Escolar Documentos
Profissional Documentos
Cultura Documentos
1. INTRODUSAUN
Estrada mak hanesan nesesidade importante ba transporte rai maran nian neebe mak atu halo
movimentu husi fatin ida ba fatin seluk atu fasilita aktividade Ekonomiku no Aktividade sosial
seluk, importante, liu-liu sektor Ekonomiku hanesan; bele distribui sasan husi fatin ida ba fatin
seluk. Ejistensia Estrada importante liu bele halo roda ekonomia avansadu.
Bainhira atu halo estrada no loke estrada Foun ba fatin ida Presija Enjieiru ba rea estrada
nian atu nunee bele halo planu no dezeu ba Fatin refere. Maibe agora dau-daun iha ita nia
Nasaun Timor - Leste laran kuaze Loke estrada foun bar-barak Maibe ita nia Estadu La tau
atensaun maximu ba Obra sira nee. Tamba nee ho traballu ida nee ami halo kalkulasaun no
dezeu ba estrada nian atu nunee bele hatene tipu kurva, aliamentu horijontal no vertical.
1.1.INTRODUSAUN GERAL
1.1.1. GEOMETRIA
Planeamentu geometria rodoviariu hanesan parte ida husi planeamentu Estrada neebe
haree liu ba iha planeamentu modelu fisiku husi estrada atu nunee bele alkansa funsaun bajiku
husi Estrada iha neebe atu oinsa bele fo kondisaun enebe mak optimal ba iha trafego no sai
hanesan mos meiu ida atu bele hetan asesu husi fatin ida ba fatin seluk.
Base husi planeamentu geometria Estrada mak karakter husi movimentasaun, medida
vekulu, karakter husi kondutor atu kontrola movimentu husi ninia vekulu no karakteristika husi
trafegu. Asuntu sira nee hotu tenke sai hanesan sasukat ba iha planeamentu atu nunee bele
resulta modelu, medida no mos espasu movimentu vekulu neebe tuir grau konfortabilidade no
seguransa neebe presija.
Rodoviariu ka Estrada hanesan via ida neebe trafegu sira liu ba mai husi fatin ida ba
fatin seluk. Atu bele halo diak liu tan movimentasaun hirak nee tuir ninia funsaun, maka
rodoviariu ka Estrada ida nee tenke planea ho didiak liu-liu iha nia modelu konstrusaun
pavimento tenke tuir ninia kriteria tekniku no ekonomiku neebe marka tiha ona.Kriketria hirak
nee relasiona tebe-tebes ho konfortabilidade nee presija durante iha viajem ida nia laran.
1.2.OBJETIVU
1.2.1. OBJETIVU GEOMETRIA
Objetivu husi planeamentu geometria rodoviariu mak :
1. Planeamentu Estrada husi pontu inisiu too pontu final
2. Hatene maneira oinsa atu determina no halo kontagem ba pontu/estaka
3. Atu hantene kuantidade no modelu husi kurva sira neebe planea
4. Hatene maneira oinsa atu desing aliamentu horizontal no vertical
5. Hatene oinsa atu halo korte transvelsal no lonjitudinal
1.2.2. OBJETIVU PAVIMENTU
Objetivu husi pavimentasaun rodoviariu nian mak :
1. Atu hantene didiak parametro importante pavimento rodoviariu nian, liu-
liu ba iha tipu pavimentu fleksivel
2. Atu hatene oinsa atu foti dadus volume trafegu tuir klase Estrada neebe
iha.
3. Hatene oinsa halo kalkulsaun ba volume trafegu neebe iha
4. Oinsa atu determina kamada/espesura husi pavimentu baseia ba
kalkulasaun volume trafegu.
BAZE TEORIA
2.1 GEOMETRIA
Planeamentu geometria rodoviariu mak hanesan planeamentu rota Estrada nia nian (trase
jalan) neebe kompletu,envolve mos ho komponente rodoviariu balun neebe sai hanesan dados
bajiku neebe hetan durante prosesu levantamentu iha kampu, peskija sira neebe halo iha kampu
no ikus mai halo analija ba dados sira nee tuir kriteria/rekejitu neebe aplika tiha ona. Iha
planeamentu geometria buat neebe importante liu atu halo Dimensionamentu mak, Alinamentu
Horizontal no Alinamentu Vertikal.
Iha Parametru neebe importate liu wainhira atu halo Dimensionamentu ba Estrada ruma
tenke fo atensaun maximu ba parametru hirak nee.
Parametru hirak nee mak haktuir iha kraik :
- Wainhira halo dimensionamentu tenke, seguru. Tamba nee antes halo dimensionamentu
ba Estrada ruma tenke fo atensaun ba klasifikasaun hanesan tuir mai :
Tipu Estrada
Funsaun Estrada
Dadus topografia
Dadus trafegu
- Tenke Ekonomis no labele estraga ambiente.
- Tenke halo dimensionamentu tuir espesifikasaun neebe determina.
- Halo kalkulsaun ho kuidadu atu labele iha failansu ba Determiasaun Kurva no buat seluk
tan.
b. b. Iha aliamentu Estrada, relativamente reta no naruk labele derepenti deit mosu
kurva neebe perigu no fo Hakfodak ba Kondutor. Karik karik akontese kurva
entaun diak liu halo uluk kurva neebe kiikuan mak foin bele tama circle, atu
kondutor bele oprtunidade hodi bele hatun velocidade.
c. Evita raio minimu ba velocidade Planedu nian.
d. Evita kurva dupla ou kompojisaun, Distancia husi kurva ida ba kurva seluk tenke
ninia distancia minimu liu mak 20m.
Husi grafiku leten, konklui katak wainhira Velocidade kiik liu husi 80m/s entaun uja
equasaun fm= -0.00065V + 0.192 no karik velocidade boot liu Husi 80m/s entaun uja equasaaun
fm= -0.00125V + 0.24.
Etapa II
Determina valor superelevsau e , determina comprimentu kurva transio Ls desaing no
determina Raio Desaing Rd, Depende ba Valor velocidade planu. Hare iha Tabela Tuir mai :
Tabela 2 no 3 neebe iha, uja hodi determina valor R desaign no Ls desaign, maibe valor R
desaign no Ls desaign.
Etapa III
Determina valor Raio minimu Rmin.
Iha neebe :
Iha neebe :
Iha neebe :
Iha neebe :
Bazeia ba formula/ekuasaun haat neebe iha, valor Lsmin neebe atu foti mak ida boot liu.
Etapa V
Iha parte ida nee sei halo kakulasaun ba Long circle ou Comprimentu do circulo Lc.
Atu determina tipu kurva, iha mos kriteriu ida atu bele haktuir :
Karik :
Angulu Tagente < 3% no nia Raio kiik liu husi velocidade
entaun Kurva Full circle
Lc < 25 entaun Kurva SS ( spiral spiral)
Lc > 25 entau kurva SCS (spiral circle spiral)
Formula
Husi formulsaun (4.18 , 4.19 , 4.20, 4.21, 4.22, 4.23 no 4.24), Valor s,p,k,x no y
depende ba Valor raio curva Neebe aprezenta iha Tabela Ls.
Nota ba simbolos.
Atu halo area Livre iha Kurva nia sorin ita presija hare fali ba iha distansia vizada husi
kondutor ba iha kurva horizontal katak distansia vizada husi kondutor livre husi halangan
sasan sira neeb iha estrada ninin (area livre iha estrada ninin)
Area Livre iha Kurva nia sorin katak fatin neeb bele garante vizada neeb Livre iha
Kurva atu nunee distansia vizada parar bele tuir kriteriu.
Objetivu husi Area Livre iha Kurva nia sorin atu halo fasil kondutor hodi hare bainhira
iha kurva,hodi hases tiha sasan sira neeb sai hanesan halangan ho distansia E, sukat
husi risku iha via parte klaran to ba iha objetu neeb sai hanesan halangan.atu nunee
JH bele tuir duni kriteriu.
Atu sura area Livre iha Kurva nia sorin bazeia ba :
INPUT
Klasifikasaun Funsaun Estrada
Klasifikasaun Klasse Estrada
Klasifikasaun Medan estrada
DADOS DIMENCIONAMENTO
Tabela 2 ba emax = 8% no
Tabela 3 ba emax = 10 %
no
KARIK
e < 3%
sim
SCS
Full
Ou
circle
SS
A B
Full circle c
Tempu
Landai relatif
Modifikasi SHORTT
Tingkat Perubahan Kelandaian
KARIK
NO Ls > Ls
SIM
HILI Ls
NEEBE Ls
BOOT LIU
KALKULA
Lc
s
C
Lc
DADOS LENGKUNG
STA
en
Superelevasaun e
Ec , Lc no Tt
INPUT
Ls NO
KALKULA
S
C
Lc
KARIK
NO Lc > 25 SIM
SS SCS
Lc=0
KALKULA
Lc Valor Valor
p p
k k
x x
y y
ts ts
Es Es
L = 2LS L = Lc + 2LS
TS TS
SC/CS SC
ST CS
ST
FINIS
Presija mos fo atensaun katak aliamentu vertikal neebe planea sei funsiona too tinan naruk, Tamba
nee diak liu Aliamentu vertikal neebe hili tenke tuir cresimentu kurva.
Deklividade maximu 3% iha parte nee komesa fo ona risku ituan wainhira kareta
ruma halai komesa book an ituan-ituan.
Influencia husi deklividade ida nee mos komesa fo ona ba kondutor sira atu
hamenus velocidade no mudansa.
Tipo kurva vertikal hare husi pazisaun pontu seco rua husi parte reta (tnagen), mak
hanesan:
Husi tipu kurva vertikal rua iha leten sei iha mos forma nem (6) neebe haktuir iha
desenho kraik :
Diferena de treinel/Gradien ( A ).
~ ba ( S > Lv )
~ ba ( S > Lv )
B. Kriteria Seguransa
Bajeia ba Distansia visada Parar,
~Ba (S<Lv)
~ Ba ( S < Lv )
~ Ba ( S > Lv )
C. Criteria Konfortabilidade.
E. Kriteria Drainase
Pavimentu Estrada mak composisaun entre agregadu no material ligantes neebe utiliza
atu atende todan trafegu. Agregadu neebe utiliza mak hanesan, batu pecah, batu belah,
batu kali. No material ligantes neebe utiliza mak hanesan, Asphaltu no semen.
Bazeia ba material ligantes neebe iha, konstrusaun pavimentu Estrada hafahe ba tipu tolu
(3) :
Husi diferensa entre pavimentu rigidu no flexivel maka fo tan tabela 2.1 neebe
haktuir iha kraik :
METODU GRAFIKU
Prosedimentu:
Determina valor CBR neebe kiik liu.
Determina total pontos CBR neebe hanesan no Boot liu Ba kada
CBR, Hare husi CBR kiik liu too Boot.
Buka Porcentu ba kada total pontos CBR neebe hanesan no boot liu.
Hili valor CBR, no valor CBR mak 90%.
INPUT DATA
Dados Trafegu, Durasaun
konstrusaun, Cresimentu trafegu durante
Projetu lao, Vida util, Cresimentu Trafegu
kada tinan Wainhira estrada loke ona, Valor
CBR ba Rai original, CBR ba matrial Base
cource, CBR ba material Sub - base cource.
Indice Da superficie
Todan trafego/ Carga de Inicio = IPo EPI
trafego, LER Na via de Final = IPt
Dimensionamento.
EPf
Indice Da superficie
ITP Determina Valor espesura
Inicio = IPo pavimento, uja tabela
Final = IPt indice espesura minimu.
Determina Valor espesura
pavimento, uja Vormula.
FINISH
Cordenadas
Pontos
X y
Inicio -29995 184702
PI-1 -29666 184779
PI-2 -29583 184974
PI-3 -29283 184965
Final -28969 185134
Dadus Neebe uja hodi kalkula, Fm, Rmin no Ls
Classifikasaun estrada Colector
Classe estrada II/B
Velocidade Desaign 40 KM/h
emax (bazeia ba luar kota) entaun 10%
Emin 2%
Planta topografico Sei hatudu iha anexo
Largura vias husi Largura estrada
Mudasa de acelerasaun (C ) 0.4
Tempu 3 segundus
Tingkat percapaian ( re ) 0.035 (determina Husi Criteria)
Tabela. 1, Dadus
Bazeia ba dadus neebe haktuir iha tabela 1, Bele halo ona kalkulasaun ba : Coeficiente
Aderencia (Fm), Controlu Raio minimu no Lsmin. Formulasaun neebe Utiliza bele hare iha
Pagina 5 7, no procedimantu kakulasaun Etapa I IV.
Bazeia ba dadus neebe hatudu iha tabela 2, Utiliza hodi kalkula Tipu Kurva, kada delta
ida reprezenta Kurva ida. Signifika Katak 1 nee utiliza hodi sura ba tipu kurva Primeiru, 2
nee utiliza hodi kalkula ba tipu kurva segundu, no 3 Utiliza ba tipu kurva tereiru.
Formulasaun Neebe utiliza hodi halo Kalkulsaun ba derminasaun kurva nia Bele hare iha Pagina
8, no Procedimenntu kalkulsaun Etapa V.
Se determinasaun kurva hetan ona prosesu tuir mai mak kalkula P, K, x, y, Ts, no Es
bazeia ba tipu kurva neebe hetan, ho nunee iha tan dadus neebe haktuir iha tabela kraik.
Dados
Rd 100
Ls 40
1 53.727
s 11.4592
Lc 53.771
Tabela 3, dadus
Bazeia ba dadus iha tabela 3, utiliza hodi halo kalkulasaun ba P, K, x, y, Ts, no Es.
Formulasaun neebe utiliza bele hare iha pagina 9 no prosedimentu kalkulasaun Etapa VI.
Etapa tuir mai halo kalkulasaun ba Pontos estaao, TS, CS, SC, ST. kalkulasaun ida nee
depende ba tipu kurva neebe iha, se tipu kurva SCS entau kalkula TS, CS, SC, ST. maibe karik
tipu kurva mak SS entaun Kalkula TS, CS/SC, ST. Ho nunee iha mos dadus Ba kalkulsaun ida
nee, Dadus neebe presija mak hanesan haktuir iha tabela kraik:
Dados
PI 337.350
Ts 70.967
Lc 53.771
Ls 40
Tabela 4, dadus
Atu halo kalkulasaun ba alinamentu Vertikal Presiza dadus neebe mak hanesan :
Bazeia ba dadus Pavimentasaun neebe iha bele halo ona kalkulsaun ba determinasaun
espesura kamada pavimentu nian. Ho nunee formulasaun neebe utiliza mak bele hare iha
Flowchart Pavimentasaun pagina 32.
3.2.2 PAVIMENTU
REZULTADU DIMENSIONAMENTU PAVIMENTU.
Nota : Husi dadus ida nee ami define no determina ona Nomograma neebe atu uja no ho
rezultadu refere nomograma neebe ami uja mak nomograma 4 hodi determina valor ITP/IEP
( indice espesura pavimentu). Iha detrminasan idice espesura pavimentu ida nee bele hili deit
iha tabela no bele mos halo kalkulasaun, ho equasaun ITP=a1D1 + a2D2 + a3D3. Ho nunee iha
ami nia relatorio ida nee espesura D2 no D3 ami hili iha tabela uja espesura minimu. No D1 ami
halo kalkulsaun.
Rezultadu Desenho Hotu neebe ami iha Hatudu iha Anexu Pagina
KONKLUZAUN
4.1 KONKLUZAUN
Husi rezultadu kalkulasaun ba Dimensionamentu geometria estrada no espesura
pavimantu neebe konklui mak hanesan Tuir mai :
Iha Dimensionamentu geometria ba alinamentu horizontal, ami hetan Kurva
tolu :
Kurva primeiru SCS
Kurva Segundu SCS
Kurva Terceiro SS
Kurva primeiro Monu iha STA 0 + 325, Kurva Segundo Monu iha STA 0 + 525,
Kurva Terceiro monu iha STA 0 + 813.
Ami mos konklui katak estrada mak Necesidade ida neebe importante liu ba
transporte terrestre, tamba atu komunidade bele assesu ba necidade publiku hanesan
halao negosiasaun ruma presiza tebes estrada ida neebe posivel no seguru ba ema
hotu atu bele halao viagen.
No ami mos bele hatete katak trabalho ida nee maske ladun klaru liu maibe 85% bele
fo informasaun ida ba ami oinusa ami halo ga planu estrada foun ruma.
Desenho Diagrama Espesura da Kamada Pavimentu Karik Uja, Equao hodi sura
espesura kamada Leten liu.