Vista da Cidade Velha em Tallinn, Estônia

Määnniku, Estônia
Igreja ortodoxa localizada na Cidade Velha em Tallinn. Ela foi construída em 1894,
como influência do Império Russo.
See piirkond on üks paremini säilinud vanalinnu Euroopas ja jätkuv
asutused on selle Taastusravi pärast aastaid kestnud hooletusse."Must-
see" vaatamisväärsuste hulka Raekoja plats (Raekoja plats),
linnamüüride ja tornide (eriti "Paks Margareeta" ja "Kiek in de Kök") ja St
Olaf kiriku torni (124 m)
Eesti Vabariik
República da Estónia

Língua estónia

O estoniano ou estônio/estónio ( ? eesti keel; IPA: [ˈeːs.ti ˈkeːl]) é a língua

oficial da Estônia, falada por cerca de 1.1 milhão de pessoas na Estônia e
por cerca de dez mil pessoas em várias comunidades de emigrantes. É uma
língua fino-ugriana e intimamente ligada ao finlandês, falado do outro lado
do Golfo da Finlândia (ambas as línguas são mutuamente inteligíveis), a
língua võro, considerada por alguns como apenas um dialeto do estoniano,
e o lapão, falado no norte da Finlândia. Mais longinquamente está
relacionado com a língua húngara. O estoniano não tem relação com o letão
nem tampouco com a língua russa.

Fonologia

Há em estoniano nove fonemas relativos às vogais simples — a e i o u õ

[ɤ] ä [æ] ö [ø] ü [y] — os quais apresentam três durações distintas. Dessas,
a simples e a longa são segmentalmente fonêmicas, sendo o terceiro nível
de duração apenas suprasegmentalmente fonêmico, apresentando também
com um contorno tonal distintivo. A ortografia estoniana distingue apenas
as vogais curtas e as longas (denotadas por sua duplicação). Há ainda 19
ditongos (Hint 1978); e também são encontrados agrupamentos
polissilábicos de vogais.

Frontais Posteriores
Não-arrendondas Arredondadas Não-arredondadas Arredondadas
Altas i ü u
Mediais e ö õ o
Baixas ä a

Há uma série de consoates oclusivas desvozeadas e não aspiradas, com três

durações fonêmicas, representadas b d g, p t k e pp tt kk. O resto das
consoantes também apresenta distinção na duração, mas apenas as
consoantes curtas e longas são distinguidas na escrita. Como nas vogais,
dois níveis de duração segmental são fonêmicas, e o terceiro nível é
suprasegmentalmente fonêmico. Por exemplo, para o fonema 'n': curto - 'n'
em lina "lençol", longo 'n' em linna "da cidade" e extralongo 'n' em linna
"para a cidade".

As fricativas são s h, além de f š ž z, usadas em empréstimos. As demais

consonantes são j l m n r v, além das alofônicas velares nasais nk e ng. As
consonantes podem ser palatalizadas, mas essa distinção não é marcada na
ortografia. A palatalização ocorre antes das vogais frontais. Cerca de 0.15%
do léxico apresenta total palatalização fonêmica, quando ela ocorre sem
uma vogal frontal.

A tonicidade das palavras recai na primeira sílaba. Todavia, empréstimos

internacionais e consoantes extralongas podem alterar esse padrão.

Gramática

Tipologicamente, o estoniano apresenta características de línguas tanto

aglutinativas como sintáticas. Ao longo de sua história, a língua alemã teve
uma forte influência sobre o estoniano, tanto no vocabulário como na
sintaxe.

Morfossintaxe

Em estoniano, não há gênero gramatical, mas os substantivos e adjetivos

são declinados em catorze casos: nominativo, genitivo, partitivo, ilativo,
inessivo, elativo, alativo, adessivo, ablativo, translativo, terminativo,
essivo, abessivo e comitativo, havendo concordância de caso e número
entre o(s) adjetivo(s) e o(s) substantivo(s) que ele(s) modifica(m), exceto
nos casos terminativo, essivo, abessivo e comitativo, nos quais há apenas
concordância de número, permanecendo o adjetivo na forma genitiva.

A maioria dos casos em estoniano denota relações que outras línguas são
expressas pelo uso de preposições.

Abaixo está um exemplo das declinações da palavra auto, que significa carro:

casos singular plural

nominativo auto autod
genitivo auto autode
partitivo autot autosid
ilativo autosse autodesse - para o carro
inessivo autos autodes - no carro
elativo autost autodest - do carro
alativo autole autodele - para sobre o carro
adessivo autol autodel - sobre o carro
ablativo autolt autodelt - de sobre o carro
translativo autoks autodeks - transformação
terminativo autoni autodeni - até o carro
essivo autona autodena - como um carro
abessivo autota autodeta - sem o carro
comitativo autoga autodega - com o carro

Apenas três dos casos acima têm função gramatical: o nominativo (o

agente/sujeito da frase), o acusativo (o objeto direto) e o partitivo (objeto
parcial).

Os demais casos podem ser classificados como casos semânticos, pois

indicam uma relação semântica entre os componentes da frase. Os casos
podem ser ainda agrupados entre locais e não locais. Os locais podem ser
internos, como o ilativo (para um local), inessivo (dentro de um local) e
elativo (de dentro de um local). Os locais externos são o alativo (movendo-
se para ficar sobre um local), adessivo (sobre um local) e ablativo (de cima
de um local). Os demais casos estão expressos no exemplo acima.

Pronomes
Há dois tipos de pronome para cada pessoa em estoniano. Um, mais longo,
para quando o foco está no agente e outro mais curto para quando o foco
está na ação. São eles:

Singular

1ª pessoa mina - ma
2ª pessoa sina - sa
3ª pessoa tema - ta

Plural

1ª pessoa meie - me
2ª pessoa teie - te
3ª pessoa temad - nad

Como não há gênero nesse idioma, não há diferença entre "ele" e "ela" ou
"eles" e "elas".

Verbos

O sistema de conjugação verbal não apresenta distinção entre os tempos

presente e futuro (a forma do presente é utilizada em ambos contextos com
a adição de marcadores de tempo), e há formas especiais usadas para
expressar uma ação iniciada por um sujeito indeterminado (o "impessoal").

O infinitivo dos verbos em estoniano é sempre terminado por -ma. A

conjugação no presente se dá com a junção dos seguintes morfemas na raiz
do verbo:

Verbo istuma (sentar-se)

mina istun
sina istud
tema istub

meie istume
teie istute
nemad istuvad

Negação
A negação é feita adicionando-se a palavra ei antes do verbo:

mina ei istu; sina ei istu, etc

ALFABERTO ESTONIANO

abdefghijklmnoprsšzžtuvõ
äöü

As letras c, q, w, x, e y são usadas para

nomes e palavras estrangeiras
Estoniano e Finlandês

            A acentuação na maior parte das línguas finesas dá-se na primeira sílaba; o
estoniano e o finlandês não fogem a esta regra, e a pronúncia é quase sempre fonética.
Uma vogal dupla é longa (Saarema), uma consoante dupla é língual (Kyl – lik-ki)

Caracte Pronúncia
r
ä ê, é
ai ‘ai’
äi ‘êi’
j ‘i’ breve (y)
ö ‘ö’ no alemão
au ‘ów’
y ‘ü’ alemão
h sonoro
GUIA DE CONVERSAÇÃO ESTONIANO I E II

PRONÚNCIA DO ESTONIANO

a 
som de a
e 
som de é curto
i
som de i
o 
som de o
u 
som de u
ä 
som de é
ö 
som entre ó e é como no alemão
ü 
som entre u e I como no alemão
õ 
som de ö como no alemão

As vogais duplas como aa . ee . uu e outras tem de ser

pronunciadasclaramente com som longo igual ao japonês

c 
som de ts
h 
som aspirado igual ao rr
j 
som de i 
q 
som de k como na palavra inglesa kit

qu
som de kv
r 
som de r como em caro
s 
som de s

š 
som de ch
ž 
som de j
w 

som de v
x 
som de ks

As letras b d f g k l m n p t v y z  são pronunciadas como em

português

As consoantes duplas como mm, kk e outras devem ser

pronunciadas duas vezes e claramente com som lingual
Expressões   Kõige tavalisemad
comuns väljendid
 
Sim jah
 
Não ei
 
Por favor palun
 
Aqui está palun
 
Obrigado (a) aitäh; tänan
 
De nada pole tänu väärt; võta/võtke heaks
 
Com licença vabandust; vabanda/vabandage
 
Talvez võib-olla
 
Olá | Oi tere
 
Adeus! head aega!
 
Bom dia! tere päevast!
 
Bom dia! | Boa tarde! tere hommikust!
 
Boa noite! Tere õhtust!
 
Boa noite! Head aega!
 
Bem-vindo (a)! Tere tulemast!
 
Boa viagem! Head reisi!

Entendendo uns   Teineteisest aru

aos outros saamine
 
Você fala....? Kas sa/te räägid/räägite...
 
Eu falo.... Ma räägin...
 
Eu não falo.... Ma ei räägi...
  
Falo um pouco de... Ma räägin natuke...
 
Inglês inglise keel
 
Francês prantsuse keel
 
Alemão saksa keel
 
Espanhol hispaania keel
 
Português portugali keel
 
Árabe araabia keel
 
Chinês hiina keel
 
Hindi hindi keel
 
Russo vene keel
 
Italiano itaalia keel
 
Holandês hollandi keel
 
Norueguês norra keel
 
Sueco rootsi keel
 
Dinamarquês taani keel
 
Polonês poola keel
 
Urdu urdu keel
 
Farsi farsi keel (pärsia keel)
 
Japonês jaapani keel
 
Indonésio indoneesia keel
 
Malaio malai keel

Você está entendendo? | Tá  

Kas sa/te saad/saate aru?
entendendo?
 
Você está me entendendo? Kas sa/te saad/saate minust aru?
| Você me entende? | Tá
me entendendo?

Estou entendendo | Eu  
Ma saan aru
entendo | To entendendo

Estou entendendo você | Eu

 
entendo você | To Ma saan sinust/teist aru
entendendo você

Eu não estou entendendo |

 
Eu não entendo | Não to Ma ei saa aru
entendendo

Não estou entendendo você  

Ma ei saa sinust/teist aru
| Não entendo você

Você poderia repetir, por   Palun kas sa/te võiksid/võiksite

favor? seda korrata?

Você poderia falar um

  Kas sa/te võiksid/võiksite rääkida
pouco mais devagar, por
aeglasemalt?
favor?

Você poderia anotar isso,

 
por favor? | Você poderia
escrever isso, por favor?
Não sei como disser isso
Kas sa/te võiksid/võiksite selle
üles kirjutada?
Ma ei oska seda öelda

Eu não sei a palavra correta  

Ma ei tea õiget sõna
| Não sei a palavra certa
 
O que você disse? Mida sa/te ütlesid/ütlesite?

  Kuidas sa/te seda ütled/ütlete ...

Como se diz isso em... ?
keeles?

  Kuidas sa/te seda

Como se escreve isso?
kirjutad/kirjutate?

  Kuidas sa/te seda

Como se pronuncia isso?
hääldad/hääldate?

Você pode traduzir isso   Kas sa/te võiksid/võiksite selle

para mim? minu jaoks ära tõlkida?
 
Eu falei isso certo? Kas ma ütlesin õigesti?
Conversação  
Põhiline vestlus
Básica
 
Como você está? Kuidas sul/teil läheb?
 
Eu estou ótimo! Mul läheb väga hästi!
 
Eu estou bem Mul läheb hästi
 
Estou legal Mul läheb normaalselt
 
Não estou muito bem Mul ei lähe väga hästi
 
Quantos anos você tem? Kui vana sa/te oled/olete?
 
Eu tenho ... anos de idade Ma olen ... aastane
 
Eu não sei Ma ei tea
 
Eu não gosto disso See ei meeldi mulle
 
Estou pronto Ma olen valmis
 
Vamos! Lähme!
 
Me desculpe Vabandust; Anna/andke andeks

Negócios &  
Äri ja rahandus
Finanças
 
Posso pagar em dinheiro? Kas ma võin maksta sularahas?

Posso pagar com cartão de   Kas ma võin maksta

crédito? krediitkaardiga?
 
Você aceita... ? Kas te võtate vastu ...?

Você pode trocar esses   Kas te saate need reisitšekid ära

cheques de viagem? vahetada?

Você pode trocar isso  

Kas te vahetaksite selle ... ?
por...?

Você pode me dar um   Kas võiksite öelda, kui palju see

estimado do custo? umbes maksab?
  
Aqui está meu cartão. Siin on minu kaart

Quanto você cobra de  

Kui palju komisjonitasu te võtate?
comissão?

Eu quero trocar alguns   Ma tahaksin vahetada

dólares/ euros/ libras. dollareid/eurosid/naelu.

Quando é a taxa de  
Milline on vahetuskurss?
câmbio?
 
Qual é a taxa de inflação? Milline on inflatsioonitase?

Aonde posso trocar meu  

Kus ma võiksin raha vahetada?
dinheiro?
 
Aonde posso fazer xerox? Kus ma võiksin teha fotokoopiaid?

Aonde fica o banco mais  

próximo?
Aonde eu assino?
Você tem um catálogo?
Tenho uma reunião com...
Kus on lähim pank?
Kuhu ma alla kirjutama pean?
Kas teil on kataloogi?
Mul on kohtumine...

Quanto é a taxa de  
entrada?
Quanto isso custa por dia?
Quanto isso custa por hora?
Kui suur on sissepääsutasu?
Kui palju see päevas maksab?
Kui palju see tunnis maksab?

Quanto isso custa por  

Kui palju see nädalas maksab?
semana?
 
É de graça? | É grátis? On see tasuta?

Computadores &  
Arvutid & Internet
Internet
 
Você tem um computador? On sul arvuti?

O HD está cheio | O disco  

Kõvaketas on täis.
rídigo está lotado

Você tem um modem?
Você tem acesso à internet?
Posso enviar um e-mail?
Posso ler meu e-mail?
Posso imprimir algo?
Posso escanear algo?
Meu computador travou
Você precisa reiniciar
Eu posso instalar... ?
Quando seu e-mail?
Meu e-mail é...
Você tem um site? | Você
tem uma página de
internet?
Qual é o endereço?
Educação
O que você estuda?
Eu estudo...
direito
medicina
economia
letras
lingüística
matemática
química
On sul modem?
On sul internetiühendus?
Kas ma saan emaili saata?
Kas ma saan oma emaile lugeda?
Kas ma saan midagi printida?
Kas ma saan midagi skanneerida?
Mu arvuti on katki.
Ma pean restarti tegema.
Kas ma saan installeerida...?
Mis su emaili aadress on?
Minu emaili aadress on...
Kas sul on koduleht?
Mis selle aadress on?
Haridus
Mida sa õpid?
Ma õpin...
juurat
meditsiini
majandust
keeli
lingvistikat
matemaatikat
keemiat
  
física füüsikat
 
computação informaatikat

Em qual universidade você  

estuda?
Eu estudo na...
Eu tenho aula hoje
Estou livre hoje
Você está no ensino médio?
Eu estou no ensino médio
Millises ülikoolis sa õpid?
Ma õpin ... ülikoolis.
Mul on täna tund.
Ma olen täna vaba.
Kas sa käid keskkoolis?
Ma käin keskkoolis.

Eu preciso ir para a aula  

Ma pean nüüd tundi minema.
agora

Emergências
Chame um médico!
Chame uma ambulância!
Chame a polícia!
Ele não consegue respirar.
Ele não consegue se mexer.
Ele não parou.
Ele me atropelou.
Õnnetused
Kutsuge arst!
Kutsuge kiirabi!
Kutsuge politsei!
Ta ei saa hingata.
Ta ei saa liigutada.
Ta ei peatunud.
Ta jooksis mulle otsa.

Ele estava dirigindo rápido  

Ta sõitis liiga kiiresti.
demais.
 
Ele se cortou. Ta on endale sisse lõiganud.

Eu não consigo mexer meu  

Ma ei saa oma kätt liigutada.
braço.

Eu não consigo mexer  

Ma ei saa oma jalga liigutada.
minha perna.
  
Eu fui assaltado. Mind rööviti.
 
Pega ladrão! Peatage see varas!

Meu passaporte foi  

Mu pass on varastatud.
roubado.
 
Meu dinheiro foi roubado. Mu raha on varastatud.
 
Meu carro foi roubado. Mu auto on varastatud.
 
Fogo! Seal on põleng!

Aonde fica o hospital mais  

Kus asub lähim haigla?
próximo?

Aonde ficar a delegacia  

Kus asub lähim politseijaoskond?
mais próxima?
 
Comida & Restaurante Toit & Restoran
 
Eu estou com fome Ma olen näljane.
 
Eu estou com sede Mul on janu.

Podemos pegar algo para  

Kas me sööksime midagi?
comer?

Podemos pegar algo para  

beber?
Você tem algo para comer?
Você tem algo para beber?
Você quer comer algo?
Kas me võtaksime midagi juua?
Kas sul on midagi süüa?
Kas sul on midagi juua?
Kas sa tahad midagi süüa?

Posso pegar algo para você  

Kas ma toon sulle midagi süüa?
comer?
 
Você quer beber algo? Kas sa tahad midagi juua?

Eu gostaria de beber..., por  

Ma tahaksin.... (juua), palun.
favor
 
uma xícara de café tass kohvi
  
uma xícara de chá tass teed
 
uma cerveja klaas õlut
 
uma taça de vinho klaas veini
 
uma taça de vinho tinto klaas punast veini
 
uma taça de vinho branco klaas valget veini
 
um suco de laranja klaas apelsinimahla
 
um suco de maçã klaas õunamahla

Posso pegar algo para você  

Kas ma toon sulle midagi juua?
beber?

O que você gostaria de  

Mida sa juua sooviksid?
beber?

O que você gostaria de  

Mida sa süüa sooviksid?
comer?
 
O que você sugere? Mida te soovitate?

Posso ver o cardápio, por   Palun, kas ma saaksin menüüd

favor? näha?

Posso ver a cartilha de   Palun, kas ma saaksin veinikaarti

vinhos, por favor? näha?
 
Eu gostaria desse, por favor Ma sooviksin seda, palun.

Você gostaria de um  
Kas te sooviksite eelrooga?
aperitivo?

Eu gostaria de um  
Ma sooviksin eelrooga, palun.
aperitivo, por favor

Eu gostaria de algum peixe,  

Ma sooviksin kala, palun.
por favor

Eu gostaria de alguma  
Ma sooviksin loomaliha, palun.
carne, por favor

Eu gostaria de uma carne  

Ma sooviksin sealiha, palun.
de porco, por favor
Eu gostaria de uma salada,  
Ma sooviksin salatit, palun.
por favor

Eu gostaria de uma sopa,  

Ma sooviksin suppi, palun.
por favor

Eu gostaria de comida   Ma sooviksin midagi

vegetariana, por favor taimetoitlastele, palun.
 
Você deseja sobremesa? Kas te sooviksite magustoitu?

Para aperitivo, eu gostaria  

Eelroaks sooviksin ma...
de...

Para o prato principal, eu  

Põhiroaks sooviksin ma...
gostaria de...

Para sobremesa, eu  
Magustoiduks sooviksin ma...
gostaria de...

Posso pedir isso com   Kas ma saaksin seda koos

batata-frita/arroz/batatas? friikartulitega/riisiga/kartulitega?
 
Posso pedir isso sem...? Kas ma saaksin seda ilma...?

Posso pedir só uma porção   Kas ma saaksin ainult väikese

pequena? portsioni, palun?

Que tipos de salada vocês  

tem?
Nada a mais, obrigado
É para viagem
Eu sou vegetariano
Eu sou vegan
Eu não posso comer isso
Isso contém...?
(uma porção de) sal
(uma porção de) açúcar
Milliseid salateid teil on?
See on kõik, tänan.
See on kaasavõtmiseks.
Ma olen taimetoitlane.
Ma ei saa seda süüa.
Kas see sisaldab...?
(palju) soola
(palju) suhkrut

(uma porção de) gordura
qualquer carne
qualquer fruto-do-mar
qualquer peixe
qualquer laticínio
Eu não bebo (álcool)
Eu não tenho garfo
Eu não tenho faca
Eu não tenho colher
Está faltando um copo
Está faltando um prato
Isso não está limpo
Isso está muito frio
Isso está muito temperado
Isso não foi o que eu pedi
Houve um engano aqui
Estava delicioso
Eu gostaria de pagar, por  
favor
A conta, por favor
Nós gostaríamos de pagar  
separadamente
Está tudo incluído?
 
A gorgeta está incluída?
(palju) rasva
liha
mereande
kala
piimatooteid
Ma ei joo (alkoholi).
Mul ei ole kahvlit.
Mul ei ole nuga.
Mul ei ole lusikat.
Üks klaas on puudu.
Üks taldrik on puudu.
See ei ole puhas.
See on liiga külm.
See on liiga vürtsikas.
Ma ei ole seda tellinud.
Siin on mingi viga.
See oli suurepärane.
Ma sooviksin maksta, palun.
Kas ma saaksin arve, palun?
Me sooviksime eraldi maksta.
Kas kõik on hinna sees?
Kas jootaraha on hinna sisse
arvestatud?

Você gosta de cozinhar?
Quem vai cozinhar hoje à  
noite?
Posso cozinhar hoje à  
noite?
O que eu posso fazer?
Você gostaría de um  
cafézinho?
Você gostaría de uma  
xícara de chá?
Ele não consegue respirar.
Passatempos
Quais são seus  
passatempos?
O que você faz no seu  
tempo livro?
Você gosta de ler?
Não gosto de ler
Gosto de ler
Gosto de cozinhar
Gosto de ouvir música
Gosto de tocar piano
Gosto de tocar violão
Gosto de cantar
Gosto de jogar xadrez
Gosto de sair
Gosto de viajar
Kas sulle meelsib süüa teha?
Kes täna õhtul süüa teeb?
Kas ma teen täna õhtul süüa?
Mida ma teen?
Kas sa sooviksid tassi kohvi?
Kas sa sooviksid tassi teed?
Ta ei saa hingata.
Hobid
Mis su hobid on?
Mida sa vabal ajal teed?
Kas sulle meeldib lugeda?
Mulle ei meeldi lugeda.
Mulle meeldib lugeda.
Mulle meeldib süüa teha.
Mulle meeldib muusikat kuulata.
Mulle meeldib klaverit mängida.
Mulle meeldib kitarri mängida.
Mulle meeldib laulda.
Mulle meeldib malet mängida.
Mulle meeldib väljas käia.
Mulle meeldib reisida.

Gosto de fazer compras
 
Gosto de jardinagem
Gosto de assistir televisão
Gosto de usar a internet
De que tipo de música você  
gosta?
 
Gosto de música clássica
Gosto de música pop
Gosto de ópera
Gosto de jazz
Gosto de techno
Gosto de rock metaleiro
Quais são suas bandas  
favoritas?
O que você prefere?
Eu prefiro...
Tenho uma reunião com...
Sexo
Você quer dormir comigo?
Você tem camisinha?
 
Você está usando pílula?
Eu não quero fazer isso  
sem camisinha.
Mulle meeldib sisseoste teha.
Mulle meeldib aiandusega
tegeleda.
Mulle meeldib televiisorit vaadata.
Mulle meeldib internetis surfata.
Milline muusika sulle meeldib?
Mulle meeldib klassikaline
muusika.
Mulle meeldib popmuusika.
Mulle meeldib ooper.
Mulle meeldib dzäss.
Mulle meeldib tehno (-muusika).
Mulle meeldib raske rokk.
Mis su lemmikansamblid on?
Mida sa eelistad?
Ma eelistan...
Mul on kohtumine...
Seks
Kas sa tahaksid minuga magada?
Kas sul on kondoom?
Kas sa kasutad
rasestumisvastaseid pille?
ma ei tee seda ilma kondoomita
Por favor, seja cuidadoso |  
Palun ole ettevaatlik /õrn
Por favor, seja gentil
 
Você gosta disso? Kas sulle meeldib see?
 
Eu não gosto disso Mulle see ei meeldi
 
Você é solteiro(a) ? Kas sa oled vallaline?
 
Você é homossexual? Kas sa oled gei?
 
Você é heterosexual? Kas sa oled hetero?
 
Você é lésbica? Kas sa oled lesbi?
 
Você é bissexual? Kas sa oled bi?

Eesti keel reisija jaoks.

Escolha uma categoria de palavras e expressões:

(Português = Eesti)

Palavras básicas = Põhiväljendid

Números = Arvud
Compras / Refeições = Ostud / Einestamine
Viagem = Reisimine
Direções = Direktiivid
Lugares = Kohad
Horas e datas = Kell ja Kuupäevad

 Sim = Jah (7386 bytes)

 Não = Ei (11066 bytes)
 Obrigado (m), Obrigada (f) = Tänan (12538 bytes)
 Muito obrigado(a) = Tänan väga (15852 bytes)
 De nada = Palun (12538 bytes)
 Por favor = Palun (12538 bytes)
 Desculpe-me, Com licença = Palun vabandust, Vabandage mind (25054 bytes)
 Olá, Oi = Tere (10330 bytes)
 Adeus, Tchau = Head aega (16956 bytes)
 Até mais, Até logo = Nägemiseni (14012 bytes)
 Bom dia = Tere hommikust (17692 bytes)
 Boa tarde = Tere päevast (20270 bytes)
 Boa noite = Tere õhtust (18060 bytes)
 Boa noite = Head ööd (16588 bytes)
 Eu não entendo. = Ma ei saa aru. (16956 bytes)
 Como você diz isso em [português]? = Kuidas seda öeldakse [eesti] keeles?
(36834 bytes)
 Você fala ... = Kas te räägite... (22478 bytes)
 Inglês = inglise keelt (18796 bytes)
 Francês = prantsuse keelt (18796 bytes)
 Alemão = saksa keelt (16956 bytes)
 Espanhol = hispáania keelt (21006 bytes)
 Chinês = hiina keelt (19164 bytes)
 Eu = Mina, Ma (19164 bytes)
 Nós = Meie, Me (17324 bytes)
 Você, Tu = Sina, Sa (19164 bytes)
 O senhor (m), A senhora (f) = Teie, Te (15852 bytes)
 Vocês = Teie, Te (15852 bytes)
 Eles(m), Elas (f) = Nemad, Nad (22110 bytes)
 Como você se chama? = Mis on teie nimi? (22478 bytes)
 Prazer em conhecê-lo(a) = Väga rõõmustav. (20638 bytes)
 Como vai? = Kuidas käsi käib? (23214 bytes)
 Bom (m), Boa (f) = Hästi (13276 bytes)
 Mau (m), Má (f), Ruim = Halvasti (16956 bytes)
 Mais ou menos = Elu Käib, Pole viga (16956 bytes)
 Esposa, Mulher = Naine (15484 bytes)
 Esposo, Marido = Mees (13276 bytes)
 Filha = Tütar (15484 bytes)
 Filho = Poeg (12538 bytes)
 Mãe = Ema (11066 bytes)
 Pai = Isa (14748 bytes)
 Amigo = Sõber (m), Sõbratar (f) (38306 bytes)
 Onde é o banheiro? Onde é o quarto de banho? = Kus on väljakäik? (23950 bytes)
 zero = null (11066 bytes)
 um, uma = üks (11802 bytes)
 dois, duas = kaks (11434 bytes)
 três = kolm (12538 bytes)
 quatro = neli (12170 bytes)
 cinco = viis (11434 bytes)
 seis = kuus (13644 bytes)
 sete = seitse (14748 bytes)
 oito = kaheksa (15484 bytes)
 nove = üheksa (14748 bytes)
 dez = kümme (13276 bytes)
 onze = üksteist (16956 bytes)
 doze = kaksteist (18428 bytes)
 treze = kolmteist (14380 bytes)
 quatorze, catorze = neliteist (17692 bytes)
 quinze = viisteist (19164 bytes)
 dezesseis = kuusteist (19902 bytes)
 dezessete = seitseteist (18428 bytes)
 dezoito = kaheksateist (22110 bytes)
 dezenove = üheksateist (19164 bytes)
 vinte = kakskümmend (19902 bytes)
 vinte e um = kakskümmend üks (28000 bytes)
 trinta = kolmkümmend (18060 bytes)
 quarenta = nelikümmend (17324 bytes)
 cinquenta = viiskümmend (19534 bytes)
 sessenta = kuuskümmend (17324 bytes)
 setenta = seitsekümmend (19534 bytes)
 oitenta = kaheksakümmend (21006 bytes)
 noventa = üheksakümmend (19902 bytes)
 cem = sada (11066 bytes)
 mil = tuhat (10330 bytes)
 um milhão = miljon (11434 bytes)
 Quanto custa isto? = Kui palju see maksab? (36930 bytes)
 O que é isto? = Mis see on? (28738 bytes)
 Eu o comprarei. Eu vou levar. Eu vou comprar. = Ma ostan selle. (33346 bytes)
 Eu gostaria de comprar ... = Ma sooviksin osta... (35906 bytes)
 Você tem ... = Kas teil on...? (28738 bytes)
 Você aceita cartões de crédito? = Kas te võtate vastu krediit-kaarte? (63042 bytes)
 Aberto (m), Aberta (f) = lahti, avatud (17986 bytes)
 Fechado (m), Fechada (f) = kinni, suletud (17474 bytes)
 Cartão postal = postkaart (23618 bytes)
 Selos = postmargid (23618 bytes)
 Pouco (m), Pouca (f) = natuke (19522 bytes)
 Muito (m), Muita (f) = palju (17474 bytes)
 Todo (m), Toda (f); Tudo = kõik (22082 bytes)
 Café da manhã = hommikueine (23618 bytes)
 Almoço = lõuna, lants^ (38466 bytes)
 Jantar = Õhtusöök (24130 bytes)
 Vegetariano (m), Vegetariano(f) = vegetaarlane (30274 bytes)
 Koscher = koos^er (17474 bytes)
 Tim-tim! Saúde! = Teie terviseks! (33858 bytes)
 Por favor traga-me a conta. = Pangatshekk, palun. Arve, palun. Palun arvet. (32322
bytes)
 Pão = leib (19010 bytes)
 Bebida = jook (16962 bytes)
 Café = kohv (19010 bytes)
 Chá = tee (13378 bytes)
 Suco = mahl (15426 bytes)
 Água = vesi (17474 bytes)
 Cerveja = õlu (16962 bytes)
 Vinho = vein (12866 bytes)
 Sal = sool (17474 bytes)
 Pimenta = pipar (18498 bytes)
 Carne = liha (15426 bytes)
 Carne [de vaca] = veiseliha (26178 bytes)
 Porco = sealiha (20546 bytes)
 Peixe = kala (14914 bytes)
 Ave = kodulinnud (23618 bytes)
 Legumes = köögivili (27714 bytes)
 Fruta = puuvili, vili (16450 bytes)
 Batata = kartul (22082 bytes)
 Salada = salat (15426 bytes)
 Sobremesa = dessert (20546 bytes)
 Sorvete, Gelado = jäätis (21058 bytes)
 Onde é ...? = Kus on ...? (5801 bytes)
 Quanto é a passagem? = Kui palju on sõiduraha? (16108 bytes)
 Bilhete, Passagem = pilet (5985 bytes)
 Uma passagem para ..., por favor. = Palun, pilet ... (10034 bytes)
 Para onde você vai? = Kuhu te lähete? (10034 bytes)
 Onde você mora? = Kus te elate? (9482 bytes)
 Trem = rong (4881 bytes)
 Ônibus = buss (6537 bytes)
 Metrô = metroo (7826 bytes)
 Aeroporto = lennukijaam, lennujaam (9666 bytes)
 Estação ferroviária = raudteejaam (10034 bytes)
 Estação rodoviária = bussijaam (8930 bytes)
 Estação de metrô = metroojaam (none in Estonia!) (8746 bytes)
 Partida = ärasõit (9482 bytes)
 Chegada = saabumine (11139 bytes)
 Locadora de veículos = autoüürimisfirma (13715 bytes)
 Estacionamento = parkla (7089 bytes)
 Hotel = hotell (7089 bytes)
 Quarto = tuba (5617 bytes)
 Reserva = reservatsioon (10034 bytes)
 Há vagas para hoje à noite? = Kas teil on vaba tuba/vabu kohti? (15004 bytes)
 Não há vagas, Completo = Pole vabu tube. Vabu kohti ei ole. (10955 bytes)
 Passaporte = välispass (9482 bytes)

 Esquerda = vasakul(e) (20034 bytes)

 Direita = paremal(e) (17986 bytes)
 A direito, Em frente = otsesihis edasi, otse edasi (32834 bytes)
 Para cima = üle(s) (14402 bytes)
 Para baixo = all(a) (14402 bytes)
 Longe = kaugel (18498 bytes)
 Perto = lähedal (22082 bytes)
 Longo (m), Longa (f) = pikk (15938 bytes)
 Curto (m), Curta (f) = lühike (15426 bytes)
 Mapa = kaart (17986 bytes)
 Informações Turísticas = turismiinformatsioon (36418 bytes)

 Correio = Postkontor (9240 bytes)

 Museu = Muuseum (10346 bytes)
 Banco = Bank, Pank (6291 bytes)
 Delegacia de polícia = Politseijaoskond (14401 bytes)
 Hospital = Hospidal (7581 bytes)
 Farmácia = Apteek, Farmaatsia (18457 bytes)
 Loja = Kauplus (9056 bytes)
 Restaurante = Restoran (9240 bytes)
 Escola = Kool (5961 bytes)
 Igreja = Kirik (7765 bytes)
 Banheiro = Tualett, Väljakäik (20669 bytes)
 Rua = Tänav (5922 bytes)
 Praça = Kvartal, Väljak (16982 bytes)
 Montanha = Mägi (6475 bytes)
 Colina = Küngas (7212 bytes)
 Vale = Org (6106 bytes)
 Oceano = Ookean (6844 bytes)
 Lago = Järv (8687 bytes)
 Rio = Jõgi (6475 bytes)
 Piscina = Supelbassein (9240 bytes)
 Torre = Torn (5738 bytes)
 Ponte = Sild (5553 bytes)
 Que horas são? = Mis kell on? (7950 bytes)
 7:13, Sete e treze = 7.13, Kolmteist minutit üle seitsme. (15323 bytes)
 3:15, Três e quinze = 3.15, Viisteist minutit üle kolme. (17719 bytes)
 3:15, Três e quinze = 3.15, Veerand neli. (8687 bytes)
 11:30, Onze e trinta = 11.30 Kolmkümmend minutit üle üheteistkümne. (22143 bytes)
 11:30, Onze e meia = 11.30, Pool kaksteist. (9240 bytes)
 1:45, Uma e quarenta e cinco = 1.45, Nelikümmend viis minutit üle ühe. (16429
bytes)
 1:45, Quinze para as duas = 1.45, Kolmveerand kaks. (10715 bytes)
 Dia = päev (6106 bytes)
 Semana = nädal (5553 bytes)
 Mês = kuu (5553 bytes)
 Ano = aasta (6291 bytes)
 Segunda feira, Segunda = esmaspäev (10346 bytes)
 Terça feira, Terça = teisipäev (9240 bytes)
 Quarta feira, Quarta = kolmapäev (8687 bytes)
 Quinta feira, Quinta = neljapäev (9424 bytes)
 Sexta feira, Sexta = reede (5000 bytes)
 Sábado = laupäev (9609 bytes)
 Domingo = pühapäev (9240 bytes)
 Janeiro = jaanuar (6106 bytes)
 Fevereiro = veebruar (8134 bytes)
 Março = märts (5738 bytes)
 Abril = aprill (6475 bytes)
 Maio = mai (5738 bytes)
 Junho = juuni (5738 bytes)
 Julho = juuli (6475 bytes)
 Agosto = august (7581 bytes)
 Setembro = september (9056 bytes)
 Outubro = oktoober (9056 bytes)
 Novembro = november (7581 bytes)
 Dezembro = detsember (6659 bytes)
 Primavera = kevad (6659 bytes)
 Verão = suvi (5553 bytes)
 Outono = sügis (7765 bytes)
 Inverno = talv (5553 bytes)
  Hoje = täna (6475 bytes)
 Ontem = eile (5185 bytes)
 Amanhã = homme (7397 bytes)
 Aniversário = sünnipäev (8687 bytes)
 Feliz Aniversário! = Palju õnne sünnipäevaks! (16429 bytes)

1  [ um ] 1  [ üks ]

Pessoas Inimesed
   
eu mina
eu e tu mina ja sina
nós os dois meie
   

ele tema
ele e ela tema ja temake
eles os dois / elas as duas nemad
   

o homem mees
a mulher naine
a criança laps
   

uma família perekond

a minha família minu perekond
A minha família está aqui. Minu perekond on siin.
   

Eu estou aqui. Mina olen siin.

Tu estás aqui. Sina oled siin.
Ele está aqui e ela está aqui. Tema (meess.) on siin ja tema (naiss.) on seal.
   

Nós estamos aqui. Meie oleme siin.

Vocês estão aqui. Teie olete siin.
Eles todos estão aqui. Nad kõik on siin.
 2  [ dois ] 2  [ kaks ]

Família Perekond
   
o avô vanaisa
a avó vanaema
ele e ela Tema ja temake
   

o pai isa
a mãe ema
ele e ela Tema ja temake
   

o filho poeg
a filha tütar
ele e ela Tema ja temake
   

o irmão vend
a irmã õde
ele e ela Tema ja temake
   

o tio onu
a tia tädi
ele e ela Tema ja temake
   

Nós somos uma família. Me oleme perekond.

A família não é pequena. See perekond ei ole väike.
A família é grande. See perekond on suur.
3  [ três ] 3  [ kolm ]

Conhecer Tuttavaks saamine

   
Olá! / Alô! (am.) Tere!
Bom dia! Tere päevast!
Como estás? / Como vai? (am.) Kuidas läheb?
   
 Você é da Europa? Tulete te Euroopast?
Você é da América? Tulete te Ameerikast?
Você é da Ásia? Tulete te Aasiast?
   

Em que hotel vive? Millises hotellis te peatute?

Há quanto tempo já cá está? Kui kaua te siin juba olete?
Quanto tempo fica? Kui kauaks te jääte?
   

Gosta disto aqui? Kas teile meeldib siin?

Está a passar férias aqui? Olete te siin puhkusel?
Visita-me um dia! Külastage mind kunagi!
   

Aqui está a minha morada. Siin on minu aadress.

Vemo-nos amanhã? Käes näeme homme?
Lamento, mas já tenho planos. Mul on kahju, kuid mul on midagi juba ees.
   

Adeus! / Tchau! (am.) Hüvasti!

Até á próxima! Nägemiseni!
Até breve! Varsti näeme!
4  [ quatro ] 4  [ neli ]

Na escola Koolis
   
Onde estamos? Kus me oleme?
Nós estamos na escola. Me oleme koolis.
Nós temos aulas. Meil käib tund.
   

Estes são os alunos. Need on õpilased.

Esta é a professora. See on õpetaja.
Esta é a turma. See on klass.
   

O que fazemos? Mis me teeme?

Nós aprendemos. Me õpime.
Nós aprendemos uma língua. Me õpime keelt.
   
 Eu aprendo inglês. Ma õpin inglise keelt.
Tu aprendes espanhol. Sa õpid hispaania keelt.
Ele aprende alemão. Ta õpib saksa keelt.
   

Nós aprendemos francês. Me õpime prantsuse keelt.

Vocês aprendem italiano. Te õpite itaalia keelt.
Eles / elas aprendem russo. Nad õpivad vene keelt.
   

Aprender línguas é muito interessante. Keeli õppida on huvitav.

Nós queremos entender pessoas. Me tahame inimesi mõista.
Nós queremos falar com pessoas. Me tahame inimestega rääkida.
5  [ cinco ] 5  [ viis ]

Países e línguas Riigid ja keeled

   
João é de Londres. John on Londonist.
Londres fica na Grã-Bretanha. London asub Suurbritannias.
Ele fala inglês. Ta räägib inglise keelt.
   

Maria é de Madrid. Maria on Madridist.

Madrid fica na Espanha. Madrid asub Hispaanias.
Ela fala espanhol. Ta räägib hispaania keelt.
   

Pedro e Marta são de Berlim. Peter ja Martha on Berliinist.

Berlim fica na Alemanha. Berliin asub Saksamaal.
Vocês os dois falam alemão? Kas te räägite saksa keeles?
   

Londres é uma capital. London on pealinn.

Madrid e Berlim também são capitais. Madrid ja Berliin on samuti pealinnad.
As capitais são grandes e barulhentas. Pealinnad on suured ja laiad.
   

A França fica na Europa. Prantsusmaa asub Euroopas.

O Egipto fica na África. Egiptus asub Aafrikas.
 O Japão fica na Ásia. Jaapan asub Aasias.
   

O Canadá fica na América do Norte. Kanada asub Põhja-Ameerikas.

O Panamá fica na América Central. Panama asub Kesk-Ameerikas.
O Brasil fica na América do Sul. Brasiilia asub Lõuna-Ameerikas.
   
6  [ seis ] 6  [ kuus ]

Ler e escrever Lugemine ja kirjutamine

   
Eu leio. Ma loen.
Eu leio uma letra. Ma loen tähte.
Eu leio uma palavra. Ma loen sõna.
   

Eu leio uma frase. Ma loen lauset.

Eu leio uma carta. Ma loen kirja.
Eu leio um livro. Ma loen raamatut.
   

Eu leio. Ma loen.
Tu lês. Sa loed.
Ele lê. Ta loeb.
   

Eu escrevo. Ma kirjutan.
Eu escrevo uma letra. Ma kirjutan tähte.
Eu escrevo uma palavra. Ma kirjutan sõna.
   

Eu escrevo uma frase. Ma kirjutan lauset.

Eu escrevo uma carta. Ma kirjutan kirja.
Eu escrevo um livro. Ma kirjutan raamatut.
   

Eu escrevo. Ma kirjutan.
Tu escreves. Sa kirjutad.
Ele escreve. Ta kirjutab.
7  [ sete ] 7  [ seitse ]
 Números Numbrid
   
Eu conto: Ma loendan:
um, dois, três üks, kaks, kolm
Eu conto até três. Ma loen kolmeni.
   

Eu continuo a contar / contando (am.): Ma loen edasi:

quatro, cinco, seis neli, viis, kuus,
sete, oito, nove seitse, kaheksa, üheksa
   

Eu conto. Ma loen.
Tu contas. Sa loed.
Ele conta. Ta loeb.
   

Um. O primeiro / a primeira. Üks. Esimene.

Dois. O segundo / a segunda. Kaks. Teine.
Três. O terceiro / a terceira. Kolm. Kolmas.
   

Quatro. O quarto / a quarta. Neli. Neljas.

Cinco. O quinto / a quinta. Viis. Viies.
Seis. O sexto / a sexta. Kuus. Kuues.
   

Sete. O sétimo / a sétima. Seitse. Seitsmes.

Oito. O oitavo / a oitava. Kaheksa. Kaheksas.
Nove. O nono / a nona. Üheksa. Üheksas.
8  [ oito ] 8  [ kaheksa ]

A hora Kellaajad
   
Desculpe! Vabandage!
Que horas são por favor? Kui palju kell on, palun?
Muitíssimo obrigado / obrigada. Suur tänu.
   

É uma hora. Kell on üks.

São duas horas. Kell on kaks.
 São três horas. Kell on kolm.
   

São quatro horas. Kell on neli.

São cinco horas. Kell on viis.
São seis horas. Kell on kuus.
   

São sete horas. Kell on seitse.

São oito horas. Kell on kaheksa.
São nove horas. Kell on üheksa.
   

São dez horas. Kell on kümme.

São onze horas. Kell on üksteist.
São doze horas. Kell on kaksteist.
   

Um minuto tem sessenta segundos. Ühes minutis on kuuskümmend sekundit.

Uma hora tem sessenta minutos. Ühes tunnis on kuuskümmend minutit.
Um dia tem vinte e quatro horas. Ühes päevas on kakskümmend neli tundi.
9  [ nove ] 9  [ üheksa ]

Dias de semana Nädalapäevad

   
a segunda-feira esmaspäev
a terça-feira teisipäev
a quarta-feira kolmapäev
   

a quinta-feira neljapäev
a sexta-feira reede
o sábado laupäev
   

o domingo pühapäev
a semana nädal
da segunda-feira a domingo esmaspäevast pühapäevani
   
O primeiro dia é a segunda-feira. Esimene päev on esmaspäev.
O segundo dia é a terça-feira. Teine päev on teisipäev.
O terceiro dia é a quarta-feira. Kolmas päev on kolmapäev.
   

O quarto dia é a quinta-feira. Neljas päev on neljapäev.

O quinto dia é a sexta-feira. Viies päev on reede.
O sexto dia é o sábado. Kuus päev on laupäev.
   

O sétimo dia é o domingo. Seitsmes päev on pühapäev.

A semana tem sete dias. Nädalas on seitse päeva.
Só trabalhamos cinco dias. Me töötame ainult viis päeva.
10  [ kümme ]

Ontem - hoje- amanhã Eile - täna - homme

   
Ontem foi sábado. Eile oli laupäev.
Ontem estive no cinema. Eile olin ma kinos.
O filme foi interessante. Film oli huvitav.
   

Hoje é domingo. Täna on pühapäev.

Hoje não trabalho. Täna me ei tööta.
Eu fico em casa. Ma jään koju.
   

Amanhã é segunda-feira. Homme on esmaspäev.

Amanhã volto a trabalhar. Homme teen jälle tööd.
Eu trabalho no escritório. Ma töötan büroos.
   

Quem é este? Kes see on?

Este é o Pedro. See on Peter.
Pedro é estudante. Peter on õpilane.
   

Quem é? Kes see on?

É a Marta. See on Martha.
Marta é secretária. Martha on sekretär.
   
Pedro e Marta são amigos. Peter ja Martha on sõbrad.
Pedro é o amigo da Marta. Peter on Martha sõber.
Marta é a amiga do Pedro. Martha on Peteri sõbranna.
12  [ doze ] 12  [ kaksteist ]

Bebidas Joogid
   
Eu bebo chá. Ma joon teed.
Eu bebo café. Ma joon kohvi.
Eu bebo água mineral. Ma joon mineraalvett.
   

PIIBEL
Piibli sisukord
Vana Testament
1. Moosese raamat (Genesis)
2. Moosese raamat (Exodus)
3. Moosese raamat (Leviticus)
4. Moosese raamat (Numeri)
5. Moosese raamat (Deuteronoomium)
Joosua
Kohtumõistjate raamat
Rutt
1. Saamueli raamat
2. Saamueli raamat
1. Kuningate raamat
2. Kuningate raamat
1. Ajaraamat
2. Ajaraamat
Esra
Nehemja
Ester
Iiob
Psalmid (laulud)
Õpetussõnad
Koguja
Ülemlaul
Jesaja
Jeremija
Nutulaulud
Hesekiel
Taaniel
Hoosea
Joel
Aamos
Obadja
Joona
Miika
Nahum
Habakuk
Sefanja
Haggai
Sakarja
Malaki

Uus Testament

Matteuse evangeelium
Markuse evangeelium
Luuka evangeelium
Johannese evangeelium
Apostlite teod
Pauluse kiri roomlastele
Pauluse 1. kiri korintlastele
Pauluse 2. kiri korintlastele
Pauluse kiri galaatlastele
Pauluse kiri efeslastele
Pauluse kiri filiplastele
Pauluse kiri koloslastele
Pauluse 1. kiri tessalooniklastele
Pauluse 2. kiri tessalooniklastele
Pauluse 1. kiri Timoteosele
Pauluse 2. kiri Timoteosele
Pauluse kiri Tiitusele
Pauluse kiri Fileemonile
Kiri heebrealastele
Jakoobuse kiri
Peetruse 1. kiri
Peetruse 2. kiri
Johannese 1. kiri
Johannese 2. kiri
Johannese 3. kiri
Juuda kiri
Johannese ilmutus

Johannese evangeelium 3:1-36

Jeesus kõneleb Nikodeemosega

1
Aga variseride hulgas oli inimene nimega Nikodeemos, üks juutide ülemaid.
2
Ta tuli ühel ööl Jeesuse juurde ja ütles talle: "Rabi, me teame,
et sa oled Jumala juurest tulnud Õpetaja, sest keegi ei suudaks teha
neid tunnustähti, mida sina teed, kui temaga ei oleks Jumal."
3
Jeesus vastas talle: "Tõesti, tõesti, ma ütlen sulle, kes ei
sünni ülalt, ei või näha Jumala riiki."
4
Nikodeemos ütles talle: "Kuidas saab inimene sündida, kui ta on
vana? Ega ta saa ju minna tagasi oma ema üska ja teist korda
sündida?"
5
Jeesus vastas: "Tõesti, tõesti, ma ütlen sulle, kes ei sünni
veest ja Vaimust, ei saa minna Jumala riiki.
6
Lihast sündinu on liha, ja Vaimust sündinu on vaim.
7
Ära imesta, et ma sulle ütlen: Te peate sündima ülalt!
8
Tuul puhub, kuhu ta tahab, ja sa kuuled ta häält, kuid ei tea,
kust ta tuleb ja kuhu läheb. Niisamuti on kõigiga, kes on sündinud
Vaimust."
9
Nikodeemos kostis: "Kuidas see on võimalik?"
10
Jeesus vastas talle: "Sina oled Iisraeli õpetaja, ja ei tea seda?
11
Tõesti, tõesti, ma ütlen sulle, meie räägime, mida teame, ja
tunnistame, mida oleme näinud, ja ometi ei võta teie meie tunnistust
vastu.
12
Te ei usu mind juba siis, kui ma räägin maistest asjadest,
kuidas te usuksite siis, kui ma teile räägiksin taevaseid asju?"
13
Ja ometi ei ole keegi läinud üles taevasse peale Inimese Poja,
kes on tulnud taevast alla.
14
Ja nõnda nagu Mooses ülendas kõrbes vaskmao, nõnda peab
ülendatama Inimese Poeg,
15
et igaühel, kes usub, oleks temas igavene elu.
16
Sest nõnda on Jumal maailma armastanud, et ta oma
ainusündinud Poja on andnud, et ükski, kes temasse usub, ei hukkuks, vaid et
tal oleks igavene elu.
17
Jumal ei ole ju läkitanud oma Poega maailma, et ta kohut
mõistaks maailma üle, vaid et maailm tema läbi päästetaks.
18
Kes temasse usub, selle üle ei mõisteta kohut, ja kes ei usu,
selle üle on kohus juba mõistetud, sest ta ei ole uskunud Jumala
ainusündinud Poja nimesse.
19
Ent kohus on see, et valgus on tulnud maailma, aga
inimesed on armastanud pimedust enam kui valgust, sest nende teod on kurjad.
20
Igaüks, kes teeb halba, vihkab valgust ega tule valguse
juurde, et ta tegusid ei paljastataks.
21
Aga kes teeb tõtt, see tuleb valguse juurde, et ta teod saaksid
avalikuks, sest need on tehtud Jumalas.

Ristija Johannes tunnistab taas Jeesusest

22
Pärast seda läks Jeesus oma jüngritega Juudamaale; ta viibis
seal koos nendega ja ristis.
23
Ka Johannes oli Ainonis Salimi lähedal, sest seal oli palju
vett, ja inimesed tulid sinna ja lasksid end ristida;
24
sest Johannest ei olnud veel vangi heidetud.
25
Siis hakkasid Johannese jüngrid ühe juudiga puhastamiste üle vaidlema.
26
Ja nad tulid Johannese juurde ja ütlesid talle: "Rabi! See, kes
oli sinuga sealpool Jordanit ja kellest sa tunnistasid, vaata, ka see
ristib ja kõik lähevad tema juurde."
27
Johannes kostis: "Keegi ei suuda võtta midagi, kui see ei ole
temale antud taevast.
28
Teie ise olete mu tunnistajad, et ma ütlesin, mina ei ole Messias,
vaid ainult tema eele läkitatu.
29
Kellel on mõrsja, see on peigmees. Peigmehe sõber seisab aga
kõrval ja kuulab teda ning on väga rõõmus peigmehe hääle üle. Nii on
nüüd ka minu rõõm saanud täielikuks.
30
Tema peab kasvama, aga mina pean kahanema."
31
Kes tuleb ülalt, on üle kõikide. Kes on maast, on maast ja
räägib maast. Kes tuleb taevast, on üle kõikide.
32
Tema tunnistab seda, mida on näinud ja kuulnud, ja ometi ei võta
keegi tema tunnistust vastu.
33
Tema tunnistuse vastuvõtmine tähendab pitseriga kinnitamist, et
Jumal on tõeline.
34
Jah, see, kelle Jumal on läkitanud, räägib Jumala sõnu;
Jumal ei anna ju Vaimu mõõdu järgi.
35
Isa armastab Poega ja on andnud tema kätte kõik.
36
Kes usub Pojasse, sellel on igavene elu, aga kes ei kuula Poja
sõna, see ei näe elu, vaid tema peale jääb Jumala viha.

Pauluse 1. kiri korintlastele 13:1-13

13
Armastuse ülemlaul
1

Kui ma räägiksin inimeste ja inglite keeli,

aga mul ei oleks armastust,
siis ma oleksin kumisev vasknõu või kõlisev kuljus.
2
Ja kui mul oleks prohvetianne
ja ma teaksin kõiki saladusi
ja ma tunnetaksin kõike
ja kui mul oleks kogu usk,
nii et ma võiksin mägesid teisale tõsta,
aga mul ei oleks armastust,
siis poleks minust ühtigi.
3
Ja kui ma kõik oma vara ära jagaksin
ja kui ma oma ihu annaksin põletada,
aga mul ei oleks armastust,
siis ma ei saavutaks midagi.
4
Armastus on pika meelega,
armastus hellitab,
ta ei ole kade,
armastus ei kelgi ega hoople,
5
ta ei käitu näotult,
ta ei otsi omakasu,
ta ei ärritu.
Ta ei jäta meelde paha,
6
tal ei ole rõõmu ülekohtust,
aga ta rõõmustab tõe üle.
7
Ta lepib kõigega,
ta usub kõike,
ta loodab kõike,
ta talub kõike.
8
Armastus ei hääbu kunagi.
Olgu ennustused - need kõrvaldatakse,
olgu keeled - need vaibuvad,
olgu tunnetus - see lõpeb ära.
9
Sest poolikult me tunnetame
ja poolikult me ennustame,
10
aga kui tuleb täielik,
siis kõrvaldatakse poolik.
11
Kui ma olin väeti laps,
siis ma rääkisin nagu väeti laps,
mõtlesin nagu väeti laps,
arutlesin nagu väeti laps.
Aga kui ma sain meheks,
jätsin ma kõrvale väeti lapse kombed.
12
Praegu me näeme aimamisi nagu peeglist,
siis aga palgest palgesse.
Praegu ma tunnetan poolikult,
siis aga tunnetan täiesti,
nagu minagi olen täiesti tunnetatud.
13
Ent nüüd jääb usk, lootus, armastus, need kolm,
aga suurim neist on armastus.
ESTONIAN PHRASEBOOK

Pronunciation guide
Written Estonian is based on the Latin alphabet and uses 27 letters:

abdefghijklmnoprsšzžtuvõäöü

Additionally, the letters c, q, w, x, and y are used in foreign proper names and quotes.

Pronunciation is fairly straightforward. Most words are pronounced as they are written,
with a major exception being vowel length (see below).

[edit] Vowels

a 
like a in father
e 
like e in get
i 
like ee in flee
o 
like o in order
u 
like oo in moon
ä 
like a in hat
ö 
like German ö, similar to e in her
ü 
like German ü, similar to ew in few
õ 
a uniquely Estonian sound pronounced with the tongue in the same position as
the o sound, but with lips unrounded; kind of halfway between the e in get and
the u in hung

The duration of vowel sounds can be short, long, or overlong, depending on the word.
Short vowels are written with one letter, long and overlong vowels with two. Overlong
vowels often change the pitch or stress of the syllable as well as the duration. There is
no written distinction between long and overlong vowels. Example:

short sada (SAH-dah) → one hundred

long saada (SAAH-dah) → send!
overlong saada (SAAAH-dah) → to get

[edit] Consonants
c 
like ts in hats
h 
silent at the beginning of a word; before a vowel like English h; before a
consonant harshly pronounced guttural h
j 
like y in yes
q 
like k in kitchen
r 
trilled, like Spanish rr
s 
like s in soap
š 
like sh in shoe
ž 
like s in measure
w 
like v in very
x 
like x in excite
b d f g k l m n p t v y z 
pronounced as in English

Consonants can appear doubled, such as kk, pp, tt, etc., and are pronounced by
inserting a glottal stop or prolonging the duration of the consonant.

[edit] Stress

The first syllable of a word is always stressed except foreign words which can have an
accent mark showing the stressed syllable. For example: Améerika (ah-MEHH-ree-
kah).

[edit] Phrase list

[edit] Basics

Hello. 
Tervist. (TEHR-veest)
Hello. (informal) 
Tere. (TEHR-reh)
How are you? 
Kuidas käsi käib? (KOO-ee-dahs KA-see KA-eeb?)
Fine, thank you. 
Tänan, hästi. (TA-nahn, HASS-tee)
What is your name? 
Mis on teie nimi? (MEES ohn teh-yeh NEE-mee?)
My name is ______ . 
Minu nimi on ______ . (MEE-noo NEE-mee ohn _____ .)
Nice to meet you. 
Meeldiv teid kohata. (MAAYL-deev tayd KO-hah-tah)
Please. / You're welcome 
Palun. (PAH-loon)
Thank you. 
Tänan. (TA-nahn)
Yes. 
Jah. (YAHH)
No. 
Ei. (ay)
Excuse me. 
Vabanda. (VAH-bahn-dah)
I'm sorry. 
Vabandust. (VAH-bahn-doost)
Goodbye 
Head aega. (HEH-ahd AH-eh-gah.)
Goodbye (informal) 
Nägemist (NAH-geh-mist)
I can't speak [much] Estonian. 
Ma ei räägi [palju] eesti keelt. (MAH ay RAA-gee [PAHL-yoo] EHS-tee KEHLT)
Do you speak English? 
Kas te räägite inglise keelt? (KAHS teh RAA-gee-teh EENG-lee-seh KEHLT?)
Is there someone here who speaks English? 
Kas on keegi siin kes räägib inglise keelt? (kahs ohn KEH-key seen kehs RAA-
keyeb EEN-klee-seh kehlt?)
Help! 
Aidake! (IGH-dak-keh!)
Watch out! 
Olge ettevaatlik! (OHL-geh EHT-teh-vaaht-leek!)
Good morning. 
Tere hommikust. (TEH-reh HOHM-mee-koost)
Good evening. 
Tere õhtust. (TEH-reh HOOKH-toost)
Good night. 
Head ööd. (HEH-ahd hird) [ööd-similar to the 'ird' in "bird"]
I don't understand. 
Ma ei saa aru. (MAH ay sahh AH-roo)
Where is the toilet? 
Kus on tualett? (KOOS ohn TWAH-let?)

[edit] Problems

Leave me alone. 
Jäta mind rahule. (YA-tah meend rah-HOO-leh)
Don't touch me! 
Ära puuduta mind! (A-rah poo-OODOO-tah meend)
I'll call the police. 
Ma kutsun politsei. (mah KOOT-soon poh-LEET-say)
Police! 
Politsei! (poh-LEET-say)
Stop! Thief! 
Stop! Varas! (stohp VAH-rahs!)
I need your help. 
Ma vajan teie abi. (mah VAH-yahn TAY-ee-eh AH-bee)
It's an emergency. 
See on hädaolukord. (sehh ohn ha-dow-LOO-kohrd)
I'm lost. 
Ma olen eksinud. (mah OH-lehn ehk-SEE-nood)
I lost my bag. 
Ma kaotasin oma koti. (mah kah-oh-TAH-seen OH-mah KOH-tee)
I lost my wallet. 
Ma kaotasin oma rahakoti. (mah kah-oh-TAH-seen OH-mah rah-HAH-koh-tee)
I'm sick. 
Ma olen haige. (mah OH-lehn HAI-geh)
I've been injured. 
Ma olen vigastatud. (mah OH-lehn vee-gahs-TAH-tood)
I need a doctor. 
Ma vajan arsti. (mah VAH-yahn AHRS-tee)
Can I use your phone? 
Kas ma võiksin teie telefoni kasutada? (kahs mah vehh-EEK-seen teh-ee-eh teh-
LEH-foh-nee kah-SOO-tah-dah?)

[edit] Numbers

0 
null (nool)
1 
üks (ewks)
2 
kaks (kahks)
3 
kolm (kohlm)
4 
neli (NEH-lee)
5 
viis (veess)
6 
kuus (kooss)
7 
seitse (SAYT-seh)
8 
kaheksa (KAH-hek-sah)
9 
üheksa (EW-hek-sah)
10 
kümme (KEWM-meh)
11 
üksteist (EWKS-tayst)
12 
kaksteist (KAHKS-tayst)
13 
kolmteist (KOHLM-tayst)
14 
neliteist (NEH-lee-tayst)
15 
viisteist (VEESS-tayst)
16 
kuusteist (KOOSS-tayst)
17 
seitseteist (SAYT-seh-tayst)
18 
kaheksateist (KAH-hek-sah-tayst)
19 
üheksateist (EW-hek-sah-tayst)
20 
kakskümmend (KAHKS-kewm-mend)
21 
kakskümmend üks (KAHKS-kewm-mend EWKS)
22 
kakskümmend kaks (KAHKS-kewm-mend KAHKS)
23 
kakskümmend kolm (KAHKS-kewm-mend KOHLM)
30 
kolmkümmend (KOHLM-kewm-mend)
40 
nelikümmend (NEH-lee-kewm-mend)
50 
viiskümmend (VEESS-kewm-mend)
60 
kuuskümmend (KOOSS-kewm-mend)
70 
seitsekümmend (SAYT-seh-kewm-mend)
80 
kaheksakümmend (KAH-hek-sah-kewm-mend)
90 
üheksakümmend (EW-hek-sah-kewm-mend)
100 
sada (SAH-dah)
200 
kakssada (KAHKS-sah-dah)
300 
kolmsada (KOHLM-sah-dah)
1000 
tuhat (TOO-haht)
2000 
kaks tuhat (KAHKS TOO-haht)
1,000,000 
miljon (MEEL-yohn)
1,000,000,000 
miljard (MEEL-yahrd)
1,000,000,000,000 
biljon (BEEL-yohn)
number _____ (train, bus, etc.) 
number _____ (NOOM-behr _____)
half 
pool (pohl)
less 
vähem (VA-hehm)
more 
enam (EH-nahm)

[edit] Time

now 
nüüd (newd)
later 
hiljem (HEEL-yehm)
before 
enne (EHN-neh)
morning 
hommik (HOHM-meek)
afternoon 
pärastlõuna (PA-rahst-LUHR-oo-nah)
evening 
õhtu (UHRHH-too)
night 
öö (urr)

[edit] Clock time

Estonia uses a 24 hour clock for most things

one o'clock AM 

kell üks (kehl EWKS)
two o'clock AM 
kell kaks (kehl KAHKS)
noon 
keskpäev (KEHSK-pa-ehv)
one o'clock PM 
kell kolmteist (kehl KOHLM-tayst)
two o'clock PM 
kell neliteist (kehl NEH-lee-tayst)
midnight 
kesköö (KEHSK-urr)

[edit] Duration

_____ minute(s) 
_____ minut(it) (MEEH-noot(-eet))
_____ hour(s) 
 _____ tund(i) (TOOND(/-dee))
_____ day(s) 
_____ päev(a) (PIGHV(/-vah))
_____ week(s) 
_____ nädal(at) (NA-dahl(/-laht))
_____ month(s) 
_____ kuu(d) (KOOH(D))
_____ year(s) 
_____ aasta(t) (AH-stah(t))

[edit] Days

today 
täna (TAH-nah)
yesterday 
eile (AY-leh)
tomorrow 
homme (HOHM-meh)
this week 
sel nädalal (sehl NAH-dah-lahl)
last week 
möödunud nädalal (MERR-duh-nuhd NAH-dah-lahl)
next week 
järgmisel nädalal (YARG-mee-sehl NAH-dah-lahl)
Sunday 
pühapäev (PEW-hah-paehv)
Monday 
esmaspäev (ESS-mahs-paehv)
Tuesday 
teisipäev (TAY-see-paehv)
Wednesday 
kolmapäev (KOHL-mah-paehv)
Thursday 
neljapäev (NEHL-yah-paehv)
Friday 
reede (RREH-deh)
Saturday 
laupäev (LAH-oo-paehv)

[edit] Months

January 
jaanuar (YAAH-noo-ahr)
February 
veebruar (VEH-broo-ahr)
March 
märts (MARTS)
April 
aprill (AH-preell)
May 
 mai (MAH-ee)
June 
juuni (YOO-nee)
July 
juuli (YOO-lee)
August 
august (AH-oo-goost)
September 
september (SEHP-tehm-behr)
October 
oktoober (OHK-toh-behr)
November 
november (NOH-vehm-behr)
December 
detsember (DEHT-sehm-behr)

[edit] Writing time and date

Estonia like most of Europe follow the 24 hour clock.

half past ... 

pool (followed by the NEXT hour, as if "half til ...")

For instance: Half past six. - Pool seitse. (Half (un)til seven.)

a quarter past ... 

veerand (same rule)
a quarter to ... 
kolmveerand ... (literally "3/4 (of) ...")

[edit] Colors

black 
must (muhst)
white 
valge (VAHL-geh)
gray 
hall (hahl)
red 
punane (POO-nah-neh)
blue 
sinine (SEE-nee-neh)
yellow 
kollane (KOHL-lah-neh)
green 
roheline (ROH-heh-lee-neh)
orange 
oranž (OH-rahzh)
purple 
lilla (LEEL-lah)
brown 
pruun (proon)
pink 
roosa (ROHH-sah)

[edit] Transportation

taxi 
takso (TAHK-soh)
airplane 
lennuk (LEHN-nook)
airline 
lennufirma (LEHN-noo-feer-mah)
bus 
buss (booss)
car 
auto (OW-toh)
ferry 
praam (prrahhm)
train 
rong (rrohng)
truck 
veoauto (VEH-oh-ow-toh)
boat 
paat (pahht)
ship 
laev (LAH-ehv)
tram 
tramm (trrahm)
trolley 
trollibuss (TROHL-lee-booss)
bicycle 
jalgratas (YAHL-grah-tahs)
motorcycle 
mootorratas (mohh-TOHR-rah-tahs)

[edit] Buying Tickets

Where can I buy tickets? 

Kust saab osta pileteid? (koost saahb OHS-tah PIH-leh-tayd?)
I want to travel to... 
Ma tahan sõita ... (mah TAH-khahn SOE-ee-tah)
Do I need to book/make a reservation? 
Kas mul on vaja broneerida/teha reservatsiooni? (kahs muhl ohn VAH-yah
BROH-nehh-rih-dah/TEH-hah REH-sehr-vah-tsyohh-nih?)
Is it sold out? 
Kas see on müüdud? (kahs sehh ohn MEWW-dood?)
Any tickets available? 
Kõik piletid on saadaval? (KEW-ihk PIH-leh-tihd ohn SAA-dah-vahl?)
I'd like to book/reserve a seat to... 
I'd like (a)... 
...one-way ticket. 
...return ticket. 
...two tickets. 
...1st. class ticket. 
...2nd. class ticket. 

[edit] Bus and train

How much is a ticket to _____? 

Kui palju maksab pilet _____? (kooi PAH-lyoo MAHK-sahb PEE-leht...?)
One ticket to _____, please. 
Üks pilet _____, palun. (ewks PEE-leht..., PAH-loon)
Where does this train/bus go? 
Kuhu see rong/buss sõidab? (KOO-hoo sehh rohng/boos suhh-ee-dahb?)
Where is the train/bus to _____? 
Kust väljub rong/buss _____? (koost VAA-lyoob rohng/ boos...?)
Does this train/bus stop in _____? 
Kas see rong/buss peatub _____? (kahs sehh rrohng/ booss PEH-ah-toob...?)
When does the train/bus for _____ leave? 
Millal väljub rong/buss _____? (MIHL-lahl VA-lyoob rrohng/ booss)
When will this train/bus arrive in _____? 
Millal saabub rong/buss _____? (MIHL-lahl SAHH-boob rrohng/ booss)

[edit] Directions

How do I get to _____ ? 

Kuidas ma saan _____ ? (KUY-dahs mah sahhn?)
...the train station? 
...rongijaama? (RROH-gih-yahh-mah?)
...the bus station? 
...bussijaama? (BOOS-sih-yahh-mah?)
...the airport? 
...lennujaama? (LEHN-noo-yahh-mah?)
...downtown? 
...kesklinna? (KEHS-klihn-nah?)
...the youth hostel? 
...noortehotelle? (NOHHR-teh-hoh-tehl-leh?)
...the _____ hotel? 
... _____ hotelli? (HOH-tehl-lih?)
...the American/Canadian/Australian/British consulate? 
...Ameerika/Kanada/Austraalia/Briti konsulaati? (AMEHH-rih-kah/ KAH-nah-
dah/ OWS-trahh-lyah/ BRIH-tih KOHN-soo-lahh-tih?)
Where are there a lot of... 
Kust ma võiksin leida...? (koost mah VEHIHK-sihn LEI-dah)
...hotels? 
...hotelle? (HOH-tehl-leh)
...restaurants? 
...restorane? (REHS-toh-rah-neh)
...bars? 
 ...baare? (BAHH-reh)
...sites to see? 
...vaatamisväärsusi? (VAHH-tah-mihs-vahhhr-soo-sih?)
Can you show me on the map? 
Kas te näitaksite mulle kaardil? (kahs teh NAIH-tahk-sih-teh MOOL-leh
KAHHR-dihl?)
street 
tänav (TA-nahv)
Turn left. 
Pööra vasakule. (PUHR-rah VAH-sah-koo-leh)
Turn right. 
Pööra paremale. (PUHR-rah PAH-reh-mah-leh)
left 
vasak (VAH-sahk)
right 
parem (PAH-rrehm)
straight ahead 
otse edasi (OHT-seh EH-dah-sih)
towards the _____ 
_____ suunas (SOO-nahs)
past the _____ 
_____ mööda (MUHH-dah)
before the _____ 
enne _____ (EHN-neh)
Watch for the _____. 
Jälgige _____. (YAL-gee-geh)
intersection 
ristmik/risttee (REES-meek/REEST-tehh)
north 
põhi (PUH-hee)
south 
lõuna (LUHWOH-nah)
east 
ida (EE-dah)
west 
lääs (laahs)
uphill 
ülesmäge (EW-lehs-ma-geh)
downhill 
allamäge (AHL-lah-ma-geh)

[edit] Taxi

Taxi! 
Takso! (TAHK-soh)
Take me to _____, please. 
Viige mind _____, palun. (VEE-geh mihnd, PAH-loon)
How much does it cost to get to _____? 
Kui palju maksab sõit _____? (kuy PAH-lyoo MAHK-sahb syiht?)
Take me there, please. 
 Viige mind sinna, palun. (VEE-geh mihnd SIHN-nah, PAH-loon)
Please stop here. 
Palun lõpetage siin. (PAH-loon LY-peh-tah-geh seen)

[edit] Lodging

Do you have any rooms available? 

Kas teil on vabu kohti? (kahs tayl ohn VAH-buh KOH-tih?)
How much is a room for one person/two people? 
Kui palju maksab tuba ühele/kahele inimesele? (kuy PAH-lyuh MAHK-sahb
TUH-bah EW-heh-leh/KAH-heh-leh IH-nih-meh-seh-leh?)
Does the room come with... 
Kas toa juurde kuulub/kuuluvad... (kahs twah YOOHR-deh KOOH-loob/KOOH-
loo-vahd)
...bedsheets? 
...voodilinad? (VOHH-dih-lih-nahd?)
...a bathroom? 
...vannituba? (VAHN-nih-too-bah?)
...a telephone? 
...telefon? (TEH-leh-fohn?)
...a TV? 
...televiisor? (TEH-leh-vee-sohrr?)
May I see the room first? 
Kas ma tohin seda vaadata enne? (kahs mah TOH-heen SEH-dah VAAH-dah-tah
EHN-neh?)
Do you have anything quieter? 
Kas teil on mõni vaiksem? (kahs tail ohn MER-nee VAYK-sehm?)
...bigger? 
...suurem? (SOO-rehm?)
...cleaner? 
...puhtam? (POO-tahm?)
...cheaper? 
...odavam? (OH-dah-vahm?)
OK, I'll take it. 
Olgu, ma võtan selle. (OHL-goo, mah VEHRR-tahn SEHL-leh)
I will stay for _____ night(s). 
Ma jään _____ ööks. (errks)
Can you suggest another hotel? 
Kas te saate soovitada mõnda teist hotelli? (kahs teh SAAH-teh SAW-vee-tah-dah
MUHN-dah tayst HOH-tehl-lee?)
Do you have a safe? 
Kas teil on seif? (kahs tayl ohn sayf)
...lockers? 
...kapp? (kahpp)
Is breakfast/supper included? 
Kas hommikueine/õhtueine kuuluvad selle juurde? (kahs HOHM-mee-kweh-ee-
neh/EWW-tweh-ee-neh KEWW-loo-vahd YEWWR-deh?)
What time is breakfast/supper? 
Mis kell on hommikueine/õhtueine? (...)
Please clean my room. 
 Palun, koristage mu tuba. (...)
Can you wake me at _____? 
Kas te ärataksite mind kell _____? (...)
I want to check out. 
Ma soovin ennast välja registreerida. (mah SOHH-vihn EHN-nahst VA-lyah
REH-gihs-trehh-rih-dah)

[edit] Money

Do you accept American/Australian/Canadian dollars? 

Kas te võtate vastu Ameerika/Austraalia/Kanada dollareid? (...)
Do you accept British pounds? 
Kas te võtate vastu Briti naelu (naelsterlingeid)? (...)
Do you accept credit cards? 
Kas te võtate vastu krediitkaarte? (...)
Can you change money for me? 
Kas te saa(ksi)te mulle raha/valuutat vahetada? (...)
Where can I get money changed? 
Kus ma saa(ksi)n raha/valuutat vahetada? (...)
Can you change a traveler's check for me? 
Kas te saa(ksi)te mulle reisitšeki/akreditiivi vahetada? (...)
Where can I get a traveler's check changed? 
Kus ma saa(ksi)n reisitšeki/akreditiivi vahetada? (...)
What is the exchange rate? 
Milline on valuuta kurss? (...)
Where is an automatic teller machine (ATM)? 
Kus on (üks) rahaautomaat? (...)

[edit] Eating

A table for one person/two people, please. 

Laud ühele/kahele (inimesele), palun. (...)
Can I look at the menu, please? 
Kas ma saaksin vaadata menüüd, palun? (...)
Can I look in the kitchen? 
Kas ma tohin vaadata köögis? (...)
Is there a house specialty? 
Kas teil on eriroog? (...)
Is there a local specialty? 
Kas teil on kohalik eriroog? (...)
I'm a vegetarian. 
Ma olen taimetoitlane. (...)
I don't eat pork. 
Ma ei söö sealiha. (...)
I don't eat beef. 
Ma ei söö veiseliha. (...)
I only eat kosher food. 
Ma söön ainult koššertoitu. (...)
Can you make it "lite", please? (less oil/butter/lard) 
Kas te saate teha seda väherasvaseks, palun? (...)
fixed-price meal 
fixed-price meal (...)
à la carte 
à la carte (...)
breakfast 
hommikusöök(...)
lunch 
lõuna(söök) (...)
tea (meal) 
tee (...)
supper 
õhtusöök (...)
I want _____. 
Ma soovin _____. (...)
I want a dish containing _____. 
Ma soovin rooga milles oleks _____. (...)
chicken 
kana (...)
beef 
veiseliha (it is often simply called "loomaliha" (animal/cattle meat)) (...)
fish 
kala (...)
ham 
sink (...)
sausage 
vorst (...)
cheese 
juust (...)
eggs 
munad (...)
salad 
salat (...)
(fresh) vegetables 
(värsked) köögiviljad ("juurviljad" referres to vegetables the tubers or roots of
which are eaten like potatoes or beetroot) (...)
(fresh) fruit 
(värsked) puuviljad (...)
bread 
leib (...)
toast 
röstsai (...)
noodles 
nuudlid (...)
rice 
riis (...)
beans 
oad (...)
May I have a glass of _____? 
Kas ma saaksin klaasi _____? (...)
May I have a cup of _____? 
 Kas ma saaksin kruusi _____? (...)
May I have a bottle of _____? 
Kas ma saaksin pudeli _____? (...)
coffee 
kohv (...)
tea (drink) 
tee (...)
juice 
mahl ("jook" referres to light juice)(...)
(bubbly) water 
(gaseeritud) vesi (...)
water 
vesi (...)
beer 
õlu (...)
red/white wine 
punane/valge vein (...)
May I have some _____? 
Kas ma saaksin natuke _____? (...)
salt 
sool (...)
black pepper 
must pipar (...)
butter 
või (...)
Excuse me, waiter? (getting attention of server)
Vabandage, kelner? (...)
I'm finished. 
Ma olen lõpetanud. (...)
It was delicious. 
See oli maitsev. (...)
Please clear the plates. 
Palun koristage taldrikud (ära). (...)
The check, please. 
Arve, palun. (...)

[edit] Bars

Do you serve alcohol? 

Kas te serveerite alkoholi? (...)
Is there table service? 
Kas on lauateenindus? (...)
A beer/two beers, please. 
Õlu/kaks õlut, palun. (...)
A glass of red/white wine, please. 
Klaas punast/valget veini, palun. (...)
A pint, please. 
Üks pint, palun. (...)
A bottle, please. 
Üks pudel, palun. (...)
whiskey 
viski (...)
vodka 
vodka/viin (...)
rum 
rumm (...)
water 
vesi (...)
club soda 
klubi jook (...)
tonic water 
toonik (...)
orange juice 
apelsinimahl (...)
Coke (soda) 
kokakoola (...)
Do you have any bar snacks? 
Kas teil on (baari)suupisteid? (...)
One more, please. 
Palun, üks veel. (...)
Another round, please. 
Another round, please. (...)
When is closing time? 
Millal on sulgemisaeg? (...)

[edit] Shopping

Do you have this in my size? 

Kas teil on seda minu suuruses? (...)
How much is this? 
Kui palju see maksab? (...)
That's too expensive. 
See on liiga kallis. (...)
Would you take _____? 
Kas te võtaksite _____? (...)
expensive 
kallis (...)
cheap 
odav (...)
I can't afford it. 
Ma ei saa seda endale lubada. (...)
I don't want it. 
Ma ei soovi seda. (...)
You're cheating me. 
Te petate mind. (...)
I'm not interested. 
Ma pole huvitatud. (..)
OK, I'll take it. 
Olgu, ma võtan selle. (...)
Can I have a bag? 
 Kas ma saaksin (kile)koti? (...)
Do you ship (overseas)? 
Kas te transpordite (üle mere)? (...)
I need... 
Mul on vaja... (...)
...toothpaste. 
...hambapastat. (...)
...a toothbrush. 
...hambaharja. (...)
...tampons. 
...tampoone. (...)
...soap. 
...seepi. (...)
...shampoo. 
...šampooni. (...)
...pain reliever. (e.g., aspirin or ibuprofen) 
...valuvaigistit. (...)
...cold medicine. 
...nohurohtu. (...)
...stomach medicine. 
...kõhu(valu)ravimit. (...)
...a razor. 
...habemenuga/pardlit. (...)
...an umbrella. 
...vihmavarju. (...)
...sunblock lotion. 
...päikesekreemi. (...)
...a postcard. 
...postkaarti. (...)
...postage stamps. 
...postmarke. (...)
...batteries. 
...patareisid. (...)
...writing paper. 
...kirjutuspaberit. (...)
...a pen. 
...pastapliiatsit. (...)
...a pencil. 
...(harilikku) pliiatsit (...)
...English-language books. 
...ingliskeelset raamatut. (...)
...English-language magazines. 
...ingliskeelset ajakirja. (...)
...an English-language newspaper. 
...ingliskeelset ajalehte. (...)
...an English-Estonian dictionary. 
...Inglise-Eesti sõnaraamatut. (...)

[edit] Driving
I want to rent a car. 
Ma tahan/soovin rentida autot. (...)
Can I get insurance? 
Kas ma võin saada kindlustust? (...)
stop (on a street sign) 
stop (...)
one way 
ühesuunaline liiklus (one way traffic)
yield 
teed andma (...)
no parking 
parkimine keelatud (parking denied)
speed limit 
kiiruspiirang (...)
gas (petrol) station 
kütusejaam (...)
petrol 
bensiin (...)
diesel 
diiselkütus(...)

[edit] Authority

I haven't done anything wrong. 

Ma pole midagi valesti teinud. (...)
It was a misunderstanding. 
See oli arusaamatus. (...)
Where are you taking me? 
Kuhu te mind viite? (...)
Am I under arrest? 
Kas ma olen arreteeritud (arresti all)? (...)
I am an American/Australian/British/Canadian citizen. 
Ma olen Ameerika/Austraalia/Briti/Kanada kodanik. (...)
I want to talk to the American/Australian/British/Canadian embassy/consulate. 
Ma soovin rääkida Ameerika/Austraalia/Briti/Kanada
saatkonnaga/konsulaadiga. (...)
I want to talk to a lawyer. 
Ma soovin rääkida advokaadiga. (...)
Can I just pay a fine now? 
Kas ma võin nüüd lihtsalt trahvi ära tasuda? (...)
Eesti rahvarõivad

OS ESTONIANOS

Os Estonianos são um povo que originalmente habita a Estônia, porção norte dapenínsula

báltica. Os estonianos são um povo fino-báltico, mais intimamente ligados aos finlandeses e
aos lapões do que aos lituanos e letões, seus vizinhos de península.

História
Acredita-se que a Estônia foi primeiro habitada há 10 000 anos, logo após o mar báltico degelar
e descobrir a parte norte da península báltica. Não se sabe ao certo qual a língua desses
primeiros habitantes, mas o certo é que os ocupantes que chegaram lá há 5000 anos, e que
são ascendentes diretos dos estonianos modernos, já falavam uma língua primitiva da ordem
das línguas fino-úgricas.

A definição de estoniano, acredita-se, vem do historiador romano Tacitus, que em seu

livro Germania definiu como os povos do extremo leste da Europa conhecida, como osAestii.
Mas antes, os escandinavos já chamavam a região sul do Golfo da Finlândiacomo Eistland e
seu povo de eisti, bem próximo do que os próprios estonianos se chamam: Eesti.
Nas histórias eslavas, a tribo dos Chuds é relacionada a região báltica e seu povo fala uma
língua parecida com as línguas Finas).

A língua estoniana é classificada como sendo do grupo das línguas fino-úgricas e da classe

das fino-bálticas, como o finlandês. O primeiro livro em estoniano foi editado em1525, mas
documentos sobre aspectos da língua datam do século XIII, início das cruzadas contra
a Estônia, um dos últimos lugares pagãos da Europa.

Os Estonianos tem fortes laços com os países nórdicos, devido aos diversos séculos de
ocupação dos escandinavos e dos alemães[1]. Inclusive, os próprios estonianos se consideram
mais nórdicos do que bálticos[2][3], principalmente devido à proximidade da língua com
o finlandês

EESTI KEELES
Eestlased (varasem nimetus: maarahvas) on Eesti põlisrahvas. Enamiku
eestlaste emakeel on eesti keel.

Nimetust aestii kasutas Läänemere idarannikul elavate rahvaste kohta Rooma

ajaloolane Tacitus oma uurimustöösGermania. Arvatakse, et jutt on balti hõimudest. Eestlased
kujunesid omaette rahvaks arvatavasti muinasaja lõpul ning kaasaegses tähenduses rahvuseks
alates 19. sajandi rahvuslikust ärkamisest.

Eestlaste rahvaarv jõudis 1900. aastaks ühe miljonini ja on sestpeale püsinud (kõikumisega

10%). Eestlasi on umbes 1,1 miljonit ja see arv väheneb aeglaselt negatiivse loomuliku
iibe tõttu. 2000. aasta rahvaloenduse andmetel elas Eestis 930 219 eestlast, 2010. aasta 1.
jaanuari seisuga elas Eestis 922 398 eestlast. Väljaspool Eestit elab umbes 160
000 väliseestlast.

Eestlaste kriitilisim madalseis oli 18. sajandil pärast Põhjasõda, kui mõningatel andmetel oli
Eestimaal ainult 150 000 – 170 000 elanikku. Selle alarahvastatuse tulemusena toimus
Eestimaale erinevate rahvuste esindajate (soomlased, rootslased, venelased, lätlased ja
poolakad jne.) immigratsioon, kes aja jooksul assimileerusid kohaliku elanikkonnaga.

1857. aastal võttis esimese eestikeelse ajalehe “Perno Postimees” asutaja, Johann Voldemar
Jannsen senise “maarahva” asemel omanimetusena kasutusele mõiste “eestlased”.

"Enne Teist maailmasõda oli Eesti rahvastiku poolest homogeenne riik nii nagu Taani või
Soome. Eestlasi oli 89 protsenti, 11 protsenti oli kohalikke vähemusrahvusi: sakslasi, venelasi,
rootslasi, soomlasi. 1993. aastal moodustasid eestlased veel vaid 59 protsenti oma riigi
elanikkonnast. See on etnilise puhastuse tulemus" [1].
Ühe käsitluse kohaselt on eestlaste etnilised
allrühmad võrukesed, mulgid, saarlased, hiidlased ja setud.

Rahvuse tõlgendamisel kasutatakse Eestis nn "Kulturnation"i põhimõtteid: ühist keelt ning

kultuuriruumi, see erineb suurriikidest naguSaksamaa ja Prantsusmaa, kus rahvuse liikmeks
loetakse kõiki sellel territooriumil elavaid isikuid.

Silmapaistvaid eestlaste järglasi välismaal

 Mõkola Azarov, Ukraina peaminister[2];
 Anders Fogh Rasmussen, NATO peasekretär[3];
 Lembit Öpik, Suurbritannia parlamendi saadik (1997-
2010), Walesi Montgomeryshire piirkonnast;

Eesti Vabariik on maa ja riik Põhja-Euroopas. See piirneb põhjast üle Soome laheSoomega,

läänest üle Läänemere Rootsiga, lõunast Lätiga ja idast Venemaa Föderatsiooniga. Eesti
pindala on 45 227[5] km². Eestit mõjutab parasvöötme hooajaline kliima.

Eesti on demokraatlik parlamentaarne vabariik, mis on jaotatud viieteistkümneksmaakonnaks.

Pealinn ja kõige suurem linn on Tallinn. 1,34 miljoni elanikuga on EestiEuroopa Liidu üks kõige
väiksema elanikkonnaga riike. Eesti oli 22. septembrist 1921Rahvasteliidu liige ja kuulub 17.
septembrist 1991 Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni, 1. maist 2004 Euroopa Liitu, 29. märtsist
2004 NATOsse ja 9. detsembrist 2010 OECDsse. Eesti on samuti alla kirjutanud Kyōto
protokollile.

Eestlased on läänemeresoome rahvas, lähedalt suguluses soomlastega. Eesti keeljagab soome

keelega palju sarnasusi.
Sisukord
 [peida]

1 Nimi
2 Loodus
o 2.1 Topograafia
o 2.2 Kliima
o 2.3 Taimestik
o 2.4 Loomastik
3 Riigikord
o 3.1 Valitsus
 4 Territoorium ja haldusjaotus
5 Sümbolid ja tähised
6 Rahvastik
o 6.1 Keel
7 Riigikaitse
8 Majandus
o 8.1 Eksport
o 8.2 Import
o 8.3 Vaata ka
9 Ajalugu
o 9.1 Esiajalugu
o 9.2 Muinas-Eesti
o 9.3 Vana-Liivimaa
o 9.4 Rootsi Kuningriik
o 9.5 Venemaa Keisririik
o 9.6 Iseseisvus
o 9.7 Teine maailmasõda
o 9.8 Nõukogude okupatsioon
o 9.9 Tänapäev
10 Kultuur
o 10.1 Kirjandus
11 Sport
o 11.1 Vaata ka
12 Teised Eestist
13 Vaata ka
14 Viited

15 Välislingid

[redigeeri]Nimi

 Pikemalt artiklis Eesti nimi teistes keeltes

Eesti nimi esineb Pytheasel (320 eKr), tema reisikirjeldus Läänemerelt teatab rahvast

nimega Ostiatoi.

Tänapäevane Eesti nimi pärineb arvatavasti Rooma ajaloolaselt Tacituselt, kes oma

raamatus Germania (umbes 98. aastal) kirjeldas Sueebide mere taga
elavat Aestiiks kutsutavat rahvast. Järgmisena mainib Eestit Mithridates (80 eKr) kujul
Osericta. See võib olla ka Saaremaa, mitte kogu Eesti. Diodorusel (20 eKr) esineb
nimekuju Aestyi. Veel on tuntud Aisti ja Aistorum (Jordanes), Istum ja Aestii (Widsith),
 Aistland (Gutasaga), Hestia ja Estonum (Saxo Grammaticus), Haestii (Cassiodorus),
Eistlanz (Ynglingasaga), Eistland ja Estland (Hervararsaga, Olafsaga, Haraldsaga),
Aestland (Bremeni Adam), Astlanda (Idrisi), Estonia, Estlandia (Läti Henrik) jne.

Vanadel kaartidel esinevad nimekujud Estonia, Esthonia, Estonie, Esthonie, Estlandia või
lihtsalt Esten (eestlased). Tavakohaselt käib see nimetus põhjapoolse Eesti kohta, kuid
15.–17. sajandil eristub ka Päris-Eesti (Estonia Propria) Liivi lahe ja Võrtsjärve vahel.
MuistsedSkandinaavia saagad nimetavad maad Eistlandiks. 1930ndate lõpuni kirjutati
seda nime inglise keeles enamasti Esthonia. Saksa keeles kasutati varem nime alguse
pika vokaali tähistamiseks nimekuju Ehstland.

19. sajandini nimetasid eestlased ise end maarahvaks. Eestlaste hulgas juurutas Eesti
nime Johann Voldemar Jannsen.

[redigeeri]Loodus

 Pikemalt artiklis Eesti loodus, Eesti looduskaitse.

[redigeeri]Topograafia

Satelliidipilt Eestist.

Eesti asub Läänemere idakaldal. Keskmine kõrgus on 50 meetrit merepinnast ja kõrgeim koht

onSuur Munamägi Eesti kaguosas 318 meetrit merepinnast. Eestis on üle 1400 järve. Enamik
neist on väga väiksed, suurim, Peipsi-Pihkva järv, on 3555 km² suurune. Eestis on palju jõgesid.
Pikimad on Võhandu (162 km), Pärnu (144 km) ja Põltsamaa jõgi (135 km). Eestis on samuti
arvukalt rabasid ja 3794 kilomeetri pikkune rannajoon paljude lahtede, väinade ja abajatega.
Saarte ja laidude arv on umbes 1500. Kaks neist, Saaremaa ja Hiiumaa, on piisavalt suured, et
moodustada eraldi maakonna põhiosa.

Rannajoone pikkus on 3794 km. Maismaapiiri kogupikkus on 633 km, sealhulgas 339

km Lätiga ja 294 km Venemaaga.

[redigeeri]Kliima

 Pikemalt artiklis Eesti kliima

 Mererand Saaremaal.

Eestis valitseb mandrilise ja merelise kliima vaheline üleminekuline paraskliima. Läänemere

rannikul asuva Eestiga on Lääne-Euroopas samal laiusel Kesk-
Rootsi ja Šotimaa põhjatipp. Põhja-Ameerikasläbib Eesti keskmine laiuskraad Labradori
poolsaart ja Alaska lõunarannikut. Tänu Atlandi ookeani jaGolfi hoovuse mõjule on Eesti
ilmastik tunduvalt pehmem samale laiuskraadile iseloomulikust mandrilisest kliimast

Rannikualadel ja saartel on ilmad pehmemad kui sisemaal.

Aastas sajab 550–880 mm. Kõige vähem sajab saartel, kõige rohkem kõrgustikel.

Aasta keskmine õhutemperatuur on +5 °C ringis või sellest veidi kõrgem (2008. aastal +7,4 °C).
Kõige külmem kuu on tavaliselt veebruar, mil keskmine õhutemperatuur on −5 °C. Talvekuudel
on keskmine õhutemperatuur −4...–5 °C. Kõige soojemaks kuuks peetakse juulit, mil keskmine
õhutemperatuur on +18 °C. Juunist septembrini on keskmine õhutemperatuur 15...18 °C.
Küllaltki sagedased on olulised kõrvalekalded normidest (nii külma kui ka sooja puhul).
Absoluutselt madalaim õhutemperatuur −43,5 °C on registreeritud Jõgeval 1940 ja kõrgeim
+35,6 °C on mõõdetud 1992 Võrus.

Nagu teisteski Põhjamaades, on vahe erinevate aastaaegade vahel Eestis suur. Pikima
suvepäeva pikkus on ligi 19 tundi, lühim talvepäev kestab vaid 6 tundi. Valged ööd kestavad
mai algusest juuli lõpuni.

Suitsupääsuke on Eesti rahvuslind.

[redigeeri]Taimestik

 Pikemalt artiklis Eesti taimestik

Eesti floora on tänu kohaliku mullastiku mitmekesisusele suhteliselt liigirikas. Eestis elab
pärismaiseid soontaimi 1440 liiki ja samblaid 560 liiki.

Endeemsetest taimeliikidest kasvavad Eestis saaremaa robirohi ja eesti soojumikas.

[redigeeri]Loomastik

 Pikemalt artiklis Eesti loomastik

Hajaasustus ja laiad metsased alad on

võimaldanud ilveste, metssigade, pruunkarude ja põtradekarjakaupa säilimist teiste loomade
seas. Eesti huntide arv on arvatavasti umbes 200. Lindude hulgas on kaljukotkad ja valge-
toonekured. Eestis on viis rahvusparki, neist suurim on Lahemaa
Rahvuspark põhjarannikul. Soomaa Rahvuspark Pärnu lähedal on tuntud laiade märgalade
tõttu. Matsalu Rahvuspargis on esindatud palju erinevaid linde.

[redigeeri]Riigikord

 Pikemalt artiklis Riigikogu, Eesti Vabariigi Valitsus ja Eesti valimised.

Toompea loss, kus asub Riigikogu

Eesti Vabariigi põhiseadus sätestab, et Eesti on iseseisev ja sõltumatu demokraatlik vabariik,

kus kõrgeima riigivõimu kandja on rahvas. Kõrgeimat riigivõimu teostab rahvas hääleõiguslike
kodanike kaudu Riigikogu valimisega.

Võimude lahususe printsiibi järgi on seadusandlik, täitevvõim ja kohtuvõim seatud üksteist

tasakaalustama ning on seega teatud mõttes vastandlike huvidega.

Eesti on parlamentaarne vabariik, kus seadusandlikku võimu teostab parlament Riigikogu, millel

on 101 liiget. Riigikogu liikmed valitakse neljaks aastaks. Riigikogu valib iga 5 aasta
tagantVabariigi Presidendi.
 Presidendiloss, Vabariigi Presidendi kodu ja töökoht

Võim on jagatud kolmeks haruks:

 Seadusandlik: Riigikogu võtab vastu seadusi ja otsuseid,

kuulutab Vabariigi Presidendi ettepanekul välja
sõjaseisukorra, mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni, võtab
vastu riigieelarve,
esineb avaldusteja deklaratsioonidega ning pöördumistega
Eesti rahva, teiste riikide ja rahvusvaheliste
organisatsioonide poole ning lahendab mitmeid muid
riigielu küsimusi.
 Täidesaatev: Vabariigi Valitsus viib ellu riigi sise- ja
välispoliitikat, suunab ja koordineerib valitsusasutuste
tegevust, korraldab seaduste, Riigikogu otsuste ja Vabariigi
Presidendi aktide täitmist ning annab seaduse alusel ja
täitmiseks määrusi ja korraldusi.

Kohtulik: I astme kohus on maakohus, II astme

ringkonnakohus ja III astme kohus Riigikohus, mis vaatab
kassatsiooni korras kohtulahendeid läbi, parandab kohtuvigu ja
täidab põhiseaduslikkuse järelevalvet. Riigikohus koosneb 19
kohtunikust. Riigikohtu esimehe nimetab parlament presidendi
ettepanekul.

Vabariigi President on Eesti riigipea. President on Eesti riigikaitse kõrgeim juht ja ta kuulutab
Eesti vastu suunatud agressiooni korral välja sõjaseisukorra ja mobilisatsiooni. Ühtlasi esindab
ta Eesti Vabariiki rahvusvahelises suhtlemises, kuulutab välja Riigikogu valimised,
annabseadlusi ja algatab põhiseaduse muutmist. President nimetab Riigikohtu ettepanekul
ametisse kohtunikud, nimetab ja vabastab Vabariigi Valitsuse ja Kaitseväe juhataja ettepanekul
ametist Eesti Kaitseväe juhtkonna, annab riiklikke autasusid, sõjaväelisi ja diplomaatilisi
auastmeid ning nimetab ametisse kaitseväe ülemjuhataja.
[redigeeri]Valitsus

Vabariigi Valitsuse moodustamisel on määrav jõuvahekord Riigikogus. Valitsuse

moodustab peaminister, kelle määrab ametisse president. Valitsuses on 15 liiget. Valitsuse
määrab ametisse president pärast parlamendi heakskiitu.

Täidesaatvat võimu teostab Vabariigi Valitsus riigiasutuste abil, mille hulka

kuuluvad ministeeriumid, maavalitsused, ametid, inspektsioonid ja muud valitsusasutused.