Escolar Documentos
Profissional Documentos
Cultura Documentos
Hato’o Husi:
DEPARTAMENTU ENFERMAJEN
A. Definisaun
Diabetes Melitus ( DM ) hanesan disturbiu
metaboliku nb ho sinal hiperglikemia r/h
abnormalidade metabolizmu KH, gordura no proteina
nb kauza hs diminuisaun sekresaun ou diminuisaun
sensitividade insulina no kauza komplikasaun kronika
mikrovaskular, makrovaskular no neuropatia.
(Askandar, 2010).
B. KLASIFIKASAUN
1. Insulina dependente ba diaetes melitus IDDM
(DMType1)-destrusaun sel-Beta ilha Langherhans tnb
kauza prosesu Autoimunidade
2. NIDDM ( DM Type 2 ).
• Failla relative sel-beta no resistensia insulina
• Rezistensia insulina diminui kapasidade insulina atu difikulta
produsaun glukoza husi aten:
• Tipe II ho obesidade
• Tipe II la ho obesidade
3. Diabetes gestasional
C. ETIOLOJIA
1. DM TIPE I
a) Fator Jenetiku
b) Fator imunolojia (autoimunidade)
c) Fator Ambiental-virus ou toksika bl provoka
prosesu autoimun nb hamosu esktrusaun sel-
beta
2. DM TIPE II
a) Failansu relative sel-beta no rezistensia insulina
b) Fator risku: idade, obesidade, istoria familia
F. Manifestasaun Klinika
1. Nivel glukoza jejun abnormal
2. Hiperglikemia grave r/h glucosuria-polyuria &
polydipsia
3. Polifazia-PK tuun
4. Kolen & dukur hela dt
5. Sintoma slk: katar, glaucoma, inpotensia,
peruvidade vulva.
GRAU Ulkus Ain Diabetiku (Wagner, 2015)
1. Grau 0: la iha lezaun nakloken, kulit sei tomak ho posibilidade
akompanha ho abnormalidade iha formasaun ain hanesan “ callus “.
2. Grau I : Ulkus superfisial limita ba kulit;
3. Grau II : Ulkus iha borus/translusidu ba ligamentu no ruin.
4. Grau III : Absesu internal, ho ou la ho osteomielitisia.
5. Grau IV : Gangrena ain fuan ou parte distal ain ho ou la iha selulitis.
6. Grau V : Gangrena total ba ain ou parte balun.
Brand (1986) no Ward (1987) hafahe gangrene ba
grupu 2:
1. Ain Diabetiku tanba Iskemia (ADI)
Kauza husi diminuisaun sirkulasaun raan ba ekstremidade tanba
iha makroangiopatia (arterosklerosia) husi vazu sangineo
boot/arteria iha ekstremidade, liu-liu iha area betis.
Gambaran/Deskrisaun Klinika ADI :
• Pasiente hato’o dor iha momentu deskansa
• Palpa senti malirin.
• Pulsasaun ba Pulsu fraku.
• Hetan ulkus to’o gangrena.
2. Ain Diabetiku tanba Neuropatia (ADN)
Akontese estragus nervu somatiku otonomik, la iha
disturbiu husi sirkulasaun.
Klinikalmente: ain maran, manas, parestesia, la senti
buat ida, oedema iha ain, ho pulsasaun pulsu iha ain
palpa ho di’ak.
EZAME LABORATORIUM
1. Ezame Raan
Teste : Gds > 200 Mg/Dl, Gula Darah Puasa >120 Mg/Dl No
Oras 2 Post Prandial > 200 Mg/Dl.
2. Urine
Identifika Glukosa Iha Urine. Teste Ho Maneira Benedict
(Redusaun). Rezultadu: Mudansa Kor Ba Urine: Matak ( + ),
Kinur (++ ), Mean ( +++ ), No Mean Tijolu (++++).
• Ezame Diagnostiku (Tuir Oms Ba Ema Gravida)
a) Gds: >200 Mg/Dl
b) Gdp:>140 Mg/Dl (
c) Gdpp:> 200 Mg/Dl
Implemetasaun/Jestaun:
1. Dieta • Hatuun nivel gordura
Ho prinsipiu: bainhira eleva
Traballu:
1. Kuidadus Enfermajen ba pasiente ho disturbiu
Hepatikus= Grupu 3
2. Kuidadus Enfermajen ba pasiente ho disturbiu Vias
Biliares= Grupu=1
3. Kuidadus Enfermajen ba pasiente ho disturbiu
Endokrinu=Hipotiroidisme -Grupu=2