Escolar Documentos
Profissional Documentos
Cultura Documentos
PREPARA HUSI
GRUPO 1
1. Alexandrina Amaral
2. Celestina M.Gusmao
3. Elisabeth Sousa Tambunan
4. Helena da Silva Henrique
5. Maria Magdalena Naga
6. Maria De Jesus
7. Paulina Olga dos Santos
8. Rosa De Jesus
9. Zita Pinto
DEPARTAMENTO PARTEIRA
INSTITUTO CIENCIA DA SAÚDE
DILI
LIAFUAN DAHULUK
Ami fo agradese ba Nai Maromak ho Nia tulun no Nia graça Ami bele hakerek Ami
nia trabalho ida ne’e to’o hotu ho nia topiku: POLITIKA SAUDE REPRODUTIVA ho
medida no hakerek ne’ebe simples liu. Espera Trabalho ida ne’e bele uza sai hanesan ciencia,
mata dalan nomos materia ba Leitor konaba Siencia Administrasaun iha profisaun obstetrisia.
Ami espera katak Trabalhu ida ne’e ajuda aumenta konhesementu no no esperensia ba Leitor
sira, ami bele hadia medida no liafaun iha Trabalho ida ne’e ho nune’e ba oin diak liu tan.
Trabalhu ida ne’e Ami fiar katak sei iha frakeza barak tamba esperensia ne’ebe Ami
iha sei menus tebes. Tamba ne’e Ami hein Leitor sira atu fo sujestaun ne’ebe ho karakter
dezenvolve atu halo kompletu ba Trabalho ida ne’e.
Eskritor
INDISE
1.1.Antesedente ..................................................................................................................1
1.2.1.ObjektivuGeral ..........................................................................................................1
1.2.2.ObjektivuEspesifiku ..................................................................................................1
1.2.Objektivu ......................................................................................................................1
1.3.Ruzumu ........................................................................................................................2
2.1.Definisaun Saude Reprodutiva .....................................................................................3
2.10.Direitu Saude Reprodutiva.......................................................................................3
2.11.Area husi Saude Reprodutiva......................................................................................3
2.12.Metas Dezenvolvimentu Saude Reprodutiva .............................................................3-4
2.13.Faktores ne’ebe fo influensia ba Saude Reprodutiva .................................................4
2.14.Prevensaun konaba moras hadaet liu hosi Relasaun Sexsual ....................................4-5
2.2.Mortalidade maternal .................................................................................................5-6
2.3.Tarjetu Atu Atinji Iha Finál Tinan 2016 .....................................................................6
2.4. Problema Saude Reprodutiva ................................................................................7
2.5. Planu Estratejiku Politiku Saude Reprodutivu.............................................................7
2.6. Artigu Nebe Kolia Kona Bapolitik Saude Reprodutiva ..............................................7
2.7.Komponentes .............................................................................................................7
2.8.Aprosimasaun.............................................................................................................8
2.9. Implementasaun Rekursu Humanu.........................................................................8-9
3.1. Konklusaun ..................................................................................................................10
3.2. Sujestaun .....................................................................................................................10
REFERENSIA
KAPITULU I
INTRODUSAUN
1.1. ANTESEDENTE
Saude reprodutiva hanesan situasaun bem estar fiziku, mentalidade, no sosial
kompletamente no laos deit iha moras hadaet sira ka frakeza, iha buat hotu ne’ebe sei iha
relasaun ho sistema reprodutiva no nia funsaun no mos nia prosesu. Komprende konaba
saude reprodutiva no oinsa iha relasaun ho saude individual em geral,no asesu ba
atendimentu saude no intervensaun ba saude publika,hanesan direito ne’ebe bele ba
feto,mane no foinsa’e sira hotu iha mundo tomak.
1.2. OBJEKTIVU
1.2.1.Objektivu Jeral
Objektivu jeral atu prevene moras ne’ebe hadaet liu husi relasaun sexual
1.2.2.Objektivu espesifiku
Objektivu espesifiku mak hanesan tuir mai ne’e:
a. Atu hatene definisaun kona ba saude reprodutiva
b. Atu habelar informasaun konaba impaktu husimoras hadaet liu husi relasaun
sexual
c. Atu habelar informasaun konaba impaktu husi isin rua ne’ebe ho minoridade
d. Atu halo promosaun saude reprodutiva no foka liu ba iha planeamentu fa
1.3.REZUMU
Husi objektivu iha leten ita bele foti rezumu kona ba saude reprodutiva, informasaun
kona ba impaktu husi moras hadaet, impaktu husi inan isin rua ne’ebe ho minoridade no
reduz mortalidade inan no oan,no fo promosaun konaba planeamentu familiar.
KAPITULU II
PLANU ESTRATEJIKU
Iha ne’e ami iha planu ka iha politika saude reprodutiva atu habelar ka fahe
informasaun no edukasaun kona ba saude reprodutivaPlaneamentu Familiar mak polítika ida
ne’ebé enkoraja inan sira atu fó espasu ka distánsia husi oan ida ba oan seluk”,Polítika
planeamentu familiar la’ós foka de’it ba inan sira, ka ba ema ne’ebé forma ona família, maibé
ba ema hotu-hotu liuliu joven sira ne’ebé iha idade ativu . Aleinde ne’e, definisaun
Planeamentu Familiár la’ós ba feto de’it, maibé mane sira presiza hatene kle’an kona bá
asuntu importante ne’e. Nu’udar parteira ne’ebe diak tenke iha Politika hodi halo promosaun
saude reprodutiva iha eskola sekundaria, no ba komunidade sira atu hatene klean liu kona ba
hadia inan nia saude, hakbiit inan, hamenus kiak, promove edukasaun, prevene HIV/SIDA
promove saude labarik. atu halao promosaun ba komunidade sira mak Hanesan fahe
kondom,hodi prevene HIV/SIDA.
Artigu 18º
Direitu ba saude no ba servisu saúde
1. Labarik iha direitu atu goza estadu saude diak liu ne’ebe bele no atu benefisia servisus
medikus ba prevensaun no tratamentu ba moras sira no ba ninia reabilitasaun.
2. Laiha labarik ida mak hetan privasaun ba direitu asesu ba servisus saude nian, sei mos
nune’e hari’i servisu nasional ba saude universal, jeral no, tuir medida ninia
posibilidades, la selu.
3. Ba realizasaun tomak direitu ne’e, Estadu adopta medidas ne’ebe adekuadus atu:
Hamenus numeru mate entre labarik sira tinan ki’ik no mate ki’ik oan, no asegura
rejistu labarik sira hotu ne’ebe mate, hanesan mos kauzas mate nian;
4. Asegura asisténsia medika no kuidadus ba saude nesesarius ba labarik hotu, iha
particular liu ba dezenvolvimentu kuidadus ba saude primarius;
5. Asegura ba inan sira kuidadus saude molok no hafoin tur ahi;
6. Garante atu fo lisensa ba maternidade no ba paternidade ne’ebe selu, hanesan iha
kazus nasimentus oan rasik nian, no mos iha kazus adopsaun ne’ebe sei tau iha lei
espesial;
7. Asegura katak grupus hotu populasaun nian, liu-liu inan aman no labarik sira, iha
asesu ba informasaun kona ba saude no nutrisaun ki’ik oan sira nian, vantajens husi
aleitamentu maternu, hijiene no moris mos ambiente nian, saneamentu, planeamentu
familiar hanesan mos prevensaun ba asidentis no kontaminasaun husi virus
HIV/SIDA nian.
8. Dezenvolve kuidadus preventivus saude nian, akonselhamentu no informasaun ba
inan aman sira no edukasaun iha materia ba planeamentu familiar, hanesan mos
promove servisus ninian sira.
Artigu 19
(Klosan Sira)
1. Estadu foti no fó barani ba klosan no feto-raan sira, atu sira bele hako’ak metin
unidade Nasionál, bele harii fali, tuba no haburas nasaun ne’e.
2. Estadu sei halo buat hotu-hotu ne’ebé nia bele, atu tulun edukasaun, saúde,
formasaun Profisionál ba klosan sira.
2.7.KOMPONENTES
a.Primeira Komponente ba: Saude Sexual no Reprodutivu ba foinsa’e
Liafuan “Labarik” katak ema ne’ebe ho tinan 5 to 18. “Adolesente” mos katak ema
ne’ebe ho tinan 10 to 19 no “Juventude” entre tinan 15 to 24. “Jovem” katak parte
ne’ebe cobre grupu hotu ne’ebe importante, no indivudu ne’ebe ho idade 10 to 24.
Adolesente katak periodu desenvolvimentu ne’ebe lais, dalaruma foinsa’e sira iha
kreatividade foun no hasoru ho situasaun barak ne’ebe mosu laos deit oportunidade
atu sira hetan progresu maibe fo mos risku ba saude no bem-estar.
.DEKLARASAUN POLITIK
Governu Republika Demokratika de Timor-Leste Garante Direito jovem conforme ba
Convensaun ne’ebe mensiona ona iha Konvensaun ONU konaba Direitu Labarik nian.
Governu desenvolve intervensaun no planu ba aksaun, trata ba problemas ne’ebe identifika,
hanesan jovem nia envolvimentu ba iha parte hotu konaba desenvolvimentu no
implementasaun.
DEKLARASAUN POLITIKA
Governu Da Republika De Timor-Leste rekonhese importansia husi espasu ba nasimentu
no minimisa taxa moris ne’ebe a’as, hanesan meio ida atu alkansa objektivu eradikasaun ba
Kiak, Hamenus nivel mortalidade maternal no infantile no hasae saude ba inan no labarik.
c.Terceiru Componente Ba Maternidade Segura
Gravidez ne’ebe seguru constitui ho inisiativa ne’ebe lansa husi OMS atu hamenus fardo
global ba mate, moras ne’ebe defisiensia ne’ebe la nesesaria asosiadas ho gravides, parto no
period neo-natal.
Objektivu sentral ba estratejia atu atinji Gravides ne’ebe seguru no asegura gravides no partu
seguru liu husi disponibilidade, asesu no usa kuidadus capacita ba feto/inan hotu no nia bebe
ne’ebe foin moris.
DEKLARASAUN POLITIKA
Governu Republika Demokratika De Timor-Leste rekonhese importansia husi disponibilidade
servisu basiku no kualidade ne’ebe diak no komprensivu ba Feto/Inan hotu durante gravides
no partu, ho forma atu minimiza nivel Mortalidade Materna Neonatal Morbilidade iha Pais.
Governu mos garante katak Feto/Inan hotu ne’ebe gravides, no kondisaun saida deit wainhira
sira Gravides no Partu.
2.8.APROSIMASAUN
Nudar Parteira Iha Timor-Leste Tenki halao kontrola no halo bebeik promosaun
saude konaba saude reprodutiva ba komunidade liu-liu ba foinsae, atu nune’e bele hasae sira
nia konhesimentu iha area ida ne, no oinsa sira bele hatene halao prevensaun ba sira nia an
husi moras ne’ebe hadaet liu husi relasaun sexual no oinsa sira bele kuidadu sira nia an iha
idade jovem
Atu prevenesaun konaba moras hadaet liu husi relsaun sexsual(MHRS) Bele Hadok
A’an Liu Husi Método A,B,C Hanesan Tuir Mai Ne’e:
A “Abstain”(ka abstinensia) la hala’o relasaun seksual. Ida ne’e maka 100%
seguruliu.Importante liu ba jovem no ema nebe’e maka seidauk kaben.
B “Be faithful”katak fiar ba malu no halo relasaun seksual ho parseiro ida deit.
C “Condom”alternativo atu labele hetan HIV.Tenke uza nafatin kondom ka preservativo
iha kualker fatin, kualker tempo, no ho kualkerema.