Ba kada
CBR, Hare husi CBR kiik liu too Boot.
Buka Porcentu ba kada total pontos CBR neebe hanesan no boot liu.
Hili valor CBR, no valor CBR mak 90%.

DIMENSIONAMENTU ESTRADA Page 28


2.2.1.3. FAKTOR REGIONAL (FR)
Kondisaun kampu/Terrenu Coberta Permeabilidade Rai, Kompletasaun
Drainase, Modelu Alinamentu ho mos porcentu Veikulu neebe ho todan
13Ton, no veikulus neebe paradu, sera que kondisaun klima coberta
Precipitasaun media ba kada tinan.
Ho nunee Atu define Espesura ba kamada ppavimentu Fator Regional
Hili bazeia deit ba Alinamentu (deklividade no Kurvatura), Porcentu
veikulo pesado, no Iklima (precipitasaun).

2.2.1.4. INDICE SUPERFICIE INICIO / INDEKS PERMUKAAN (IP0)


Indice superficie ida nee Atu koalia deit kona-ba superficie ninia kaber no
superficie nia forca neebe simu todan no atende todan veikulus hirak
neebe liu.
Tabela Indice superficie inicio foti depene ba Material ba kamada
pavimentu neebe uja no Rougnhness.

DIMENSIONAMENTU ESTRADA Page 29


Tabela Indice superficie Final, Determina depende ba Valor LER
no klassifikasaun estrada.

Tabela coeficiente relative material.


Determina Valor a1 depende ba Tipo material neebe uja no
Babain Forca Material/Kekuatan bahan Dala barak liu Uja 744.
Determina Valor a2 Depende ba Porcento CBR ba Material neebe
atu uja ba kamada Base cource.
Determina Valor a2 Depende ba Porcento CBR ba Material neebe
atu uja ba kamada Sub-Base cource.

DIMENSIONAMENTU ESTRADA Page 30


Indice espesura pavimentu.
Formula :
ITP = a1D1 + a1D2 + a3D3
Tabela coeficiente de relative dos materiais
Indice espesura pavimentu ida nee determina bazeia ba valor ITP
neebe hetan husi nomograma no mos Material neebe mak uja.

DIMENSIONAMENTU ESTRADA Page 31


2.2.2. FLOWCHART DIMENCIONAMENTO PAVIMENTO

INPUT DATA
Dados Trafegu, Durasaun
konstrusaun, Cresimentu trafegu durante
Projetu lao, Vida util, Cresimentu Trafegu
kada tinan Wainhira estrada loke ona, Valor
CBR ba Rai original, CBR ba matrial Base
cource, CBR ba material Sub - base cource.

INPUT PARAMETRO KALKULA

Capacidade suporte do solo


TMDo

Fator Regional (FR) , TMDt


Intensidade Precipitasaun,
Trainel De Inclinasaun, no
Porcento Veiculo Pesado. AE

Indice Da superficie
Todan trafego/ Carga de Inicio = IPo EPI
trafego, LER Na via de Final = IPt
Dimensionamento.
EPf

Construsaun Por Etapa Ga lae. HILI NOMOGRAMA EPm


Bazeia ba valor IPo no
IPt ho PV
EPD/LER

Indice Da superficie
ITP Determina Valor espesura
Inicio = IPo pavimento, uja tabela
Final = IPt indice espesura minimu.
Determina Valor espesura
pavimento, uja Vormula.

FINISH

DIMENSIONAMENTU ESTRADA Page 32


KAPITULU III

DISKUSAUN, DADUS NO REZULTADU.

Iha prosesu analis no kalkulasaun ba Dimencinamentu Geometria estrada no pavimentu


nia laran espesialmente ba analize ninia kurva no espesura pavimentu, sei presija dadus prinsipal
atu halo kompleta iha prosesu kalkualasaun nia laran, dadus prinsipal mak hanesan tuir mai nee:
3.1 DADUS
3.1.1 DADUS GEOMETRIA ALINAMENTU HORIZONTAL NO
ALINAMENTU VERTIKAL.

DADUS ALINAMENTO HORIZONTAL


Dadus Topografiku

Cordenadas
Pontos
X y
Inicio -29995 184702
PI-1 -29666 184779
PI-2 -29583 184974
PI-3 -29283 184965
Final -28969 185134
Dadus Neebe uja hodi kalkula, Fm, Rmin no Ls
Classifikasaun estrada Colector
Classe estrada II/B
Velocidade Desaign 40 KM/h
emax (bazeia ba luar kota) entaun 10%
Emin 2%
Planta topografico Sei hatudu iha anexo
Largura vias husi Largura estrada
Mudasa de acelerasaun (C ) 0.4
Tempu 3 segundus
Tingkat percapaian ( re ) 0.035 (determina Husi Criteria)
Tabela. 1, Dadus

Bazeia ba dadus neebe haktuir iha tabela 1, Bele halo ona kalkulasaun ba : Coeficiente
Aderencia (Fm), Controlu Raio minimu no Lsmin. Formulasaun neebe Utiliza bele hare iha
Pagina 5 7, no procedimantu kakulasaun Etapa I IV.

DIMENSIONAMENTU ESTRADA Page 33


Husi rezultadu kalkulasaun ba Fm, Rmin, no Ls, Bele kontinua kalkula ona
determinasaun kurva horizontal. Atu kalkula kurva horizontal dadus neebe importante liu mak :

Dadus atu Kalkula Determinasaun kurva Horizontal


Raio Desaign ( Rd ) 100 m
Length Of Espiral Ls 40 m
1 53.73
2 68.83
3 30.02
Tabela 2, dadus

Bazeia ba dadus neebe hatudu iha tabela 2, Utiliza hodi kalkula Tipu Kurva, kada delta
ida reprezenta Kurva ida. Signifika Katak 1 nee utiliza hodi sura ba tipu kurva Primeiru, 2
nee utiliza hodi kalkula ba tipu kurva segundu, no 3 Utiliza ba tipu kurva tereiru.
Formulasaun Neebe utiliza hodi halo Kalkulsaun ba derminasaun kurva nia Bele hare iha Pagina
8, no Procedimenntu kalkulsaun Etapa V.

Se determinasaun kurva hetan ona prosesu tuir mai mak kalkula P, K, x, y, Ts, no Es
bazeia ba tipu kurva neebe hetan, ho nunee iha tan dadus neebe haktuir iha tabela kraik.

Dados
Rd 100
Ls 40
1 53.727
s 11.4592
Lc 53.771
Tabela 3, dadus

Bazeia ba dadus iha tabela 3, utiliza hodi halo kalkulasaun ba P, K, x, y, Ts, no Es.
Formulasaun neebe utiliza bele hare iha pagina 9 no prosedimentu kalkulasaun Etapa VI.

Etapa tuir mai halo kalkulasaun ba Pontos estaao, TS, CS, SC, ST. kalkulasaun ida nee
depende ba tipu kurva neebe iha, se tipu kurva SCS entau kalkula TS, CS, SC, ST. maibe karik
tipu kurva mak SS entaun Kalkula TS, CS/SC, ST. Ho nunee iha mos dadus Ba kalkulsaun ida
nee, Dadus neebe presija mak hanesan haktuir iha tabela kraik:

Dados
PI 337.350
Ts 70.967
Lc 53.771
Ls 40

Tabela 4, dadus

DIMENSIONAMENTU ESTRADA Page 34


DADUS ALINAMENTU VERTIKAL

Atu halo kalkulasaun ba alinamentu Vertikal Presiza dadus neebe mak hanesan :

DADUS BA ALINAMENTU VERTIKAL KURVA PRIMEIRU


PCV 97
PIV 84
PTV 73
DH1 452.65
DH2 252.313
S 40
V 40

DADUS BA ALINAMENTU VERTIKAL KURVA SEGUNDU


PCV 84
PIV 73
PTV 80
DH1 252.313
DH2 229.21
S 40
V 40

DADUS BA ALINAMENTU VERTIKAL KURVA TERCEIRO


PCV 73
PIV 80
PTV 89
DH1 229.21
DH2 115.64
S 40
V 40

DADUS BA ALINAMENTU VERTIKAL KURVA QUARTU


PCV 80
PIV 89
PTV 96
DH1 115.64
DH2 120
S 40
V 40

DIMENSIONAMENTU ESTRADA Page 35


Bazeia ba dadus ba kada kurva vertikal neebe kaktuir iha leten bele kakula ona valor
Declividade ba kada kurva no ninia Lenkung vertikal (Lv). Formulasaun neebe utiliza bele hare
iha pagina 18 23.

3.1.2 DADUS BA DIMENSIONAMENTU PAVIMENTASAUN


Calsse da estrada IIB estrada collector.
Trafegu
Veiculo Pesado 2T : 1500 veiculo/dia/2sentidos
Autocarro 8T : 100 Veiculo/dia/2sentidos
Camio 2 as, 10T : 150 Veiculo/dia/2sentidos
Camio 3 as, >13T : 35 veiculo/dia/2sentidos
Camio 2 as 20T : 15 Veiculo/dia/2sentidos
Material Laston.
Roubnes >1000.
Durasaun Konstrusaun 18 fulan (1.5 anos).
Cresimentu Trafegu Ano media 2%.
Vida util n = 25 anos.
Perkembagan rata-rata selama umur Rencana 4%.
CBR tanah dasar 5%.
Material Sub-Base sirtu CBR 70%.
Material de base, classe B Batuh pecah 80%.
DISTRIBUIO CARGA
Veiculo Pesado 2T :1+1
Autocarro 8T :3+5
Camio 2 as, 10T :4+6
Camio 3 as, >13T :5+8
Camio 2 as 20T : 6 + 14
Declividade 3.1%
Precipitao < 900.

Bazeia ba dadus Pavimentasaun neebe iha bele halo ona kalkulsaun ba determinasaun
espesura kamada pavimentu nian. Ho nunee formulasaun neebe utiliza mak bele hare iha
Flowchart Pavimentasaun pagina 32.

DIMENSIONAMENTU ESTRADA Page 36


3.2 REZULTADU
3.2.1 GEOMETRIA
REZULTADU ALINAMENTU HORIZONTAL

TABELA REZULTADU KALKULASAUN AZIMUTH NO DISTANCIA


Cordenadas Distancia Angulo da Angulo da
Pontos AZimut AZimut
X Y (D) curva (Delta) curva (Delta)
Inicio -29994.518 184701.865 76.730 337.35 53.727 7643'48" 5343'37.2"
PI-1 -29666.176 184779.302 23.003 211.98 68.826 230'10.8" 6849'33.6"
PI-2 -29583.338 184974.428 91.829 300.01 30.024 9149'44.4" 301'26.4"
PI-3 -29283.477 184964.852 61.805 357.08 614'58.8"
Final -28968.764 185133.565

TABELA REZULTADU KALKULASAUN CURVA PRIMEIRO (scs)


Ls 40.000 P 0.673 TS 266.383
C 30.808 K 19.973 SC 306.383
Lc 53.771 X 39.840 CS 360.154
s 11.459 Y 2.667 ST 400.154
Ts 70.967
Es 12.852
L 133.771

TABELA REZULTADU KALKULASAUN CURVA SEGUNDO (scs)


Ls 40.000 P 0.673 TS 123.043
C 45.908 K 19.973 SC 163.043
Lc 80.124 X 39.840 CS 243.167
s 11.459 Y 2.667 ST 283.167
Ts 88.939
Es 22.031
L 160.124

DIMENSIONAMENTU ESTRADA Page 37


TABELA REZULTADU KALKULASAUN CURVA TERCEIRO (SS)
Ls 52.402 P 1.140 TS 246.749
C 7.106 K 26.141
SC 299.151
Lc 12.402 X 0.993
s 15.012 Y 0.087 ST 351.553
Ts 53.265
Es 4.714
L 104.804

REZULTADU ALINAMENTU VERTIKAL

CURVA VERTICAL CONVEXA


CURVA A(%) Lv (m) Ev (m)
1 1.488 74.384 0.138
4 1.949 100.000 0.244

CURVA VERTICAL CONCAVA


CURVA A (%) Lv(m) Ev(m)
2 7.414 100.000 0.927
3 4.729 100.000 0.591

3.2.2 PAVIMENTU
REZULTADU DIMENSIONAMENTU PAVIMENTU.

TABELA 1. TMDo (TRAFEGO MEDIO DIARIA INICIO)


VEICULO DE PASSAGEM 2T 1545.224256
AUTOCARRO 8T 103.0149504
CAMIAO 2EIXOS 10T 154.5224256
3EIXOS 13T 36.05523263
5EIXOS 20T 15.45224256
TABELA 2. VIDA UTIL 25ANOS
25 ANOS I = 4%
TMDf (TRAFEGO MEDIO DIARIA FINAL)
VEICULO DE PASSAGEM 2T 4119.315
AUTOCARRO 8T 274.621
CAMIAO 2EIXOS 10T 411.931
3EIXOS 13T 96.117
5EIXOS 20T 41.193

DIMENSIONAMENTU ESTRADA Page 38


TABELA 3. NUMERO DE EQUIVALENCIA DO EIXO PADRAO BA TIPO KARETA(AE)
PENBAGIAN TODAN kg
VEICULO DE PASSAGEM 2T 1+1 0.00045
AUTOCARRO 8T 3+5 0.1592
CAMIAO 2EIXOS 10T 4+6 0.35005
3EIXOS 13T 5+8 0.22042
5EIXOS 20T 6+14 1.03747

TABELA 4. EQUIVALENCIA PASSAGEN INICIO EPI/LEP


VEICULO DE PASSAGEM 2T 0.3485
AUTOCARRO 8T 8.2019
CAMIAO 2EIXOS 10T 27.0453
3EIXOS 13T 3.9736
5EIXOS 20T 8.0156
TOTAL 47.5850

TABELA 5. EQUIVALENCIA PASSAGEN FINAL EPF/LEA 10ANOS


VEICULO DE PASSAGEM 2T 0.929
AUTOCARRO 8T 21.865
CAMIAO 2EIXOS 10T 72.098
3EIXOS 13T 10.593
5EIXOS 20T 21.368
TOTAL 126.854

TABELA 6. EQUIVALENCIA PASSAGEN MEDIA EPM/LET


EPM 25ANOS 87

TABELA 7. EQUIVALENCIA PASSAGEN F.REGIONAL EPD (VIDA UTIL)

EPD 25ANOS 218

DIMENSIONAMENTU ESTRADA Page 39


TABELA 8. DADUS DETERMINASAUN NOMOGRAMA
EPD (Husi rezultadu kalkulasaun) 218
IPO (Hare iha parametru, bazeia material no Roughnes) 3.9 - 3.5
IPF ( Hare iha parametru, bazeia klasifikasaun estrada no valor Ler) 2
FR ( Hare iha parametru, Bazeia ba Declividade, iklima, no Veiculo pesado) 0.5
DDT (husi dadus) 4.7
DECLIVIDADE ( husi kalkulasaun) 3% < 6%
VEICULO PESADO (husi kalkulsaun) 17% < 30%
a1 (hare iha parametru, bazeia ba Matrial neebe uja no registencia material) 0.4
a2 ( Hare iha parametru, Bazeia ba Material no ninia Porcento CBR) 0.13
a3 ( Hare iha parametru, Bazeia ba Material no ninia Porcento CBR) 0.13

Nota : Husi dadus ida nee ami define no determina ona Nomograma neebe atu uja no ho
rezultadu refere nomograma neebe ami uja mak nomograma 4 hodi determina valor ITP/IEP
( indice espesura pavimentu). Iha detrminasan idice espesura pavimentu ida nee bele hili deit
iha tabela no bele mos halo kalkulasaun, ho equasaun ITP=a1D1 + a2D2 + a3D3. Ho nunee iha
ami nia relatorio ida nee espesura D2 no D3 ami hili iha tabela uja espesura minimu. No D1 ami
halo kalkulsaun.

DIMENSIONAMENTU ESTRADA Page 40


Tabela 9. Valor ITP Husi nomograma
ITP 7.4
ITP 6.5

Tabela 10. Espesura minimu Ba kamada nian


D1 5 cm
D2 10 cm
D3 10 cm

Tabela 11. Rezultadu Kalkulasaun Espeseura Leten liu


Equao ITP ITP =a1D1 + a2D2 + a3D3
D1 9.75 cm

Rezultadu Desenho Hotu neebe ami iha Hatudu iha Anexu Pagina

DIMENSIONAMENTU ESTRADA Page 41


KAPITULU IV

KONKLUZAUN

4.1 KONKLUZAUN
Husi rezultadu kalkulasaun ba Dimensionamentu geometria estrada no espesura
pavimantu neebe konklui mak hanesan Tuir mai :
Iha Dimensionamentu geometria ba alinamentu horizontal, ami hetan Kurva
tolu :
Kurva primeiru SCS
Kurva Segundu SCS
Kurva Terceiro SS

Kurva primeiro Monu iha STA 0 + 325, Kurva Segundo Monu iha STA 0 + 525,
Kurva Terceiro monu iha STA 0 + 813.

Iha Dimensionamentu Geometria Alinamentu vertikal, ami hetan Kurva


vertikal Hat (4).
Kurva primeiru Convexa
Kurva Segundu Concava
Kurva Terceiro Concava
Kurva Quartu Convexa
Resultadu mak iha Kraik Nee :

CURVA VERTICAL CONVEXA


CURVA A(%) Lv (m) Ev (m)
1 1.488 74.384 0.138
4 1.949 100.000 0.244

CURVA VERTICAL CONCAVA


CURVA A (%) Lv(m) Ev(m)
2 7.414 100.000 0.927
3 4.729 100.000 0.591

Rezultadu espesura pavimentu


Tabela 10. Espesura minimu Ba
kamada nian
D1 5 cm
D2 10 cm
D3 10 cm

DIMENSIONAMENTU ESTRADA Page 42


Tabela 11. Rezultadu Kalkulasaun Espeseura Leten liu
Equao ITP ITP =a1D1 + a2D2 + a3D3
D1 9.75 cm

D1 Reprezenta espesura kamada superficie.


D2 Reprezenta espesura kamada Base Cource.
D3 Reprezenta Espesura Kamada sub-base Cource.
Atu klaru liu Bele hare iha Anexu Tuir mai.

Ami mos konklui katak estrada mak Necesidade ida neebe importante liu ba
transporte terrestre, tamba atu komunidade bele assesu ba necidade publiku hanesan
halao negosiasaun ruma presiza tebes estrada ida neebe posivel no seguru ba ema
hotu atu bele halao viagen.

No ami mos bele hatete katak trabalho ida nee maske ladun klaru liu maibe 85% bele
fo informasaun ida ba ami oinusa ami halo ga planu estrada foun ruma.

DIMENSIONAMENTU ESTRADA Page 43


4.2 ANEXU
Planta topografika.

Diretriz estrada neebe Planu

DIMENSIONAMENTU ESTRADA Page 44


Desenho Rezultadu Estrada Alinamentu Horizontal.

Desenho Rezultadu Estrada alinamento Vertikal.

DIMENSIONAMENTU ESTRADA Page 45


Desenho Detalho Alinamentu Vertikal Kurva Primeiru.

Desenho Detalho Alinamentu Vertikal Kurva Segundo.

DIMENSIONAMENTU ESTRADA Page 46


Desenho Detalho Alinamentu Vertikal Kurva Terceiro.

Desenho Detalho Alinamentu Vertikal Kurva Quartu.

DIMENSIONAMENTU ESTRADA Page 47


Diagrama Kortes Transversal STA 0 + 000. No STA 0 + 050

Diagrama Kortes Transversal STA 0 + 100. No STA 0 + 150

Diagrama Kortes Transversal STA 0 + 200. No STA 0 + 250

DIMENSIONAMENTU ESTRADA Page 48


Diagrama Kortes Transversal STA 0 + 300. No STA 0 + 350

Diagrama Kortes Transversal STA 0 + 400. No STA 0 + 450

Diagrama Kortes Transversal STA 0 + 500. No STA 0 + 550

DIMENSIONAMENTU ESTRADA Page 49


Diagrama Kortes Transversal STA 0 + 600. No STA 0 + 650

Diagrama Kortes Transversal STA 0 + 700. No STA 0 + 750

Diagrama Kortes Transversal STA 0 + 800. No STA 0 + 850

DIMENSIONAMENTU ESTRADA Page 50


Diagrama Kortes Transversal STA 0 + 900. No STA 0 + 950

Diagrama Kortes Transversal STA 1 + 000. No STA 1 + 050

Diagrama Kortes Transversal STA 1 + 100. No STA 1 + 150

DIMENSIONAMENTU ESTRADA Page 51


Desenho Diagrama Espesura da Kamada Pavimentu Karik Hili, Espesura iha
Tabela Espesura minimu.

Desenho Diagrama Espesura da Kamada Pavimentu Karik Uja, Equao hodi sura
espesura kamada Leten liu.

DIMENSIONAMENTU ESTRADA Page 52

Você também pode gostar