Você está na página 1de 6

RELATORIU

QUIMICA ANALITICA QUALITATIVA EXPERIMENTAL

RELATÓRIU ATIVIDADE PRATIKA


Naran Alexandrino M. de J. Dos santos
N.R.E 2019.03.04.010
Semestre VII
Turma A
Data Experimentu
Nu. Experimentu I
Sesaun Primeiro
Titulu VELOCIDADE DE REASAUN

Lab-Quim, / / 2022
Pratikante
Alexandrino M. de J. Dos santos

Departamento do Ensino de Quimica


Faculdade de Educação, Artes e Humanidades
2022
VELOCIDADE DE REASAUN

 Introdusaun

Velosidade reasaun kímika ne’e prinsipalmente hare liu ba variasaun sira mak hanesan:
Temperatura, Konsentrasaun, Superfísie kontaktu no katalizador. Velosidade reasaun kímika
hanesan koñesimentu ida ne’ebe ita atu determina ninia prosesu reasaun, velosidade reasaun
ninia prosesu mak bain-bain ita uza ka utiliza iha industria sira.
Velosidade reasun kímika hanesan area ida ne’ebe estuda husi sinétika kímika, ne’ebe estudu ida
ne’ebe importante tanba posivel atu hetan ka kontrola tempu iha desenvolvimentu reasaun. No
velosidade reasaun mos depende ba xokes husi frekuensia no husi energia.
Velosidade reasaun hanesan reagente ne’ebe lais liu ne’ebe sira konsumu ka produs produtu sira
ne’ebe lais atu sira formadu. Iha parte balun fator-fator sira ne’ebe mak exerse ka influensia iha
velosidade reasaun mak hanesan tuir mai ne’e :
- Temperatura,
- Konsentrasaun,
- Superfísie kontaktu,
- Presaun no
- Katalizador.
Temperatura: Wainhira temperatura ne’ebe aumenta bele provoka ba aumentu velosidade
reasaun kímika, dalaruma mosu endotermikas ka exotermikas, depois sei atinji reasaun ho
lalais ho komplexu ne’ebe derivadu ona.
Konsentrasaun: Kuandu konsentrasaun aumenta iha reagente ida sei iha valor numeru
ne’ebe boot no nia aslera reasaun ne’e, iha partikula husi reagente ba iha unidade husi
volume ne’ebe aumentadu iha probabilidade atu hetan kolizaun ne’ebe efetiva entre sira
seluk.
Superfísie kontaktu: Bainhira ita aumenta superfísie kontaktu boot entaun velosidade
reasaun ne’ebe iha aumenta ka boot ne’ebe sei prosesu konforme husi itens ikus, reasaun
ne’ebe depende ba kontaktu substansia reajente.
Presaun: Bainhira ita aumenta presaun ba sistema gasoso ida, kuandu presaun aumenta ne’e
bele halo reasaun lalais, dalaruma hetan partikula husi reagente iha kontaktu ne’ebe boot.
Katalizador: Uzu ba katalizador ne’ebe espesifiku atu deterrmina reasaun ne’ebe bele para
no aslera, substansia ida ne’ebe la partisipa iha reasaun rasik, maibé totalmente sai
regeneredu iha final.

 Objetivu
Atu verifika fatór sira ne’ebe mak influénsia iha velosidade reasuaun, ho ida ne’e mak
estuda iha fatór haat mak hanesan: konsentrasaun, superfísie kontaktu, tempetratura no
katalizador.
 Atu hatene sentidu husi velosidade reasaun ne’e rasik.
 Atu hatene di’ak liu tan fatór-fatór sira ne’ebe influénsia husi velosidade reasaun.

 MATERIAL NO REAGENTE
 Material mak kanuru, ho kopu kimika ( AKUA GELAS )
 Reagente bee ( H2O) HO masin ( NaCl )

 Prosedimentu Experimental

 Prepara kopu kímika rua (2) ne’ebe esteriladu no tau kodigu ba.
 Prepara kopu kimika dahuluk koloka ho bee nebe manas ( agua quente )
 Prepara kopu kimika daruak kolaka ho bee neebe malirin ( agua fria )
 Sukat masin ( NaCl ) iha kanuru ida hodi adisiona ba iha kopu kimika rua
nebee prepara ona
 Depois halo observasaun no hein nia rezultado
 Observasaun dadus

Kopu Volume H2O NaCl Tempu(S) Velosidade reasaun


Kímika (ml) (g)
1 .( agua 10ml 2g
quente)
2. (agua 10ml 2g
fria)

 Resultadu no Diskusaun

Liu husi pratika simples ne’e,ita atu observa deit katak husi velosidade reasaun kimika nee bele
hare direitamente reasaun neebe akontese iha solusaun nee atu lao neneik ga lao lalais ita hare ba
nia temperatura nia konsentrasaun neebe mak iha ba basea ba kuantidade reajente ne’ebe ita
ituliza iha pratika laran.
1). Solusaun neebe ho bee manas (Agua Quente ) : nia velocidade de reasaun kimika ita
observa lao lalais ( rapido) tamba nia ho temperatura neebe mak aas no nia konsentrasaun neebe
mak boot entaun solusaun neebe iha disolve iha tempo badak nia laran tamba nia ho temperatura
neebe mak ass entaun nia velocidade de reasaun kimika lao lalais / ( rapido).
2). Solusaun nee ho bee malirin ( agua fria ) nia velocidade de reasaun kimika ita observa lao
neneik ( lenta ) tamba nia ho temperatura nee kiik nia konsentrasaun neebe mak iha mos baixa
entaun solusaum neebe mak iha nia sei disolve iha tempo neebe mak naruk lahesan ho iha ( agua
quente ) nia tamba nia nia ho temperatura no konsentrasaun neebe mak kiik entaun nia
velocidade de reasaun kimika sempre lao neneik /(lenta).
 Konkluzaun

 Atu konklui deit katak, husi velosidade reasaun kimika ne’e, bele hare
direitamente reasaun nee akontese iha solusaun nia laran, husi reasaun ne’e,
atu la’o neneik ka lalais depende mos ba nia konsentrasaun.
 Konklui deit katak iha tabela nebe mak iha leten, katak iha solusaun sira
akontese ka forma ida-idak nia karakteristika nebe ho durasaun tempu la
hanesan.
 Konklui deit katak iha tabela nebe mak iha leten, katak iha solusaun sira
akontese ka forma ida-idak nia karakteristika nebe ho durasaun tempu la
hanesan
Referensia....
.
Brady, James E. 1999. Kimia Universitas, Jilid 1, edisi kelima. Binarupa Aksara.
Jakarta.
Daintith, J. (1994). ”Kamus Lengkap Kimia Oxport”. Erlangga. Jakarta.
Day, R., A. Dan Underwood, A., L. 2002. ”Analisis Kimia Kuantitatif”. Edisi Ke-6.
Erlangga. Jakarta.
Halliday dan Resnick. 1978. Fisika Jilid I. Erlangga. Jakarta.
Jaka, W. 2002. “Kimia dan Kecakapan Hidup”. Ganeca Exact. Jakarta (hal: 63).
Kuantitatif Anorganik”. Edisi ke-4. Penerjemah: A.H. Pudjatmatka dan L.
Respati. 1992. Dasar-Dasar Ilmu Kimia Untuk Universitas. Rineka Cipta. Yogyakarta.
Rivai, H. 1994. “Kimia Anorganik. ”Azas Pemeriksaan”. UI Press. Jakarta.
Russell, J. B.; Guekezian, M. “Química Geral”. 2. ed. 2. v. São Paulo: Makron Setrono.
Buku Kedokteran EGC. Jakarta. Sudja. Erlangga. Jakarta.

Você também pode gostar